Riigikohtu esimehe ettekanne

Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Kohtute 2020. aasta menetlusstatistika ülevaade 1. TSIVIIL-, HALDUS-, KRIMINAAL- JA VÄÄRTEOASJAD 1.1. Esimese astme kohtud 2020. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks kokku 33 658 tsiviilasja (3,0% rohkem kui 2019. aastal), 45 566 maksekäsu kiirmenetluse asja (15,6% rohkem kui 2019. aastal), 14 440 kriminaalmenetlusasja1, sh 5210 kriminaalasja (5,8% vähem kui 2019. aastal) ning 5952 väärteomenetlusasja2 (14,3% vähem kui 2019. aastal). Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 2737 haldusasja (8,1% rohkem kui 2019. aastal). Esimese astme kohtutesse saabunud asjade arvu dünaamika 2015–2020 50000 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tsiviilasjad 30703 30452 30179 29246 32668 33658 Haldusasjad 3371 2956 2986 2478 2533 2737 Kriminaalmenetlusasjad 17189 16694 17071 15299 15322 14440 Väärteomenetlusasjad 11695 10032 7352 7067 6942 5952 Maksekäsu kiirmenetlus 28895 29980 32187 34317 39423 45566 Joonis 1. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika 2015–2020 Andmete allikas: Justiitsministeerium Maakohtutes lahendati kokku 33 286 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 16 558, Pärnu Maakohtus 4285, Tartu Maakohtus 7621 ja Viru Maakohtus 4822. Maakohtutes lahendatud asjade koguhulgast rohkem kui pooled ehk 57% lahendati hagimenetluses. Kõige rohkem lahendati võlaõiguse asju (40% lahendatud asjadest) ja perekonnaõiguse asju (19% lahendatud asjadest) ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamisega seotud asju (15% lahendatud asjadest). Ülejäänud 26% jagunesid täitmise, 1 Kriminaalmenetlusasjadena on käsitatavad kõik kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvad asjad, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad. 2 Väärteomenetlusasjad hõlmavad kõiki väärteomenetluse käigus kohtusse saabunud asju, millele kohtute infosüsteemis antakse kohtuasja statistiline kategooria ja liik (kohtusse karistuse määramiseks esitatud füüsilise või juriidilise isiku väärteoasjad ning füüsilise või juriidilise isiku kaebused kohtuvälise menetleja otsuse või tegevuse peale, samuti täitmise asjad). 1 pankrotiõiguse, ühinguõiguse, tööõiguse, asjaõiguse, rahvusvahelise õigusabi, õigusabi ja notaritasude ning muude tsiviilasjade vahel. Tsiviilasjades kasvas kirjaliku menetluse osakaal aastatagusega võrreldes 3% ja nii lahendati 88,3% kõikidest tsiviilasjadest kirjalikult, sh Harju Maakohtus 90,7%, Pärnu Maakohtus 89,0%, Tartu Maakohtus 98,1% ja Viru Maakohtus 81,1%. Sisuliselt lahendati kirjalikult kõik õigusabi ja notaritasude ning rahvusvahelise õiguse asjad. Perekonna- ja pankrotiõiguse asjades oli kirjaliku menetluse osakaal kõige väiksem, vastavalt 74,8% ja 48,6%. Võlaõiguse asjades oli kirjaliku menetluse osakaal 95,4%. Paberivabas menetluses lahendasid maakohtud 2020. aastal 41,6% asjadest, sh Harju Maakohus 44,6%, Pärnu Maakohus 35,6%, Tartu Maakohus 40,9% ja Viru Maakohus 37,2%. Võlaõiguse asjades oli paberivaba menetluse osakaal suurim – 68,1%. Maakohtutes lahendati kokku 14 459 kriminaalmenetlusasja, mis menetlusliigi sees jagunesid järgmiselt: 35% lahendatud asjadest olid kriminaalasjad, 30% täitmiskohtuniku, 28% eeluurimiskohtuniku, 5% rahvusvahelise koostöö ja 1% muud kriminaalmenetlusasjad. Kriminaalasju lahendati maakohtutes kokku 5114, millest Harju Maakohtus 2040, Pärnu Maakohtus 779, Tartu Maakohtus 1264 ja Viru Maakohtus 1031. Valdav osa ehk 73% kriminaalasjadest lahendati kokkuleppemenetluses. Väärteomenetlusasju lahendati maakohtutes kokku 5926, millest 2416 Harju Maakohtus, 958 Pärnu Maakohtus, 1383 Tartu Maakohtus ja 1169 Viru Maakohtus. Kriminaalmenetlusasjades oli kirjaliku menetluse osakaal kõige tagasihoidlikum. Maakohtutes lahendati keskmiselt 41,2% asjadest kirjalikus menetluses, sh Harju Maakohtus 46,9%, Pärnu Maakohtus 48,0%, Tartu Maakohtus 37,3% ja Viru Maakohtus 31,1%. Keskmisest oluliselt suurem oli kirjaliku menetluse osakaal eeluurimiskohtuniku asjades (71,6% lahendatud asjadest). Paberivaba menetluse osakaal kriminaalkohtumenetluses oli 5,0%, mis sisuliselt tähendab, et 17,1% eeluurimiskohtuniku asjadest lahendati paberivabas menetluses. Väärteomenetlusasjadest lahendati möödunud aastal kirjalikus menetluses 27,4%, sh Harju Maakohtus 33,2%, Pärnu Maakohtus 28,6%, Tartu Maakohtus 26,1% ja Viru Maakohtus 16,3%. Sisuliselt lahendati kirjalikus menetluses kohtuvälise menetleja otsuse või tegevuse peale esitatud kaebused (kirjaliku menetluse osakaal oli 45,5% lahendatud asjadest). Paberivabas menetluses lahendati 2020. aastal 64,7% maakohtutes lahendatud asjadest, sh Harju Maakohtus 55,6%, Pärnu Maakohtus 71,0%, Tartu Maakohtus 69,4% ja Viru Maakohtus 72,8%. Täitmise asjades oli paberivaba menetluse osakaal suurim – 94,7%. 2020. aastal lahendati halduskohtutes kokku 2531 haldusasja, millest 1450 Tallinna Halduskohtus ja 1081 Tartu Halduskohtus. Sisuliselt lahendati kõige rohkem korrakaitse asju (35% lahendatud asjadest), 10% lahendatud asjadest olid maksuõiguse, 9% rahvastiku, 9% sotsiaalõiguse, 8% planeerimise ja ehituse ning 5% majandushaldusõiguse asjad. Seejuures kasvas haldusasjade kirjaliku menetluse osakaal 2020. aastal mõnevõrra veelgi – ca 2% võrreldes varasema aastaga. Tallinna Halduskohtus lahendati kirjalikus menetluses 77,0% asjadest ja Tartu Halduskohtus 96,1%. Kirjaliku menetluse osakaal erines asja liikide kaupa, kõige suurem kirjaliku menetluse osakaal oli korrakaitse ja sotsiaalõiguse asjades, kus peaaegu kõik asjad lahendati eelmisel aastal kirjalikus menetluses. Kõige väiksem oli kirjaliku menetlus osakaal rahvastiku ja riigihangete asjades (kirjalikult lahendati alla poole asjadest). Paberivabas menetluses lahendati 43,5% haldusasjadest (võrreldes 2019. aastaga on kasv ca 20%), sh Tallinna Halduskohtus 61,3% ja Tartu Halduskohtus 19,5%. 1.2. Teise astme kohtud Ringkonnakohtutesse saabus 2020. aastal apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku 2815 tsiviilasja (1,8% vähem kui 2019. aastal), 1245 haldusasja (11,6% rohkem kui 2019. aastal), 1874 kriminaalmenetlusasja (5,8% vähem kui 2019. aastal) ja 119 väärteomenetlusasja (27,4% rohkem kui 2019. aastal). 2  Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu dünaamika 2015–2020 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tsiviilasjad 2949 2772 2874 2943 2867 2815 Haldusasjad 1780 1638 1555 1304 1116 1245 Kriminaalmenetlusasjad 2399 2252 2132 1917 1989 1874 Väärteomenetlusasjad 197 208 172 139 164 119 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 2. Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika 2015–2020 Andmete allikas: Justiitsministeerium 2020. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasju kokku 2829 (Tallinna Ringkonnakohtus 2014 ja Tartu Ringkonnakohtus 815), sh apellatsioonimenetluses 1142 ning määruskaebemenetluses 1687. Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest oli ligikaudu kolmandik võlaõiguse asju (30% lahendatud asjadest), lahendatud asjadest 14% olid perekonnaõiguse, 10% täitmisõiguse, 10% pankrotiõiguse ja 9% asjaõiguse asjad. Ülejäänud tsiviilasju (ühingu- ja tööõiguse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning muud asjad) oli kokku veidi alla kolmandiku lahendatud tsiviilasjadest. Seejuures lahendati kirjalikus menetluses 85,5% asjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 84,9% ja Tartu Ringkonnakohtus 87,2%. Rahvusvahelise õigusabi, õigusabikulude ja menetluskulude asjad, aga ka võlgade ümberkujundamise menetluse, sotsiaalhoolekande ja TsÜS-i asjad lahendati täielikult kirjalikus menetluses. Paberivaba menetluse osakaal ringkonnakohtutes oli 12,5% lahendatud asjadest. 2020. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes kriminaalmenetlusasju kokku 1860 (Tallinna Ringkonnakohtus 968 ja Tartu Ringkonnakohtus 892), sh apellatsioonimenetluses 380 kriminaalasja, määruskaebemenetluses 1292 asja ja 169 ringkonnakohtus alustatud asja. Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest veerand oli kriminaalasju (25% lahendatud asjadest). Suurima hulga moodustasid jätkuvalt täitmiskohtuniku (35% lahendatud asjadest) ja eeluurimiskohtuniku asjad (27% lahendatud asjadest). Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebused moodustasid 9% lahendatud asjadest. Väärteomenetlusasju lahendati kokku 122, sh 75 Tallinna Ringkonnakohtus ja 47 Tartu Ringkonnakohtus. Seejuures lahendati kirjalikus menetluses 74,6% kriminaalasjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 70,4% ja Tartu Ringkonnakohtus 79,3%. Paberivaba menetluse osakaal ringkonnakohtutes oli 14,0% lahendatud asjadest. 2020. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes haldusasju kokku 1186 (Tallinna Ringkonnakohtus 631 ja Tartu Ringkonnakohtus 555), sh apellatsioonimenetluses 459 ning määruskaebemenetluses 727. Sisuliselt lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitse asju (37% lahendatud asjadest), millest omakorda enamiku moodustasid vanglate asjad (86%). Suurema osakaaluga olid veel maksuõiguse 3 (11% lahendatud asjadest), planeerimise ja ehituse (9%) ja rahvastiku asjad (9%). Sotsiaalõiguse, riigihangete ja muud asjad moodustasid kokku kolmandiku lahendatud asjadest. Seejuures lahendati ringkonnakohtutes kirjalikus menetluses 91,1% haldusasjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 84,9% ja Tartu Ringkonnakohtus 98,0%. Paberivabas menetluses lahendati ringkonnakohtutes 32,8% haldusasjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 50,7% ja Tartu Ringkonnakohtus 12,4%. 1.3. Riigikohus Riigikohtusse saabus 2020. aastal 2715 menetlustaotlust3: 1098 taotlust tsiviilasjades, 991 kriminaal- ja väärteomenetlusasjades ning 626 haldusasjades. Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas kohtusse esitatud menetlustaotlust madalama astme kohtu lahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamise eesmärgil menetleda või mitte. Läbivaadatud 2650 menetlusloa taotlusest, mille kohta tehti menetlusse võtmise või võtmata jätmise määrus, võeti 2020. aastal menetlusse 297, s.o 13%. Riigikohtusse saabunud asjade arvu dünaamika 2015–2020 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tsiviilasjad 1152 1221 1108 1060 1080 1098 Haldusasjad 894 971 973 829 651 626 Kriminaalmenetlusasjad 1188 1064 945 894 938 845 Väärteomenetlusasjad 161 172 141 103 144 146 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 3. Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika 2015–2020 Andmete allikas: Riigikohus Riigikohus lahendas 2020. aastal kokku 258 kohtuasja. Tsiviilkolleegium lahendas 2020. aastal 102 kohtuasja. Kriminaalkolleegium lahendas 88 süüteoasja, neist 75 kuriteoasja ja 13 väärteoasja. Halduskolleegium vaatas läbi 68 haldusasja. 3 Menetlustaotlused – kõik taotlused, sealhulgas riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused. 4 Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2020. aasta koondandmed 2020. aasta jooksul saabunud kohtuasjade arv, lahendatud kohtuasjade arv, keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus1 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1. Tsiviilasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2020. a saabunud 2020. a lahendatud Kohus / Asja statistiline kategooria / Kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 16682 16558 Pärnu Maakohus 4529 4285 Tartu Maakohus 7629 7621 Viru Maakohus 4818 4822 Asja statistiline kategooria Eeltõendamismenetlus 90 85 Esialgne õiguskaitse / Hagi eeltagamine 435 440 Hagimenetlus 18950 18920 Asjaõigus 445 384 Intellektuaalse omandi kaitse 20 21 Muud 149 191 Pankrotiõigus 184 154 Perekonnaõigus 4083 4093 Pärimisõigus 95 85 Täitmine 270 265 Tööõigus 337 255 Võlaõigus 13208 13317 Ühinguõigus 159 155 Hagita menetlus 13945 13604 Asjaõigus 356 340 Kandemääruse vaidlustamine 3 3 Maksekäsk 127 126 Muud 694 544 Pankrotiõigus 1632 1592 Perekonnaõigus 2309 2273 Pärimisõigus 75 77 Rahvusvaheline õigusabi 1222 1200 Saneerimine 32 31 Sotsiaalhoolekandeõigus 80 77 TsÜS 5031 4934 Täitmine 728 745 Võlgade ümberkujundamise menetlus 75 62 Õigusabi ja notaritasud 494 489 Ühinguõigus 1087 1111 Kohtu erinõue 170 173 Menetluskulude kindlaksmääramine 64 60 Rahvusvaheline eraõigus 4 4 Tsiviilasjad kokku 33658 33286 1 Andmete allikas: Justiitsministeerium. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/I%20ja%20II%20astme%20kohtute%202020.a%20men etlusstatistika.pdf (06.05.2021). 1  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 32500 30000 27500 25000 22500 20000 17500 15000 12500 10000 7500 5000 2500 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 tsiviilasjad 27890 27842 30703 30452 30179 29246 32668 33658 Joonis 1. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade dünaamika aastatel 2013–2020 1.2. 2020. a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtutes 2020. a lahendatud Sisuliselt lahendatud Menetlus lõpetatud Kohus / Kohtute keskmine asjade keskmine hagimenetlusasjade2 kompromissi menetlusaeg keskmine menetlusaeg kinnitamise tõttu Harju Maakohus 110 326 189 Pärnu Maakohus 87 226 150 Tartu Maakohus 74 227 107 Viru Maakohus 84 232 129 Maakohtute keskmine 95 282 155 165 158 160 155 150 145 140 135 130 125 118 120 115 108 110 101 105 99 99 100 95 95 95 90 85 80 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 tsiviilasjad 158 118 108 101 99 99 95 95 Joonis 2. Lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) aastatel 2013–2020 2 Andmed ei sisalda tagaseljaotsusega lahendatud hagiasju, seejuures lahendati ligikaudu 64% hagiasjadest tagaseljaotsusega. 2  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 1.3. Asjade lahendamise jõudlus 2020. a ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 3 Asjade lahendamise jõudlus Jäägi osakaal menetluses Kohus / Kohtute keskmine 2020. a asjade hulgas (31.12.2020) Harju Maakohus 99,3% 19,1% Pärnu Maakohus 94,6% 12,0% Tartu Maakohus 99,9% 10,9% Viru Maakohus 100,1% 13,1% Maakohtute keskmine 98,9% 16,0% 1.4. Järelevalvemenetlused maakohtutes 2020. a Järelevalvemenetluste sisuline liigitus Menetluste arv (31.12.2020) Füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlus 1804 Järelevalve alaealise isiku eestkostja tegevuse üle 2114 Järelevalve likvideerija tegevuse üle 356 Järelevalve piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle 6307 Järelevalve äraolija vara hooldaja tegevuse üle 16 Pankrotimenetluse järelevalve 1244 Pärandi hoiumeetmete rakendamise järelevalve 118 Saneerimismenetluse järelevalve 29 Võlgade ümberkujundamise menetluse järelevalve 97 Järelevalvemenetlused kokku 12085 1.5. Maksekäsu kiirmenetluse 2020. a statistilised koondandmed Läbivaadatud asjade Menetluses 2020. a saabunud 2020. a läbi keskmine Menetluses 01.01.2020 asjad vaadatud asjad menetlusaeg 31.12.2020 (päevades) 9509 45566 49649 71 5429 1.6. Tsiviilasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / Menetluse liik ringkonnakohtus / 2020. a saabunud 2020. a lahendatud Asja statistiline kategooria / Kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 1964 2014 Apellatsioonimenetlus 762 813 Määruskaebemenetlus hagita asjas 721 722 Määruskaebemenetlus 479 472 Kohtu teise astme menetlus 2 7 Tartu Ringkonnakohus 851 815 Apellatsioonimenetlus 328 329 Määruskaebemenetlus hagita asjas 339 312 Määruskaebemenetlus 184 174 Apellatsioonimenetlus Asjaõigus 73 98 Intellektuaalse omandi kaitse 7 11 Muud 26 40 Pankrotiõigus 53 74 Perekonnaõigus 207 198 Pärimisõigus 20 19 Täitmine 59 56 Tööõigus 47 59 Võlaõigus 560 543 3 Tsiviilasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2020 kestnud kauem kui 365 päeva ning mille menetlus ei ole peatatud. 3  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Ühinguõigus 38 44 Apellatsioonimenetlus kokku 1090 1142 Määruskaebemenetlus hagita asjades Asjaõigus 83 84 Kandemääruse vaidlustamine 2 2 Maksekäsk 11 14 Muud 219 187 Pankrotiõigus 141 142 Perekonnaõigus 151 143 Pärimisõigus 3 5 Rahvusvaheline õigusabi 9 6 Saneerimine 26 21 Sotsiaalhoolekandeõigus 2 2 TsÜS 126 120 Täitmine 135 158 Tööõigus 1 2 Võlaõigus 6 8 Võlgade ümberkujundamise menetlus 13 11 Õigusabi ja notaritasud 42 43 Ühinguõigus 90 86 Määruskaebemenetlus hagita asjades kokku 1060 1034 Määruskaebemenetlus Asjaõigus 71 62 Intellektuaalse omandi kaitse 1 1 Muud 22 24 Pankrotiõigus 57 57 Perekonnaõigus 62 61 Pärimisõigus 9 9 Täitmine 86 81 Tööõigus 11 10 Võlaõigus 296 293 Ühinguõigus 48 48 Määruskaebemenetlus kokku 663 646 Kohtu teise astme menetlus 2 7 Tsiviilasjad kokku 2815 2829 3250 3000 2750 2500 2250 2000 1750 1500 1250 1000 750 500 250 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 II astme menetlus 15 33 52 16 4 5 9 2 määruskaebemenetlus 1746 1538 1562 1488 1574 1623 1616 1723 apellatsioonimenetlus 1471 1387 1335 1268 1296 1315 1242 1090 Joonis 3. Ringkonnakohtutesse saabunud tsiviilasjade dünaamika aastatel 2013–2020 4  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 1.7. Ringkonnakohtutes 2020. a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Määruskaebemenetluses Apellatsioonimenetluses lahendatud Kohus / Kohtute keskmine lahendatud asjade keskmine asjade keskmine menetlusaeg menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 206 83 Tartu Ringkonnakohus 123 21 Kohtute keskmine 182 65 1.8. Asjade lahendamise jõudlus 2020. a ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas4 Asjade Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.2020) Kohus / Kohtute keskmine menetlemise jõudlus 2020. a Apellatsioonimenetlus Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 102,5% 5,8% 57,6% (19 asja) Tartu Ringkonnakohus 95,8% - 10,0% (3 asja) Kohtute keskmine 100,5% 4,5% 47,8% 1.9. Ringkonnakohtutes lahendatud tsiviilasjade sisulised tulemused (osakaal maakohtutes 2020. a lahendatud asjadest) I astme lahend I astme lahend Muudetud maakohtu I astme lahend Ringkonnakohtutes täielikult osaliselt põhjendusi, jättes muutmata lahendatud kokku tühistatud tühistatud resolutsiooni muutmata 2,4% 1,0% 1,6% 0,6% 5,6% 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2020. a saabunud 2020. a lahendatud Kohus / Asja statistiline kategooria / Kokku asjade arv asjade arv Kriminaalasjad Harju Maakohus 2090 2040 Pärnu Maakohus 783 779 Tartu Maakohus 1293 1264 Viru Maakohus 1044 1031 Kriminaalasjad kokku 5210 5114 Kokkuleppemenetlus 3664 3712 Käskmenetlus 55 67 Lühimenetlus 984 973 Üldmenetlus 507 362 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad Harju Maakohus 3456 3465 Pärnu Maakohus 777 771 Tartu Maakohus 2193 2275 Viru Maakohus 1866 1895 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad kokku 8292 8406 Eeluurimiskohtuniku asjad 4018 4039 Täitmiskohtuniku asjad 4274 4367 Muud kriminaalmenetlusasjad Harju Maakohus 412 404 Pärnu Maakohus 143 145 Tartu Maakohus 223 228 Viru Maakohus 160 162 4 Tsiviilasjad, milles 31.12.2020 seisuga on apellatsioonimenetlus kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetlus kauem kui 45 päeva. 5  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Muud kriminaalmenetlusasjad kokku 938 939 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 48 50 Riigi õigusabi taotlus 117 121 Rahvusvahelise koostöö taotlus 773 768 Kriminaalmenetlusasjad kokku 14440 14459 17000 16000 15000 14000 13000 12000 11000 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 kriminaalmenetlusasjad 16643 15434 17189 16694 17071 15299 15322 14440 sh kriminaalasjad 8418 7699 7540 7628 6724 5876 5666 5210 Joonis 4. Maakohtutesse saabunud kriminaalmenetlusasjade dünaamika aastatel 2013–2020 2.2. 2020. a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute kaupa Lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg Kohus Üldmenetlus Lühimenetlus Kokkuleppemenetlus Käskmenetlus Harju Maakohus 265 32 24 48 Pärnu Maakohus 208 69 19 19 Tartu Maakohus 218 87 40 56 Viru Maakohus 319 55 22 18 Maakohtute keskmine 255 41 27 35 360 350 340 330 320 310 300 290 280 270 255 260 250 233 240 223 226 230 214 215 216 220 210 200 181 190 180 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 üldmenetlus 233 214 215 181 223 216 226 255 Joonis 5. Üldmenetluses lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) aastatel 2013–2020 6  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 2.3. Asjade lahendamise jõudlus 2020. a ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 5 Kriminaalmenetlusasjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2020) Kohus lahendamise jõudlus Üldmenetlus Lihtmenetlus Harju Maakohus 99,2% 12,3% 1 asi Pärnu Maakohus 99,5% 5,3% 1 asi Tartu Maakohus 101,6% 12,7% 1 asi Viru Maakohus 100,6% 12,4% 2 asja Maakohtute keskmine 100,1% 11,8% 0,7% 2.4. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / Menetluse liik ringkonnakohtus / 2020. a saabunud 2020. a lahendatud Asja statistiline kategooria / Kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 965 968 Apellatsioonimenetlus 232 219 Määruskaebemenetlus 593 606 Kohtu teise astme menetlus 140 143 Tartu Ringkonnakohus 909 892 Apellatsioonimenetlus 178 161 Määruskaebemenetlus 689 686 Kohtu teise astme menetlus 42 45 Apellatsioonimenetlus Kokkuleppemenetlus 66 67 Lühimenetlus 137 129 Üldmenetlus 207 184 Apellatsioonimenetlus kokku 410 380 Määruskaebemenetlus Kokkuleppemenetlus 3 3 Lühimenetlus 9 9 Üldmenetlus 62 64 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 7 5 Eeluurimiskohtuniku asjad 500 503 Täitmiskohtuniku asjad 645 648 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 3 4 Riigi õigusabi taotlus 38 39 Rahvusvahelise koostöö taotlus 15 17 Määruskaebemenetlus kokku 1282 1292 Kohtu teise astme menetlus Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 162 169 Muu ringkonnakohtus alustatud kohtuasi 2 2 Riigi õigusabi taotlus 18 17 Kohtu teise astme menetlus kokku 182 188 Kriminaalmenetlusasjad kokku 1874 1860 5 Kriminaalasjad (v.a asjad, milles süüdistatav on tagaotsitav), milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2020 kestnud kauem kui 365 päeva (üldmenetluses) või 180 päeva (lihtmenetluses). 7  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 2400 2300 2200 2100 2000 1900 1800 1700 1600 1500 1400 1300 1200 1100 1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 II astme menetlus 169 181 266 220 171 150 175 182 määruskaebemenetlus 1399 1387 1548 1524 1423 1306 1369 1282 apellatsioonimenetlus 716 632 585 508 538 461 445 410 Joonis 6. Ringkonnakohtutesse saabunud kriminaalmenetlusasjade dünaamika aastatel 2013–2020 2.5. Ringkonnakohtutes 2020. a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Määruskaebemenetluses Apellatsioonimenetluses lahendatud Kohus / Kohtute keskmine lahendatud asjade keskmine asjade keskmine menetlusaeg menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 45 16 Tartu Ringkonnakohus 59 14 Kohtute keskmine 51 15 2.6. Asjade lahendamise jõudlus 2020. a ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 6 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.2020) Kohus / Kohtute keskmine jõudlus 2020. a Apellatsioonimenetlus Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 100,3% - - Tartu Ringkonnakohus 98,1% - 1 asi Kohtute keskmine 99,3% - 1,9% 2.7. Ringkonnakohtutes lahendatud kriminaalasjade sisulised tulemused (osakaal 2020. a lahendatud maakohtute asjadest) I astme lahend I astme lahend I astme lahend osaliselt I astme lahend Ringkonnakohtutes muutmata täielikult tühistatud tühistatud muudetud lahendatud kokku 8,2% 0,5% 0,8% 0,2% 9,7% 3.VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 3.1.Väärteomenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2020. a saabunud 2020. a lahendatud Kohus / Asja statistiline kategooria / Kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 2463 2416 Pärnu Maakohus 950 958 6 Kriminaalasjad, milles 31.12.2020 seisuga on apellatsioonimenetlus kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetlus kauem kui 45 päeva. 8  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Tartu Maakohus 1404 1383 Viru Maakohus 1135 1169 Asja statistiline kategooria Väärteoasi 843 748 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 1004 993 Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale 30 32 Täitmine 3953 4032 Riigi õigusabi 9 9 Muud asjad 113 112 Väärteomenetlusasjad kokku 5952 5926 12000 11000 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 väärteomenetlusasjad 8790 10861 11695 10032 7352 7067 6942 5952 Joonis 7. Maakohtutesse saabunud väärteomenetlusasjade dünaamika aastatel 2013–2020 3.2. 2020. a lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute ja peamiste statistiliste kategooriate kaupa Keskmine Keskmine menetlusaeg Lahendatud asjade menetlusaeg sisuliselt Kohus / Kohtute keskmine sisuliselt lahendatud keskmine menetlusaeg lahendatud väärteoasjades väärteokaebustes Harju Maakohus 42 37 62 Pärnu Maakohus 30 29 46 Tartu Maakohus 68 43 101 Viru Maakohus 48 30 78 Maakohtute keskmine 47 35 70 9  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 65 62 59 60 55 52 49 48 50 46 47 45 45 40 35 30 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 väärteoasjad 52 62 59 49 45 48 46 47 Joonis 8. Lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) aastatel 2013–2020 3.3. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 7 Asjade lahendamise jõudlus Jäägi osakaal menetluses Kohus / Kohtute keskmine 2020. a asjade hulgas (31.12.2020) Harju Maakohus 98,1% 9,0% Pärnu Maakohus 100,8% - Tartu Maakohus 98,5% 18,3% Viru Maakohus 103,0% 6,1% Maakohtute keskmine 99,6% 11,5% 3.4. Väärteomenetlusasjade statistilised koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa 2020. a saabunud 2020. a lahendatud Kohus / Menetluse liik / Kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 73 75 Apellatsioonimenetlus 19 21 Määruskaebemenetlus 54 54 Tartu Ringkonnakohus 46 47 Apellatsioonimenetlus 19 16 Määruskaebemenetlus 27 31 Väärteomenetlusasjad kokku 119 122 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. Haldusasjade koondandmed halduskohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2020. a saabunud 2020. a lahendatud Kohus / Asja statistiline kategooria / Kokku asjade arv asjade arv Tallinna Halduskohus 1602 1450 Tartu Halduskohus 1135 1081 Asja statistiline kategooria Andmekogud ja avalik teave 60 52 Haridus ja kultuur 56 63 Keskkonnaõigus 48 39 Kohalik elu 17 21 Korrakaitse (sh vanglad) 943 881 Majandushaldusõigus 221 124 Maksuõigus 250 255 Munitsipaal- ja riigivara 17 18 Muud 316 303 Omandireform 20 28 7 Väärteomenetlusasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2020 kestnud kauem kui 180 päeva. 10  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Planeerimine ja ehitus 205 194 Rahvastik 257 235 Riigihanked 43 37 Sotsiaalõigus 226 221 Teenistussuhted 58 60 Haldusasjad kokku 2737 2531 3500 3250 3000 2750 2500 2250 2000 1750 1500 1250 1000 750 500 250 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 haldusasjad 2957 3786 3371 2956 2986 2478 2533 2737 Joonis 9. Halduskohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2013–2020 4.2. 2020. a lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Keskmine Keskmine menetlusaeg Lahendatud asjade menetlusaeg Kohus / Kohtute keskmine kompromissiga keskmine menetlusaeg sisuliselt lahendatud lõpetatud asjades asjades Tallinna Halduskohus 126 222 285 Tartu Halduskohus 125 307 235 Kohtute keskmine 126 248 279 140 136 133 135 130 126 122 123 125 120 117 113 115 110 107 105 100 95 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 haldusasjad 117 122 133 136 107 113 123 126 Joonis 10. Lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) aastatel 2013–2020 11  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 4.3. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas8 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade Kohus / Kohtute keskmine jõudlus 2020. a hulgas (31.12.2020) Tallinna Halduskohus 90,5% 7,7% Tartu Halduskohus 95,2% 10,8% Kohtute keskmine 92,5% 9,0% 4.4. Haldusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa Kohus / Menetluse liik / Asja statistiline 2020. a saabunud 2020. a lahendatud kategooria / Kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 725 631 Apellatsioonimenetlus 351 282 Määruskaebemenetlus 374 349 Tartu Ringkonnakohus 520 555 Apellatsioonimenetlus 141 177 Määruskaebemenetlus 379 378 Apellatsioonimenetlus Andmekogud ja avalik teave 9 5 Haridus ja kultuur 14 7 Keskkonnaõigus 13 10 Kohalik elu 5 3 Korrakaitse 115 99 Majandushaldusõigus 42 49 Maksuõigus 92 96 Munitsipaal- ja riigivara 2 2 Muud 1 Omandireform 15 12 Planeerimine ja ehitus 62 50 Rahvastik 52 53 Riigihanked 17 18 Sotsiaalõigus 40 37 Teenistussuhted 13 18 Apellatsioonimenetlus kokku 492 459 Määruskaebemenetlus Andmekogud ja avalik teave 20 21 Haridus ja kultuur 26 26 Keskkonnaõigus 17 16 Kohalik elu 4 4 Korrakaitse 352 338 Majandushaldusõigus 33 34 Maksuõigus 30 32 Munitsipaal- ja riigivara 5 4 Muud 100 94 Omandireform 8 10 Planeerimine ja ehitus 63 54 Rahvastik 64 58 Riigihanked 8 9 Sotsiaalõigus 18 18 Teenistussuhted 5 8 Määruskaebemenetlus kokku 753 727 8 Haldusasjad, milles menetlus halduskohtus on seisuga 31.12.2020 kestnud kauem kui 365 päeva ning mille menetlus ei ole peatatud. 12  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Haldusasjad kokku 1245 1186 1700 1600 1500 1400 1300 1200 1100 1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 määruskaebemenetlus 659 970 811 827 930 807 639 753 apellatsioonimenetlus 586 683 899 811 625 497 477 492 Joonis 11. Ringkonnakohtutesse saabunud haldusasjade dünaamika aastatel 2013–2020 4.5. 2020. a ringkonnakohtutes lahendatud asjade keskmine menetlusaeg (päevades) Määruskaebemenetluses Apellatsioonimenetluses lahendatud Kohus / Kohtute keskmine lahendatud asjade keskmine asjade keskmine menetlusaeg menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 124 24 Tartu Ringkonnakohus 301 30 Kohtute keskmine 192 27 4.6. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 9 Asjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2020) Kohus / Kohtute keskmine lahendamise jõudlus Apellatsioonimenetlus Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 87,0% 1 asi 2 asja Tartu Ringkonnakohus 106,7% 4 asja 5 asja Kohtute keskmine 95,3% 1,6% 26,9% 4.7. Ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjade sisulised tulemused (osakaal 2020. a lahendatud halduskohtute asjadest) I astme lahend I astme lahend I astme lahend I astme lahend ringkonnakohtutes muutmata täielikult tühistatud osaliselt tühistatud muudetud lahendatud kokku 23,5% 3,4% 3,0% 3,5% 33,4% 9 Haldusasjad, milles 31.12.2020 seisuga on apellatsioonimenetlus kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetlus kauem kui 45 päeva. 13 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul Ülevaade põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktikast 2020. aastal Riigikohus vaatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses 2020. aastal läbi 12 kohtuasja, neist kolm üldkogus (RKÜK) ja üheksa põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis (RKPJK). Õigustloovate aktide sätete põhiseadusvastasus tuvastati kokku kolmes kohtuasjas: põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistati kahe seaduse ning ühe määruse sätted. Rahuldamata jäeti neli taotlust, läbi vaatamata jäeti kaks taotlust ja läbivaatamatult tagastati kolm individuaalkaebust. 2019. a oktoobris esitas RKPJK Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse, mis puudutas kohtuasjas nr 5-19-29 tekkinud küsimust Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi tõlgendamisest kuulmislangusega isiku tööle võtmisel.1 Selles kohtuasjas on Riigikohus menetluse peatanud. 1. Läbivaadatud kohtuasjade sisu ja resolutsioon Kohtuasja Jrk number ja Kohtuasja sisu Resolutsioon nr kuupäev Kaitseministri 6. veebruari 2013. a 5-19-44/9 määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu RKPJK arvestamine ja hüvitamine ning 1. Jätta taotlus rahuldamata. 04.02.2020 määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ § 5 lõigete 2 ja 3 põhiseaduslikkuse kontroll Välismaalaste seaduse ja siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle 5-18-5/33 pikendamise ning pikaajalise elaniku RKÜK elamisloa ja selle taastamise 2. Jätta taotlus läbi vaatamata. taotlemise kord ning elamisloa 09.04.2020 taotlemise vormid“ põhiseaduspärasuse kontroll (küsimus kohtuasjas nr 5-18-5 menetluskulude hüvitamisest) 1. Tunnistada kehtetuks kohaliku 5-19-45/9 omavalitsuse korralduse seaduse Kohaliku omavalitsuse korralduse RKPJK § 18 lõike 1 punkti 6 lauseosa „või 3. seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 töötamisega sama valla või linna 17.04.2020 põhiseaduspärasuse kontroll ametiasutuses töölepingu alusel“. 1 Vt lähemalt RKPJKm 24.10.2019, 5-19-29/18. 1  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 2. Lükata otsuse jõustumine edasi kuue kuu võrra. Sotsiaalhoolekande seaduse § 133 5-20-1/15 lõike 1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles see ei võimalda 4. RKPJK Jätta taotlus rahuldamata. toimetulekutoetuse määramisel 05.05.2020 arvata sissetulekust maha retseptiravimitele tehtavaid kulutusi Individuaalkaebus justiitsministri 5-20-4/2 30. novembri 2000. a määruse nr 72 5. RKPJK „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 Tagastada kaebus läbivaatamatult. 12.05.2020 lõigete 2–4 ja § 511 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks 5-20-2/11 Maakatastriseaduse § 18² lõike 4 ja 6. RKPJK õigustloova akti andmata jätmise Jätta taotlus rahuldamata. 26.05.2020 põhiseaduspärasuse kontroll 5-20-5/10 Karistusseadustiku § 422 lõike 2 7. RKPJK punkti 1 sanktsiooni Jätta taotlus läbi vaatamata. põhiseaduspärasuse kontroll 07.09.2020 1. Tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 6 lõike 1 teine lause osas, milles see säte ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust 3-18-1672/26 kordamööda, kui see laps kasvab Kaebus Sotsiaalkindlustusameti kordamööda ligikaudu võrdse aja 8. RKÜK otsuse tühistamiseks (peretoetuse kestel mõlema vanema peres. 19.10.2020 määramine) 2. Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2019. a ja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2018. a otsused. Rahuldada kaebus ja teha uus otsus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 25. juuli 2018. a otsus nr 7.PT-3/16415-11. Vabariigi Presidendi taotlus 5-20-3/43 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus 9. RKÜK Jätta taotlus rahuldamata. 11. märtsil 2020. a vastu võetud 20.10.2020 „Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste 2  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform)“ Individuaalkaebus 5-20-8/2 tsiviilkohtumenetluse seadustiku 10. RKPJK § 689 lõike 6 põhiseadusega Tagastada kaebus läbivaatamatult. 14.12.2020 vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks Individuaalkaebus 5-20-9/2 tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 679 lõike 1 ja § 703 lõike 1 ning 11. RKPJK Tagastada kaebus läbivaatamatult. kohtute seaduse § 26 lõike 2 osaliselt 22.12.2020 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks Tunnistada põhiseadusega 5-20-6/11 Kultuuriministri vastuolus olevaks ja kehtetuks RKPJK 30. aprilli 2020. a määruse nr 9 kultuuriministri 12. § 4 lõike 2 punkti 6 30. aprilli 2020. a määruse nr 9 § 4 22.12.2020 põhiseaduspärasuse kontroll lõike 2 punkti 6 osa „hiljemalt 1. mail 2020. a“. 2. Läbivaadatud kohtuasjade statistika2 andmata jätmine Õigustloova akti Ministri määrus % läbivaadatud asjadest Kokku Seadus 2020. a läbivaadatud PSJV asjad 12 100% 9 3 1 Vabariigi President 1 8% 1 Asja algataja Õiguskantsler 1 8% 1 Kohus 6 50% 4 2 Kohaliku omavalitsuse volikogu 1 8% 1 1 Muu isik 3 25% 2 1 Taotluse või kaebuse rahuldamine või 3 25% 2 1 põhiseadusvastasuse tunnistamine Lahendi tulemus Taotluse rahuldamata jätmine 4 33% 3 1 1 Taotluse läbi vaatamata jätmine või kaebuse 5 42% 4 1 tagastamine läbivaatamatult 2 Tabelis kajastuvad kohtute algatatud asjade all ka kaks RKÜK läbivaadatud kohtuasja: kohtuasi nr 3-18-1672/38 ja kohtuasi nr 5-18-5/33. 3 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul 20. mai 2021 Villu Kõve Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Minu viimasest siinviibimisest on möödunud aasta ja taas on aeg anda ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Esmalt räägin Teile kohtusüsteemi toimimisest, seejärel toon välja pandeemiaga kaasnenud või võimendunud kitsaskohti kohtute töös ning esitan mõned ettepanekud ja mõtted seadusandjale. Tagasivaade Eesti kohtusüsteemile 2020. aastal Rõhutan alustuseks, et kohtusüsteem toimib ka pandeemia olukorras jätkuvalt üldiselt korrakohaselt: tagatud on aus ja objektiive õigusemõistmine, kohtuasjade lahendamine enamasti mõistliku aja jooksul, inimeste vaba juurdepääs õigusemõistmisele ning nende õiguste kaitse. Seda kinnitavad nii riigisisesed statistilised näitajad asjade lahendamise kohta kui ka Eesti kohtusüsteemile rahvusvaheliselt antud hinnangud. Kohtuistungeid peetakse paljuski elektrooniliste vahendite abil, märksa enam kasutatakse kirjalikku menetlust.1 Samas olen ettevaatavalt kahtlev kohtute jätkuvas võimekuses asju ka edaspidi vähemasti sama tempoga lahendada. Kohtuasjade arv Menetlusstatistika2 kinnitab kohtuasjade arvu üldist kasvu, mis teeb omakorda murelikuks kohtute suutlikkuse pärast suureneva töökoormusega toime tulla, kui lisaks muule on õigusemõistmisel pärsitud tavapärane istungite pidamine ja riigis terendavad eelarvekärped. Kui rõõmustada võib kohtusse jõudnud süüteoasjade hulga vähenemise üle, on samas suurenenud kohtutesse laekunud tsiviil- ja haldusasjade arv. 2020. aastal saabus maakohtutesse kokku 33 658 tsiviilasja, mis on ca 1000 võrra rohkem kui 2019. aastal ja suisa 4000 asja enam kui 2018. aastal. Veel enam murettekitavad on maksekäsu kiirmenetluse (kus lahendatakse mh väikelaenunõudeid, kommunaalvõlgu jms) numbrid. Nimelt laekus 2020. aastal kokku 45 566 maksekäsu kiirmenetluse asja, mida on üle 6000 enam kui 2019. aastal ja koguni üle 10 000 enam kui 2018. aastal. Need asjad liiguvad aga osalt hagimenetlustena maakohtute menetlusse, suurendades sealt edasi töömahtu kõrgemates kohtuastmetes ja täitemenetluses. Kuigi tänu riigi majanduse tugimeetmetele on eelmisel aastal kardetud võlavaidluste ja maksejõuetusasjade arvu kasv olnud esialgu arvatust väiksem (aga suurenemine on tuntav ning jätkub), võib see tähendada ka lihtsalt koormuse järsu tõusu edasilükkumist. Ka haldusasjade arv on kasvanud 1 Vt kirjaliku menetluse osakaalu kohta lähemalt ettekande lisast nr 1, lk 2. 2 Vt kohtute 2020. aasta menetlusstatistika kohta lähemalt ettekande lisadest nr 1 ja 2. 1 kahe varasema aastaga võrreldes enam kui 10% ja võib väita, et suundumus on jätkuv: nt Tallinna Halduskohtusse on 2021. aasta esimese kvartaliga jõudnud 26% rohkem asju kui eelmisel aastal samal perioodil. Kohtumenetluse kiirus Kohtumenetluse kiirus on riigi toimimiseks oluline. Asjade kiire lahendamine aitab kaasa investeerimist soodustava ettevõtluskeskkonna loomisele. Nii on näiteks 2020. aasta Euroopa Liidu (EL) õigusemõistmise tulemustabelis3 märgitud, et kohtumenetluse kestuse vähendamine 1% võrra võib kiirendada ettevõtjate kasvu. Samavõrd tähtis on kiire kohtumenetlus riigivõimuharude põhiseaduspärase toimimise tagamisel. Vaatamata pandeemiale suudeti 2020. aastal maakohtutes lahendada tsiviilasju keskmiselt 95 päevaga, mis on samaväärne 2019. aastaga. Sisuliselt lahendatud hagiasjadele kulus keskmiselt 282 päeva (2019. aastal vastavalt 274 päeva). Eesti kohtutes tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamiseks kuluv eeldatav aeg oli tulemustabeli andmetel 2012–2018 esimese astme kohtute arvestuses EL-s viies, kõigis kohtuastmetes kokku aga koguni teine. Eraldi väärib rõhutamist, et ka tarbijakaitseliste nõuete lahendamise kestuse arvestuses asetab tulemustabel Eesti kohtusüsteemi EL-s paremuselt teisele kohale. Sisuliselt sama 2019. aastaga oli maakohtus 2020. aastal ka väärteomenetluses esitatud kaebuste lahendamise aeg (47 päeva) ja peaaegu sama halduskohtus haldusasjade keskmine menetlusaeg (126 päeva). Tulemustabeli andmetel oli Eesti haldusasjade lahendamiseks kuluva ajaga 2012–2018 EL riikidest viies, seda nii esimese astme kohtute kui ka kõigi kohtuastmete menetlusaja arvestuses. Ka Euroopa Komisjoni 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta4 on Eesti kohtumenetluste kestus saanud kiitva hinnangu. Enim on menetlusaeg pikenenud menetluskorralduse spetsiifika tõttu pandeemiast tõenäoliselt enim mõjutatud kriminaalasjade üldmenetluses, kus menetlusaeg oli 2020. aastal keskmiselt 255 päeva, kui 2019. aastal oli see 226 päeva ja 2018. aastal 216 päeva. Kohtumenetluse tõhusus On positiivne, et maakohtute lahendite vaidlustamine ringkonnakohtus on eelmisel aastal üldiselt mõnevõrra vähenenud nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades, mida võib lugeda ehk ka esimese astme kohtute tõhusama töö tulemuseks. Kokku vaidlustati tsiviilasjades ca 5,6% ja kriminaalasjades 9,7% maakohtu lahenditest. Suurenenud on aga haldusasjades ringkonnakohtutele esitatud kaebuste arv, mis oli 2020. aastal 1245 ehk üle 100 asja enam kui 2019. aastal. Kokku vaidlustati haldusasjades 33,4% halduskohtute lahenditest – see näitaja on võrreldes varasema aastaga siiski langenud. Samas võib täheldada, et kaebuste arv on ka 3 2020. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (Justice Scoreboard). Arvutivõrgus: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0306&from=EN (14.04.2021). 4 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta (Rule of Law report). Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020SC0305&from=EN (13.04.2021). 2 ringkonnakohtutes sel aastal tõusuteel. Tallinna Ringkonnakohtus on 2021. aasta esimeses kvartalis suurenenud kaebuste arv haldusasjades ca 20% ja tsiviilasjades ca 15% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Kuluefektiivsuse mõttes on Eesti kohtusüsteem üks Euroopa säästlikumaid ja õhemaid. See tähendab, et Eestis on valitsemissektori kogukulutused kohtutele protsendina SKP-st küll keskmised, kuid eurodes elaniku kohta EL väiksemaid. Seejuures on tulemustabeli andmetel Eesti kohtunike arv 100 000 inimese kohta samuti alla EL keskmise. Vaidluse algatamiseks võetavad kohtulõivud on kaubandusasjades alla EL keskmise ja tarbijavaidlustes väiksemaid. Elektrooniliste vahendite kättesaadavuse aspektist oli Eesti EL viies ja ka õigusriigi aruandes sai Eesti kiita kohtutes kasutatava arenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eest. Viimaks tuleks kohtusüsteemile välisvaate andmisel märkida ka Maailmapanga 2020. aasta raportit Eesti kohta5, milles hinnati Eesti kohtu- ja täitesüsteemi tõhusust ärilepingute jõustamisel kohtu ja täitemenetluse kaudu – Eestile anti maailmas kõrge 8. koht. Tõsi, samas maksejõuetuse menetluse osas oli Eesti tõhususe arvestuses alles 54. Kohtute sõltumatus Kohtusüsteemi sõltumatus on oluline väärtus. Tulemustabelis on väidetud, et kohtusüsteemi sõltumatuna tajuvate ettevõtjate osakaalu suurenemisel 1% võrra on seos käibe suurenemise ja tootlikkuse kasvuga. Üldsuse tajutav kohtute ja kohtunike sõltumatus oli Eestis üle EL keskmise, samas ettevõtjate tajutav kohtute ja kohtunike sõltumatus oli viimases EL riikide kolmandikus. Samadele andmetele on juhitud tähelepanu ka õigusriigi aruandes. Selgitamist vajab, mis konkreetselt põhjustab ettevõtjate arvates sõltumatusega probleeme. Riigikohtu tegevusest 2020. aastal Riigikohtule esitatavate kaebuste arv on kriminaal- ja haldusasjades 2020. aastal mõnevõrra vähenenud, tsiviilasjades pisut suurenenud6. Menetlusse võeti ca 13% nõuetekohastest taotlustest. Menetlusse võtmise osakaal langes märkimisväärselt tsiviilasjades, suurenedes samas süüteoasjades. Võib täheldada, et kohtuasjad on sisult muutunud üha keerukamaks ja nende lahendamine aeganõudvamaks. Riigikohtu oluline ülesanne on kohtupraktika ühtlustamine, edasiarendamine ja seaduse kohaldamisel tekkinud vaidlustes lõplike seisukohtade andmine. 2020. aastal tegi Riigikohus olulisi lahendeid nii karistusõiguse kui ka süüteomenetluse vallas, selgitades mh narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja tarvitamise, korrakaitsel politseiametniku poolt jõu kasutamise piiride, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tööpõhimõtete, eluaegsete vangide vabastamise tingimuste ja hädakaitsega seotut; menetlusõiguse valdkonnas aga mh jälitustoimingute lubamise, kinnise menetluse toimikule ligipääsu (nn Alaveri toimiku kaasus), 5 Maailmapanga raport „Doing Business 2020“. Arvutivõrgus: https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/e/estonia/EST.pdf (13.04.2021). 6 Vt lähemalt Riigikohtu menetlusstatistika kohta ettekande lisast nr 1, lk 4. 3 istungil tajutu avaldamise keelamise (nn Tallinna Sadama protsessi kajastamine) ja vahistamisega seotud küsimusi. Haldusasjades selgitati mh toetuste saamise ja tagasinõudmise tingimusi, eramaa avaliku teena kasutamist, raudtee kasutustasude määramist, planeeringute ja ühiskommunikatsioonide rajamisega seotud kohustusi, erakondade rahastamist, aga ka saastetasude, ehituslubade, elamislubade ning riigihangetega seotut. Tsiviilasjades täpsustati nii menetlus- kui ka materiaalõigust, mh projekteerimislepingutest tulenevate nõuete aegumist, kollektiivlepingute kehtivusala ning perekonnaõiguslikke lepitusmenetlusi. 2020. aastal lahendas Riigikohus ka 12 põhiseaduslikkuse järelevalve asja7. Nende hulgas oli Vabariigi Presidendi taotlus kohustuslike kogumispensionide reformi seaduse põhiseaduspärasuse hindamiseks, samuti taotlused kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete mujal töötamise keelu, peretoetuste vanemate vahel jagamise korra ja koroonaviirusest tingitud toetuste jagamisel ebavõrdse kohtlemise hindamiseks. Riigikohtu menetluses on praegu neli põhiseaduslikkuse järelevalve asja, milles tuleb lahendada küsimused võrdsest kohtlemisest ametist vabastamisel (Euroopa Kohtu eelotsuse ootuses), lastekaitseseaduse alusel isikult treeneri kutse äravõtmisest, looduskaitseliste piirangute põhiseaduspärasusest kinnisasja omandamisel ja võrdsest kohtlemisest elamislubade väljastamisel. Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Eestiga seotud kaebuste lahendamine Eesti kohtusüsteemi tõhusust isikute põhiõiguste kaitsel näitab ka EIK-s rahuldamata jäetud kaebuste hulk Eesti kohta esitatud asjades.8 2020. aastal lahendas EIK 134 Eesti vastu esitatud kaebust, ainus rikkumine leiti kohtuasjas Jeret vs. Eesti9, kus tuvastati, et kinnipeetavast kaebajale haiglas oleku ajal käeraudade kohaldamine ei olnud proportsionaalne meede. See ei tähenda siiski, et probleeme põhiõigustega üldse ei oleks. Ka praegu on EIK-s menetluses mitu olulist Eestiga seotud kaebust. Eesti kohtutest Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlustest ja nende lahendamisest10 Eesti kohtud on 2007–2021 esitanud Euroopa Kohtule kokku 35 eelotsusetaotlust. Neist on menetlus pooleli kuues asjas, mis puudutavad isikute väljasaatmist, toidukäitlemise nõudeid, avalikku veokohustust ja riigiabi, riigihankeid ning võrdset kohtlemist. 2020. aastal tegi Euroopa Kohus ühe lahendi Eesti kohtu taotluse kohta (kohtulahendite tunnustamine ja täitmine kriminaalasjades), 2021. aastal on neid tehtud seni kaks (sh oluline lahend sideandmetele juurdepääsu kohta kriminaalmenetluses). 7 Vt põhiseaduslikkuse järelevalve asjade kohta lähemalt ettekande lisast nr 3. 8 2020. aasta ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta. Arvutivõrgus: https://vm.ee/sites/default/files/eik_2020.a_aastaulevaade.pdf (13.04.2021). 9 EIKo 42110/17, Jeret vs. Eesti. 10 Eesti kohtute eelotsusetaotlused. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused (13.04.2021). 4 Pandeemiaga kaasnenud või võimendunud küsimused ja kohtute tööga seostuvad ettepanekud seadusandjale Kohtute koormuse kasv ja ressursivajadus Ehkki kohtud on siiamaani hakkama saanud ja kohtute üldine menetlusstatistika on olnud järjepidevalt hea, ei suuda kohtud senise ressursiga jätkates seda edaspidi kardetavasti hoida, rääkimata seisu parandamisest. Seda eriti kohtusse pöördumiste arvu suurenemise tingimustes, millest rääkisin eespool. Lisaks võib karta, et kuigi asjade läbivaatamise kiirus ei ole 2020. aastal silmanähtavalt vähenenud, võib see vähemasti osaliselt olla statistiliselt näilik, kuna lahendatud on tõenäoliselt rohkem väiksemaid ja kirjalikku menetlust võimaldavaid taotlusi ning mahukamaid ja istungit vajavaid asju pandeemiaolukorras edasi lükatud. Kokkuvõttes võib see kaasa tuua mahukate ja keeruliste asjade kuhjumise. Töökoormust lisavad kohtutele mitmed uued seadusmuudatused, nagu nõuete massaegumine täitemenetluses, maksejõuetuskorra oluline muutmine ning võimalik elatise arvutamise süsteemi muutmine ja kohtu loa nõue sideandmete süüteomenetlustes väljaküsimisel. Markantse näite seadusmuudatuse mõjust töökoormusele võib tuua Tartu Maakohtust, kuhu laekus ühe vangi taotlus mitmesaja nõude aegunuks tunnistamiseks koos menetlusabi taotlusega. Eespool viidatud asjade arvu suurenemine on juba kaasa toonud töökoormuse kasvu esimese astme kohtutes ja jõudnud sealt edasi ka kõrgematesse kohtuastmetesse. Seadusandja on küll loonud mehhanismi asjade ümbersuunamiseks ringkonnakohtute kaudu ja kohtunike lähetamiseks kohtute vahel (mille eest aitäh!), kuid kohtuasjade arvu üldise suurenemise tingimustes on sellest paraku vähe abi. Eriti juba praegu võimete piiril töötavale suurimale kohtule ehk Harju Maakohtule, kes ei pruugi olla võimeline lisakoormusega toime tulema. Tegelikke muutusi ei ole sinna senini kahjuks jõudnud, mis tekitab jätkuvalt frustratsiooni ja pingeid ka kohtu töötajaskonnas. Kohtutevahelise töökoormuse ühtlustamiseks tuleb leida tõhusamaid lahendusi. Justiitsministeerium tegeleb selle teemaga ja loodan, et varsti jõuavad Riigikogu ette ettepanekud esialgu mõnd liiki kohtuasjades piirkondlikust kohtualluvusest loobumiseks ja üleriigilisele jaotusele üleminekuks. Võimalused jagada vahendeid ümber kohtusüsteemi sees ei ole aga piiramatud. Püstitada tuleb küsimus täiendavate kohtunikukohtade loomisest ja neid õigusemõistmises vahetult toetava lisapersonali andmisest. Mõistan, et keerulisel ajal on riigil selleks raske vahendeid leida. Ometigi teen siinkohal kaalumiseks mõned (ebapopulaarsed) ettepanekud, kui mujalt raha ei leia. Esmalt püstitan küsimuse kohtuvõrgu majandusliku efektiivsuse ülevaatamisest. Kui riik soovib kõiki kohtumaju senisel kujul lahti hoida ega saa ka koormust ümber jagatud, tuleb ressurssi leida mujalt. Lisaks panen ette üle vaadata kohtumenetluses võetavad riigilõivud ja neid mõnevõrra suurendada. On mõistlik, et õigusvaidlustesse panustaksid rohkem neist huvitatud ja puudutatud isikud, mitte et kõik vaidlused peaks järjest suurenevas põhiosas kinni maksma maksumaksjad üldiselt. Samuti võiks vähemasti Riigikohtu menetluses asendada kautsjonid riigilõivudega, mida kaebuste rahuldamisel ei tagastata. Seejuures on tähelepanuväärne, et kaebajale on Riigikohus praegu rahaliselt kõige odavam kohtuaste. 5 Kohtusüsteemis tuleb paraku arvestada koormuse perioodilise kõikumisega, samuti võib osa kohtunikke ajutiselt töölt eemal viibida. Töörütmi säilitamiseks võiks kohtunikukohtade arvu suurendamise alternatiivina kaaluda ka asenduskohtunike institutsiooni sisseseadmist keerulisemate aegade jaoks. Asenduskohtunikud peaksid olema täitnud kõik kohtuniku kvalifikatsiooninõuded ja julgeolekukontrolli ning olema valmis tööle asuma. Esmajoones võiksid asenduskohtuniku rolli asuda kohtunikueksami teinud kohtujuristid, enne kui nad nimetatakse ametisse kohtunikena. Inimesed saaksid sedasi ka väärtuslikke kogemusi ja selgust selles, kas nad sooviksid edaspidi end püsivalt kohtusüsteemiga siduda. Eelneva jutu valguses tunduvad võimalikud eelarvekärped kohtusüsteemis endale jalga tulistamisena ja need võivad paisata meid arengus tagasi. Seetõttu palun kohtusüsteemi puudutavaid kärpeid planeerides tõsiselt järele mõelda, et aasta või kahe pärast ei peaks konstateerima, et oleme mattunud lahendamata asjadesse ja menetlusajad on veninud üle mõistuse pikaks, ning suunama kohtusüsteemi erakorraliselt enam ressurssi, kui oleks praegu vaja senise olukorra säilitamiseks. Oleme Euroopa riikide võrdluses ehitanud ühe efektiivsema kohtusüsteemi, mida tuleks püüda hoida ja veel paremaks teha. Kahjuks on see saavutatud suuresti kohtus töötavate inimeste püsiva ülekoormatuse arvel. Praegu, kui kohtutöötajad on keerulistes tingimustes töötanud varasemast suurema koormusega ja on sellest väsinud, võib ressursside võimalik kärpimine paljudele neist mõjuda ka demotiveeriva „tänuna“ seniste pingutuste eest. Kohtumenetluse digiteerimine Ehkki üldiselt on tehnilised vahendid ja tugi kohtutöö kaugtööna tegemiseks olnud tagatud, on siiski probleeme nii videokonverentsiseadmete ebapiisava koguse, sidekanalite madala kvaliteedi kui ka tarkvaraliste mitteühildumiste ning inimeste oskuskoolitamise puudujääkidega. Kohtumenetluste digiteerimise projekt ei olnud koroonakriisi ajaks tehniliselt rakendamiseks veel päris küps. Samuti ei olnud selleks valmis ka õiguslik baas. Nüüd oleks aeg ka seadusega selgelt reguleerida, kas ja milline õigusjõud on digitoimikul ning kas see asendab pabertoimikut. Tõsiselt tuleks hinnata protokolli salvestisega või stenogrammiga asendamise vajalikkust ja selle negatiivseid külgi. Kohtunike aega hoiaks oluliselt kokku digitaalallkirja masskasutamisest loobumine, asendades selle menetlusdokumentide jooksva ja lihtsama kinnitamisega infosüsteemis. Eraldi probleemiks on kodukontoris töötades vajaliku õiguskirjanduse (eeskätt kommenteeritud väljaannete) kättesaadavus, mis pahatihti on olemas vaid paberkandjal ja ebapiisavas koguses kohtutes kohapeal kasutamiseks. Abiks oleks riigi tugi ja surve õiguskirjanduse kiireks, mugavaks digiteeritud kujul ning pidevalt aktualiseerituna kättesaadavaks tegemiseks. Areng kirjaliku menetluse ja videoistungi suunas ei tohiks aga viia kontaktistungi kaotamiseni. Istungil on kohtul võimalik saavutada menetlusosalistega parem kontakt, selgitada nendega asjaolusid ja asja lahendamiseks vajalikke küsimusi, suunata tunnistaja tõtt rääkima ning jõuda suurema tõenäosusega eelistatud lahenduseni – kompromissini, vähemasti tsiviil- ja haldusasjades. Kriminaalmenetluses tuleb tagada kohtualuse konfidentsiaalne suhtlemine kaitsjaga. Samuti on töö pabertoimikuga mahukates asjades jätkuvalt tõhusam ja efektiivsem 6 kui digitoimikuga (kus pealegi ei pruugi olla dokumendid kõik olemas või kättesaadavad, eriti kõrgemas kohtuastmes), mis on kaasa toonud mh ebamõistlikku dubleerivat printimist. Kohtule peaksid jätkuvalt jääma piisavalt vabad käed istungi korraldamiseks, kui see on mõistlik, ja kohtu käsutuses peaksid olema vajalikud vahendid ning võimalused istungisaalide paindliku kasutamise näol, seda vajaduse korral ka teistes kohtumajades ja väljaspool kohut. Kriminaalasjade üldmenetluse ebamõistlik ressursimahukus Jätkuvalt on kohtusüsteemi suurimate murede seas kriminaalasjade üldmenetluse jäikus ja ressursimahukus (nii ajaliselt kui ka rahaliselt) ning keskendumine kontaktistungitele ka siis, kui see ei ole asja lahendamiseks hädavajalik. See on eriti reljeefselt välja tulnud pandeemia ajal, mida kinnitab ka statistika menetlusaegade pikenemise kohta. Kuigi olen sellest rääkinud oma mõlemas varasemas parlamendiettekandes, ei ole edasiminekut toimunud. Kriminaalmenetluse asjatundjad ega Justiitsministeerium ei ole senini soovinud aktsepteerida, et probleemi tuum on sügavamal menetluse ideoloogias, mis muudab eriti mahukate kriminaalasjade üldmenetluse kohmakamaks ning aeglasemaks sarnastest suurtest tsiviil- ja halduskohtumenetlustest. Nii on küll ette valmistatud kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu Justiitsministeeriumis, kuid see lahendab eelkõige vaid olemasoleva menetluse detailmuresid. Leian, et aeg on küps kriminaalmenetluse põhimõtteliseks revideerimiseks teiste kohtumenetluste vaimus, suurendades kohtuniku rolli ja aktiivsust, vähendades kontaktistungi osatähtsust ning ressursimahukust, asendades selle vähemasti korralduslikes küsimustes kirjaliku menetluse ning virtuaalistungiga (ka poolte nõusolekuta), suunates menetluse vaid tõesti asjassepuutuvate ja vaieldavate asjaolude kindlakstegemisele, jättes kohtusaali vaid selle, mis on kriminaalmenetluse eripära arvestades hädavajalik. Kriminaalasjade üldmenetlus ei peaks võtma kohtualuselt kohati kogu vara ja tervise ning mõjutama selliselt inimest oluliselt rohkem minema kokkulepetele ka asjades, mida oleks õigem lahendada üldmenetluses. Samuti ei peaks isiku õigeksmõistmine tähendama riigile sadade tuhandete eurode suuruste kaitsjatasude hüvitamise kohustust. Justiitsministeerium on lubanud üldmenetluse revideerimise teema lõpuks sügavamalt avada, loodame, et seda ka tegelikult tehakse. Lisaks eeltoodule arvan, et üle tuleks vaadata tsiviilhagi lahendamine kriminaalasjade üldmenetluse raames, eriti kui praegune menetluskord peaks säilima. Tsiviilhagi lahendamine eeldab teistsugust tõendamisstandardit, piiratud tõendeid, kohtu põhjalikku ettevalmistust, selgitamiskohustust ja aktiivset kompromissile suunamist, mis kõik erinevad kriminaalmenetluse kaanonitest. Tsiviilhagi lahendus ei tohiks aga olla menetlusliigiti erinev – see tähendaks mh menetlusosaliste ebavõrdset kohtlemist. Ebamõistlikud tähtajad ja kohtuasjade seadusega prioriseerimine Kordan eelmisel aastal esile toodut, et kohtumenetlused on paljuski pärsitud seadusest tulenevate ebamõistlike tähtaegadega, mida mh pandeemia tingimustes on teinekord võimatu järgida. Seadusandjapoolne tähtaegade ettekirjutamine, asjade kategoriseerimine ja prioriseerimine näitab usaldamatust kohtusüsteemi vastu, tekitab ebavõrdset kohtlemist teiste kohtuasjade avaldajatega ning kammitseb paindlikku töökorraldust. Tuleks usaldada kohut ja 7 jätta rohkem võimalusi menetluse korraldamiseks. Tähtaegadega venitamine ei ole praeguses kohtusüsteemis probleemiks, nagu näitab eespool märgitu. Toon taas näiteks reegli, mis nõuab hagi tagamise lahendamist vaid ühe tööpäeva jooksul, kuid seejuures tuleb selgeks teha kogu kohtuasi, hinnata tõendeid jne. Hulgaliselt on selliseid tähtaegu maksejõuetuse regulatsioonides, mida enamasti ei saa lugeda kiirema reageerimise vääriliseks võrreldes paljude teiste valdkondadega. Terviseohud kohtuistungitel Hommikust õhtuni kestvad, kuid samas pikka aega – isegi aastaid – ette planeeritud istungimaratonid eriti kriminaalasjade üldmenetluses seavad praeguses pandeemia olukorras otsesesse ohtu nii kohtupersonali kui ka menetlusosaliste elu ja tervise, seda vaatamata ohutusmeetmetele, kui 30–40 inimest viibivad pikki päevi väheste vaheaegadega ühes ruumis. Olemasolevad istungisaalid on suurte asjade lahendamiseks liiga väikesed ja neid on ka liiga vähe. Raha suuremate istungisaalide üürimiseks ei ole kohtutele antud. Ometigi ei saa kohtusüsteem panna suuri üldmenetlusi seisma, jätmaks inimesi niigi pikkades menetlustes aastateks kohtu ja ka vahi alla. Lõpuks muudaks see mõistliku menetlusaja ületamise tõttu politsei ning prokuratuuri suure töö süüdistatavate kohtu ette toomisel mõttetuks. Nii võib aga juhtuda ka ainuüksi kohtuniku haigestumise tõttu. Selles valguses teen tõsise etteheite täitevvõimule, et igas mõttes eesliinil töötavaid nii kriminaalasjade üldmenetlusi või vahistamistaotlusi lahendavaid kohtunikke ja muud kohtupersonali kui ka pidevalt hooldekodudes ja psühhiaatriahaiglates inimesi ära kuulamas käima pidavaid kohtunikke ei arvatud esimese ringi eesliinitöötajate hulka ega tagatud nende kiirendatud vaktsineerimine sarnaselt politseinike ja päästjatega, kellest tegelikult suur osa sellises mahus iga päev võõraste inimestega lähedalt kokku puutuma ei pea. Suurusjärgus 30– 40 inimest oleks riik võinud vaktsineerida juba veebruaris, kuid ei suutnud seda organiseerida. Seda vaatamata nii kohtute haldamise nõukoja kui ka minu korduvatele selgitustele ja taotlustele. Veel kohtusüsteemi jaoks olulistest teemadest Riigikohtu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamine eelarveprotsessis Nii Riigikohtu kui ka teiste põhiseaduslike institutsioonide rahastamisskeem riigieelarvest peaks olema selge ega sõltuma täitevvõimu suvast. Eelarve kaudu ei peaks Riigikohtu tegevus olema täitevvõimu mõjutatav, see ei tohiks ka nii näida. Seni on Riigikohtu eelarve kaitsmine paraku sisuliselt toimunud vaid ametnike tasandil Rahandusministeeriumis, sel aastal, tõsi, ka Vabariigi Valitsuses. Viimaste arengute taustal on eriti problemaatiline mehhanism, kuidas tehakse eelarvekärpeid. Selle aasta kogemus näitab, et vaid loetud päevad pärast arutelu Vabariigi Valitsuses Riigikohtu eelarve lisataotluste üle laekus Riigikohtusse Rahandusministeeriumi ametniku ultimatiivses toonis korraldus sisuliselt kärpida järgmise aasta eelarvet ühe päevaga ca 6% – see ei ole vastuvõetav. Vajalik oleks mehhanism, mis tooks võimude lahususe tagamiseks reaalse otsustamise eelarve üle Riigikogu kätte. Loodame enda 8 ettepanekud seaduses