Teie 07.04.2021 nr 3-21-30/14
Riigikohus
Meie 29.04.2021 nr 10-3/2367
[email protected]
Arvamus asjas nr 3-21-30
Lugupeetud Riigikohtu esimees
Käesolevaga edastan arvamuse Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-21-30, milles küsitakse, milline kohus
on pädev lahendama kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi. Olen
seisukohal, et pädev kohus on maakohus. Põhjendan oma arvamust alljärgnevalt.
I. Asjaolud ja menetluskäik
1. Avaldaja, kes oli 30. novembrini 2020 Tallinna Vangla kinnipeetav, esitas 24. novembril 2020 Harju
Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2. Avaldaja selgitas taotluses mh, et vajab riigi õigusabi, kuna Tallinna Vangla ei andnud talle
meditsiinilist abi. Avaldaja väitel on tal sünnitraumajärgne ajukahjustus. Avaldaja kohaselt ei
võimaldanud vangla talle neuroloogi. Samuti ei hoitud kontrolli all tema psühhoose. Avaldaja
hinnangul oli psühhiaater talle pannud vale diagnoosi, määranud vale ravi ja jättis väljastamata
vajalikud retseptid. Samuti eiras vangla tema abipalvet väljasõiduks elektriimpulsiravile. Taotleja
palus teha päringu tema pöördumiste kohta kolmanda üksuse juhile. Neis pöördumistes oli ta
kurtnud väga halba tervislikku seisundit. Meditsiiniosakonna juhataja vastas avaldajale väidetavalt
alles 30-40 päeva hiljem ja nentis, et tema ei tegele asjade korraldamisega. Avaldaja esitas
vanglale 18 500 euro suuruse kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis rahuldamata. 1
3. Harju Maakohus jättis 22. detsembril 2020 asjas nr 1-20-8650 tehtud määrusega avaldaja taotluse
riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning edastas avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks
Tallinna Halduskohtule. Kohtu hinnangul nähtus taotlusest, et avaldaja soovib mh, et Tallinna
Vangla hüvitaks temale osutatud raviga, täpsemalt ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju.
4. Tallinna Halduskohus keeldus 22. jaanuari 2021. a määrusega 2 avaldaja riigi õigusabi taotlust
menetlusse võtmast ja edastas asja materjalid Riigikohtule avaldaja taotluse lahendamiseks
pädeva kohtu määramiseks. Tallinna Halduskohtu nõudel selgitas Tallinna Vangla, et avaldaja on
korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna, sh erinevate arstide poole ravi puudutavate
ettepanekutega. Kohtu hinnangul puudutab kolmanda üksuse juhile adresseeritud 30. oktoobri
2020 pöördumine taotleja ravi ning üksuse juht on selle edastanud meditsiiniosakonnale. Samuti
leidis kohus, et avaldaja 17. novembri 2020 kahjunõue vanglale puudutab üksnes meditsiinilise
abi andmata jätmist. Tallinna Halduskohus leidis, et avaldaja seisukohad on suunatud üksnes
tervishoiuteenuse osutamise lepingu raames meditsiinitöötajate tegevuse vaidlustamisele. 3
5. Riigikohtu erikogu 29. märtsi 2021. a määruses märgitakse, et pädeva kohtu määramisel vajavad
selgitust põhimõttelist laadi küsimused.4 Eelkõige tõusetus küsimus, milline kohus on pädev
lahendama kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi, sh ka vaidlusele
1 RKEKm 29.03.2021, 3-21-30, p 1.
2 Tallinna HKm 22.01.2021, 3-21-30.
3 Tallinna HKm 22.01.2021, 3-21-30, p 3.
4
RKEKm 29.03.2021, 3-21-30, p 5.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
eelnevaid või sellega seotud riigi õigusabi taotlusi. Mh tõusetus ka küsimus, kas kinnipeetavatele
tervishoiuteenuse osutamise käigus tekib eraõiguslik lepinguline suhe võlaõigusseaduse (VÕS) §
758 jj alusel või tuleks tekkinud suhe lugeda avalik-õiguslikuks ning lahendada tervishoiuteenuse
osutamisest tekkinud kahju hüvitamise vaidlused riigivastutuse seaduse alusel halduskohtus.
Samuti jäädi eriarvamusele küsimuses, kas kinnipeetavate etteheited tervishoiuteenuse
osutamise kohta tuleks lahendada tervikuna ühes kohtus, jaotamata vaidlusi meditsiinilise otsuse
alusel maakohtu pädevusse kuuluvaks ja haldusotsuse alusel halduskohtu pädevusse kuuluvaks.
