Tagasiside kohtunike koolituse strateegiale

Riigikohus Teie 17.03.2021 nr 9-23/21-200-1 [email protected] Meie 15.04.2021 nr 13-2/1860 Tagasiside kohtunike koolituse strateegiale Täname võimaluse eest anda Justiitsministeeriumi poolt tagasisidet kohtunike koolitusstrateegiale. Kohtunike koolitusnõukogu liikmena olen oma arvamuse strateegiale juba andnud ning seetõttu kogusin arvamusi ja ettepanekuid erinevatelt Justiitsministeeriumi struktuuriüksustelt. Arvamusi esitati personali- ja arendustalitusest, õiguspoliitika ja kriminaalpoliitika osakonnast. Üldised märkused strateegiale: Esiteks, koolitusstrateegia eesmärk on projektis sõnastatud väga üldisena. Kohtunike koolitamine on vajalik, kuid inimeste arendamine lähtuvalt nende vajadustest ja võimalustest on iga organisatsiooni tavapärane personalipoliitika osa. Koolitusstrateegia võiks üldise eesmärgi asemel seada eesmärgiks, millist kohtunikkonda Eestile tahame ja sellest lähtuvalt tuua välja konkreetsed teemad, piirkonnad ja mahud koolituste osas. Teiseks, koolituste sihtrühmana on toodud kohtunikud, kuid võimalusel ka kohtujuristid, konsultandid, nõunikud ja kohtunikuabid. Strateegia võiks olla see dokument, kus selgelt öeldakse, keda ja millises mahus koolitatakse. Praegusel kujul ei ole strateegias seatud selget eesmärki ei koolituste sisu ega sihtrühmade osas. Küsitavaks jääb, millist kohtusüsteemi koolituste kaudu kujundatakse tahetakse ja milliseid konkreetseid samme selleks aastatel 2021—2024 astutakse. Kolmandaks, positiivne on, et alustavate kohtunike harimisse panustatakse, eriti kui arvestada, et lähiaastatel võib ligi veerand kohtunikest pensionile jääda. Samas ei ole selgelt täpsustatud, keda, kuidas ja mis teemade osas tuleb koolitada, et tagada vabanevate kohtade sujuv täitmine. Strateegia võiks selles osas oluliselt täpsem olla. Neljandaks, positiivne on, et panustatakse sellesse, et kohtulahendid oleks arusaadavad, aga pakutud tegevused (järjepidevad õiguskoolitused, kohtulahendi koostamise koolitused, kohtulahendi koostamise õppematerjalid, eesti keele koolitused) ei tekita kindlust, et kohtuotsused muutuksid tulevikus sellisteks, millest ka tavainimene aru saaks. Kui me kõikjal mujal avalikus sektoris, sh ka kriminaalmenetluses, liigume kliendisõbralikkuse poole, siis peaksime samas suunas püüdlema ka kohtutes. Koolitusstrateegia võiks üheks eesmärgiks seada kohtu ja kohtunike lähenemise tavainimesele ning nimetada tegevusi ja koolitusteemasid, mille kaudu sinna jõuame. Viiendaks, võiks strateegiasse lisada vajaduse läbivalt ja horisontaalselt tutvustada ja integreerida kohtunikutöösse taastava õiguse põhimõtteid, sh toetada kohtunike osalemist võrgustikes, kus selle põhimõtte rakendamist tagatakse. Kohtunikke saab koolitada, et tõsta nende teadlikkust taastavast õigusest ja parandada nende oskust ise taastaval õigusel põhinevaid meetodeid kasutada. Rohkesti esitati arvamusi peatüki 8 „Edu näitajad“ kohta: Koolitusstrateegia edu hindamiseks on ühe indikaatorina välja pakutud koolitusel osalenute rahulolu koolitusega. Osalejate rahulolu, mis on oluline koolituse korraldaja seisukohast, et oma teenust paremaks lihvida, ei võimalda hinnata, kas koolitusstrateegia on edukas, st kas kohtunike väärtused, oskused ja teadmised on paranenud. Indikaatorid peavad olema selges kooskõlas strateegia eesmärkidega. Juhul kui strateegia puhul kaalutakse selgemate eesmärkide sõnastamist, st lisaks sellele, et kohtunikke tuleb koolitada, siis peaks indikaatoreid seades neid arvesse võtma. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Edu näitajana (mõõdikuna) võiks koolitusstrateegias (sarnaselt kohtute arengukavale) olla menetlusosaliste rahulolu (kohtulahendite arusaadavuse ja selgusega ning õigusemõistmise läbiviimise asukoha ja viisiga), kuna need kaks olid ka eesmärkide tasandil adresseeritud. Indikaatoris „Usaldus kohtute vastu“ on märgid valepidi läinud – seal on < (s.o väiksem kui), aga peaks olema > (s.o suurem kui). Indikaatori „Koolitusel osalenud kohtunike arv/osakaal“ algtaseme sõnastus ei ole arusaadav „2020. aastal osalesid kohtunikud koolitustel 809 korda, mis oli 42% kõikidest osalejatest“. Lisaks „Koolitusel osalenud kohtunike arv/osakaal“ ja mõõdiku algtase „2020. aastal osalesid kohtunikud koolitustel 809 korda, mis oli 42% kõikidest osalejatest“ ei ole omavahel kooskõlas: mõõdik räägib kohtunike arvust, algtase osaluskordadest. Samuti peaks osakaal olema mitte % kõikidest osalejatest, vaid % sihtgrupist (kõik kohtunikud on kogum, mille suhtes midagi eesmärgistatakse – nt iga kohtunik osaleb vähemalt korra aastas 1 digikoolitusel, 1 erialasel koolitusel ja 1 suhtlemiskoolitusel vmt). On arusaamatu, miks on oluline, kui suur on kohtunike osakaal kõigist osalejatest ja kas selle asemel ei peaks olema hoopis koolitusel osalenud kohtunike arv kõigist kohtunikest. Kui koolitusel osaleb rohkem muid kohtuametnikke või muid isikuid (mis viib kohtunike osakaalu alla), siis see ei ole ju automaatselt halb. Koolitusel osalemise kordade arv ei ütle midagi ka selle kohta, kui suur arv kohtunikke koolitusel osales, sest üks kohtunik saab osaleda mitu korda. Seda osa võiks täiendada ja vajadusel lisada näitajaid (eraldi kohtunike arv ja koolitusel osalemiste arv). Indikaatori „Koolitusnõukogu hinnang strateegia elluviimisele“ sihttasemed ei ole adekvaatsed. Kui algtase on, et ülevaade „kiideti heaks“, siis järgnevate aastate 2021-2024 sihttasemed „vähemalt hea“ ei lähe sellega kokku. Mingi ülevaate heaks kiitmine ei tähenda, et oleks antud hinnang „hea“. Indikaatori „Koolituses osalenute hinnang/rahulolu“ mõõdik võiks olla täpsem. Praegune (et koolitused vastasid ootustele ja koolitajatega oldi rahul) on liiga abstraktne, et selle põhjal eri aastaid võrrelda ja strateegia elluviimise edukust hinnata. Väiksemad tähelepanekud: Ptk 4 esimesse lausesse sobiks lisada sõna „muuhulgas“, kuna muidu võib jääda mulje, et kõikide probleemide lahenduseks on koolitused - Kohtusüsteem seisab silmitsi mitmete probleemidega, mida muuhulgas saab lahendada koolitustega. Ptk 3 ja ptk 5 võiksid sihtgruppide osas olla omavahel kooskõlas, nt ka ptk-s 3 välja tuua kaudse sihtgrupina JuM ametnikud, õiguskantsleri nõunikud. Punktis 4.3 võiks olla mainitud ka digiturvalisuse teema, samuti võiks see olla ka p 7.4 välja toodud. Punktis 4.4 on korduses sõna „peab“ Punktis 4.4 võiks mitmekesiste koolitusviiside juures mainida ka mentorlust, juhendamist töökohal vms. Punktis 7.2 kohtulahendite kvaliteedi tagamine – siin punktis võiks koolitatavate sihtgrupina olla mainitud ka kohtujuristid, kes samuti tegelevad kohtulahendite kirjutamisega. Punktis 7.3 kohtumenetluste oskuslikum juhtimine – siin võiks meetmena välja tuua ka suhtlemiskompetentside arendamise. Samuti võiks kaaluda stressijuhtimise ja läbipõlemise teemade lisamist. Täname veel kord meid kaasamast ja soovime jõudu strateegia täiustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Lippus juhataja