Kaja Kallas 27.04.2021 nr 7-7/21-272
Peaminister
[email protected]
Austatud pr peaminister
Vastavalt Teie, Riigikohtu esimehe ja rahandusministri 23. aprilli 2021 vestluses kokkulepitule
esitab Riigikohus omad seisukohad Rahandusministeeriumi plaanitud 2022 ja järgnevate
aastate eelarvekärbete kohta. Olgu koheselt öeldud, et Riigikohus ei ole olnud ega ole vastu
kärbete tegemisele eelarves. Samas soovime, et neid tehes arvestatakse lisaks riigieelarve
metoodilistele põhimõtetele ka Riigikohtu eelarve struktuuriga, need oleksid põhjendatud ja
neid tehes oleks tagatud ühetaoline kohtlemine.
Vestlusel lepiti kokku, et metoodikat, mille alusel määratakse eelarvekärbe, muudetakse.
Rahandusministeerium ongi teatanud Riigikohtule, et oli teinud kärpe arvutamisel vea ja on
selgitanud, et algselt üle 6% kärbe on nüüdsest vahemikus 4,2–5,6%. Kuid samasugune
metoodiline viga on jätkuvalt eelarve prognoosis, millest Rahandusministeerium arvutab kärpe.
Rahandusministeerium jätab tähelepanuta, et ta on vahendite maksimaalsete mahtude
prognoosi tehes muutnud referentsaastaga võrreldes Riigikohtu eelarve struktuuri ja juba
vähendanud Riigikohtu eelarve piirmääraga vahendite mahtusid 14,3– 21,8%, vastavalt
2022–2025. Mis tähendaks, et Riigikohtu piirmääraga vahendite maht väheneks järgneva nelja
aastaga lõppkokkuvõttes 18,5–27,4%, mitte aga Rahandusministeeriumi väidetud määral.
Riigikohtu juhtkond on seisukohal, et sellises mahus eelarve vähenemine tooks kaasa olulisi
häireid Riigikohtu töös ja lõpptulemusena ka kogu kohtusüsteemis. Meile teadaolevalt ei ole
mitte ühegi valitsemisala ega teise põhiseadusliku institutsiooni eelarvet plaanis kärpida isegi
mitte ligilähedaselt samal määral kui Riigikohtul. Mis üksnes enamgi veel õigustab küsimust,
mis kaalutlustel seda plaanitakse? Eriti juhul, kui tegemist ei ole lihtsalt kiirustamisest
põhjustatud arvutusvigadega.
Sellise suuremahulise eelarvekärpe elluviimiseks eelnevalt vähendatud maksimaalsete mahtude
tingimustes peaks Riigikohus vähendama oma personali 15–18 ametikoha ulatuses (kokku on
Riigikohtus 103 ametikohta), milleks esmaste prognooside kohaselt vajaksime täiendavalt
95–108 tuhat eurot. Riigikogus ei suuda juba niigi konkureerida tööturul, eriti just
kohtunõunike ja teiste valdkondlike tippspetsialistide osas – eile esitas taas üks tippspetsialist
lahkumisavalduse. Rahandusministeeriumi plaanitud mahus kärbete tegemisel tooks kvaliteedi
hoidmine kaasa menetlusaegade olulise pikenemise, isegi ilma prognoositud töömahu tõusuta.
Selle tagajärjeks on lõppkokkuvõttes ka vähenenud laekumised riigieelarvesse, nagu me
selgitasime ka Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel.
Vastavalt riigieelarve seaduse paragrahv 251 lg 3 (12) peab Vabariigi Valitsus põhjendama, kui
otsustab mitte arvestada põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlusega või on mahtusid
muutnud või välja jätnud. Riigikohtu juhtkond soovib need põhjendused saada esimesel
võimalusel.
Esitame lõpetuseks omapoolselt kaks varianti võimalike kärbete osas.
Variant I. Kärbe arvutatakse referentsaasta eelarve struktuuri arvesse võttes. See tähendab, et
2022–2025 vahendite maksimaalsed mahud eelarve liigiga 20 on samas proportsioonis
arvestuslike vahenditega, nagu see oli 2019 ehk referentsaastal. Kärbe vastavalt
Rahandusministeeriumi ettepanekule 4,2–5,6%, arvestuslikud vahendid vastavalt
Rahandusministeeriumi prognoosile.
2022 2023 2024 2025
Riigikohtu eelarve kokku 6 032 829 6 303 024 6 612 082 6 922 611
Piirmääraga vahendid (eelarve liik 20) 4 175 321 4 362 323 4 576 222 4 791 139
Eelarvekärbe 175 363 183 218 253 980 265 908
Piirmääraga vahendid kärpe järgselt 3 999 958 4 179 105 4 322 242 4 525 231
Riigikohtu eelarve kokku kärbete järgselt 5 857 466 6 119 806 6 358 102 6 656 703
Variant II. Kärbe arvutatakse lähtudes Rahandusministeeriumi pakutud võimalust, et kärbe ei
pea toimuma täies mahus eelarve liik 20 vahendite ulatuses. See asjaolu määrab
lõppkokkuvõttes selle, millises ulatuses tegelikult kärbitakse riigiasutuse vahendeid ja millises
ulatuses võtavad kärpe kanda riigiasutuste lepingujärgsed partnerid. Võrdlevad arvutused
ministeeriumide valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide 2019. eelarve täitmise
andmete alusel osutavad, et viimaste puhul peaks ühetaolisel kohtlemisel kärbe olema u 2–3%
eelarve liigiga 20 tähistatud vahenditest. Rõhutame siinkohal, et variandina II esitatud
ettepanekut ei saa pidada meie samaaegseks nõustumuseks vahendite maksimaalsete mahtude
vähendamisega eelarve liigil 20 Rahandusministeeriumi koostatud prognoosis ja taotleme
nende järkjärgulist taastamist alates 2023. aasta riigieelarvest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve
Riigikohtu esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Kaljumäe
Riigikohtu direktor
Koopia: rahandusminister
justiitsminister
Üllar Kaljumäe,
[email protected], tel 730 9034.
2(2)