Kiri

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 09.07.2024 nr 1-4/24/3381 Eesti Linnade ja Valdade Liit Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Määruse lisa 4. Seletuskirja lisa Teadmiseks: Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon, Euroopa Komisjon, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Puitmajaliit Kaie Kunst, 625 6366 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 28.06.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 6 täiendatakse punktidega 181 ja 182 järgmises sõnastuses: „181) mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine; 182) välimööbli soetamine ja paigaldamine;“; 3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde“ sõnadega „ning ehitusprojekti ekspertiisi“; 4) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse arv „18“ arvudega „18–182“; 5) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine, kui ostumenetluse läbiviimine on taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesandeks;“; 6) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 8 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostajaga esindatavaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid. (5) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.“; 8) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Tehniline konsultant kaasatakse taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise 1 ehitusprojekti koostamise ja toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning rekonstrueerimistööde koordineerimisse.“; 9) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus; 5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu muudatusest, kui vastav lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus.“; 10) paragrahv 11 lõikes 1 asendatakse arv „24“ arvuga „30“; 11) paragrahv 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kord“ sõnaga „kuni“; 12) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatav alustada enne rakendusüksuselt § 25 lõikes 5 nimetatud kinnituse saamist.“; 13) paragrahvi 11 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse arv „50“ arvuga „55“; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot.“; 16) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui lõikest 3 ei tulene teisiti“; 17) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18–22 järgmises sõnastuses: „18) kui tõus hoone sissepääsuni ümbritsevalt katendilt on astmete abil ja juhul, kui kinnistu piir ja maapinnareljeef võimaldavad, paigaldama panduse kaldega kuni 10 protsenti; 19) tagama astmete mittelibisevuse kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja mittelibisevate trepininade kasutamisega; 20) kui astmeid on neli või enam, paigaldama trepile käsipuu; 21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne ja kombatav või Braille kirjas; 22) välisuste vahetamisel peab paigaldatav välisuks avanema ja sulguma rakendatava jõuga kuni 25 N või automaatselt ning ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.“; 19) paragrahvi 18 lõigetest 2 ja 3, § 22 lõikest 3, § 26 tekstist ja § 27 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kalendriaasta“; 2 20) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Projektide rahastamise eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.“; 21) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja on korteriühistu. (2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Taotlusega koos esitatakse § 21 punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele vastavad dokumendid. Juhul, kui käesolevas lõikes nimetatud dokumente ei ole koos taotlusega esitatud, teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse osas sisulist seisukohta võtmata. (3) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peab olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. (4) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik või juhul, kui sellises korterelamus on korteriomandi omanikuks juriidiline isik, peab sellise korteriomandi omanik olema kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Vabariik. (5) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui energiatarbimise või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.“; 22) paragrahvi 21 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis; 10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;“; 23) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses: „22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ning § 6 lõikes 2 sätestatud juhul.“; 24) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis.“; 25) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse arv „60“ arvuga „120“; 26) paragrahvi 22 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.“; 27) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 28) paragrahvi 25 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „, mille detailsus vastab standardi EVS 885 või samaväärsete nõuete ülesehitusele“; 29) paragrahvi 28 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas sätestatud tingimusi ja kriteeriume. (2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse viib elektroonilises riigihangete registris läbi toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ostu avaldamine riigihangete registris ei ole lubatav enne § 25 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist. (3) Kui rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetlus hõlmab mitut sama toetuse saaja korterelamut või kahe või enama toetuse saaja korterelamut, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu eristavalt. (4) Toetuse saaja lähtub projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel järgmistest nõuetest: 