Ülevaade

Rahandusministeerium 04.05.2021 nr 10-2/21-291-1 Riigikontroll Ülevaade Riigikohtu 2020. aasta tegevuse kohta Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 11 lg 9² alusel esitame teile ülevaate Riigikohtu 2020. aasta tegevustest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Kaljumäe direktor Lisa: nimetatu Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  TEGEVUSARUANNE 2020. AASTA KOHTA Riigikohtu ülesanded Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu kui Eesti kõrgeima kohtu ülesanne on aidata kohtulahendite läbivaatamisega kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele ja ühtse kohtupraktika kujundamisele. Samuti on Riigikohtu roll kaasa aidata õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamisele kogu kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsus- kogude tööd korraldades ja tagades. Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. 3. juunil 2020. aastal peetud Riigikogu ettekandes1 tõi Riigikohtu esimees välja kohtusüsteemi suurima murena, kuidas tulevad kohtud toime viiruse tõttu sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade lahendamise ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega. Riigikohtu esimees tegi Riigikogule mitmeid ettepanekuid, kuidas seadusandja saaks panustada tõenäoliselt kuhjuvate kohtuasjade ennetusse ja kiiremasse lahendamisse. 2020. aasta menetlusstatistika 2020. aasta2 kohtuasjade statistika pinnalt saab öelda, et sissetulevate asjade arv võrreldes eelneva aastaga püsis peaaegu samal tasemel. 2020. aastal esitati 2715 menetlustaotlust (2019. aastal 2813 taotlust), sealhulgas 2517 menetlusloa taotlust ning 198 riigi õigusabi (RÕA) või menetlusabi taotlust. Kokku oli menetluses 3169 taotlust (2019. aastal 3321 taotlust), sealhulgas 2954 menetlusloa taotlust ning 215 RÕA või menetlusabi taotlust. Läbi vaadati 2650 taotlust (2019. aastal 2864 taotlust), sealhulgas 2463 menetlusloa taotlust ning 187 RÕA või menetlusabi taotlust. Läbivaadatud menetlusloa taotlustest otsustati menetlusse võtmine 2207 taotluse (2019. aastal 2389 taotluse) osas, millest võeti menetlusse 297 taotlust (2019. aastal 313 taotlust), s.o 13% (2019. aastal 13%), mis on samal tasemel eelmise aastaga ning sarnane eelmiste aastatega (2018. aastal 14%). Ülejäänud taotlused kas tagastati, jäeti läbi vaatamata või loobuti taotlusest. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatas 2020. aastal läbi 9 asja (2019. aastal 43 asja). Lisaks vaadati üldkogus läbi 3 põhiseaduslikkuse järelevalve asja. Läbivaatamatult tagastas kolleegium 5 taotlust ning jättis rahuldamata 4 taotlust. Rahuldati 3 taotlust. Kohtu tegevust iseloomustav näitaja on jõudlus, mis on aasta jooksul läbivaadatud taotluste suhe samal perioodil sisse tulnud taotluste arvu. Riigikohtu jõudlus menetlustaotluste läbi- vaatamisel 2020. aastal oli 98% (2650 : 2715). 2019. aastal oli jõudlus 102% (2864 : 2813). 2018. aastal oli jõudlus 97% (2811 : 2886). 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogule 3. juunil. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/oigusalased-materjalid/avalikud-esinemised-ja-artiklid 2 Detailne menetlusstatistika 2020. aasta ja eelnevate aastate kohta kolleegiumide lõikes on kättesaadav Riigikohtu veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika 1 Riigikohtu eelarve Riigikohtu 2020. aasta esialgne eelarve moodustas 6 087 288 eurot. 