Arvamus

Lisa 1 Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta 1. Toetame süsteemi muutmist selliselt, et poole Vabariigi Valitsuse töötasu alammäära asemel määratakse seaduses baassumma, millest väiksem ei või alaealisele lapsele makstav elatis olla. 2. Toetame võimalikult selgesti rakendatavat ja optimaalset alaealisele lapsele elatise arvutamise süsteemi. Baassumma lähtub uuringust saadud andmetest keskmise lapse tegelike kulude kohta ja muutub vastavalt elukalliduse tõusule. Sellisena aitab baassumma tagada alaealisele lapsele ülalpidamiseks eelduslikult vajamineva summa, vältides ajamahukaid kohtuvaidlusi. Eeldatavasti tähendab baassumma sätestamine, et endiselt on võimalik, et konkreetse lapse elatis on baassummast kas suurem või väiksem. Säilima peaks põhimõte, et lähtutakse baassummast, kui menetlusosalised ei ole kõrvalekaldumise aluseid tõendanud. Väiksema elatise väljamõistmise aluseid peaks tõendama kostja ning suurema elatise aluseid hageja. 3. Toetame seadusandja kavatsust teha baassumma ja selle komponendid kõigi isikute jaoks veebis lihtsasti leitavaks ning luua n-ö elatiskalkulaatori rakendus. Selleks, et tagada info lihtne kättesaadavus, tuleks PKS § 101 lg-t 3 täiendada viitega selle kohta, kus elatise baassumma ja selle komponendid avalikustatakse. Täiendust toetab asjaolu, et analoogne viide on seaduses näiteks intressimäära (VÕS § 94 lg 2), palgamäära (KRAPS § 2¹ lg 6), juhendite (PlanS § 7 lg 2) ning statistiliste andmete (RStS) kohta. 4. Eelnõus kajastuvad komponendid, mis võimaldavad konkreetsele lapsele makstavat elatist suurendada või vähendada (PKS § 102 lg-d 2 ja 3), kuid ka komponendid, mis muudavad baassummat ennast (PKS § 101 lg-d 5–7). Alused konkreetse lapse elatise ja baassumma muutumiseks on osaliselt kattuvad. Kui on soov selline kahene jaotus tekitada, peaks selge olema, et lisaks baassummat muutvatele alustele võib konkreetsele lapsele makstav elatis täiendavalt väheneda või suureneda samadel elulistel asjaoludel ka PKS § 102 lg-te 2 ja 3 kohaselt. 5. PKS § 101 lg 5 5.1. Kaaluda võib, kas PKS § 101 lg 5 on vajalik. Küsitav on, kas mastaabisääst peaks olema baassummat muutev komponent või jääma üheks PKS § 102 lg 2 aluseks nagu seni seaduses ja kohtupraktikas. Praegune sõnastus võib praktikas mitmeid küsimusi tekitada. 5.2. Säilima peaks võimalus arvestada mastaabisäästuga ülalpidamiskohustuse vähendamise alusena PKS § 102 lg 2 mõttes. Kaheldav on seletuskirjas toodud selgitus, et erinevalt kehtivast õigusest ja kohtupraktikast ei saaks teise lapse olemasolu ülalpidamiskohustuse vähendamise alusena arvestada juhul, kui kohustatud isik tasub elatist oma kolmele lapsele, kuid need lapsed on eri partneritega. 5.3. Ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks on PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuva põhjusena mh see, kui vanemal on teine laps. Sättes ei ole piiritletud, et teine laps 1/3  Lisa 1 peaks olema vanemate ühine laps, sama pere laps või et lapsed peaksid olema väikese vanusevahega. Küsitav on, kas eelnevast on põhjendatud sätestada täiendav erisus PKS § 101 lg-s 5 väga kitsasteks olukordadeks, mil tegemist on sama pere lastega, kellel on teise lapsega väikene vanusevahe. 5.4 Erisuse sätestamine PKS § 101 lg-s 5 „sama pere lapse“ jaoks tekitab küsimusi. Perekonna legaaldefinitsiooni seaduses ei ole. Seadusjärgse ülalpidamiskohustuse aluseks on põlvnemissuhe. Seletuskirjas ei ole täpsustatud, kas „sama pere lapse“ all on mõeldud faktiliselt samas peres koos kasvavaid lapsi või vanemate teisi ühiseid lapsi. Kriteeriumi sätestamine pikendab kohtuvaidlusi, sest lisandub täiendavalt tõendamist vajav asjaolu. Seaduse tõlgendamisel on ette nähtavad sarnased probleemid nagu asjas 3-18-1672/38. Kui lapsel on vahelduv elukoht, on keeruline tõendada ja tuvastada, kumma pere laps ta on. 5.5 Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, mida on mõeldud 15% all „esimese lapse elatise summaga võrreldes“. Kas mõeldud on baassummat, asjaoludele vastavalt korrigeeritud baassummat (§ 101 lg 5–7) või summat koos ülalpidamise vähendamise ja suurendamise aluseks olevate asjaoludega (§ 102 lg-d 2 ja 3). Kuidas arvutada elatist olukorras, mil kohtusse esitatakse ühe lapse elatisnõue, kuid teise lapse elatisnõuet veel esitatud ei ole. Millisest summast sel juhul lähtuda? Kas mastaabisääst kohaldub vaid olukordades, mil ühele lapsele on juba elatis kohtulahendiga välja mõistetud? Kes on „esimene laps“, kas kõige vanem laps või laps, kellele on elatis kohtulahendiga juba välja mõistetud? 