Kiri

Riigikantselei Meie 15.07.2024 nr 1.1-10.1/3296-1 Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022– 2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. EIS kooskõlastustabel Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Kliimaministeerium Merlin Sepp 5854 4274 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU MÄÄRUS Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (edaspidi raamkokkulepe) riigisisest elluviimise korraldust ja raamkokkuleppe alusel antava toetuse andmise, kasutamise, väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja aruandluse tingimusi ja korda. (2) Määruses kasutatakse termineid raamkokkuleppes ja Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonis (edaspidi Šveitsi regulatsioon) sätestatud tähenduses. (3) Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetmete rakendamisel järgitakse käesolevat määrust ja raamkokkuleppes sätestatud õigusraamistikku. Määruse ja raamkokkuleppe vaheliste vastuolude korral lähtutakse raamkokkuleppest. (4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. § 2. Riiklik koordineerimisüksus ja makseasutus (1) Riikliku koordineerimisüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. (2) Riiklik koordineerimisüksus täidab järgmisi ülesandeid: 1) kavandab ja kooskõlastab toetusmeetmed; 2) esitab toetusmeetme taotluse Šveitsi toetuste büroole; 3) sõlmib toetusmeetme lepingu Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või Riikliku Majandusasjade Sekretariaadiga; 4) sõlmib toetusmeetme rakendamise lepingu programmioperaatoriga; 5) tagab riigisisese toetusmeetme seire, finantsjuhtimise, hindamise, nähtavuse ja aruandluse; 6) tagab kehtivate õigusaktide, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimise; 7) kontrollib toetuse kasutamist; 8) teavitab programmioperaatoreid ja programmikomponentide operaatoreid raam- kokkuleppes sätestatud õigusraamistikust ja selle muudatustest; 9) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, maksab toetuse välja või jätab selle finants- korrektsiooni otsuse alusel välja maksmata; 10) teeb finantskorrektsiooni otsuseid; 11) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja annab selle täitmiseks uue tähtaja; 12) annab oma pädevuse piires selgitusi ja nõustab toetuse kasutamise küsimustes; 13) täidab muid Šveitsi regulatsioonis nimetatud ja toetusmeetme rakendamise lepingus kokku lepitud riikliku koordineerimisüksuse ülesandeid. (3) Makseasutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. (4) Makseasutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) teeb Šveitsi-Eesti koostööprogrammi üle finantskontrolli; 2) esitab hüvitistaotlused Šveitsi toetuste büroole. § 3. Programmioperaator ja programmikomponendi operaator (1) Programmioperaatori ülesandeid täidab: 1) toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Kultuuriministeerium; 2) toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ Kliimaministeerium. (2) Programmikomponendi operaatori ülesandeid täidavad: 1) toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium; 2) toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. (3) Programmioperaator täidab järgmisi ülesandeid: 1) vastutab toetusmeetme ettevalmistamise ja koordineerimise eest ning tagab toetusmeetme tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi; 2) koostab ja esitab toetusmeetme taotluse riiklikule koordineerimisüksusele; 3) sõlmib riikliku koordineerimisüksusega toetusmeetme rakendamise lepingu; 4) koostab ja esitab hüvitistaotlused ning toetusmeetme aastaaruande ja lõpparuande riiklikule koordineerimisüksusele; 5) kavandab toetusmeetme teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu; 6) moodustab toetusmeetme juhtkomitee, korraldab ja juhib toetusmeetme juhtkomitee koosolekuid ning koostab koosolekute protokollid; 7) kooskõlastab toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi operaatori esitatud § 6 lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu; 8) täidab muid Šveitsi regulatsioonis nimetatud ja toetusmeetme rakendamise lepingus kokku lepitud programmioperaatori ülesandeid. (4) Programmikomponendi operaator täidab järgmisi ülesandeid: 1) valmistab ette programmikomponendi ja vastutab programmikomponendi rakendamise eest; 2) esitab programmioperaatorile vajaliku teabe toetusmeetme juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjelduse, hüvitistaotluste, toetusmeetme aastaaruannete ja toetusmeetme lõpparuande koostamiseks; 3) kogub toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ elluviijalt teabe, mis on vajalik toetusmeetme aruannete ja hüvitistaotluste koostamiseks; 4) kavandab programmikomponendi teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu; 5) võib muuta programmikomponendi eelarverea alamridasid; 6) kooskõlastab programmioperaatoriga toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ § 6 lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu; 7) osaleb toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel; 8) täidab toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ § 5 lõikes 3 nimetatud ülesandeid; 9) teavitab programmioperaatorit ja riiklikku koordineerimisüksust toetuse kasutamisega seotud takistustest; 10) täidab muid programmioperaatori määratud või programmioperaatoriga kokku lepitud ülesandeid. (5) Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ täidab programmikomponendi operaator lisaks lõikes 4 sätestatule ja toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ täidab programmioperaator lisaks lõikes 3 sätestatule järgmisi ülesandeid: 1) koostab vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud juhendmaterjalid ja aruandevormid; 2) teavitab elluviijat toetuse kasutamist reguleerivate õigusaktide ja raamkokkuleppes sätestatud õigusraamistiku muudatustest; 3) kooskõlastab Rahandusministeeriumi ja riikliku koordineerimisüksusega § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu; 4) seirab § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu tulemuste ja väljundite saavutamist. (6) Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus teha ettepanek riiklikule koordineerimisüksusele toetusmeetme lepingu muutmise algatamiseks. Programmioperaatoril, programmikomponendi operaatoril ja riiklikul koordineerimisüksusel on õigus teha ettepanek Rahandusministeeriumile raamkokkuleppe lisa 1 muutmise algatamiseks. (7) Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus valida Šveitsi toetusmeetme partner ning sõlmida temaga partnerlusleping. § 4. Auditeeriv asutus (1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. (2) Auditeeriv asutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) koostab koostööprogrammi auditistrateegia; 2) viib läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning toetusmeetme auditeid. § 5. Elluviija ja partner (1) Elluviija on programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või asutus, kes vastutab programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus nimetatud eelarve ulatuses programmikomponendi tegevuste, väljundite ja tulemuste saavutamise eest. (2) Partner on isik või asutus, kes osaleb programmikomponendi tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest, mis on ette nähtud programmikomponendi eelarves. (3) Elluviija täidab järgmisi ülesandeid: 1) teeb programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus määratud tegevusi ning vastutab nende tegevuste väljundite ja tulemuste saavutamise eest; 2) annab programmikomponendi operaatorile või programmioperaatorile teabe toetusmeetme aruannete ja hüvitistaotluste esitamiseks; 3) kavandab punktis 1 nimetatud tegevustega seotud teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu; 4) tagab programmikomponendi tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 5) esitab õige ja täieliku teabe ning korrektsed dokumendid programmikomponendi tegevuste, väljundite ja tulemuste kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 6) teavitab programmioperaatorit, programmikomponendi operaatorit ja riiklikku koordineerimisüksust viivitamata tegevuste odavnemisest või kallinemisest ning toetuse kasutamisega seotud takistusest; 7) järgib riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad; 8) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks; 9) sõlmib juriidilisest isikust partneriga lepingu programmikomponendi tegevusteks, seirab partnerile määratud tegevusi ning väljundite ja tulemuste saavutamist; 10) osaleb toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel; 11) täidab muid programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjast või lepingust tulenevaid kohustusi. (4) Partner täidab lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud ülesandeid. § 6. Toetusmeetme tingimused (1) Toetusmeetme leping sõlmitakse toetusmeedet reguleerivate tingimuste, sealhulgas toetusmeetme abikõlblikkuse perioodi, osapoolte kohustuste ja vastutuse ning toetusmeetme eelarve kokkuleppimiseks. (2) Toetusmeetme rakendamise leping sõlmitakse toetusmeetme rakendamist reguleerivate tingimuste, sealhulgas osapoolte kohustuste ja vastutuse kokkuleppimiseks. (3) Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ määrab programmioperaator programmi- komponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel elluviijad ja partnerid käskkirjaga. (4) Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ määrab programmikomponendi operaator programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel elluviijad ja partnerid käskkirjaga. Kui elluviija ei ole riigiasutus, võib programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste, elluviijate ja partnerite määramiseks sõlmida halduslepingu. (5) Programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus sätestatakse vähemalt järgmine: 1) programmikomponendi tegevuse kirjeldus; 2) elluviija; 3) partneri nimetus, juhul kui tegevusse on kaasatud partner; 4) elluviija ja partneri õigused ning kohustused; 5) programmikomponendi tegevuse periood; 6) kulude abikõlblikkuse periood; 7) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; 8) toetuse maksmise tingimused, sealhulgas lihtsustatud kulude hüvitamise tingimused; 9) programmikomponendi tegevuse eelarve; 10) riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise tingimused, kui tegemist on sellise abi andmisega; 11) näitajad. 12) programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmise tingimused; (6) Programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepinguga võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu. (7) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud käskkirja või lepinguga määratud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimusi muudetakse elluviija, programmikomponendi operaatori või programmioperaatori algatusel. § 7. Programmikomponendi tegevuse rakendamise tingimuste kooskõlastamine (1) Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ kooskõlastab programmioperaator programmi- komponendi tegevuse rakendamise tingimuste käskkirja eelnõu Rahandusministeeriumi ja riikliku koordineerimisüksusega. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ kooskõlastab programmikomponendi operaator programmikomponendi tegevuse rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu eelnõu Rahandusministeeriumi, programmioperaatori ja riikliku koordineerimisüksusega. (2) Lõikes 1 nimetatud eelnõu kooskõlastatakse või jäetakse põhjendatult kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul. Põhjendatud juhul võib kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. (3) Programmikomponendi tegevuse rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu ja nende muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks koos riigiabi analüüsiga. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Toetusmeetme kulude abikõlblikkuse perioodi esimene ja viimane kuupäev määratakse toetusmeetme lepingus. Kõik toetusmeetme raames abikõlblikud kulud peavad olema tehtud abikõlblikkuse perioodil, välja arvatud Šveitsi regulatsiooni artikli 6.1 punktis 3 nimetatud juhul. (2) Kulud on abikõlblikud tegelike kuludena. Tegelikuks kuluks loetakse kulu, mille aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil ning mille tekkimine on tõendatud dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega; töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu puhul palgaarvestust tõendava väljavõtte või palgalehega. Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning avalik- õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. (3) Abikõlblikke kulusid võidakse hüvitada lisaks lõikes 2 nimetatud tegelikele kuludele ka lihtsustatud kulude hüvitamisviisi alusel, see tähendab standardiseeritud ühikuhinnana, kindlasummalise maksena või ühtse määrana, kui nii on kokku lepitud toetusmeetme lepingus ja kui riigiabi reeglitest ei tulene teisiti. Sellisel juhul määratakse lihtsustatud kulude hüvitamise täpsemad tingimused toetusmeetme rakendamise lepingus ning programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus. (4) Kulud on abikõlblikud, kui nad vastavad raamkokkuleppes, Šveitsi regulatsioonis, määruses, toetusmeetme lepingus, toetusmeetme rakendamise lepingus ja § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud käskkirjas või lepingus sätestatud nõuetele ning on sobivad ja põhjendatud eesmärgi täitmiseks. § 9. Kohustused seoses hankimisega (1) Kui kulu teinud isik on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud järgima riigihangete seadust. (2) Kui kulu teinud isik ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 3–8. (3) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust; 5) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. (4) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris. (5) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus kulu tegija ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub ostukeskkonnas; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) Riikliku koordineerimisüksuse riigihangete kontrolli teostav isik lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja“; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel; 8) teade ostumenetluse kohta on avalik. (6) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate paljusus; 4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja kulu tegija ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse § 11 lõikes 1 nimetatud tähtajani. (7) Ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. (8) Ostumenetluse võib korraldada riigihangete registri väliselt ühe või mitme pakkujaga, kui: 1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel; 2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist; 3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks; 4) sõlmitakse tööleping; 5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos; 6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil; 7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja; 8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse tingimusi oluliselt ei muudeta; 9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; 10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava ostumenetluse korda järgida; 11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks; 12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme; 13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks; 14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 16) lepingu ese on õhutransporditeenus; 17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses; 19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning toetuse saajaks on etendusasutus. (9) Hangete läbiviimisel esitab riiklik koordineerimisüksus Šveitsi toetuste büroole teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2. § 10. Toetuse maksmine, maksmise peatamine ja maksmisest keeldumine (1) Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse riiklikule koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. (2) Makseid tehakse tegelike kulude või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, arvestades § 8 lõikes 3 sätestatut. (3) Riiklik koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust ning toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul arvates makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitamisest. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaega pikendada. (4) Makse menetlemise käigus on makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitaja kohustatud tõendama makse aluseks olevate tingimuste täitmist. (5) Abikõlblike kulude hüvitamisel lähtutakse toetusmeetmes ette nähtud toetuse osakaalust, riikliku kaasfinantseerimise määrast ja toetuse summast. (6) Riiklik koordineerimisüksus võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest keelduda, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 2) tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 3) võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel; 4) Šveits peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eestile. (7) Väljamaksest keeldutakse finantskorrektsiooni otsuse alusel. (8) Programmioperaator esitab hüvitistaotluse Šveitsi ette antud vormil dokumendihaldus- süsteemi kaudu riiklikule koordineerimisüksusele kulude osas, mille riiklik koordineerimisüksus on makse abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud, Šveitsi regulatsiooni artikli 8.2 punktis 4 nimetatud hüvitisperioodide kohta kuue nädala jooksul hüvitisperioodi lõppemisest arvates. (9) Riiklik koordineerimisüksus teeb programmioperaatorile ettepaneku arvata hüvitistaotlusest välja kulud, mille abikõlblikkust ei ole kontrollitud või mille abikõlblikkuse kontroll ei ole veel lõppenud. § 11. Toetuse kasutamisega seotud kohustused (1) Toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini. (2) Kui Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 2 kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti, siis toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil ja viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist peavad toetusest rahastatavate seadmete, paigaldiste või ehitiste puhul olema täidetud järgmised tingimused: 1) neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt; 2) need on kindlustatud kahjujuhtumite vastu; 3) need on nõuetekohaselt hooldatud. (3) Toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil on lubatud toetuse abil hangitud vara võõrandada Šveitsi eelneval kirjalikul nõusolekul. (4) Kui Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 3 kohaselt on kokku lepitud, võib soetatud, ehitatud, renoveeritud või ümberehitatud ehitisi müüa, välja üürida ja hüpoteegiga koormata viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist. (5) Programmioperaator, makseasutus, auditeeriv asutus ja riiklik koordineerimisüksus kirjeldavad juhtimis- ja kontrollisüsteeme vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 3.1. Programmioperaator esitab toetusmeetme juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse riiklikule koordineerimisüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 2024. aasta 30. septembril. (6) Koostööprogrammi teavitustegevustes lähtutakse Šveitsi