2019. aastast toodi vahendeid üle 2020. aastasse summas 402 966 eurot ning 2020. aastal kasutatav eelarve moodustas kokku seega 6 490 254 eurot. Kogu eelarvest oli investeeringuteks ette nähtud 704 476 eurot (11%), piirmäärata vahenditeks 1 756 560 eurot (27%) ja piirmääraga vahenditeks 4 029 218 eurot (62%). Piirmääraga vahenditest 72% moodustasid personalivahendid. Riigikohtu personal 2020. aastal oli Riigikohtu struktuuris 108 teenistuskohta, sh 19 riigikohtuniku kohta, 57 ametikohta ning 32 töökohta. Tööjõu koguvoolavus oli 12,26%, vabatahtlik voolavus 10,38%. Riigikohtust lahkus 2020. aasta jooksul 13 teenistujat ning tööle asus samapalju (13) teenistujaid. 2020. aastal suundus pensionile üks riigikohtunik, ametisse asus kaks uut riigikohtunikku. Lisaks naasis ametisse 2011. aastast Euroopa Inimõiguse Kohtus kohtunikuna ametis olnud riigikohtunik Julia Laffranque. Riigikohtu hoonete renoveerimine 2020. aastal lõpetati hoonete renoveerimine. 2018. aastal viidi läbi ehitushange Riigikohtu hoonete renoveerimiseks. Ehitushanke võitis Tartu Ehitus AS. Ehitustööd toimusid jaanuarist 2019 kuni veebruarini 2020. Ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 6 709 366,07 € koos km- ga. Riigikohtu hoonete põhjalike renoveerimistööde käigus ühendati kaks hoonet aatriumiga, et parandada külastajate turvakontrolli ja liikumisteid nii kasutajatele kui külastajatele, loodi erineva tasemega liikumistsoonid parema turvalisuse tagamiseks ning füüsilise kaitse meetmete parandamiseks, rajati liikumisteed puuetega inimestele, sh ehitati liftid, võeti kasutusele kaugküte (hooned olid siiani elektriküttel), ehitati ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Rekonstrueeriti tugev- ja nõrkvoolusüsteemid ja fassaad, rajati välisvalgustus. Hoone sai uue katuse, uued aknad ja uksed. Siseviimistlustööde käigus paigaldati uued põrandad, valgustid jms. Sisustamishange viidi läbi 2019. aastal, selle võitis Standard AS ning selle tulemusena sõlmiti sisustusleping summas 594 058,68 € koos km-ga. Sisustamine algas veebruaris 2020 ja kestis 6 nädalat. Ehitustööde toimumise ajal tegutses Riigikohus asenduspinnal asukohaga Veski 32 Tartu (endine ERM peahoone). Ehitustööde kestuseks oli planeeritud 406 päeva (13 ja pool kuud). Ehitustööd anti üle vastavalt algsele ajakavale. Riigikohus kolis tagasi ja alustas tööd Lossi 17 hoones 23. märtsil 2020. Riigikohtu praktika kättesaadavus Riigikohtu lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel otsuse tegemise päeval. Veebilehel toimib lahendite otsing3 ning koos lahenditele lisatud märksõnade ja annotatsioonidega on tagatud ülevaade Riigikohtu seisukohtadest ning nende lihtne leitavus. 2020. aastal täiendati annotatsioone, et oleksid hõlpsamalt leitavad need kohtulahendid, milles Riigikohus on muutnud oma varasemaid seisukohti. Jätkati kohtupraktika analüüside4 ja perioodiliste Riigikohtu praktika ülevaadete5 koostamist ning nende veebilehel kättesaadavaks tegemist. 3 Lahendi otsing. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid? 4 Kohtupraktika analüüsid. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja- ulevaated/kohtupraktika-analuusid 5 Praktika ülevaated. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja- ulevaated/riigikohtu-praktika-ulevaated 2 2020. aastal andis Riigikohus välja kohtute aastaraamatu6 esimest korda elektroonilises vormis. Kohtute aastaraamatu artiklid käsitlesid muu hulgas, kuhu on Eesti kohtute infotehnoloogiline areng jõudnud, millised on sellega seoses kohtunike mured ja rõõmud ning milline võiks olla tuleviku õigusemõistmine üha digitaalsemas maailmas. Aastaraamat oli järjekorras kaheteistkümnes. Raamat antakse välja eesti- ja ingliskeelsena. Kohtunike täiskogu Kohtunike täiskogu on suurim kohtunike esindusorgan, kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Täiskogul annavad Riigikohtu esimees ja justiitsminister ülevaate õigus- ja kohtusüsteemi arengust. Täiskogu tööd juhatab Riigikohtu esimees. Täiskogu arutab õigusemõistmise probleeme ning kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi. Täiskogul valitakse ka distsiplinaarkolleegiumi esimese ja teise astme kohtunikest liikmed, kohtute haldamise nõukoja, koolitusnõukogu, kohtunikueksami komisjoni ja kohtunikuabieksami komisjoni kohtunikest liikmed ning asendusliikmed ja kohtunike eetikanõukogu liikmed. Samuti nimetab üldkogu kohtunikkonna esindajad advokaadi kutsesobivuskomisjoni ja aukohtusse, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ja distsiplinaarkomisjoni ning kriminaalhooldusametnike eksamikomisjoni. 14. veebruaril 2020 toimus Tallinnas Eesti kohtunike 19. aastakoosolek, mille keskseks teemaks oli digitaalsed lahendused kohtumenetluses. Riigikohtu esimees Villu Kõve andis kohtute aumärgid Harju Maakohtu kohtunikule Tiia Mõtsnikule, riigikohtunik Henn Jõksile ja Tartu Maakohtu kohtunikule Donald Kiidjärvele. Aumärgiga tunnustatakse kohtunike kõrgetasemelist kutsetööd ning panust Eesti õigus- ja kohtusüsteemi arengusse. Aumärgi võivad saada kõik Eesti kohtunikud. Ettepanekuid aumärgi kandidaatide kohta saavad esitada kohtunikud ja juristide kutseühendused. Lisaks andis koolitusnõukogu välja läbi aegade parima koolitaja auhinna endisele riigikohtunikule Eerik Kergandbergile. Kohtunike distsiplinaarkolleegiumi ja kohtunikueksamikomisjoni teenindamine Lisaks kohtunike täiskogu korraldamisele teenindab Riigikohus kohtunike distsiplinaar- kolleegiumi, kes arutab kohtunike distsiplinaarasju. 2020. aastal kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlusi ei algatatud. Samuti teenindab Riigikohus kohtunikueksamikomisjoni, mille ülesanded on I ja II astme kohtunikukonkursside läbiviimine, kohtunikueksami korraldamine ja alla kolmeaastase staažiga kohtunike kohta arvamuste kogumine. Kohtunikueksamit korraldab kohtunikueksami- komisjon kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. 2020. aastal saabus 29 eksamile lubamise taotlust, eksamid sooritas positiivselt 10 eksamitegijat. Kohtunike konkursse kuulutati välja neli, nende konkurssidega sooviti täita 13 kohtunikukohta. Kandideerimisavaldusi esitati 76, keskmine konkurss oli pea kuus kandidaati ühele kohale. 2020. aasta lõpu seisuga oli ametis 36 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku. Kohtunike ja kohtuteenistujate koolitamine Kohtunike koolitamise eest vastutav kohtunike koolitusnõukogu kiitis heaks 2020. aasta koolitusprogrammi täitmise aruande ning kinnitas 2021. aasta koolitusprogrammi. 2020. aasta oli kohtunike koolitusele eriline aasta, sest COVID-19 piirangute tõttu muutus koolituskalender pidevalt ja suurel määral – paljud koolitused lükkusid mitmeid kordi edasi ja palju koolitusi toimus veebis. 2020. aastal korraldati 57 koolitust ja ümarlauda, mille kestus oli 6 Kohtute aastaraamat. Kättesaadav veebilehel: https://aastaraamat.riigikohus.ee/ 3 kokku 70 koolituspäeva. 