6 PKS § 101 lg 7 6.1 Eelnõu ega seletuskiri ei anna vastust selle kohta, miks elatist just alates 7 ööpäevast vähendatakse. Näitena võib tuua, et Soomes vähendatakse elatist samuti alates 7 ööpäevast, kuid seda kuni 15 ööpäevani. Tõenäoliselt seetõttu, et kui laps viibib ühe vanemaga kuus üle 15 päeva, on tegemist juba koos elamisega, mil elatise maksmise kohustust tekkima ei peaks. Tundub aga, et eelnõus sarnast 15 päeva piiri ei ole. 6.2 Mõelda võib PKS § 101 lg 7 sõnastuse peale. Kriteerium, et „laps elab vähemalt 7 ööpäeva kuus teise vanema juures“ jätab mulje, et elatist saab nõuda ka siis, kui laps elab teise vanema juures 25 päeva kuus. Nii nagu seletuskirjas on selgitatud, peaks säilima PKS § 100 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mis näeb ette elatise tasumise kohustuse, kui vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 6.3 Sõnastuslikult oleks täpsem, kui PKS § 101 lg 7 kohaldamise alus ei oleks mitte asjaolu, et laps „elab vähemalt 7 ööpäeva kuus teise vanema juures“, vaid asjaolu, et laps „viibib vähemalt 7 ööpäeva kuus teise vanema juures“. Kui vanem elab lapsega koos, eeldatakse PKS § 100 lg 2 mõtte kohaselt, et ta kannab lapse kulud vahetult ning elatise tasumise kohustust üldjuhul ei teki. 6.4 Kas olukordades, mil laps viibib kuus ühe vanema juures vähem kui seitse päeva, saab ülalpidamiskohustust täiendavalt vähendada PKS § 102 lg 2 alusel, nagu seni on seda kohtupraktikas tehtud. 2/3  Lisa 1 7 PKS § 217² 7.1 Toetame rakendussätet sisuliselt ja sellisel kujul, mõelda võib väikese täpsustuse peale. Sätte sõnastusest ja seletuskirjast nähtub, et hõlmatud ei ole muud dokumendid peale kohtulahendite. Seletuskirjas võiks täpsustada, kas erisusi soovitakse teha sõltuvalt sellest, millise kohtulahendiga on tegemist. Kui erisusi ei soovita teha, saab märkida, et hõlmatud on nii kohtuotsused, kompromissi kinnitamise määrused kui ka hagi tagamise määrused. 7.2 Hõlmatud peaksid kindlasti olema ka sellised kohtulahendid, milles sisaldub lauseosa „kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast“. Mõelda võib, kas selle tagamiseks oleks asjakohane teha väike täpsustus sättesse, seletuskirja või mõlemasse. Seletuskirjas saab rõhutada, et hõlmatud on VV töötasu alammääraga seotud lahendid. Just nende lahendite jaoks on rakendussäte kõige vajalikum Võimalik on teha näiteks järgmine täpsustus. Põhimõte võiks olla selles, et sätestatud on konkreetne kuupäev, millise aja seisuga elatise suurust hinnatakse. (1) Kui enne 2022. aasta 1. jaanuarit tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud 31. detsembri 2021. aasta seisuga tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus (kaasa arvatud), loetakse, et vanem on kohustatud alates 2022. aasta 1. jaanuarist tasuma kohtulahendi kohaselt elatist 193 eurot kuus. 7.3 Väga oluline on just välisriigis täidetavate kohtulahendite jaoks, et sätestatud oleks ka lihtne kord, kuidas tagada probleemideta varasemate kohtulahendite sundtäitmine vastavalt muutunud õigusele. Eriti välisriigis ei ole tõenäoliselt piisav viide PKS §-le 217² ning selgitus, et Eesti õigus on muutunud (vt ka varasem seisukoht, p 10.4). Täitedokumendi täitmise muutmiseks on vajalik saada uus muudetud täitedokument ja esitada eraldi taotlus (vt nt EL 4/2009 art 56 lg 2; VII LISA). Mõeldavad on erinevad võimalused, kuidas tagada, et varasema täitedokumendi täitmisel arvestataks PKS §-ga 217², sh välisriigis. Vajalik on rakendussäte, võimalusi tagada sissenõudjale täitedokument muudetud kujul on erinevaid. Rakendussätte saab luua näiteks mõne järgneva instituudi kaudu: a) tuvastushagi täitedokumendi tõlgendamiseks (TsMS § 368 lg 2), b) täiendus viitega TsMS §-le 459, selgitades, et asjaolude oluliseks muutumiseks saab pidada PKS § 217², c) luua eraldi täitepealdise instituut (mida kehtivas õiguses ei ole), paralleeli saab tõmmata Saksa õigusega, kus täitepealdise instituut on reguleeritud ZPO § 724 jj. 3/3  Justiitsministeerium Teie 23.04.2021 nr 8-1/2722 [email protected] Meie 21.05.2021 nr 6-6/21-14 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee