Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 12.07.2024 nr 1-2/24/281 Keskkonnaministri 06.04.2023 käskkirja nr 1-2/23/155 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2 „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ elluviimiseks“ muutmine Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ §7 lõike 1 alusel: Keskkonnaministri 06.04.2023 käskkirja nr 1-2/23/155 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2 „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ elluviimiseks“ lisas tehakse järgnevad muudatused: 1. läbivalt asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes, välja arvatud punktis 8.2 sõnaühendis „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele“; 2. läbivalt asendatakse sõna „arendusklaster“ lauseosaga „arendusklaster (kiirendi)“ ja sõna „klaster“ lauseosaga „klaster (kiirendi)“ vastavas käändes; 3. punktis 4.2 asendatakse sõnad „Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja välissuhete“ sõnadega „Kliimaministeeriumi rohereformi“; 4. punkt 5.1 sõnastatakse järgmiselt: „5.1. Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi riigihankega hangitava arendusklastri (kiirendi) teenuse osutaja tasandil. Toetus on klastri (kiirendi) teenuseid saavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) VTA suhtes kohaldatakse konkurentsiseaduse 6. peatükki.“; 5. punkt 5.2 sõnastatakse järgmiselt: „5.2 Arendusklastri (kiirendi) teenuseid saavatele ettevõtjatele võib anda ka vähese tähtsusega abi põllumajandussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), tähenduses ja vähese tähtsusega abi kalandus- ja vesiviljelussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014), tähenduses.  Käesolevas punktis nimetatud abiliikide andmisel lähtutakse ühtlasi vastavalt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 20 ja kalandusturu korraldamise seaduse §-s 64 sätestatud nõutest ja tingimustest.“ ; 6. punkt 5.3 sõnastatakse järgmiselt: „5.3. Vähese tähtsusega abi andmisel ei tohi abi suurus kolme aasta jooksul muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta. Põllumajandussektoris antava vähese tähtsusega abi piirmäär on 25 000 eurot ning kalandus- ja vesiviljelussektoris antava vähese tähtsusega abi piirmäär 40 000 eurot ühe abisaaja kohta jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul.“; 7. punkt 5.5 sõnastatakse järgmiselt: „5.5. Vähese tähtsusega abi andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 alusel ei anta sellist abi nimetatud määruse artikkel 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Vähese tähtsusega abi andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 1408/2013 alusel ei anta sellist abi nimetatud määruse artikkel 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Vähese tähtsusega abi andmise Euroopa Komisjoni määrus (EL) 717/2014 alusel ei anta sellist abi nimetatud määruse artikkel 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.“; 8. punkt 5.6 sõnastatakse järgmiselt: „5.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2, Euroopa Komisjoni määrus (EL) 1408/2013 artikli 2 lõike 2 ja Euroopa Komisjoni määrus (EL) 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt.“; 9. punkt 5.7 sõnastatakse järgmiselt: „5.7. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5, Euroopa Komisjoni määruse (EL) 1408/2013 artiklis 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 717/2014 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“; 10. tabel punktis 6 asendatakse järgmise tabeliga: Kvantitatiivsed Tulemus/siht Kvalitatiivsed näitajad Ajakava näitajad (sihttase) Arendusprogrammi Projektijuhi töölevõtmine ja kavandamise ja koostamise - IV kvartal 2021 töörühma moodustamine töörühma moodustamine Töörühma koosolekute arv koos asjakohaste tegevusaruannetega, milles - 3 IV kvartal 2022 põhjendatakse toetatavate meetmete valikut Kõigi arendusklastrite (kiirendite) Rohetehnoloogiate kohta on lepingud sõlmitud ning - II kvartal 2024 arendusprogrammi käivitamine toetusmeetmed on kavandatud ja avatud Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu - 3 IV kvartal 2024 toetatavate klastrite (kiirendite) arv Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu - 5 II kvartal 2026 toetatavate klastrite (kiirendite) arv Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu 10 II kvartal 2026 toetust ja erainvesteeringuid saanud idufirmade arv 11. Punktis 6 olevad viited sõnastatakse järgmiselt: „ https://pilv.rtk.ee/s/7Gp3g4nEMxZYpwB 2 https://pilv.rtk.ee/s/PW5sM4iaJ8bpZ5A“; 12. punkt 9.2 sõnastatakse järgmiselt: „9.2. Punktis 3.2 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 01. mail 2026. a.“; 13. punkti 10.3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „KIKi tasutud käibemaksu punktis 3.1. nimetatud tegevuste elluviimisel tagab KIKile Kliimaministeerium riigieelarvelistest vahenditest maksimaalses summas kuni 658 313 eurot.“; 14. punktis 12.4 asendatakse lühend „IK“ lühendiga „KIK“; 15. käskkirja täiendatakse punktiga 13.4 järgmises sõnastuses: „13.4. KIK võib koguda punktis 3.1.1 nimetatud iga fookusvaldkonna arendusklastri (kiirendi) kohta arendusklastri (kiirendi) teenuse osutaja makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid ning teenusepakkujale tehtud maksete andmeid e-toetuse keskkonna kaudu. Infosüsteemis luuakse igale arendusklastrile (kiirendile) oma projekt.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium