Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)

-864235 -144145 0 0 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+) Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetmete 21.1.1.2. ja 21.1.4.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekus e kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) elluviimiseks toetuse andmist. (2) Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ning erieesmärgi (a)(iv) „ aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ saavutamisele. (3) Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE ) rakendamiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad – TAIE-s väljatoodud fookusvaldkonnad; digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 2) teadustaristu - – ruumid, vahendid ja teenused, sealhulgas teadusaparatuur ja uurimistarbed, seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud teadusalane informatsioon või nende kompleks ning nendega seotud tingimused, ja teenused, mida teadlased kasutavad uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks oma teadusala uurimistöös; 3) teadmussiire - protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi , sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, konsulteerimise, litsentsimise, edasiarenduse, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu; lisaks teaduslikele ja tehnoloogilistele teadmistele hõlmab see muud liiki teadmisi, näiteks teadmisi standardite ja standardeid sisaldavate õigusaktide kasutamise kohta ning tegelike töötingimuste ja organisatsiooniinnovatsiooni meetodite kohta ja immateriaalse vara kindlakstegemise, omandamise, kaitsmise ja kasutamisega seotud teadmiste haldamist; 4) teadushaldus – teadmiste kogumine, organiseerimine, levitamine ja tõhus kasutamine teadus- ja arendusasutuse teadusliku arengu soodustamine ja selle juhtimise kvaliteedi parandamine, millega tagatakse edu teaduses ning teadus- ja arendusasutuse aktiivsuse ja efektiivsuse tõstmine paremaks asutuste vaheliseks koostööks teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemu s (1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi rakenduskõrgkoolide teadmusiirde võimekust rõhuga teadlaste järelkasvul ja noorte kaasamisel, kasvatada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste (edaspidi asutus ) Eesti-sisest ja rahvusvahelist ettevõtluskoostööd, aidata kaasa teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiirele rakendumisele ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamisele teadus-, arendus - ning kõrgharidussüsteemis. (2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (arv, vahe-eesmärk 2024 on 40 ettevõtjat, sihtväärtus 2029 on 150 ettevõtjat); 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid (arv, vahe-eesmärk 2024 on kümme organisatsiooni, sihtväärtus 2029 on 20 organisatsiooni). (3) Toetuse tulemusena panustatakse meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht ( rahaline maht, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on 18 miljonit eurot ); 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad oskused omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad (arv, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on vähemalt 380 osalejat). (4) Toetust saanud projektid panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ seatud sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik", mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda 2%- ni sisemajanduse kogutoodangust. (5) Lisaks panustavad projektid TAIE Teadmussiirde eesmärgi "Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele" mõõdiku "ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust" ja Teadussüsteemi eesmärgi "Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine" mõõdiku „positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta" saavutamisse. (6) Projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ning aitavad kaasa „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning seda hinnatakse järgmiste näitajatega: „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“ ning „keskkonnatrendide indeks“. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus ). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5 . Toetatavad tegevused (1) Rahastatakse projekte, mis panustab vähemalt ühe käesoleva määruse § 3 lõigetes 3 ja 4 nimetatud näitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse järgmisi tegevusi: 1) Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustiku ADAPTER sisulise ja tehnilise funktsionaalsuse tagamine ja arendamine, platvormi turundamine , platvormi kaudu asutuste poolt ühiselt pakutavate teenuste esitlemine, teenustele tehnilise toe valmiduse tagamine ja turundamine ning võrgustikutegevused; 2) tegevuste sihtgrupiks olevate teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides teadmussiirde- ja äriarendusealaste teadmiste ja oskuste suurendamine ja parandamine , sealhulgas vastava oskuste arendamise programmi väljatöötamine ning meetme sihtgrupis programmi ellu viimine; 3) uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse arendamine asutuses loodud teadustulemuste innovatsiooniküpsuse taseme tõstmiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; 4) teadmussiirde võimekuse suurendamine vastavalt avaliku ja ettevõtlussektori ning ühiskonna vajadustest, sealhulgas teadmussiirdega seotud personali värbamine ja teadmiste ning oskuste täiendamine, vajalike tugiteenuste arendamine, teadmussiirde teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine ja täiendamine, sealhulgas digilahenduste ja infosüsteemide arendamine ning teenuste väljaarendamiseks vajalike materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine (kaasa arvatud sertifitseerimine) olemasoleva teadustaristu baasil . (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse ühte käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust. Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt kolm avalik-õiguslikku ülikooli ja vähemalt kolm riigi rakenduskõrgkooli. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse kuni kahte erinevat käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust. Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt kolm avalik-õiguslikku ülikooli ja vähemalt kolm riigi rakenduskõrgkooli. Sama asutus saab osaleda vaid ühes rahastatavas konsortsiumis. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 kirjeldatud tegevuste puhul on õigus taotlus esitada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutusel konsortsiumi nimel, mille juhtpartneriks asutus on, ning mille moodustavad partneritena käesoleva määruse § 10 lõikes 1 reguleeritud nõuetele vastavad asutused. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste poolt esitatud taotlusi asutuse teadlaste innovaatiliste projektide rahastamiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste taotlusi asutuse teadmussiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja -pakkumise arendamiseks. Nimetatud tegevused ei tohi dubleerida käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 - 3 toodud tegevusi ning meetme „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“ tegevusi . (7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 3 ja 4 kirjeldatud tegevuste puhul on õigus taotlus esitada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 loetletud asutustel. (8) Juhul kui toetust taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks, peab see olema seotud käesoleva määruse § 3 loetletud eesmärkidega. (9) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud tegevused peavad olema seotud riiklike ja asutuse arengukavade või strateegiatega ning suunatud asutuste arenguhüppe saavutamisele ja teenuste arendamiseks vajalikes protsessides muudatuste läbiviimisele. (10) Toetust on võimalik taotleda projektidele, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega , millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/ 2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (11) Käesoleva määruse alusel ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruses (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artiklis 7. § 6 . Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. 1) Personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 sätestatule; 2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt seotud töötajate, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, esimesel kolmel aastal kuni 85% ja edaspidi kuni 50% ulatuses personalikuludest. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 toodud tegevustes on personalikulu lubatud vaid seotult koolitusprogrammi väljatöötamisega ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega; 3) konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud , 4) konverentsidel ja teadmussiirde rahvusvahelistes võrgustikes osalemise tasu ; 5) välislähetuste kulud; 6) teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ nimetatud kohustuste täitmisega; 7) sisseostetavate teenuste kulud; 8) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse kulud kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1 ; 9) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike andmebaaside litsentside soetamine kuni 15 % ulatuses nimetatud tegevuste kogumahust; 10) koolituskulud. (3) kaudsed kulud ühtse määra alusel 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21 . (4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud: asutuste püsikulud, sealhulgas töötajate, kes on asutuses enne abikõlblikkuse perioodi töötanud samade tööülesannetega ametikohal, personalikulud ning laboriteenuste osutamisega seotud püsikulud; tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega või tasemeõppes osalemisega seotud kulu; esinduskulud ja kingitused; projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku, v.a väliseksperdi riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. § 7. Riigiabi (1) Kui määruse § 5 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus ), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (2) Kui määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruse artiklist 26 ja 26a ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (3) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12,) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus ), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Tegevuse raames teadusuuringute taristule antav toetus ei ole riigiabi, kui rahastatakse mittemajandusliku tegevusega seotud kulusid. (5) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (6) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (7) Kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, ei tohi tegevused olla alanud enne taotluse esitamist. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 rahastatavate projektide abikõlblikkuse periood võib alata enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vaid juhul, kui tehtud tegevused ja kulud, mille hüvitamist taotletakse, on taotluses eraldi näidatud. Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevused ja tehtud kulud abikõlblikud. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud materiaalse ja immateriaalse vara soetamine on abikõlblik alates taotluse rahuldamise otsusest. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuse projektide kestvus on 12 kuud. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse alampiir käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul on 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning § 5 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta. (2) Taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on kuni 75 000 eurot, millele lisandub taotleja omaosalus projekti kohta . (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 kirjeldatud institutsionaalse toetuse taotlemiseks määrab rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel arvestatakse asutuse baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe tegevustoetuse mahtusid toetuse taotlemisele eelnenud aastatel. (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud seadmete soetamiseks ja täiendamiseks ning digilahenduste ja infosüsteemide arendamiseks eraldatakse kokku maksimaalselt kuni 15% asutusele antavast toetusest. (5) Toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 tegevuste puhul on kuni 85 % abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%. (6) Toetus e maksimaalne piirmäär § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on 100% abikõlblike kulude maksumusest. (7) Kui toetust antakse riigiabina, siis peavad käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklites 25, 26 või 26a toodud tingimustele. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja ja partner võib olla: 1) avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019-2023 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust ; 2) avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool; 3) riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja sisaldama ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. (2) Taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 9 sätestatule. (3) Kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 2 toodud tegevusteks, peab taotlus sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite koolitusvajaduste analüüs ; 2) käesoleva lõike punktis 1 toodud koolitusvajadustest lähtuvalt oskuste koolitusmoodulite kirjeldused, sealhulgas erinevate moodulite nagu projektijuhtide-, teadusadministraatorite- ja tehnosiirde ekspertide arendus- ning koolitusprogrammid, teadusjuhtide motivatsiooniprogramm kombineerimise võimalused . (4) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 raames saab asutus esitada taotluse projektile, mis peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) projekti vastavus innovatsiooniküpsuse valmiduse tasemele vähemalt 1 ja maksimaalselt 5 ning vastavus tehnoloogilise valmiduse tasemele vähemalt 4, projekti eesmärgiks on tegevused teadustulemuse viimiseks projekti perioodi, mis on 12 kuud, jooksul turule lähemale (ehk tõstes innovatsiooniküpsuse valmiduse kõrgemale tasemele); 2) projekti vastutavaks täitjaks on isik, kes on kaitsnud doktorikraadi või läbinud järeldoktorantuuri või rakenduskõrgkooli puhul omandamas doktorikraadi; 3) projekt peab sisaldama infot projektimeeskonna, -eesmärgi, teostatavate tegevuste, ajakava, vahetulemuste ja tulemuste kohta ning eelarveprojekti projekti elluviimiseks vajalike kulude kohta; 4) kinnitus, et arendatava teema intellektuaalomandi kuuluvus on asutus(t)e vahel kokku lepitud; 5) asutus saab esitada taotlust ühe uurimistegevuse meeskonna projektile käesoleva määruse §5 lõike 1 punkti 3 alusel kuni kaks korda, seda juhul, kui esimese lõpetatud projekti eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused on teostatud. Teist (järgnevat) projekti saavad taotleda asutused, kelle uurimisrühma töötajad on osalenud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse raames ellu viidava ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste tõstmise programmis. (5) Kui toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus mitme partneri poolt vastavalt käesoleva määruse § 14 lõike 2 punktis 2 toodule, tuleb taotlusele lisada kõigi partnerite kinnitus projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. (6) Asutus võib oma institutsionaalset ettepanekut esitades teha valiku käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste vahel. Iga valitud tegevuspaketi kohta tuleb eraldi esitada ka eelarve ja tegevuste väljundnäitajad. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvoorude eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. (2) Rakendusüksus teavitab potentsiaalseid taotlejaid taotlusvooru avamisest, maksimaalsest eelarvest ja taotluse esitamise tähtajast. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul . Taotlemine toimub vooruliselt . Taotlusvoorud kuulutatakse välja eraldi § 5 lõike 1 punktide 1-4 tegevustele. (2) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil digitaalselt allkirjastatuna järgmiselt: 1) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 3 ja 4 tegevuse taotluse puhul taotleja esindusõigusliku isiku poolt; 2) mitme partneri poolt esitatud taotluse puhul konsortsiumi juhtpartneri esindusõigusliku isiku poolt. (3) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2. peatükk Taotluste menetlemine § 15. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (4) Juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, kellel on kümne tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja. (5) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata ja lõpetab taotluse menetlemise. (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (7) Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks. § 16. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded. § 17. Ekspertkomisjoni ja ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamine (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni. Vajadusel kaasatakse hindamisse täiendavaid eksperte. (2) Hindamises osalevad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. Taotluste hindamine toimub hindamisjuhendi alusel. (3) Ekspertkomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. (4) Ekspertkomisjoni ja juhtkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus. (5) Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul ASTRA+ juhtkomisjoni, mille ülesanneteks on käesoleva määruse § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine ja kinnitamine, käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks ekspertkomisjoni poolt esitatud ettepanekute kinnitamine, ASTRA+ tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise teostamine, projektide ja ASTRA+ paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine ning vajadusel ettepanekute tegemine projektide rahastamises muudatuste tegemiseks. (6) Juhtkomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. § 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 kuni 4 tegevustes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Kriteeriumi „projekti mõju hindamisel rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele“ hinnatakse: 1) projekti kooskõla valdkondliku arenduskavaga ja panust rakendamise erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, sealhulgas käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 tegevustes eelistatakse pikemaaegseid ühisprojekte, millel on suurem mõju lõike 1 punktis 1 toodud kriteeriumi osas; 2) projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. (3) Kriteeriumi „projekti põhjendatuse“ raames hinnatakse: 1) projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimaluse olemasolu; 2) projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust, sealhulgas projektis ettenähtud tegevuste panust projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi soosival viisil; 3) tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning jätkusuutlikkust; 4) projektiplaani ajalist perspektiivi ning jätkusuutlikkust; 5) projekti teaduslikku taset, idee tehnoloogilist eelist alternatiivsete tehnoloogiate ees, kommertspotentsiaali ja kommertsialiseerimisvõimalusi (kehtib vaid käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevustele ), sealhulgas tehnoloogilist uudsust, kas tehnoloogiat saab piisavalt kaitsta patentide, autoriõiguse, kaubamärgi või muu intellektuaalomandi kaitsmise viisiga, kas tehnoloogial on potentsiaalseid kasutust piiravaid riske, nagu tervise-, keskkonna-, õigus- ja privaatsusriske ja kas tehnoloogia on potentsiaalselt skaleeritav . (4) Projekti kuluefektiivsuse kriteeriumi puhul hinnatakse: 1) ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsust planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks; 2) planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, sealhulgas eelarve koostamisel aluseks võetud andmete ja hinnangute realistlikkust ning planeeritud kulude vajalikkust, samuti taotleja võimekust katta projektile järgnevaid püsikulusid. (5) Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia kriteeriumi puhul hinnatakse: 1) taotleja kvalifikatsiooni ja kogemust ning organisatsiooni jätkusuutlikkust; 2) õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste olemasolu projekti elluviimiseks kavandatud viisil; 3) projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise võimet, sealhulgas noorteadlaste kaasamist; 4) taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid vahendeid. (6) Projekti puhul hinnatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega, sealhulgas projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning mõju rakenduskava erieesmärgi saavutamisele. (7) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (8) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. (9) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab juhtkomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25 %; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 30 %; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 %; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 25 %; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 %. (10) Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad määruse nõuetele ning: 1) on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole üheski käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00; 3) mille rahastamise summa ei ületa eelarvet. (11) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 2,0, siis taotluse hindamine lõpeb. (12) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 valikukriteeriumi hinne kõrgem. (13) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuses võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 5 kriteeriumi hinne kõrgem. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Mitme partneri poolt esitatud positiivselt hinnatud konsortsiumi taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Institutsionaalsed taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatule kuni maksimaalse asutusele kehtestatud institutsionaalse toetuse määrale ning taotlusvooru eelarvele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2) eeldatav ajakava; 3) kestusnõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) kui tegemist on riigiabiga, siis sellekohane vastav info. (3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 5 lõikes 12 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave. (4) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. § 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule , kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele . Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse § 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 18 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates juhtkomisjoni . (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimummäära ei suurendata. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul , kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (6) Kui projekti tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, võib toetuse saaja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel, juhul kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. (7) Kui muudatused eeldavad juhtkomisjoni kaasamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ning juhtkomisjoni hinnangul on taotluse muudatused põhjendatud ning ettepanek vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti muudatuse kinnitamiseks. (8) Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks. § 23. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse § 14 või § 37 lõikele 7. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja ja partner on kohustatud : 1) täitma ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 nimetatud kohustusi ; 2) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele; 3) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 nõutud aja jooksul; 4) tagama käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuses kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul projektile lõppmaksest tegemisest arvestades; 5) järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta; 6) esitama enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks ; 7) maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõike 2 punktides 2-6, 8-11, 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. 8. peatükk Aruannete esitamine § 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuaril 31. detsembri seisuga, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral sagedamini. Käesoleva määruse § 5 lõigete 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt neljaaastase projekti kolmandal aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku kolme aasta vahearuande põhjal. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul projekti lõppemisest. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta ( teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, projektile seatud näitajate täitmine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele (lõpparuande puhul ka hinnangud projekti mõjule TAIE eesmärkide ning seotud Eesti 2035 sihtide saavutamisele ning kuidas on panustatud seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse); 5) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta. (4) Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne tööpäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 26, § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 28 lõigete 2 ja 3 alusel. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis. (5) Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuses toimub toetuse maksmine kindlasummalise maksena, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. § 27. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. § 29. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Määrusega reguleeritakse teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meede on ellu kutsutud saavutamaks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärke (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja (a)(iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toomas Murulo ([email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler ([email protected]), peaekspert Mariann Saaliste ([email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected] ), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected] ), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected] ) ning eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected]). 1.1.Tegevuse taust Eesti TA-süsteemi ülevaatest (Peer Review, 2019)1 selgub, et TA-asutuste teadmussiirde üksustel on nende organisatsioonis loodud intellektuaalomand (IP) halvasti nähtav ning seda ei kommertsialiseerita piisavalt. Enamik TA-asutusi on jätnud teadlased ise otsustama, kuidas nad peaksid lähenema teadmussiirdele, selle asemel, et õpetada teadlasi ja rakendada proaktiivseid protsesse leiutiste tavapäraseks avalikustamiseks ja ärilise potentsiaali kindlakstegemiseks. TA- asutuste teadmussiirde üksused saavad luua väärtust, kui neil on olemas kogemused turu hindamisel, intellektuaalomandis, ettevõtetega koostöös jne, mis tugineks pädevale teadmussiirde personalile ja võimaldadks teadlastel vabalt keskenduda teadustööle. Teaduskiirendi ökosüsteemi kaardistuseks tehtud uuringus „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“2 tuuakse välja ekspertide ja teiste riikide kogemus, et ettevõtluse ja ettevõtluskoostöö arendamiseks tuleb ülikoolides tugevdada teadmussiirdega tegelevaid üksusi (ingl.k.: technology transfer office). Teadustöö tulemuste kommertsialiseerimisega seotud pädevused on eriti tähtsad komplekssetes valdkondades. Intervjueeritud ekspertide hinnangul 1 Final Report – Peer Review of the Estonian R&I System, EC, 2019: https://rio.jrc.ec.europa.eu/library/peer- review-estonian-research-and-innovation-system-final-report 2 AS SmartCap tellitud uuring 2023, uuringu teostas Tartu Ülikool: https://ut.ee/sites/default/files/2023- 07/Teaduskiirendi_%C3%B6kos%C3%BCsteemi_kaardistus.pdf 1 on see vajalik näiteks selleks, et ülikooli töötajad teaksid praegusega võrreldes paremini, kuidas rakendada teadustulemusi majanduse ja ühiskonna heaks, sh teadusettevõtluse (mh kuidas käib ettevõtte loomine, intellektuaalomandi kasutamine, investorite kaasamine jne) ja ettevõtetega koostöö tegemise (milliseid koostööformaate millistel juhtudel kasutada, kuidas jagada intellektuaalomandiga seotud õigusi, kuidas tööd hinnastada jne) kontekstis ning kes saavad seejuures teadlastele abiks olla (nt ekspertide kaasamisel, lepingute koostamisel). Rahvusvaheline kogemus näitab, et teadmussiirdeüksuste töö on tulemuslikum, kui ülikoolides tegeletakse aktiivselt ettevõtlikkuse kultuuri arendamisega. Üldistatult on sarnaselt teiste riikide kogemusega ka Eestis vaja kasvatada teadmussiirdeüksuste võimekust, et paremini luua ja tugevdada ülikoolide sidemeid ettevõtetega, suurendada teadmisi intellektuaalomandi rakendamises, teha protsesse kiiremaks ja sujuvamaks. Eesti ülikoolide teadmussiirde tegevused on seni olnud pigem isealgatuslikud ning lähtunud vajadusest ning olemasolevatest teadmistest. Eestis on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, nendest kahes – Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis on asutatud kokku 97% Eestis registreeritud spin-off ettevõtetest. Ülikoolide fookus spin-off ettevõtete tekkimisele ja teaduse kommertsialiseerimisele laiemalt on väga erinev – kui Tartu Ülikool on selgelt defineerinud spin-off ettevõtteks saamise protsessi ning loonud tugisüsteemid, siis osades ülikoolides ei ole spin-off’i kui teaduse kommertsialiseerimise võimalust defineeritudki. See tuleb paljuski nii ülikooli profiilist ja teadusvaldkondadest, kui ka ülikooli juhtkonna teadlikkusest kommertsialiseerimise võimaluste kohta. Võib öelda, et Eesti ülikoolides loodud spin-off ettevõtted on pigem juhuslikud kui teadliku strateegilise töö vili, v.a. Tartu Ülikoolis, kus on aastate jooksul loodud läbimõeldud teaduse kommertsialiseerimise tugisüsteemid. Kõigil Eesti avalik-õiguslikel ülikoolidel on üksused, mis tegelevad ülikoolivälise koostööga, sh.edendavad koostööd ettevõtetega. Nendest TÜ ja TTÜ innovatsiooni ja ettevõtluskeskused tegelevad lisaks koostööle ettevõtetega ka spin-off ettevõtete nõustamisega. Teistes ülikoolides on spin-off ettevõtlus pigem juhuslik ning seetõttu ei ole neis ka väljakujunenud vastavat kompetentsi ja organiseeritud tegevusi. TLÜs tegeleb ülikooliväliste suhete arendamisega Teadmussiirde ja projektide keskuse ettevõtluskoostöö- ja partnerlussuhete talitus EXU, EKA’s ja EMÜ’s teadus- ja arendusosakond ning EMTA’s ei ole otsest üksust, kes sellega tegeleks. Ka teadmussiirdele pööratakse teistes ülikoolides vähem tähelepanu. Paljuski tuleneb see ülikoolide spetsialiseerumisest ning teadusvaldkondadest, kus kommertsialiseerimise potentsiaali (sh. ühiskonna väljakutsetele vastavaid erialasid) on vähem, aga ka madalast teadlikkusest kommertsialiseerimise võimaluste kohta. TÜ ja TTÜ teadmussiirde üksused on osa ettevõtlusega üldisemalt tegelevast üksusest. Uuringus „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“ soovitati riigil seada teaduse kommertsialiseerimine ülikoolidele eesmärgiks, sh kommertsialiseerimise viisid jätta ülikoolide otsustada (iga üksikjuhtum eraldi), kuna erinevatel valdkondadel ja juhtudel on mõistlik kasutada erinevaid kommertsialiseerimise võimalusi. Laiem eesmärk peaks olema teaduse nii kiiresti ja efektiivselt kui võimalik ülikooli seinte vahelt välja toomine. Kiire mõju saavutamiseks teaduse kommertsialiseerimisel võiksid ülikoolid oma teadmussiirde üksusesse palgata erasektorist ärijuhtimise kogemusega spetsialisti, kelle ülesanne on aidata teadlasel tema tehnoloogia, toode või leiutis turule viia. Vajalik kompetents on segu äriprotsessidest, turgudest ja võrgustike tundmisest. See oleks lühiajalises perspektiivis kiireim viis aidata teadusel ülikooli seinte vahelt välja, kasvatada ülikoolis kommertsialiseerimise kompetentsi ning on pikaajalises perspektiivis ülikoolile kasulik, kuna vähendab ka riski, et tippteadlane lahkub ülikoolist.3 3 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf 2 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava 4 kohaselt tuleb aidata keskkonnal ületada kasvubarjääre, milleks on a) teadusest ärisse ehk teadlasest ettevõtjaks mõttelaadi muutus, sealhulgas uut tüüpi ärimudelite (IO-põhisus) kasutamisel ja meeskonna ülesehitamisel; b) äriarendus kompetentside ja rahastuse puudumine, eriti iduettevõtte varases faasis ning c) intellektuaalomandi siirde ülemineku takistused teadus- ja arendustegevusasutusest iduettevõttesse. TAIE arengukavas on välja toodud järgmised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnaga seotud probleemid: * EL tõukefondide toel loodud kõrge tasemega teadustaristu majandamine ei ole jätkusuutlik. Teadustaristu kasutamine ettevõtluse ja avaliku sektori teenindamiseks on piiratud, napib akrediteeritud laboreid. Aastatel 2007-2022 on suunatud suur osa struktuurivahendeid teadustaristu kaasajastamiseks, kuid tipptasemel teadustaristu ei leia erinevatel põhjustel kasutamist akadeemia väliste kasutajate hulgas. Põhjuseid on mitmeid, kuid teadusasutustest lähtuvad peamised põhjused on seotud sellega, et info taristu olemasolu ja kasutamise võimaluste kohta ei ole potentsiaalsete huviliste hulgas levinud. Peamiselt kasutavad taristut teadusasutused ise ning ei ole huvitatud selle avamisest välistele kasutajatele, samas on asutustel probleeme sellega, et teadustaristu ülalpidamiseks napib raha. Lisaks infopuudusele teadustaristu võimaluste kohta on Eestis piiratud hulgal ettevõtteid, kes mõistavad teadus- ja arendustegevuse tähtsust ettevõtte arengus ning investeerivad teadus- ja arendustegevusse. * Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. Struktuurivahenditest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ raames erialaliitude poolt läbiviidud valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kaardistused tõid olulise kitsaskohana välja, et ettevõtted ei tea, missugust teadust Eestis tehakse ning kuidas saab Eestis tehtav teadus- ja arendustegevuse neile kasulik olla. Eesti teadlasi kaasatakse vähe, kuid siiski järjest enam, ühiskondlike väljakutsete lahendamisse. Positiivse näitena võib siinkohal tuua Covid -pandeemia aegse koostöö teadlastega viiruse seirel ning lahenduste väljatöötamisel viiruse ohjamisel. * Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Samuti on TAIE arengukavas toodud Eesti tugevused. Eestis on kõrge haridustase, paindlik tööturg, tugevad institutsioonid (sh ülikoolid, regionaalsed kompetentsikeskused), soodne ettevõtluskeskkond ning arenenud digiühiskond. Erinevates rahvusvahelistes konkurentsivõime edetabelites asub Eesti üsna kõrgel kohal. Eesti teadus on kvaliteetne, mitmekesine ja rahvusvaheliselt heal tasemel. Eestis tegutsevad tugevad ja arenevad teadusrühmad, teadusasutustes on tagatud nüüdisaegne töökeskkond, sh heal tasemel teadustaristu. Teadlased ja teadusasutused osalevad aktiivselt rahvusvahelistes teadusvõrgustikes, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes. Samas puudub teadlastel motivatsioon ja ka oskused teadustulemusi praktikasse viia. Puuduvad või ei ole veel korralikult käivitunud tugiüksused, mis aitaksid teadlastel teadustulemuste kasutajate ja kasutamiseni jõuda. TAIE arengukavas toodud 2. tegevussuund näeb ette teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimaluste loomise teadmussiirde tegevuste laiendamiseks, teenuste arendamiseks ning teadmussiirde alaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks, teadushalduse teenuste arendamiseks, teadustaristu kättesaadavuse parandamiseks, koostööks ettevõtetega. 4 https://www.mkm.ee/uudised/eesti-seab-sihi-suvatehnoloogia-iduettevotluse-arendamisele 3 2021. aastal valmis raport „Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Aruande kohaselt on perioodil 2014-2020 toetatud ASTRA meede olnud asjakohane, kuna on olnud oluline kõrgharidust ja teadust toetav rahastus, mis sobib uute teadussuundade katsetamiseks, rahvusvahelistumiseks ja asutuste arenguhüppe toetamiseks. Kõige suurema mõjuga tegevusteks peetakse investeeringuid infrastruktuuri ning tippteadlaste ja ekspertid e palkamist. Meede on mõjutanud asutuste strateegilise planeerimise võimekuse kasvu, samuti asutusesisest koostööd. Samas on välja toodud, et ASTRA ei ole mõjutanud asutustevahelise koostöö teket ega kasvu ning asutuste ootused ja rahastamisskeem soosivad pigem asutustevahelist konkurentsi. Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad: 1. Teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, teadlased, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal; 2. Kaudselt ettevõtted, kes on huvitatud teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest, kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisateadmisi, kellel on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu. 1.2. Tegevuse eesmärk Toetuse andmise eesmärk on soodustada ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust ning teenuste kvaliteeti, et paremini vastata ühiskonna ja ettevõtete nõudlusele ning aidata kaasa teadustulemuste kiiremale kasutuselevõtule väljaspool akadeemilist sektorit. Institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekuse arendamisel on rõhk pandud teadlaste järelkasvule ja noorte kaasamisele. Kui lähtuda viimaste aastakümnete jooksul tehtud uuringutest innovatsiooni arendamise teemal, siis näeme, et üheks olulisemaks uudsete toodete ja teenuste turule toomise käivitajaks on teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate liikumine inimeste ja organisatsioonide vahel, ehk teadmus- ja tehnoloogiasiire. See aga eeldab valmisolekut kõikidelt osapooltelt ning siin on Eestis palju arenguvõimalusi. Toetuse andmise tulemusena võimestatakse asutuste teadmussiirde tugiüksusi, millega kaasnevalt kasvab teadmusringlus ja suureneb teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv. Suurenevad võimalused ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele- ning tugipersonalile oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. See loob eeldused teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteedi tõstmiseks, suutlikkust kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Tegevuse eesmärk on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027 poliitikaeesmärgiga nr 1. „Nutikam Eesti“, sh erieesmärgiga 2.1.1.1 „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ning erieesmärgiga 2.1.1.4 „aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“. Tegevus panustab otseselt rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 erieesmärgi 2.1.1.1 all fondide sekkumise 2.1.1.1.1 alapunkti 2.1 „Teadus- ja arendusteenuste ning institutsionaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning 4 kõrgkoolides“ ning erieesmärgi 2.1.1.4 all fondide sekkumise 2.1.1.4.1 alapunkti 2 „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused“. Struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel on arvestatud teiste riiklike rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning koostoimet. 1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja tegevustega Sekkumine panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärki „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“, alaeesmärkidesse 1. „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja 2. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ ning toetab kaudsemalt eesmärki 3. „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ja teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“ TAIE arengukava kolmest suunast panustatakse ennekõike teadussüsteemi ja teadmussiirde suundadesse. Sekkumise põhifookus, nagu ka TAIE arengukava fookus, on teadmussiirde suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiire omakorda toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Kõige tugevamad seosed võib välja tuua vähemalt kuue perioodi 2021-2027 tegevusega. Tegevused teineteist ei dubleeri, kuna Astra+ tegevustel on rõhk avaliku sektori asutuste ning ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide akadeemiliste töötajate teadmussiirde alasel koolitamisel laiemalt ning toetatavate asutuste teadmussiirde erinevate vormide ja -teenuste väljatöötamisel, sh teadustulemuste turule orienteerituse suurendamisel. Suurendatakse teadusasutuste töötajate ettevõtlikkuse alaseid teadmisi ja oskusi, sealhulgas intellektuaalomandialast teadlikkust, intellektuaalomandi tõhusat haldamist ning toetatakse intellektuaalomandi pakkumist ja nõudlust siduvaid platvorme, et maksimeerida väärtuse loomist kõikide kaasatud isikute jaoks. Nimetatud tegevused aitavad kaasa tihedamale ettevõtluskoostööle ja ka teadmusmahukate spin-off ettevõtete loomiseks vajalike võimekuste arendamisele. Tegevusega seatakse sihiks prioriteedi „teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ eesmärgi „Hästitoimiv teadmussiirde süsteem“ saavutamine. Tegevuse "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" (edaspidi Sekmo) eesmärgiks on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste ning teadmussiirdedoktorantide töötamise eri sektorites. Sekmo kaudu toetatakse tippspetsialistide minekut ettevõtetesse teadustööd tegema ning saama teadlasele vajalikke ettevõtluskogemusi. Teise tegevusena toetatakse tippspetsialisti kaasamist ettevõtlusest, avalikust- või kolmandast sektorist avalik- õiguslikku ülikooli, riigi rakenduskõrgkooli või riigi (ka avalik-õiguslikku) TA asutusse kas 5 õppetööd või praktikat läbi viima või panustama asutuse teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni või tegelema teadmussiirdega, mis on seotud asutuse põhitegevustega. ASTRA+ abil saab asutus kaasata teadmussiirde kogemustega personali, kes annab edasi parimaid teadmussiirde organiseerimise ja vastava süsteemi ülesehitamise alaseid teadmisi ja oskusi asutuste töötajatele, et asutustesse tekiks kohapealne vastav võimekus. Tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse andmise eesmärgiks on TA süsteemi võimekuse kasv ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arendus fookusvaldkondades, et suurendada sidusust TA ning ühiskonna arengu ja majanduskasvu vahel. Nimetatud tegevuse fookuses on TA-tegevuse võimekuse kasvatamine, millele ASTRA+ tegevus pakub lisandväärtusena toetust teadusuuringutes loodud tulemuste mõju suurendamiseks, et need ideed saaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkus tõuseks. ASTRA+ tegevuses on fookuses uurimistulemuste viimine lähemale turule ehk muuta need ideed ettevõtetele atraktiivseks (investeerimisküpsemaks) – seega puudub kattuvus eelpool mainitud meetme TA-tegevuse võimekuse kasvatamiseks ASTRA+ toetuse tegevusega. Tegevuse Mobilitas+ fookus on: 1) ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; 2) MSCA järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine; 3) Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine; 4) Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus; 5) Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ (RiE). Puutumus: ASTRA+ raames TA-asutuste teadmussiirde pädevuste parandamine loob paremad eeldused mh Mobilitas+’st rahastatud tegevuste 1-3 tulemuste jõudmiseks ja rakendamiseks ettevõtluses nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Tegevus TeaMe 3.0. Nii TeaMe 3.0 kui ka ASTRA+’st rahastatakse teadustulemuste tutvustamist laiemale avalikkusele. TeaMe 3.0 kommunikatsioonitegevused tutvustavad eri kommunikatsiooniformaatide kaudu uusimaid teadmisi ja teadustulemusi; ASTRA+ raames keskendutakse ADAPTER-i programmi kaudu ja institutsionaalselt teadusasutuste uurimisteemade ja uurimistulemuste turundamisele fookusega võimekate teadustulemuste kiirele rakendamisele ettevõtluses või ühiskonnas. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Tegevus RITA+. Fookus: 1) ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks; 2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine; 3) ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alase pädevuse kasvatamine; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus. Puutumus: koordineeritud koostöö ADAPTER platvormi arendamisel, kus ADAPTER-i arendusi tehakse ASTRA+ määruse alusel ja ETIS-e arendused RITA+ kaudu, et ADAPTER-i päringud ETISe infosüsteemist kajastaksid värsket informatsiooni ja oleksid kasutajasõbralikud. Teistes tegevustes puutumust ei ole. 6 Tegevus Tippkeskused ja teadustaristu. Fookus: 1) luua võimalused teaduse tippkeskuste raames loodud tippteaduse tulemuste rakendamiseks Eesti ühiskonna ja majanduse hüvanguks; 2) luua tingimused riikliku tähtsusega teadustaristu teenuste kasutamiseks ettevõtete ja avaliku sektori asutuste poolt; 3) suurendada tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute koostööd avaliku ja erasektoriga, samuti omavahelist koostööd. Puutumus: Tippkeskuste teadustulemuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute tutvustamine ja ettevõtluskoostöö keskendub konkreetsete tippkeskuste teadustulemustele ning vaid riikliku tähtsusega taristute kasutamise võimalustele. ASTRA+ raames keskendutakse teadusasutustes ja rakenduskõrgkoolides uuringutes loodud tulemuste turuküpsuse suurendamisele innovatsioonigrantide kaudu ja nende tulemuste turundamisele, et luua võimalused teadustulemuste kiirele rakendamisele ning ettevõtluskoostööle. Erinevus Tippkeskuste ja taristu teenuste ja käesoleva meetme vahel seisneb selles, et Tippkeskuste ja teadustaristu meetmest toetatakse vaid konkreetsete teenuste ja toodete loomist, mitte ainult teadustulemuste turuküpsemaks saamist, millele on ASTRA+ meetmes rõhk seatud. Käesoleva meetme innovatsioonigrantide oluline eesmärk on liikuda projektimeeskonna oskuste arendamisel lähemale investorküpsuse saavutamisele (aluseks niinimetatud innovatsiooniküpsuse valmiduse tasemed, inglise keeles Funding Readiness Levels), et teadusideid arendada suurema innovatsiooni suunas koos projektimeeskonna organisatoorse-, juhtimis- ja idee esitlemise võimekuste arendamisega. Tõstetakse asutuste institutsionaalset teadmussiirde suutlikkust. Tippkeskuste tegevuse fookuses on kõrgetasemeline TA-tegevus, millele ASTRA+ pakub teadmussiirdega tegelevatele tugiüksuste ja projektimeeskondade arendamiseks laiapõhjaliselt koolitustegevusi. Koolitustegevuste eesmärk on suurendada asutuste personali teadlikkust teadustulemuste innovatsiooniküpsusest ning aidata väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi teadus-, arendus- ning kõrgharidussüsteemis. Selle tulemusena välditakse sama tegevuse dubleerimist ja soodustatakse välja töötatavate koolitusprogrammide laia kasutust akadeemilistele töötajatele. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF teadus). Fookus: toetada Ida-Virumaa ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Selleks toetatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist, rahastatakse investeeringuid laborivõimekuse loomiseks või arendamiseks, rahastatakse välisteadlaste kaasamist TA-tegevusteks Ida-Virumaale, rahastatakse fookusteemadel info ja läbi viidud TA-tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele. Puutumus: ÕÜFis koostöö tõhustamine teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel on suunatud uurimistulemuste teadmussiirdele vaid Ida-Virumaal. ASTRA+ meetmes on fookuses teadustulemuste kiirem rakendamine ning ettevõtluskoostöö üle kogu Eesti. Selleks pakub meede toetust saavatele asutustele omakorda laiapõhjaliselt koolitustegevusi akadeemiliste töötajate teadmussiirde oskuste arendamiseks ning aitab väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis. Antud tegevused toetavad teineteist ega dubleeri. ÕÜFi puhul on tegemist piirkonnapõhise lähenemisega ja ASTRA+ puhul üle- 7 eestilise kaetusega. Selle tulemusena tagatakse võimalikult lai teadmussiirde alase info ristkasutus, et info projektides loodud teadustulemustest jõuaks võimalikult laiade sihtrühmadeni. Kui ÕÜF meetmes teostatakse investeeringuid arendatavate teadussuundade laborite loomiseks ja tehniliseks täiendamiseks Ida-Virumaa kolledžites, siis ASTRA+ meetmes on lubatud vaid väikesemahulised investeeringud asutuste olemasolevate laborite baasil, et saaksid tekkida eeldused konkreetsete teadmusteenuste pakkumiseks. Teistes tegevustes puutumust ei ole. EAS-i ja KredExi ühendasutus pakub teenusena „Arenduskoostöö nõustamist toote- ja teenusearenduses“, kus arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ning ühendust võtta parimate ekspertide, katsetus- ja sertifitseerimisasutuste, teadlaste, teadus- ja arendusasutustega üle maailma, keda ettevõtetel oma toote või teenuse arendamiseks või turule toomiseks vaja on. See teenus on avatud kõikidele Eestis registreeritud innovaatilistele kasvuambitsiooniga ettevõtetele sõltumata tegevusvaldkonnast, suurusest või arenguetapist, sh nõustatakse ka teadlasi ülikoolide juurde loodud spin-off ettevõtete erinevates arenguetappides. EAS-i ja KredExi ühendasutuse kaudu finantseeritav Rakendusuuringute Programm (RUP) toetab ettevõtete innovaatiliste toodete arendusi ja võimaldab neil kasvatada oma ettevõtte tulu, arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid. Programmist rahastatakse ettevõtete rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusprojekte ning teaostatavusuuringute projekte. Projekte võib teha ettevõtte-siseselt (ehk siis ettevõtja üksi) või kasutada teise ettevõtte või TA asutuse teenust. RUPi kaudu saavad ettevõtted toetusi innovatsioonilistele arendustele, mis jäävad tehnoloogilise valmiduse tasemetele (TVT) kolm kuni seitse. Et TA - asutustele suunatud rakendusuuringute toetusi peale ETAG-i „Nutikas“ meetme lõppemist ei olnud, siis alustava ASTRA+ meetme kaudu rahastatakse innovatsioonitaseme tõstmise grantidega TA-asutuste ja Rakenduskõrgkoolide teadlaste ja inseneride innovaatilisi arendusi alates TVT tasemest neli ning innovatsiooniküpsuse tasemest alates 1 kuni 5 ning suunatakse sellega uurimisgruppe ise ettevõtlusega alustama või ettevõtetega koostööle. ASTRA+ innovatsioonitaseme tõstmise grandi täitmise perioodil ei saa veel ettevõtet asutada, kuid teadmiste ja oskuste tõstmisega luuakse selleks vajalikud eeldused ja tingimused. RUP ja ASTRA+ täiendavad teineteist, et TA-asutused saaksid ASTRA+ meetme kaudu sarnaselt ettevõtlustoetustega luua võimalused teadustulemuste kiirele rakendamisele ning ettevõtluskoostööle. Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamiseks elluviidavad tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse. Seatud strateegiline siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduslike mõjudega. 8 Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Keskkond ja kliima Tegevuse sihtgrupiks on avaliku sektori asutused, seega võib tegevustel tulenevalt teemast olla puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Samas ei planeerita tegevuste toetamisel teha valdkondlikke erisusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ ehk DNSH analüüsis on hinnatud, et toetatav meede ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Toetuse andmise tingimuste alusel ei saa lähtuvalt ERDF-s sätestatud nõudest toetada fossiilkütustega seotud tegevusi. Tasakaalustatud regionaalareng Teadus- ja arendusasutused ning riigi rakenduskõrgkoolid, mis kuuluvad meetme tegevuse sihtgruppi, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua kokkupuutepunkti suuremate linnapiirkondade arengueelduste parema ärakasutamisega. Erinevad asutused, ülikoolide kolledžid, üksikud rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused asuvad ka väljapool Tallinna ja Tartut, mis võib regionaalarengule mõjuda tasakaalustavalt, soodustades eri piirkondade ühtlasemat ja kestlikku arengut. Sooline võrdõiguslikkus Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad toetuse taotlemise põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu tulenevalt soost, küll aga on toetuse taotlemisel oluline, et taotleja vastaks kehtestatud tingimustele. ASTRA+ meetmest toetatavate tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja teaduses. Toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul, võimaldades mõlemast soost inimestele tegevuses osaleda, tõstes nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda. Eesti Teadusagentuuri andmetel on avaliku sektori teadlastest ja inseneridest 51% naised ja 49% mehed, seega on meetme sihtgrupis mehed ja naised võrdselt esindatud ning antud meetme raames ei eelistata ühte sugu teisele. Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele tulenevalt vanusest, rahvusest, erivajadusest või muudest tunnustest. Eri vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline juurdepääsetavus, arvestatakse parimal viisil erivajadusega inimeste osalemisvõimalustega. 9 Tegevuste elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2021/1060 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid. 1.4. Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi riigi poolt toetatud väljumisskeemi. Tegevuse raames toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide teadmussiirde alase võimekuse arendamist ja tõstmist, mis tähendab, et asutused peaksid olema edaspidi võimelised ise teadustulemusi kommertsialiseerima, teenuseid välja töötama ning neid välistele osapooltele pakkuma. ASTRA+ raames on abikõlblik ka personalikulu tegevuste elluviimisega otseselt seotud töötajatele, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, esimesel kolmel aastal kuni 85% ja edaspidi kuni 50% ulatuses. Toetatakse nii teadustöötajate kui ka tugipersonali teadmiste ja oskuste arengut, samuti koostöö edendamist era- ja avaliku sektoriga, mis võimaldab asutustel edaspidi turul teenuseid pakkuda, nende eest tasu võtta ning seega luua jätkusuutliku teadmussiirde süsteemi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 10 peatükist ja 29 paragrahvist. 1.peatükk Üldsätted Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ka ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Eestis toimub nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimine Haridus– ja Teadusministeeriumi ja Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) ja selle raames kinnitatud TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. Arengukava elluviimist juhib TAIE juhtkomisjon. Hetkel täidavad seda rolli Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) ja Teaduspoliitika komisjon (TPK). TAIE teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Silmas on peetud pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadussüsteemist ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Eelnõu § 1 määrab ära määruse reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel on dokument koostatud ning millesse määruse elluviimine panustab. Eelnõu §-s 2 antakse seletus määruses kasutatud terminitele, mis omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust. 10 Teadmussiirde teenuste all peetakse silmas muu hulgas teadusidee äripotentsiaali väljaselgitamist, teadlastele võimaluste tutvustamist teadusmahuka ettevõtte loomiseks ja arendamiseks, intellektuaalomandi strateegia väljatöötamist ja teadlasele toe pakkumist intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks sobivama tee leidmiseks, spetsiifilisi koolitusi teadlastele oskuste arendamiseks ettevõtlusega alustamiseks, teadlaste ja ettevõtjate koostöövõrgustike kaudu kogemuste vahetamist ja kontaktide loomist ning teisi teadmussiirde edukaks toimimiseks olulisi tegevusi. Eelnõu §-s 3 on toodud toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Panustatakse järgmistesse meetmete nimekirja väljundnäitajatesse: 1) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (vahe-eesmärk 2024 on 40, lõppeesmärk 2029 on 150 ettevõtjat). 2024 aasta vahe-eesmärki ei saa väljundnäitajana arvestada, kuna ASTRA+ taotluste voorud avanevad alles 2024 lõpus. 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid (vahe-eesmärk 10, lõppeesmärk 2029 on 20). 2024 aasta vahe- eesmärki ei saa väljundnäitajana arvestada, kuna ASTRA+ taotluste voorud avanevad alles 2024 lõpus. Toetus suurendab oskuste täiendamise tulemusena teadmussiirde võimekust ning koostöö taset ja intensiivsust teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide väliste üksustega (ettevõtted, avaliku sektori asutused jne). Edu mõõdetakse teadus- ja arendustegevuse ning kõrgkoolide arvuga, mis investeerivad oma töötajate oskustesse. Kaasatud asutuste arv peaks katma enamuse positiivselt evalveeritud TA-asutustest Eestis. Meetmete nimekirja tulemusnäitajatest panustatakse: 1) ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, võrdlusaasta 2020, tulemusnäitaja aastaks 2029 on 18 miljonit eurot, andmete allikaks on projektiaruanded). Mõõdik toetab TAIE strateegia üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust“ täitmist, aga ka selle saavutamiseks vajalikku TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastava TA võimekuse kasvu eesmärki. Ettevõtluskoostöö leping ettevõtete või avaliku sektori asutustega uurimisprojekti teemal on toetuse eesmärgi täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mis on sõlmitud tegevuse raames läbiviidavates projektides osalevate TA-asutuste ja fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete vahel ning mille maht on suurem kui 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Koostöölepingute mahtu ei saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku. Kui tegemist on mitmeaastase projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/ kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu. Lepingu täitmise algus peab jääma abikõlblikkuse perioodi (01.01.2024 – 31.08.2029), kuid lepingu täitmine ei pea abikõlblikkuse perioodi vältel lõppema. Mõõdiku aluseks on võetud riiklikud 2019. aasta rahastamise lähteandmed (lepinguline koostöö ettevõtetega). See näitab, et TA-asutuste lepingute maht (sealhulgas riigisisesed ja rahvusvahelised partnerettevõtted, üle 500 euro lepingu kohta, erasektori teadus- ja arendusasutused välja arvatud) oli 2019. aastal ligikaudu 14 000 000 eurot.. Riigiabi regulatsioonid seavad TA-asutustele majandustegevuse ülempiiri (20%), mis võib piirata ettevõtete tegevust ja koostöö ulatust. Taristu investeeringute puhul peetakse arvestust investeeringu objekti (taristu/seade) kasutamisel ettevõtetele lepingu alusel teenuse pakkumiseks (aluseks on seadme ajalise kasutuse maht tundides aastas) arvestatuna seadme kogu ajalise kasutuse mahust (teadustööks ehk mittemajandustegevuseks kuluv aeg koos ettevõtetele teenuse pakkumiseks kulunud ajalise mahuga). Koostöö eeldab poolte vahelist usalduslikku suhet ja selle tekkimine võtab aega. Turutingimused võivad aja jooksul muutuda (nt majanduslangus) ja ettevõtetel ei pruugi olla piisavalt kapitali teadus- ja arendustegevuse investeeringuteks, mis vähendab ka nende huvi teadus- ja arendusteenuste vastu; 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised (info kogumiseks/töötlemiseks, erinevate kvalitatiivsete/kvantitatiivsete meetodite kooskasutamiseks jms.), (uurimisrühma liikmete-, aja-, ressursside-) juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad 11 (osalejate arv, lähtetase „0“, sihttase aastaks 2029 on ≥380 osalejat). Meetmest lähtuvalt on oluline suurendada vastavaid oskusi omandavate töötajate arvu, et asutustes tekiks vastav teadmine ja võimekus. Edu mõõdetakse teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiliste ja administratiivsete töötajate arvuga, kes osalevad erinevates tegevustes, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise, tööstuse ümberkujundamise ja ettevõtlusoskuste arendamisele, nagu koolitused, mentorlus, õppereisid, töövarjud, seminarid, töötoad, võrgustiku tegevused jne. Kaasatud on mitmesugused oskuste tüübid: tehnilised, haldus- /juhtimis-, ettevõtlus-, keskkonnasäästlikud või muud liiki oskused, mis aitavad kaasa nutikale spetsialiseerumisele, innovatsioonile ning teadmiste ja tehnoloogiasiirdele. Riigi statistika põhjal on teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate koguarv (sh halduspersonal) ligikaudu 3800 (täistööajale taandatud). Perioodi lõpuks ja sekkumise tulemusena eeldatakse, et vähemalt 10% neist (ca 380) on kaasatud tegevustesse, mis on suunatud nutikale spetsialiseerumisele, tööstuse ümberkujundamisele ja ettevõtlusele. Samuti on paragrahvis toodud seosed strateegiatega Eesti 2035 ja TAIE arengukavaga 2021- 2035. Arvestatakse ning aidatakse kaasa horisontaalsete põhimõtete täitmisele nagu tasakaalustatud regionaalne areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonna- ja kliimaeesmärgid (vt 1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja tegevustega). Eelnõu §4 sätestab rakendusasutuse, milleks on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuse, milleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu §-s 5 kirjeldatakse tegevusi, mille elluviimist toetatakse. Tegevused on jagatud kahte kategooriasse. Toetust on võimalik taotleda nii loodavate konsortsiumite ühistegevusteks kui institutsionaalseteks tegevusteks. ASTRA+ tegevused 1 ja 2 on ühistegevused. TA-asutuste ning kõrgkoolide koostöös loodud konsortsiumites tegutsevad asutused ühiselt tõhusate teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamiseks, TA-asutuste teenuste tehnilise toe valmiduse tagamiseks, turundamiseks ja vastavate oskuste arendamiseks, mis aitavad kaasa loodud teadustulemuste ettevalmistamisele nende kasutusele võtmiseks äriliselt, ühiskonna hüvanguks või avalike teenustega seotud otstarbel Ühistegevusteks loodavate konsortsiumite eesmärgiks on asutuste koostöös siduda erinevates teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et arendada arukat spetsialiseerumist, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust teadus- ja arendus- asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel. Institutsionaalselt on igal sihtgrupi asutusel võimalik taotleda toetust §5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks. Olemasolevate laborite baasil teenuste väljaarendamine peab olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, samuti peavad need olema seotud teiste §5 lg 1 toetatavate tegevustega, mis tähendab, et eraldi ainult uue labori arendamiseks toetust taotleda ei saa. Esimene piirang on seotud perioodi 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ esitatavate nõuetega, mille kohaselt peavad toetatavad tegevused olema seotud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega. 12 Eelnõu §5 lg 1 punkti 1 alusel antakse toetust asutuste konsortsiumi ühistegevustele, mis arendavad asutuste võimekusi teadmussiirde valdkonnas. Ühise konsortsiumina tegutsedes saavutavad asutused sünergiat oma võimekuste (milleks on asutuse teadlaste ettevõtlusalased teadmised, intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks vajalikud teadmised, teadmus- ja tehnoloogiasiirde üksuste võimekus, et varajases faasis teadusmahukad ideed ja nende põhjal loodavad ettevõtlusüksused saaksid vajalikku tuge) arendamiseks, kasutades saadud laiemaid kogemusi asutuste vahelisest koosloomest ja koos tegutsemisest. Ühistegevuste eesmärk on siduda erinevates teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali (kui üks asutus ei ole nii võimekas, siis koos võrgustikuna tegutsedes ja teistelt õppides saaks seda võimekust juurde luua) ettevõtlusega, et arendada arukat spetsialiseerumist, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel. ADAPTER-i platvormi kaudu teadustulemuste parema turundamise ja laiema teadmussiirde alase võrgustumise eesmärgil loodav konsortsium peab arendama platvormi funktsionaalsemaks, uuendama selle kasutusliideseid kasutajasõbralikumaks ning turundama platvormi laiemalt. Olulised on võrgustumise tegevused, mis toetavad teadlaste osalemist ettevõtlikus avastusprotsessis, platvormi ja seal kuvatavate teenuste turundamise tegevused, samuti intellektuaalomandi strateegiate väljatöötamise ja loodud intellektuaalomandi õigusliku lahenduse korraldamise toe pakkumine konsortsiumi liikmetele. Teenustele tehnilise toe valmiduse tagamiseks asutuste ühishanked teadmussiirde tarkvara programmidele; rahvusvaheliseks võrgustumiseks teadmussiirde valdkonna konverentside, seminaride ja messide ühiskülastused. Eelnõu §5 lg 1 p 1 tegevuse eesmärk on, et Eesti teadusasutuste ja kõrgkoolide teadusteenused on (ADAPTER-i e-platvormi: www.adapter.ee) sihtrühmadele kättesaadavad ja neid pakutaks tõhusalt ja koostöiselt. ADAPTER on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste ühisplatvorm, kuhu asutused panustavad nii platvormi tehniliseks arendamiseks kui ka ühise koostöövõrgustiku toimimise kaudu. ADAPTER-i abil saab ettevõtja kiiresti ühendust võrgustikku kuuluvate teadusasutustega, et leida endale koostööpartner. Sellise koostööplatvormi olemasolu on hädavajalik andmaks signaali nii ülikoolidele kui ettevõtetele, et koostöö on oodatud. Välja on toodud vajadus suurendada ülikoolidevahelist koostööd ja edendada seda strateegiliselt kõikidel tasanditel.5 Eelnõu §5 lg 1 p 2 kohasele tegevusele toetuse taotlemine peab olema eraldiseisvalt kirjeldatud, kuna sellega panustatakse poliitikavaldkonnas „Nutikam Eesti“ teise EL erieesmärki (a)(iv) „aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ ja on sama poliitikavaldkonna alt teise EL erieesmärki, (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ panustavatest tegevustest erineva toetusmääraga. Nimetatud p 2 kohaselt toetatakse maksimaalselt kuni kahte ühistaotlust erinevatelt asutuste konsortsiumitelt, mis sisaldavad kõigile ühistaotluses osalevatele asutustele ning kogu sihtgrupile laiemalt sobivate teadmussiirde ja äriarenduse alaste teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise programmi välja töötamist ja nimetatud programmis osalemise võimaluse tagamist sihtgrupi asutustele. Sama asutus saab osaleda vaid ühes rahastatavas konsortsiumis. Eesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajate, sealhulgas uurimisrühmade juhtide ja teiste akadeemiliste töötajate ning teadusadministraatorite juhtimis- ja ärialaste teadmiste ja oskuste kasvatamine selleks, et nad oleksid ettevõtlikumad, oleksid teadlikud ettevõtete loomise võimalustest ning ettevõtluse alustamisest ja efektiivsest ettevõtte juhtimisest. Ettevõtlik mõtteviis on põhipädevus, mis aitab teadmisi märgata ja väärtustada, et tekitada nii ärilist kui ühiskondlikku mõju. 5 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf 13 Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuste omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (näiteks oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide ja teiste tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused Eestis jms). Arendatakse ka teadustulemuste tootestamise alaseid teadmisi ja sellega seonduvaid oskusi (sh intellektuaalomandi teemad, kommunikatsioon, turundus), samuti partnersuhete haldust, konflikti juhtimist, intellektuaalomandi analüüsi, hinnastamist ja kommertsialiseerimismudeli valimist (sellega seoses ka vastavat riskihindamist, patenteerimist ja hilisemat patendi juhtimist). Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel. Ettevõtlusoskuste arendamine, ettevõtlustavade, lähenemisviiside, protsesside ja meetodite arendamine, mis baseerub avastuspõhistele meetoditele, loovusele ja kriitilisele mõtlemisele, suurte ühiskondlike väljakutsete mõistmisele, loob eelduse uudsete ideede rakendamisele, sh spin-off-ettevõtete loomisele. Nende oskuste hulka kuuluvad muuhulgas disainmõtlemine, ärijuhtimine, modelleerimine ja planeerimine, investeerimisvalmidus, innovatsiooniturundus, konfliktide juhtimine, loomingulised lahendused, avatud innovatsioon ja koostööpartnerlus, juhtimine ja meeskonna juhendamine.6 On viis peamist argumenti, miks ettevõtlussuutlikkus on teadmussiirde katalüsaatoriks nii oluline: 1) ettevõtlikkus on spin-off ettevõtete loomise põhikomponent; 2) ettevõtlikkus on oskuste arendamise ja loova juhtimise vahend; 3) ettevõtlikkus on ökosüsteemne kultuurimuutus teadmiste väärtustamiseks; 4) ettevõtlikkus on võrgustumise katalüsaator; ja 5) ettevõtlikkus on kaasav ja sotsiaalne uuenduslik lähenemine. Ülikooli töötajate ettevõtlusalaste pädevuste arendamise korraldus on väga erinev ja see ei kajasta alati akadeemiliste asutuste erinevusi, vaid tuleneb pigem sellest, kuivõrd prioriteetseks peetakse ettevõtlusalaseid teadmisi. Antud sekkumisega aitame ühtse lähenemisviisi abil teadus- ja kõrgharidussektoris ettevõtlikkuse alaseid pädevusi suurendada. Eelnõu §5 lg 1 tegevuse 3 kohaselt toetatakse asutusi uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse edasiarendamist. Toetus aitab kaasa laiema eesmärgi täitmisele, mis on süvatehnoloogia firmade arvu tõstmine Eestis 500 (idu-)ettevõtteni aastaks 2030 („Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava“, Startup Estonia, veebruar 2023). Oluline, et meeskond tegutseb innovatsiooniküpsuse taseme (Rootsi KTH mudel, ingl.k.: Funding Readiness Level (FRL), seletuskirja lisa 1) tõstmise kaudu ideele väliste rahastusvõimaluste leidmise suunas. Soositud on projektid, mis on multidistsiplinaarsed ja hõlmavad mitmeid asutusi ja nende asutuste uurimisgruppide ühist tegevust. Toetust antakse teadusuuringutes loodud tulemuste ühiskondliku mõju suurendamiseks, et need ideed jõuaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkus sellega tõuseks. Rahastamine toimub esitatud eelarveprojekti alusel kindlasummalise maksena. Taotleja esitab eelarve projekti eesmärkide saavutamiseks kuni 75 000 euro suuruse toetuse mahus, millele lisandub taotleja omaosalus 15%. Toetuse koondsumma arvestamise aluseks on Eestis innovatsioonigrante rahastavate fondide andmed ja vastavate ekspertide esitatud soovitused (seletuskirja Lisa 2 ja 3). Innovatsiooniküpsuse tõstmise grant on suunatud uurimisrühmadele, 6 Third Thematic Report – Intermediaries https://projects.research-and-innovation.ec.europa.eu/en/statistics/policy-support- facility/psf-challenge/mutual-learning-exercise-knowledge-valorisation-focus-skills-intersectoral-cooperation-and-incentive 14 kes on seni edukalt alus- ja rakendusuuringutega tegelenud ja peavad eksperimentaalarenduseks üsna palju oma senises tegevuses ümber korraldama - on vaja komplekteerida uute/täiendavate pädevustega rühm, kaasata intellektuaalomandi ja äriarenduse komponent jmt. või siis seni rühma liikmena tegutsenud teadlane loob oma iseseisva rühma projekti elluviimiseks. Eelnõu §5 lg 1 p 4 tegevusteks on institutsionaalsed tegevused teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoimest ja vajadustest lähtuvate teadmushalduse ja -teenuste arendamiseks ja asutuste poolt teadusmahukate teenuste tugisüsteemi loomiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Lisaks teadmusteenuste väljaarendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine olemasoleva teadustaristu baasil. Nimetatud tegevuste hulka kuuluvad asutuse potentsiaalsete klientide (nii äriettevõtted kui avaliku sektori asutused) teadlikkuse kasvatamine teadusasutuste ja kõrgkoolide pakutavatest teadmusiirde teenustest, teadustulemustesse investeerimise võimalustest ning teenuste osutamiseks vajalikud sertifitseerimised, et asutustel suureneks võimekus pakkuda laboriteenuseid, konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid (sh mentorite kaasamist programmis osalevatele, samuti multidistsiplinaarsetele meeskondadele). Nimetatud teenuste arendamiseks tugevdatakse ka teadmussiiret koordineerivaid üksusi (asutustes olemasolevad või loodavaid) uute võimekustega, et vastavad üksused oleksid operatiivsed ja saaksid asutustes tugistruktuurina tagada teadmussiirde teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse. Tõhus teadmussiire eeldab kasutajate ja turgude lähedust ja kaasatust, usaldusväärset temaatilist ja/või funktsionaalset spetsialiseerumist, head tehnilist sõltumatust, suurepäraseid sidemed tööstuse ja ühiskonnaga (võrgustumine) ning piisavaid ja arenenud võimeid (oskused). Seetõttu on vaja tegevussuutlikkust, et pääseda juurde sihtrühmale ja teenindada neid, väärtustades samal ajal loodud teadmisi optimaalse strateegilise ja majandusliku väärtusega. Teadmussiirde teenuste arendamine hõlmab muu hulgas potentsiaalsete loodud või omandatud varade väljaselgitamist, potentsiaalse vara tehniliste, juriidiliste ja turueeliste hindamist ning vastava toe pakkumist asutuse uurimisgruppidele, otsuste tegemist olemasoleva intellektuaalse vara kaitsevormide kohta, turundus- ja teadmussiirde strateegia kindlaksmääramist ja parimate partnerite väljaselgitamist 7 . Eelnõu §5 lõikes 2 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 1 all rahastatavate konsortsiumite arvule ning konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Konsortsium saab esitada ühe ühise taotluse. Sellega tagatakse sihtgrupi asutuste proportsionaalne osalemine konsortsiumis, et ADAPTERi platvormi teenused arendataks välja sünergias kogu sihtgrupiga. Eelnõu §5 lõikes 3 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 2 all rahastatavate konsortsiumite arvule, konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Antud nõudega tagatakse sihtgrupi laiem kaasatus konsortsiumisse, et välja töötatavad ja rakendatavad oskuste arendamise programmid oleksid ühtsel kõrgel tasemel ning arvestaksid ka sihtgrupi spetsiifikat. Sihtgrupi spetsiifilised vajadused selgitatakse välja taotlusega esitatavas vastavas akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite koolitusvajaduste analüüsis. Eelnõu §5 lõikes 4 seatakse nõue taotluse esitamiseks sama paragrahvi lg 1 punktides 1 ja 2 rahastatavate konsortsiumite juhtpartneri poolt. Selle nõudega selgitatakse, kellel on võimalik konsortsiumi taotlus esitada. Eelnõu §5 lõikes 5 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 3 all taotlevatele asutustele. Tuuakse välja, kes sihtgrupi asutustest saavad taotlusi esitada. Eelnõu §5 lõikes 6 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavatele ühe asutuse põhistele taotlustele. Sellega sätestatakse, et iga asutus saab oma asutusesisesteks 7 Commission Recommendation (EU) 2023/499 of 1 March 2023 on a Code of Practice on the management of intellectual assets for knowledge valorisation in the European Research Area 15 institutsionaalseteks teadmussiirde tegevusteks esitada ühe taotluse kogu toetuse abikõlbliku perioodi kohta. Tegevused peavad olema eristatavad ega tohi dubleerida §5 lg 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud tegevusi ega meetme „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“ tegevusi. Eelnõu §5 lõikes 7 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 punktides 3 ja 4 toodud tegevuste puhul taotlevatele asutustele. Antud tegevused on asutuste-põhised ehk institutsionaalsed tegevused. Eelnõu §5 lõikes 8 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavate soetuste vajalikule seosele sama lõike 1 punkti 3 all toodud tegevustega. Kui investeeringuvajadus ei vasta antud kriteeriumile, siis seda käesoleva määruse alusel ei rahastata. Vastav piirang on kehtestatud selleks, et asutused saaksid investeeringute abil arendada vaid neid teenuseid, mida paragrahvi lg 1 p 3 alusel on planeeritud arendada. Eelnõu §5 lõike 9 alusel peavad § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 rahastatavad projektid olema seostatud riiklike ja asutuse arengukavade või strateegiatega ning suunatud arenguhüppele ja teenuste arendamiseks vajalikes protsessides muudatuste läbiviimisele. Eelnõu §5 lõige 10 seab taotlejale tingimuseks, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Eelnõu §5 lõikes 11 viidatakse tegevuste loetelule, mida käesoleva määrusega ei toetata. Eelnõu §-s 6 sätestab tegevuste abikõlblikud kulud. Kuna eelnõu tegevused on kavandatud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide erinevate teadmussiirde tegevuste toetuseks, on abikõlblike kulude sätestamisel lähtutud põhimõttest hoida nimekiri võimalikult avatud, et võimaldada paindlikkust. Eelnõu §6 lg 1 sätestab abikõlblikkuse üldtingimused. Eelnõu §6 lg 2 sätestab abikõlblikud kulud järgnevalt: 1) Personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16-le; Asutuseväliseid eksperte, kes on tegutsenud või tegutsevad ettevõtete või teadmussiirde organisatsioonide teadmussiirde tegevuste praktikutena, saab kaasata nii sise- kui välisriikide ekspertide hulgast. Teadmussiirde ekspertidega seotud kulud on antud meetmes abikõlblikud. 2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt seotud töötajate, kes on tööle võetud viimase aasta jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva, personalikulud. § 5 lõike 1 punkti 2 tegevustes on personalikulu lubatud vaid seotult koolitusprogrammi väljatöötamisega ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega. Vastav nõue on kehtestatud vähendamaks riski toetuse kasutamiseks asutuste pikaajaliste püsikulude katmiseks. Abikõlblike personalikulude toetuse osakaal on esimesel kolmel aastal kuni 85% (lisandub taotleja omaosalus vähemalt 15%) ja edaspidi kuni 50% (lisandub taotleja omaosalus vähemalt 50%) ulatuses personalikuludest. 3)konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud. Ürituste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendit. 4) konverentside ja teadmussiirde rahvusvahelistes võrgustikes osalemisetasu, mille näitena ASTP (Association of Knowledge Transfer Professionals) liikmelisus tagab vastavatel teadmussiirde seminaridel osalemise soodustingimustel, aidates ressursisäästlikumalt kasutada tegevustele kulutatavaid vahendeid. 5) välislähetuste kulud teadmussiirde võrgustike ja oskuste arendamise välisüritustel osalemiseks. 6) teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ nimetatud kohustuste täitmisega. 7) sisseostetavate teenuste kulud. 16 8) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevustega seotud kindlasummalise maksetena rahastatavate projektide kulud. Kindlasummalise makse suurus määratakse toetuse saaja poolt esitatud detailse eelarve alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hinnatakse enne toetuse andmise otsuse tegemist, arvestades käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimusi. Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Toetuse saaja on kohustatud tõendama kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks on toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on tegevuse eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik). Toetuse saaja peab tõendama ka kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse/tulemuste saavutamist. Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja hilisemalt tõendama ega raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 9)käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike andmebaaside litsentside soetamine kuni 15 % ulatuses asutuse institutsionaalse projekti kogumaksumusest. Tarkvara ja litsentsid on eelduseks sellele, et loodava intellektuaalomandi kaitsmine võimalik oleks, ehk tegemist on eelduste loomisega. 10) koolituskulud. Eelnõu §6 lg 3 sätestab, et käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 kaudsed kulud moodustavad 15% rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §- le 21. Eelnõu §6 lg 4 sätestab tegevuse abikõlbmatud kulud. Asutuste püsikulude abikõlbmatus tuleneb eesmärgist toetada vaid uute, ettevõtete vajadustest lähtuvate teenuste arendamisega tekkivaid vajalikke personali- ja laborikulusid. Tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega seotud kulu ei ole abikõlblik. Tasemeõpe on kutseõppeasutuste seaduse § 23 lg 2 p 1 tähenduses õpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Samuti ei ole abikõlbulikud esinduskulud ja kingitused. Abikõlblike kulude hulka ei loeta ka tegelike kulude alusel riigisisesed sõidu- ja majutuse kulusid tegelike kulude alusel, kuna need kulud kaetakse § 6 lõige 3 alusel kaudsetest kuludest. Eelnõu § 7 käsitleb riigiabi. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu 17 riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1. Abi antakse riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva määruse kontekstis panustab riik tegevuse kaasfinantseeringusse, samuti loetakse struktuuritoetust riigi vahenditeks. 2. Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda avaliku sektori asutused. Kui selgub, et avaliku sektori asutusele antav toetus tegevustes § 5 lg 1 punktis 4 kvalifitseerub riigiabiks (kui toetatakse teadustaristu majandustegevusi üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust), kohaldatakse talle suurettevõtetele mõeldud toetuse määrasid. § 5 lg 1 punktides 1-2 sätestatud tegevuste puhul antakse abi ühistegevusteks konsortsiumitele, mille moodustavad avalik-õiguslikud ülikoolid, positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused või rakenduskõrgkoolid teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusteks või teadmussiirdeks, mida ei loeta majandustegevuseks, seega ei ole tegemist riigiabiga. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus (2022/C414/01) sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. 3. Abimeetmel on valikuline iseloom Toetust antakse teadmussiirde tegevusteks riigi– ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide ja ühiskonna teenimise võimekuse tõstmiseks asutuste vastutusvaldkondades. Tegevused peavad kasvatama asutustes ettevõtluskoostööd, tagama teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiire rakendumise ühiskonnas ning teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis ettevõtliku mõtteviisi väärtustamise. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud tegevusel on valikuline iseloom. 4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Teadustöö tulemuste viimine tehnoloogia valmidusastmete skaalal turule lähemale on üldjuhul pikaajaline protsess, mis lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Abimeede võib anda, kuid ei pruugi, abi saajale majandusliku eelise, kuna toetuse abil saavad asutuste töötajad juurde teadmisi ning on võimalik arendada välja uusi teenuseid, mis aitavad kaasa asutuse protsesside arendamisele ja täiustamisele. 5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 18 Tegevuse raames antava toetuse puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine EL riikide vahel välistatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 võib ettevõtetele või asutustele antava abi puhul olla tegemist riigiabi andmisega. Eelnõu §-s 8 sätestab abikõlblikkuse perioodi. Tegevuse abikõlblikkuse perioodiks on 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029. Eelnõu §8 lg 2 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 alusel nende projektide kulude eraldi välja toomist, mis on abikõlblikkuse perioodil tehtud enne rahastamisotsust. Eelnõu §8 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuste projektide kestvuse, milleks on 12 kuud. Eelnõu § 9 sätestab taotletava toetuse kogumaksumuse, piirsummade ja osakaaluga seonduva. Tegevuse kogumaksumus on 39 428 614 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: 1) Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi ERF) (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.2 alt) 22 700 000 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 864 292 eurot (15% kogumaksumusest) ning omafinantseering vähemalt 4 864 292 eurot (vähemalt 15%); 2) ERF (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (iv)„aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme 21.1.4.2 alt) 4 900 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 100 000 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). 3) meetmest 21.1.1.2 rahastatakse § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud tegevusi ning meetmest 21.1.4.2 rahastatakse § 5 lg 1 punktis 2 toodud asutuste teadmussiirde- ja äriarendusealaste teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise tegevust; Lõikes 1 sätestatakse minimaalne summa institutsionaalsetele- ja ühistaotlustele eraldi, milleks on § 5 lõikes 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning § 5 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta. Taotletava toetuse alampiiri seadmise eesmärk on vältida toetuse andmisel tegevuste ja vahendite killustamist. Lõikes 2 sätestatakse taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks, milleks on kuni 75 000 eurot projekti kohta. Antud toetussumma eest tuleb saavutada tulemus, mis on kooskõlas seatud eesmärkidega. Lõikes 3 seatakse taotletava toetuse ülempiir institutsionaalsetele sisutegevustele, s.t. § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevustele. Rakendusasutus määrab taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel on arvestatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute osakaalu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe tegevustoetuse mahtusid aastatel 2019– 2023. Ülempiiri baassummana arvestatakse ühe asutuse kohta 200 000 eurot (mis on vastavalt § 9 lõikes 1 toodule ka toetuse taotlemise alampiiriks), millele lisandub vastav arvestuslik summa. Kui taotluses toodud abikõlblikele tegevustele planeeritud summa ei ületa toetuse taotlemise alampiiri, siis taotlust ei rahastata. Nii teaduse kui kõrghariduse finantseerimise ning asutuste ettevõtluslepingute mahud annavad võrdselt 1/3 taotletava toetuse ülempiirist, kuid asutused ei ole kohustatud arvestuslikku proportsiooni ettepaneku koostamisel järgima. Sisemine jaotus eri valdkondi puudutavate tegevuste ja eelarve osas on asutuse otsustada. Asutusepõhine ülempiiri seadmine võimaldab toetuse eraldamisel arvestada asutuste eripärasid, sh hõlmatust teadus- või õppetegevusega, asutuse suurust, ettevõtluskoostööd ja vastutusvaldkondade ulatust. Taotletavale toetusele ülempiiride seadmine aitab kaasa asutuste poolt realistlike taotluste esitamisele ja vähendab administratiivkoormust ettepanekute hindamisel. Igale asutusele määratud taotletava toetuse ülempiir teatatakse asutustele 19 ettepanekute kogumise väljakuulutamisel. Asutuste ühinemisel või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusasutus taotletava toetuse ülempiiri muuta. Taotletava toetuse ülempiiri asutuste lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul. Lõikes 4 on sätestatud toetuse maksimaalne summa määruse § 5 lg 1 punktides 1 ja 4 nimetatud soetustele, milleks on 15% asutusele antavast toetusest. Lõikes 5 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud tegevustele, kus toetuse osakaal on kuni 85% ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%. Lõikes 6 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktis 2 toodud tegevuseks kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejatel omafinantseeringu nõuet ei ole. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu §-s 10 lg 1 määratletakse võimalike toetuse saajate sihtgrupp. Toetust võib taotleda avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019-2023 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust, avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool või riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused tegevuse sihtgruppi ei kuulu, kuna tulenevalt ASTRA+ eesmärgist ja fookusest ei ole riik eraõiguslike asutuste puhul omanik ega vastutav asutuse eesmärkide täitmise ega asutuse arendamise eest. Eelnõu §-s 10 lg 2 määratleb, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2. Eelnõu §-s 11 tuuakse välja taotleja kohustused. Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded esitatavale taotlusele. Nõuded kehtivad sarnaselt nii nende taotluste osas, mis sisaldavad ühistegevusi, kui taotluste osas, mis on institutsionaalsed. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse nõue ühistaotluse esitamise puhul partnerite osalemise kinnitusele ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. Eelnõu § 12 lg 2 sätestab nõude, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eelnõu § 12 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 2 toodud tegevusteks taotluse esitamiseks vajalikud kinnitused, andmed või dokumendid. Eelnõu § 12 lg 4 sätestab nõuded käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks asutuse poolt esitatavatele taotlustele. Eelnõu § 12 lg 4 p 4 sätestab tingimused § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuse teistkordseks taotlemiseks. Kaheastmeline toetuse taotlemise võimalus on vajalik teadustulemuste turule lähemale viimiseks, milleks erinevates valdkondades võib aega ja vahendeid kuluda erinevalt. Soositud on taotlused, kus tehakse koostööd mitmete asutuste ja nende asutuste uurimisgruppide vahel. Oluline aspekt teise järjestikuse projekti taotlemisel on nõue uurimisgrupi meeskonna eelnev osalemine § 5 lõike 1 punkti 2 raames ellu viidavas ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste tõstmise programmis. Eeldatavalt tõstetakse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusega nii uurimisteema tehnoloogilist valmidustaset, kui ka uurimismeeskonna ettevõtlikkust. Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse mitme partneri poolt esitatava taotluse esitamiseks vajalikud kinnitused. 20 Eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatakse institutsionaalset toetust taotlevale asutusele valikuvõimalus § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuste vahel. Seejuures sätestatakse ka nõue, et iga valitud tegevuse kohta tuleb eraldi esitada ka eelarve ja tegevuste väljundnäitajad. 4. peatükk Toetuse taotlemine Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused ja taotluse esitamise tähtajast teavitamine. § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 taotlustele on üks taotlusvoor. § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks avatakse kuni kaks vooru aastas. Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toimuvad eraldi taotlusvoorud § 5 lõike 1 punktide 1-4 tegevustele. Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse taotluse esitamise viis. Eelnõu § 14 lõikes 3 selgitatakse toetuse vastuvõtutähtaja nihkumist võimaliku e-toetuse keskkonna tehnilise rikke puhul. 5. peatükk Taotluste menetlemine Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse esitamist, taotlusele esitatavaid nõudeid, hindamis- ja valikukriteeriume ning -metoodikat. Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise tingimused. Taotlus esitatakse e- toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva. Puuduste korral taotluses on taotlejal alates teate kättesaamisest 10 tööpäeva aega võimalikud puudused kõrvaldada. Kui taotluse tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, siis võib taotleja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel. Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta käesoleva määruse § 5 lg 1 toodud tegevustele, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks. Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse mahu vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine. Eelnõu §-s 17 sätestatakse ekspertkomisjoni ja ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamine. Eelnõu § 17 lg 1 sätestab ekspertkomisjoni moodustamise ja tema volitused eelnõu § 5 lõikes 1 p 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamisel. Eelnõu § 17 lg 2 sätestab ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamise ja tema volitused. Juhtkomisjoni ülesanneteks on § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine ja kinnitamine, § 5 lõikes 1 p 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks ekspertkomisjoni poolt esitatud ettepanekute kinnitamine, ASTRA+ tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise teostamine, projektide ja ASTRA+ paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine. 21 Eelnõu §-s 18 sätestatakse projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekte hinnatakse lõikes 1 toodud järgmise viie hindamiskriteeriumi alusel: 1) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele; 2) Projekti põhjendatus; 3) Projekti kuluefektiivsus; 4) Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Eelnõu § 18 lg 2 kuni 6 tuuakse välja lg 1 toodud hindamiskriteeriumite hindamise täpsustavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatakse ekspertkomisjoni poolse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuste põhjendatuse hindamise olulised kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 5 all, kus sätestatakse kriteerium toetuse taotleja suutlikkusele projekti ellu viia, sätestatakse punktis 3 järelkasvu ehk noorteadlaste kaasamise kriteerium. Lähtudes analüüsidest (Teadus- ja Arendusnõukogu TAI töötajate järelkasvu raport, 2024), milles leitakse, et alustavatel ja karjääri keskel olevate teadlaste ligipääs rahastamisvõimalustele on keerulisem, ning meetme üldisest eesmärgist suurendada teadmusiirde võimekust rõhuga just teadlaste järelkasvul tuleks taotluste hindamisel rakendada kriteeriume, mis parandavad noorteadlaste eduvõimalusi. Kuigi vastutava täitja vanusel või doktorikraadi kaitsmise ajal põhinevat piirangut määruses ei seata, tuleb taotluste hindamise tingimustes järelkasvu eesmärgiga arvestada. Eelnõu § 18 lg 7 sätestatakse valikumetoodika kasutamine rakendusüksuse poolt. Eelnõu § 18 lg 8 all tuuakse välja projektide hindamine lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega. Lõikes 9 sätestatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste juhtkomisjoni poolse hindamise aluseks olevad järgnevad valikukriteeriumide osakaalud, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 25 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 protsenti. Lõikes 10 tuuakse välja nõuetele vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise kriteeriumid. Lõikes 11 tuuakse välja valikukriteeriumi hinde lävend, mille puhul taotluse hindamine lõpeb. Lõige 12 sätestab võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatavaks kriteeriumiks pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 valikukriteeriumi hinne kõrgem. Lõige 13 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuses võrdsete näitajatega projektide eelistatavaks kriteeriumiks kõrgemalt hinnatavaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 5 kriteeriumi: projekti teaduslikku taset, idee tehnoloogilist eelist alternatiivsete tehnoloogiate ees, kommertspotentsiaali ja kommertsialiseerimisvõimalusi, seal hulgas tehnoloogilist uudsust, kas tehnoloogiat saab piisavalt kaitsta patentide, autoriõiguse, kaubamärgi või muu intellektuaalomandi kaitsmise viisiga, kas tehnoloogial on potentsiaalseid kasutust piiravaid riske, nagu tervise-, keskkonna-, õigus- ja privaatsusriske ja kas tehnoloogia on potentsiaalselt skaleeritav. 22 Eelnõu §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Mitme asutuse poolt esitatavad ühistaotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Institutsionaalsed, asutuste poolt esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele kuni maksimaalse asutusele kehtestatud institutsionaalse toetuse määrale ning taotlusvooru eelarvele. Eelnõu § 19 lg 2 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatavad toetuse saaja õigused ja kohustused. Eelnõu § 19 lg 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse taotlejale esitamise viis ja tähtaeg. Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 12 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimummäära ei suurendata. Kui projekti tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, võib toetuse saaja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel, juhul kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. Kui muudatused eeldavad juhtkomisjoni kaasamist ning juhtkomisjoni hinnangul on taotluse muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti muudatuse kinnitamiseks. Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks. Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused Eelnõu §-s 24 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. 23 Toetuse saaja ja partner täidavad ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, teavitamisega seotud kohustusi, dokumentide säilitamise kohustusi, 5 aasta kestuse nõude täitmise kohustust, riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi nende kohalduvusel, esitama enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks ning kohustub maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust. 8. peatükk Aruannete esitamine Eelnõu §-s 25 sätestatakse toetuse saajate kohustused seoses regulaarse aruandlusega, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimald avad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu § 5 lõigete 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt nelja-aastase projekti kolmandal aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku kolme aasta vahearuande põhjal. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole kirjeldada põhjalikumalt ellu viidud tegevuste mõju TAIE eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e- keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne tööpäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 26 sätestatakse toetuse maksmise kord. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuses toimub toetuse maksmine kindlasummalise makse alusel, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. Eelnõu §-s 27 sätestatakse makse menetlemise peatamise kord. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu §-s 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord. 24 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38 sätestatule. Eelnõu §-s 29 sätestatakse vaide esitamise kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. (2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. (3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele ASTRA+ tegevusega toetatakse teadusuuringute mõju suurendamist ühiskonnas ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse tõstmist Eestis. ASTRA+ toetust saavad taotleda positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud ülikoolid ja teadus- ja arendusasutused, riiklikud rakenduskõrgkoolid ja/või riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsevad kõrgkoolid ning avalik-õiguslikud või riigi teadus- ja arendusasutused. Muudatus omab nimetatud mõjude osas eeldatavasti positiivset mõju, kuna tegevuse üheks eesmärgiks on Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ning TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse panustamine. Muudatus omab positiivset mõju haridussüsteemile ja kultuuri korraldusele. Toetusmeede omab positiivset mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule ning ühtlasi panustab muudatus teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Tegevuste eeldatav mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse tagamisele, keskkonnakaitsele ja kliimaneutraalsusele ning regionaalarengule on toodud seletuskirja punktis 1.3 (lk 8-9). Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust 25 (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. 5. Määruse kehtivus Määrus hakkab kehtima üldises korras. Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Lisad: Lisa 1: „Innovatsiooniküpsuse tasemed“; Lisa 2: „Ekspertarvamus“; Lisa 3: „Ekspertarvamus“; Lisa 4: „Riskihindamise tabel“; Lisa 5: „Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvestamise kontroll- leht“. 26 Haridus- ja teadusministri määruse seletuskirja lisa 1 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ Innovatsiooniküpsuse tasemed (Funding Readiness Level – FRL), autor: KTH Rootsi (https://kthinnovationreadinesslevel.com/wp-content/uploads/sites/9/2018/10/Funding-readiness-level.pdf) 9 Tagatud rahastus vähemalt 6-12 kuu pikkuseks tegevuseks vastavalt kehtivale äriplaanile/tegevuskavale – raha on pangakontol või prognoositav korduv tulu; Täielikult juurutatud finantsjärelevalve ja raamatupidamise süsteem jooksva finantsseisu pidevaks kontrolliks ja tulevaste rahastamisvajaduste heaks prognoosimiseks 8 Konkreetsed arutelud (kokkulepete tasemel) ühe või mitme välise rahastamisallikaga, kes on selgelt huvitatud; Kõik välisrahastuse jaoks vajalikud abimaterjalid (finants-, äriplaan jne); Korrektselt asutatud juriidiline isik, mille omandistruktuur on planeeritud rahastamisallikale sobiv (mitte killustatud või olulised osad, mis kuuluvad mitteaktiivsetele/panust mitteandvatele isikutele); Kõik peamised juriidilised, intellektuaalomandi õiguste, finants- ja tegevusdokumendid ja lepingud on kogutud ja kättesaadavad väliseks läbivaatamiseks (nõuetekohane hoolsus) 7 Arutelud võimalike väliste rahastamisallikatega kindlaksmääratud pakkumise ümber (kui palju raha, mille eest, tingimused, hindamine jne); Rahastamise esitlus (Pitching) on valmis, proovitud ja testitud ning äriplaan (või samaväärne) koos finantsprognooside, vahe-eesmärkide plaani jms.; Põhilised raamatupidamissüsteemid ja dokumentatsioon finantsjäreltegevuseks 6 Rahastamise uuendatud/täiustatud esitlus on asjakohase vaatajaskonna peal testitud; 3-5-aastane PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog ettevõtte/projekti jaoks tabelivormingus, mis selgitab lähi- ja keskpika perioodi rahastamisvajadust 5 Rahastamise esitlus (nt investori esituse formaat), mis on välja töötatud ja asjakohase vaatajaskonna peal testitud; Esialgne PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog järgmiseks 12 kuuks arvutustabeli vormingus; Otsustatud rahastamisstrateegia ja rahastamisallikate üle, et jõuda elujõulise ärimudelini – lähtudes erinevate strateegiate plussidest/miinustest; Ülevaade välisrahastamise (eriti omakapitali) nõuetest ja tagajärgedest ärimudelile, kontrollile ja omandile. 4 Idee ärilise potentsiaali kontrollimiseks on välja töötatud plaan (nt 3-12 kuud, sh hüpoteesid, mida kontrollida, eesmärgid, tegevused, ajakava, rahastamisvajadus); Tuvastatud asjakohased rahastamisallikad; Tagatud piisav rahastamine idee testimise kava (kas toode, teenus või süsteem vastab määrusele, nõudele, spetsifikatsioonile, kehtestatud tingimustele) olulise osa elluviimiseks. 3 Tagatud piisav rahastamine esmasteks teostatavustoiminguteks (nt 1–6 kuud); Teadlikkus erinevatest rahastamisliikidest (omavahendid, annetused, omakapital (osakud), klientidelt jne) ja nende tüüpilistest plussidest/miinustest. 2 Esialgsed tegevused ja kulud potentsiaali/teostatavuse kontrollimiseks, kui idee on kirjeldatud (nt 1-6 kuud). Esialgsete verstapostide jaoks (nt 1–6 kuud) on olemas põhiplaan rahastamisvõimalustega 1 Vähene või puudub igasugune ülevaade asjakohastest tegevustest ja kuludest, et kontrollida idee potentsiaali/teostatavust Väike ülevaade erinevatest rahastamisvõimalustest ja rahastamise tüüpidest. Haridus- ja teadusministeerium Munga 18 Tartu 50088 31. jaanuar 2024 EKSPERTARVAMUS Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn “arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas Ülesande püstitus: HTM soovib saada ekspertarvamust ASTRA+ arendusgrandi hinna osas Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet teadustulemuse idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta. Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra. Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on: • Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme võrra. • Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks. • Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (diferentseerimata). • Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada. Eksperdi taust Juhin viimased 5 aastat Tehnopoli Startup Inkubaatorit, mis kasvanud regiooni üheks suurimaks startup inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammi pakkujaks. Tänaseks on Tehnopol toetanud enam kui 700 varajase faasi startup ettevõtte arengut, turule sisenemist ning kasvu. Olen üles ehitanud ja ellu viinud mitmeid süvatehnoloogia arenguprogramme, mille hulka kuuluvad näiteks teaduse tervisekiirendi, AI ja robootika kiirendi, küberkaitse kiirendi ning veel mitmed rahvusvahelised süvatehnoloogia programmid. Meie programmides osalenud ettevõtted on esimese ringi rahastusena kaasanud enam kui 38 miljonit eurot kapitali. Lisaks eelnevale juhin NATO DIANA kaksikkasutusega tehnoloogiatele suunatud kiirendi elluviimist Eestis. Samuti olen Tehnopol Ventures´i juhatuse liige ning aktiivne mentor ja koolitaja startup kogukonnas. Oma panuse järgmise põlvkonna startup asutajate tekkesse annan olles startup ettevõtluse lektor Tallinna Tehnikaülikoolis. Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X  Eksperthinnang Teaduspõhised meeskonnad vajavad oma arengu algusfaasides palju välist täiendavat abi. Sellist abi pakuvad nii Eestis kui ka mujal erinevad inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammid. Nimetatud programmid võivad olla nii tehnoloogiaagnostilised ehk ühte vooru võetakse vastu erinevaid tehnoloogiaid arendavad tiimid kui ka vertikaalipõhised, kus kiirendiga liituvad vaid ühe valdkonna ettevõtted. Tehnopol on varasemalt üle Euroopa kaardistanud üle 25 süvatehnoloogia inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammi, mille põhjal võib väita, et enamik selliseid programme kestab vähemalt 6 kuud, sagedamini aga 9-12 kuud. Inkubatsiooniprogrammide kestvus võib ulatuda ka 18-24 kuuni, kuid sel juhul on vastuvõetavate meeskondade TVT pigem alla 4. Tehnopoli inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammides osaleb igal aastal ca 100 startup meeskonda ning pakutavad programmid on pikkusega 6-12 kuud. Selle perioodi jooksul on võimalik saavutada TVT taseme tõus vähemalt 1 taseme võrra, edukamate meeskondade puhul ka 2 ja enama taseme võrra. Varajase faasi teaduspõhiseid meeskondi iseloomustab enamasti kõrge tehnoloogiline võimekus ning sageli oluliselt madalam äriline võimekus. Inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammidesse jõudnud meeskonnad on enamasti alles äsja ettevõtte asutanud või ei olegi veel seda teinud ning alles planeerivad ettevõtte ametlikku loomist. Sellest hoolimata on nende tase kiirendiprogrammidesse jõudes enamasti TVT 4 juures. Seega võib öelda, et esmane tehnoloogia valideerimine laboritingimustes on tehtud, kuid tehnoloogiat ei ole testitud veel reaalses päriselu keskkonnas, sageli on täielikult välja arendamata ka ärimudel ning puudub valideering potentsiaalse tulevase lõppkliendiga ning realistlik turule sisenemise strateegia. Peamine arendustöö tehakse sellistes meeskondades ettevõtte siseselt. See tähendab, et meekonnas peavad töötama inimesed, kes suudavad arendada tehnoloogiat ning samuti need, kelle peamine fookus ja suutlikkus on seotud ettevõtte äri arendamisega. Seetõttu vajavad sellised ettevõtted kapitali, et tasuda ettevõtte osanike ja töötajate tööaja eest. Tavapärane on loogika, et mida suurem on inimese osalus ettevõttes, seda tagasihoidlikumalt saab ta sellest ettevõttest palka ning vastupidi. Siiski on ettevõtte arenguks ja ellujäämiseks vaja, et tagatud on baassissetulek, mis võimaldab ettevõtjal keskenduda lisandväärtuse loomisele. Keskmine varase faasi startup meeskonna suurus on 3-5 liiget, ning omakorda nende keskmine igakuine tasu vahemikus 2500 - 3500 eurot brutotasuna. See teeb ühe inimese tasuna 9-kuulise kiirendiperioodi jooksul 30 000 - 42 000 eurot. Sellele lisanduvad veel tehnoloogia arendamisega seotud kulud, mis varieeruvad märkimisväärselt. Lisaks kaasnevad ettevõtte opereerimisega ka administratiivsed ja kaasnevad kulud ca 30% ulatuses palgafondist. Kulude struktuuris võib lähtuda järgnevast - Tööjõukulu koos sisemise toote- ja äriarendusega 60% - Tootearenduse sisse ostetavad komponendid 15% - Äriarenduskulu 25% Eelnevast lähtudes soovitan meeskondade arengu toetamiseks kehtestada ühtse toetussumma vahemikus 50 000 – 60 000€, mida on võimalik kasutada eelnimetatud kulugruppide lõikes ilma jäika Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X  proportsiooni ette määramata. See peaks 6-12-kuulise perioodi jooksul tagama meeskondade arenemise vähemalt 1 TVT astme võrra. Kokkuvõte Soovitan arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat diferentseerimata ühikuhinnaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Tammai Tehnopol Startup Inkubaatori juht Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn “arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas ASTRA+ meetme taust Meetme eesmärk on tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi rakenduskõrgkoolide teadmusiirde võimekust, kasvatada nii eestisisest kui rahvusvahelist ettevõtluskoostööd, tagada teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiire rakendumine ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamine teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis. Meetmete tegevusi tehakse kooskõlas nutika spetsialiseerumise põhimõtete ja TAIE f ookusvaldkondade teekaartidega. Sekkumistega toetatakse nii institutsionaalseid kui ühistegevusi. ASTRA+ arendusgrandi taust Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet teadustulemuse idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta. Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra. Meetme pikemaajalisteks eesmärkideks on sisulise teadus-arenduskoostöö elavdamine ja teadmussiirde parandamine Eestis. Meetme sihtgrupiks on teadusmahuka ökosüsteemi osapooled kuis riigi- ja avalik-õiguslik ud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja rakenduskõrgkoolid. Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on: • Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme võrra. • Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks. • Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (dif erentseerimata). • Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada. Ühikuhinna kujundamisel saab võtta aluseks sarnase eesmärgiga toetusmeetmed ja tugiteenused, mille raames sarnase sisuga tegevusi toetatakse ning ellu viiakse. Eestis on hetkel elluviimisel või avanemisel järgmised meetmed/programmed, mille puhul on kas otseseks või kaudseks eesmärgiks teadustiimide või iduettevõtete arendusjärgus olevate toodete-teenuste TVT tõus: 1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus 2. Rakendusuuringute programmi (RUP) väikeprojektide meede 3. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite programm 4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi programm  5. Research to Business Funding (Soome) Võrreldavatena võib vaadata ka kohalike ettevõtluse tugiorganisatsioonide, ennekõike teadusparkide, poolt elluviidavaid inkubatsiooni- ja kiirendiprogramme. Euroopa Kosmoseagentuuri Äriinkubaator, Tartu Teaduspargi Sparkup Inkubaator, Tallinna Teaduspark - Tehnopoli Startup Inkubaatori eestveetavad erinevad kiirendiprogrammid ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarenduse toetusmeedet. Vaatame lähemalt ülaltoodud toetusi ja programme: 1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus Toetuse eesmärk: soodustada alus- ja rakendusuuringute tulemuste edasiarendamist nii, et väljatöötatud lahendus võetaks kasutusele ja see avaldaks ühiskonnale positiivset mõju. Sihitud TVT tasemed: TVT 2-5 Suurim toetus: 35 000€ Omaf inantseering: 0% Projekti kestus (max): 12 kuud Töötasu: abikõlbulik 40%-60% ulatuses Sihtgrupp: teadusrühmad Lisainf o: TÜ siseveeb Kommentaar: Eksperimentaalarenduse toetuse väljatöötamisel on võetud arvesse Vilniuse Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kogemusi samalaadsete instrumentidega. Toetussummalt ei arvestata üldkulu. 2. Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor (Väike-RUP) Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine Sihitud TVT tasemed: TVT 3-7 Suurim toetus: 150 000€ Omaf inantseering: 20%-75% Projekti kestus (max): 36 kuud Töötasu: abikõlbulik Sihtgrupp: ettevõtted, sh iduettevõtted Lisainf o: https://eas.ee/toetused/rakendusuuringute-programm i-vaikeprojekt ide - taotlusvoor/#row-3-4 Kommentaar: Rakendusuuringute väikeprogramm on mõeldud uudsete ideede esmaseks valideerimiseks või väiksemahuliste arenduste läbiviimiseks. Eelnõustamine kohustuslik. 3. Rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite program Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4 Toetuse maht: 100 000€* Omaf inantseering: 0% Kiirendiprogrammi kestus (max): 10 kuud Töötasu: abikõlbmatu Sihtgrupp: iduettevõtted Lisainf o: https://kik.ee/et/kiki-enda-projektid/rohetehnoloogia-iduettevotete-arendusteenused https://www.beamline.f und/deeptech  Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine ühe taseme võrra ning erainvesteeringu kaasamine. *100 000€ toetus sisaldab nii toote- kui äriarendusteenuseid ning seda summat ei anta ettevõtte käsutusse. Kulud peab kandma kiirendi operaator. 4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi program Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4 Toetuse maht: 25 000* Omaf inantseering: 0% Kiirendiprogrammi kestus: 9 kuud Töötasu: abikõlbulik** Sihtgrupp: teadustiimid***, iduettevõtted Lisainf o: https://ut.ee/et/sisu/tervisetehnoloogiate-kiirendiprogramm Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine ühe taseme võrra ning turuküpsusele lähenemine. *25 000€ toetus sisaldas nii toote- kui äriarendusteenuseid (17K€) ning seda summat ei antud vabalt ettevõtte käsutusse. **kuni 40% kuludest võis minna palgakuludeks ***programmi vastuvõtmisel ei olnud kohustust omada registreeritud äriühingut, programmi jooksul oli see soovituslik asutada 5. Research to Business Funding (Business Finland) Programmi eesmärk: teadustulemuste kommertsialiseerimine Sihitud TVT tasemed: ei ole määratletud TVT taset* Toetuse maht: 300 000€ - 700 000€** Omaf inantseering: 30% Projekti kestus (max): 12-24 kuud Töötasu: abikõlbulik Sihtgrupp: avalik-õiguslikud T&A asutused, sh teadusrühmad Lisainf o: https://www.businessf inland.f i/en/f or-f innish-customers/services/f unding/cooperation- between-companies-and-research-organizations/research-to-business#stored Kommentaar: Soomes Business Finlandi poolt elluviidav Research to Business meede on lähim vaste ASTRA+ arendusgrandile sihtgrupi ja meetme eesmärgi osas. Samas on seal nõutab T&A asutuste poolne omaf inantseering. *Kuigi pole selgelt def ineeritud TVT lävendtaset, siis meetme tingimustest võib välja lugeda, et taotlused on suunatud vahemikku TVT4-7. **Vähemalt 40% rahastusest peab olema otseselt suunatud kommertsialiseerimistegevustele. Arendusprojektide kestus Tuginedes erinevate kiirendiprogrammide ning RUPi kogemusele, sh 130+ toetatud projekti ja välja jagatud üle 100 MEUR toetust, on soovitatav tegevuste elluviimise minimaalseks kestvuseks planeerida 6 kuud. See võimaldab piisavat ettevalmistusaega ning samuti aega konkreetse arenduse TVT taseme tõstmiseks. Näiteks Väike-RUPi veidi mahukamaid IKT arendusi tehakse 8-10 kuud. Võttes arvesse, et sihtgrupiks on pigem varase f aasi ja madalamal TVTl olevad teadustiimid ning arendustöö maht on iga juhtumi puhul erinev, siis mõistlik projekti kestus on 6-12 kuud. Selle aja jooksul on võimalik hinnata projekti edenemist või progressi puudumist. Kaaluda võib 6-kuulise perioodi järel vahearuande esitamist ja rahastuse jaotamist kaheosaliseks. Arendusprojektide kulupildist Väikeste ja lühiajaliste grantide puhul (alla 100K) on mõistlik kasutada ühikuhindu, sest vastasel juhul läheb kulude menetlusele ebaproportsionaalselt suur ajaline ja rahaline ressurss. Sarnast lähenemist kasutab Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeede (SekMo). Tartu Ülikooli poolt täna kasutatav eksperimentaalarenduse toetus on lähim vaste arendusgrandile. Sealne lubatav kulude jagunemine on alljärgnev. Toetust on lubatud kasutada järgmiste eesmärgi saavutamiseks vajalike kulude katteks: 1. töötasud ja stipendiumid (loodus- ja täppisteaduste valdkonna projektides mitte üle 40% ja meditsiiniteaduste valdkonna projektides mitte üle 60% toetuse summast; sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna projektides piirang puudub); 2. lähetuskulud (sh konverentsidel, messidel ja võrgustikukohtumistel osalemisega seotud muud kulud); 3. materjalide, seadmete ja sisseostetud teenustega seotud kulud. Töö mahtu üheselt hinnata on keeruline kuid tõmmates paralleele teadusrühmade ja varajase f aasi teaduspõhiste iduettevõtetega, siis konkreetsele projektile keskendunud meeskondade suurused on enamasti 2-5 liikmelised, kellest arendustööga tegeleb 2-3 inimest. Tööjõukulu on peamiseid kuluallikaid, millele lisanduvad tootearenduskulud ja potentsiaalselt esmased äriarenduskulud, sh intellektuaalomandi kaitsega seotud kulud. Tööjõukulu 1 FTE kohta arvestaksime brutopalgaga 2 500 – 3 000€ kuus, mis on veidi madalam kui täna teadlase keskmine palk avalikus sektoris. Arvestades 1-2 inimese tööjõukulu 9-12 kuu jooksul tähendab see ca 60 000€ kulu. Kaudsete kuludena lisades juurde toote- ja äriarenduskulud 40% ulatuses tööjõukuludest saame täiendavalt 24 000€. Võib siduda projektide eelarved Soome näitega sarnaselt andes ette määra kui mitu protsenti projekti kavandatavast eelarvest peab olema suunatud tootearendusele ning kuipalj u äriarendusele. Pakume välja vahemikud kulude jagunemisele: - tööjõukulu 40-60% - tootearenduskulu 25-35% - äriarenduskulu 25-35% Samas oleme näinud korduvalt juhtumeid, kus raha mõistliku kasutamisega, eriti lühiajalise (6- 12 kuud) perioodi jooksul on olnud raskuseid. Arvestades kogu rahastuse piiratust, positiivselt agressiivset survet edeneda projektiga nobedas tempos ja sooviga, et võimalikult palju häid tiime saaks toetatud, soovitame 6-12 kuulise perioodi toetussummat vahemikus 50 000 – 60 000€. Riskidest Riskid pole tingimata seotud rahastuse skeemiga (ühikuhind vs tekkepõhine), vaid sellega, et arendusprojektis püstitatud hüpoteesid ei pea paika. Meie hinnangul kulude kontrollimine arvete alusel riske oluliselt ei maanda. Pigem on oluline, et taotlus oleks ettevalmistatud piisava detailsusega mõistmaks, mida soovitakse saavutada ning kellele seda vaja on. Kokkuvõte Soovitame arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat dif erentseerimata ühikuhinnaga hoidmaks menetluskulusid ja aega võimalikult madalal. VAIDO MIKHEIM StartUp Estonia Teadmusmahuka ettevõtluse projektijuht Startup ökosüsteemi osakond EASi ja KredExi ühendasutus +372 5742 4891 [email protected] Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist_Ministri määrus nr 1.1-1/24/24 (Astra+) Kuupäev: 2024-08-22 13:08 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist. Pealkiri: Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+) Registreerimise kuupäev: 21.08.2024 Registreerimisnumber: 1.1-1/24/24 Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected] <mailto:[email protected]>