Haridus- ja teadusministri 29.06.2024. a käskkiri nr 193 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks"

Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, "RTK Toetused" <[email protected]> Teema: Haridus- ja teadusministri 29.06.2024. a käskkiri nr 193 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks" Kuupäev: 2024-07-02 06:52 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Edastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks" Registreerimise kuupäev: 29.06.2024 Registreerimisnumber: 1.1-2/24/193 Käskkirja paberkandjal ei edastata. Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected] <mailto:[email protected]> MINISTRI KÄSKKIRI 29.06.2024 11:20:00 nr 1.1-2/24/193 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027” elluviimiseks vastavalt käskkirja lisale 1. 2. Kinnitan investeeringute kava vastavalt käskkirja lisale 2. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus investeeringute kava muuta või sealt projekte välja arvata kui elluviijad ei pea kinni projektide elluviimise ajakavast või ei täida toetuse andmise tingimustes nimetatud elluviijate kohustusi. 4. Käskkirja rakendatakse 1. juulist 2023. a. 5. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Põhikoolivõrgu korrastamine (kahanevas piirkonnas õppekohtade vastavusse viimiseks demograafiliste muutustega), kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine ning haridusasutuste vahelise koostöö arendamine (piirkondlikud hariduskeskused)” elluviimiseks toetuse andmist. Rahastatavad projektid on nimetatud Haridus- ja noorteprogramm 2024-2027 lisas 1 „Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)“. 1.2. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega” saavutamisse. 1.3. Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” saavutamisse. Rahastatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik” saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna-/kliimaeesmärke ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Rahulolu KOVi teenustega”, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”. 2. Rahastamise eesmärk ja tulemused 2.1. Rahastamise eesmärk on terviklikult korrastada Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste üksuste koolivõrk viies üldhariduskoolide arvu ning nende hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega. 2.2. Rahastatavate projektide elluviijatelt oodatavad tulemused on kirjeldatud haridus- ja teadusministri käskkirja, millega kinnitati käesolevad toetuse andmise tingimused, lisas 2 „Investeeringute kava“ (edaspidi investeeringute kava). 2.3. Projektide rahastamine panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitaja „Uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus” (isikuid) saavutamisse. Näitaja algtase on 0, vahe-sihttase aastaks 2024 on 200 ja sihttase aastaks 2029 on 1700. 2.4. Projektide rahastamine panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud haridusasutuste kasutajate arv aastas” saavutamisse. Näitaja algtase on 0, sihttase aastaks 2029 on 1530. 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus Rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 4. Elluviijad ja partner 4.1. Elluviijad on nimetatud käskkirja lisas 2 (investeeringute kava). 4.2. Tegevuse elluviimisse on kaasatud partnerina Haridus- ja Teadusministeerium, kelle ülesandeks on projektis „Kohtla-Järve Järve linnaosas kahe omavalitsuse pidamisel oleva põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning koolihoone ehitamine riigi pidamisel olevale Kohtla-Järve Järve Koolile“ uue koolihoone ehitamine Kohtla-Järve Järve Koolile ning vastavas osas omafinantseeringu kohustuse kandmine. 5. Toetatavad tegevused 5.1. Rahastatakse projekte, millega panustatakse käesoleva käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgi, oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest mis aitavad kaasa kohaliku omavalitsuse koolivõrgu ümberkorraldamisele vastavalt investeeringute kavale: 5.1.1. olemasoleva õppehoone rekonstrueerimine või uue õppehoone ehitamine ning selle sisustamine; 5.1.2. endise õppehoone või selle osa lammutamine. 5.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 5.3. Toetatakse tegevusi, mis vastavad keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte). 5.4. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. 5.5. Tegevusi viiakse ellu Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste üksustes. 5.6. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.07.2023 kuni 31.12.2029. 7. Tegevuste eelarve 7.1. Tegevuste kogumaksumus on 71 341 176 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 70% ehk 49 938 824 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15% ehk 10 701 176 eurot. Tegevuse elluviijatelt nõutav omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% iga projekti abikõlblikest kuludest. 7.2. Toetuse (sh Euroopa Liidu struktuurifondide toetus ja riiklik kaasfinantseering) eelarve, mille ulatuses elluviija vastutab projekti tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest on toodud investeeringute kavas. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega. 8.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punkti 2 kohase tulemuse saavutamiseks käesoleva käskkirja punkti 4 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva käskkirja punktis 7 sätestatud eelarvele: 8.2.1. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine; 8.2.2. detailplaneeringute koostamise läbiviimine; 8.2.3. hoone energiaauditi ja ligipääsetavuse auditi teostamine; 8.2.4. projekteerimine; 8.2.5. ehitusprojektide ekspertiiside ning ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.6. keskkonnamõjude hindamine või kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs käsitleb ka kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist ning neid kulusid ei tehta keskkonnamõjude hindamise raames; 8.2.7. muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega; 8.2.8. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve; 8.2.9. autorijärelevalve; 8.2.10. ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd, sh haljastus, kliimamõjude leevendamiseks vajalikud tööd ning teede, parklate, rattaparklate, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine); 8.2.11. koolile vajaliku sisustuse, inventari, õppe- ning töövahendite ost ja paigaldus; 8.2.12. endiste õppehoonete või nende osade lammutamine; 8.2.13. valminud ehitiste ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.14. projektile toetuse andmise avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitamise määrus). 8.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva käskkirja raames abikõlbmatud: 8.3.1. ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks); 8.3.2. projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine; 8.3.3. ehitus- ja lammutusjäätmete prügilasse ladestamine. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 9.2. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning käesolevas käskkirjas kirjeldatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 9.3. Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 9.4. Lõppmakse taotlus esitatakse koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10. Elluviija ja partneri kohustused 10.1. Elluviijad vastutavad käesoleva haridus- ja teadusministri käskkirja lisas 2 nimetatud eelarve ulatuses lisas nimetatud projektide tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. 10.2. Partneri kohustused on toodud käesoleva käskkirja punktis 4.2 ning haridus- ja teadusministri käskkirja lisas 2. 10.3. Elluviija ja partner peavad projekti ellu viimise ajal vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning peavad olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni. 10.4. Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab elluviija olema suuteline tõendama projekti omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest. Kohaliku omavalitsuse üksusest elluviija suutlikkust projekti kulusid finantseerida hinnatakse ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel. 10.5. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 10.5.1. esitama rakendusüksusele projekti kõikide tegevuste tegemist hõlmava ajakava hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva käskkirja allkirjastamisest. Ajakava peab olema realistlik ja kooskõlas abikõlblikkuse perioodiga; 10.5.2. ellu viima tegevusi vastavalt kinnitatud eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 10.5.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule; 10.5.4. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine käesolevas käskkirjas toodud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist ning tagama kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist; 10.5.5. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et projektiga ehitatavas hoones kogutakse jäätmeid liigiti; 10.5.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul käesoleva käskkirja kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 10.5.7. teavitama meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest vastavalt teavitamise määrusele; 10.5.8. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et projektis arvestatakse määruse 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõuetega ning ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, sealhulgas liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajaduste ning ajutise iseloomuga erivajadustega ning projekt on elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega;  10.5.9. esitama rakendusüksusele kliimakindluse tagamise hinnangu hiljemalt koos esimese projekteerimis- või ehituskulusid käsitleva väljamaksetaotlusega ning tagama ehitatava taristu kliimakindluse; 10.5.10. esitama rakendusüksusele kinnituse hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega, et tegevuste tegemisel järgitakse tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt” põhimõtteid ning tagama, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning ei tekita olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 artikli 17 tähenduses; 10.5.11. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse et projektis arvestatakse kvaliteetse ruumi ja „uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 11.2. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 11.2.1. andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 11.2.2. projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 11.2.3. andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ning kliimakindluse tagamiseks ellu viidud tegevused ja tegevuste tulemused); 11.2.4. toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. 