„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 26.08.2024 nr 1.1-2/24/254 Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1); 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ Tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT). 1.2. Meetme rahastamisega Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ saavutamisele. Tegevused viiakse ellu rakenduskava lisas 1 kirjeldatud Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna: „Majandus ja tööjõud“ tegevuse. „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames. 1.3. Tegevustega panustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF määrus) artiklis 8 toodud tegevustesse: k) töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe. o) muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kooskõlas artikliga 11. 1.4. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021- 2035“ eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikide vahel“ ning „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajatega: „kolmanda taseme haridusega 25-34a osakaal“ ja „hõivatute 1  osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20-34a inimeste hulgas“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Täiskasvanute (25–64- aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“; "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1.5. Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja majanduskeskkonna mitmekesistumist. 1.6. Toetuse andmise tulemusena on mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel. Kõik tegevused toetavad Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitavad leevendada sellega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal 2.1.1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja õpetamisvõimekuse tõstmine arendatavatel õppekavadel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK) kaasajastatakse olemasolevaid ja luuakse uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon). ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel rahastatakse õppetööd ettevalmistavaid tegevusi sh olemasolevate õppekavade uuendamist või uute väljatöötamist, õppevara soetamist, õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks õpetajate osalemist erialastel ning eriala didaktika koolitustel. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavad 750 õppekohta õppe pakkumiseks kutseõppe kolmanda kuni viienda kvalifikatsioonitaseme õppekavadel. ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teeb ettepaneku tasemeõppe läbiviimise õigust omavatele kutseõppeasutustele (sh Ida-Virumaa KHK) õppekohtade pakkumiseks tööandjate 2 ja piirkonna vajadustest lähtuvalt arendamist vajavatel või uutel õppekavadel. ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon hindab piirkonna tööandjate vajadusest lähtuvalt kutseõppeasutuste ettepanekuid tasemeõppe pakkumiseks ja kooskõlastab ÕÜFist rahastatavate õppekavade loetelu ja õppekohtade arvu õppekavade lõikes. Rahastatakse õppe läbiviimist täiendavatel õppekohtadel. Kutseõppe vajadusi ja pakkumist analüüsitakse ja hinnatakse vähemalt kord aastas ning vastavalt tulemustele viiakse sisse vajalikud muudatused. Pakutavatesse tasemeõppe õppekavadesse on lisatud rohe- ja oskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal, kuid eesti keele tõhusamaks omandamiseks ja praktiseerimise eesmärgil võib osa õppest toimuda ka teistes maakondades. Juhul, kui Ida- Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub, võib Ida-Virumaa tööandjate vajadustest lähtuv õpe toimuda kooskõlastatult ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga ka mujal Eestis. 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt, piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks ning toimepidevuse tagamiseks luuakse uutel ja uuendatud eestikeelsetel kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavadel õppimisvõimalused kokku vähemalt 550 üliõpilasele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon. Õppetöö või praktika toimumise väljaspool Ida-Virumaad kooskõlastab eranditena ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see kinnitatakse tegevuskavas. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. 2.2.1 Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel Õppekavu arendatakse ja õpet pakutakse kooskõlas meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida- Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel: üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, tööstus 4.0 ning keemiliste protsesside väärindamine ja kriitilised toormed. Uuendatakse olemasolevaid õppekavu, suurendades nende vastavust piirkonna tööandjate vajadustele, ning luuakse kolledžitesse uusi õppekavu. Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning vastuvõetavate üliõpilaste arv kinnitatakse elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas. Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist, sh või soetamist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. 3  2.2.2. Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt Partnerkõrgkoolid (partnerid toodud p 5.5.) pakuvad õpet ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel valdkondades, mis toetavad Ida-Virumaa olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluse mitmekesistamist ning piirkonna avalike teenuste toimepidevuse tagamist sh sisekaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist. Õpe toimub valdavas osas Ida-Virumaal, väljaspool Ida-Virumaad võib õpet korraldada ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud õppekavadel. Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja arendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või soetamist, õppevara ja -vahendite soetamist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal ning täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused Toetatakse täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe1 ) pakkumist sh riikliku täienduskoolitustellimuse kaudu. Tööealisele elanikkonnale suunatud täienduskoolitused toetavad uute oskuste omandamist ja seeläbi kohanemist Ida-Virumaa piirkonna majanduskeskkonna ning tööturu muutustega seoses siirdega tööstus 4.0, rohepöörde ning majanduse mitmekesistamise suundadel, sh loovmajandus ja turism. Sihtrühma vajadustest lähtuvalt võib täienduskoolitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate tegevustega. Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane eesti keele õpe. Täienduskoolituse õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste mooduleid või käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane. Arendatakse koolitajate kompetentse, et seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti. Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud tööturu struktuursetest muutustest ja sellega seoses oskuste arendamise vajadusest ning loodud uutest õpivõimalustest Ida-Virumaal viiakse läbi teavitus- ja kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniplaani alusel. Elluviija kavandab ja viib ellu tegevused, mis toetavad Eesti õiglase ülemineku territoriaalsest kavast ja Ida-Viru maakonna arengustrateegiast tulenevaid täiskasvanuharidusega seotud eesmärkide saavutamist. Viiakse läbi Ida-Virumaad puudutavad tööjõuvajaduse poliitikaanalüüsid ja -uuringud, mis on sisendiks tasemeõppe pakkumise, täienduskoolituste ning õppimist toetavate tegevuste paremaks sihistamiseks. 2.4. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel 1 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud mikrokvalifikatsiooni omandamiseks ja selle õppe maht on 5-30 ainepunkti. 4 Toetatavate tegevuste hulka ei kuulu vastavalt ÕÜF määruse artiklis 9 sätestatule: a) tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ega turustamine; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18 ) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjate toetamine, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; d) investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Kutse- ja kõrgharidusõppe ning täienduskoolituste kavandamisel ja pakkumisel lähtutakse tööandjate ja piirkonna vajadustest, tööjõuvajaduse prognoosidest ning analüüsidest (sh Töötukassa prognoosid), riiklikest ja piirkonna strateegiatest või kavadest. Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“ 2 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“3 toodud õigustega arvestamine. Õppevara, e-teenuste loomisel ja teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid 4 . Tegevustes õppurite leidmiseks seatakse üheks eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamine ja planeeritakse sobivaid tegevusi naiste kaasamiseks. Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele5 , avaliku teabe seaduse § 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse6 nõudeid. Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna DNSH (Do No Significant Harm) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima - ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Täienduskoolitused, 2 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi Teataja 4 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee); Mis on võrdne kohtlemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 WCAG 2.1 digiligipääsetavuse nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 6 Mis on ligipääsetavus? Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis 7 toodut. Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate tooterühmade ja teenuste osas8 . 3. Tulemused 3.1. Tegevuse tulemusel on mitmekesistunud täiskasvanutele suunatud õppe pakkumine Ida- Virumaal, arendatud on olemasolevaid ja käivitatud uusi õppekavasid kõrg- ja kutsehariduse tasemetel ning tööealised elanikud on omandanud uusi oskusi, mis toetavad põlevkivisektorist väljumist. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja punktis 1.5 nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1). Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad. Näitaja liik Näitaja Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2022) sihttase (2029) mõõtühik (2024) Meetmete Osaluskordade 0 2956 10 500 Kogu meetme väljundnäitaja nimekirja arv sihttase on 13 500, millest TAT väljundnäitaja panustab meetme väljundnäitajasse 10 500 inimesega, kes osalevad täienduskoolitustel. Lisaks on meetmes kavas, et avatud taotlusvoorude raames osaleb koolitustegevustes vähemalt 3000 inimest. Loetakse täienduskoolitustel osalejate osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), sõltumata täiendus- koolituse kestusest. Arvesse võetakse kõik alustanud. Raporteerib elluviija kord aastas. Väljundnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3. Meetmete Osalejad, kes 0 n.a 8925 Arvestatakse täienduskoolituse nimekirja said lahkudes edukalt lõpetanuid ehk neid, kes tulemusnäitaja kvalifikatsiooni saanud tegevusest väljumisel (arv) kvalifikatsiooni või kompetentsi tõendava tunnistuse. Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3. 7 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 8 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked. 6  Meetmete Tööandjate 0 8 20 Uute või oluliselt täiendatud nimekirja vajadustest tasemeõppe õppekavade väljundnäitaja lähtuvalt kumulatiivne arv Ida-Virumaa loodud ja kutseõppeasutustes ja täiendatud kõrgkoolides. õppekavade arv Raporteerib elluviija kord aastas. Väljundnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2. Meetmete Tööandjate 0 n.a 1300 Kumulatiivne vastuvõttude arv nimekirja vajadustest uutel või uuendatud õppekavadel tulemusnäitaja lähtuvate uutele kutseõppes ja kõrghariduses Ida- või täiendatud Virumaal. 2029. a lõpuks sihttase õppekavadele kokku 1 300 uut õppurit ehk 550 vastuvõetud kõrghariduses ja 750 kutse- õppurite arv hariduses. Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2. 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet. 5.2. Tegevuse 2.1.1. partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. 5.3. Tegevuse 2.1.2. partneriteks on Eesti kutseõpet pakkuvad õppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise õigust 9 ning kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt. 5.4. Tegevuse 2.2.1. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. 5.5. Tegevuse 2.2.2. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Täiendavalt saavad partneriteks olla kõik Eestis kõrgharidustaseme õpet korraldavad 9 01.06.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino Elleri Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti Massaaži- ja Teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiukõrgkool. 7  avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt. 5.6. Tegevuse 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium riikliku täienduskoolituse tellimuse läbiviimisel. Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavate tegevuste elluviimisel on perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2024 partneriks SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Meetme tegevuste koordineerimiseks on moodustatud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon. 6. Sihtrühmad Tasemeõppurid, tööealine elanikkond (sh on prioriteetne sihtrühm Ida-Virumaa tööealine elanikkond ja põlevkivi sektorist väljuv ning väljunud tööjõud), kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-Virumaa arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029. 8. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 31 000 000 sh Õiglasest ülemineku fondist 21 700 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 9 300 000 eurot (30%). 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Sealhulgas on abikõlblikud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt Ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. välislähetuste kulud; 9.2.3. õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste loomise ning arendamise (sh digiligipääsetavuse10 tagamise) kulud; 9.2.4. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 9.2.5. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) v.a füüsilise keskkonna kohandamise kulud; 9.2.6. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 10 https://ttja.ee/eraklient/tarbija -oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine#juurdepsetavuse-n 8  9.2.7. kaudsed kulud 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt Ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4-6; 9.3. Tegevuse 2.1.1. raames õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega seotud arendustegevused ning arendatavatel õppekavadel õpetamisvõimekuse tõstmine sh tasemeõppe pakkumiseks vajamineva õppevara soetamine, õppekavaarendusega seotud otsesed personalikulud, kutseõpetajate erialase koolituse ning stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud. 9.4. Tegevuse 2.1.2. õppe läbiviimisega seotud kulud ühikuhinna alusel lähtuvalt lisast 2. 9.5. Tegevuse 2.2.1. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste litsentside soetamise kulud, õppetööd toetava õppevara ja -vahendite (sh õppevara kasutamisega seonduvad kulumaterjalid ja tarvikud) ning õppelaborite sisustamise, seadmete, aparatuuri ja muu tehnika soetamise või rentimisega seotud kulud , soetatud tehnika õppetöös kasutuselevõtuks õppelaborite (sh arvutiklasside) kohandamise kulud, õppematerjalide väljatöötamise ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud. 9.6. Tegevuse 2.2.2. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe pakkumise seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, ruumide rendikulud, kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-Virumaal, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste litsentside soetamise kulud, õppetööd toetava õppevara ja -vahendite (sh õppevara kasutamisega seonduvad kulumaterjalid ja tarvikud) ning õppelaborite sisustamise, seadmete, aparatuuri ja muu tehnika soetamise või rentimisega seotud kulud, soetatud tehnika õppetöös kasutuselevõtuks õppelaborite (sh arvutiklasside) kohandamise kulud, õppematerjalide väljatöötamise ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud. 9.7. Tegevuse 2.3. riikliku täienduskoolituse kulud sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt Ühendmääruse §-le 19. 9.8. Abikõlbmatud on kõik Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.8.1. tasemeõppe ühikuhinnas sisalduvad otsesed õppe läbiviimise kulud kuludokumentide alusel juhul, kui õpet rahastatakse ühikuhinna alusel; 9.8.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ning mootorsõiduki ost; 9.8.3. personali sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt Ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 10.2. Tegevuse 2.1.1., tegevuse 2.2. ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste kulud ning muud täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetatavate tegevuste kulud tegevuses 2.3 makstakse välja tegelike kulude alusel. 10.3. Tegevuse 2.1.2. kutseõppes osalemise kulud makstakse ühikuhinna alusel vastavalt 9  lisale 2. 10.4. Tegevuse 2.3. raames riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste ühikuhinna maksmise aluseks on täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus. 10.5. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse e-toetuse keskkonnas vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 10.6. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1. Elluviija täidab lisaks TATis sätestatud kohustustele Ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. 11.2. Elluviija on kohustatud: 11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve, kooskõlastama selle ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni ning rakendusasutusega. Järgneva aasta tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist. Kinnitatud aastane tegevuskava ja eelarve esitatakse peale kinnitamist rakendusüksusele; 11.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa; 11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul peale TATi kinnitamist. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.2.4. sõlmima iga partneriga (v.a Haridus- ja Teadusministeerium) lepingu, milles sätestatakse mõlema poole õigused, kohustused ning ülesanded; 11.2.5. koondama ja esitama tervikliku loetelu kõigist TAT raames loodavatest ja arendatavatest tasemeõppe ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadest Eesti Töötukassale; 11.2.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele; 11.2.8. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 11.2.9. teavitama rakendusüksust kõigist võimalikest TAT rakendamist puudutavate dokumentide muudatustest. 11.3. Partnerid peavad täitma lisaks TATis nimetatud tegevustega seotud kohustustele Ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 10  12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6. Elluviija on kohustatud tagama ÕÜFist rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas 3 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustused rakenduvad järgmiste tegevuste ja sihtrühmade kohta: 12.7.1. tegevus 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt – kutsehariduse tasemeõppes õppivad õppurid; 12.7.2. tegevus 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal – kõrghariduse tasemeõppes õppivad üliõpilased; 12.7.3. tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida- Virumaal – täiskasvanute täienduskoolitustel (sh mikrokvalifikatsiooniõppes) osalejad. 12.8. Tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja Ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 11 15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 15.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 ellu viimisel ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.3 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 punktis 1 nimetatud juhtudel. 15.3. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale mistahes kolme aasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 300 000 eurot. 15.4. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 15.5. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.6. Toetuse andja kohustub: 15.6.1. säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi; 15.6.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 15.7. ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. 12 Seletuskiri haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023 a. käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 6. detsembri. 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ (edaspidi ka käskkiri). Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Muudatuste eesmärgiks on võimaldada parteritel teha investeeringuid, et pakkuda Ida-Virumaal piirkonna vajadustest lähtuvat ja jätkusuutlikku tasemeõpet. Käskkirja lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Ena Drenkhan (tel 735 0110, [email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (tel 735 0186, [email protected]), kutsehariduse valdkonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161, [email protected]). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu lisa 1 punkti 2.1.1. täiendatakse ja võimaldatakse partneril teha õppevara soetusi eesmärgiga tagada piirkonna vajadustest lähtuv, kvaliteetne ja jätkusuutlik tasemeõppe pakkumine. Õppevara on õppe pakkumiseks vajalikud simulaatorid, seadmed, infotehnoloogilised keskkonnad, laborite sisustus ja tehnika. Õppevara soetamised on seotud ÕUFi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavadel tasemeõppe pakkumisega. Täpsema õppevara leppivad kokku partner ja rakendusasutus (sh koolipidaja rollis). Investeeringutega kaasnevad ruumide kohandamise, kasutamisega kaasnevaid materjali- ning kommunaalkulusid antud tegevuse raames ei rahastata. Eelnõu lisa 1 punkti 2.2.1. täiendatakse ja võimaldatakse partneritel soetada ka õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid. Samuti on abikõlblikud õppetööks vajalike seadmete (sh õppetööks vajalike arvutite) rentimise kulud . Infotehnoloogiliste lahenduste litsentside kehtivusaeg ei või olla pikem kui abikõlblikkuse periood. Soetada on võimalik ka õppe läbiviimiseks vajalikke ja õppevara kasutamisega seonduvaid kulumaterjalid ja tarvikud (nt 3D printeri filament, kemikaalid, laborinõud ja -vahendid jms), mille puhul on võimalik 1 tõendada nende kasutamist ÕÜFi raames õpetatavatel erialadel. Soetamisel peab jälgima hankereegleid. Soetused tagavad Ida-Virumaal kvaliteetse ja jätkusuutliku tasemeõppe pakkumise võimekuse. Abikõlblikud on ka soetatud õppevara õppetöös kasutuselevõtuks vajalikud õppelaborite, sh arvutiklasside kohandamise kulud. Kohandamine on ehituslik sekkumine ruumide õppetööks sobivaks muutmiseks; kohandamise kulud on ehituslikuks sekkumiseks vajalikud kulud (eelkõige materjalid ja ehitustööd). Eelnõu lisa 1 punkti 2.2.2. täiendatakse ja võimaldatakse partneritel soetada õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid. Samuti on abikõlblikud õppetööks vajalike seadmete (sh õppetööks vajalike arvutite) rentimise kulud. Soetada on võimalik ka õppe läbiviimiseks vajalikke ja õppevara kasutamisega seonduvaid kulumaterjalid ja tarvikud (nt 3D printeri filament, kemikaalid, laborinõud ja -vahendid jms), mille puhul on võimalik tõendada nende kasutamist ÕÜFi raames õpetatavatel erialadel. Soetamisel peab jälgima hankereegleid. Infotehnoloogiliste lahenduste litsentside kehtivusaeg ei või olla pikem kui abikõlblikkuse periood. Abikõlblikud on ka soetatud õppevara õppetöös kasutuselevõtuks vajalikud õppelaborite, sh arvutiklasside kohandamise kulud. Kohandamine on ehituslik sekkumine ruumide õppetööks sobivaks muutmiseks; kohandamise kulud on ehituslikuks sekkumiseks vajalikud kulud (eelkõige materjalid ja ehitustööd). Soetused tagavad Ida-Virumaal kvaliteetse ja jätkusuutliku tasemeõppe pakkumise võimekuse. Eelnõu lisa 1 punktides 2.3. ja 5.6. jäetakse alates 01.04.2024 välja partner SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK). Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused teeb elluviija. IVEK koostas tegevuskava, kuid selle läbirääkimine ja kooskõlastamine rakendusasutuse ja ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga lõppesid otsusega mitte kooskõlastada IVEKi tegevuskava. Koostatud tegevuskavast ei selgunud, millised tegevusi planeeritakse Ida-Virumaa täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks õppimisvõimalustest, täiskasvanute elukestvas õppes osalemise toetamiseks ja prioriteetsete sihtrühmade kaasamiseks täiskasvanuhariduse võrgustiku koostöös, erinevate osapoolte rollid selles võrgustikus jäid ebaselgeks. Turundus- ja kommunikatsioontegevustega plaaniti alustada alles 2025. a, mis jääb hiljaks arvestades, et vastuvõtt ÕÜFi erialadele ja koolitustele algab 2024.a. Tegevuskavast ei selgunud, kuidas on kavas jagada tööülesanded ja vastutus. Tegevused olid planeeritud jaotada erinevate inimeste vahel. Juhtkomisjon ei ole veendunud täiskasvanuhariduse pädevuse olemasolus IVEKis. Tegevuskavas polnud arusaadav uuringute osa. Samuti ei selgunud tegevuskavast, mis on (välis)lähetuste eesmärk ja kes lähetustes osalevad. Juhtrühma hinnangul tuleks rahastada sihtrühma jõudmist õpikohtadesse. Tegevusi hakkab IVEKi asemel elluviima Haridus- ja Noorteamet. Eelnõu lisa 1 punktides 9.3. ja 9.6. täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja võimaldatakse partneril soetada tasemeõppe pakkumiseks vajalikku õppevara (nt simulaatorid, CNC pink, laborite sisustus jne) ja õppevahendeid sh õppevara kasutamiseks vajalikud kuluvahendid ja - materjalid, mis kasutamise käigus kuluvad või muutuvad kasutuskõlbmatuks ning vajavad regulaarselt asendamist. Eelnõu lisa 1 punkti 11.2.1. kohaselt peab elluviija esitama kinnitatud aastase tegevuskava ja eelarve peale kinnitamist esitama rakendusüksusele ja punkti 11.2.9. kohaselt teavitama rakendusüksust kõigist võimalikest TAT rakendamist puudutavate dokumentide muudatustest. Eelnõu lisa 1 punkte 15.1. – 15.6. korrigeeritakse õigusakti nimetust ja punkte, seoses vähese tähtsusega abi andmise aluse muutumisega. Alates 01.01.2024 kehtib vähese tähtsusega abi andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis asendab määrust (EL) nr 1407/2013. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 2 3. EELNÕU MÕJUD Täiendavaid mõjusid horisontaalsetele teemadele käskkirjade muutmisel ei esine. 4. KÄSKKIRJA KEHTIVUS Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile. Margus Haidak kõrghariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja 3 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Teile on saabunud dokument Haridus- ja Teadusministeeriumist_Ministri käskkiri nr 1.1-2/24/254 Kuupäev: 2024-08-26 06:17 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Edastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023 a käskkirja nr 339 “ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmine" Registreerimise kuupäev: 26.08.2024 Registreerimisnumber: 1.1-2/24/254 Käskkirja paberkandjal ei edastata. Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected] <mailto:[email protected]>