„Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu

Rahandusministeerium 22.08.2024 nr 1-4/24/3987 Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Kliimaministri 24.10.2023 määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Regina Viljasaar-Frenzel, 625 6426 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 18.07.2024 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Kliimaministri 24.10.2023. a määruses nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetatavad on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamiseks ning käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) immateriaalsesse varasse tehtava investeeringu kulu; 2) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmise ja patendi kulu; 3) otseselt projektiga seotud koolituse ja nõustamisteenuse kulu; 4) otseselt projektiga seotud võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja sellelt tasutavad seadusega kehtestatud maksud ja maksed.“; 2) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses: „11) taotleja töötajate palgakulud; 12) riistvara ostmine või rent; 13) taotleja tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (sealhulgas raamatupidamis-, kliendihaldus-, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise ja arendamise kulud; 14) turunduse ja müügiga seotud kulud.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse arv „12“ arvuga „6“; 5) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse suurus ühe projekti kohta on kõige vähem 2000 eurot ja kõige rohkem 25 000 eurot.“; 6) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad „kuni kaks taotlust“ sõnaga „ühe taotluse“; 7) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3järgmises sõnastuses: „3) kui taotleja pole taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustust.“; 1 8) paragrahvi 11 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, esitades võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjadest. Võrreldavate pakkumiste puudumisel lisada sellekohane põhjendus;“; 9) paragrahvi 11 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Kliimaministeerium, kaasates vajaduse korral eksperte. (2) Hindajad peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.“; (3) Projektide hindamise kriteeriumid on järgmised: 1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki, osakaal koondhindest 30 protsenti; 2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus, osakaal koondhindest 30 protsenti; 3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, osakaal 30 protsenti; 4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu, osakaal koondhindest 10 protsenti; 5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja, osakaal koondhindest 10 protsenti. (4) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4 väga head hinnet. (5) Kui kasvõi ühe hindamiskriteeriumi hinne on väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Kliimaministeerium teeb vahendusasutusele taotluse rahuldamise või mitterahuldamise ettepaneku projektide koondhinnetest moodustunud pingerea põhjal. Kliimaministeerium võib põhjendatud juhtudel teha vahendusasutusele ettepaneku taotluse osaliseks rahuldamiseks § 19 järgi. (7) Kui hindamise tulemusel saavad projektid võrdse koondhinde, kuid vooru maht ei võimalda kõiki rahuldada, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 3 eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 2 eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse varem esitatud taotlust. (8) Hindamise tööprotsessi koostab vahendusasutus kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga ja avaldab selle vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.“; 12) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 1 ja § 18 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „hindamiskomisjon“ mõlemal juhul sõnaga „Kliimaministeerium“; 13) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras.“; 2 14) paragrahvi 22 lõikes 2 ja § 23 lõike 7 punktis 2 asendatakse sõna „lõpparuandes“ sõnaga „aruandes“; 15) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust makstakse taastekava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 nimetatud viisil ühekordse maksena pärast aruande kinnitamist, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.“; 16) paragrahvi 23 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 27 tekst loetakse punktiks 1 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 2 järgmises sõnastuses: „(2) Toetuse andmise otsustele, mis on tehtud määruse eelmise redaktsiooni alusel, kohaldatakse viidatud redaktsiooni kuni toetuse saaja projekti kohustuste lõppemiseni.“; Vladimir Svet taristumininister Keit Kasemets kantsler 3  Taristuministri määruse „Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Määruse alusel korraldati üks avalik taotlusvoor, mis sulgus 15. jaanuaril 2024. Vooru tulemused avalikustati 13. mail 2024, positiivne otsus tehti 40 projekti kohta. Kuigi esimene voor kulges edukalt ja suuri probleeme polnud, oli näha, et taotlusvooru tingimusi on võimalik nii taotlejate, hindajate kui ka vahendusasutuse jaoks paremaks muuta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel (tel 625 6426, e-post [email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, e-post [email protected]). Keelekontrolli tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 17 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 7 lõikes 1 toetatavaid kulusid. Määruse eelmise redaktsiooni järgi olid lubatud kõik kulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks, kuid see jättis liiga palju ruumi tõlgendamiseks, mida tähendab kulude põhjendatus. Edaspidi on toetatavad kulud vaid investeeringud teenustesse ja toodetesse ning projekti raames võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku tasu. Viimasel juhul on lubatud ka tehingud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 2, mille järgi oli riistvara soetamine lubatud, kui see oli möödapääsmatult vajalik digilahenduse loomiseks või rakendamiseks. Edaspidi ei ole investeeringud riistvarasse lubatud. Kuigi vahel võivad sellised kulutused olla digilahenduste kasutamiseks vajalikud, siis näitas ehituse e-hüppe viimane voor, et riistvarale võidakse taotluses rohkem rõhku panna, kui oli toetusprogrammi luues eesmärk ning hindamiskomisjonil oli raske otsustada, kas taotleja esmane eesmärk oli investeering digilahendusse või riistvarasse. Seetõttu peavad taotlused edaspidi käsitlema vaid digilahenduste arendamist või rakendamist. Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõiget 4 infoga, et lubatud pole taotleja töötajate palgakulud, riistvara ostmine ega rent, taotleja põhitegevust toetava tugitarkvara soetamine ja turunduse ning müügiga seotud kulud. Eesmärk on hoida taotlejate tähelepanu esiteks oma 1 põhitegevusalal suutlikkuse suurendamisel ning teiseks konkreetse muutuse saavutamiseks vajalikel investeeringutel. Punktiga 4 lühendatakse § 8 lõikes 3 abikõlblikkuse perioodi kuuelt kuult 12le ja punktiga 5 muudetakse § 9 lõikes 1 toetuse piirmäärasid – senise 1000 kuni 160 000 euro asemel saab toetus olla 2000 kuni 25 000 eurot. Muudatuste eesmärk on suurendada toetusprogrammist kasu saavate ettevõtete arvu ning suunata taotlejaid mõtlema võimalikult täpselt sihitud projektide peale. Punktiga 6 muudetakse § 9 lõiget 4. Varasema kahe taotluse asemel võib üks taotleja esitada ühes voorus vaid ühe taotluse. Eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ning laiendada toetusesaajate ringi. Punktiga 7 lisatakse § 10 lõikesse 3 punkt 3, mille kohaselt ei anta toetust taotlejale, kellel on taotluse esitamise hetkeks tähtajaks esitamata maksudeklaratsioon ning majandusaasta aruanne. Muudatuse eesmärk on anda toetust ettevõtetele, kes täidavad nõudeid korrektselt, ning anda hindajatele võimalus tutvuda värskeima infoga ettevõte majandusnäitajate kohta, et hinnata nende suutlikkust viia projekt ellu. Punktiga 8 muudetakse § 11 punkti 7 sõnastust. Varem tuli esitada tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, kui kuluartikli summa ületas 5000 eurot. Edaspidi tuleb esitada sellised tõendid – näiteks võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjast – olenemata kuluartikli summast. Kui tõendeid pole võimalik esitada (näiteks on mõnel tootel vaid üks pakkuja), tuleb lisada selle kohta selgitus. Eesmärk on anda vahendusasutusele ja hindajatele parem ülevaade eelarve kujunemisest. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõige 8, mille järgi pidid taotlejad, kes soovisid toetust rohkem kui ühe maksena, kirjeldama taotluses projekti etappe. Etapiviisiline makse oli lubatud, kui toetuse summa oli 50 000 eurot või rohkem, kuid uue redaktsiooniga nii suurt toetust enam ei maksta ning kaob vajadus jagada toetus mitme etapi vahel. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 15, mis puudutab hindamiskomisjoni moodustamist, sest edaspidi hindab taotluseid Kliimaministeerium. Punktiga 11 sõnastatakse uuesti § 16. Lõike 1 järgi hindab taotluseid Kliimaministeerium, kasutades vajaduse korral ekspertide abi. Muudatuse eesmärk on vähendada taotluste hindamisele kuluvat aega. Varasem nõue, et komisjoni ettepanek rahastusotsuste kohta peab olema konsensuslik, nõudis kõigilt komisjoniliikmetelt enam kui saja taotluse läbivaatamist ning mitmeid ühiseid töökoosolekuid. Lõike 2 järgi peavad hindajad, sealhulgas kaasatud eksperdid, deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. Lõigete 3–5 ja 7–8 puhul muutub numeratsioon, mitte lõigete sisu; lõikes 6 asendatakse viide hindamiskomisjonile viitega Kliimaministeeriumile. Punktiga 12 asendatakse § 17 lõike 2 punktis 1 ja § 18 lõike 1 punktis 3 viide hindamiskomisjonile viitega Kliimaministeeriumile. Punktiga 13 jäetakse § 22 lõikest 1 ning punktiga 14 sama paragrahvi lõikest 2 ja § 23 lõike 7 punktist 2 välja viide lõpparuandele, sest edaspidi on võimalik esitada projekti kohta vaid üks aruanne. 2 Punktiga 15 muudetakse § 23 lõiget 3 ja punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 23 lõiked 5 ja 6, sest edaspidi makstakse toetust vaid ühekordse maksena pärast aruande kinnitamist. Punktiga 17 täiendatakse § 27 lõikega 2, mille järgi jääb määruse eelmine redaktsioon kehtima nendele toetustele, mille rahastusotsused on selle alusel tehtud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75). Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013 vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõju Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või kaudset olulist mõju. Muudatused toetavad Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud sihttaseme saavutamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid, samuti ei lisandu tööd kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks. 3