11.3. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e- keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 13. Vaiete lahendamine 13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „ „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „ P õhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamise aluseks on „ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus” (ÜSS 2021_2027 ) § 10 lg 2 ja lg 4 . Sekkumise eesmärk on korrastada terviklikult Ida-Virumaa omavalitsuste põhikoolide võrk ning toetada põhikoolide õppehoonete nüüdisajastamist . Uue perioodi sekkumise tulemusena on k oos varasemate toetuste perioodide tegevustega korrastatud maakond a hõlmav koolivõrk, kus keskhariduse vastutus on üle antud riigile , põhikoolide võrk on korrastatud ja valdav osa hoonetest on nüüdisajastatud. 2023. a koostas Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM) analüüsi Ida-Virumaa senistest muutustest ning eesootavatest vajadustest (seletuskirja lisa 1) . Rakenduskava kohaselt on toetuse andmise eesmärk kahanevas piirkonnas õppekohtade vastavusse viimiseks demograafiliste muutustega ning Ida-Virumaa rahvaarv on viimase 30 aastaga langenud kõige enam ja Statistikaameti prognooside kohaselt jätkab rahvastik vähenemist (vt seletuskirja lisa 1). Samuti on Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt Ida-Virumaa munitsipaalkoolide haridustaristu Eesti keskmisest oluliselt halvemas seisus. Kui 2023/24 õppaasta andmetel on Eesti keskmisena ca 25% KOV üldharidustaristust loomuliku ventilatsiooniga, siis Ida-Virumaal on loomuliku ventilatsiooniga pinna osakaal 57% . 06.04.2023 tutvustasime Ida-Virumaa Omavalitsusliidu arutelul analüüsi ning kavandatavaid tegevusi. Juunis 2023 esitas HTM viiele omavalitsusele ettepaneku d läbirääkimiste alustamiseks koolivõrgu korrastamiseks ja põhikoolide õppehoonete investeeringute tegemiseks . Varasema analüüsi ning 2023. a jooksul saadud omavalitsuste nõustumuste alusel koostati Haridus ja noorteprogrammi lisa 3 (Lisa 3 „ Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid investeeringud Ida - Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine “ ) ) . Sillamäe, Lüganuse ja Jõhvi omavalitsuste väljajäämine käesolevast investeeringute kavast on põhjendatud eelviidatud analüüsis seletuskirja lisas . Lisaks käesolevale meetmele on kõigil omavalitsustel võimalik taotleda vahendeid uue perioodi kaasava hariduse meetmest. Euroopa Sotsiaalfondi meetmetega on kõige suurem kooskõla sekkumistega „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika “ ning „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ , „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, "Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine" . Eelnõu ga panustatakse riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 ja H aridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse . Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar (tel 735 0185, e-post: [email protected] ) ja nõunik Marianne Rohulaid-Kuusik (tel 735 0184, [email protected]) , üldhariduspoliitika osakonna nõunik Kadi Serbak (tel 73 5 4059 , [email protected] ) , strateegili s e planeerimi s e ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, e-post [email protected] : ) , sama osakonna välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, e-post [email protected]) ja õigus - ja personali poliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, e-post [email protected]) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 12 -st punktist . Eelnõu punkti 1 alapunktide 1- 3 kohaselt aitab käesolev a sekkumise rahastamine kaasa Euroopa Regionaalarengu Fondist Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug - ja e-õppe ja -koolitusega“ saavutamisele, panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Rahulolu KOVi teenustega”, „ Elamute ja mitteelamute energiatarve “ ja „ L igipääsetavuse näitaja”. Eelnõu punkti 2 alapunktitega 1–2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused vastavalt rakenduskava s toodule . Rahastamise eesmärk on terviklikult korrastada Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste üksuste koolivõrk viies üldhariduskoolide arvu ning õppekoh tade arvu õppehoonetes vastavusse demograafiliste muutustega. R ahastatavate projektide elluviijatelt oodatavad tulemused elluviijate kaupa on toodud investeeringute kavas (ministri käskkirja lisa 2) . Projektide elluviijatelt oodatakse kompleksseid tegevusi ja nende tulemusi, mis hõlmavad koolivõrgu korrastamise otsuste tegemist volikogudes, õppehoonete ehitamist (sh on võimalikud nii uusehitised kui olemasolevate hoonete rekonstrueerimised) ja kasutuseta jäävate endiste õppehoonete või nende osade lammutamine. Seejuures on mitmed omavalitsused peale HTM ettepaneku saamist koolivõrgu korrastamise otsused volikogudes vastu võtnud (nt Alutaguse, Toila) või on seda lähiajal tegemas. Taustaanalüüsi koostamisel, kohalikele omavalitsustele ettepanekute saatmisel ning omavalitsustega läbirääkimistel on HTM silmas pidanud projektide üldisi valikukriteeriume: 1. Projekti de kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Kõik projektid on kooskõlas rakenduskava erieesmärgiga, milleks on : hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug - ja e-õppe ja -koolitusega . Kõik projektid on kooskõlas haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 suundade ja tegevuskavaga. Arengukava kohaselt on võetud eesmärgiks, et loodud on kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste võrk ja taristu. Arengukava koolivõrku puudutav siht aastaks 2035 on võimalik Ida-Virumaa puhul käesoleva sekkumise abil saavutada: „õppekeskkonnad toetavad kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse kättesaadavust. Taristu vastab ruumikvaliteedi põhimõtetele, suureneb taristu ühiskasutus ja ressursitõhusus.“. Projektid on kooskõlas ka Viru maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud asustusstruktuuri ja asustuse suunamise lahendustega, samuti Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega. Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb toetada koole, mis paiknevad jätkusuutlikes asukohtades arvestades keskuste võrgustikku, rahvastikuprotsesse ning kooli paiknemist asulas, sh säästlikku ja tervislikku juurde- ja ligipääsetavust jalgsi ja rattaga, samuti seotust soodsate ühistranspordiühendustega . Kõik projektid panustavad Ida-Virumaa kesksetes asulates ruumiliselt parimates asukohtades hoonetesse, mis on uusehitised või oluliselt rekonstrueeritud. Hoonetes on tagatud juurdepääsetavus (elluviijad peavad esitama selle kohta ka eraldiseisva kinnituse, vt ka kirjeldu s seletuskirja lk 4 ning ptk 4 Käskkirja mõjud). Kõikide taotlejatega on läbi räägitud vajadused ja mahud kaasava hariduse põhimõtete järgmiseks. Taustaanalüüsi tegemisel ning läbirääkimistel on arvestatud Statistikaameti rahvastikuprognoosi ning Tartu Ülikooli loodud rändekalkulaatori andmetega. Seetõttu on tagatud projektide tulemused ja näitajad, mille puhul nende projektide rakendamise ja jätkusuutlikkuse riskid on minimeeritud. Projektide panused rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatesse on toodud investeeringute kavas ning kogumina tagavad need kokkulepitud näitajate täitmise. Tulemusnäitajad on vastavalt rakenduskavale arvestatud 90% vastavatest väljundnäitajatest. 2 . Projekti de põhjendatus Investeeringute kava ning selles toodud projektide aluseks olnud eesmärgipüstitus on toodud taustaanalüüsis (seletuskirja lisa 1) ning käesoleva seletuskirja sissejuhatuses lk 1. Koolihoonete ehitamine (oluline rekonstrueerimine või uusehitised) võimaldab pakkuda juurdepääsetavat, kvaliteetset ja kaasavat haridust Ida-Virumaa kesksetes asulates, pakkudes õpivõimalusi laiema lt kogu maakonnas elavatele õpilastele. Projektide valiku ja läbirääkimiste aluseks on olnud taustaanalüüs ning kohtumised omavalitsuste ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga. Koolivõrgu ümberkorraldamine, koolide arvu ja hoonete pindade vähendamine suurendab omavalitsuste võimekust kvaliteetset koolivõrku pidada ja arendada, sh toetab üleminekut eestikeelsele õppele. Investeeringud selles piirkonnas on olulised Euroopa Liidu ja Eesti riigi olemasolu ja panuse näitamiseks. Investeeringute kavas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti de eesmär ke. P laneeritud väljund e id ja tulemus i ei ole võimalik saavutada muul moel. Investeeringute kava projektide elluviimise t egevuse d aastani 2029 on saavutatavad ning elluviijad on neid asunud ette valmistama. Tegevused on kavandatud tulenevalt omavahelis test seos test ja ajalis es t järgnevus es t. 3. Projekti de kuluefektiivsus Koolivõrgu ümberkorraldamine tulenevalt muutustest rahvaarvus ja paiknemises, uute energiasäästlike ning ligipääsetavete hoonete ehitamine ja sisustamine ning endiste õppehoonete lammutamine on ainuke viis planeeritud tulemuste saavutamiseks . Projektide arv ja nende maht (õppekohtade arv) tuleneb taustaanalüüsist ning omavalitsustega peetud läbirääkimistest. Täpse malt vt seletuskirja lk 5 - 7 (omavalitsustega peetud läbirääkimiste kokkuvõtted). Tegevusteks planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik . Eelarve kujunemist on selgitatud seletuskirjas toetuse andmise tingimuste p . 7 selgituste s (lk 9 ). Toetuse andmise tingimustes on piiritletud, millised kulud on abikõlblikud, rõhutades, et kulud peavad olema vajalikud. Arvestades, et tegemist on olemasoleva koolivõrgu ümberkorraldamise ja amortiseerunud hoonete nüüdisajastamisega mõistlikus suuruses, siis täiendavaid püsikulusid elluviijatel ei teki. Projektide elluviimine on suunatud püsikulude vähendamisele ja seeläbi elluviijate võimekuse kasvule. 4. Elluviijate suutlikkus projekti ellu viia Investeeringute kava koostamisel on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hinnanud, et elluviija tel on ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel projekti de omafinantseerimise võimekus ning kuni projekti de tulemusliku lõpetamiseni on nad võimelised maksma abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja mõistlike abikõlbmatute kulude eest. Kõikidel elluviijatel on olemas varasemate välisvahenditest rahastatud projektide elluviimise kogemus ning nad on moodustanud vajalike pädevuste ja oskustega meeskonna projektide elluviimiseks. Samuti on neil olemas kogemused ja pädevus ehitatavate õppehoonete edasiseks ekspluateerimiseks ning haldamiseks. Riigiabi analüüs on toodud seletuskirja lk 8 . Kõik elluviijad on avaliku sektori hankijad riigihangete seaduse tähenduses. 5. Projekti de kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projektid on kooskõlas riigi pikaajali se arengustrateegia ga „Eesti 2035“ . Arengustrateegia „Oskuste ja tööturu“ peatükis on viidatud vajadusele jätkata koolivõrgu optimeerimist. „Ruumi ja liikuvuse“ peatükis on rõhutatud vajadust p laneeri da ja uuenda da ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt . Arvestades, et põhihariduse andmine on Põhiseaduse kohaselt üks kohaliku omavalitsuse põhikohustustest, siis on kohane viide „Riigivalitsemise“ peatükis, et tuleb p aranda da riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaa d a ta üle vastutuse jaotumi ne. Projekte toetatakse omavalitsustes, kus on sõlmitud kokkulepped keskhariduse vastutuse üleandmises riigile. Koolivõrgu korrastamine ning nüüdisaegsete õppetingimuste loomine Ida-Virumaal on otseselt seotud regionaalse arenguga. Investeeringute kava toetab otseselt piirkonna kohalike omavalitsuse võimekuse tõstmist ning põhihariduse, kui kohaliku omavalitsuse põhikohustuse kvaliteedi parandamist. Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevaseid õppetingimusi pakkuvad koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkon na kestlikku ja ühtlasemat arengut. Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemeharidus es . Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse haridusele juurdepääsul, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis - , või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele. Tegevuste tulemusena on elukohajärgsetes koolides loodud tingimused kõikidele, sh haridusliku erivajadusega õpilastele , vajalike meetmete rakendamiseks, on loodud sobilik keskkond. Mõju hoonete energiatõhususele ja keskkonnamuutuste ga kohanemisele ja nende leevendamisel on otsene, kuna tegevuste elluviimisel väheneb oluliselt üldhariduskoolide kasutuses olev pind ning uued õppehooned peavad vastama energiatõhususe nõuetele. Uutes õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid. Uute õppehoonete ehitamisel on horisontaalsetest põhimõtetest oluline rõhutada ligipääsetavust, see on alapunkti 10.5 . 8 . kohaselt ka eraldi välja toodud elluviija kohustusena. Projekt peab vasta ma määruse 28 „ Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele “ nõuetele. Kui ehitise arhitektuurilise lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss, siis võiks lähteülesanne sisaldada universaalse disaini põhimõtetega arvestamise nõuet. Sama nõue võiks sisalduda ka projekteerimise riigi hankes . Tegevuste tegemisel tuleb lähtuda universaalse disaini määratlusest, niikaua kui see on sihtgruppi arvestades asjakohane. Universaalset disaini määratletakse enamasti kui toodete ja keskkondade kujundamist nii, et need oleksid võimalikult suures ulatuses kasutatavad kõigile inimestele, ilma et oleks vaja kohandamist või spetsiaalset disaini. Universaalset disaini iseloomustab 7 põhimõtet, mis on välja töötatud 1989. aastal asutatud Põhja-Carolina Universaalse Disaini Keskuse poolt: 1. Võrdsus: disainist saavad kasu erinevate võimetega inimesed (näiteks automaatselt avanevad uksed, kohandatud istekohad jne). 2. Paindlikkus: disain hõlmab laia valikut individuaalseid eelistusi ja võimeid (näiteks arvestab nii parema- kui vasakukäeliste inimeste vajadustega). 3. Lihtsus ja intuitiivsus: kasutamine on kergesti arusaadav, sõltumata kasutaja varasemast kogemusest, teadmistest, keeleoskusest, hetkelisest tähelepanuvõimest jne (näiteks lihtsad kasutusjuhendid toodete juures). 4. Tajutavus : edastab kasutajale vajalikku teavet sõltumata ümbritsevatest tingimustest või kasutaja sensoorsetest võimetest (näiteks tajumine mitme erineva meele abil, kontrastsus, ühilduvus erinevate seadmetega jne). 5. Veataluvus: hoiab ohtude ja kahjulike tagajärgede eest (näiteks ohtlike komponentide isoleerimine, hoiatused, tõrkekindluse tagamine, vigade korrigeerimise võimalus jne). 6. Vähene füüsiline pingutus: tõhus ja mugav kasutamine (näiteks mugava kehaasendi tagamine, vähene vajadus jõudu kasutada, mugavad ukselingid jne). 7. Sobivad mõõdud: kasutaja kasvust, kehaasendist või liikuvusest sõltumatu kasutusmugavus (näiteks piisav ruum ratastoolile, piisav vaateväli, lülitite käepärane paigutus jne). Alapunktites 2.3 ja 2.4 on toodud välja rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad , millesse projektid peavad panustama. N äitajate mõõtmismetoodika, sihttasemete seadmise alused jm detailne info on leitav Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2 021-2027 näitajate metoodika tabelitest . V äljundnäitaja „Uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus” vahe-sihttase meks aastaks 2024 o li rakenduskavas seatud 2 00 , kuid selle saavutamine ei ole realistlik. Peamised põhjused on eelmise perioodi lõpetamise keerukus ning omavalitsuste valmisolek alustada uusi projekte (ja neid finantseerida). 2029. aastaks seatud s ihttaseme 1700 täitmist see ei mõjuta (vt täpsemalt investeeringute kavas toodud tulemusnäitajad elluviijate kaupa). Investeeringute kavas toodud projektid ületavad kavandatud näitajaid maandamaks riske, et rakenduskavas lubatud tulemusi ei ole võimalik saavutada. Ministeerium hindab perioodiliselt projektide edenemist ning teeb vajadusel ettepaneku näitajate muutmiseks. Eelnõu punkt 3 nimetab tegevuse rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Perioodil 2021-2027 on rakendusasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesanded on Riigi Tugiteenuste Keskus el . Eelnõu punkt 4 määratleb ära projekti elluviijad ja partneri. Projektide elluviijateks saavad olla vaid kohalikud omavalitsused, sest vaid neil on õigus munitsipaalkoolide võrku korrastada ning munitsipaalkoolide kasutuses olevat munitsipaalvara ehitada või lammutada. Kohtla-Järve linna partneriks on HTM. Juunis 2022 sõlmisid Kohtla-Järve linn ja HTM halduslepingu Kohtla-Järve Järve Kooli pidamise üleandmiseks riigile, et tagada eestikeelse hariduse andmise jätkusuutlikkus ja areng. Seetõttu osaleb käesolevas tegevuses HTM Kohtla-Järve Järve Kooli pidajana uue õppehoone ehitamises (sh projektis omafinantseeringu kandmine) ja selle õppehoone ehitamise tulemusena vabanevate endiste õppehoonete lammutuses. Kohalike omavalitsustele ettepanekute esitamisel ja läbirääkimistel on lähtutud perioodi 2014-2021 rakendamiseks koostatud ning 13.06.2017.a HTM juhtkonnas kinnitatud ruumimudelitest. Ruumimudelid olid osa meetme „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ hindamismetoodikast. Ettepanekud lähtusid samadest ruumimudelitest. Ettepanekus esitatud indikatiivne ruutmeetrite arv põhines arvestuskäigul: täissajalisteni ümardatud mudeli kohane ruutmeetrite arv kuni koefitsiendiga 1,15 korrutatud mudelikohane ruutmeetrite arv. Kohalike omavalitsustega peetud läbirääkimiste lühikokkuvõtted: Läbivad teemad kõigi omavalitsustega: kaasava hariduse põhimõtete rakendamine, väikeklasside arv ja mahutavus. Õppekohtade arv väikeklassides lisandub üldisele õppekohtade arvule; ruumiprogrammi vajadused ning olemasoleva avaliku taristu (kultuurimajad, spordihooned, raamatukogud jne) kasutamise võimalused; HTM soovitus varases staadiumis kaasata arhitektid, kaaluda arhitektuurivõistluste läbiviimist ; p laneeringutes ja eskiisides arvestada võimalusega tulevikus täiendavate õppekohtade loomiseks ; s porditaristu ja neid teenindavad ruumid saab lahendada erineva projektiga (taotledes vahendeid mh nn CO2/moderniseerimisfondi vahenditest), st selle osa olemasolevast taristust võib jätta projekti käigus lammutamata ; r istkasutus (huvikoolid, noortekeskused, raamatukogud jpt), kui see ei suurenda hoone mahtu , on soodustatav. Alutaguse vald Kohtumised Alutaguse valla esindajatega toimusid 9.01.2024 ja 6.02.2024. Arutati koolivõrgu korrastamist, gümnaasiumiastme tegevuse lõpetamist , põhikoolilõpetajatele gümnaasiumi kohtade tagamist, haridustaristu vähendamise läbi KOVi finantsvõimekuse suurendamist, uue hoone ruumiprogrammi, ruumide ristkasutust huvitegevuste ja -kooliga , kaasava hariduse põhimõtete rakendamise vajalikkust, rahastamisküsimusi ning arhitek tide kaasatust varajastes etappides . Kohtumiste tulemusel lepiti kokku, et rajatakse 135 õppekohaga hoone ( abikõlblik pind 1800 m2), mis võetakse kasutusele eeldatavalt 0 1.09.2028. Lammutatakse ebavajalikuks muutunud koolihoone osa. Samas hoones tegutseva õpilaskodu, noortekeskuse, huvikooli, sporditaristu (sh võimla ja lasketiir) hooneosade puhul teeb omavalitsus otsustused hiljem, kas need osas lammutatakse või säilitatakse . Alutaguse volikogu võttis 29.02.2024.a vastu otsuse „ Iisaku Gümnaasiumi ümberkorraldamine “ ning on ette valmistamas arhitektuurikonkurssi. Narva-Jõesuu linn Kohtumi sed Narva-Jõesuu linna esindajate toimus id 0 9.01.2024 ja 30.01.2024 . Räägiti läbi haridustaristu vähendamise vajadus, haridustaristu vähendamise läbi KOVi finantsvõimekuse suurenemine, kulude abikõlblikkus, kaasava hariduse põhimõtete rakendamise vajalikkus, ruumiprogrammi ning ruumide ristkasutuse põhimõtted , detailplaneeringuga antav ehitusõiguse maht ja hoonestusala . Linn arhitektuurikonkurssi korraldada ei plaani , kuid koostöös arhitektidega hinnatakse projekteerimise riigi hankes peale hinna veel teisi kriteeriume . Kohtumise tulemusel lepiti kokku, et rajatakse olemasolevale kinnistule uus 135 õppekohaga õppe hoone ( abikõlblik pind 1800 m2), mis võetakse kasutusele eeldatavalt 1.09.2028. Lammutatakse ebavajalikuks muutunud koolihoone osa. Linn on algatanud detailplaneeringu ehitusõiguse muutmiseks ja hoonestusala muutmiseks. Kohtla-Järve linn Kohtumised Kohtla-Järve linna esindajatega toimusid 17.01.2024, 6.02.2024, 28.02.2024, 6.03.2024, 8.03.2024, 19.03.2024 , 23.04.2024 . Arutati koolivõrgu korrastamist , sh täiskasvanute gümnaasiumi üleandmist riigi pidamisele al ates 2024 sügisest ; põhikoolide ühendamist Ahtme linnaosas ning munitsipaal ja riigikooli ühist toimimist Järve linnaosas. Lisaks arutati haridustaristu vähendamise läbi KOVi finantsvõimekuse suurendamist, uute hoonete ruumiprogrammi, olemasolevate avalike teenuste hoonete parimat kasutust, ruumide ristkasutust ning kaasava hariduse põhimõtete rakendamise vajalikkust. Kohtumise tulemusel lepiti kokku täiskasvanute gümnaasium i pidamise üleandmises riigi pidamisele , Järve linnaosas ühendatakse 2 munitsipaal põhikooli ning uus hoone ehitatakse Kohtla-Järve Järve Koolile ( 2 paralleeli, so 432 õppekohta, abikõlblik pind 3500 m2) , Ahtme linnaosas ühendatakse 3 munitsipaal põhikooli ning uus hoone ( 3 paralleeli, so 648 õppekohta, abikõlblik pind 4500 m2) ehitatakse Kohtla-Järve Maleva Põhikooli kinnistule . Uued koolihooned võetakse kasutusele eeldatavalt 1.09.2028 . Järve linnaosas lammutatakse peale uue õppehoone valmimist senine Järve Kooli kasutuses olev õppehoone ning õ pilaste arvu vähenemisel uute hoonete õppekohtade arvuni (so Kesklinna Kooli ja uue Järve Kooli õppehoonetes õppekohtade arvuni) lammutatakse tänase Slaavi Kooli kasutuses olev koolihoone. Ahtme linnaosas lammutatakse peale uue õppehoone valmimist või selle käigus Tammiku ja Maleva põhikoolide kasutuses olevad õppehooned ning lisaks uuele põhikoolile jääb õpilaste arvu vähenemiseni kasutusse Ahtme Põhikooli kasutuses olev õppehoone Peale kohtumisi on peetud kirjavahetust Järve linnaossa ehitatava Järve Kooli uue õppehoone parima asukoha täpsustamiseks. Toila vald Kohtumised Toila valla esindajatega toimusid 17.01.2024 ja 6.02.2024. Arutati koolivõrgu korrastamist ja gümnaasiumiastme sulgemise vajadust, põhikoolilõpetajatele gümnaasiumikohtade tagamist, haridustaristu vähendamise läbi KOVi finantsvõimekuse suurendamist, uue hoone ruumiprogrammi, ruumide ristkasutust, kaasava hariduse põhimõtete rakendamise vajalikkust, rahastamisküsimusi ning soovitasime varases staadiumis kaasata arhitekt id . Kohtumiste tulemusel lepiti kokku, et rajatakse 180 õppekohaga hoone ( max 2050 m2), mis võetakse kasutusele eeldatavalt 1.09.2028. Algselt viimase 3 aasta sündide alusel prognoositud 35 õppekohaga asemel 180 õppekohaga õppehoone on vajalik, arvestades tänast õpilaste arvu, kes uue õppehoone valmimise ajaks koolis õpivad. Lammutatakse ebavajalikuks muutunud koolihoone (osa). Sealjuures vald veel kaalu b , kas arhitektuurivõistluse esemeks on uusehitis või võib ruumiprogrammi kaasata ka ajaloolise koolihoone, st lammutatava hooneosa maht on sõltuvuses sellest, mis mahus olemasolevat hoonestut ära kasutatakse. Toila volikogu võttis 27.03.2024.a vastu otsuse „Toila Gümnaasiumi ümberkorraldamine“. Narva linn Kohtumised Narva linna esindajatega toimusid 23.01.2024, 6.02.2024, 08.02.2024, 16.02.2024, 5.03.2024. Arutati koolivõrgu korrastamist (sh täiskasvanute gümnaasiumi üleandmist riigi pidamisele al ates 2024 sügisest), haridustaristu vähendamise läbi KOVi finantsvõimekuse suurendamist, uue hoone ruumiprogrammi ( sh tänase Paju Kooli HÕK ja TÕK õppekava mahus) , ruumide ristkasutust ning kaasava hariduse põhimõtete rakendamise vajalikkust. Kohtumise tulemusel lepiti kokku : täiskasvanute gümnaasium i pidamine antakse riigi le üle , uues koolihoones hakkavad tegutsema kolm tänast munitsipaalkooli: Narva Paju Kool, Narva Pähklimäe Kool, Narva 6. Kool , millest kaks viimast ühendatakse uueks munitsipaalkooliks ja Paju Kool jääb tegutsema iseseisva koolina. Ehitatakse 6 48 õppekohaga ja lisaks väikeklassidega , sh eri- ja tõhustatud toe vajadusega õpilastele sobilik hoone ( abikõlblik pind 5300 m2), mis võetakse kasutusele eeldatavalt 1.09.2028. Peale ehitustöid või ehitustööde käigus lammutatakse Paju Kooli tänane õppehoone, Pähklimäe Kooli õppehoone ja 6. Kooli õppehoone juurdeehitus . Eelnõu punkti 5 alapunktis 5.1. on toodud toetatavad tegevused. Panustama peab käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgi, oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse ja projektide raames tuleb teha ühte või mitut järgnevatest tegevustest mis aitavad kaasa kohaliku omavalitsuse koolivõrgu ümberkorraldamisele: 1) olemasoleva õppehoone rekonstrueerimine või uue õppehoone ehitamine ning selle sisustamine; 2) endise õppehoone või selle osa lammutamine. Täpsemalt on elluviijate kaupa toetatavad tegevused ja oodatavad tulemused toodud investeeringute kavas . Arvestades, et tegemist on oluliste investeeringutega, on alapunktites 5.2 ja 5.3 toodud nõuded, et tegevused peavad vastama kliimakindluse ja ei kahjusta oluliselt põhimõtetele . Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Elluviijatele esitatavad asjakohased nõuded on toodud punktis 10. Kõik selleks vajalikud kulud on ka abikõlblikud. Elluviimise käigus on taristuprojekti kliimakindluse hin nangu andmine vajalik . Hinnang tuleb esitada koos esimese väljamaksetaotlusega, mis hõlmab projekteerimiskulusid või ehituskulusid, kui projekteerimiskulusid väljamakseteks ei esitata. Hoone rekonstrueerimisel ja uue õppehoone ehitamisel peab silmas pidama hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Taristuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Elluvii jad annavad rakendusüksusele kinnituse, et projekti käigus järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte t . Sisustuse hankimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud keskkonnahoidlike riigihangete tingimustest ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda omavalitsuse kehtestatud nõuete kohaselt. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist, nimetatud tegevusi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse, koolide õppehoonete puhul on oluline vaadata küttesüsteemide lahendusi. Alapunktis 5. 5 on nimetatud, et rakenduspiirkonnaks on Ida-Virumaa . Alapunktis 5. 6 on toodud, et antud toetuse puhul ei ole tegemist riigiabiga. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk ). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Toetust antakse küll riigi vahenditest, kuid toetus t ei anta ettevõtjatele ega see ei anna saajale majanduslikku eelist. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise p 28 kohaselt võib riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud üldreeglina riigieelarvest ja mitte õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“. Toetuse kaudu suurendatakse kaasava hariduse andmise põhimõtetele vastava ajakohastatud taristuga haridusasutuste hulka, mis pakuvad riiklikku haridusteenust ning mille puhul ei ole tegemist majandustegevuse toetamisega. Kui ehitatavaid hooneid ristkasutatakse huvihariduse ja noorsootöö korraldamisega, siis h uvihariduse ja noorsootöö korraldamine on kohaliku elu küsimus (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõiked 1-2, põhiseaduse kommentaarid). Sellistel juhtudel ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel“ täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Eelnõu punktis 6 on nimetatud abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on ajaperiood, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.07.2023 kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi algusaja ks on seatud 01.07.2023, mil omavalitsused said kätte HTM ettepaneku läbirääkimisteks ja investeerimisettepaneku esitamiseks. Abikõlblikkuse periood i lõpp on maksimaal ne võimalik . Eelnõu punktis 7 on toodud tegevuste eelarve. Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse tegevusi Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027. Meetme Õpivõimalused ja hariduse korraldus kogueelarve on meetmete nimekirjas 95 714 286 eurot, millest käesoleva käskkirjaga võetakse kasutusse 71 341 176 eurot. Ülejäänud meetme tegevuste osas on kehtestatud üks ministri määrus „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021-2027“, mille eelarve on kogusummas 14 285 714 eurot ning planeerimisel on veel üks TAT kogueelarvega 10 087 396 eurot. Eelarve jaotus, mille eest vastutab elluviija on toodud investeeringute kavas . Kasutada olev toetus on jagatud proportsionaalselt ehitatavate õppehoonete eeldatava suletud netopinna alusel elluviijatele vahel ning seda on võrreldud viimaste aastate riigikoolide õppehoonete ehitamise hinnaga. Selle tulemusena on käesoleva käskkirjaga kinnitatavas investeeringute kavas toodud t egevuste kogumaksumus on 7 1 341 176 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 49 938 824 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15% ehk 10 701 176 eurot. Tegevuste kogumaksumus est toetuse osakaal on kokku 70% ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15%. Tegevuse elluviijatelt nõutav omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% iga projekti abikõlblikest kuludest. Eelnõu punktis 8 on kirjeldatud kulude abikõlblikkust. A lapunkt ites 8.1. ja 8.2. on toodud kulude abikõlblikuks lugemise üldtingimused ja käesoleva käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste tarbeks abikõlblikud kulud. Rahastamiseks on abikõlblikud kõik toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud. Hinnang kulude vajalikkusele ja mõistlikkusele tugineb alapunktis 8.2 toodud loetelule . Hoonete lammutamisel tuleb lähtuda omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest ning e hitus- ja lammutusjäätmed peaksid olema võimalikult suures mahus liigiti kogutud ning suunatud korduskasutusse ja ringlussevõtuks. O htlikud jäätmed tuleb kõrvaldada õigusaktides ettenähtud korras . Kliimamuutustega kohanemiseks peaks arvestama ka kõrghaljastuse rajamisega. Selleks on p 8.2.10 rõhutatud haljastuse abikõlblikkust. Liikuvuse arendamiseks on samas välja toodud rattaparklad. Projekteerimine hõlmab ka sellele eelnevat arhitektuurikonkurssi koos kõigi vajalike mõistlike kuludega. Arhitektuurivõistluste teostamine on kooskõlas ka Euroopa komisjoni uue Euroopa Bauhaus algatusega. Alapunktis 8.3. on ära toodud abikõlb matud kulud. A bikõlb matud on lisaks ühendmääruses loetletud kuludele ehitise hooldusremont või tarvikute ost. Käibemaksu osas erisusi käesoleva käskkirjaga ei teht a , seega ei ole käibemaks abikõlblik juhul, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav . Seejuures ei ole osad kõnealused omavalitsused käibemaksukohustuslased kuid osad on käibemaksukohustuslased . Viimastel tuleb esitada tõendid, kas nad on piiratud käibemaksukohustuslased ja kuidas on käibemaksuarvestuse reeglid kehtestatud. Keskkonnanõuete edendamiseks ei ole abikõlblik ehitus- ja lammutusjäätmete prügilatesse ladestami se kulu . Eelnõu punkt 9 käsitleb toetuse maksmise korda ja tingimusi. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel. Maksetaotlus esitatakse e-keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis kuid mitte tihedamini kui kord kuus ning lõppmakse taotlusega koos esitatakse lõpparuanne. Lõppmakse teeb rakendusüksus pärast lõpparuande kinnitamist. Eelnõu punktis 10 on toodud elluviija ja partneri kohustused, Elluviija tel on kompleksne vastut us investeeringute kavas nimetatud eelarve ulatuses ja samas nimetatud projektide tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Partnerina on kaasatud HTM, kelle kohustused on toodud käskkirja punktis 4.2. ja investeeringute kavas . Alapunktites 10.3. ja 10.4. on nimetatud, et elluviijad ja partnerid peavad vastama ühendmääruses esitatud nõuetele ning olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni . Eelnõu koos kõlastamisel on Regionaal- ja põllumajandusministeerium hinnanud, et elluviijatel on omafinantseeringu katmise võimekus olemas. Elluviijad on läbirääkimistel kinnitanud ning varasemate projektide näitel tõendanud, et neil on vajalikud oskused ja teadmised projektide elluviimiseks. Alapunktis 10.5. on toodud elluviija kohustused lisaks ühendmääruse § 10 toodule. Eraldi on rõhutatud vajadus esitada kestvuse tagamise kinnitus, ligipääsetavuse nõuetega arvestamise kinnitus, jäätmete liigiti kogumise kinnitus, kliimakindluse tagamise hinnang ning kinnitus, et arvestatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega . P erioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH hindamise kohaselt puudub toetatavatel tegevustel oluline kahjulik mõju keskkonnaeesmärkidele. Informeeritud kinnituse andmiseks on rakendusüksuse veebilehel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte kohta teabeleht. Kliimamuutuste leevendamiseks on vajalik juba varajases staadiumis (detailplaneeringud, arhitektuurivõistlused) mõelda leevendusmeetmete peale. Kliimakindlad lahendused on energiatõhusad ning ei ole oluliselt mõjutatud tuleviku kliimaohtudest, nagu kuumus, üleujutused, paduvihmad, tormid ja rohked külmumis-sulamistsüklid . „Uus Euroopa Bauhaus ” on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, mis on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine . Euroopa Komisjonil on sellekohane veebileht. Kvaliteetse ruumi põhialused töötati välja Rahandusministeeriumi juures 2019. aastal tegutsenud ruumiloome töörühma eestvedamisel kui üldised suunised ja hea tava kvaliteetse ruumi kujundamisel, mille peamine eesmärk on tõsta ja ühtlustada erinevate osapoolte arusaamist kvaliteetsest ruumist ja seda mõjutavatest teguritest. Eelnõu punktis 11 r eguleeritakse aruannete esitamist. Eelnõu k ohaselt toimub kogu aruandluse menetlus struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas sarnaselt taotluse ja maksetaotluse esitamisele. Toetuse saaja peab esitama projekti aruande i d ka rakendusüksuse nõudmisel. Eelnõu punktis 12 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemist S ätestatakse finantskorrektsioonide tegemise vastavalt ÜSS § 28 -30 ja ühendmääruse § 34-38 . Eelnõu punkt 13 sätestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb vaie esitada rakendusüksusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusasutuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie rakendusasutusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka Eesti siseriiklike õigus a ktide aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud Käesolev sekkumine koostoimes jätkuva haridusvaldkonna arengukavas määratletud koolivõrgu nin g haridustasemeti vastutuse korrastamisega ning kaasava hariduse meetmega toetab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 20 2 1–202 7 nimetatud erieesmärki parandada hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdset juurdepääsu . Käesoleva id vahendeid kasutades viiakse viie omavalitsuse haridusasutuste taristud vastavusse sihtgrupi vajadustega ning universaalse disaini põhimõtetega. Regionaalne areng Koolivõrgu korrastamine ning nüüdisaegsete õppetingimuste loomine Ida-Virumaal on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevased koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkon na kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad vaid Ida-Virumaad. Infoühiskonna edendamine Kavandatud tegevused on põhiosas neutraal s e d aga pigem positiivse iseloomuga infoühiskonna edendamisele. Uutes õppehoonetes arvestatakse tänapäevaste IKT lahendustega, elluviijad saavad toetust kasutada IKT riigi hangeteks . Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemeharidus es . Kaasava hariduse all on peetud silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse definitsioon i . Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse hariduses, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete rekonstrueerimise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele. Toetavates tegevustes järgitakse universaalse disaini põhimõtteid . Tegevuste tulemusena on elukohajärgsetes koolides loodud tingimused kõikidele, sh haridusliku erivajadusega õpilastele , vajalike meetmete rakendamiseks, on loodud sobilik keskkond. P rojekti elluviimisel tuleb läbi mõelda soolise võrds use (eeskätt riietus- ja tualettruumid) tagami ne. Keskkond ja kliima Mõju hoonete energiatõhususele, keskkonnamuutuste leevendamisele (kasvuhoonegaaside heide), vee- ja mereressursside kasutamisele . Mõju on otsene, kuna tegevuste elluviimisel väheneb oluliselt üldhariduskoolide kasutuses olev pind ning uued õppehooned peavad Ehitusseadustiku § 65 lg 1 kohaselt vastama energiatõhususe nõuetele. Mõju keskkonnamuutustega kohanemisele . Mõju on positiivne . U ute õppehoonete projekteerimisel tuleb keskkonnamuutustega kohanemist arvesse võtta tervisekaitsenõuete ja standardite vastavuse tagamiseks, sh ruumides liigse päikesevalguse varjestamine , aktiivsed või passiivsed jahutuss ü steemid jne . Üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje . Eelnõus on nõue esitada kinnitus, et u utes õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid , seda eeldab ka „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmine . Kohaliku omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirjades sätestatud tingimustel kogutakse ja suunatakse e hitus- ja lammutusjäätmed liigiti korduskasutusse ning ringlussevõtuks , välja arvatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb kõrvaldada. Uute õppehoonete sisustuse riigi hangetele kohalduvad keskkonnahoidlikkuse nõuded tulenevalt keskkonnaministri 29. juuni 2021.a määrusest nr 23 „ Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused “. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse . M õju on vähesel määral positiivne , kuna uus i alasid ei võeta kasutusele , summaarselt koolihoonete alune pind väheneb, toetatakse välialade lahendamist (sh kõrghaljastust, mh kliimamuutustega kohanemiseks). Projektides võib ette näha liigirikkuse suurendamist koolide välialadel. 5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 20 2 1-202 7 riigieelarve strateegias. Meetme kogueelarve on 67 000 000 eurot Euroopa Liidu toetust, millele lisandub 15 888 571 eurot riiklikku kaasfinantseerimist. Käesoleva määrusega kavandatava tegevuse elluviimiseks on kasutada kuni 5 0 000 000 eurot Euroopa Liidu toetust , millele lisandub 15% riiklikku kaasfinantseeringut abikõlblikest kuludest . Vähemalt 15% abikõlblikest kuludest tuleb katta omafinantseeringuna taotlejal või tema partneritel. Seega on kogu abikõlbliku tegevuse eelarve vähemalt 71 428 571 eurot . Käesoleva investeeringute kavaga on elluviijate tegevusteks kavandatud kogumaksumus 71 341 176 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 49 938 824 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15% ehk 10 701 176 eurot. K asutamata jääv võimalik toetus 74 286 eurot kasutatakse ära sama meetme hariduskeskuste tegevuses . Arvestades, et investeeringute kavas olevate projektidega asendatakse olemasolevaid hooneid ning nende maht väheneb, siis elluviijatel täiendavaid püsikulusid ei kaasne. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse 1. juulist 2023. a, kui algab kulude abikõlblikkuse periood. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Rahandus ministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile , Kliimaministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja elluviijatele . Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Elluviijate ettepanekud on läbi elluviijatega läbi arutatud ja tagasisidestatud. Indrek Riisaar Riigivara valdkonna juht riigikoolide ja riigi vara osakonna juhataja kohustes Lisad: Lisa 1 „ Haridus- ja Teadusministeerium i analüüsi Ida-Virumaa senistest muutustest ning eesootavatest vajadustest “ Lisa 2 „ Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ Lisa 3 „ Riskihindamise tabel“ Ida-Viru investeeringumeede Ida-Virumaa rahvaarv on viimasel 30 aastaga langenud drastiliselt (Joonis 1). Tõsi, võrreldes 1990. aastaga on Eesti rahvaarv langenud terves riigis (ca 15% võrreldes 2022. aastaga), kuid just Ida-Virumaa rahvaarvu langus on olnud eriti järsk (ca 40%) ning ulatuslik rahvastiku vähenemine on Ida-Virus jätkunud ka viimase 10 aasta jooksul. Ka järgnevateks aastakümneteks prognoosib Statistikaamet Ida-Virumaa rahvastiku vähenemise jätkumist (Joonis 1). 221 807 197 899 183 850 170 090 158 800 147 597 134 259 125075 115438 105827 96306 86734 2005 1990 1995 2000 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Joonis 1. Ida-Virumaa rahvastik 1990-2020 ning prognoos 2025-2045, allikas Statistikaamet Haridusvõrgu kujundamist mõjutab olulisel määral mitte ainult rahvastiku arv ning selle muutus vaid ka rahvastiku vanuseline kooseis. Rahvastik Eestis vananeb ning nii on see ka Ida-Virumaal – nooremate vanusegruppide osakaal väheneb, vanematel kasvab (JOONIS 2). Ida-Virumaa rahvastiku jaotus vanusegrupiti 2002 ja 2022, % 0,8 3,3 1,2 4,2 80-84 3,3 3,2 5,7 7,0 70-74 5,7 8,4 6,9 9,1 60-64 4,2 7,2 7,7 6,8 50-54 8,5 7,0 8,6 6,0 40-44 6,8 6,1 6,2 5,5 30-34 6,7 3,6 6,3 4,4 20-24 7,1 5,1 6,0 4,8 10-14 4,2 4,5 4,1 3,6 0-4 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00 2,00 4,00 6,00 8,00 10,00 2002 2022 Joonis 2. Ida-Virumaa rahvastiku vanuseline jaotus aastatel 2002 ja 2022 (%), allikas Statistikaamet ja autori arvutused  Kuivõrd nooremate inimeste arv ja osakaal on Ida-Virumaal oluliselt vähenenud, on langenud ka sündimuse näitajad. Ainuüksi viimaste aastate jooksul on näha märkimisväärset sündide langust (TABEL 1). Tabel 1. Sündimus Ida-Virumaal ja Eestis kokku aastatel 2017-2022 muutus Asustusüksuse liik Piirkond 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2022 vs 2017 Kogu Eesti 13784 14367 14099 13209 13272 11646 -16% Kokku Ida-Viru 1031 1046 918 892 808 695 -33% maakond Linnaline ja Kogu Eesti 10049 10097 9913 9199 9273 8046 -20% väikelinnaline Ida-Viru 842 857 770 721 678 577 -32% asustuspiirkond maakond Kogu Eesti 3731 4267 4182 4007 3999 3600 -4% Maaline Ida-Viru asustuspiirkond 189 189 148 171 130 118 -38% maakond Allikas: Statistikaamet, asustusüksuste liigitus põhineb Eesti haldus- ja asustusüksute jaotuse klassifikaatorile (EHAK) Pikemas vaates on sündimuse langus olnud Ida-Virumaal drastiline (JOONIS 3). 2500 2026 1658 1642 1639 1627 1615 1604 1594 1590 1587 1568 2000 1536 1523 1498 1490 1481 1453 1448 1336 1263 1259 1239 1222 1191 1182 1500 1046 1031 918 892 808 695 1000 500 0 1995 1999 2003 2007 2011 2015 2019 1992 1993 1994 1996 1997 1998 2000 2001 2002 2004 2005 2006 2008 2009 2010 2012 2013 2014 2016 2017 2018 2020 2021 vana haldusjaotus tänane haldusjaotus 2022 Joonis 3. Sündimus Ida-Virumaal 1992-2022, allikas Statistikaamet1 Lisaks sündimusele mõjutab koolikohtade vajadust ka rändekäitumine. Kui võtta aluseks viimasel kolmel õppeaastal (2020/21-2022/23) Ida-Virumaal 1. klassis kooliteed alustanud lapsed ning vastavalt 7a tagused sündimuse näitajad (sünnid 2013-2015) näeme, et ka selles osas on näitajad Ida-Virumaa kahjuks. Ida-Virumaal 1. klassi jõuab vähem lapsi kui vastavalt 7 aastat tagasi 1 Viimase haldusreformi järel kuuluvad seni Ida-Viru maakonda kuulunud Aseri valla alad Viru-Nigula valla koosseisu (Lääne-Virumaal) ning Avinurme ja Lohusuu valla alad Mustvee valla koosseisu (Jõgevamaa). Seega ei ole 1992-2016 andmed 2017-2021 andmetega päris võrreldavad, kuna Ida-Virumaa on kaotanud territooriumi. maakonnas sündinud on – viimase kolme õppeaasta keskmisena -5%2. Vaadates 2022. aasta Ida- Virumaa sündimust ning eeldades 5%-list lahkumist maakonnast enne 1. klassi astumist, saame 2029. aasta sügiseks 1.klassi laste arvuks Ida-Virumaal ca 680 last, mis on vaid 59% täna Ida- Virumaal 1. klassis õppivate laste arvust. 2 2022/23. õppeaasta Ida-Virumaa 1. klassi õpilaste arvust on maha arvestatud Ukraina sõjapõgenikest lapsed. Alutaguse vald Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on käesolevaks õppeaastaks Alutaguse valla põhihariduse omandajate arv3 vähenenud 22% ning gümnasistide arv 33% (vaata ka Joonis 4). Kui veel 2015. aastal sündis Statistikaameti andmeil Alutaguse vallas 53 last, siis 2022. aastaks olid sünnid langenud 20-le sünnile aastas4. Ka tulevikuvaates ootab ees sündimuse langus – Tartu ülikooli teadlaste poolt 2022.a välja töötatud Rändekalkulaatori5 järgi (kui 2021.a oli veel 32 sündi) langeb Alutaguse valla sündimus 2030. aastaks 20 sünnile ning peale seda alla 20-le sünnile aastas. 700 140 600 476 445 120 436 414 404 392 386 500 376 374 371 100 339 337 334 328 323 316 313 313 400 80 300 60 200 46 45 45 48 50 38 42 40 28 30 27 30 25 29 26 28 29 31 100 22 20 0 0 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 4. Alutaguse valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS Alutaguse vallas tegutseb 2022/23. õppeaastal 3 üldhariduskooli – kaks põhikooli 1-9 ning üks 12-klassiline kool Iisakul. Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on suletud üks kool – Tudulinna Kool. Arvesse võttes tulevikuprognoose, on muudatused haridusvõrgus vältimatud. Juba praegu on ühe õpilase kohta on Alutaguse valla koolides pinda väga palju (Tabel 22). Suure pinna ülalpidamine on kulukas ning see võtab ära ressursse, mida tuleks panustada hariduse sisusse ja kvaliteeti. Liiga suured kulud pinna ülalpidamisse peegelduvad ka Alutaguse valla õpetajate palkades. Alutaguse valla õpetajate keskmine brutokuupalk on märkimisväärselt 3 Siin ja edaspidi õpilaste arv – õpilaste arv statsionaarses õppes. 4 Allikas Statistikaamet 5 Uuenduslik rändekalkulaator võimaldab hinnata rände lühi- ja pikaajaliste tööturu ja rahvastikuarengu mõjusid. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant uuendatakse. Välja arendatav rändekalkulaator on dünaamiline instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida erinevad tööturu ja rände, aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju tööealise rahvastiku muutusesse. Rändekalkulaator – Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium | IMO (ut.ee) Nb! Siin ja edaspidi kasutatakse Rändekalkulaatori rändega stsenaariume prognoose.  madalam kui Ida-Virumaa või Eesti õpetajate keskmine brutokuupalk6. Ka Alutaguse valla arengukavas7 tõdetakse, et vajalik on Iisaku Gümnaasiumi hoone optimeerimine ning selleks on vajalik uue hoone ehitamine. Gümnasistide vähesusest hoolimata soovitakse gümnaasiumiastme pidamisega jätkata siiski ka edaspidi. Tabel 2. Alutaguse valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad koolide omandivormide lõikes normatiivne üldhariduskoolide andmed õpilasi kokku stats õppekohtade arv m2 õpilase pidajate lõikes 2022/23 õa koolides kokku kohta8 KOV üldhariduskoolides, stats 402 1304* 35,8 *Iisaku Gümnaasiumi kohta ei ole EHISesse normatiivset õppekohtade arvu märgitud. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel on Iisaku Gümnaasiumis 600 õppekohta. Õpiränne Alutaguse vallast välja on suur ning seda eriti üldkeskhariduse tasemel – 2017-2021 aastate keskmisena õppis 27% põhihariduse ja 70% üldkeskhariduse omandajatest mõnes teises kohalikus omavalitsuses. Peamisteks õpirände sihtkohtadeks on Alutaguse valla lastele ja noortele Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald. Alutaguse valla arengukavas9 nimetatakse Jõhvi ja Kohtla-Järve linnasid oluliste õpi- ja töörände sihtkohtadena eelkõige Alutaguse valla põhjaosa elanike jaoks. Sellist rännet toetavad suhteliselt lühikesed vahemaad ning head transpordiühendused. Samuti tuuakse arengukavas välja, et mitmetest valla piirkondadest on Jõhvi ühistranspordiga lihtsam liikuda kui Iisakusse, mis on Alutaguse valla keskuseks. Alutaguse vallal tuleb analüüsida Mäetaguse ja Illuka põhikoolides õppe jätkumist põhikooli kolmandas kooliastmes. Naaberomavalitsustega tuleks läbi rääkida õppe korraldamine kolmandas kooliastmes vastavalt tänastele rändetrendidele. Iisakus gümnaasiumiastmes õppe lõpetamisel on võimalik toetada põhikooli õppehoone optimeerimist ja õppekeskkonna nüüdisajastamist, sh kolmanda kooliastme koondumiseks. Kokku on hinnanguliselt võimalik toetada uue õppehoone ehitamist käesoleva meetme raames 1600-1800 m2. 6 2022. aasta 30.11 seis – õpetaja keskmine brutokuupalk Alutaguse vallas 1559 eurot, Ida-Virumaal õpetajatel keskmiselt 1643 eurot ja Eestis õpetajatel keskmiselt 1724 eurot. 7 AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf (riigiteataja.ee) 8 Siin ja edaspidi kogu kooli kasutuses pind ehk k.a sporditaristu ja õpilaskodu. 9 AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf (riigiteataja.ee) Jõhvi vald Jõhvi valla õpilaste arv on nii põhihariduses kui ka üldkeskhariduses võrreldes 2005/06. õppeaastaga kasvanud (Joonis 5). Alates Jõhvi riigigümnaasiumi asutamisest on oluliselt suurenenud Jõhvi-suunaline õpiränne, seda eriti Kohtla-Järve linnast, aga ka Sillamäe linnast ja Toila vallast. Alates 2015. aastast on sündimus Jõhvi vallas liikunud kord üles, kord alla ning selget kahanemis- või kasvumustrit ei ole tekkinud10. Rändekalkulaatori rahvastikuprognoosist lähtudes hakkab sündimus Jõhvi vallas langema. Kui 2021. aastal sündis Jõhvi vallas kokku 102 last11, siis 2022.a 77 last ning ka lähiaastail jääb Rändekalkulaatori mudeli järgi sündimus 80 sünni piirile aastas. 1087 1030 1019 1061 1116 1129 1082 1072 1058 1062 1077 1084 1070 1121 1003 1200 500 991 981 931 1000 443 450 445 447 450 432 411 400 800 371 381 365 350 600 332 336 300 400 281 267 262 260 259 250 247 244 200 200 0 150 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 5. Jõhvi valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS Jõhvi valla koolivõrk on SF ja riigi toel korrastatud - vallas tegutseb kaks põhikooli ja üks riigigümnaasium. Koolide pinnakasutusenäitajad on peale korrastamist eeskujulikud (Tabel 33). Õpetajate keskmine brutokuupalk sellest tulenevalt Jõhvi vallas oli 2022. aastal nii maakonna kui ka Eesti keskmisest õpetajate palganäitajast kõrgem – 1824 eurot Jõhvi vallas vs 1643 eurot Ida- Virumaal ja 1724 eurot Eestis keskmiselt12. Tabel 3. Jõhvi valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS 10 Statistikaameti andmeil: 2015a. 105 sündi; 2016a. 112 sündi; 2017a. 99 sündi; 2018a. 113 sündi; 2019a. 89 sündi; 2020a. 87 sündi; 2021a. 102 sündi. 11 Allikas Statistikaamet 12 2022. aasta 30.11 seisuga.  normatiivne üldhariduskoolide andmed õpilasi kokku stats õppekohtade arv m2 õpilase pidajate lõikes 2021/22 õa koolides kokku kohta KOV tavaüldhariduskoolid, stats 1121 1682 10,3 riigi tavaüldhariduskoolides, stats 432 540 9,2 Kokku 1553 2222 10,0 Nagu juba välja toodud, on Jõhvi õpirände seisukohast Ida-Virumaal oluliseks tõmbekeskuseks. Näiteks 2021. aastal vaid 60% Jõhvi valla üldhariduskoolide õpilastest elas Rahvastikuregistri andmeil samas omavalitsuses. Jõhvi valla arengukavas tuuakse välja, et Jõhvi linn moodustab koos Tammiku, Toila ja Voka alevikega, Kohtla-Nõmme alevi ning Kohtla-Järve linna Järve, Sompa, Kukruse, Ahtme ja Oru linnaosadega ühise linnaku ning toimib selle keskusena13. Samas liigub märkimisväärne osa (18% 2021. aastal) Jõhvi vallas elavatest lastest ja noortest ka koduomavalitsusest välja õppima. Peamiselt liigutakse Kohtla-Järvele. Jõhvi valla 2030 hariduse valdkonna peamisteks eesmärkideks on vähendada noorte Jõhvist lahkumist, tõsta üldhariduse kvaliteeti, mitmekesistada ja kaasajastada huvi- ja kutseharidust, täiendkoolitada õpetajaid ja moderniseerida õppekeskkonda14. Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Jõhvi valda investeeringuid kavandatud ei ole aga omavalitsusel on oluline roll naaberomavalitsustega kokku leppimisel omavalitsuste piire ületavas hariduskoostöös, sh võimalik kolmandate kooliastmete koondumine Toila või Alutaguse valla osadele piirkondadele. Sellest tulenevalt ei saa välistada väiksemamahulisi toetusi. 13 Jõhvi valla arengukava 2022-2030, eelarvestrateegia 2022-2025; c85b691b-4733-42b7-a531- 5a20b9bb5d65 (johvi.ee) 14 Jõhvi valla arengukava 2022-2030, eelarvestrateegia 2022-2025; c85b691b-4733-42b7-a531- 5a20b9bb5d65 (johvi.ee) Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve linna statsionaarse õppe õpilaste arv on langenud suurel määral, eriti drastiliselt on vähenenud gümnasistide arv (Joonis 6). Ka sünnid on viimastel aastatel Kohtla-Järvel olnud märkimisväärses languses - kui 2015. aastal sünnis linnas 315 last, siis 2021. aastal vaid 180 ning 2022.a 16815! Ka rändekalkulaatori prognoosimudel ennustab tulevikuks sündimuse languse jätkumist. 3921 4500 1450 3649 3425 3308 3293 4000 3190 3154 3149 1250 3134 3133 3128 3128 3059 1213 2996 2889 2883 2862 3500 2771 1087 1050 3000 900 850 2500 810 2000 685 655 650 1500 557 511 427 413 450 1000 365 372 396 383 292 250 500 165 152 163 0 50 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 6. Kohtla-Järve linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS 2005/06. õppeaastal tegutses Kohtla-Järve linnas kokku 13 kooli – 4 põhikooli, 8 gümnaasiumit või keskkooli ning 1 täiskasvanute gümnaasium. Käesoleval õppeaastal on Kohtla-Järve linnas koole kokku 10 – 8 põhikooli, 1 riigigümnaasium ning 1 täiskasvanute gümnaasium. Teiste seas tegutseb ka üks erapõhikool – Erakool Intellekt. Lisaks riigigümnaasiumile tegutseb Kohtla-Järve linnas riigikoolina Ahtme Kool, mis on kool tuge vajavatele õpilastele ning riigi pidamisele on KOV üle andnud Kohtla-Järve Järve Kooli. Riigigümnaasiumi loomisejärgselt on gümnaasiumivõrk Kohtla-Järvel korrastatud. Riigigümnaasiumi täies mahus täitumisel paraneks kooli pinnakasutus tänaselt 17 m2-lt (Tabel 4) ca 8 m2-le õpilase kohta. Kohtla-Järve arengukavas16 tuuakse välja, et linna peetavate lasteaedade, huvikoolide ja koolide õpikeskkond vajab investeeringuid ning uuendamist. Tuleviku eesmärgiks seatakse arengukavas, et linn tagab õppijatele kaasaegse ja atraktiivse, võrdsetel võimalustel 15 Allikas Statistikaamet 16 Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; Microsoft Word - Kohtla-Järve linna arengukava 2016- 2034 volikogusse 09.09.15.docx (riigiteataja.ee)  põhineva õpikeskkonna ning õppekorralduse ning et linna haridusasutuste võrgustik on optimaalse mahuga ning toimib lõimitult erinevate tasemete ning erinevate partnerite vahel. Õpetajate keskmine brutokuupalk on Kohtla-Järve linnas maakonna keskmisest mõneti kõrgem, kuid Eesti keskmisest õpetajate brutokuupalgast pisut madalam – 1651 eurot Kohtla-Järve linnas, 1643 eurot Ida-Virumaal ja 1724 eurot Eestis keskmiselt 2022. aastal (30.11.2022 seis). Tabel 4. Kohtla-Järve linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS Õpilasi kokku stats normatiivne üldhariduskoolide andmed 2022/23õa õppekohtade arv pidajate lõikes koolides kokku m2 õpilase kohta KOV tavaüldhariduskoolides, stats 2296 4681 15,7 riigi tavaüldhariduskoolides, stats 579 1010 19,2 erapidaja tavaüldhariduskoolis, 171 178 6,4 stats Kokku 2972 5869 15,7 Märkused: riigitavaüldhariduskoolide keskmise pinnakasutuse ning normatiivse õppekohtade arvu muudab nii suureks riigi pidamisele üle tulnud Kohtla-Järve Järve Kool. Nii nagu Jõhvist käib lapsi Kohtla-Järvele õppima, nii toimub ka vastupidine liikumine. Näiteks 2021. aastal õppis 78% Kohtla-Järve linnas elavatest üldhariduse omandajatest kodulinna koolis. Neist, kes õppisid mujal KOVis, neist 60% õppis Jõhvi vallas asuvas koolis. Ülejäänud õpirändes osalevad õpilased jagunesid peamiselt Sillamäe linna, Toila valla ja Alutaguse valla vahel. Kohtla-Järve arengukavas17 tuuakse välja, et tänane omavalitsuse korraldus, mille järgi linn koosneb seitsmest eraldi ja üksteisest kaugel asuvatest asumitest, pärsib oluliselt linna haldamist ning hariduse korraldamist. Üldhariduskoolid paiknevad kahes asumis – Järve ja Ahtme linnaosades. Sealhulgas on hetkel ja ka on olnud minevikus sündivus neis võrreldav – 2022.a vastavalt 76 ja 80 sündi. Järve linnaosas alustab 2023.a lõpus tegevust SF ja riigi kaasrahastusega rekonstrueeritav 3 paralleeliga kool, lisaks on ette valmistamisel riigi pidamisel oleva Kohtla-Järve Järve Kooli kahe paralleeliga uue õppehoone ehitus. Need kaks kooli katavad ära piirkonna vajaduse, sh arvestades kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel täiendavate väikeklasside loomise vajadust. Järve linnaosas paikneva täiskasvanute gümnaasiumi pidamise on varasemas kirjavahetuses Kohtla- Järve linna lubanud anda riigi pidamisele alates 01.09.2024.a. 17 Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; Microsoft Word - Kohtla-Järve linna arengukava 2016- 2034 volikogusse 09.09.15.docx (riigiteataja.ee) Ahtme linnaosas paiknevad kolm munitsipaalkooli hoonet on amortiseerunud ning üledimensioneeritud ning nende asemel on mõistlik ehitada sünniprognooside alusel üks uus ja energiatõhus kolme paralleeli mahutavusega õppehoone. Lisaks tuleb Kohtla-Järve linna ja piirkonna kohalike omavalitsustega arutada Ahtme linnaosas paikneva, 2015.a rekonstrueeritud ja hetkel HEV õpilastele suunatud Ahtme Kooli hoone edasist kasutust. Kokku on hinnanguliselt käesoleva meetme raames arvestatud Järve linnaossa 3200-3500 m2 ning Ahtme linnaossa 4200-4500 m2 ehitamise toetamist. Lüganuse vald Ka Lüganuse vallas on üldhariduskoolide õpilaste arvu langus olnud märkimisväärne. Käesoleval õppeaastal (2022/23. õa) on valla koolides 38% vähem õpilasi põhikoolis ning lausa 80% vähem gümnaasiumiastmes kui 2005/06. õppeaastal. Sündide arv on viimastel aastatel Lüganuse vallas olnud hüplik – 2015. aastal 58 sündi, 2019. aastal aga vaid 46, 2020. aastal 64 ning 2021. aastal jällegi 3818. 2030. aasta vaates jäävad sünnid Lüganuse vallas ca 30 ringi19. 1015 1200 350 912 850 300 820 1000 780 777 773 737 700 681 250 648 645 640 633 625 625 800 236 617 601 213 200 600 192 161 150 136 131 133 137 131 400 118 120 98 97 100 200 73 69 66 57 48 50 0 0 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 7. Lüganuse valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS Lüganuse vallas tegutseb 4 üldhariduskooli – 3 põhikooli (Kiviõlis, Lüganusel ja Maidlas) ja 1 keskkool (Kiviõlis). 2023. aasta 1. septembrist liiguvad 3 seni KOVi pidamisel olnud kooli (Lüganuse Kool ja mõlemad koolid Kiviõlis) riigi pidamisele, kelle vastutuseks jääb nii koolivõrgu korrastamine kui eestikeelsele õppele ülemineku toetamine. Kuna õpilaste arv on oluliselt vähenenud, kuid haridusvõrgus olulisi muutusi tehtud ei ole, on koolihoonetes palju tühja kasutuseta pinda (Tabel 55) ning osad hooned on ka väga kehvas seisus ja vajaksid nendes tegevuse jätkamisel suuri investeeringuid. Lüganuse vallas on õpetajate palk oluliselt madalam Eesti keskmisest – kui Eesti keskmine õpetajate brutokuupalk oli 2022. aastal20 1724 eurot, siis Lüganusel 1495 eurot. 18 Allikas Statistikaamet 19 Allikas: Rändekalkulaator 20 30.11.2022 seis  Juba 2018. aastal valminud Lüganuse valla arengukavas21 tõdetakse, et laste arv kohalikus omavalitsuses langeb ka tulevikus märkimisväärselt ning deklareeriti, et valla senine haridusvõrk vajab tingimata korrastamist ning põhihariduse pakkumisega jätkamine viies koolis ei ole kestlik. 2022. aastal lõpetas tegevuse Lüganuse vallas asunud Sonda Kool ning nagu viidatud, et ülejäänud neljast koolist on kolm antakse üle riigi pidamisele. Tabel 5. Lüganuse valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS normatiivne Üldhariduskoolide õpilasi kokku stats õppekohtade arv andmed pidajate lõikes 2022/23 õa koolides kokku m2 õpilase kohta KOV tavaüldhariduskoolides, stats 673 2110 29,1 Väga suur õpiränne KOVist välja toimub just gümnaasiumiastmes - 41% Lüganuse vallas elavatest gümnasistidest omandas perioodil 2017-2021 haridust teises kohalikus omavalitsuses. Kõige enam suundutakse Lüganuse vallast gümnaasiumiharidust omandama Jõhvi riigigümnaasiumi. Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Lüganuse valda investeeringuid kavandatud ei ole. Koolivõrgu korrastamisega kaasnevad hoonete ümberehituse ja vajadusel ajutiste pindade kulu katab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest. 21 Lüganuse valla arengukava 2018-2028; määrus nr 39, Lisa.pdf (riigiteataja.ee) Narva linn Narva linnas tegutseb kokku 11 üldhariduskooli (sh täiskasvanute gümnaasium). Alates 2005/06. õppeaastast on koolide arv vähenenud 4 kooli võrra. Õpilaste arv statsionaarses õppes on samal perioodil vähenenud põhikooliastmes 16% ning üldkeskhariduses lausa 51% (Joonis 8). Ka sündimus on oluliselt viimastel aastatel langenud, kui 2016. aastal sündis Statistikaameti andmeil Narva linnas veel 503 last, siis 2021. aastal juba vaid 342 ja 2022.a vaid 284. Rändekalkulaatori Narva linna rahvastikuprognoos näitab sündimuse püsivat langust alla 300 piiri. Narva linna arengukavas22 viidatakse, et nende suurimad väljakutsed on seotud just elanike arvu vähenemisega. Hetkel tegutsevatest koolidest kaks on riigiomanduses (Narva Vanalinna Riigikool, Narva Eesti Gümnaasium) ning üks on eraomanduses (Narva Õigeusu Gümnaasium). 2023/24. õppeaastal on Narva koolivõrku ees ootamas suured muutused – alustavad riigigümnaasiumitena Narva Gümnaasium ja Narva Eesti Riigigümnaasium ning gümnaasiumiastme sulgevad 5 Narva linna peetud kooli. Ainukese KOV koolina jätkab gümnaasiumiastmes õppe andmist Narva Keeltelütseum. 5490 5600 5232 5199 5194 5137 5094 5089 5073 5400 2200 5016 4996 4939 4896 4855 5200 4834 4809 4804 5000 1729 1700 4639 4603 1588 4800 1398 1184 1200 4600 1013 869 803 815 889 908 861 877 870 852 4400 759 745 757 793 700 4200 4000 200 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 8. Narva linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS Narva koolide õpilaste arv on oluliselt vähenenud ning see peegeldub ka tegutsevate koolide normatiivse ning täidetud õppekohtade arvu võrdluses (Tabel 66). Narva linna arengukavas23 tuuakse välja, et linnale kuuluvate hoonete investeeringuvajadus on suur ning juba täna on suur osa üldhariduskoolide pinnast kasutuseta. Seetõttu on arengukavas seatud eesmärgiks haridusvõrgu vajadustega vastavusse viimine, uute optimaalsete hoonete rajamine ja 22 Narva Linna arengukava 2035; NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035 (riigiteataja.ee) 23 Narva Linna arengukava 2035; NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035 (riigiteataja.ee)  olemasolevate hoonete rekonstrueerimine tänapäevasteks ja parimat õpikeskkonda toetavaks, sh koostöö riigi tasandiga. Õpetajate keskmine palk on Narva linnas Eesti keskmisest õpetajate brutokuupalgast madalam – 2022. aastal Narvas 1683 eurot ja Eestis keskmiselt 1724 eurot24. Tabel 6. Narva linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS normatiivne Üldhariduskoolide andmed õpilasi kokku stats õppekohtade arv pidajate lõikes 2022/23 õa koolis m2 õpilase kohta KOV tavaüldhariduskoolides, stats 4600 8826 12,1 riigi tavaüldhariduskoolides, stats 755 960 11,0 erapidaja tavaüldhariduskoolis, stats 100 180 13,6 Kokku 5455 9966 12,0 Õpirände saldo on Narva linnal negatiivne, kuid seda väga vähesel määral. 2017-2022 aastate keskmisena -3% ning seda nii põhikooliastme kui ka gümnaasiumiastme puhul. 2024.a alustab tegevust 4 paralleeliga Narva Kesklinna Põhikool, mille ehitust kaasrahastatakse riigieelarvest saastekvootide (nn C02) müügist laekuvast tulust. Selle projekti käigus on linn võtnud kohustuse vähendada haridustaristut vähemalt 7000 m2 võrra ning leppida riigiga kokku mittestatsionaarse üldhariduse õppe korralduse üleandmises. Varasemalt on osaliselt rekonstrueeritud, sh sundventilatsiooniga varustatud Narva Kreenholmi Gümnaasiumi hoone (2- 3 paralleeliga põhikool tulevikus). Riigikoolidest saab Narva Eesti Põhikooli uus õppehoone (1 paralleeliga põhikool) valmis 2023.a lõpuks ning Narva Vanalinna Riigikooli õppehoone (hetkel 3, tulevikus tõenäoliselt 2 paralleeliga põhikool) rekonstrueerimine on kavas riigieelarve vahenditest etapiti lõpetada aastatel 2023-2027. Ülejäänud Narva koolihooned vajavad olulisi investeeringuid juba lähiajal. Arvestades käesoleva perioodi põhikoolivõrgu korrastamise meetme vahendeid on mõistlik läänepoolsesse Narva ehitada täiesti uus õppehoone kolmele paralleelile ning sinna juurde kavandada õppekeskkond kaasava hariduse põhimõtteid järgides tänase Narva Paju Kooli õpilastele. Projekti tulemusena on vajalik kindlasti õppepinda veelgi vähendada. Kokku on käesoleva meetme raames hinnanguliselt võimalik toetada 6200-6500 m2 õppehoone ehitamist. 24 30.11.2023 seis Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu omavalitsuse territooriumil tegutseb käesoleval õppeaastal (2022/23) 2 üldhariduskooli – üks neist Narva-Jõesuu linnas ning teine Sinimäe alevikus. Mõlemad koolid on põhikoolid, üldkeskharidust sai Narva-Jõesuu vallas omandada kuni 2014/15. õppeaastani. Kuigi vahepealsetel aastatel oli Narva-Jõesuu õpilaste arv languses, on see tänaseks samal tasemel kui 2005/06. õppeaastal (Joonis 99). Narva-Jõesuu omavalitsuses on sündide arv viimastel aastatel kõikunud ca 21 ja 35 vahel25. Rändekalkulaatori prognoosi järgi langevad sünnid alates 2028. aastast püsivalt alla 20. 226 229 233 223 223 211 208 250 200 204 199 186 171 171 171 170 162 161 200 153 150 144 150 100 100 52 54 50 50 39 33 27 21 31 31 18 14 0 0 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 9. Narva-Jõesuu linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS Sinimäe Põhikooli hoone on uus ning õpilase kohta oli seal 2021/22. õppeaastal pinda keskmiselt 10m2. Narva-Jõesuu Kooli hoone on aga selgelt tänaste õppijate jaoks suur – 2021/22. õppeaastal oli seal ühe õpilase kohta keskmiselt 36m2. Kahe kooli keskmisena tuleb ka KOV keskmine õpilaste pinnakasutus enam kui 20m2 ühe õpilase kohta (Tabel 7). Narva-Jõesuu arengukavas26 seatakse eesmärgiks, et koolid tuleb korda teha ning juurde tuleb rajada spordiväljakuid. Õpetajate keskmine brutokuupalk Narva-Jõesuu linnas on Eesti keskmisest kõrgem – Narva- Jõesuus 1737 eurot ja Eestis keskmiselt 1724 eurot 2022. aastal27. Linna arengukavas tõdetakse, et hariduse valdkonna suurimaks väljakutseks on noorte õpetajate ja erialaspetsialistide vähesus. Noortele ei ole pakkuda vabu heas seisukorras üürikortereid ja nii kinnisvara kui ka rendipinnad on noorele spetsialistile liiga kallid. 25 Allikas Statistikaamet 26 Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, eelarvestrateegia 2019-2022; Vastu võetud Narva-Jõesuu linnavolikogu otsusega _____________________ (riigiteataja.ee) 27 30.11.2022 seis Tabel 7. Narva-Jõesuu linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS õpilaste arv gümnaasiumia Üldharidusko õpilaste arv stmes õpilasi kokku normatiivne olide andmed PK 2022/23 2022/23 õa stats 2022/23 õppekohtade m2 õpilase pidajate lõikes õa stats stats õa arv koolis kohta KOV tavaüldharidus koolides, stats 223 0 223 350 21,1 Õpiränne Narva-Jõesuu linnast välja on väga suur. Vaid 33% seal elavatest lastest omandab põhiharidust kodu-KOVis asuvas koolis (2017-2021 keskmine). Peamiseks haridusrände sihtkohaks on Narva linn. Eeltoodust tulenevalt on vajalik ehitada uus põhikooli õppehoone Narva-Jõesuusse, aga arvesse tuleb võtta nii suurt õpirännet kui võimalikku koostööd naaberomavalitsusega põhikooli kolmandas kooliastmes. Sellest tulenevalt on esialgsel hinnangul õpilaste arv uues koolihoones 60-135 ning vastavalt toetuse kaasabil ehitatav õppehoone pind 1000-1800 m2. Sillamäe linn Sillamäe linnas tegutseb 4 üldhariduskooli – 3 põhikooli ning 1 nn puhas gümnaasium (ainult klassid 10-12). Võrreldes 2005/06. õppeaastaga koolide koguarv muutunud ei ole, ka siis tegutses Sillamäel 4 kooli, kuid siis sai üldkeskharidust omandada lausa kolmes neist. Kõiki nelja kooli peab kohalik omavalitsus. Õpilaste arv statsionaarses õppes on 2005/06. õppeaastaga võrreldes langenud kokku 35%, põhihariduses 33% ning gümnaasiumiastmes 41% (vaata ka Joonis 10). Ka sündimus on Sillamäe linna ka ainuüksi viimastel aastatel üsna drastiliselt langenud. Kui 2015. aastal sündis Sillamäe linnas aastas veel 101 last, siis 2020. aastal vaid 59 ning 2021. aastal 66 ning 2022.a 5828. Rändekalkulaatori prognoosi järgi langevad sünnid Sillamäe linnas alla 50 juba 2027. aastal. 1369 1600 600 1272 1199 1141 1097 1096 1094 1400 1083 1083 1074 1056 1026 1017 500 993 1200 460 949 912 912 908 1000 395 400 800 322 300 269 249 272 600 235 241 203 200 400 166 159 174 129 134 123 135 137 146 200 100 0 0 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 10. Sillamäe linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS Kuna õpilaste arv on siiski oluliselt vähenenud on koolides täitmata õppekohti, pinda on õpilase kohta Eesti keskmisest pisut enam29 (Tabel 8). Sillamäe linna arengukavas30 seatakse üheks eesmärgiks demograafiliste muutustega kohanemist, milleks on vajalik lähtuvalt laste prognoosidest ette valmistada uus koolide ruumiprogramm, eesmärgiga tagada optimaalne pinnakasutus, kaasaegne õpikeskkond, linnakulude optimeerimine jmt. Õpetajate keskmine brutokuupalk on Sillamäe linnas Eesti ja ka Ida-Virumaa keskmisest oluliselt madalam – Sillamäe linnas keskmiselt 1466 eurot, Ida-Virumaal keskmiselt 1643 eurot ja Eestis 28 Allikas Statistikaamet 29 2021/2022 õppeaastal 13,4m2 pinda ühe statsionaarse õppe õpilase kohta keskmiselt tavaüldhariduskoolides. 30 Sillamäe linna arengukava 2022-2026, eelarvestrateegia 2022-2026; 0151be53-b7a1-4379-80c8- 37025a69b11f (sillamae.ee) keskmiselt 1724 eurot kuus 2022. aastal31. Sillamäe linna arengukavas tuuakse ühe eesmärgina välja võimalikult kõrge õpetajate palgataseme tagamine. Tabel 8. Sillamäe linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS õpilaste arv gümnaasiumia Üldharidusko õpilaste arv stmes õpilasi kokku normatiivne olide andmed PK 2022/23 2022/23 õa stats 2022/23 õppekohtade m2 õpilase pidajate lõikes õa stats stats õa arv* kohta KOV tavaüldharidus koolides, stats 912 272 1184 1361 14,6 Märkused: *Sillamäe Gümnaasiumi kohta normatiivsete õppekohtade andmed puuduvad Põhihariduse tasemel Sillamäelt suurt õpirännet välja ei ole – 2017-2021 keskmisena õpirände saldo -7%. Üldkeskhariduse tasemel on õpiränne Sillamäe kahjuks suurem (-24%). Peamised üldkeskhariduse taseme õpirände sihtkohad Sillamäelt on Jõhvi vald ja Narva linn. 2023.a alustati õppetööga SF vahendite kaasabil ehitatud Sillamäe Vanalinna Kooli uues õppehoones. Alates 01.09.2023 liidetakse Sillamäe Kannuka Kool Sillamäe Vanalinna Kooliga ning antakse Sillamäe Eesti Põhikooli pidamine üle Haridus- ja Teadusministeeriumile ning kooli tegevus viiakse üle 2015.a rekonstrueeritud Viru 26 õppehoonesse. Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Sillamäe linna investeeringuid kavandatud ei ole. Sillamäe Eesti Põhikooli kolimisega kaasneva hoonete ümberehituse kulu katab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest. 31 30.11 seis Toila vald Toila valla õpilaste arv on alates 2005/06. õppeaastast püsinud üsna stabiilsena ning käesoleval õppeaastal on põhihariduse omandajaid isegi 7 õpilase võrra enam (Joonis 11). Ka koolide arv ei ole kõnealusel perioodil muutunud. Toila vallas tegutseb 2 kooli – 1 põhikool (Kohtla-Nõmme Kool) ja üks keskkool (Toila Gümnaasium). Mõlema kooli pidajaks on kohalik omavalitsus. Sünnid on viimastel aastatel Toila vallas varieerunud 23 ja 48 vahel ühe aasta kohta (2015-2022 perioodil)32. Rändekalkulaatori prognoosimudeli järgi jäävad sünnid stabiilselt alla 30 alates 2026. aastast. 334 327 400 300 319 296 294 294 289 287 287 286 286 284 284 280 278 276 350 273 272 250 300 250 200 200 150 150 100 100 65 73 69 72 55 48 46 46 50 54 60 54 50 50 39 32 34 39 43 42 0 0 põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats Joonis 11. Toila valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS Normatiivne õppekohtade arv on kahe kooli peale kokku oluliselt suurem kui õpilasi koolide õpib ning seetõttu on ühe õpilase kohta keskmiselt kasutada enam pinda kui optimaalne oleks (Tabel 9). Toila valla arengukavas33 tõdetakse, et kuna sündimus väheneb, siis tulevikus nõudlus lasteaia- ja koolikohtade järele kahaneb samuti. Õpetajate keskmine brutokuupalk on Toila vallas Eesti keskmisega sarnane, maakonna keskmisest kõrgem – Toila vallas 1726 eurot, Eestis 1724 eurot, Ida-Virumaal 1643 eurot kuus 2022. aastal). Tabel 9. Toila valla üldhariduskoolide pinnakasutused näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS 32 Allikas Statistikaamet 33 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030; Lisa_m 38.pdf (riigiteataja.ee)  4 Üldhariduskoolide normatiivne andmed pidajate õpilasi kokku stats õppekohtade arv lõikes 2022/23 õa koolis m2 õpilase kohta KOV tavaüldhariduskoolides, stats 388 616 19,4 Õpiränne Toila vallast välja on väga suur. Vaid 53% põhikooli õpilastest ja 35% gümnaasiumiõpilastest, kelle elukohaks on Toila vald, õpib koduKOVi koolis. Väga suur osa õpilastest rändab õppima Kohta-Järve linna (68% neist, kes õpirändes osalevad), teiseks olulisemaks sihtkohaks on Jõhvi vald34. Toila valla arengukavas selgitatakse, et endise Kohtla valla regionaalse eripära tõttu (Kohtla-Järve linna lähedus) ei olnud kooli pidamine mõistlik, samuti ei pidanud endine Kohtla vald lasteaeda ning lasteaiateenust osteti täies mahus sisse. Ehkki Toila Gümnaasiumi gümnasistide arv on väga madal, ei näe kehtiv valla arengukava ette gümnaasiumiastme sulgemist vaid gümnaasiumihariduste kvaliteeti soovitakse tõsta ning samuti on eesmärgiks seatud Toila Gümnaasiumi ja Kohtla-Nõmme Kooli sidustamine suurendamaks eeldusi, et Kohtla-Nõmme Kooli lõpetanud õpilased jätkaksid gümnaasiumihariduse omandamist Toila Gümnaasiumis. Samuti soovitakse tulevikus koolitransporti lahendada nii, et kõigil vallas elavatel noortel oleks hõlpsam haridust omandada just koduvalla koolis.35 Toila vald on tellinud uue analüüsi koolivõrgu tulevaseks kujundamiseks ning alustanud haridusvõrgu korrastamise aruteludega. Toilas gümnaasiumiastmes õppe lõpetamisel on võimalik toetada põhikooli hoone optimeerimist ja õppekeskkonna nüüdisajastamist. Eeltoodust tulenevalt on võimalik ehitada uus õppehoone Toilasse, aga arvesse tuleb võtta nii võimalikku kasvavat õpirännet kui võimalikku koostööd naaberomavalitsusega põhikooli kolmandas kooliastmes. Sellest tulenevalt on esialgsel hinnangul õpilaste arv uues koolihoones 60-135 ning vastavalt toetuse kaasabil ehitatav pind 1000-1800 m2. 34 Rändeandmed 2017-2021 perioodi keskmine. 35 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030; Lisa_m 38.pdf (riigiteataja.ee)