Esimees Villu Kõve Teie 10.03.2021 nr 5-21-2/2
Riigikohus
[email protected] Meie 07.04.2021 nr 9-2/210645/2102418
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-2
Austatud Riigikohtu esimees
Palusite õiguskantsleri arvamust, kas Eesti Vabariigi põhiseadusega on kooskõlas
lastekaitseseaduse § 20 lõige 1¹ osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei
võimalda anda treeneri kutset inimesele, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest.
Leian, et lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 lõige 1¹ ei saa olla treenerile kutse andmisest
keeldumise ega treeneri kutse kehtetuks tunnistamise alus. Järelikult ei ole LasteKS § 20 lõige 1¹
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 mõttes asjassepuutuv
norm, mille põhiseadusele vastavust saaks praeguses kohtuasjas kontrollida.
Kui Riigikohtu hinnangul on LasteKS § 20 lõige 1¹ antud kohtuasjas siiski asjassepuutuv, siis
leian, et LasteKS § 20 lõige 1¹ on osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei
võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest, vastuolus PS § 29 lõikega 1 ja §-ga 11 nende
koostoimes. Eluaegset lastega töötamise keeldu ei ole proportsionaalne kohaldada kaebajale, kes
25 aastat tagasi 20-aastasena koos 17-aastase kaasosalisega pani toime kuriteo, mis praeguste
normide kohaselt sellist piirangut kaasa ei tooks.
I. Asjaolude lühikirjeldus
1. Kaebajal on treeneri kutse alates 22.12.2008 ja ta töötab treenerina. Eesti Olümpiakomitee
(EOK) andis 02.02.2020 kaebajale treeneri kutse (tase 5), mis võimaldab tal treenida nii lapsi kui
ka täiskasvanuid. EOK otsustas 11.09.2020 tunnistada kaebaja treeneri kutse kehtetuks, sest ta on
karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 202 alusel, mis välistab lastega töötamise (LasteKS, § 20
lg 1¹).
2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EOK otsuse tühistamiseks. Tühistamisnõude
ühe alusena esitas kaebaja taotluse tunnistada LasteKS § 20 lõige 1¹ põhiseadusega vastuolus
olevaks ja jätta see säte kohaldamata osas, mis ei võimalda kaebajal lastega töötada, arvestades
kuriteo asjaolusid ja määratud karistust KrK § 202 alusel.
2
3. Tallinna Halduskohus tunnistas 05.03.2021 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-2055
põhiseadusega vastuolus olevaks lastekaitseseaduse § 20 lõike 1¹ osas, milles vastav säte viitega
kriminaalkoodeksi §-le 202 ei võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise
kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest.
II. Õiguskantsleri seisukoht
Asjassepuutuvus
4. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille
põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele
vastavuse korral.
5. LasteKS § 20 lõige 1¹ ei saa olla treeneri kutsetunnistuse andmisest keeldumise ega treeneri
kutse kehtetuks tunnistamise alus. Seetõttu ei oleks EOK tohtinud kõnealust sätet kaebaja suhtes
kohaldada ja tema kutsetunnistust selle sätte alusel kehtetuks tunnistada. Kaebaja kutsetunnistuse
kehtetuks tunnistamise otsustamisel ei oma LasteKS § 20 lõike 1¹ põhiseaduspärasus tähtsust.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses ei saa kontrollida kaebuse esitaja suhtes
põhjendamatult kohaldatud normi põhiseadusele vastavust (RKPJKo 18.05.2015, 3-4-1-14-15,
punkt 34). Järelikult pole tegemist sättega, mille põhiseadusele vastavust saaks praeguses asjas
kontrollida (RKPJKo 4.02.2020, 5-19-44, p 18 ja RKPJKo 12.12.2017, 5-17-10/10, punktid 52
ja 54).