ette nähtud põhiseaduslike institutsioonide finantseerimisskeemi muutmiseks aasta lõpuks valmis saada ja loodetavasti jõuavad need ka Riigikogu ette. Kohtumenetluse avalikkus Viimase aasta üheks enamräägitud teemaks on olnud kohtumenetluse avalikkus, mis puudutab mh avalikkuse osalust virtuaalistungitel, jõustumata kohtulahendite avalikustamist, toimikutega tutvumist ja istungil tajutu kajastamise keelamist, mis kõik vajaks õiguslikult selgemat ning paindlikumat regulatsiooni. Justiitsministeerium on ehk tasapisi lõpuks jõudmas ka eelnõudeni, mida tuua seadusandja ette, ehkki kahjuks ei ole siingi asjad arenenud sellises tempos, mida lootsin. Võiksime tulevikus jõuda selleni, et avalikud virtuaalistungid vähemalt mõningates suuremat huvi pakkuvates asjades jõuaksid voogedastuse kaudu kõigi soovijateni. Projektipõhiselt hakatakse seda loodetavasti katsetama, tehnoloogiline lahendus on olemas. Menetluskulude hüvitamise kord Praegu on kehtivates menetlusseadustikes jäetud liiga avarad ja sisustamata kriteeriumid nii menetluse võitja kulude (eelkõige õigusabikulude, aga ka nt asjatundjakulude) kaotajalt väljamõistmiseks kui ka kriminaalmenetluses kantud kaitsjatasude riigilt väljamõistmiseks isiku õigeksmõistmisel või menetluse lõpetamisel. See muudab menetluse alustamisel raskesti prognoositavaks, mis ulatuses võidakse isiku kulud talle eduka menetluse korral hüvitada, ning kohtunike erinevad arusaamad tekitavad ebavõrdset kohtlemist. Vajalik oleks eeldatavas standardmääras teha hüvitatavate kulude arvutamine mehaaniliseks ja seda ka automatiseerida. Selliselt saaks menetlust kiirendada, ettenähtavust suurendada ja rakendada hüvitatavate kulude kindlaksmääramisel kohtunike asemel ka kohtuametnikke. Kohtunike ja kohtuametnike sotsiaaltagatised Eelarveliselt kitsal ajal kohtutöötajate sotsiaaltagatistest rääkimine võib tunduda kohatu ja lootusetu, aga teen seda siiski. Arvan, et eriti esimese astme kohtu kohtunike palku tuleks tõsta, et konkureerida muu juristkonna palkadega. Märgin sedagi, et sama kohtuastme kohtunike ühesugune palk sõltumata nende koormusest, kohustustest, spetsialiseerumisest ja staažist on demotiveeriv ega soodusta tööülesannete täitmist suuremas mahus ega enesetäiendamist. Samuti puuduvad paljudel inimestel sisuliselt karjäärivõimalused. Justiitsministeerium on kaalunud ühe võimalusena nii kohtute juhtimisstruktuuri mitmeastmeliseks tegemist kui ka lisaülesannete tasustamist. Sellele lisaks võiks aga kaaluda kohtunike staažitasude taastamist, mis aitaks motiveerida pikemaajalist laitmatut teenistust, et alustava noorkohtuniku ning 20- aastase staažiga kolleegi sissetulekud ei oleks samasugused. Seadusandja on kohtujuristide palga iseenesest mõistlikult sidunud kohtunike palgaga, kuid see välistab täiendava diferentseerimise sõltuvalt tööpanusest, staažist jm olulistest asjaoludest. Seejuures on aga täiesti ära unustatud Riigikohtus kohtujuristidest kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad kohtunõunikud, kelle tasud on sisuliselt juba kümme aastat olnud muutumatud. Seadusega tuleks nad palga osas vähemasti osaliselt võrdsustada kohtujuristidega ja nende baassissetulek siduda sarnaselt kohtunike omaga. Vastasel juhul ei ole Riigikohtul võimalik saada kõrgelt kvalifitseeritud eksperte, kes eelistavad tasuvamat tööd erapraktikas, 9 rahvusvahelistes institutsioonides või teistes riigiasutustes. Probleemne on ka teiste kohtuametnike palgatase. Juba praegu on kohtuistungisekretäride palga mahajäämus muu avaliku sektoriga võrreldes ca 36% ja kohtutel on raskusi pädevate inimeste leidmisega. Veelgi halvem on seis kohtutõlkide palkadega. Kohtukordnikud on aga väikseima sissetulekuga riigiametnikud. Kohtunikuameti sõltumatuse tagamiseks ning kohtunikevahelise ebavõrdsuse tasandamiseks nendega, kes saavad kohtuniku ametipensioni, oleks õiglane ja riigil ka mõistlik teha nt lisamakseid teise pensionisambasse selle aja eest, kui inimene on ametis. See oleks ka oluline stiimul, leidmaks olukorras, kus lähema viie aasta jooksul jätkub 90ndate alguses ametisse nimetatud kohtunike pensioneerumine, uusi kvalifitseeritud ja kogenud inimesi nt advokatuurist või prokuratuurist. Samuti valmistab Justiitsministeerium ette eelnõu kohtuniku töövõimepensioni taastamiseks, mis oleks garantiiks selles eluaegses ametis surnukstöötamise või sandistamise korral ja võimaldaks realiseerida kohtuniku ametist vabastamise alusena tema suutmatuse täita ülesandeid tervise tõttu. Küll tuleks seaduses ette näha kord terviseseisundi hindamiseks, olgu siis füüsiliste või vaimsete probleemide ilmnemisel. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusest Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Paraku on selle funktsiooni täitmisel kerkinud üles mitmeid probleeme. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus on jäänud ajale jalgu: kui teisi menetlusseadustikke on pidevalt kaasajastatud, siis seda paraku mitte. Seega on aeg tõsta viidatud seadus tervikuna seadusandja ette. Üle oleks vaja vaadata vähemasti menetluse korralduslikud aspektid, nagu tõendite kogumine, hindamine ja menetluskulude jaotus. Loomulikult saab seejuures tõstatada ka suuremaid valikuid nii menetluse korraldusest kui ka asjade Riigikohtusse jõudmisest. Nii võiks nt lauale tõsta valimiskaebuste Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses lahendamise otstarbekuse ja korra. Praegu esitatakse valimiskaebused Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale otse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile, kes peab need lahendama väga lühikese aja jooksul. Seejuures ei kuulutata valimistulemusi välja enne, kui Riigikohus on teinud kaebuste kohta lõplikud otsused. Valimiskaebused tekitavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile erakorralist tsüklilist suurt tööd. Nende ebaproportsionaalselt lühikesed lahendustähtajad võivad põhjustada pinnapealseid lahendusi, kuna tõendeid ei ole võimalik hinnata sisuliselt. Tegelike probleemide kindlakstegemine võib sellise menetluskorraga olla pärsitud. Masskaebuste esitamisel võidakse aga Riigikohtu töö sootuks halvata ja seeläbi valimistulemuste väljakuulutamine määramatult edasi lükkuda. Sisuliselt on tegu haldusasjadega, milles oleks nii mõnigi kord vaja korraldada kohtulik uurimine. Esitan kaalumiseks mõtte anda valimiskaebuste lahendamine Riigikohtult üle halduskohtutele, kes lahendaksid neid kiirmenetlustes ja kelle otsuseid saaks ainult õigusküsimustes kaevata edasi otse Riigikohtusse. See võiks puudutada vähemasti valimistevahelisi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimisega seotud kaebusi. Seejuures võiks kaaluda kaebuste lahendamise üldise tõkestava toime kaotamist valimistulemuste väljakuulutamisele, mida halduskohus saaks rakendada vaid esialgse õiguskaitse korras, kui kaebuse lahendamine tõepoolest võiks 10 valimistulemusi mõjutada ja kaebus ise on perspektiivne. Üks alternatiiv oleks valimiskaebuste lahendamine anda üle Riigikohtu halduskolleegiumile. Õigusharidusest ja juristi kutsenõuetest Riigikohtus on valminud analüüs, millest ilmneb õigushariduse kriitiline seis – praegune õigushariduse mudel ei taga piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga juriste, keda vajavad riigiasutused ja ettevõtlus, keda on vaja meie riigi edasikandmiseks ning rahvusvaheliseks suhtluseks. Õigusteadus on rahvusteadusena hääbumas. Juristide kutseeksamite tulemused on väga halvad. Tasuta hariduse andmise kohustus päevaõppes on toonud kaasa võimetuse vajalikul tasemel õigusharidust finantseerida ja maksta õppejõududele vähegi konkurentsivõimelist palka ning suunavõtmise tasulistele kaugõppevormidele. Õigusteenust osutavad väljaspool advokatuuri kontrollimata teadmiste ja taustaga isikud. Välismaise haridusega inimestel puuduvad Eestis juristina tegutsemiseks tihti vajalikud teadmised, nagu puudub ka kord selle hindamiseks. Analüüsis on tehtud mitmeid olulisi muudatusettepanekuid olukorra parandamiseks, mis loodetavasti jõuavad ka seadusandja lauale. Nende hulgas on tasulise õppe lubatavuse laiendamine, integreeritud õppekavale üleminek 3 + 2 õppe asemel, ühtse juristi kutseeksami kehtestamine, õigusnõustamise teenuse võtmine riigi järelevalve ja kontrolli alla ning välismaiste diplomite tunnustamise eelduste rangemaks muutmine. Kaaluda võiks praegu selge vastutajata kohtuametnike täiendkoolituse seadusega Riigikohtule panemist, millega tagataks sellele ka stabiilne rahastus. Lõpetuseks Head Riigikogu liikmed! Kordan, et õigusemõistmise korrakohane toimimine jätkub ka keerulisel ajal, kuid alati saab asju teha paremini. Seda saab teha kohtusüsteem ise, kuid tuge on vaja ka seadusandlikult võimult. Soovin Teile jaksu, jõudu ja tervist! 11