193 erinevat kohtunikku osales Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna korraldatud koolitustel ja ümarlaudadel. Kokku osaleti nimetatud koolitustel 1938 korral. Osalejate hinnangul vastasid 2020. aasta koolitused ootustele ning koolitajatega oldi rahul. 2020. aastal võeti kasutusele uus kohtunike koolituse koduleht, selle kaudu on tehtud kättesaadavaks koolituste materjalid. Uuele kodulehele saab kasutaja siseneda ennast ID-kaardi või mobiil-ID-ga tuvastades. Riigikohus võtab jätkuvalt aktiivselt osa Euroopa Õigusalase Koolituse Võrgustiku (EJTN) tööst. 2018. aastast alates on Eesti Euroopa Liidu Õiguse Akadeemia (ERA) patroonriik, mis toob kaasa ERA koolituste soodsamad osalemistasud. Riigikohus toetab kohtunike osalemist väliskoolitustel. Suurem osa nendest on EJTN-i ning Euroopa Õiguse Akadeemia (ERA) korraldatud koolitused. Riigikohtu kaudu osaleti väliskoolitustel 62 korda. Väliskoolitustel osalemist mõjutasid väga suurel määral koroonaviiruse leviku tõttu rakendatud piirangud, enamus väliskoolituse üritustel osalemisi (kokku 51) toimus veebi vahendusel. Riigikohus jätkas kohtuteenistujate õiguskoolituste läbiviimist Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. Kohtuteenistujate õiguskoolituste sihtgrupp on istungisekretärid, referendid ja kohtunikuabid. 2020. aastal toimusid koolitused kriminaal- ja väärteomenetlusest, halduskohtumenetlusest, menetlusgruppide sisesest tööjaotusest, maksekäsu kiirmenetlustest ning kinnistamismenetlustest ja asjaõigusest, kokku kaheksal koolituspäeval. Ühtlasi pakuti kohtuteenistujatele võimalust osaleda veebipõhisel kursusel „Õiguse alused mittejuristile“, kus käsitleti õiguse algtõdesid. Kohtute esimehed ja kohtunikud rõhutavad igal aastal koolitusprogrammile tagasisidet andes vajadust pöörata kohtujuristidele suuremat tähelepanu. Senine mudel, kus kohtujuristid osalevad kohtunike koolitustel vabade kohtade olemasolul, ei ole piisav ega jätkusuutlik. Riigikohus ja koolitusnõukogu töötavad kohtujuristide koolitusvõimaluste parandamise ja terviksüsteemi loomise nimel edasi. Eesti juristkonna õiguskoolituste kvaliteedi edendamiseks leppisid kohtunike koolitusnõukogu, Eesti Advokatuur ja prokuratuur 2019. aasta maikuus kokku koolituskoostöö lähtealustes ning heas tavas. Koostöökokkuleppe tulemusena on kohtunikel alates 2019. aastast avanenud võimalus osaleda nii prokuratuuri kui ka advokatuuri koolitustel. Kohtunikud osalesid huviga advokatuuri koolitustel (30 osalejat), samuti prokuratuuri koolitustel (9 osalejat). Nii prokuröridel kui ka advokaatidel oli suur huvi kohtunike koolituste vastu – prokurörid osalesid kohtunike koolitustel 46-l ja advokaadid 110-l korral. Riigikohtu 100. aastapäev 14. jaanuaril 1920. aastal toimus Tartu Raekojas Riigikohtu esimene avalik istung. riigikohus tähistas 100. sünnipäeva 14. jaanuaril 2020. Avati mälestustahvel (autor Tiiu Kirsipuu) Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi (Vanemuise 35) seinal märkimaks hoonet, kus Riigikohus tegutses 1920-1935. Anti välja Riigikohtu 100. aastapäevale pühendatud juubelimark. Margil on kujutatud graafik Viive Kuksi teost Riigikohtu Toomemäel asuvast hoonest. Margi kujundas margikunstnik Indrek Ilves. Toimus pidulik koosviibimine Tartu Raekoja saalis, kus autasustati Riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale pühendatud kaasuskonkursi parimate tööde autoreid. Toimus Riigikohtu 100. aastapäevaks loodud kellamängu esmaesitlus Tartu raekojas. Kellamängu meloodia autor on noor helilooja Paula Pajusaar, pala aitas kellamänguks kohandada kariljonist Merle Kollom. 4