1) teenuse tellimiseks võetakse vähemalt kahe vastava teenuse osutaja võrreldav pakkumus; 2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatuga, viiakse ostumenetlus läbi elektroonilises riigihangete registris; 3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks; 4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes omavad vastava teenuse osutamiseks pädevust ja need peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad; 5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed, pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajaperiood või töö valmimise aeg, pakkumuse kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed; 6) projekteerimistööde tellimisel peab olema pakkumuses märgitud volitatud arhitekt tase 7 omava isiku nimi, kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele; 7) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus viia ostumenetlus läbi elektroonilises riigihangete registris, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega; 8) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab; 9) teenuse osutamiseks võetakse pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada; 10) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel. (5) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada elektroonilist riigihangete registrit teenusepakkuja leidmiseks juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.“; 30) paragrahvi 29 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksetaotluse menetlemine toimub ühendmääruse §-des 24–28 sätestatud korras. 4 (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele. (3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2. (4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 toodule ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.“; 31) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses: „(11) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse asjakohase lepingu lisaks.“; 33) paragrahvi 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva määruse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid pakkumuskutsele kohaldatakse projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist. (3) Enne käesoleva määruse 2024. aasta augustis jõustunud redaktsiooni kehtinud § 29 lõige 4 loetakse kehtetuks tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest. (4) Ehitusprojekti, mis on koostatud enne käesoleva määruse jõustumist, on rakendusüksusel olnud lubatav lugeda alates käesoleva määruse jõustumisest ja loetakse edaspidi Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset omav isik on lisanud ehitusprojektile kaaskirja või muu samaväärse lisa, milles on kinnitatud ehitusprojekti vastavust Euroopa uue Bauhausi nõuetele.“; 34) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kristen Michal kliimaminister Keit Kasemets kantsler Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused 5  28.06.2024 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele. Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatused puudutavad meetme rakendamist, taotluste menetlemist ja nõudeid taotlejale. Muudatused toetavad õigusselguse ja toetuse eesmärkide saavutamise tagamist. Määrus on koostatud kliimaministri määrusena kuna peaministri 19.04.2023. a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 4 kohaselt kuulub elamumajandus kliimaministri vastutusvaldkonda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel: 6262948, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 34 punktist. Punktidega 1, 3 ja 24 muudetakse ekspertiisi korraldust. Toetuse andja põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi ei korralda, taotleja asjakohase ekspertiis tellimise õigus ja seotud kulude abikõlblikkus sätestatakse üheselt. Punktidega 2, 4 ja 18 muudatused on seotud Euroopa uue Bauhausi algatusega. Kooskõlas Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega käsitletakse korterelamute rekonstrueerimisel energiasäästlikkuse aspekte üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Korterelamute rekonstrueerimine ühtib otseselt Euroopa uue Bauhausi ühe peamise põhimõttega, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine panustab algatuse põhimõttesse ning kõik korterelamute 1 rekonstrueerimistoetuse tingimustele vastavad projektid on Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega kooskõlas vähemalt alakategooriate ambitsiooni 1. tasandil. Euroopa uue Bauhausi kohased ruumilahendused peaksid olema samaaegselt kaunid (esteetika), kaasavad (ligipääsetavus, taskukohasus) ja kestlikud (kliimaeesmärgid). Euroopa uue Bauhausi kompassi1 alusel on ambitsioonide võimalused ja vajadused kohandatud vastavalt Eesti korterelamute rekonstrueerimise otsustusprotsesside ja tegevustega2. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetmes on rekonstrueerimistegevuste võimalused ja vajadused ning tegevuste otstarbekus lahendatud järgmiselt: KAUNIS rekonstrueerimislahendus… ...aktiveerib Rekonstrueerimisega seotud tegevused … on loodud koostöös elanike ja kvalifitseeritud arhitektiga. Projekteerimisse on kaasatud või varasemalt koostatud Rekonstrueerimisprojekti seletuskirja arhitektuurne osa ehitusprojekti on üle vaadanud volitatud arhitekt, tase 7, kes kirjeldab asjakohaselt Euroopa uue Bauhausi põhimõtete projekti seletuskirjas kirjeldab Euroopa uue Bauhausi rakendamist. põhimõtetele rakendamist. … sobitub piirkondliku miljööga, kaalutud on läbi Piirkondliku miljööga sobivust hindab kohalik omavalitsus materjalide sobivus ja värvilahendus rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa väljastamisel. Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. … tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus, Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms) jms). Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. …ühendab … tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus, Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms) jms). Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. …seostab … lähtub ühistu soovidest ja on töötatud välja Rekonstrueerimisprojekt on kinnitatud korteriühistu koosloomeprotsessis, mille väljendus on üldkoosoleku otsus. juhatuse poolt või üldkoosolekul. … toetab paiga pikaajalist kestlikku arengut ja seoseid Seoseid piirkondliku arenguga hindab kohalik omavalitsus linnaosa piirkondlike arengutega. rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa väljastamisel. KAASAV rekonstrueerimislahendus… …võimaldab Rekonstrueerimisega seotud tegevused … parandab ligipääsetavust (hoonesse ja hoone lähedale Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke ligipääs) ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavust (nt ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms) ühisalad/ruumid) Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid 1 https://new-european-bauhaus.europa.eu/get-involved/use-compass_en 2 Truu, Murel; Lihtmaa, Lauri; Niinemägi, Mariliis (2024). Revitalizing Modernist Districts: Neighbourhood Level Mass-Renovation with SOFTacademy Project. Journal of Sustainable Architecture and Civil Engineering, 34 (1), 8−21. DOI: 10.5755/j01.sace.34.1.35646. 2  valikuid. …säilitab naabruskonnas elamise taskukohasuse, väldib Üldkoosoleku otsuses on laenu võtmise otsus (kui ei elamiskulude hüppelist suurenemist (lahenduste maksumus kasutata üksnes omavahendeid) ja pank on teinud ei tõsta märkimisväärselt igakuiseid kulusid) laenuotsuse lähtudes korteriühistu maksevõimest. …seob … arvestab haavatavate rühmade vajadustega (noored pered, Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke vanemaealised inimesed, erivajadustega inimesed) ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms) Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. … tõstab hoone ja ümbritseva ala turvalisust (nt valgustus, Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid vandalismi ja muu kuritegevuse vältimine) valikuid. …toob muutusi … parandab elanike elutingimusi (parem sisekliima, Toetuse määruse tingimused sätestavad nõuded hoone paranenud energiatõhusus, paranenud hoone energiatõhususele ja sisekliima parameetritele. Toetatavate funktsionaalsus) tegevuste hulgas on ka hoone funktsionaalsust parandavad meetmed (nt uute rõdud rajamine, liftide paigaldamine, rattamajade ehitamine). KESTLIK rekonstrueerimislahendus… …säilitav Rekonstrueerimisega seotud tegevused … tagab olemasoleva hoone kestmise, tõstab Rekonstrueerimise toetus on suunatud peamiselt terviklikule energiatõhusust ja on kooskõlas riiklike kliimaeesmärkidega rekonstrueerimisele, mille tulemusena paraneb hoonete energiatõhusus ja pikeneb olemasolevate hoonete kasutusiga. … integreerib taastuvenergia lahendused Rekonstrueerimisprojektis on selgitatud vastavaid valikuid. … ringkasutav …rakendab rekonstrueerimise tehnoloogiaid ja protsesse, Suurema materjalide taaskasutuse potentsiaaliga tehaseline mis soodustavad ressursitõhusust. rekonstrueerimine on toetatud kõrgema toetusmääraga. … loodussõbralik … toetab linnalist elurikkust (nt renoveerimise tulemusena Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid ei eemaldata elujõulist kõrghaljastust) valikuid. … lävepakuruumi korrastamisel lahendatakse hoone Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid ümbruse haljasalad (võimalustest tulenevalt nt krundi valikuid. suurusest jms) Punktidega 5 ja 6 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile. Tehnilise konsultandi pädevusnõetele sätestatakse kavandatava muudatusega erisus, st tehnilise konsultandi pädevust toetuse saaja ostumenetluse läbiviimisel nõutakse ja tõendatakse vaid juhul, kui ostumenetluse läbiviimine on taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesandeks. Tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on edaspidi õigustatud isikud, kes omavad konkreetset ehitusalast kutset või korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi kutset. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati. 3 Punktiga 7 täpsustatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet. Praktikas on ilmnenud, et tehnilised konsultandid, kes tegutsevad korteriühistute juures haldusfirmade esindajatena, kuid need haldusfirmad ei ole juriidiliselt valitsejad, harrastavad praktikat võtta pakkumusi endaga seotud ettevõtetelt. Selguse ja tehnilise konsultandi teenuse ostumenetluse läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise eesmärgil sätestatakse sõnaselgelt, et endaga seotud ettevõttelt ei tohi pakkumusi küsida, isegi kui konsultandi teenuse osutamise õigust omav isik tegutseb korteriühistu juures mingil viisil juhatuse volitatud isikuna ja saab valida kellelt pakkumusi võtta. Punktiga 8 täpsustatakse tehnilise konsultandi ülesandeid. Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamise ettevalmistavate tegevuste tegemine ning rekonstrueerimistööde tegemise koordineerimine. Punktiga 9 täiendatakse abikõlbmatute kulude loetelu. Muudatuse kohaselt ei ole abikõlblik tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu. Arvestades projektide mahtu ja keerukust, on põhjendatud tehnilise konsultandi ülesannete piiritlemine projekti elluviimise korraldamise ja juhtimisega. Ühtlasi tuleb sõlmitud lepingute muutmise kokkulepped sõlmida lepinguga samas vormis. Vorminõude mittejärgimisel on vastavast kokkuleppest tulenev kulu abikõlbmatu. Punktiga 10 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi kuue kuu võrra. Kavandatav muudatus on otstarbekas ja põhjendatud arvestades toetatavate tegevuste mahtu, eeldatavat taotlejate hulka, projektide rahastamise eelarvet ja rekonstrueerimisturu võimekust. Punktiga 11 täpsustatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise tähtaega. Määruse § 11 lõike 2 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord 12 kuu võrra, milline tähtaeg ei pruugi sageli olla vajalik. Muudatuse annab võimaluse taotleda vajadusele vastavat pikendust 12 kuu piires. Punktiga 12 sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt on toetuse saajal õigus rekonstrueerimistöödega alustada pärast kõrvaltingimuse täitmist, misjärel tekib toetuse saajal õigus toetuse saamiseks. Punktiga 13 kavandatav muudatus tuleneb otseselt punkti 9 muudatusest, mille kohaselt ei ole tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu abikõlblik. Punktiga 14 tõstetakse toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsendini. Arvestades senist taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise eelarvet on kavandatav muudatus põhjendatud ja otstarbekas innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks. 2023. aastal esitati vaid 2 taotlust korterelamu rekonstrueerimiseks eeltoodetud elementide kasutamisega. Punktidega 15–17 kavandatav muudatus seondub standardiseeritud ühikuhinna määramisega tehnilise konsultandi teenusele. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks on esitatud seletuskirja lisas. 4 Punkti 19 muudatusega kaotatakse asjakohatu kalendriaasta piirang. Toetuse taotluste vastuvõtt ei ole tegelikkuses kalendriaastaga seotud. Punkti 20 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve regionaalse ja toetatavate tegevuste põhise jagunemise. Punktiga 21 täpsustatakse nõudeid taotlejale. Toetuse taotlejaks saab olla üksnes korteriühistu. Tagamaks taotlejate võrdne kohtlemine ja võimalikult tõhus haldusmenetlus, on toetuse taotluse esitamiseks õigustatud üksnes sellised korteriühistud, mis on vastu võtnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse nõuetele vastava üldkoosoleku otsuse ning saavad vastava otsuse koos toetuse taotlusega toetuse taotlemise tahte tõendamiseks esitada. Korteriühistu üldkoosoleku otsusest peab olema selgelt tuletatav otsustus teostada rekonstrueerimistööd, taotleda toetust rakendusüksuselt ning võtta otsustamise hetkel teadaolevalt vajalikus mahus renoveerimislaenu. Arvestades, et ehitustööde tegelik maksumus ja seega ka vajaliku omafinantseeringu täpne suurus selgub peale toetuse taotluse rahuldamist, on võimalik, et esineb vajadus täiendava korteriühistu üldkoosoleku läbiviimiseks, otsustamaks täpne renoveerimislaenu suurus. Eeltoodut arvestades on võimalik, et korteriühistul on vaja viia läbi korduvaid üldkoosolekuid, kuid taotlemise õigus tekib üksnes juhul, kui koos taotlusega on võimalik tõendada, et rekonstrueerimistööde teostamine, toetuse taotlemine ning laenu võtmine on otsustatud. Sätte eesmärk on tagada vaid selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke lisadokumente. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine ja vajalike tahteavalduste organiseerimine toetuse saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on sätte eesmärk võimaldada toetuse taotluse osas koheselt teha taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja ei ole esitanud sättes loetletud dokumente, mille organiseerimine võtab praktikale tuginedes üldjuhul rohkem aega kui puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaeg. Juhul, kui korteriühistu ei ole taotluse esitamise hetkeks viinud läbi üldkoosolekut eelnimetatud nõuete täitmiseks ega oma nõutud dokumente, kuulub selline toetuse taotlus rahuldamata jätmisele ning rakendusüksus ei anna korteriühistule puuduste kõrvaldamise aega, mille jooksul alles hakatakse rekonstrueerimistööde teostamist käsitlevat üldkoosolekut läbi viima. Toetuse saajaks saab olla üksnes korteriühistu, mille korterelamu on elamuna kasutuses nii ehitisregistri andmete kui ka faktiliselt tuvastatavate asjaolude põhjal. Tagamaks toetuse taotlemise võimalus ka sellistele korteriühistutele, milles on kortereid, mis kuuluvad kas Eesti Vabariigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, on vastavat sätet täpsustatud. 80% nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, 5 ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kaubanduse mõjutamise kriteerium ei ole täidetud kuna meetmel on puhtalt lokaalne mõju - toetus antakse otse lõppkasusaajale ja lõplik kasusaaja kasutab hoonet teenuste osutamiseks piiratud alal liikmesriigis ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest ega pole võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele (st on ebatõenäoline, et meede omaks olulist mõju investorite otsusele tulla vastavasse piirkonda/liikmesriigi turule). Senistes sarnastes meetmetes riigiabi või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka käesolevas meetmes abi andmist ei kavandata. Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja. Punktide 22 ja 23 kohaselt täpsustatakse nõudeid taotlusele. Toetuse taotlemisel esitatakse rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena esitatava energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse asemel energiaarvutusel põhinev energiamärgis vastavalt ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele. Punktiga 25 pikendatakse taotluste menetlemise tähtaega. 2023. aastal oli projektide rahastamise eelarve 80 mln eurot, esitati ca 210 taotlust, millest rahastusotsus oli võimalik vormistada ca 160-le taotlusele. Taotlused oli võimalik menetleda menetlemiseks ettenähtud tähtaja piires, kuid ajalist varu ei jäänud. Arvestades, et 2024. aastal on vastav eelarve kaks korda suurem, võib eeldada, et taotluseid esitatakse kaks korda rohkem, mistõttu ei ole realistlik üle 400 taotluse menetlemine 60 tööpäeva jooksul. Punktiga 26 täpsustatakse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine, vajalike tahteavalduste organiseerimine ja vajalike dokumentide koostamine toetuse saamiseks. Dokumentides olevate puuduste kõrvaldamiseks on 20 tööpäeva toetuse andmise tingimuste koostajate hinnangul piisav. Sätte eesmärk on tagada selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke dokumente. Punktiga 27 kavandatava muudatuste kohaselt ei ole juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega, hoone rekonstrueerimise põhiprojekti esitamine enam taotluse rahuldamise kõrvaltingimus, vaid see esitatakse enne ehitustöödega alustamist vastavalt määruse § 34 punktile 1. Muudatuse ajendiks on asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik projekteerimistöid teostada enne ehitus- ja projekteerimistööde lepingu sõlmimist. Seda ka kõrvaltingimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamise korral. Punktiga 28 parandatakse viga määruse tekstis. Viidatud standard ei ole asjakohane. Punktiga 29 täpsustatakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise korda. Õigusselguse ja arusaadavuse huvides esitatakse paragrahvi tekst tervikuna. Toetuse saaja ostude juhised järgivad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde riigihangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS tähenduses, sealjuures ei kohaldu neile RHS muul viisil kui toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates õigusaktides sätestatud. Korteriühistul tuleb rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida ostu korraldamise põhimõtteid nagu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Korteriühistul tuleb asjakohased tegevused läbi viia 6 elektroonilise riigihangete registri (edaspidi register) vastavas keskkonnas. Määruse lisa sisustab ostumenetlusele kohalduvad nõuded RHS § 3 vaates. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ostumenetluse läbiviijal kohustus lähtuda registris ostumenetluse läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest. Toetuse saajal on võimalus viia rekonstrueerimistööde ostumenetlus läbi registris ise või volitada selleks teisi pädevaid isikuid. Üldjuhul viib ostumenetluse toetuse saaja nimel läbi tehniline konsultant, kuid alates 2024. aasta taotlusvoorust saab toetuse saaja volitada ostumenetlust läbi viima ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS). EIS viib toetuse saaja soovil läbi tehnilise menetluse ehk sisestab ostu registrisse ning viib läbi hindamise. Toetuse saaja sõlmib ehituslepingu edukaks osutunud pakkujaga. Ostumenetluse läbiviimisel kasutatakse määruse lisas toodud tingimusi. EIS tagab ostumenetluse läbiviimisel asutusesiseste funktsioonide lahususe. Toetuse saaja ostu nõuetekohane läbiviimine omab väga suurt mõju toetatava projekti abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse registris juba enne toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole olnud vajadusel mõistlikult võimalik vastava ostu tingimusi üle vaadata. Lisaks puudub kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste läbiviimine enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates. Eeltoodust tulenevalt peavad toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid arvates muudatuse jõustumisest arvestama, et nõuetekohase ostumenetluse läbiviimine on toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus ning ostu viiakse läbi, sh teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Sel juhul korraldatakse ühine ost (nt volitades ühe enda hulgast registris vastavat protseduuri toetuse saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest. Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu tööde ja teenuste maksumus. Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel rekonstrueerimisturule siseneda. Lõikes 4 sätestatakse nõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel. Regulatsioon on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) asjakohaste sätetega. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole toetuse saajal registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Võimalikult paljude 7 pakkumuskutsete saatmine aitab tagada võimalikult paljude pakkumuste saamist. Mitme nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra. Lõikes 5 sätestatakse hinnapakkumuste võtmise ja registri kasutamise erisus gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamisel lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega ning korterelamu ühendamisel kaugküttevõrguga. Sätte eesmärk on tagada üksikute toetatavate tegevuste puhul, millele eraldatakse toetust lihtsustatud kuluhüvitamisviisi alusel, võimalus registrit ja toetuse määruse lisas ettenähtud toetuse saaja ostumenetluse tingimusi järgimata leida lihtsustatud korras asjakohane teenuseosutaja. Näiteks kaugküttega liitumist pakub piirkondlikult vaid üks ettevõtja, millest tulenevalt peab toetuse saajal olema võimalik talle sobival kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil saada ettevõtjalt vastav pakkumus. Punktidega 30–32 täpsustatakse toetuse maksmise tingimusi. Õigusselguse ja arusaadavuse huvides esitatakse määruse § 29 tekst tervikuna. Punktiga 30 muudetava § 29 lõigete 1–3 kohaselt ühtlustatakse maksetaotluse menetlus ühendmääruse üldise maksete regulatsiooniga. Olemasolev regulatsioon, mille kohaselt võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda näiteks kuni neljas osas, ei ole end siiski praktikas õigustanud ning investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades põhjendatud. Lõikega 4 reguleeritakse ettemakse saamise võimalust. Tegemist kehtiva regulatsiooniga. Ettemakse on võimalik rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega, kus krediidi- või finantseerimisasutus ei pruugi ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid on toodetud, kuid neid ei ole veel hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks turule toomiseks on vajalik toetuse väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse summast väljastatakse ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu kasutamist. Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus. Toetuse saajal tuleb tõendada 90 kalendripäeva sees arvates ettemakse tegemisest, ettemakse edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks asjakohase maksekorralduse. Punkti 31 muudatus tuleneb otseselt punkti 30 muudatusest ja on seotud § 29 muutmisega. Punkti 32 kohaselt lisatakse maksetaotlusele ühtlasi teave toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest. Rakendusüksusel peab olema võimalik hinnata toetuse saaja projekti nõuetekohast elluviimist. Punktiga 33 täiendatakse määrust rakendussätetega. Kavandatava § 36 lõike 2 kohaselt kohaldatakse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid projekteerimistööde tellimise pakkumuskutsele projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist. Määruse § 11 kohaselt on ehitusprojekti koostamise kulu abikõlblik 1. jaanuarist 2021. a. Lõike 3 kohaselt loetakse tagasiulatuvalt kehtetuks määruse § 29 lõige 4 - toetuse makse ei või olla väiksem kui 10% projekti abikõlblikest kuludest vastavalt mitteametliku 8 kooskõlastamise käigus kokku lepitule. Praktikas on olnud vajadus teha makseid väiksemas summas. Lõikega 4 täpsustatakse enne määruse jõustumist koostatud ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavust. Vastavuspõhimõte on kajastatud määruse seletuskirjas, kuid määruse andja tahe on ekslikult välja jäänud toetuse andmise tingimustest endist. Muudatusega viga parandatakse ja tagatakse õigusselgus volitatud arhitekti tase 7 kutset omava isiku rollis ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavuse tagamisel. Punktiga 34 kavandatakse muudatused määruse lisas. Lisa punkti 1.11 kohaselt on toetuse saajal õigus juhul, kui ta seda vajalikuks peab, teostada kõigepealt pakkujate hindamine, selgitamaks välja potentsiaalne edukas pakkuja (või ühispakkujad). Peale vastava eduka pakkuja või edukate ühispakkujate väljaselgitamist, on toetuse saajal õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ning teostada kvalifitseerimistingimuste ja vastavustingimuste kontrolli üksnes eduka pakkumuse esitanud pakkuja või ühispakkujate osas. Punkti 1 täiendatakse punktiga 1.13, mille kohaselt lepingu täitmise tähtaeg peab hõlmama lisaks ehitustööde eeldatavale kestusele ka ettevalmistusaega. Nt kui toetuse saaja eeldab, et reaalne ehitusaeg on 8 kalendrikuud, märgitakse registris lepingu täitmise ajaks 14 kalendrikuud (8 kuud + 6 kuud). Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.3.4. Sätestatakse sõnaselgelt, et rekonstrueerimistööde teostaja ei tohi olla tehnilise konsultandiga seotud isik. Pakkumust esitades kinnitatakse vastava seoses puudumist. Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.4. Auditite praktikas on ilmnenud, et finantsmõju ei oma selline rikkumine, kus kõrvaldamise alust ei ole kontrollitud tähtaegselt, kuid seda on siiski tagantjärele tehtud. Kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad andmed ja dokumendid, mida pakkuja ei ole esitanud pakkumuse koosseisus ja mida toetuse saaja ei saa ise avalikest registritest kontrollida, tuleb esitada selliselt, et neis kajastuks asjakohane info vähemalt pakkumuse esitamise tähtajani. Punktis 3.1 kavandatava muudatuse kohaselt asendatakse pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva kuni kolme aasta netokäibe nõue aastase käibenõudega. Ühispakkumuse esitamise võimalust muudatus ei puuduta ning sellisel juhul piisab kui üks ühispakkujatest on nõude täitnud. Punktis 3.7 sätestatavaks samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud juhtimissertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad. ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse koosseisus. 9 Punkti 6 kohaselt on ainus hindamiskriteerium pakkumuse maksumus andes 100% punktisummast. Kvalifitseerimistingimused on piisavalt pädevad, et tagada asjakohane ehitaja. Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93). 4. Määruse mõjud Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või kaudset olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2024. aastaks kavandatav Euroopa Liidu toetuse eelarve on kuni 160 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning Eesti 10 Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule arvamuse avaldamiseks. Lisa Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks 11  Majandus- ja taristuministri 03.03.2023. a määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ Lisa (muudetud sõnastuses) TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi. 1.2. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. 1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama kolme tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente või mille tulemusel muutuksid juba esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei ole lubatav selgitustaotlustele vastamise raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud punktis 1.3 nimetatud juhul, kui pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega. 1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise ettevõtja vahenditele tuginedes. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise ettevõtja nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. Isik, kelle vahenditele oma kvalifitseerimisnõuete tõendamiseks tuginetakse, peab alati osalema lepingu täitmisel. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos isiku, kelle andmetele pakkuja kvalifitseerimisnõuete täitmiseks tuginetakse, kirjalikku kinnitust, millises osas isik lepingu täitmises osaleb, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastava kinnituse esitamiseks. Kui kinnitust ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele. 1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks. 1.7. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.9. Ostus on lubatud esitada ettevõtjate poolt ühine pakkumus. Ühise pakkumise korral loetakse, et ettevõtjad vastutavad ostumenetluse tulemusel sõlmitud rekonstrueerimistööde lepingu eest solidaarselt. Ühise pakkumise esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus täidetud või see on täidetud summeeritult kui ühispakkujad tuginevad üksteise vahenditele. 1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus. 1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma käibemaksuta summana. 1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse igakordselt vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem. 1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust. 1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt; 2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta. 2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Eestis registreeritud pakkuja esitab tõendi võlgnevuste puudumise kohta Maksu- ja Tolliameti digitempliga. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut: 2.3.1. pakkuja esitab kinnituse, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, kui vastavad alltöövõtjad on eristavalt välja toodud, peab olema võimalik tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi (kuus kalendrikuud) jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuse tõendamisel teise ettevõtja andmetele, kuid see ettevõtja ei ole märgitud pakkuja alltöövõtjaks, ei ole kohustust sellise ettevõtja kohta käesolevas punktis nimetatud tõendit esitada; 2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega samaväärse asutuse tõendid; 2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused. 2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana). Kui pakkuja ei ole tegutsenud enne pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt ühte majandusaastat või ei oma vastavat käivet, loetakse nõue täidetuks, kui pakkuja esitab pakkumuse koosseisus teise ettevõtja, kellel on vastav käibenõue täidetud, kirjaliku kinnituse et selline ettevõtja lubab oma käibeandmetele pakkujal tugineda ja osaleb lepingu täitmisel. 3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga. 3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Toetuse saajal õigus anda enne uue ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg, ehitusaegse tagatise esitamiseks, juhul kui pakkujal esineb objektiivne asjaolu, millest tulenevalt ei ole võimalik esitada ehitusaegset tagatist enne lepingu sõlmimist. Vastavat asjaolu tuleb toetuse saajale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendada enne lepingu sõlmimist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. 3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise ühe protsendi ulatuses ostumenetluses avaldatud lepingu eeldatavast maksumusest. . 4.2. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt ühekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteeriumid Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse registris automaatselt pakutava valemiga.  Mai 2024 Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks. Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lõike 2 alusel analüüsi arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks majandus-ja taristuministri 08.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi TAT) kohaselt tehnilise konsultandi teenusele. Meetme number: 2021-2027.2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine 21.2.1.11. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine TAT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023332?leiaKehtiv 1.1 TOETATAV TEGEVUS Ühikuhinna alusel toetatakse korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse kasutamist. Tegemist ei ole riigiabiga. Tehnilise konsultandi teenuse osutamine on oluline osa rekonstrueerimistööde ettevalmistavatest tegevustest ja teenust tellitakse juba enne toetuse taotluse esitamist, jätkudes seejärel kogu projekti elutsükli jooksul. Metoodika koostamise ajaks on meetme raames võetud kohustusi ca 80 mln euro ulatuses, kus ei ole ühikuhinna metoodikat kasutatud. Küll aga on antud meetmes veel rahastust jagada ca 250 mln euro ulatuses. Standardiseeritud ühikuhinna põhistamine on vajalik selleks, et muuta teenuse tellimine korteriühistute jaoks läbipaistvamaks, selgemaks ja lihtsamaks. Lisaks aitab standardiseeritud ühikuhind vähendada võimalikke vaidlusi teenuse hindade üle ning soodustab ausat konkurentsi teenusepakkujate vahel. Ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib TAT-s näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel, TAT-s reguleerib § 12 lõige 3 (eelnõu). 