regulatsiooni 13. peatükist. (7) Programmioperaator ja programmikomponendi operaator järgivad riikliku koordineerimisüksuse suuniseid rakendussüsteemi kohustuste täitmise ja toimimise tagamiseks. (8) Toetuse kasutamisel tuleb eristada abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel. § 12. Finantskorrektsioonid (1) Riiklik koordineerimisüksus võib teha finantskorrektsiooni otsuse toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud; 3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, toetatava tegevusega seoses on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; 4) toimunud on Šveitsi regulatsiooni artiklis 11.1 nimetatud rikkumine. (2) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta, kui: 1) programmioperaator, programmikomponendi operaator või elluviija on avastanud ja esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu riiklikku koordineerimisüksust teavitanud, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning ta on tagastanud toetuse või selle osa kümne tööpäeva jooksul arvates riiklikku koordineerimisüksust kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu vastava nõusoleku saamisest; 2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludega. (3) Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist ja raskusest tulenevalt ning kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest. (4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama programmikomponendi raames maksmisele kuuluva toetusega. Kui toetuse peab tagastama programmioperaator, võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada programmioperaatori halduskulust maksmisele kuuluva toetusega. (5) Tagasinõutud toetuse maksab programmioperaator, programmikomponendi operaator või elluviija tagasi 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (6) Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 29 lõikeid 4–6. (7) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 13. Järelevalve toetuse kasutamise üle ja ligipääsu tagamine (1) Programmioperaator, programmikomponendi operaator ja elluviija on kohustatud osutama kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.3 nimetatud hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele. (2) Kui Šveits viib läbi Šveitsi regulatsiooni artikli 9.4 punktis 2 nimetatud lisaauditeid, on audiitoritel õigus nõuda lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist. § 14. Aruandlus (1) Programmioperaator esitab riiklikule koordineerimisüksusele toetusmeetmete aasta- ja lõpparuanded vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklitele 4.13 ja 4.14. (2) Riiklik koordineerimisüksus esitab koostööprogrammi aasta- ja lõpparuanded vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 3.11. (3) Programmioperaator esitab riiklikule koordineerimisüksusele tema nõutud informatsiooni, mis on vajalik riiklikule koordineerimisüksusele aruandluskohustuste täitmiseks Šveitsi ees. Informatsioon esitatakse riikliku koordineerimisüksuse määratud tähtajaks. (4) Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammist toetatavates tegevustes töödeldakse osalejate andmeid, kui nende andmete alusel tõendatakse toetusmeetmes seatud indikaatorite täitmist. Osalejate andmeid võib koguda e-toetuse keskkonna kaudu. Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 21. novembril 2022. a allkirjastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi raamkokkulepe1). Tegemist on välislepinguga välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 2 tähenduses, mille siseriikliku korralduse õiguslik raamistik nähakse ette käesoleva määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) jurist Heli Simson (teenistussuhe lõppenud), vanemjurist Anu Jaanson (e-post [email protected], telefon 663 2031) ja programmiekspert Helena Musthallik (e-post [email protected], telefon 663 2073). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusloome nõunik Agnes Peterson (e-post: [email protected], tel 5885 1301). Eelnõu sätestab raamkokkuleppe rakendamise korralduse Eestis, erinevate osapoolte õigused ja kohustused programmide elluviimisel kogu nende elukaare vältel. Õiguslikult lähtutakse esmalt raamkokkuleppest ja seejärel eelnõust. Eelnõu jõustub üldises korras. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on anda õiguslik raamistik aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamiseks ning sätestada siseriiklikud tingimused doonorriigi ees võetud kohustuste täitmiseks. 3. Eelnõu sisu Eelnõu paragrahviga 1 määratakse eelnõu reguleerimisala ja õiguslik raamistik. Määrusega reguleeritakse raamkokkuleppe alusel antavatest rahalistest vahenditest toetuse andmise, kasutamise, väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja aruandluse tingimusi ja korda. Eelnõu paragrahviga 2 määratakse riiklikuks koordineerimisüksuseks ning makseasutuseks RTK ja sätestatakse riikliku koordineerimisüksuse ning makseasutuse ülesanded. Vastavalt Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonile (edaspidi Šveitsi regulatsioon) kannab riiklik koordineerimisüksus üldist vastutust koostööprogrammi eesmärkide saavutamise eest, vastutab toetusmeetmete kindlaksmääramise, kavandamise ja heakskiitmise eest ning toetusmeetmete seire, finantsjuhtimise, kontrolli, hindamise, nähtavuse, aruandluse ja elluviimise järgse seire eest. Makseasutus vastutab koostööprogrammi üle asjakohase finantskontrolli tegemise eest. Eelnõus korratakse raamkokkuleppes loetletud asutuste ülesandeid õigusselguse huvides. See võimaldab rakendajatel lihtsalt ja hõlpsalt saada koheselt vajalik info eelnõust. Eelnõu paragrahviga 3 määratakse programmioperaatorid, programmikomponentide operaatorid ja nende ülesanded. Programmioperaator vastutab toetusmeetme ettevalmistamise ja haldamise eest, programmikomponendi operaator valmistab ette ja rakendab programmikomponenti. Toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmioperaator on Kultuuriministeerium ning 1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/207122022001 1 toetusmeetme „Elurikkuse programm“ programmioperaator on Kliimaministeerium. Toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponentide operaatorid on Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Toetusmeetme „Elurikkuse programm“ programmikomponentide operaatorid on Keskkonnaamet ning Keskkonnaagentuur. Programmioperaatorid ning programmikomponentide operaatorid on määratud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe lisas 1 „Riigipõhine struktuur“ ning toetusmeetme lepingus. Toetusmeetmete ülesehitus on erinev: toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ koostab programmikomponendi rakendamise tingimused programmikomponendi operaator, toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ programmioperaator. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ teevad toetatavaid tegevusi tegevuste elluviijad koos partneritega, toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ komponentide operaatorid koos partneriga. Seetõttu on ka programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori ülesanded erineva ulatusega. Näiteks toetusmeetmes “Elurikkuse programm” tegelevad teavitusega nii programmioperaator kui ka programmikomponendi operaator, toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ tegelevad teavitusega programmioperaator, programmikomponendi operaator ja elluviijad. Paragrahvi 3 lõigetes 3–5 on antud programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori ülesanded, sealjuures on lõikes 3 antud programmioperaatori ülesanded, lõikes 4 programmikomponendi operaatori ülesanded ja lõikes 5 ülesanded, mida täidavad sõltuvalt toetusmeetmest kas programmioperaator või programmikomponendi operaator. Antud lõigetest tuleb selguse huvides tuua eraldi välja määruse alusel ja toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ raames antava käskkirja või lepingu kooskõlastusprotsess. Kuna programmikomponentide operaatorid selles toetusmeetmes on ministeeriumid, siis alustavad asjakohase käskkirja koostamise protsessi nemad, esitavad selle kooskõlastamiseks programmioperaatorile (lg 4 p 6) ning Rahandus- ministeeriumile ja RTK-le (lg 5 p 3). Kultuuriministeerium programmioperaatorina annab kooskõlastuse vastavalt lg 3 punktile 7. Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ on vajaliku käskkirja kooskõlastamise kohustus sätestatud § 3 lg 5 punktis 3. Šveitsi toetusmeetme partneri väljavalimisel ja kaasamisel on programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril õigus sõlmida partnerlusleping. See õigus tuleneb regulatsiooni artiklist 4.10. Samas artiklis on sätestatud partnerluslepingu tingimused. Šveitsi toetusmeetme partneri valik on sätestatud artiklis 4.2. Erinevalt elluviija kaasatud partnerist ei pruugi Šveitsi toetusmeetme partner olla seotud kindla programmikomponendiga, vaid ta võib olla partneriks erinevate programmikomponentide tegevustes. Šveitsi toetusmeetme partneri kulude rahastamine sõltub sellest, kes sõlmib partneriga lepingu. Kui lepingu Šveitsi toetusmeetme partneriga sõlmib programmioperaator, siis rahastatakse partneri kulusid programmioperaatori halduskulust. Kui lepingu Šveitsi toetusmeetme partneriga sõlmib programmikomponendi operaator, siis rahastatakse partneri kulusid programmikomponendi eelarvest. Šveitsi toetusmeetme partnerile ei kohaldata §-s 5 nimetatut. Šveitsi toetusmeetme partner nimetatakse toetusmeetme lepingus ja toetusmeetme rakendamise lepingus. Eelnõu paragrahviga 4 määratakse auditeerivaks asutuseks Rahandusministeerium. Vastavalt regulatsioonile vastutab auditeeriv asutus auditistrateegia koostamise ja auditite tegemise eest. Auditid jagunevad juhtimis- ja kontrollisüsteemi(de) ja toetusmeetmete audititeks. Auditite eesmärk on tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ja toetusmeetmete tõhus rakendamine. Eelnõu paragrahviga 5 defineeritakse elluviija ja partneri mõisted ning kirjeldatakse nende põhilised 2 ülesanded ja kohustused programmikomponendi rakendamisel. Elluviija ja partner on nimetatud tegevuste elluviija ja partnerina programmikomponendi rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus. Samuti teevad nad programmikomponendi raames tegevusi ning neil tekivad tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud. Samuti sätestatakse elluviija ja partneri ülesanded. Elluviijale seatavad õiguslikud eeldused võivad tuleneda toetatavast eesmärgist või tuleneda mõnest toetusmeetme elluviimisega seotud seadusest. Teisisõnu, elluviijal ei ole õiguslikke takistusi programmikomponendi tegevuste elluviimisel. Eelnõu paragrahviga 6 sätestatakse toetusmeetme tingimuste koostamise kord. Varasemalt on Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustatud, et Šveitsi toetusmeetmeid rakendatakse kuni 2027. aasta lõpuni, et vähendada administreerimiskulusid (raamkokkuleppe2 kohaselt võib toetusmeetmeid rakendada kuni 3. detsembrini 2029). Eelnõu koostamise ajaks on selgunud, et toetusmeetmete rakendamise algus on viibinud, mistõttu ei ole toetusmeetmete rakendamisega võimalik lõpetada 2027. aastal. Eeldatavalt lõpevad toetusmeetmed 2028. a augustis. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, millistel eesmärkidel sõlmitakse toetusmeetme leping ja toetusmeetme rakendamise leping. Regulatsiooni artikli 4.8 kohaselt sõlmitakse toetusmeetme leping riikliku koordineerimisüksuse ning asjakohasel juhul Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või Riikliku Majandusasjade Sekretariaadi ning vajaduse korral täiendavate lepingupoolte vahel. Riiklik koordineerimisüksus vastutab toetusmeetme lepingu kavandi ettevalmistamise eest Šveitsi esitatud vormi alusel ning võtab arvesse toetusmeetme heakskiidetud taotluse sisu ja Šveitsi esitatud tingimusi. Toetusmeetme lepingus sätestatakse toetusmeedet reguleerivad tingimused, st toetusmeetme kestus ja eelarveeraldis, sealhulgas Šveitsi ja partnerriigi riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antav rahaeraldis. Samuti määratakse selles kindlaks toetusmeetme rakendamisega seotud riiklike ametiasutuste, elluviivate asutuste ja muude üksuste (sealhulgas vajaduse korral Šveitsi toetusmeetme partnerite) konkreetsed ülesanded ja kohustused. Regulatsiooni artikli 4.9 kohaselt sõlmib riiklik koordineerimisüksus toetusmeetme lepingu alusel elluviiva asutusega (st programmioperaatoriga) toetusmeetme rakendamise lepingu, välja arvatud tehnilise abi puhul. Toetusmeetme rakendamise lepingus sätestatakse toetuse andmise tingimused ning asjaomaste poolte ülesanded ja kohustused. Eelkõige sisaldab see sätteid, mis tagavad, et elluviiv asutus kohustub täielikult järgima sätteid, mis moodustavad kooskõlas raamkokkuleppe artikliga 1.22 koostööprogrammi õigusraamistiku ja mis on asjakohased projekti või programmi rakendamisel, sealhulgas kõiki kohustusi, mis jäävad kehtima ka pärast projekti või programmi lõpuleviimist. Juurde lisatakse sõnaselge viide regulatsioonile. See võib sisaldada ka sätteid, mis viitavad vajaduse korral Šveitsi toetusmeetme partnerlusele või Šveitsi ekspertide kaasamisele. Lõike 3 kohaselt määrab toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ programmioperaator ning lõike 4 kohaselt määrab toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi operaator programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel tegevuste elluviijad ja partnerid. Erinevus seisneb selles, et „Elurikkuse programmis“ on programmikomponentide operaatoriteks Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, programmis „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on programmikomponentide operaatoriteks Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. VäSS § 8 lõike 4¹ kohaselt saab volitada riigi sihtasutust või riigi asutatud sihtasutust halduslepinguga täitma avalikke ülesandeid. Seega üks võimalus on sõlmida nimetatud isikutega halduslepingud. Halduslepingu sõlmimisele ei tule kohaldada VäSS § 8 lõikes 4¹ viidatud halduskoostöö seaduse sätteid. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/207122022001 3 Lõike 5 kohaselt sätestatakse programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus vähemalt programmikomponendi tegevuse kirjeldus; elluviija; partneri nimetus, juhul kui tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner; elluviija ja partneri õigused ning kohustused, programmikomponendi tegevuste elluviimise periood; kulude abikõlblikkuse periood, toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; toetuse maksmise tingimused sh lihtsustatud kulude hüvitamise tingimused; programmikomponendi tegevuste eelarve; teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; näitajad. Tegemist on minimaalse nimekirjaga (sest sätestada tuleb vähemalt need tingimused), vajadusel võidakse täpsustada ka teisi programmikomponendi rakendamise tingimusi. Lisaks sätestab ka lõige 6, et käskkirja või lepinguga kehtestatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu. Eelnõu paragrahviga 7 nähakse ette programmikomponendi rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu eelnõu kooskõlastamine. Sätet kohaldatakse ka käskkirja või lepingu muutmise eelnõu kooskõlastamisele. Sätte eesmärk on tagada, et toetuse andmise tingimused on kooskõlas Šveitsi raamkokkuleppe, regulatsiooni ja riigisisese määrusega. Kogu toetuse rakendamise õiguspärasuse ja seaduslikkuse eest vastutab riiklik koordineerimisüksus. Kuna rakendatavad toetusmeetmed on erinevad, siis on ka eelnõu kooskõlastamise menetlus erinev. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on eelnõu väljatöötamine programmikomponendi operaatori ülesanne, toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ programmioperaatori ülesanne. Eelnõude kooskõlastamise menetluslik kord tuleb ette näha, kuna ministri käskkirjadele ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrust nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“. Käskkirja ja lepingu juurde peab esitama riigiabi analüüsi. Kui käskkirja või lepingu muutmine ei mõjuta riigiabi andmist, siis vastavat analüüsi esitama ei pea. Eelnõu paragrahviga 8 sätestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Kulude abikõlblikkuse reeglid on detailselt sätestatud regulatsiooni kuuendas peatükis (artikkel 6.1 Kulude rahastamiskõlblikkuse üldpõhimõtted, artikkel 6.2 Projektide ja programmikomponentide rahastamiskõlblikud kulud, artikkel 6.3 Kulude rahastamiskõlblikkus toetusmeetme ettevalmistamise fondi raames, artikkel 6.4 Programmioperaatorite kantud halduskulude rahastamiskõlblikkus, artikkel 6.5 Kulude rahastamiskõlblikkus tehnilise abi fondi raames, artikkel 6.6 Rahastamiskõlbmatud/välistatud kulud). Toetusmeetme kulude abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks toetusmeetme lepingus. Kontrolli, aruandluse, auditeerimise ja hindamisega seotud kulude rahastamiskõlblikkuse periood lõpeb neli kuud pärast toetusmeetme lõppemist ja hiljemalt 3. detsembril 2029. Raamkokkuleppe artikli 4 punkti 3 kohaselt ei saa toetusmeetme abikõlblikkuse periood lõppeda hiljem kui 3. detsembril 2029. Kulusid hüvitatakse tegelike kuludena või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel juhul, kui nii on doonorriigiga kokku lepitud. Tegelike kulude definitsioon, kulude lihtsustatud hüvitamisviisid ja ostumenetluse reeglid on sarnased struktuurivahenditele kohalduvatele reeglitele (perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid). Erinevus seisneb selles, et kulude lihtsustatud hüvitamisviisid ei tulene regulatsioonist, vaid nende kasutamises ja täpsemas sisus tuleb doonoriga eelnevalt kokku leppida. Eelnõu paragrahviga 9 nähakse ette kohustused seoses hankimisega. Sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimiseks juhul, kui isik ei pea lähtuma riigihangete seadusest. Kohaldatakse analoogiat struktuurivahendite regulatsiooniga. 4 Eelnõu paragrahviga 10 sätestatakse toetuse maksmise reeglid, maksete peatamise ja maksmisest keeldumise regulatsioon. Makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse RTK-le mitte harvemini kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus e-toetuse keskkonna kaudu. Selliselt on tagatud kulude sujuv kontrollimine ning kontrollitud kulud on võimalik lisada hüvitistaotlusesse. Kontrollitud ja välja makstud kulude osas esitab programmioperaator hüvitistaotluse, mida menetlevad riiklik koordineerimisüksus ja makseasutus ning mis edastatakse Šveitsi toetuste büroole. Šveitsi regulatsioon sätestab reeglid selleks, kuidas esitatakse kulude hüvitistaotlus Šveitsi toetuste büroole. Hüvitistaotlus esitatakse hüvitisperioodi kohta, mis vastavalt regulatsioonile on jaanuar–juuni (01.01–-30.06) ja juuli–detsember (01.07–31.12). Kui toetusmeede ei alga aruandeperioodi esimesel päeval, kulgeb esimene hüvitisperiood toetusmeetme lepingu allkirjastamise kuupäevast kuni järgmise hüvitisperioodi lõpuni. Viimane hüvitisperiood kestab eelviimase hüvitisperioodi lõpust toetusmeetme lõpuni, välja arvatud juhul, kui toetusmeede lõpeb aruandeperioodi viimasel päeval. Kuludokumente esitatakse riiklikule koordineerimisüksusele erinevatel perioodidel (maksimaalselt kord kuus kuni minimaalselt kord kvartalis), samas ajaraamis tehakse ka makseid. Paragrahv 10 lõikes 8 on sätestatud, et hüvitistaotlus võib sisaldada ainult kulusid, mille riiklik koordineerimisüksus on makse abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud hüvitisperioodi jooksul, seetõttu tuleb hüvitistaotlusest välja arvata kontrollimata ja välja maksmata kulud (näiteks kui kuludokumendid on esitatud, aga kontrollimata, või kontrollitud, aga välja maksmata). Eelnõu paragrahviga 11 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud kohustused. Toetuse kasutamisega seotud kohustused tulenevad Šveitsi regulatsioonist. Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat alates toetusmeetme lõppemisest, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. Toetusmeetme lõppemise kuupäev määratakse toetusmeetme lepingus. Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 1 kohaselt tagab riiklik koordineerimisüksus, et toetusmeetmetega seotud kõiki asjakohaseid dokumente säilitatakse kümme aastat pärast toetusmeetme lõppemist. Raamkokkuleppe artikli 4 punkti 3 kohaselt lõpeb toetusmeetmetest hüvitatavate kulude rahastamiskõlblikkuse periood, mis on määratud kindlaks regulatsiooni 6. peatükis, 3. detsembril 2029 (kaasa arvatud). Lõikes 2 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni 4.15 punkt 2, mille kohaselt kui toetusmeetme lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et toetusmeetme rakendamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti või programmikomponendi lõppemist on toetusest rahastatavate seadmete, paigaldiste või ehitiste puhul täidetud järgmised tingimused: a) neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt; b) need on nõuetekohaselt kindlustatud kahjujuhtumite, näiteks tulekahju, varguse või muude tavapäraste kahjujuhtumite, vastu; c) need on nõuetekohaselt hooldatud, milleks eraldatakse piisavalt ressursse. Lõikes 3 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkt 6, mille kohaselt jääb toetusmeetme kehtivuse ajal toetuse abil hangitud vara toetusmeetmega kindlalt seotuks ja seda ei saa ilma Šveitsi eelneva kirjaliku nõusolekuta mingil viisil üle anda. Lõikes 4 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkt 3, mille kohaselt kui ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et soetatud, ehitatud, renoveeritud või ümberehitatud ehitisi ei saa müüa, välja üürida ega hüpoteegiga koormata vähemalt viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist. Kui aga vastav kokkulepe on sõlmitud, võib ehitisi käsutada. Pärast viie aasta möödumist toetusmeetme lõppemisest piiranguid ehitiste käsutamisele ei ole. 5 Lõike 5 kohaselt kirjeldavad programmioperaator, makseasutus, auditeeriv asutus ja riiklik koordineerimisüksus oma ülesannetega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Juhtimis- ja kontrollisüsteeme auditeeritakse, programmioperaatorite juhtimis- ja kontrollisüsteemide esimesed auditid tehakse enne Šveitsi esimese hüvitise tasumist toetusmeetme lepingu alusel. Regulatsioonis kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuded on toodud kolmes järgmises lõigus. Partnerriigil lasub üldine vastutus koostööprogrammi eesmärkide saavutamise, toetusmeetmete kaasrahastamise tagamise ning koostööprogrammi juhtimise ja kontrolli eest. Selleks loob partnerriik juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mis tagab kontrolli ja tasakaalu ning vastab objektiivsuse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetele. Partnerriik määrab ülesanded koostööprogrammi juhtimise ja kontrolliga seotud riiklikele üksustele. Partnerriik tagab tulemusliku koordineerimise kõigi juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud riiklike üksuste vahel. Juhtimis- ja kontrollisüsteem näeb ette: a) seire- ja aruandlussüsteemid, mis tagavad koostööprogrammi tõhusa ja tulemusliku juhtimise; b) usaldusväärsed raamatupidamis-, seire- ja finantsaruandlussüsteemid; c) kulude õigsuse ja korrektsuse tagamise korra; d) süsteemid ja menetluse, mis tagavad korruptsiooni ja 11. peatükis määratletud rikkumisjuhtumite ennetamise ning nende vastu võitlemise; e) süsteemid ja menetluse, mis tagavad jälgitavuse ja piisavad kontrolljäljed; f) koostööprogrammist tulenevate kogutud, säilitatud ja töödeldud andmete kaitse kooskõlas Euroopa Liidu ja partnerriikide seadustega. Lõikes 6 sätestatakse kohustus teavitustegevuste tegemisel lähtuda Šveitsi regulatsiooni 13. peatükist ning teavitus- ja teabekäsiraamatust. Regulatsioon sätestab nii riikliku koordineerimisüksuse kui ka programmioperaatori kohustused teavitamisel. Lõike 7 kohaselt järgivad programmioperaator ja programmikomponendi operaator riikliku koordineerimisüksuse suuniseid rakendussüsteemi kohustuste täitmise ja toimimise tagamiseks. Eelnõu paragrahviga 12 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise reeglid. Šveitsi regulatsioon sätestab rikkumise mõiste ja rikkumisega seotud kohustused (sh rikkumisest teatamise reeglid). Finantskorrektsioonide tegemiseks on Šveitsi regulatsioonis järgmised reeglid. Rikkumisjuhtumi korral selgitab riiklik koordineerimisüksus välja, kas asjaomase toetusmeetme vahendite tagasinõudmine (finantskorrektsioon) on vajalik. Vajaduse korral määrab riiklik koordineerimisüksus kindlaks finantskorrektsiooni summa, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid ning eelkõige tuvastatud rikkumise laadi ja raskust. Sellega seoses võtab riiklik koordineerimisüksus arvesse ka rikkumise mõju nii puudutatud toetusmeetmele kui ka elluviivale asutusele, aga ka Šveitsi mainele. Enne kavandatava finantskorrektsiooni kohaldamist teeb riiklik koordineerimisüksus Šveitsile sellekohase ettepaneku. Kui Šveits kavandatava finantskorrektsiooniga, mis ületab 10 000 Šveitsi franki, ei nõustu, alustab Šveits riikliku koordineerimisüksusega dialoogi ühe kuu jooksul alates ettepaneku saamisest. Riiklik koordineerimisüksus võtab arvesse Šveitsi mureküsimusi. RTK teavitab Šveitsi finantskorrektsioonidest, mis on alla 10 000 Šveitsi frangi. Kui Šveits on kokkulepitud finantskorrektsiooni summa juba tasunud, arvatakse finantskorrektsiooni summa maha järgmisest kõnealuse toetusmeetme hüvitistaotlusest. Kui see ei ole võimalik, maksab partnerriik finantskorrektsiooni summa Šveitsile tagasi kolme kuu jooksul alates finantskorrektsiooni 6 otsuse tegemisest. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse, et finantskorrektsiooni teeb riiklik koordineerimisüksus. Samuti sätestatakse juhud, millal finantskorrektsioon tehakse ning millal jäetakse tegemata. Finantskorrektsiooni ei tehta, kui tegemist on vabatahtliku tagastusega või kui tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem (va kui tegemist on olukorraga, kus toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, toetatavate tegevuste elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt). Kui tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on väiksem kui 1000 eurot, on see võimalik katta Vabariigi Valitsuse reservist sihtotstarbeliste vahendite välistoetuste mitteabikõlblike kulude katteks (Vabariigi Valitsuse 27.05.2021 kabinetinõupidamise otsus). Arvestades Šveitsi regulatsioonist tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet sätestatakse, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest. Tasaarveldamise, toetuse tagasimaksmise tähtaja, ajatamise ja viivise regulatsioon on sarnane struktuurifondide regulatsiooniga. Finantskorrektsiooni kohustatud subjekt on programmioperaator, programmikomponendi operaator või elluviija. Kui rikkumise on toime pannud partner, siis tema eest vastutab elluviija ja omavaheline tagasinõutud toetuse maksmine nähakse ette partnerluslepingus. Eelnõu paragrahviga 13 sätestatakse reeglid järelevalveks toetuse kasutamise üle ja ligipääsu tagamiseks. Riiklik koordineerimisüksus, makseasutus ja auditeeriv asutus saavad kontrolli või auditi teostamise käigus ligipääsu toetuse kasutamisega seotud teabele ja dokumentidele ning neil on õigus viibida programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori, elluviija ja partneri toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil. Samad õigused on Šveitsi audiitoril. Auditeid viib läbi Rahandusministeerium, Šveitsi audiitor võib läbi viia lisaauditeid. Hindamise läbiviijal on õigus juurde pääseda teabele, mis on vajalik hindamiseks. Regulatsiooni artikli 10.3 kohaselt võivad hindamised olla kogu programmi ulatuses või ühe kindla teemavaldkonna mõju leidmiseks. Hindaja peab olema sõltumatu ekspert, kes lähtub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni standarditest. Kui Eesti viib hindamise läbi, tuleb sellest teavitada Šveitsi toetuste büroole kolme kuu jooksul pärast hindamise lõpetamist. Eelnõu paragrahviga 14 sätestatakse reeglid aruandlusele. Aruandluskohustus on nii programmioperaatoril kui riiklikul koordineerimisüksusel. Mõlemal tuleb esitada nii aasta- kui lõpparuanne Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonis sätestatud tingimustel (artiklid 3.11, 4.13 ja 4.14). Aruande info liigub elluviijalt komponendi operaatorile, temalt programmioperaatorile ning programmioperaatorilt edasi riiklikule koordineerimisüksusele. Viimane esitab aasta- ja lõpparuande Šveitsile. Tegevustes osalejate andmeid töödeldakse, kui nende andmete alusel tõendatakse toetusmeetmes seatud indikaatorite täitmist. Osalejate andmete kogumiseks võib kasutada e-toetuse keskkonda. Isikuandmeid kogutakse struktuuritoetuste registri sündmuste infosüsteemi. Sündmuste infosüsteemi kasutamiseks on õigustatud isikul ligipääs vaid endaga seotud sündmusele, näiteks korraldatud koolitusele. Teisi sündmusi ja nende osalejate andmeid õigustatud isik ei näe. Aruanne osalejate kohta koostatakse anonümiseeritud kujul. 7  4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrkeelseid termineid. Määruses lähtutakse Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonis toodud terminitest. Olulisemad terminid, mida määruses kasutatakse:  toetusmeede – kasutatakse üldmõistena ja tähendab koostööprogrammi raames projekti, programmi või tehnilist abi;  programm – programmikomponentide sidus kogum, mis viiakse ellu kooskõlas partnerriigi riiklike prioriteetide, poliitika või strateegiatega ja toetuse abil ning mis hõlmab ühtset igakülgset üldiste eesmärkidega rakendus- ja eelarveraamistikku. Programmiga võib kaasneda poliitiline dialoog (nagu on määratletud raamkokkuleppes);  programmikomponent – toetuse abil ellu viidavate tegevuste jada, mille eesmärk on saavutada asjakohase programmi kokkulepitud eesmärgid ja tulemused;  koostööprogramm – partnerriigi ja Šveitsi kahepoolne programm raamkokkuleppe rakendamiseks (nagu on määratletud raamkokkuleppes). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseses puutumuses EL õigusega, kuna välisabi andja on Šveitsi Konföderatsioon. Kui toetust antakse riigiabi ja vähese tähtsusega abina, juhindutakse EL otsekohalduvatest õigusaktidest, eelkõige Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ja Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 6. Eelnõu mõjud Eelnõu alusel määratakse tingimused aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi elluviimiseks, mille raames kavandatud meetmete mõju ja tulemuste saavutamiseks on vajalik erinevate asutuste ülesannete ning toetuse kasutamise tingimuste määratlemine, mida käesoleva eelnõu kaudu tehakse. Koostööprogrammi koosseisu kuuluvate meetmete täpne sisu, oodatavad tulemused ja nende mõju kirjeldatakse toetusmeetmete lepingutes. 7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Koostööprogrammi elluviimisel tekkivaid kulusid on selgitatud Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a korralduse nr 323, millega kiideti heaks koostööprogrammi eelnõu, seletuskirjas. Kulud on seotud tegevuste kaasrahastamisega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 28.05.2024. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Kliimaministeerium ja Siseministeerium. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Märkuste tabel on esitatud käesoleva dokumendi lisana. 8  Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ seletuskirja juurde Lisa Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht Haridus- ja 1. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 1 kohaselt on Mitte arvestatud. Teadusministe programmioperaatorile pandud kohustus Nõustume märkuses tooduga, et erium tagada tõhusalt toimiv juhtimis- ja partnerriik määrab tulenevalt kontrollisüsteem (JKS). regulatsiooni art 3.1 lõikest 3 ülesanded Märgime, et selline kohustus ei ole kooskõlas JKS koostamiseks. Šveitsi regulatsiooni Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete artikkel 3.3. lg 4 sätestab, et riiklik erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu koordineerimisüksus tagab selliste valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise dokumentide vastuvõtmise, mis on toetuse rakendamise regulatsiooniga (edaspidi vajalikud partnerriigi üksuste ülesande Šveitsi regulatsioon). Viimase kohaselt täitmiseks. Šveitsi regulatsiooni art 9.2 (artikli 3.1 punktid 1 ja 2) on JKS vajalik luua lg 3 aga ütleb sõnaselgelt, et partnerriigil koostööprogrammi eduka programmioperaatoritel peavad olema elluviimise tagamiseks. Siseriiklikult kannab JKS-id, sest enne Šveitsi esimese selle kohustuse täitmise eest vastutust Riigi hüvitise tasumist toetusmeetme lepingu Tugiteenuste Keskus kui partnerriigi riiklik alusel peavad audiitorid neid koordineerimisüksus. Šveitsi regulatsiooni auditeerima. artikli 1.3 punktis e määratletakse Seega määruses vastava kohustuse „koostööprogramm“ kui kahepoolne panemisega programmioperaatoritele programm partnerriigi ja Šveitsi vahel täidabki riiklik koordineerimisüksus sõlmitud raamkokkuleppe rakendamiseks. ülesannet, millele märkuses on viidatud. Programmioperaatori vastutada on koostööprogrammi osaks oleva programmi (nö toetusmeetme sisu) elluviimine. Seega leiame, et programmioperaator ei saa olla vastutav tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi loomise eest. Tema saab vastutada programmi tulemusliku ehk mõjusa ja tõhusa elluviimise eest. 2. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 3 kohaselt on Mitte arvestatud. programmikomponendi operaatori ülesandeks Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt koguda toetusmeetmes elluviijalt teave, mis valmistab programmikomponendi on vajalik toetusmeetmes „Sotsiaalse operaator ette programmikomponendi ja kaasatuse toetamine“ aruannete ja vastutab programmikomponendi hüvitistaotluste koostamiseks. rakendamise eest. Toetusmeetmete Leiame, et eelnõu sõnastus võimaldab lepingutes on sätestatud iga programmikomponendi operaatorile pandud programmikomponendi eest vastutav andmete kogumise kohustust tõlgendada programmikomponendi operaator, kelle laiemalt kui asjakohane. ülesanded on seeläbi piiritletud vastava Programmikomponendi operaatori andmete programmikomponendiga. kogumise kohustus peab olema piiritletud ainult tema komponendiga seotud 1 elluviijatega ning neilt teabe kogumisega aruannete ja hüvitistaotluste koostamiseks. Vastasel korral tekib muuhulgas risk hüvitiste topelt küsimiseks. Sama tähelepaneku teeme ka eelnõu § 3 lõike 5 punktide 1–4 kohta. Sõnastusest peab tulenema programmikomponendi operaatori vastutuse selgelt piiritletud ulatus. 3. Leiame, et eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5 Mitte arvestatud. sõnastus, mis lubab muuta Programmikomponendi tegevuste programmikomponendi eelarverea rakendamise tingimuste muutmine on alamridasid, on ülereguleerimine. Kui eelarve reguleeritud eelnõu §-s 7. Kõik on kinnitatud programmikomponendile, mitte muudatused, v.a programmikomponendi üksikutele tegevustele, siis pole põhjendatud eelarverea alamridade muudatused, reguleerida eelarvet tegevuste tasandil (ehk tuleb kooskõlastada eelarve alamridasid määruses). Teeme programmioperaatori, riikliku ettepaneku see regulatsioon määruse eelnõust koordineerimisüksuse ja välja jätta. Samas leiame, et määruses peaks Rahandusministeeriumiga. Ainus olema selge regulatsioon, kas ja kuidas kooskõlastusnõudeta muutmisvõimalus (millise protseduuriga) võib muuta on programmikomponendi operaatoril programmi komponentide eelarveid. programmikomponendi eelarveridade alamridade puhul, niisiis on see erandjuht eelnõus välja toodud. 4. Eelnõu § 4 lõike 2 punktis 2 peaks Mitte arvestatud. täpsustama auditeeriva asutuse ülesande Nõustume, et toetusmeetme toimimise ulatuse (eesmärgi) kooskõlas Šveitsi ja tõhusa rakendamise eest vastutab regulatsiooni artikkel 3.6 punktiga 1. programmioperaator. Praeguses sõnastuses antakse auditeerivale Arvamuse andmine JKSi toimimise asutusele õigus auditeerida. Seletuskirjas on kohta ei vabasta programmioperaatorit selgitatud, et auditi eesmärgiks on tagada JKS vastutusest, kuid audit annab välise tulemuslik toimimine ja toetusmeetmete hinnangu süsteemide efektiivsusele, tõhus rakendamine. Leiame, et selline selgitus toob välja riskid ja puudused ning juhib pole korrektne arvestades, et toetusmeetme tähelepanu parandamist vajavatele toimimise ja tõhusa rakendamise eest aspektidele. vastutab tegelikult programmioperaator koos programmi komponentide operaatoritega. Auditeeriv asutus saab piirduda olukorrale hinnangu andmisega ning rikkumiste tuvastamisega. 5. Eelnõu § 5 reguleerib elluviija ja partneri Mitte arvestatud. ning nende ülesanded. Eelnõu koostamisel on läbivalt lähtutud Teeme ettepaneku ülereguleerimise eesmärgist, et oluline info oleks ühes vältimiseks jätta elluviija ja partner ning õigusaktis koondkujul. nende ülesanded määruses reguleerimata ja Käskkirjas/lepingus saab nimetatud anda programmikomponendi operaatorile ülesandeid täpsustada ning lisaks kokku õigus delegeerida tegevuste elluviimine kas leppida muud õigused-kohustused. käskkirja või lepinguga edasi. Vastavates dokumentides reguleeritakse osapoolte õigused ja kohustused selliselt, et programmikomponendi operaator vastutab 2 tulemuste saavutamise eest. 6. Teeme ettepaneku õigusselguse huvides Mitte arvestatud. täpsustada § 6 lõigete 1 ja 2 sõnastusi Ettepanek on olemuslikult keeleline, ent järgmiselt: eelnõu on läbinud keeletoimetaja „(1) Toetusmeetme leping kirjeldab kontrolli, kes pidas senist sõnastust toetusmeedet ja reguleerib kokku lepitud piisavalt selgeks. tingimusi, sealhulgas toetusmeetme abikõlblikkuse perioodi, osapoolte kohustusi ja vastutust ning määrab toetusmeetme kogueelarve. (2) Toetusmeetme rakendamise leping kirjeldab toetusmeedet ja selle rakendamise tingimusi, sealhulgas osapoolte kohustusi ja vastutust ning määrab toetusmeetme kogueelarve.“. 7. Teeme ettepaneku eelnõu § 6 lõike 5 Mitte arvestatud. punktide, mis kirjeldavad toetuse Ettepanekut ei ole sisuliselt põhjendatud edasiandmise dokumendi kohustuslikke ega välja toodud, miks pakutav sõnastus elemente, sõnastamiseks järgmiselt: on parem kui eelnõu senine sõnastus. „(5) /…/ Lõike praegune sõnastus on kokku 1) rahastatavate tegevuste kirjeldus, sh lepitud asjaomaste ministeeriumidega elluviimise tingimused, eelnõu ettevalmistamise läbirääkimiste 2) oodatavad tulemused, väljundid ning käigus. nende saavutamist mõõtvad näitajad, 3) sihtrühma kirjeldus, 4) tegevuste elluviimise periood, 5) eelarve, 6) rahastamistingimused, sh riigiabi andmine 7) maksete tingimused, 8) osapoolte õigused ning kohustused.