Riigikohtu erikogu andis asja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
6. 7. aprillil 2021. a pöördus Riigikohus Justiitsministeeriumi poole palvega esitada seisukoht erikogu
määruse punktis 5 toodud küsimustele, s.t eelkõige küsimusele, milline kohus on pädev
lahendama kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi.
II. Pädev kohus
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lause 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses
läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi
(TsMS § 1 lause 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on halduskohtu
pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette
teistsugust menetluskorda.
8. Kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste kohta puudub erisäte TsMS §
1 lause 1 ja HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Lähtuda tuleb seega üldreeglist. Pädeva kohtu määramisel
on otsustav õigussuhte olemus.
9. Kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise küsimuses on välja kujunenud pikaajaline, kuid
mitte üksmeelne5 praktika.6 Väljakujunenud praktika kohaselt on pädevusvaidluse keskne
küsimus, kas asjas on tehtud ja vaidlustatud arsti meditsiiniline otsus või on asjas tehtud ja
vaidlustatud vangla haldusotsus keelduda meditsiinilist abi osutamast. 7 Haldusotsusega on
tegemist siis, kui meditsiiniline vajadus on tuvastatud, kuid vangla keeldub meditsiinilist abi
osutamast.8 Kui vaidlustatakse aga meditsiiniline otsus, põhineb pooltevaheline õigussuhe
tervishoiuteenuse osutamisel (VÕS § 758 jj) ning vaidluse peab lahendama maakohus. 9
Riigikohus on märkinud: „Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel
õigussuhe, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Kuigi tervishoiutöötaja
on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla
tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel meedikuna, mitte aga avaliku võimu
ülesannete täitjana.“10
10. Nõustun Riigikohtu põhjendusega, et kinnipeetavaid ravides täidab vangla avalikku ülesannet 11
ning et avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. 12 Riigikohus
on öelnud, et õigussuhe on eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on
olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla
eraisikud.13 Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused,
ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Kuigi vanglas
tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad
seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel
väljaspool vanglat.14
11. Täiendavalt tuleb märkida, et kinnipeetavatel on õigus taotleda konsultatsiooni ka vanglaväliste
arstidega. Mitmel korral on kinnipeetavatele sellist vanglavälist arstiabi ka võimaldatud. Sellisele
arstiabile ligipääsu üle otsustab vangla. See kujutab endast haldusotsust. Raviteenust osutatakse
5 RKEKm 17.06.2020, 2-20-896 – riigikohtunik Villu Kõve eriarvamus.
6 Vt nt RKEKm 17.06.2020, 2-20-896, p 10; 25.09.2017, 3-17-1076, p 11; 28.08.2012, 3-3-4-1-12, p 9; RKHKo
21.12.2010, 3-3-1-69-10; 15.12.2010, 3-3-1-53-10, p 9.
7 RKEKm 17.06.2020, 2-20-896, p 10.
8 RKEKm 17.06.2020, 2-20-896, p 10; 25.09.2017, 3-17-1076, p 10.
9 RKEKm 17.06.2020, 2-20-896, p 10.
10 RKEKm 17.06.2020, 2-20-896, p 10.1: 19.11.2018, 3-18-1757/30, p 12.
11
RKEKm 07.04.2011, 3-3-4-1-11, p 9.
12 RKEKm 07.04.2011, 3-3-4-1-11, p 9.
13 RKEKo 20.12.2010, 3-3-1-15-01, p 11.
14
RKEKm 07.04.2011, 3-3-4-1-11, p 9.
aga eraõiguslikus suhtes. See näitlikustab, et kinnipeetaval on teatud vabadus oma
lepingupartnerit, s.t tervishoiuteenuse osutajat valida.
Eelnevast tulenevalt olen seisukohal, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamine on
eraõigusliku olemusega ning neist tõusetunud vaidluste lahendamiseks on TsMS § 1 ja § 9
lõike 1 järgi pädev kohus maakohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Andra Laurand 620 8142
[email protected]
LISA
Ülevaade maakohtute 2018-2020 kinnipeetavate poolt tervishoiuteenuse osutamisega seotud
vaidluste kohta
KIS ja vanglate andmetel on kohtutesse jõudnud vahemikus 2018-2020 kokku 92 tervishoiuteenusega
seotud vaidlust, neist
2018. aastal 34,
2019. aastal 36 ja
2020. aastal 22.