Kutse andmine
6. Kutseseaduse (KutS) § 2 lõike 2 järgi on kutsesüsteem osa õpitulemuste tunnustamise
kvalifikatsioonisüsteemist. Kvalifikatsioon on ametlikult tunnustatud kompetentsus ehk pädevus
(KutS § 3 p 5) ning kompetentsus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste,
kogemuste ja hoiakute kogum (KutS § 3 p 1). Kvalifikatsiooni võib jaotada formaalhariduslikuks
kvalifikatsiooniks (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus) ning mingil erialal omandatud
kvalifikatsiooniks (kutse). Kui näiteks üldhariduse õpiväljundid (mida õpilane peab oskama)
tulenevad riiklikest õppekavadest, siis treeneri kutse kompetentsusnõuded on kirjeldatud
kutsestandardites (vt treeneri (tase 5) kutsestandard).
7. Kutse andmine tähendab kutset taotleva inimese kompetentsuse (teadmised, oskused,
kogemused, hoiakud) kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamist (KutS § 15 lg 1).
LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud lastega töötamise keeld pole seotud inimese kutsealase
pädevusega, vaid sellega, et varem kantud karistuse tõttu võib inimene olla lastele potentsiaalselt
ohtlik. Kutseseaduses ei ole sätet, mis näeks ette, et kutse andmisel tuleb kontrollida, kas kutse
taotleja suhtes kehtib lastega töötamise piirang.
8. KutS § 10 lõike 5 järgi lähtub kutse andja kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja
kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Kutseseaduses ja treeneri kutsestandardis ei ole
sätet, milles välistataks kutse andmist inimesele, kelle kohta kehtib LasteKS § 20 lõikes 11
sätestatud lastega töötamise keeld. Kutse andmise korras reguleeritakse kutse andmise korraldust
(KutsS § 16 lg 1), sellest ei saa tuleneda mingeid lisapiiranguid treeneri kutsetegevusele.
9. Kultuuri Kutsenõukogu 11.11.2020 otsusega nr 21 kinnitatud treeneri kutsete andmise korra
(edaspidi kord) punktis 3.4.5 on EOK treenerite kutsekomisjonile antud ülesanne kontrollida, kas
lastega töötavate treenerite kohta kehtib piiranguid. Korra punkti 5.2 alapunkti 8 alusel tuleb kutse
3
taotlemisel sisestada elektroonilisse keskkonda karistusregistri väljavõte nii kehtivate karistuste
kui ka arhiveeritud karistuste puudumise kohta (lastekaitseseadus § 20 lg 1−2) lastega töötamisel.
Karistusregistri väljavõte tuleb elektroonilisse keskkonda sisestada ka siis, kui inimene taotleb
treeneri kutset korduvalt (korra punkt 5.4 alapunkti 7). Ehkki treeneri kutse andmise korra järgi
peab EOK treenerite kutsekomisjon kontrollima, kas kutse taotlejal on keelatud lastega töötada, ei
saa EOK korrale tuginedes kutse andmisest keelduda. Sellist võimalust kord ette ei näe ega saagi
näha, sest treeneri kutse andmise korraga ei saa kehtestada põhiõiguste piiranguid.
10. Põhiseaduse § 3 lause 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseadus (PS) ei keela Riigikogu pädevuses olevaid küsimusi
delegeerida täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratud täitevvõimu tegutsemise alused ja
tingimused, et välistada omavoli. Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab
langetama Riigikogu, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja
piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-
3-1-41-06, punktid 21 ja 22).
11. Seega, põhiseaduse § 29 lõikest 1 tuleneva kutsevabaduse piirang peaks olema sätestatud
seadusega või piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.
Kutsevabaduse piirangu kehtestamine Kultuuri Kutsenõukogu otsusega kinnitatud treeneri kutse
andmise korraga oleks vastuolus põhiseaduse § 3 lõike 1 lausega 1.
12. Nagu eespool märgitud, ei ole üheski seaduses ega seaduse alusel antud määrustes keelatud
anda treeneri kutset inimesele, kelle kohta kehtib lastega töötamise keeld lastekaitseseaduse alusel.
Ka kaebajale andis EOK 02.02.2020 treeneri kutse, ehkki LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud keeld
kehtis ka kutse andmise ajal.
Kutse kehtetuks tunnistamine
13. Samuti ei näe kutseseadus ette, et kutse andjal oleks õigus LasteKS § 20 lõike 1 1 alusel
kutsetunnistus kehtetuks tunnistada. KutS § 22 lõikes 1 on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise
alused toodud ammendavalt, kinnise loeteluna. LasteKS § 20 lõiget 11 ei saa käsitleda lisaalusena,
mis annaks kutse andjale õiguse kutsetunnistus kehtetuks tunnistada, sest LasteKS § 20 reguleerib
lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamist, mitte kutse andmist. LasteKS § 20
lõikele 11 tuginedes kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus kutseseaduses
sätestatud kutse andja (EOK) ülesannete, kutse mõiste ja kutsesüsteemi eesmärgiga.
14. Treeneri kutset (kvalifikatsiooni) tuleb eristada treeneri ametikohal töötamisest. KutS § 15
lõike 2 kohaselt ei ole kutsetunnistuse omamine töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui
õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks sätestatud kutsetunnistuse olemasolu nõue.
Spordiseaduse § 6 lõike 2 järgi on treenerina töötamise eeldus treeneri kutse olemasolu. EOK kui
kutse andja pädevuses on tõendada, et üks treenerina tööle asumise eeltingimus on täidetud. Kutse
olemasolu ei tähenda, et inimesel on õigus töötada konkreetsel treeneri ametikohal. Treeneri kutse
olemasolu ei tähenda, et inimene on automaatselt lastega töötav isik LasteKS § 20 mõttes. Muud
treenerina töötamise tingimused võivad olla sätestatud ka teistes seadustes, nt lastekaisteseaduses.
Samuti ei tähenda treeneri kutse olemasolu, et inimene asub tööle just laste treenerina. Treeneri
kutset omav inimene võib töötada ka üksnes täiskasvanutega.
15. Treeneri kutsega inimesest saab LasteKS § 18 lõike 2 mõttes lastega töötav isik siis, kui ta
asub tööle laste treeneri ametikohal. LasteKS eelnõu algataja seletuskirja järgi käsitatakse lastega
töötavate inimestena lasteasutuses töötavaid või teistel sättes nimetatud juhtudel lasteasutuses
4
tegutsevaid inimesi, kes lastega vahetult kokku puutuvad (nt õpetaja, noorsootöötaja, noortelaagri
töötaja). Need on ka inimesed, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega vahetult
kokku puutuda teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes (näiteks haigla sotsiaaltöötaja,
noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja). Seletuskirja kohaselt on lastega töötav inimene
näiteks ka politseiametnik, kelle ametijuhendis loetletud ülesanded eeldavad tööd lastega
(noorsoopolitsei).
16. Eelnevast järeldub, et tööandja, kes soovib tööle võtta laste treeneri, peab kontrollima, kas
konkreetne inimene täidab sellel ametikohal töötamise eeltingimused: kas tal on olemas
kutsetunnistus, kas tema suhtes on kontrollitud karistusregistri andmeid, lähtuvalt LasteKS § 20
lõikest 1, 11 või 2, jm asjakohased tingimused. Lisaks sellele on LasteKS eelnõu algataja viidanud
seletuskirjas LaKS §-s 20 sätestatud keelu sarnasusele Soomes kasutusel oleva süsteemiga. Ka
Soomes kontrollib keelu olemasolu tööandja. Ka siis, kui treener tegutseb äriühingu kaudu, mille
ainus osanik ja juhatuse liige on ta ise või kui treener tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, tuleb
LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatut arvestada.
17. Ka näiteks üldhariduskoolis õpetajana töötamise eeldus on (õpetaja)kutse olemasolu (määruse
§ 3 lg 1). Kutse saadakse mh ülikoolist pärast õpetajakoolituse magistritaseme õppekava läbimist.
Sellega kinnitab ülikool, et inimene on omandanud teadmised ja oskused õpetajana tegutsemiseks.
Ometi ei tähenda diplom (koos õpetajakutsega) seda, et värskelt õpetaja kutse saanu muutub
automaatselt lastega töötavaks isikuks LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses.
18. Samuti ei tähenda LasteKS § 20 lõikes 11 nimetatud alusel määratud karistus, et inimene ei
võiks ülikoolis õppida õpetajakoolituse magistriõppekaval ja lõpetada ülikooli vastava
tasemehariduse diplomiga. LasteKS § 20 lõikes 11 nimetatud karistuse olemasolu pole asjaolu,
mida õpetajakoolituse magistrikraadi omistamisel kontrollitakse või mis annaks ülikoolile õiguse
keelduda diplomi väljastamisest või annaks ülikoolile õiguse see kehtetuks tunnistada. Õpetaja
sobivust oma ametisse, sealhulgas LasteKS §-s 20 sätestatud keelu kehtivust konkreetse inimese
suhtes, kontrollib direktor enne õpetaja tööle võtmist.
19. Tagamaks, et tööandja kontrollib LasteKS § 20 sätestatud piirangutest kinnipidamist, on
karistusseadustiku §-s 1791 ette nähtud karistus lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise
eest. Karistatav on see, kui inimene võetakse lapsega töötava isikuna tööle või teenistusse või
võimaldatakse tal muul viisil lastega tegutseda, hoolimata sellest, et talle on lastega töötamine
seadusega keelatud. Samuti on karistatav, kui õigustatud isik annab lastega töötamiseks
tegevusloa, kuigi see on seadusega keelatud.
20. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise õigust ei saa tuletada ka lastekaitseseaduse üldistest
sätetest: näiteks LasteKS § 1 lõikest 1 ja § 6 lõikest 1, mis kohustavad kõiki isikuid, mh
haldusorganeid, tagama laste õigusi ja heaolu (sh ennetavalt). Inimesele antud kutsetunnistuse
kehtetuks tunnistamiseks peab PS § 3 lõiget 1 arvestades olema selge alus, mis kutse andjale sellise
õiguse annab. Sellist selget alust ei ole kutseseaduses, lastekaitseseaduses ega üheski teises
seaduses.
5
Kutse ei ole tegevusluba
21. Halduskohtu otsuses on sellise alusena toodud LasteKS § 20 lõige 3. Selles sättes on öeldud,
et kui lastega töötamiseks LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses on vajalik tegevusluba, on selle
andmiseks õigustatud isik kohustatud jälgima käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
piirangutest kinnipidamist.
22. Esiteks tuleb tähele panna, et LasteKS § 20 lõige 3 ei näe ette tegevusloa andmisel LasteKS
§ 20 lg 11 piirangu kontrollimist, vaid üksnes lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute kontrollimist.
Pole teada, mis põhjusel ei lisanud Riigikogu tegevusloa andmisel kontrollitavate tingimuste
loetellu LasteKS § 20 lõikes 11 nimetatud piirangutest kinnipidamist, kui lastekaitseseaduse §-i 20
täiendati lõikega 11 (§ 20 lg 11 lisati lastekaitseseadusele 15.11.2017 vastu võetud
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega,
mis jõustus 01.01.2018). Tõenäoliselt ei olnud siiski Riigikogu soov jätta tegevusloa andja
kohustuste hulgast välja LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud piirangu kontrollimist. Sellel küsimusel
ei ole vaja siin pikemalt peatuda, kuna kutse andmine ei ole tegevusloa andmine, mistõttu ei saanud
EOK tunnistada kaebaja kutsetunnistust kehtetuks LasteKS § 20 lõike 3 alusel.
23. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 16 lõike 3 punkti 1 järgi ei ole
haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks, tegevusluba. Seaduse
seletuskirjas on põhjendatud: „Kuigi kutsetunnistuse tähendus füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks
võib vahel olla analoogne tegevusloaga (tekib õigus asjaomast kutsetegevust teostada, sh nii
töölepingu alusel kui iseseisva majandustegevusena), ei saa nende tunnistuste väljastamist siiski
allutada MSÜS-le. Kutsetunnistuse eesmärk on tõendada isiku vastavust teatud kutsetegevuse
nõuetele sõltumata sellest, kas see toimub iseseisva majandustegevusena või näiteks töölepingu
alusel. Seetõttu hinnatakse kutsetunnistuse väljastamisel üldjuhul teistsuguseid asjaolusid kui
tegevusloa väljastamisel – kui esimesel juhul on olulised isiku oskused teatud töö tegemisel, siis
teisel juhul hoopis isiku võime tagada iseseisva majandusüksuse (ettevõtja) tegevuse vastavus
majandustegevuse nõuetele. Sellest tulenevalt on kutsetegevuse lubade ja majandustegevuse
lubade väljastamisel ka kehtivas õiguses erinev loogika ja menetlusreeglid.“
24. Seaduse seletuskirjas on täpsustatud, et ehkki mõningate kutsetegevuse lubade puhul on piir
tegevusloa ja kutsetunnistuse kontrolliesemes olevate asjaolude vahel hägune või isegi puudub, ei
ole mõeldav, et üht ja sama luba väljastataks erinevate menetlusreeglite alusel sõltuvalt sellest, kas
isiku subjektiivseks eesmärgiks loa taotlemisel on ettevõtluse alustamine või oma tööjõu
müümine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kutsetegevuse load MSÜS regulatsiooni alt välistada. Tõsi,
seletuskirjas on tõdetud, et on ka tegevusloa või litsentsi nime kandvaid lube, mis on oma
olemuselt kutsetegevuse load, kuna neid lube väljastatakse üksnes füüsilistele isikutele ning ilma
nendeta on keelatud mitte üksnes asjaomane ettevõtlus, vaid ka asjaomane kutsetegevus (nt
veterinaararsti tegevusluba). Treeneri tegevus siia alla siiski ei kuulu.
25. Pole ühtegi viidet, et LasteKS § 20 lõikes 3 mõistetakse tegevusluba teisiti kui MSÜS-s.
LasteKS § 20 lõige 3 võeti LasteKS eelnõu algataja seletuskirja kohaselt muutmata kujul üle varem
kehtinud Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest (§ 511 lg 3), kuhu kõnealune säte lisati
karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (565 SE)
eelnõuga (seadus võeti vastu 21.11.2013). MSÜS oli sel ajal küll vastu võetud, kuid mitte veel
jõustunud. Seaduseelnõu 565 SE muudatusettepanekutest ja eelnõu teiseks lugemiseks koostatud
seletuskirjast nähtub, et eelnõuga plaaniti muuta ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadust
(lisada mh erakoolide ja sotsiaalteenuste osutamise tegevuslubadega seonduv regulatsioon
6
MSÜS-i). Niisiis kujunes § 511 lõike 3 (kehtiva LasteKS § 20 lg 3) sõnastus menetluses, kus
arvestati MSÜS-ga kehtestatud regulatsiooni.
26. LasteKS § 20 lõike 3 rakendamise näiteks võib tuua sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 151
nimetatud teenustest lapsehoiuteenuse. Tegevusloa lapsehoiuteenuse osutamiseks annab
Sotsiaalkindlustusamet (SHS § 152 lg 1). Lapsehoiuteenuse tegevusloa kontrolliese on mh
LasteKS §-s 20 sätestatud keeld (SHS § 153 p 5). Sotsiaalkindlustusameti kohustus on kontrollida
tegevusloa andmisel LasteKS §-s 20 sätestatud keelu järgimist ka siis, kui lapsehoiuteenust osutab
lapsehoidja, kellel on lapsehoidja kutse KuTS alusel (SHS § 454 lg 2 p 1).
27. Eelnev ei tähenda, et kui EOK sai teada, et lastega töötab treener, kellel on keelatud sellel
ametikohal töötada (LasteKS § 20 lõike 11), ei saaks või ei peaks midagi ette võtma. EOK oleks
saanud anda sellest teada kaebajale, kaebaja tööandjale ja vajaduse korral
Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb riiklikku järelevalvet LasteKS §-s 20 sätestatud nõuete täitmise
üle, ning politseile/prokuratuurile.
LasteKS § 20 lõike 11 põhiseaduspärasus
28. Kui Riigikohtu hinnangul on LasteKS § 20 lõige 11 praegusel juhul siiski asjassepuutuv, siis
leian, et LasteKS § 20 lõige 1¹ on osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei
võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest, vastuolus PS § 29 lõikega 1 ja §-ga 11
koostoimes. Piirangul on legitiimne eesmärk, see on sobiv ja vajalik laste kaitse eesmärgi
saavutamiseks, kuid piirangut ei saa pidada mõõdukaks.
29. Isiku karistusandmetega (sh arhiveeritud karistusandmetega) seotud keeld asuda ametikohale,
mis eeldab kokkupuuteid lastega, riivab PS § 29 lõike 1 esimese lausega tagatud õigust valida
vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 näeb ette, et seadus võib sätestada tegevusala,
elukutse ja töökoha valimise õiguse kasutamise tingimused ja korra. Põhiseadus jätab Riigikogule
ametikohtade määratlemisel otsustusruumi, kuid õigusi ja vabadusi tohib PS § 11 kohaselt piirata
ainult kooskõlas põhiseadusega. Sellised piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas
vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Demokraatlikus
ühiskonnas saab pidada vajalikuks piiranguid, millel on legitiimne eesmärk ja mis on nendega
taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ehk sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
30. Lastega töötamise keelu legitiimne eesmärk on eelkõige laste kehalise ja vaimse tervise
kaitsmine. PS § 27 lõikes 4 on pandud riigile kohustus kehtestada laste kaitsmiseks vajalik
menetlus ja korraldus. Tuginedes lapse õiguste konventsiooni artiklile 19, peab riik rakendama
seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last
igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või
julma kohtlemise või ekspluateerimise eest, kui laps viibib vanemate, seadusliku hooldaja või
mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. Lastega töötamise keeluga piiratakse teatud
kuritegude eest karistatud inimeste võimalust asuda ametikohale, kus nad lastega vahetult kokku
puutuvad. Piirang on sobiv, kuna see aitab ennetada laste kuriteo ohvriks langemist ja seeläbi
kaitsta laste kehalist ja vaimset tervist ning lapse arengut.
31. Lastega töötamise keeldu võib pidada ka vajalikuks abinõuks, kuna sama eesmärki ei ole
võimalik sama efektiivselt saavutada leebemate vahenditega. Töö tõttu lastega vahetult kokku
puutuvad inimesed viibivad tihti lastega üksi, ilma et lapsevanem või muu täisealine inimene
juures oleks. Muude abinõudega ei ole võimalik tagada, et kord juba ohtliku kuriteo toime pannud
7
inimesed edaspidi lastele ohtlikuks ei saa. Seega on põhjendatud keelata teatud kuritegude eest
karistatud inimestel kas ajutiselt või alaliselt töötamine ametikohal, kus nad puutuvad vahetult
kokku lastega. Võrdväärselt tõhusaid alternatiive piirangule ei ole. Piirangu tasakaalustamiseks on
Riigikogu määranud konkreetsed kuriteokoosseisud, mille eest karistatud inimestele kohaldatakse
lastega töötamise keeldu.
32. Karistusega kaasnevad piirangud peavad olema proportsioonis toime pandud teoga.
Karistamise fakt tohib isikut saata kogu elu ainult siis, kui see on ette nähtud eriseaduses, kui isik,
kes otsustab akti andmise, on karistusregistri seaduse järgi õigustatud saama andmeid
karistusregistri arhiivist, ja kui isikut kogu elu saatvate karistusregistri andmete kasutamine on
proportsionaalne taotletava eesmärgiga (RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p 20−24; RKÜKo
16.10.2006, 3-3-1-53-06, p 18).