“. 8. Eelnõu § 8 lõigete 2 ja 3 sõnastused on Osaliselt arvestatud. eksitavad. Teeme ettepaneku sõnastada ühte Täpsustatud lõike 3 sõnastust parema lõikesse kulude hüvitamine kas tegelike arusaadavuse huvides. kulude alusel või lihtsustatud viisil. 9. Teeme ettepaneku § 10 lõiked 2 ja 5 Mitte arvestatud. sõnastada järgmiselt: Ettepanekut ei ole põhjendatud, mistõttu „(2) Makseid tehakse tegelike või lihtsustatud on raske mõista ettepaneku tegemise viisil arvutatud kulude alusel, arvestades § 8 eesmärki. lõikes 3 sätestatut. Lõikes 5 soovitud ettepanekut ei saa (5) Abikõlblike kulude hüvitamisel lähtutakse arvestada ka seetõttu, et riikliku toetusmeetmes ette nähtud toetuse osakaalust, kaasfinantseerimise määr on kokku ja toetuse summast.“. lepitud ja sellega tuleb arvestada riigieelarve planeerimisel. 10. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 10 lõike Mitte arvestatud. 6 regulatsioonist välja punkti 3, sest ei ole Lõikes 6 on toodud kõik võimalikud arusaadav, kas tegemist on varasemalt olukorrad, mil on õigustatud toetuse kavandatud tagasinõuete asjaolude väljamakse peatamine või maksest selgitamisega või antud maksega seotult. keeldumine. Punktis 3 on mõeldud Ebaselgust tekitab ka punkti sõnastuse olukorda, kus peatatakse see makse, koosmõju lõikes 3 tooduga. mille puhul selgitatakse asjaolusid, mis 3  võivad, aga ei pruugi päädida tagasinõudega. 11. Palume täpsustada eelnõu § 10 lõike 7 Mitte arvestatud. sõnastust. Millistele kuludele ja millal tehtud Viidatud säte sõnastab, et finantskorrektsiooni otsus on väljamaksest finantskorrektsioon vormistatakse keeldumise aluseks? haldusorgani otsusega. Otsus tehakse § 10 lõikes 1 esitatud dokumentide alusel vastava perioodi kohta. 12. Eelnõu § 10 lõikes 9 seatud tingimus Mitte arvestatud. tuleb sõnastada arusaadavamalt. Hetke Seletuskirjas antud lisaselgitus, eelnõu sõnastuses jääb ebaselgeks, miks muutmata. kontrollimata kulud tuleb hüvitamistaotlusest välja arvata. Jääb arusaamatuks, millisel juhul jäävad osad kulud kontrollimata või miks ei ole jõutud kontrolli lõike 3 kohases ajavahemikus läbi viia. 13. Eelnõu § 12 lõikes 3 viidatud Mitte arvestatud. finantskorrektsioonide protsentide Viimase aasta kohtupraktika valguses on rakendamise metoodika peab olema liiga konkreetselt määratletud rakendamiseks määratletud ja õigusselge. metoodika finantskorrektsioonide Hetkel jääb ebaselgeks, kuidas rakendamise tegemisel vastuolus haldusõiguse üldise alused kujunevad. põhimõttega, et iga kord tuleb finantskorrektsioone tehes arvestada konkreetsete asjaoludega, tagasinõue peab olema proportsionaalne rikkumise raskuse ja olemusega. Lisaks tuleneb regulatsioonist kohustus finants- korrektsioonide osas Šveitsiga konsulteerida (kui summa ületab 10000 franki) ning võtta arvesse Šveitsi arvamust. Sotsiaalminist 1. § 3 lg 3 p 7 viide on, “kooskõlastab /…/ § Arvestatud. eerium 6 lõikes 5 nimetatud käskkirja või lepingu“. Tänan tähelepaneku eest. Viide Lõikes 5 loetletakse aga käskkirja või lepingu parandatud min. tingimusi. Õige viide peaks olema „§ 6 lõikes 4…“. 2. § 3 lg 4 p 6 sama kommentaar, mis Osaliselt arvestatud. eelmine. Õige viide peaks olema „§ 6 lõikes 4 Viide parandatud. ….“ Lisaks tuleks siia lisada kooskõlastajaks Selles punktis käsitletakse Rahandusministeerium nagu viidatakse § 7 programmioperaatori ja programmi- lõikes 1. Sõnastus „…kooskõlastab komponendi operaatori omavahelist toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse kooskõlastusprotsessi, kooskõlastamine toetamine“ Rahandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja riikliku programmioperaatori ja riikliku koordineerimisüksusega on sätestatud lg koordineerimisüksusega § 6 lõikes 4 5 punktis 3. nimetatud käskkirja või lepingu; 3. § 3 lg 5 lõikes 3 loetletakse Arvestatud. programmioperaatori ülesanded ja lõikes 4 Lõike 5 sõnastus täpsustatud. programmikomponendi operaatori ülesanded. Lõige 5 toob sisse taas ülesanded, mis ei 4 kajastu ei lõikes 3 ega 4. Kui SoM puhul on toetusmeede „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“, siis kas meie jaoks kehtivad lõige 3 pluss lõige 5 ja toetusmeetme „Elurikkuse programm“ puhul kehtivad lõige 4 pluss lõige 5? Kui see nii on, siis tuleks täiendada sissejuhatavat lauset, et need on täiendavad ülesanded lisaks lõigetele 3 ja 4. 4. § 3 lg 5 p 3 Lisaks tuleks siia lisada Arvestatud. kooskõlastajaks ka Rahandusministeerium Punkti on täiendatud. nagu viidatakse § 7 lõikes 1. Sõnastus „…kooskõlastab Rahandusministeeriumi ja riikliku koordineerimisüksusega § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu;“ 5. § 5 lg 3 p 6 kuna elluviija ei peaks kõiki Mitte arvestatud. osapooli paralleelselt teavitama, vaid oluline Lõike praegune sõnastus on kokku oleks üks „infoliin“, siis soovitame sõnastada lepitud asjaomaste ministeeriumidega nii „teavitab programmioperaatorit VÕI eelnõu ettevalmistamise läbirääkimiste programmikomponendi operaatorit ja käigus. riiklikku koordineerimisüksust ….“ 6. § 3 lg 7 ja § 5 lg 3 p 9 „sõlmida temaga Osaliselt arvestatud. partnerlusleping“ ning „elluviija SÕLMIB § 3 lõige 7 puudutab Šveitsi partneriga lepingu“. Kui partneriks on toetusmeetme partnerit, kellega valitsusasutus nt SKA, siis lepingut ei sõlmita sõlmitakse koostööleping. vaid piirdutakse asutuse nimetamisega § 5 lg 3 punkti 9 täiendatud sõnadega käskkirjas. Seega palume jätta vastav „juriidilisest isikust“. lauseosa§ 3 lg-st 7 välja ja sõnastada § 5 lg 3 punkt 9 järgmiselt: „9) sõlmib juriidilisest isikust partneriga lepingu programmikomponendi tegevusteks, seirab partnerile määratud tegevusi ning väljundite ja tulemuste saavutamist“; 7. § 6 lg 5 p 12 „näitajad“ tuleks loetelus tuua Arvestatud. ettepoole; vähemalt punktiks 10, sest Punktide järjekorda on muudetud. praegune punkt 10 räägib „näitajate muutmise tingimustest“ ja seega peaks „näitajad“ olema enne seda punkti. 8. § 9 lg 6 kui see räägib tingimustest Mitte arvestatud. hangetele, mida ei viida läbi RHR-is, siis äkkiLõige 5 kehtib riigihangete registris oleks selle lõike loogiline koht eespool enne läbiviidavate hangete kohta, lõige 6 praegust lõiget 5, mis hakkab selgitama riigihangete registri väliste hangete tingimusi, mis seotud hangetega RHR kohta. Lõiked 7 ja 8 mõlema kohta. keskkonnas. Seega muudatus ei ole vajalik. 9. § 10 lg 1 „vähemalt kord“ lahku kirjutada Arvestatud. Tänan tähelepaneku eest. 10. § 10 lg 3 palun seletuskirjas avada, mida Mitte arvestatud. tähendab „põhjendatud juhtudel“, sest praegu Põhjendatud juhte võib olla erinevaid, hakkab 20 tp jooksma sellest, kui elluviija on neid pole mõistlik eelnõus välja tuua. 5  kõik vajalikud sammud omalt poolt astunud, Näiteks HMS §-s 41 kasutatakse sarnast seega peavad põhjendatud juhud olema konstruktsiooni. seotud kontrollijaga. Et mis sellised juhud näiteks olla saavad? 11. § 10 lg 6 palun seletuskirjas avada, mida Mitte arvestatud. mõeldakse selle all, et „ei ole lõplikult tagasi Tegemist on kaalutlusotsusega. Määrus makstud“. Jääb arusaamatuks, mida siin reguleerib suhteid nii ministeeriumide mõeldakse. kui ka elluviijatega. Väljamakset ei tehta kui varasem kohustus on täitmata. Kultuuriminis 1. Oleme varasemalt teinud ettepaneku Mitte arvestatud. teerium pealkirjastada eelnõu „Šveitsi-Eesti Eelnõu pealkirjast on olnud mitmeid eri koostööprogrammi 2022–2029 toetuse variante, pärast pikka kaalumist kasutamise tingimused ja kord“. leidsime, et kooskõlastamisele läinud Kooskõlastamisele saadetud eelnõu pealkirja eelnõu pealkiri on optimaalne. sõnastus, mida kasutatakse ka läbivalt erinevates eelnõu paragrahvides koostööprogrammi nimena, rõhutab viidatud aastatel toetuse kasutamist. Aastad tähistavad teise programmi perioodi, mitte toetuse kasutamist. Toetust pole sellest programmist veel sisutegevusteks kasutama hakatud. 2. Teeme ettepaneku vahetada eelnõu § 1 Mitte arvestatud. lõikes 1 ära sõnade „kasutamise, Šveitsi-Eesti koostööprogrammis väljamaksmise“ järjekord, sest kõigepealt ettemakseid ei tehta. Esmalt makstakse välja ja siis alles kasutatakse. rahastatakse kulusid oma vahenditest, seejärel esitatakse riiklikule koordineerimisüksusele kuludokumendid. Pärast kuludokumentide kontrollimist teeb riiklik koordineerimisüksus väljamakse. 3. Teeme ettepaneku kasutada eelnõu § 2 Osaliselt arvestatud. lõikes 1 sõnastust „edaspidi RTK või riiklik Kuna RTK täidab koostööprogrammis koordineerimisüksus“, sest praeguses kahte rolli, siis edaspidi viitame RTK-le sõnastuses tuleks edaspidi kasutada lühendit funktsioonipõhiselt kas kui riiklikule „RTK“, aga seda ei ole eelnõus tehtud. koordineerimisüksusele või kui makseasutusele sõltuvalt täidetavast ülesandest. RTK lühendit enam ei kasuta. 4. Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 11 kohaselt teeb Mitte arvestatud. riiklik koordineerimisüksus ettekirjutuse Toimub tavapärane haldusõiguslik kohustuse või nõude täitmata jätmise või menetlus. Kui selgub, et kohustus või puudustega täitmise korral ja annab selle nõue on täidetud puudustega, mida on täitmiseks uue tähtaja. Palume seletuskirjas võimalik kõrvaldada, antakse selgitada, mis on sellise ettekirjutuse eesmärk vastaspoolele võimalus puudus ja õiguslik tagajärg, kui puudust ei kõrvaldada. Kui seda tähtaegselt ei kõrvaldata. Seletuskiri erinevate ülesannete tehta, tehakse ettekirjutus. Kui ka sisu ega eesmärki üldse ei täpsusta. Kui ettekirjutust ei täideta, hakatakse õiguslikuks tagajärjeks on kaaluma finantskorrektsiooni finantskorrektsioon, siis see on punktiga 10 rakendamise vajadust. kaetud. Kas sellise ettekirjutuse tegemise 6 menetlus on oma sisult erinev vastavusmenetlusest, mis eelneb finantskorrektsioonile? 