KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 4-7/25
Justiitsministeerium, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab
seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Tõnis Saar, ja
Riigikohus, registrikood 74001127, asukoht Lossi 17, 50093 Tartu, mida esindab kodukorra alusel
direktor Üllar Kaljumäe,
ühiselt nimetatud kui pooled ja eraldi kui pool,
lähtudes kohtute seaduse § 39 lg-st 2, Justiitsministeeriumi põhimäärusest ja Riigikohtu kodukorrast
ning soovist kokku leppida I ja II astme kohtutes (edaspidi kohtud) töötavate kohtuteenistujate
õigusalase täienduskoolituse (edaspidi: koolitus) korraldamises 2021. aastal, sõlmivad
koostöökokkuleppe (edaspidi: lepe) järgmistel tingimustel.
1. Üldpõhimõtted
1.1. Pooled lepivad kokku, et Riigikohus korraldab 2021. aastal kohtuteenistujate (kohtunikuabid,
kohtuistungi sekretärid, referendid, registri- ja kinnistussekretärid, konsultandid, järelevalve spetsialistid,
kantselei juhatajad ja kohtujuristid) koolitust kuni üheksa koolituspäeva ulatuses ning võimaldab
kohtujuristidel ja kohtunikuabidel osaleda kohtunikele korraldatud koolitustel. Riigikohtu korraldatavate
koolituspäevade täpne arv lepitakse kokku õiguskoolituste programmis (edaspidi: koolitusprogramm).
1.2. Riigikohus selgitab Justiitsministeeriumi ja kohtute kaasabil välja koolitusvajaduse ning koostab
nende põhjal koolitusprogrammi ja esitab selle kinnitamiseks Justiitsministeeriumile hiljemalt 5. aprilliks
2021.
1.3. Mõlemad pooled võivad teha jooksvalt koolitusprogrammi muutmise ettepanekuid. Ettepanekutest
lähtuvalt tehakse koolitusprogrammi vajalikud muudatused mõlema poole kontaktisiku nõusolekul enne
vastava koolituse korraldamist.
1.4. Justiitsministeerium hüvitab Riigikohtule koolituste korraldamisel kantud tegelikud kulutused arve
alusel, arvestades leppe lisa 1. Koolituste korraldamisega seotud üldkulud hüvitab Justiitsministeerium
Riigikohtule fikseeritud määras arve alusel, arvestades leppe lisa 1.
2. Leppe dokumendid
Lepe koosneb põhitekstist ja lisadest, milleks on:
lisa 1 – koolitusprogrammi eeldatav kogumaksumus (sh koolituste hinna kujunemise metoodika);
lisa 2 – koondaruande vorm.
3. Poolte kohustused koolituste korraldamisel
3.1. Riigikohus:
3.1.1. koostab koolitusprogrammi ja korraldab koolitusprogrammis olevad koolitused;
3.1.2. edastab koolitusprogrammi Justiitsministeeriumile ja kohtutele;
3.1.3. leiab iga koolituse jaoks sobiva koolitaja, koolituse koha ja koostab koolituse päevakava;
3.1.4. sisestab koolitusega seotud info (koolituse eesmärgi ja toimumisaja – vähemalt kuus nädalat;
täpse päevakava ja koolitajad – vähemalt kaks nädalat; koolitusmaterjalid – vähemalt kolm päeva) enne
koolituse toimumist riigitöötaja iseteenindusportaali koolitusmoodulisse ja teeb selle kohtutele
nähtavaks;
3.1.5. korraldab koostöös kohtute personalitöötajatega kohtuteenistujate registreerimise koolitusele,
kasutades selleks riigitöötaja iseteenindusportaali koolitusmoodulit;
3.1.6. tagab koolitusega seotud tegevuste korraldamise (sh kohvipauside tellimise, õppematerjalide
ettevalmistuse, koolitajate majutuse ning transpordi, koolitusruumide broneerimise, koolituskutsete
edastamise koolitusel osalejatele);
3.1.7. korraldab pärast igat koolitust sellel osalenute info jõudmise SAPi, kasutades selleks riigitöötaja
iseteenindusportaali koolitusmoodulit;
3.1.8. esitab pärast igat koolitust Justiitsministeeriumile koolitusel osalenud kohtuteenistujate nimekirja
ning koolituse tagasiside kokkuvõtte;
3.1.9. koostab hiljemalt 1. veebruaril 2022 koondaruande 2021. aastal toimunud koolituste kohta leppe
lisa 2 vormil.
3.2. Justiitsministeerium:
3.2.1. informeerib kohtuid koolitusprogrammist ja selle rakendamisest;
3.2.2. võimaldab Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnale juurdepääsu riigitöötaja
iseteenindusportaali kohtute koolitusmoodulile.
4. Kontaktisikud ja teadete edastamine
4.1. Justiitsministeeriumi kontaktisikuks on justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Siret
Jürgenson (
[email protected], tel 680 3117) või teda asendav isik.
4.2. Riigikohtu kontaktisikuks on õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Kerdi Raud
(
[email protected], tel 730 9075) või teda asendav isik.
4.3. Teated edastatakse üldjuhul telefoni või e-posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised
õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud allkirjastatud kujul.
4.4. Leppega seotud teated edastatakse teisele poolele leppes märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt kolme tööpäeva jooksul. Juhul
kui pool on leppe kehtivuse ajal muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse, et pool on teate kätte saanud, kui selle
saatmiseks on kasutatud viimaseid poole teatatud kontaktandmeid.
5. Tasumine
5.1. Justiitsministeerium tasub leppe tingimustele vastava koolituse korraldamise eest Riigikohtu
esitatud arve alusel Riigikohtu tegelikult tehtud kulutustest lähtudes pärast koolituse toimumist.
Koolituste maksumus kokku ei tohi ületada 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot.
5.2. Riigikohus võib muuta eelarves planeeritud kuluridasid, kui see ei suurenda leppe punktis 5.1.
toodud koolituste kogumaksumust.
5.3. Riigikohtu esitatud arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva. Justiitsministeerium
tasub arve arvel märgitud tähtajaks.
5.4. Riigikohus edastab Justiitsministeeriumile arve e-arvena. E-arve tuleb saata e-arvete operaatori
vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
6. Poolte vastutus
6.1. Pooled vastutavad leppest tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud
süüliselt.
6.2. Juhul kui Riigikohus ei korralda punktis 1.2. nimetatud koolitusi leppe tingimuste kohaselt, on
Justiitsministeeriumil õigus jätta leppe punktis 5.1. nimetatud arved maksmata või vähendada
Riigikohtule tasutavat summat.
7. Leppe jõustumine, tähtaeg, muutmine, lõppemine ja lõpetamine
7.1. Lepe jõustub allakirjutamise kuupäevast, mil mõlemad pooled on selle allkirjastanud ja kehtib kuni
poolte kohustuste nõuetekohase täitmiseni või lõppemiseni muul leppes ettenähtud alusel.
7.2. Lepet võib muuta või täiendada üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Kõik leppe muudatused
jõustuvad nende hilisemast allakirjutamise kuupäevast, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
7.3. Lepe kehtib kuni 31. detsembrini 2021 või selle lõpetamiseni poolte kokkuleppel või ühe poole
ülesütlemisega enne 31. detsembrit 2021.
7.4. Pool võib leppe ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60
(kuuskümmend) kalendripäeva.
7.5. Leppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus lepe
üles öelda.
8. Vääramatu jõud
8.1. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta leppe
rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mille saabumist pooled leppe sõlmimisel ette ei näinud
ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Käesolevas leppes mõistetakse vääramatu jõuna:
8.1.1. Eestis kehtivate õigusaktide muutumist, mis oluliselt takistavad leppe täitmist, välja arvatud juhul,
kui õigusakti muutumine sõltus poolest endast;
8.1.2. muid leppes loetlemata asjaolusid, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.
8.2. Vääramatu jõuna ei käsitata leppe sõlmimise aja seisuga koroonaviiruse leviku tõkestamiseks
õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Leppe sõlmimise ajal kehtivad piirangud olid pooltele teada ning kõik tegevused
planeeritakse, arvestades leppe sõlmimise ajal kehtivat olukorda. Kui viiruse leviku tõkestamiseks
kehtestatakse lisapiiranguid, mis takistavad leppe täitmist, on pooltel õigus tugineda vääramatule jõule.
8.3. Pool, kelle tegevus leppejärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõuna käsitatavate
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest teisele poolele kohe kirjalikult teatama.
8.4. Kui vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud kestavad üle 30 kalendripäeva, otsustavad pooled
läbirääkimiste käigus leppest tulenevate kohustuste täitmise võimalikkuse.
9. Muud tingimused
9.1. Kõik leppe täitmisega kaasnevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul kui
läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud
korras.
9.2. Kumbki pool ei tohi leppest tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teise
poole kirjaliku nõusolekuta.
9.3. Lepe allkirjastatakse digitaalselt.
Justiitsministeerium Riigikohus
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
_____________________ ________________________
Tõnis Saar Üllar Kaljumäe
Kantsler Riigikohtu direktor
Tel: 620 8100 Tel: 730 9034
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Lisa 1
Koolitusprogrammi eeldatav
kogumaksumus 2021. aastal,
eeldusel, et toimub seitse
koolitusüritust üheksal
koolituspäeval ja üks e-kursus Kulu Kommentaar
Kohtuteenistujad
Seitsme koolituspäeva
Lektoritasud 6460 lektoritasud
Sotsiaal- ja
Tööjõu maksud 2183,48 töötuskindlustusmaks
Arvestatud kahe
kontaktkoolituse ja nelja
hübriidkoolitusega (osa
kohapeal, osa veebis) kuni
Kohvipausid 1106,52 kaks pausi päevas
E-kursuse osalustasu 1500 E-õpe
Riigikohtu ruumide
halduskulud, töötajate
Üldkulu 3750 personalikulu, lähetused jm
Kohtujuristid
Kohtujuristidele kahe
õiguskoolituse korraldamise
kulu ja kohtujuristide ning
kohtunikuabide kohtunike
Üldkulu 10 000 koolitustel osalemise kulu
Kulud kokku 25 000
Lisa 2
KOONDARUANNE TOIMUNUD KOOLITUSTE KOHTA 2021. a
osalejate arv osalejate tagasiside
koolituse
koolituse toimumise toimumise koolituse
nr koolitaja maht osaleja kulu
nimetus aeg koht sihtgrupp
(ak/h) Harju Pärnu Tartu Viru Tallinna Tartu Tallinna Tartu koolituse kui
koolitaja(d) korraldus
MK MK MK MK HK HK RK RK sisu õppija/
ootus
KULU KOKKU
Aruande koostaja:
Koostamise kuupäev: