Pöördumine

Justiitsministeerium 17.03.2021 nr 9-23/21-200-1 Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Prokuratuur TÜ õigusteaduskond Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunike koolituse strateegia aastateks 2021–2024 Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond ning koolitusnõukogu on koostanud kohtunike koolituse strateegia projekti aastateks 2021–2024. Kohtunike koolitusnõukogu palvel saadetakse projekt tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile kohtutele ja olulistele parterinstitutsioonidele. Kohtunike koolituse strateegia toetub kontseptsioonilt eelmise perioodi kohtunike koolituse strateegiale ning eesmärkide seadmisel I ja II astme kohtute arengukavale. Koolitusstrateegia on alusdokumendiks, mille põhimõtetest lähtuvalt kinnitab koolitusnõukogu iga-aastased koolitusprogrammid. Strateegia dokument sõnastab kohtunike koolituse strateegilise raamistiku, kirjeldab koolituse hetkeolukorda, sõnastab eesmärgid aastateks 2021–2024 ning meetmed nende saavutamiseks. Ootame Teie arvamust koolitusstrateegia kohta ning ettepanekuid selle paremaks muutmiseks hiljemalt 19. aprilliks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa: strateegia projekt Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Kohtunike koolituse strateegia 2021–2024 Strateegia sõnastab kohtunike koolituse strateegilise raamistiku, kirjeldab koolituse hetkeolukorda, sõnastab eesmärgid aastateks 2021–2024 ning meetmed nende saavutamiseks. 1. Strateegiline raamistik Koolitusstrateegia toetub kontseptsioonilt eelmise perioodi kohtunike koolituse strateegiale,1 eesmärkide seadmisel I ja II astme kohtute arengukavale2 kohtunike väärtushinnangute kujundamisel kohtunike eetikakoodeksile3 ning Eesti kohtute väärtustele4. 2. Kohtunike koolituse üldeesmärk Kohtute töö kvaliteedi, tõhususe ja usaldusväärsuse tagamine kohtunike kutseoskuste arendamise ja väärtushinnangute kujundamise kaudu. Samuti on kohtunike koolitusstrateegia eesmärgiks kohtujuristide kui kohtunike tööd toetavate ja kohtunikkonna järelkasvu tagavate kohtuametnike oskuste arendamine ja hoiakute kujundamine. 3. Koolituse sihtgrupp Koolitatakse eeskätt kohtunikke, kuid võimalust mööda ka kohtujuriste, konsultante, nõunikke ja kohtunikuabisid. Kaudne sihtgrupp on ka prokurörid ja advokaadid. 4. Koolituse hetkeolukord Kohtusüsteem seisab silmitsi mitmete probleemidega, mida saab lahendada koolitustega. Koolitussüsteem peab käima ajaga kaasas ja olema kohanemisvõimeline. 4.1. 2021–2024 tekib pensioniõigus 63 kohtunikul, mis on rohkem kui veerand (26%) kohtunike koguarvust (242). Seega siseneb kohtusüsteemi lähiaastatel palju uusi kohtunikke, kes peavad mh läbima alustava kohtuniku koolitusprogrammi. Alustava kohtuniku koolitusprogrammi tuleb kaasajastada, samuti vajavad alustavad kohtunikud oma karjääri alguses kaaskohtunikest juhendajate (mentorite) professionaalset tuge. Alustavaid kohtunikke juhendavatele mentorkohtunikele pole siiani pakutud juhendamisalast koolitust. 4.2. Ühiskonna kõrged ootused kohtunikule tingivad vajaduse tegeleda järjepidevalt kohtunikule sobilike väärtushinnangute hoidmise ja kujundamisega. 1 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Koolitus/kohtunike_koolituse_strateegia_2015- 2020.pdf (18.02.2021). 2 Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_ kohtute_arengukava.pdf (18.02.2021). 3 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks. 4 Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtute-vaartused (15.03.2021). 1  4.3. Kiirelt muutuv tehnoloogia, vajadus oskuslikult juhtida virtuaal- ja hübriidistungeid ning pandeemiast tingitud muutused nõuavad kohtunikelt valmisolekut omandada uusi digioskusi (virtuaalsed istungid, suurenev küberkuritegevuse osakaal, digivahendite kasutamine tööks ja enesetäiendamiseks jms). 4.4. Selleks, et tagada koolituse tõhusus, peab koolitus peab kohtunikule pakkuma mitmekesiseid viise õppetöös osalemiseks (e-kursused, veebiloengud, individuaalset arengut tõhusamalt toetavad koolitusviisid). 4.5. Kohtumenetluse tõhusal juhtimisel on võtmeteguriks toimiv koolituskoostöö ja partnerlus teiste professionaalsete menetlusosalistega. 4.6. Kohtujuristidel puudub koolitussüsteem. See tähendab, et süsteemselt ja järjepidevalt ei tegeleta kohtuteenistujatega, kelle teadmistest ja oskustest sõltub suurel määral kohtumenetluste tõhusus. Kohtunike järelkasvu üheks allikaks on kohtujuristid, kelle koolitamine selles kontekstis on üha olulisem. Viimase kuue aasta jooksul (02.2020 andmete põhjal) on 50 esimese astme kohtusse nimetatud kohtunikust 21 olnud kohtujuristid (42%). Kohtujuristide terviklik ja põhjalik koolitamine on kvaliteetse õigussüsteemi ning kohtunikkonna järelkasvu tagamiseks möödapääsmatu. Probleemi leevendamiseks avasid Riigikohus ja kohtunike koolitusnõukogu kohtunike koolitused osaliselt ka kohtujuristidele, kuigi Riigikohtul ja kohtunike koolitusnõukogul ei ole sellist kohustust. Kohtunike koolituseks eraldatud vahendite nappus piirab edaspidi üha ulatuslikumalt kohtujuristide võimalusi saada osa kohtunike koolitusest. 4.7. Puudus on ajakohastatud õiguskirjandusest ja õppematerjalidest. 4.8. Koolitajate arv on piiratud, vähe on kaasatud kohtuväliseid spetsialiste. Vajalik oleks pakkuda koolitajatele koolitaja täiendkoolitust. 4.9. Koolitajatasude konkurentsivõime on väike, mille tõttu koolitus püsib koolitajate missioonitundel või entusiasmil, see ei pruugi olla jätkusuutlik. 5. Partnerlus ja dialoog Üldpõhimõtteks on partnerlusega jätkamine ja regulaarsete kontaktide hoidmine kõikide huvigruppidega ning rahvusvaheliste ressursside ja oskusteabe kasutamine. Vajadust ja võimalust mööda korraldatakse teiste juristidega (eelkõige advokaadid ja prokurörid) ning muude asjakohaste kõrgemate ametnikega (nt õiguskantsleri nõunikud, justiitsministeeriumi ametnikud) ühiskoolitusi. Hea koostöö kokkuleppest5 juhindudes aitab advokaatide ja prokuröride kaasamine kohtunike koolitustesse luua ühtseid arusaamu ja edendada vastastikust mõistmist. 6. Väliskoolitused ning välissuhtlus Soodustatakse ja toetatakse kohtunike osalemist Euroopa Liidu liikmesriikide, teiste demokraatlike riikide ja organisatsioonide korraldatud koolitustel ja õppevisiitidel. Riigikohus võtab osa kohtunike koolitusega tegelevate välisorganisatsioonide tööst. 7. Eesmärgid 7.1. Alustava kohtuniku toetamine Alustavate kohtunike koolitusprogrammi on vaja nii sisult kui ka vormilt edasi arendada, et see toetaks ametisse asuvat kohtunikku parimal viisil vajalike kutseoskuste ja teadmiste omandamisel ning võimaldaks saada hea väljaõppe. Pakutavad koolitusmoodulid peavad hõlmama kõiki olulisi kohtuniku töö valdkondi. 5 Arvutivõrgus: https://koolitus.riigikohus.ee/files/koolitusnoukogu/koolituste_hea_koostoo_kokkulepe.pdf (18.02.2021). 2 Meetmed: 1. Kaasajastatakse ja täiendatakse alla kolmeaastase staažiga kohtuniku ametioskuste koolitusprogrammi ja selle läbimise korda. 2. Töötatakse välja ja korraldatakse regulaarselt mentorkohtunike koolitusi. 3. Töötatakse välja e-kursus alustava kohtuniku ametisse astumise toetamiseks. 7.2. Kohtulahendite kvaliteedi tagamine Viimase menetlusosaliste uuringu6 tulemuste järgi on probleemiks kohtulahendite arusaadavus. Eesmärgiks on tagada kohtunike head õigusteadmised ja oskus kirjutada arusaadavaid, tõendatud ja õiguslikult hästi argumenteeritud kohtulahendeid. Meetmed: 1. Pakutakse järjepidevalt õiguskoolitusi. 2. Pakutakse regulaarset võimalust osaleda kohtulahendi koostamise koolitusel. 3. Kaasajastatakse kohtulahendi koostamise õppematerjali. 4. Pakutakse regulaarselt eesti keele koolitusi. 7.3. Kohtumenetluste oskuslikum juhtimine Kui kohtunik juhib menetlust kvaliteetselt, siis lüheneb menetluse kestus, suureneb menetlusosaliste rahulolu ning vähenevad menetluskulud. Menetluste oskuslik juhtimine aitab tagada kohtu autoriteeti ja saavutada kiiremini õigusrahu. Meetmed: 1. Kohtunikele pakutakse regulaarset võimalust osaleda kohtumenetluste juhtimise koolitusel. 7.4. Kohtunike digipädevuse arendamine Pandeemia ajal üha suureneb vajadus pidada virtuaalistungeid. Virtuaalistungite pidamise eelduseks on hea tehniline varustatus, kohtuniku ja tema meeskonna oskus kasutada tehnilisi vahendeid ja elektroonilisi keskkondi, vastavate reeglite ja juhiste olemasolu ning kohtuniku oskus juhtida virtuaalset istungit. Kohtunikud peavad arendama oma digioskusi, et käia kaasas tehnoloogia arengust tulenevate muudatustega nii kohtu töökorralduses kui ka vaidluste lahendamisel erinevates menetlustes. Meetmed: 1. Koostöös justiitsministeeriumi, advokatuuri ja prokuratuuriga selgitatakse välja virtuaalistungite juhtimise kitsaskohad ning tehakse vajaduse korral ettepanekud ühtsete juhiste väljatöötamiseks. 2. Kohtunikele pakutakse võimalust osaleda virtuaalistungi juhtimise koolitustel. 3. Kohtunikele pakutakse võimalust osaleda erinevate digioskuste arendamise koolitustel (küberkuritegevus, e-kaubandus, kratid haldusmenetluses jne). 7.5. Kohtunikkonna väärtushinnangute kujundamine Kohtunikkonna kõrge professionaalsus ja laitmatu käitumine on kohtu ja õigusemõistmise autoriteedi tingimuseks ja tagatiseks ning kohtunikel lasub kõrge moraalne ja õiguslik vastutus. 6 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/ Menetlusosaliste%20uuring.pdf (18.02.2021). 3 Meetmed: 1. Koostöös eetikanõukoguga pakutakse kohtunikele regulaarset võimalust osaleda aruteludel, mis keskenduvad kohtuniku eetikale. 7.6. Kohtujuristide koolitussüsteemi loomise toetamine Kohtute töö kvaliteedi parandamiseks tuleb kohtunikke ja kohtuametnikke võimaluse korral koolitada koordineeritult. Kohtujuristidele kui olulistele kohtute töö toetajatele ning kohtunike järelkasvu allikale on vaja korraldada koolitusi nende spetsiifikast lähtudes, samuti võimaldada osalemist vaid neile mõeldud oskuskoolitustel, kus oleks võimalik arutleda väiksemates gruppides. Selleks, et kohtujuristid saaksid ennast täiendada Euroopa Liidu õiguses, tuleb neile võimaldada ka väliskoolitustel osalemist. Meetmed: 1. Toetatakse lahenduse leidmist kohtujuristide koolitamise tervikliku süsteemi loomiseks. 2. Võimaluse korral pakutakse kohtujuristidele spetsiaalselt neile mõeldud koolitusi ning neil võimaldatakse osaleda väliskoolitustel. 3. Kuni kohtujuristide koolitamise tervikliku süsteemi loomiseni võimaldatakse neil osaleda kohtunike koolitustel vähemalt senises mahus justiitsministeeriumi rahalise toetuse kaasabil. 7.7. Aitame kaasa kohtute suhtluse parandamisele avalikkuse ja meediaga Tõhus kommunikatsioon loob mõistmist ja usaldust kohtusüsteemi vastu, aitab kaasa õigusemõistmise autoriteedi säilimisele ning kohtute maine tõstmisele. Meetmed: 1. Pakutakse regulaarselt koolitusi kohtunikest kõneisikutele. 7.8. Uued õppevahendid Uute õppevahendite koostamise ja kättesaadavuse toetamine. Muuta õiguskirjandus ja õppematerjalid valdkonniti ühtlasemalt kättesaadavaks (sh elektroonilised õppevahendid). Meetmed: 1. Võimaluse korral toetatakse eestikeelse õppekirjanduse, sh tõlkeõpikute väljaandmist. 2. Võimaluse korral toetatakse elektrooniliste kohtumenetluse kommentaaride väljaandmist ja uuendamist. 3. Suurendatakse järelvaadatavate koolituste hulka, kvaliteeti ja kasutajamugavust. 4. Võetakse kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi toetamaks iseseisvat õppimist. 4  8. Edu näitajad Algtase 2021 2022 2023 2024 i Usaldus kohtute 63% <63% <63% <63% <63% vastu Koolituses Osalejate Hea või Hea või Hea või Hea või osalenute hinnangul kõrgem kõrgem kõrgem kõrgem hinnang/rahulolu vastasid 2020. aasta koolitused ootustele ning koolitajatega oldi rahul Koolitusel 2020. aastal Ei vähene Ei vähene Ei vähene Ei vähene osalenud osalesid võrreldes võrreldes võrreldes võrreldes kohtunike kohtunikud algtasemega algtasemega algtasemega algtasemega arv/osakaal koolitustel 809 korda, mis oli 42% kõikidest osalejatest Koolitusnõukogu Ülevaade Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt hinnang strateegia hea hea hea hea strateegia elluviimisest elluviimisele kiideti heaks 9. Strateegia ülevaatamine Riigikohus koostab koos iga-aastase koolitusaruandega ülevaate strateegia elluviimise kohta ning esitab selle koolitusnõukogule strateegia uuendamise üle otsustamiseks. Strateegiat muudetakse ja täiendatakse strateegiaperioodi kestel vajadust mööda. i Institutsioonide usaldusväärsus. Kohus. Turu-uuringute AS. IV kvartal 2020. 5