5. Eelnõu § 3 lõike 3 punktis 7 tuleks viidata Osaliselt arvestatud. lõikele 4. Lisaks juhime tähelepanu, et Viide parandatud. viidatud punktis on kirjas, et Ettepanekust tulenevalt eelnõu § 3 lg 3 programmioperaator kooskõlastab punkti 7 sõnastust täpsustatud, et programmikomponendi operaatoriga selgitada, et käskkirja või lepingu käskkirja või lepingu. Tegelikkuses koostab programmikomponendi kooskõlastab programmikomponendi operaator ja esitab selle operaator nimetatud dokumendid kooskõlastamiseks programmi- programmioperaatoriga ja see on sätestatud operaatorile. Programmioperaatoril on eelnõu § 3 lõike 4 punktis 6 ning eelnõu § 7 aga ülesanne kooskõlastusprotsessis lõikes 1. osaleda, seega ei saa seda ülesannet määrusest välja jätta. 6. Teeme ettepaneku viidata eelnõu § 3 lõike Mitte arvestatud. 4 punktis 3, kus kasutatakse esmakordselt Muudab punkti sõnastuse keerukamaks. terminit „elluviija“, § 5 lõikele 1, kus elluviija Eelnõu on lühike ja selle struktuur defineeritakse. hierarhiline, seega on eelnõu sihtgruppi arvestades ebavajalik osundada, et järgmise taseme tegutseja definitsioon on ülejärgmises paragrahvis tulemas. 7. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5 puhul palume Mitte arvestatud. seletuskirjas täpsustada, mida on mõeldud Programmikomponendi operaator saab eelarverea alamridade all. Eelarves on kolm muuta ainult kolmanda taseme (kõige tasandit ja pole üheselt selge, millist neist madalama taseme) eelarve alamridu. silmas peetakse. 8. Eelnõu § 3 lõike 4 punktis 6 tuleks viidata Osaliselt arvestatud. lõikele 4. Samuti ei ole mainitud, et Viide on parandatud. kooskõlastada on vaja ka Rahandusministeeriumi ja riikliku Rahandusministeeriumiga. Teeme ettepaneku koordineerimisüksusega sõnastada säte järgnevalt: "kooskõlastab kooskõlastamine on antud lg 5 punktis toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse 3. toetamine“ Rahandusministeeriumi, programmioperaatori ja riikliku koordineerimisüksusega § 6 lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu;". 9. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõiked 4 Mitte arvestatud. ja 5 reguleerivad mõlemad programmi Eelnõu § 3 lõiget 5 on täiendatud, et sisu komponendi ülesandeid. Teeme ettepaneku oleks paremini arusaadav. Paragrahvi 3 need lõiked kokku panna. lõige 3 reguleerib programmioperaatori ülesandeid, lõige 4 programmi- komponendi operaatori ülesandeid, lõikes 5 on toodud aga ülesanded, mida täidavad mõlemad. 10. Eelnõu § 3 lõige 7 sätestab, et Mitte arvestatud. programmioperaatoril ja Šveitsi toetusmeetme partneriga seotud programmikomponendi operaatoril on õigus täiendavaid küsimusi reguleerib Šveitsi valida Šveitsi toetusmeetme partner ning regulatsioon. Kuna käesolev määrus on sõlmida temaga partnerlusleping. Nimetatud mõeldud eelkõige Eesti sees toimuva 7 säte on ainus säte, kus kasutatakse terminit menetluse reguleerimiseks, ei ole „Šveitsi toetusmeetme partner“ ja antakse kohane siin topelt regulatsiooni napp regulatsioon. Seletuskiri täpsustab, et kehtestada. Vastavalt regulatsioonile Šveitsi toetusmeetme partnerile ei kohaldata sõlmitakse Šveitsi toetusmeetme §-s 5 nimetatut. Šveitsi toetusmeetme partner partneriga leping, kus pooled saavad nimetatakse toetusmeetme lepingus ja kokku leppida kõik regulatsioonis toetusmeetme rakendamise lepingus. käsitlemata vajalikud küsimused. Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei ole õigustloov. Seega regulatsioon, kus ja kuidas viidatud partner nimetatakse ning millised reeglid temale kohalduvad või ei kohaldu (või vähemasti viide õigusaktile, kus see regulatsioon kirjas on), tuleb nimetada eelnõus. Eelnõu seletuskirja sissejuhatavas osas on öeldud, et siseriikliku korralduse õiguslik raamistik nähakse ette käesoleva määrusega. Hetkel puudub eelnõust vastav regulatsioon. Selge ei ole ka see, et kui eelnõu § 5 neile ei kohaldu, millised kohalduvad? Kas näiteks eelnõu § 6 lõike 4 alusel saab ka selle partneri käskkirjaga määrata ning kas eelnõu §-s 8 toodud abikõlblikkuse reeglid ja eelnõu §-s 9 toodud kohustused on ka talle siduvad? Palume eelnõud täiendada. 11. Eelnõu § 6 lõike 5 punktide 5 ja 6 osas Mitte arvestatud. palume seletuskirjas selgitada, kas ja mille Käskkirjas või lepingus on võimalik poolest antud punktides toodud perioodid sätestada programmikomponendi erinevad. tegevustele ja kuludele erinev abikõlblikkuse periood. Näiteks toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on mõistlik arvestada tegevuste elluviimiseks 48 kuud ja aruandluse koostamiseks 3 kuud. 12. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 9 lõike 6 Osaliselt arvestatud. punktis 4 kasutatakse esmakordselt terminit Mõiste „toetuse saaja“ on asendatud „toetuse saaja“. Eelnevates paragrahvides on terminiga „kulu tegija“. kasutatakse mõisteid „elluviija“ ja „kulu Mõiste „partnerriik“ on defineeritud tegija“. Palume termineid ühtlustada, sest ka Šveitsi regulatsioonis. partnerid peavad ostumenetlust järgima kui nad on kulude tegijad. Lisaks kasutatakse seletuskirjas „partnerriigi“ mõistet, mida eelnõus ei kasutata kordagi. 13. Eelnõu § 9 lõike 8 puhul palume vaadata Mitte arvestatud. üle RHS-ist kopeeritud regulatsioon, sest Määruse eelnõu on koostatud eelnõus on kirjas punkte, mis ei ole põhimõttel, et programmi riigisisene asjakohased. HÕNTE § 28 kohaselt eelnõus rakendamine oleks võimalikult suures ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu mahus kajastatud ühes õigusaktis. teist sätet, vaid viidatakse sellele. Soovitame Käesoleval hetkel ei ole teada kõik kaaluda võimalust viidata RHS-i programmi tegevused, seega on mõistlik 8 kohalduvatele sätetele. loetleda kõik hüpoteetilised olukorrad, mis võivad sätte rakendusalas ette tulla. 14. Eelnõu § 9 lõike 9 puhul palume Arvestatud. täpsustada, et kes esitab hangete läbiviimisel Lõiget on täiendatud. Šveitsi toetuste büroole teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2. 15. Eelnõu § 10 lõikes 1 on trükiviga Arvestatud. "vähemaltkord". Tänan tähelepaneku eest. Trükiviga on parandatud. 16. Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab, et kui Šveitsi Mitte arvestatud. regulatsiooni artikli 4.15 punkti 3 kohaselt on Täiesti piiranguvabaks ei saa ehitiste kokku lepitud, võib soetatud, ehitatud, käsutamist jätta, kuna sel juhul ei ole renoveeritud või ümberehitatud ehitisi müüa, tagatud programmi eesmärkide välja üürida ja hüpoteegiga koormata viie saavutamine, milles Eesti ja Šveits on aasta jooksul pärast toetusmeetme kokku leppinud. Sarnaseid piiranguid lõppemist“. Piirang, mis lubab viie aasta kasutatakse kõigis kaasfinantseerimise jooksul peale toetusmeetme lõppemist vara reeglistikes, et tagada toetuste müüa, üürida või koormata, ei ole kohane. eesmärgipärane kasutamine. Hetkel on piirangu sisu selline, et näiteks Perioodi, mis algab 5 aasta möödudes kümme aastat peale toetusmeetme lõppemist toetusmeetme lõppemisest, määruses ei on vara müük, üür ja koormamine keelatud. reguleerita ning sel perioodil ei kehti Ilmselt on olnud soov kehtestada piirang, et seega ka piirang, et enne omandi esimesel viiel aastal peale toetusmeetme käsutamist tuleb selle osas kokku lõppemist ei tohi vara müüa, üürida ja leppida vastavalt viidatud regulatsiooni koormata ning pärast seda perioodi on see artikli 4.15 punktile 3. lubatud. Lisaks oleme varasemalt juhtinud Seletuskirjas täiendavalt selgitatud. tähelepanu, et vara võõrandamise keeld võib olla põhiõiguste riive. HÕNTE kohaselt kui põhiseadus või mõni välisleping, millele Eesti on alla kirjutanud, seondub eelnõu regulatsiooniga ehk sellesse kavandatakse norme, mille puhul riivatakse mõnda põhiõigust, mõne institutsiooni autonoomiat vms, siis tuleb regulatsiooni kooskõla põhiseadusega ja lepinguga analüüsida ning seletuskirjas näidata, milliste põhiseaduse ja lepingu sätetega kooskõla on uuritud ning kas ja kuidas on eelnõu põhiseaduse ja lepinguga kooskõlas. Selline analüüs on seletuskirjast puudu. 17. Eelnõu § 11 lõige 6 näeb ette kohustuse Mitte arvestatud. teavitustegevuste tegemisel lähtuda Šveitsi Kõik teavitustegevuste tegijad peavad regulatsiooni peatükist 13. Regulatsioon järgima Šveitsi regulatsiooni peatükki sätestab nii riikliku koordineerimisüksuse kui 13. ka programmioperaatori kohustused teavitamisel. Eelnõu § 5 lõike 4 punkti 3 alusel on pandud teavitamiskohustus ka elluviijale. Palume eelnõus täpsustada, millest elluviija peab teavitamisel lähtuma. 18. Eelnõu § 13 lõikes 2 on viide poolik. Arvestatud. 9  Viidet täpsustatud. 19. Oleme seda juba ka eelnevates punktides Mitte arvestatud. rõhutanud, et eelnõu seletuskiri ei põhjenda Eelnõu on suunatud eelkõige pädevatele eelnõu põhiseisukohti, vaid pigem kordab haldusorganitele, mistõttu haldus- valikuliselt eelnõus toodud regulatsiooni. õiguslikke kontseptsioone ei ole Palume seletuskirja täiendada. detailselt lahti kirjutatud. 10 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RTK Info Teema: Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord Registreerimise kuupäev: 15.07.2024 Registreerimise number: 1.1-10.1/3296-1. <http://www2.rik.ee/delta/RMIN_logo.png> Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee <http://www.rahandusministeerium.ee> P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.