33. Lastevastases seksuaalse iseloomuga kuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga
seotud kuriteos süüdi mõistetud inimestel keelati 2007. aastal jõustunud seadusemuudatustega
asuda tööle ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega. Muudatused olid seotud
Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Hiljem täiendati regulatsiooni selliselt, et keelati lastega
töötamine ka nendel inimestel, kes olid toime pannud eluvastase kuriteo, raske vägivallakuriteo
või kuriteo, millega kallutati last alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisele. Seega ei hõlma
lastega töötamise piirang laste kaitset üksnes võimalike seksuaalkuritegude toimepanemise eest,
vaid see kaitse on laiem. Seejuures on Riigikogu lastekaitseseaduses täpselt määranud, millise
kuriteo puhul kaasneb eluaegne piirang lastega töötamiseks ja millise kuriteo puhul kehtib lastega
töötamise keeld üksnes karistatuse ajal (kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist).
Alaline ehk eluaegne piirang lastega töötamiseks kaasneb seksuaalse enesemääramise vastaste
kuritegude, inimkaubanduse või eluvastase kuriteo (tapmine, mõrv, lapse tapmine)
toimepanemisega.
34. Konkreetsel juhul karistati inimest kriminaalkoodeksi (KrK) § 195 lõike 2 alusel kuritahtliku
huligaansuse eest ja KrK § 202 alusel alaealise kuriteo toimepanemisele kaasatõmbamise eest
(kaebaja kaasas kuritahtliku huligaansuse toimepanemisele oma alaealise venna). Kehtiva õiguse
alusel vastaks KrK § 195 lõige 2 ilmselt avaliku korra raskele rikkumisele vägivallaga
(karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1), mis ei kuulu nende kuritegude hulka, mille
toimepanemise eest järgneks lastega töötamise keeld. Kui asuda seisukohale, et konkreetne tegu
võis olla kvalifitseeritav ka kehalise väärkohtlemisena (KarS § 121 alusel), siis tuleb arvestada, et
kehaline väärkohtlemine kuulub küll nende kuritegude hulka, mille toimepanemisel järgneb
lastega töötamise keeld, kuid see keeld kehtib üksnes karistuse kehtivuse ajal (st kuni
karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni).
35. KrK § 202 nägi ette karistuse alaealise kuritegevusele või prostitutsioonile kaasatõmbamise
eest, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks. Konkreetsel juhul karistati inimest
alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest, mis üldjoontes vastas KarS §-le 181 (alaealise
kaasatõmbamine kuriteo kaasatõmbamisele). KarS § 181 tunnistati 2012. aastal kehtetuks. Osa
selle sätte alusel karistatavatest tegudest on karistatavad KarS § 175 (inimkaubandus alaealise
suhtes) alusel, kuid kaebaja toime pandud tegu sinna alla ei kuulu. Seega ei järgneks praegu sellise
teo toimepanemisel lastega töötamise eluaegset keeldu.
36. Arvestades kaebaja toime pandud kuritegu ning kuriteo toimepanemisest möödunud aega
(kuriteo karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi), ei saa
konkreetsel juhul pidada eluaegset lastega töötamise keeldu mõõdukaks abinõuks. Seetõttu on
LasteKS § 20 lõige 1¹ on osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei võimalda
8
treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele sellistel asjaoludel nagu kaebaja puhul, vastuolus PS § 29 lõikega 1 ja §-ga 11
nende koostoimes.
37. KrK § 202 hõlmab mitut erinevat teoalternatiivi − lisaks alaealise kuriteole kaasatõmbamisele
ka alaealise prostitutsioonile kaasatõmbamist ja alaealise kasutamist prostitutsiooniks. Eluaegne
lastega töötamise piirang on proportsionaalne nende inimeste suhtes, keda on karistatud alaealise
prostitutsioonile kaasatõmbamise eest või alaealise prostitutsiooniks kasutamise eest. Samuti on
ka edaspidi põhjendatud, et lastega ei tohi töötada need inimesed, kelle alaealise kuriteole
kaasatõmbamise kuritegu on hõlmatud kehtiva KarS § 175 koosseisuga (inimkaubandus alaealise
suhtes).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Andres Aru 693 8433
[email protected]
Aigi Kivioja 693 8428
[email protected]
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]
Angelika Sarapuu 693 8411
Angelika
[email protected]