dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Sissetulev kiriAvalik

[EIS] Eelnõu JUM/21-0417 - "Avaliku teabe seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine

Riigikohus · 5. aprill 2021
Viit
6-6/21-10-1
Registreeritud
5. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
6-6/2021
Vastutaja
Signe Rätsep (Riigikohus, Õigusteabe- ja Koolitusosakond)
Lahendamise tähtaeg
15. aprill 2021

Failid

  • 📎_EIS_ Eelnõu JUM_21-0417 - _Avaliku teabe seaduse muutmise seadus_ kooskõlastamine.msg1847 KB
  • 📎Kaaskiri_avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.asice289 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 01.04.2021 nr 8-1/2277 [email protected] Meie 16.04.2021 nr 6-6/21-10 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Lisa 1 Riigikohtu arvamus avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta 1. Eelnõuga ei muudeta teabevaldajate ehk kohustatud subjektide ringi. Seletuskirjas märgitakse, et direktiivi ülevõtmiseks on AvTS-is sätestatud teabevaldajate mõiste §-s 5 piisav (lg 1 p 3, lg-d 2 ja 3). Vähemasti tuleks seletuskirjas selgitada, milline on AvTS § 5 lg-te 2 ja 3 ühisosa direktiiviga ja kuivõrd on AvTS-is sätestatu laiem. Seda põhjusel, et sisuliselt võib see tähendada EL õigusest tulenevate normide vabatahtlikku laien- damist puhtalt riigisisestele olukordadele ja seeläbi Eesti riigi vabatahtlikku loobumist otsustada teatud küsimuste üle. Nii tuleb näiteks tõlgendamisraskuste korral kohtutel küsida eelotsust Euroopa Kohtult, selmet ise otsustada tõlgendusvalikute üle. Põhi- mõtteliselt on lubatav direktiivis sätestatu laiendamine ka puhtalt riigisisestele olu- kordadele, kuid selline valik peab olema teadlik ja tagajärgi silmas pidades läbi mõeldud. 2. Teabenõudele vastamisel on tegu toiminguga haldusmenetluse seaduse mõttes. Sellealased vaidlused alluvad halduskohtule, sh on halduskohtutes olnud mitmeid vaidlusi selle üle, kas AvTS § 5 lg-s 2 või 3 nimetatud subjektid on kohustatud avalik- õigusliku suhte raames teavet väljastama (nt 3-15-1050 Eesti Interneti Sihtasutus kui teabevaldaja, 3-17-1514 Eesti Energialt teabe nõudmine). Soovitame läbi mõelda ja seletuskirjas selgitada, kas andmete taaskasutamisel on tegu avalik-õigusliku suhtega asutuse ja teenuse saaja vahel ka siis, kui teabevaldaja ei täida muidu avalikke ülesandeid. Kui ei, siis millistel tingimustel tekivad eraõiguslikud suhted, kuidas nende raames õigusi realiseeritakse ning kas eraõiguslik raamistik ühildub AvTS-i loogikaga. Küsimus on oluline nt seoses tasumäärade kehtestamise ja kohtupädevusega. 3. Kavandatava AvTS § 29 lg 3 järgi ei ole taaskasutatavad avaandmed ametnike palgaandmed (§ 28 lg 1 p 25). Riigikohus on asunud seisukohale, et tuleb „AvTS-i ja TLS-i siiski tõlgendada viisil, mille järgi AvTS § 36 lg 1 p 9 on erinorm TLS § 28 lg 2 p 13 suhtes. Viidatud AvTS-i säte kohustab kohalikku omavalitsust teabenõude saamisel andma kohaliku omavalitsuse töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta andmeid isikustatud kujul ning seda sõltumata töökohast. Sellist kohustust avaldada kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu ei väära ka AvTS-i eraelu puutumatust kaitsvad normid (nt AvTS § 4 lg 3, § 35 lg 1 p 12). Kohustus teabenõude korras töötasu kohta teavet väljastada ei tähenda teabe aktiivset avalikustamiskohustust“ (3-15-3228/37, p 20). AvTS § 36 lg 1 p 9 on seotud mitme § 28 punktiga, mis kavandatava § 29 lg 3 järgi tuleks avalikustada taaskasutatavate ava- andmetena. Vaidluste vältimiseks võiks teema läbi mõelda. 4. Eelnõuga on kavas kehtetuks tunnistada AvTS § 29 lg 4. Kehtivas sõnastuses teeb säte viite ka dokumendiregistrile (§ 28 lg 1 p 31). Riigikohus on osutanud ohtudele, mille ekslik dokumendiregistris juurdepääsupiirangu kehtestamata jätmine võib kaasa tuua, kui dokumendiregister on masinloetav ja allalaaditav – ühest (inimlikust) eksimusest võib tekkida väga negatiivseid tagajärgi nii isikuandmete õigusvastase töötlemisega põhjustatud kahju kui ka potentsiaalseid riigivastutuse kahjunõudeid silmas pidades (3-19-1207/21, p 27.1). Seletuskirjas märgitakse, et kavandatavate AvTS § 29 lg 3 andmete puhul puudus teabevaldajal kaalutlusõigus – need tuleb igal juhul masin- loetaval kujul ja avatud vormingus kättesaadavaks teha. Seega dokumendiregistreile selline automatism ei laieneks. Ebaselgeks jääb siiski, et kui juurdepääsupiirangute üle on juba otsustatud (eelduslikult õiguspäraselt), siis kas avalikud dokumendiregistrid tuleks avaandmetena masinloetavalt ja avatud vormingud kättesaadavaks teha või tuleks 1/2 Lisa 1 riskide maandamiseks (vrd isikuandmete kaitse üldmääruse riskipõhine lähenemine) sellest siiski hoiduda. Seletuskirja lk 9 rõhutatakse, et taaskasutamise viisile saab seada piiranguid, aga seda üksnes juhul, kui tegu on seaduse alusel avalikustatud isiku- andmetega (dokumendiregistris ei peaks üldjuhul nt eriliigilised isikuandmed olema avaandmed, kuid need võivad olla õigusvastaselt avaandmed). Arvestades dokumendi- registrite suurt hulka ja olulisust, vajaks teema vähemasti seletuskirjas põhjalikumat selgitust ja käsitlust, mõistmaks eelnõu autorite nägemust dokumendiregistrite kui avaandmete juurdepääsetavusest. 5. Muudatusel on suur mõju äriregistri tegevusele, sest nendega kaasneb omandisuhete andmete tasuta avaldamine. Praegu on tasuta kättesaadav vaid äriühingu registrikaart. Seletuskirjast on aru saada, et äriühingu ja äriühingu omandisuhete andmete tasuta avaldamine tähendab seda, et tasuta kättesaadavaks (masinloetavas vormis) muutuvad kõik äriregistri andmed. Võimalik, et isikuandmete kaitsega probleeme ei ole, sest raha eest saab omandisuhete kohta juba praegu informatsiooni ja seega peavad äriühingu „omanikud“ juba praegu arvestama sellega, et nende isikuandmed on igaühele (raha eest) kättesaadavad. Siiski tekkis küsimus äriühingute põhikirjade masinloetavuse kohta. Põhikirja ei ole otseselt eelnõus nimetatud, kuid arusaadav on, et „äriühingu andmete“ alla liigitub ka põhikiri. Põhikirjas kui üldjuhul äriühingu asutajate loodud dokumendis võib olla kokku lepitud põhimõtteliselt kõiges, milles seadus ei keela kokku leppida, samuti võib seal olla kirjavigu. Kas see võib tekitada probleeme masin- loetavusele? Küsimus võib olla võhiklik, kuid selline mõte tekkis. Ehk on see probleem pigem arendajatele, kes loovad tekstianalüüsiks vajalikku tarkvara. Oluline on, et selline masinloetavuse tingimus (jm väärtuslike andmestike kättesaadavaks tegemisele sätestatud tingimused) ei tekitaks mingit ettenägematut lisatööd registripidajale. 6. Esmapilgul tundus, et ülearune on kavandatavas § 41 lg-s 1 lauseosa „ja inimväärsete“. Tõenäoliselt on väga väike tõenäosus, et teabevaldaja keeldub avaandmete hulgiallalaaditavate andmestikena kättesaadavaks tegemisest põhjusel, et nende kasutamist küll seostatakse uute väga hea kvaliteediga töökohtade loomisega, kuid sellised töökohad ei ole inimväärsed. Lisaks tundus, et väärtuslike avaandmete kate- gooriad on kehtestatud direktiivi lisas ning sõltumata sellest, mis on § 41 esimeses pooles (sõnade „avaandmed“ ja „(väärtuslikud andmestikud)“ vahel) kirjas, peab teabevaldaja § 41 lg-tes 2 ja 3 sätestatud andmed masinloetaval kujul kättesaadavaks tegema. Siiski on selle sätte eesmärk lisaks reguleerimisele (teabevaldaja peab need andmed sättes kirjeldatud vormis tasuta kättesaadavaks tegema) ka defineerida mõiste „väärtuslikud andmestikud“. Seetõttu peaks see tõenäoliselt ikkagi kõik selliselt kirjas olema. 7. Seletuskirjas jäid silma mõned kirjavead: - lk 11 „Muudatus puudutab taaskasutamise tingmusi ehk litsentse.“ - lk 23 äriregistrit käsitavas lõigus „euor“ 2/2 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/21-0417 - "Avaliku teabe seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/21-0417 - Avaliku teabe seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei; Riigi Infosüsteemi Amet Kooskõlastamise tähtaeg: 15.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2c3552b-55d6-4a3a-ad99-32876ce5c17d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2c3552b-55d6-4a3a-ad99-32876ce5c17d?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel