Riigikogu Kantselei Teie 26.02.2021 nr
[email protected]
Meie 15.03.2021 nr 6-6/21-7
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse
muutmise seaduse eelnõu (216 SE) kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerdi Raud
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse
eelnõu (216 SE) kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse
eelnõu (216 SE) kohta
1. Seletuskirjast ei selgu, mis on olemasoleva mõjutussüsteemi puudujäägid ning milleks on
tarvis seda täiendada. Karistused piirkiiruse ületamise eest on juba diferentseeritud (kuni
20 km/h, 21–40 km/h, 41–60 km/h ja 60+ km/h). Eelnõuga soovitakse alumise otsa jaoks
täiendavat mõjutusmeedet. Küsitav on, kuivõrd asjakohaseks riigipoolseks tähelepanuks
saab lugeda sellist liiklusvoogude teepervele suunamist.
2. Enne uue mõjutusmeetme kõikehõlmavat rakendamist oleks vaja selgitust, miks tänane
süsteem ei toimi. Nt miks ei piisa kiiruskaameratest ja VTMS §-s 31 sätestatud võimalusest
piirduda vähetähtsa rikkumise puhul suulise hoiatusega? Samuti võib piirkiiruse ületamiste
vähendamiseks piisata sootuks rikkumisele tähelepanu juhtimisest. Seletuskirja põhjal jääb
paraku õhku kahtlus, et võib-olla üritatakse lahtisest uksest sisse murda.
3. Seletuskirjas on esitatud järeldus kahe katse kohta: „Sellest saab järeldada, et esmased
väikeses mahus tehtud katsed näitavad võimalikku lühiajalist positiivset mõju liiklus-
käitumisele“. Küsitav on, kas need katsed ikka näitavad, et kavandatav meede on kuidagi
tõhus. Enne arvestatavate uuringute tegemist ei ole sellise meetme kohaldamine õigustatud.
4. Lisaks tuleneb seletuskirjast, et isikul tekib kohustus mõjutustrahv tasuda juhul, kui ta ei
pea kinni mõjustusmeetme tingimustest, kuid mõjutusmeetme tingimuste eiramisest isikut
ei teavitata. Samuti nähtub seletuskirjast, et isik on ise kohustatud mõistma, millal on
mõjutusmeetme tingimused täidetud. Kui ta tingimusi eirab, kohaldatakse lühimenetluse
otsuses märgitud mõjutustrahvi.
5. Eelnevaga vastuolus on aga välja pakutud VTMS § 5410 täiendus: „(11) Lühimenetlusele
allutatud isik vabastatakse mõjutustrahvi tasumisest, kui ta on täitnud lühimenetluse otsuses
märgitud mõjutusmeetme tingimused.“ Seega räägitakse aktiivsest tegevusest. Seaduse
sõnastus viitab üheselt sellele, et pärast tingimuste täitmist peab toimuma nende tingimuste
täitmise kontroll ja alles seejärel vabastamine trahvi tasumisest. Paraku ei selgu seadusest,
kes, millal, kus ja kuidas seda vabastamise küsimust lahendab.
6. Mõjutusmeetme täitmine tuleks fikseerida, vältimaks olukordi, kus isik on enda arvates
selle nõuetekohaselt täitnud ega pea mõjutustrahvi tasuma, kuid saab pärast täituri kaudu
üllatuse, et toimub sundtäitmine. Mõjutusmeetme nõuetekohase täitmise selge fikseerimine
aitaks vältida hilisemaid tarbetuid vaidlusi ja ebamugavusi.
7. Küsitav on, kas kõiki kiiruseületajaid peaks rahustama võrdselt sama kaua, sõltumata
kiiruse ületamise ulatusest. Kaaluda tuleks võimalust anda kohtuvälisele menetlejale õigus
mõjutusmeetme tingimuste (rahunemispeatuse kestuse) üle otsustamiseks.
8. Kuigi kohtuvälise menetleja ametnikele antakse eelnõus väljapakutuga uus võimalus,
kuidas rikkumisele reageerida (täiendav kaalutlusõigus), siis seletuskirja kohaselt ei kaasne
sellega vajadust nende koolitamise järele. Riigikohtu arvates tuleks sellise täiendava võima-
luse osas neid kindlasti koolitada.
1/2
Lisa 1
9. Eelnõu kohaselt ei saa lühimenetluse otsust vaidlustada, kui mõjutusmeede on nõuetekoha-
selt täidetud. Kaaluda tuleks, kas võiks siiski tagada isikule mõjutusmeetme kohaldamise
vaidlustamise võimalus, kuivõrd see võib mõnel juhul olla isiku õiguste kaitseks vajalik.
10. Ebaselgeks jääb, kuidas hakkaks mõjutusmeetme kohaldamine praktikas toimuma. Kas
rikkujal on mingisugune alus nõuda rahunemispeatust või sõltub see täielikult kohtuvälise
menetleja suvast? Kuivõrd sõltub rahunemispeatuse võimaldamine liiklusjärelevalve teos-
tamise ajast ja kohast?
11. Liiklusseaduse § 2621 täiendamisel tuleks kaaluda ka selle pealkirja korrastamist.
12. Seaduse jõustumise kuupäeva tuleb muuta või jätta see eelnõust välja.
2/2