1.2 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHIND JA TOETUSE SUURUS Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel on arvestatud EIS poolt rakendatava meetme nr 21.2.1 alusel teostatud 2023. a taotlusvooru (maksumusega ca 80 mln eurot) „Korterelamute rekonstrueerimise toetus I “ 159 rahastatud toetuse taotluse andmeid. Eelnev korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvoor oli aastal 2020 ja arvestades 2022. aastal toimunud üleüldist hinnatõusu on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2023. aasta taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega, kuna viimase aasta baasväärtuse algandmete aluseks võtmine on realistlik ja peegeldab kõige täpsemalt tegelikke turutingimusi ja teenuse maksumust, ilma COVID aegsete hinnakõikumistega. Ajakohased andmed tagavad, et ühikuhinna kalkulatsioonid põhinevad tegelikel ja usaldusväärsetel andmetel, mis aitab vältida vaidlusi ja ebakindlust kulude osas. Sellest lähtuvalt ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud. Standardiseeritud ühikuhind tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on määratud toetuse andmise tingimustes (toetuse osakaal 50%). Kõnesolev kulu on hüvitatav ainult lihtsustatud kulumudeli alusel, mis tähendab, et ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt ning samuti ei toimu sama kuluartikli alusel kulude hüvitamist kuludokumendi alusel. Analüüsi aluseks on võetud tehnilise konsultandi teenuse maksumus koos käibemaksuga, mis on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna korteriühistu ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub korteriühistul võimalus käibemaksu tagasi taotleda. Juhul, kui korteriühistu on käibemaksukohuslane ja neil on õigus käibemaksu tagasi küsida riigilt, tuleb ühikuhinna määramisel arvestada käibemaksu tagasiküsimise võimalusega. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse arvutamise aluseks on võetud 159 rahastatud projekti andmed, millest keskmise maksumuse analüüsist on välja jäetud neli keskmisest ca kolm korda kõrgema teenuse maksumusega projekti. Tabel 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumused 2023.a taotlusvooru andmetel Teenuse maksumus, € Keskmine 7 177 Mediaan 6 900 Maksimum 16 800 Miinimum 1450 Lisaks keskmisele teenuse maksumusele analüüsiti ka võimalikku korterelamu suuruse ja asukoha mõju teenuse maksumusele. Korterelamu suuruse (korterite arvu) ja teenuse maksumuse vahel statistiliselt olulist seost ei tuvastatud. Tehnilise konsultandi teenuse sisu on määratletud toetuse andmise tingimuste määruses (TAT § 9) ja ei sõltu otseselt hoone suurusest. Joonis 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse sõltuvus Korterelamu korterite arvust. Maakondade lõikes on teistest kõrgema teenuse maksumusega Harju maakond. Ida-Viru ja Saare maakonnast toetuse taotlusi ei esitatud. Tabel 2. Tehnilise konsultandi teenuse maksumus maakondade lõikes 2023.a taotlusvooru andmetel TK teenuse Erinevus Maakond maksumus, keskmisest, Valimi € % suurus Harju maakond 11 193 56% 8 Hiiu maakond 5 134 -28% 3 Ida-Viru maakond 0 Jõgeva maakond 9 257 29% 3 Järva maakond 6 857 -4% 7 Lääne maakond 6 048 -16% 5 Lääne-Viru 7 810 9% 23 maakond Põlva maakond 6 303 -12% 12 Pärnu maakond 6 825 -5% 17 Rapla maakond 8 455 18% 12 Saare maakond 0 Tartu maakond 6 548 -9% 27 Valga maakond 6 300 -12% 5 Viljandi maakond 6 095 -15% 20 Võru maakond 7 364 3% 13 Mitmed tehnilised konsultandid pakuvad teenust üle Eesti ja vältimaks olukorda, kus teenuse osutamisel eelistatakse ühte maakonda teisele, võetakse ühikuhinna aluseks kõikide maakondade keskmine teenuse maksumus. Selline lähenemine aitab ära hoida turumoonutusi, kuna see tagab, et teenuse hind ei sõltu konkreetsest piirkonnast, vältides seeläbi olukorda, kus väiksema ühikuhinna maksumusega maakondades ei pruugi olla aktiivset teenuse osutamist. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna määramise aluseks on 155 rahastatud taotluse tehnilise konsultandi teenuse keskmine maksumus, mis on 7177 eurot, koos KM-ga ehk ümardatult 7200 eurot (koos KM-ga). Tabel 3. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhind 2023.a taotlusvooru andmetel Ühikuhind (unit cost) Valimi suurus Ühiku Toetuse kogumaksumus, määr, % € Tehnilise konsultandi 155 7200 50% teenus 1.3 KULUDE HÜVITAMINE JA MAKSETAOTLUSTE VALIDEERIMINE Maksete tegemine on seotud saavutatud eesmärkide valideerimisega. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos TAT-s kehtestatud tõendusdokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksus kontrollib tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Rakendusüksusele esitatakse tõendus eesmärkide saavutamise osas. Tõendusdokumendid on TAT-s määratletud dokumendid, sh sisaldab järgimisi dokumente standardiseeritud ühikuhinna tõendamiseks: 1) töö teostamiseks sõlmitud leping; 2) töö sooritamist tõendavad dokumendid - nt kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad (nt akt); 3) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse aluseks olevate kulude tegemist. 1.4 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turu olukorrale või teenuse osutamise ulatus muutub oluliselt pärast standardiseeritud ühikuhinna kehtestamist (nt, kui projekt nõuab ootamatult rohkem/vähem ressursse või teenuse maht suureneb/väheneb, võib olla vajalik ühikuhinna korrigeerimine, et arvestada nende muudatustega), siis tehakse olemasolevate hindade ja situatsiooni baasil hindade korrigeerimine. Kulumudeli hinnad on põhistatud 2023. a algandmete keskmiste hindade alusel. Igal järgneval aastal on võimalik mudelis toodud hindadele lisada vastavalt Statistikaameti poolt määratletud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) tarbijahinnaindeksi keskmist muutust aasta baasil.