Kliimaministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium 08.07.2024 nr 1-14/24/3364 Kliimaministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine“ eelnõu. Investeeringut rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel. Palume teie tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade hindamiseks 4. Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, rajamise hindamiseks 5. Kasvuhoonegaasihetimete arvutamise tabel Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit Karlis Goldstein, 5885 1117 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ Lisa (Kliimaministri 29.01.2024 määruse nr 4 sõnastuses) Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade hindamiseks Nr OSA- Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik KAAL % Kasvuhoonegaaside Hindamiskriteeriumi eest on võimalik saada (KHG ehk CO2e) 10%. keskmine vähenemine Maksimumpunktid saab suurima väärtusega aastas tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt nende taotluses kirjeldatud heite vähenemise osakaalule t võrreldes suurima väärtusega. taotleja KHG heite vähenemine (CO2𝑒 ) a 1 10 10% ∗ t parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2𝑒 ) a Kui tegevuste raames on plaanitud kasutada mitut lõppkasutust, tuleb nende tekitatav keskkonnamõju summeerida. Tulemused arvutatakse etteantud mudeli abil abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise heite vähenemise alusel.  Toetuse suurus Hindamiskriteerium hinnatakse lähtudes välditud CO2e tonni taotluses toodud taotletud abi suurusest (€) ja kohta (€/t CO2e) välditava KHG heite väärtusest (t CO2e). Tulemus on nende kahe suuruse jagatis (€/t CO2e). Maksimumpunktid (70%) saab väikseima parima taotluse heite vältimise kulu (€/t𝐶𝑂2𝑒 ) 2 70 70% ∗ väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid taotleja heite vältimise kulu (€/t𝐶𝑂2𝑒 ) vähenevad proportsionaalselt vastavalt vähima marginaalkulu väärtuse ja hinnatava taotluse marginaalkulu väärtuse suhtele. Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta summeeritud heite vähenemise alusel. Projekti tulemusena Maksimumpunktid (10%) antakse suurima keskmiselt aastas väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste kasutusele võetav punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt toodetud rohevesiniku nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega. maht (t/a) ehk toodetav Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse rohevesiniku maht, mis perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. (taotleja poolt aasta jooksul toodetav ja projekti t projekti tulemusena Ainult tankla rajamisel võetakse hinnangu aluseks tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht ( )) a 3 10 võetakse planeeritav vesiniku läbimüük (t/a) arvutatuna 10% ∗ (parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav ja projekti projektile järgneva viie aasta läbimüügi keskmisena. t transpordisektoris või tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht ( )) a keemiatööstuse Ainult taastuvvesinikku kasutavate transpordivahendite soetamisel ja/või kasutusel lähteainena keskmiselt keemiatööstuse lähteaine tootmiseks võetakse aastas kasutusse. hinnangu aluseks planeeritav vesiniku kasutus (t/a) arvutatuna projektile järgneva viie aasta kasutuse keskmisena. Vesiniku hind ostu- Maksimumpunktid (10%) antakse väikseima müügi tehingus ostu-müügihinnaga taotlusele. Järgnevate (€/kg) taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt parima taotluse vesiniku hind (€/kg) 4 10 vastavalt vähima ostu-müügihinnaga taotluse ja 10% ∗ taotleja vesiniku hind (€/kg) hinnatava taotluse suuruste suhtele. Ostu-müügihind ei tohi suureneda abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.  Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ Lisa (Kliimaministri 29.01.2024 määruse nr 4 sõnastuses) Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, rajamise hindamiseks Nr OSA- Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik KAAL % Kasvuhoonegaaside Hindamiskriteeriumi eest on võimalik saada (KHG ehk CO2e) 10%. keskmine vähenemine Maksimumpunktid saab suurima väärtusega aastas tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt nende taotluses kirjeldatud heite vähenemise osakaalule t taotleja KHG heite vähenemine (CO2𝑒 ) 1 10 võrreldes suurima väärtusega. 10% ∗ a t parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2𝑒 ) a  Toetuse suurus Hindamiskriteerium hinnatakse lähtudes rohevesiniku taotluses toodud taotletud abi suurusest (€) ja tootmisüksuse rohevesiniku tootmisüksuse võimsusest (MW). võimsuse ühiku kohta Tulemus on nende kahe suuruse jagatis (€/MW). Maksimumpunktid (70%) saab väikseima parima taotluse toetuse suurus (€/MW) 2 70 (€/MW) 70% ∗ taotleja toetuse suurus (€/MW) väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt vähima toetuse suuruse väärtuse ja hinnatava taotluse toetuse suuruse väärtuse suhtele. Projekti tulemusena Maksimumpunktid (10%) antakse suurima keskmiselt aastas väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste toodetud rohevesiniku punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt maht (t/a). nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega. Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse t (taotleja poolt aasta jooksul toodetav rohevesiniku maht ( )) perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. a 3 10 10% ∗ t (parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav rohevesiniku maht ( )) a Vesiniku hind ostu- Maksimumpunktid (10%) antakse väikseima müügi tehingus ostu-müügihinnaga taotlusele. Järgnevate (€/kg) taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt parima taotluse vesiniku hind (€/kg) 4 10 vastavalt vähima ostu-müügihinnaga taotluse ja 10% ∗ taotleja vesiniku hind (€/kg) hinnatava taotluse suuruste suhtele. Ostu-müügihind ei tohi suureneda abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.  .06.2024 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Meetmele eraldatud eelarve maskimaalseks ära kasutamiseks tehakse eelnõukohase määrusega lubatavaks toetuse taotlemine ja kasutamine peale rohevesiniku tervikahelale ka ahela komponentidele tingimusel, et tervikahela olemasolu on tagatud projektiväliste tegevustega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeerium (edaspidi KliM) ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Eelnõu ja seletuskirja koostasid KLiM-i energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ([email protected], telefon 5885 1117) ja KIK-i projektikoordinaator Tiiu Noormaa ([email protected], telefon 627 4121). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KliM-i õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], telefon 626 2948). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], telefon 626 2953). 1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.02.2024, 2. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 6 lõike 1 sõnastust ja võimaldatakse toetatava tegevusena rahastada ka ainult ühte tegevust, mis panustab rohevesiniku kasutuselevõttu tervikahela raames ja mille tulemusel kasutatakse rohevesinikku transpordisektoris kütusena või lähteainena keemiatööstuse lähteainete tootmiseks. Kehtiva määruse kohaselt toetatakse üksnes tervikahela rajamist. Eelnõukohase muudatusega tehakse võimalikuks toetada iga tervikahela rajamiseks tarvilikku tegevust eraldi. Taotleda saab toetust vaid ühe või mõne toetatava tegevuse elluviimiseks, näiteks ainult tankla rajamiseks. Sealjuures ei muudeta toetuse andmise eesmärki ega tulemust. Kui toetust taotletakse vaid ühe tegevuse elluviimiseks, tuleb taotluses ära näidata kogu tervikahela toimivus. Jätkuvalt on võimalik toetust taotleda kogu tervikahela jaoks, kuid arvestades tegevuse elluviimise võimalikku ajaraami, on see problemaatiline. Jätkuvalt on võimalik osade projekti tegevuste (tervikahela osade) jaoks toetust mitte taotleda ja viia osa projektist ellu omavahendite arvelt. Tegemist on tervikahela ülesehitamiseks vajalikesse tehnoloogiatesse või seadmetesse tehtavate investeeringutega. Muudatus on vajalik, kuna taastekava lõppeesmärk maksta 2026 2.kvartalis taastuvenergial põhinevatele rohelistele vesinikutehnoloogiatele eraldatud toetust summas 49,49 miljonit eurot ei ole kahe läbiviidud taotlusvooru tulemusena saavutatav. Muudatus on vastavuses taastekava tingimustega, kuna toetust antakse jätkuvalt tervikahela projektile, kuid tervikahela kõiki osi ei pea rajama toetatava projekti raames. Näiteks võib rohevesiniku tootmise rajamine või sõidukite soetamine toimuda eelmistes taotlusvoorudes rahastatud projektide raames ja käesolevas taotlusvoorus rajada vaid vesiniktankla, aidates seeläbi ergutada rohelise vesiniku kasutuselevõttu. See aitab panustada nii EL kui Eesti pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) eesmärkidesse ning on kooskõlas Eesti 2035 strateegiliste sihtidega ja Eestile tehtud riigipõhiste soovitustega. Meetme raames ellu viidud projektid panustavad kasvuhoonegaaside heite vähenemisse toetatavate tervikahelate sektorites, taastuvenergia osakaalu kasvu lõpptarbimises, vesiniku energiakandjana kasutuselevõtu ergutamisse ja edasiseks laiemaks kasutuseks tõuke andmisse. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 1 prim kui kasutu pärast eelmise muudatuse tegemist. Kuna muudatusega sätestatakse võimalus toetada kõiki tervikahela tegevusi ka eraldi, siis muutub otstarbetuks regulatsioon, mis lubab ühendada keemiatööstuse ja transpordisektori tervikahela tegevused ühes taotluses. Eelmises punktis kirjeldatud muudatuse järgselt on võimalik toetada kõiki tervikahela tegevusi nii koos kui eraldi. Eelnõu punktiga 3 lisatakse määrusesse § 10 lõige (31), mille kohaselt on edaspidi võimalik taotleda toetust rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, jaoks taotleda toetust kuni 100%. See on lubatav üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 10 kohaselt. Ja see tähendab, et sellist projekti hinnatakse konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumi: abi taastuvallikatest või tõhusa koostootmisega toodetava energia tootmise võimsuse ühiku kohta. Põhjuseks on, et keemiatööstuse rajamisele tervikahela osana toetust üldjuhul täiendavalt anda ei saa, lähtuvalt riigiabi andmise piirangutest, sest tegemist on olemasoleva tehnoloogilise lahendusega tootmisüksuse rajamisega, milles puudub innovaatiline osa, mille alusel toetust määrata. Samas on tervikahela rajamise kapitalikulu rohevesiniku ehk taastuvvesiniku ning keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamiseks kokkuvõttes sama kulukas või kulukam kui transpordis tervikahela loomine toodetava vesiniku koguse kohta. Lisaks on praegu määruse alusel elluviimisel või hindamisel olevates transpordisektori projektides planeeritav tootmisvõimsus pigem üledimensioneeritud. Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse § 12 lõiget 1, lisatakse punkt 81 ning täiendatatkse punkti 10. Kui taotluses pole ette nähtud vesiniku tootmisüksuse rajamist, lisatakse taotlusele projektis kasutatava rohevesiniku müügilepingu eel-leping, millest on näha et antud projektis kasutav rohevesiniku kogus on varasemate toetusvoorude suhtes lisanduv või pärineb varasemate taotlusvooride välistest tootmisallikatest. See on vajalik vesiniku piisavuse hindamiseks. Punkti 9 täiendatakse kohustusega esitada määruse lisa 1 või 2 kohased projekti hinnatavaid näitajaid vastavalt siis kavandatavale projektile. Näiteks kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutus esitatakse alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni kõigi taotlusega kaetud etappide kohta abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt mitte kogu tervikahela kohta. Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 17 lõiget 1 ja kehtestatakse kohustus hinnata taotluse kohast projekti lisa 2 kohaselt kui toetust taotletakse rohevesiniku tootmisüksuse rajamiseks, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena. Kõik lisa 1 ja lisa 2 alusel hinnatud taotlused reastatakse ühte pingeritta. Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 18 lõiget 3. Kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumis number 4. Võrdsete ostu-müügihindade korral heidetakse liisku. Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 21 lõiget 11. Lõppsaaja peab teostama rohevesiniku ostu- müügitehingud taotluses näidatud või madalama hinnaga ja taotluses näidatud või suuremas koguses abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. See on vajalik toetuse proportsionaalsuse tagamiseks ning meetme turumõju optimeerimiseks. Lõige 12 tunnistatakse kehtetuks, sest kaob vajadus teha erisust muude kasutajate ja projekti osapoolte vahel, kuna tervikahelat täielikult projekti tegevusena ei pea enam looma, seega polegi enam teatud juhtudel "muud kasutajat" või täpsemalt kõik, kellele pakutakse rohevesinikku ongi sisuliselt "muud kasutajad" ja neile peaks pakkuma kõigile sama hinnaga. Eelnõu punktiga 8 asendatakse olemasolev määruse lisa uute määruse lisadega 1 ja 2. Lisas 1 kehtestatakse hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade hindamiseks ning lisas 2 rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, rajamise hindamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/20141 (üldise grupierandi määrus) ja Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/0319 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta. 4. Määruse mõjud Määruse muutmine avardab võimalusi kogu investeeringuks ette nähtud raha kasutusele võtta. Muudatustega ei kaasne lisakulusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldata sellest tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse muutmise eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 1 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst).  EELNÕU ____.06.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames: 1) rajatakse rohevesiniku tootmisüksus; või 2) rajatakse tankimistaristu; või 3) soetatakse transpordivahend; või 4) rajatakse keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.“; 2) paragrahvi 6 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, toetuse maksimaalne osakaal on üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 10 kohaselt maksimaalselt 100 protsenti toetatavatest kuludest.“; 4) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) kui taotluses pole ette nähtud vesiniku tootmisüksuse rajamist esitatakse projektis kasutatava rohevesiniku müügilepingu eel-leping, mille kohaselt projektis kasutav rohevesiniku kogus on lisanduv; 5) paragrahvi 12 lõige 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „10) määruse lisa 1 või 2 kohaseid projekti hinnatavaid näitajaid;“; 6) paragrahvi 17 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses sisalduvat projekti hinnatakse määruse lisas 1 toodud hindamiskriteeriumite alusel. Kui toetust taotletakse rohevesiniku tootmisüksuse rajamiseks, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, hinnatakse projekti määruse lisas 2 toodud hindamiskriteeriumite alusel.“;  2 7) paragrahvi 18 senine lõige 3 muudetakse kehtetuks ja asendatakse järgmise sõnastusega: „(3) Kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte määruse lisades sätestatud hindamiskriteeriumis number neli: vesiniku hind eurot kilogrammi kohta. Võrdsete tulemuste korral heidetakse liisku.“; 8) paragrahvi 21 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Lõppsaaja peab ostma ja müüma rohevesinikku taotluses näidatud või madalama hinnaga ja taotluses näidatud või suuremas koguses abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.“; 9) paragrahv 21 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 10) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2. Lisa 1 Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade hindamiseks Lisa 2 Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, rajamise hindamiseks Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler