Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Teile on saabunud dokument Haridus- ja Teadusministeeriumist_Ministri käskkiri nr 1.1-2/24/256 Kuupäev: 2024-08-26 06:30 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Edastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine" Registreerimise kuupäev: 26.08.2024 Registreerimisnumber: 1.1-2/24/256 Käskkirja paberkandjal ei edastata. Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected] <mailto:[email protected]> MINISTRI KÄSKKIRI 26.08.2024 nr 1.1-2/24/256 Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023 käskkirja nr 221„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“, meetmete nimekirja kohaselt meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise “Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 21.4.5.1 kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega sama poliitikaeesmärgi ja prioriteedi erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeld u ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel 1 järgitakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning selle mõõdikute täitmisse. 1.1 Toetuse andmise eesmärk 1.1.1 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist. 1.1.2 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused. 2. Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Toetavaid tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi. 2.1 Punktis 1.1.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, eesmärgiga muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis. 2 Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate 1 , teenusepakkujate2 ja teiste osapoolte3 võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes. Kohalikul tasandil teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapooltele viiakse läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis suurendab osalejate teadmisi ja oskusi kvaliteedijuhtimises ja teenuste kvaliteedi parendamisel. Tagatakse tugisüsteem, mis toetab omavalitsusi ja teenusepakkujaid kvaliteedihindamise läbiviimisel, hindamistulemuste analüüsimisel, kvaliteedi parendamisega seotud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning tegevuste tulemuslikkuse hindamisel. Korraldatakse vajalike analüüside, koolituste jt vajalike tegevuste läbi viimine, seiratakse tegevuse ellu viimist ning tagatakse tegevuse nähtavus. Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna Ülikool. 2.1.2 NEET4 -staatuses noorte toetamine. Tegevuse eesmärgiks on noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele tuginedes toetada mitteaktiivseid noori, st mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid ehk NEET- staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori. Toetatakse mobiilse noorsootöö5 rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal on kõrgem ning tagatakse nendes piirkondades noorsootöö võimalusi kasutades, sh noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades, tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine. Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide tööspetsiifikast, töö keskkonnast ja arenguvajadustest. Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist, arendamist ning jätkusuutlikkust. Sealhulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimine. 2.1.3 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine. Tegevuse eesmärgiks on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi6 toimimine ja edasiarendamine ning noortevaldkonna töötajate, noorsootöö korraldajate ning noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste pakkujate andmekirjaoskuse tõstmine. Seiratakse noortevaldkonna teenuste kvaliteeti ja mõju ning toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide järjepidevat arendamist 1 Kohalikud omavalitsused. 2 Näiteks huvikoolid, noortekeskused, noorteühingud jne. 3 Näiteks noorsootöö ja huvihariduse esindusorganisatsioonid. 4 NEET – not in employment, education, or training (ingl k). Noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitustel. 5 Mobiilne noorsootöö hõlmab endas tööd avalikus ruumis, individuaaltööd, grupitööd ja võrgustiku - ning kogukonnatööd. 6 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi ülesehitus on kirjeldatud Noortevaldkonna arengukavas 2021 –2035. 3 ning rakendamist. Viiakse läbi tegevusi noorte ja noorsootöö uurimise populariseerimiseks ja kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd ning toetatakse noortevaldkonna jaoks tähenduslikku teadus- ja arendustegevust, sh noortevaldkonna andmealaseid uuendusi. Tagatakse noorte ja noortevaldkonna andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike olemasolevate veebikeskkondade7 toimimine ning viiakse läbi tegevusi andmete kvaliteedi parandamiseks ja andmehalduse süsteemi korrastamiseks. Koostatakse ja avaldatakse noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlevaid analüüse ja uuringuid. Vajadusel viiakse läbi teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi või võetakse noorte ja noortevaldkonna olukorda kirjeldavate andmete kogumiseks ja avalikustamiseks kasutusele veebikeskkondi või infotehnoloogilisi lahendusi. Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 2.1.4 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 2.2 Punktis 1.1.2. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine. Tegevuse eesmärgiks on pakkuda kolmandasse kooliastmesse sobivat lähenemist, mis toetab noorte vaimset tervist ja suitsiidide esmast ennetust. Kohandatakse koostöös teadus- ja koolitusasutustega koolipõhise ennetusprogrammi Youth Aware of Mental Health (edaspidi YAM) materjale. Toetatakse koostööd haridusasutuste, kohaliku kogukonna ja YAM programmi elluviijate vahel ning tagatakse, et noortele suunatud materjalid on aja- ja asjakohased. 2.2.2 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel meetme tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 7 Elluviija ja partnerite hallatavad olemasolevad keskkonnad (näiteks noorteseire juhtimislauad, noorteuuringute andmebaas, HaridusSilm jt). 4 3. Tulemused 3.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste tulemusel: 3.1.1 On paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat, korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski; 3.1.2 On toetatud noorte osalemist noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes ning teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapoolte teadlikkus teenuste kvaliteedi tagamisest on tõusnud; 3.1.3 Mitteaktiivsed noored, st NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored on saanud tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noorsootöös vajalikku tuge ning; 3.1.4 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus. 3.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste tulemusel: 3.2.1 On Eesti oludele sobivaks kohandatud koolipõhine ennetusprogramm YAM ning ellu on viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele. 3.2.2 On tagatud võimekus Eestis kohapeal programmi juhendajatele suunatud koolitusi läbi viia ning juhendajad ja assistendid on vajalikud koolitused läbinud. 3.3 Punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Tabel 1: Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tulemus- ja väljundnäitajad RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2022) 2024 2029 Noorsootöö teenustes Vahe- ja lõpparuannete alusel osalenute arv 0 0 84 000 loendatakse 7–26-aastaste noorte (osalemiskord) osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt. Noorsootöö teenustes Vahe- ja lõpparuannete alusel osalenud NEET noorte arv 0 2100 10 000 loendatakse 15–26-aastaste NEET (osalemiskord) noorte osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt. Teenust saanud noorte arv 0 0 1440 Loendatakse tegevuses osalenud (unikaalsed isikud) unikaalseid noori (kumulatiivselt). Väljundnäitaja sihttase kogu meetme (21.4.7.2) peale on 2940, millesse antud TAT panustab 1440 osalejaga (vt ka 5  tegevuse spetsiifiline väljundnäitaja tegevusele 2.2.1). RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA TULEMUSNÄITAJA Näitaja nimetus ja Lähtetase Võrdlus- Sihttase Selgitav teave mõõtühik või aasta 2029 võrdlus- väärtus Tugimeetmetes Vahe- ja lõpparuannete alusel osalenud NEET noored, 68% 2016– 65% hinnatakse NEET noore staatusest kes 6 kuud peale 2020 väljunud noorte osakaalu kõigist tegevusest lahkumist on noortest, kes on vastavat teenust saanud väljunud NEET noore ja kellel on teenusest väljumisest staatusest (% möödas 6 kuud. osalejatest) TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2022) 2024 2029 Väljundnäitaja Teenusstandardite Toetuse saaja tegevusele 2.1.1. piloteerimise 0 0 50% aruanded. noortevaldkonna järgselt standardeid kvaliteedi arendamine rakendavate ja noorte kaasamine. omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest Väljundnäitaja Noorsootöö Näitaja ühtib tegevusele 2.1.2. teenustes osalenud 0 2100 10 000 rakenduskava ja NEET staatuses NEET noorte arv meetmete noorte toetamine. nimekirja näitajaga Väljundnäitaja Loodud ja ellu Vahe- ja tegevustele 2.1.4. ja viidud 0 0 1 lõpparuannete 2.2.2. kommunikatsiooni- alusel hinnatakse kommunikatsiooni- ja strateegia kommunikatsiooni- teavitustegevused. strateegia elluviimist. Väljundnäitaja Teenust saanud Loendatakse tegevusele 2.2.1. noorte arv 0 0 1440 unikaalseid isikuid noorte vaimset tervist (kumulatiivselt). toetavate tegevuste Panustab meetmete elluviimine. 6  nimekirja väljund- näitajasse. 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1 Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 5.2 Punktis 2.1. toodud tegevuste 2.1.1. ja 2.1.3. partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium ja Tallinna Ülikool ning tegevuse 2.1.3. puhul lisaks Statistikaamet ja Tartu Ülikool. 6. Sihtrühm 6.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 eluaastat, sh NEET- staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored. Prioriteetse sihtrühmana käsitletakse 16–18- aastaseid noori, et suunata selle sihtrühma noori haridusteed jätkama pärast põhihariduse omandamist. Lisaks on sihtrühmaks noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused); noortevaldkonna asutused, ühingud ja organisatsioonid ning nende töötajad (sh vabatahtlikud); seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud); koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad ; noorsootöö ja siduserialade üliõpilased ja õppejõud; ametnikud jt. 6.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on kolmanda kooliastme õpilased, haridus- ja noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029. 8. Tegevuste eelarve 8.1 Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot. Tabel 2: Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine 2.1.1. ja noorte kaasamine 4 048 076 2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 029 255 7  Noortevaldkonna seire- ja 2.1.3. analüüsisüsteemi tugevdamine 2 915 066 Kommunikatsiooni- ja 2.1.4. 120 235 teavitustegevused Horisontaalsed tegevused 525 364 EELARVE KOKKU 12 637 996 8.2 Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492, riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925. Tabel 3: Meetme 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve Noorte vaimset tervist toetavate 2.2.1. tegevuste elluviimine 973 984 Kommunikatsiooni- ja 2.2.2. 9 765 teavitustegevused Horisontaalsed tegevused 42 668 EELARVE KOKKU 1 026 417 9. Kulude abikõlblikkus 9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2 Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 9.2.3 hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitlustega seotud kulud, sh kulud meenetele ja auhindadele; 9.2.4 tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) ja kirjastamise kulud; 9.2.5 infopäevade, seminaride, koolituste, töötubade, konverentside, õppereiside ja muude ürituste kulu, sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisega füüsilises ja virtuaalses keskkonnas seotud kulud ning kulud meenetele; 9.2.6 tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine); 8  9.2.7 turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele; 9.2.8 nõustamis- ja konsultatsioonitegevuste kulud; 9.2.9 tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise, hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud ning litsentside hankimisega seotud kulud; 9.2.10 välislähetustega seotud kulud; 9.2.11 muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 9.2.12 alategevuses 2.1.3 noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning eksperimentaalanalüüside läbiviimise kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühel eelarveaastal lepingujärgselt teostatud töö eest on 26 000 eurot. 9.2.13 alategevuse 2.1.3 elluviimisel juhtimislaua IT-arenduste kulud, mis on elluviijaga kokku lepitud ja kajastuvad aastases tegevuskavas. 9.3 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 10.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 10.3 Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 10.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10.5 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel maksab elluviija partnerile Statistikaamet tehtud tegevuste, v.a juhtimislaua IT-arendus, eest eelarveaasta kohta kord aastas ühikuhinna alusel 26 000 eurot.. Makse aluseks on partneri koostatud, elluviija ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt tehtust. 10.6 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel hüvitab elluviija partnerile Statistikaamet juhtimislaua IT-arenduste kulud tegelike kulude alusel kumulatiivses summas kuni 60 000 eurot. 9 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 11.1.2 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele; 11.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes; 11.1.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.5 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase tegevuskava ja eelarve kinnitamist; 11.1.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava punktis 11.1.1. nimetatud tegevuskava osana; 11.1.7 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 11.2 Partneri kohustused 11.2.1 Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus 12.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1 punktis 3.3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest. 12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6 Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 10  2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 12.7 Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustus rakendub järgmistele punktis 2 nimetatud (ala)tegevustele ja sihtrühmadele eeldusel, et nimetatud koolitus- või arenguprogrammid kestavad üle 32 akadeemilise tunni osaleja kohta: 12.7.1 Tegevus 2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine – kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammis osalevad spetsialistid . 12.7.2 Tegevus 2.1.2 NEET-staatuses noorte toetamine – arenguprogrammis osalevad spetsialistid. 12.7.3 Tegevus 2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine – Youth Aware of Mental Health koolitusel osalevad spetsialistid. 12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 11 Seletuskiri haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadussministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ (edaspidi ka käskkiri). Käskkirja lisa muutmisel on kaks peamist eesmärki. Esiteks, lisada tegevuse „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks Tallinna Ülikool. See tagab koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks vajaliku teaduspõhise kompetentsi. Teiseks, rakendada tegevuse „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“ partneri Statistikaameti jaoks aastane ühikuhind, et optimeerida elluviimisega kaasnevat halduskulu. Lisaks tehakse muudatusi õigusselguse tagamiseks - viiakse meetme nimetus vastavusse Vabariigi Valitsuse korralduses muudetuga, eristatakse eelarves horisontaalsete tegevuste kaudsed kulud, täpsustatakse väljundnäitajate sõnastust ning andmekorje kohustuse alla kuuluvaid tegevusi ja sihtrühmi ning tehakse üksikuid keelelisi parandusi. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid: noortevaldkonna kvaliteedi ja seire juht Tuulikki Sillajõe ([email protected], tel 735 0746), noorte- ja andepoliitika osakonnajuhataja Riin Tamm ([email protected], tel 735 0133), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap ([email protected], tel 735 0105), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (Kadi.Mö[email protected], tel 735 0234) ning strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirjaga muudetakse kehtivaid toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) ja käskkirja lisa kehtestatakse uues sõnastuses. Punktides 1. ja 8.2. muudetakse meetme 21.4.7.2 rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise nimetust vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse 2021-2027 meetmete nimekirja muudatusele. Esialgne nimetus oli „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ , uus nimetus on „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“. Punktis 2.1 lisatakse tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks Tallinna Ülikool. Muudatus on vajalik, et viia tegevus kooskõlla haridus- ja teadusministri 21.11.2023 käskkirjaga nr 321 kinnitatud haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooniga, milles on kokku lepitud täiendusõppe korraldamise üldised põhimõtted ning erinevate osapoolte rollid ja vastutus. Kontseptsiooni kohaselt korraldavad prioriteetsetel teemadel riigi rahastatavat täiendusõpet peamiselt õpetajakoolituse ja noortevaldkonna alase koolituse eest vastutavad ülikoolid. Ülikoolide kompetentsi kasvatamisega tagatakse täiendusõppega seotud tegevuste jätkusuutlikkus 1 ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi lõppedes. Tulenevalt kõrgharidusseaduse § 20 lõikest 2 on ülikoolidele lisaks õppetöö läbiviimisele antud ülesanne edendada teadusi ja kultuuri ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut. Tallinna Ülikooli nimetamisega tegevuse 2.1.1 partneriks tagatakse koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks vajalik teaduspõhine kompetents. Partnerina on Tallinna Ülikooli ülesanne välja töötada ja läbi viia kvaliteedijuhtimise koolitusprogramm kohalikul tasandil noortevaldkonna juhtimisega seotud osapooltele. Koolitusprogrammi eesmärk on anda teadmised kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja oskused nende rakendamiseks noortevaldkonna teenuste kujundamisel ja kvaliteedi parendamisel. Programmile seatud eesmärkide saavutamiseks kaasab Tallinna Ülikool vajalikku kompetentsi ja teeb koostööd Tartu Ülikooliga. Nimetatud kahes ülikoolis korraldatakse noorsootöötajate kõrgharidusõpet (Tallinna Ülikoolis rakenduskõrghariduse ja magistritasemel ning Tartu Ülikoolis bakalaureusetasemel). Punktis 2.1.3. eemaldatakse nõue koostada ja avaldada noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlev analüüs vähemalt kord aastas. Oluline ei ole tehtud analüüside ja uuringute tellimise sagedus, vaid sihipärasus. Seega võib olla vajalik mõnel aastal keskenduda analüüside ja uuringute ettevalmistamisele ja mõnel aastal võib ilmuda mitu analüüsi. Punktis 2.2.2. eemaldatakse sõnad „partnerid ja“, sest meetme 21.4.7.2 rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise puhul ei ole partnereid ja seetõttu puudub ka vajadus neid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel nõustada. Punkti 3.3 lisatakse meetme 21.4.7.2. väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv“. Ülevaate selle meetmete nimekirja väljundnäitaja mõõtmismetoodikast, sihttasemete seadmise alustest ning raporteerimise korrast leiab perioodi 2021–2027 näitajate metoodikast (näitaja pass VVV11), mis on Rahandusministeeriumi seire juhendi lisas. Punktis 3.3 täpsustatakse tegevuse 2.1.2 „NEET -staatuses noorte toetamine“ meetmete nimekirja tulemusnäitaja kohta esitatud selgitavat teavet selliselt, et oleks arusaadav, et tulemusnäitajaga loendatakse noori, kes on teenust saanud, teenusest väljunud ja kellel on teenusest väljumisest möödas 6 kuud. Punktis 3.3 täpsustatakse tegevuse spetsiifiliste väljundnäitajate tabelis tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ näitaja nimetust ja mõõtühikut, asendades „Teenusstandardit rakendavate omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest“ sõnastusega „Teenusstandardite piloteerimise järgselt standardeid rakendavate omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest“ ning tegevuse 2.2.1 „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ selgitavat teavet nii, et oleks aru saada, et väljundnäitajaga loendatakse teenust saanud unikaalseid isikuid ning et just see väljundnäitaja panustab meetme 21.4.7.2 väljundnäitajasse, mille sihttase on 2940, 1440 osalejaga. Ühtlasi viiakse näitaja nimetus kooskõlla meetmete nimekirja vastava näitajaga: „Teenust saanud noorte arv“. Punktis 5.2 nimetatakse Tallinna Ülikool tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks. Punkt 5.3 eemaldatakse, kuna tegevuse 2.1.1 elluviimiseks täiendavate partneri(te) leidmiseks konkurssi ei korraldata, vaid tugitegevuste elluviimiseks korraldab elluviija riigihanke. Hanke võitja peab tagama teenuse pakkujatele vajaliku tugisüsteemi, sh viima läbi projektikonkursi, et suurendada nende võimekust kvaliteediga seotud parendustegevuste elluviimisel. 2 Punkti 8.1. tabelis 2 tõstetakse tegevuste 2.1.1., 2.1.2. ja 2.1.3. eelarvetest välja horisontaalsete tegevuste kaudsed kulud ning lisatakse need horisontaalsete tegevuste kuludesse. Algselt kinnitatud TATis olid kaudsed kulud osaliselt planeeritud tegevuste eelarvetesse (kokku summas 78 805 eurot), mis tekitas segadust. Muudatusega viiakse kogu horisontaalsete tegevuste eelarve kokku ühele eelarvereale. Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve kokku ei muutu. Kinnitatud Lõplik Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad eelarve Muudatus eelarve Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja 2.1.1. noorte kaasamine 4 074 677 -26 601 4 048 076 2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 062 303 -33 048 5 029 255 Noortevaldkonna seire- ja 2.1.3. analüüsisüsteemi tugevdamine 2 934 222 -19 156 2 915 066 2.1.4. Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused 120 235 0 120 235 Horisontaalsed tegevused 446 559 78 805 525 364 EELARVE KOKKU 12 637 996 0 12 637 996 Punkti 8.2. tabelis 3 tõstetakse tegevuse 2.2.1. eelarvest välja horisontaalsete tegevuste kaudsed kulud ning lisatakse need horisontaalsete tegevuste kuludesse. Algselt kinnitatud TATis olid kaudsed kulud osaliselt planeeritud tegevuse eelarvesse (6400 eurot), mis tekitas segadust. Muudatusega viiakse kogu horisontaalsete tegevuste eelarve kokku ühele eelarvereale. Meetme 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve kokku ei muutu. Kinnitatud Lõplik Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad eelarve Muudatus eelarve Noorte vaimset tervist toetavate 2.2.1. tegevuste elluviimine 980 384 -6 400 973 984 Kommunikatsiooni- ja 2.2.2. teavitustegevused 9 765 0 9 765 Horisontaalsed tegevused 36 268 6 400 42 668 EELARVE KOKKU 1 026 417 0 1 026 417 Lisatakse punktid 9.2.12, 9.2.13, 10.5 ja 10.6, millega sätestatakse, et tegevuse 2.1.3 „Noortevaldkonna seire- ja anlüüsisüsteemi tugevdamine“ elluviija partneri Statistikaameti tegevuste kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel. Aastane ühikuhind on 26 000 eurot. Ühikuhinnana Statistikaametile makstav summa on lõplik tasu noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning eksperimentaalanalüüside läbiviimise eest. Muid kulusid, mis Statistikaametil nende ülesannete täitmisel tekivad, ühikuhinnale lisaks ei hüvitata, v.a eraldi kokku leppel noorteseire juhtimislaua IT-arenduse kulud kuni 60 000 eurot. Ühikuhinda makstakse eelarveaasta kohta kord aastas. Kui eelarveaasta jääb lühemaks kui kalendriaasta, siis vähendatakse ühikuhinda proportsionaalselt. Väljamakse aluseks on Statistikaameti esitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt tehtust. Ühikuhinda, mida makstakse abikõlblikkuse perioodil tegevuse kulude hüvitamiseks korrigeeritakse põhjendatud vajadusel võttes lähtekohaks lõppenud, eelnenud või eelnevate kalendriaastate tegeliku palgakasvu ning vastavale aastale prognoositud palgakasvu positiivse 3 muudu. Korrigeeritud ühikuhinna alusel hüvitatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid. Punktis 11.1 eemaldatakse elluviija kohustus esitada punktis 11.1.2 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid pärast kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele. Rakendusüksus ei vaja enda ülesannete täitmiseks elluviija aastast eelarvet ja tegevuskava, mistõttu ei ole põhjendatud kohustada elluviijat neid dokumente rakendusüksusele esitama. Punkti 11.1.2 eemaldamise tõttu muutub punktis 11.1 loetelu ühe punkti võrra lühemaks. Punktist 11.1 viiakse partneri kohustused eraldi punkti 11.2, sest punktis 11.1. reguleeritakse elluviija kohustusi, mistõttu selles loetelus ei saa olla punktis 11.1.8. sätestatud partneri kohustus. Seetõttu jääb punktis 11.1 loetelu veel ühe punkti võrra lühemaks. Punktides 12.1 ja 12.2 eemaldatakse elluviija kohustus esitada rakendusasutusele aruandeid e- kirja teel. Et vältida halduskoormust ja dubleerimist, esitatakse aruanded e-keskkonna kaudu ainult rakendusüksusele ning rakendusasutus saab need kätte e-keskkonnast. Punktis 12.7 täiendatakse ESF+ osalejate andmekorje kohustuse alla kuuluvaid tegevusi ja sihtrühmi, kuna on selgunud, et ka tegevuste 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ ja 2.2.1 „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ raames läbiviidavad koolitusprogrammid ja nendes osalejad vastavad tunnustele, mis tingivad ESF+ ühisnäitajate andmekorje kohustuslikkuse. Ühtlasi täpsustatakse, et andmekorje kohustus kohaldub vaid sellistele koolitustegevustele, mille kestus ületab 32 akadeemilist tundi. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused Käskkirja teksti muudetakse kooskõlas haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooniga, mille rakendamise oodatavaks tulemuseks on mh täiendusõppe süsteemi sihipärane ja efektiivne juhtimine. Nimetatud tulemuse saavutamiseks on kontseptsiooni koostamise käigus osapooltega kokku lepitud nende rollid ja vastutus ning ressursside jaotamise põhimõtted. Ülikoolide kompetentsi kaasamise ja kasvatamisega tagatakse täiendusõppega seotud tegevuste jätkusuutlikkus ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi lõppedes. Statistikaametile aastase ühikuhinna rakendamisega vähendatakse elluviimisega kaasnevaid halduskulusid. Lisaks ajakohastatakse käskkirja teksti, et oleks tagatud õigusselgus. Täiendavaid kulutusi käskkirja muudatused kaasa ei too. 5. Käskkirja kehtivus Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. See tagab noorteseire juhtimislaual järjepideva andmete avaldamise ja sellega Statistikaametile andmekogumise ja avaldamisega seotud kulude katmise aastase ühikuhinna alusel terve kalendriaasta eest. Samuti on vaja tagada Tallinna Ülikoolis koolitusprogrammi väljatöötamine 2024. aasta sügiseks, et kindlustada toetuste andmise tingimuste väljundnäitajate sihttasemete saavutamine. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, Statistikaametile, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile. 4 Riin Tamm noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja 5