OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.07.2024 kehtiv kuni 16.09.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus FitModelProject OÜ Tirgu tn 6 17.07.2024 nr 11.2-27/24/772 Tallinn, 13516 Harjumaa Registrikood: 14382608 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus)1 teeb väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) raames otsuse FitModelProject OÜ (registrikood 14382608, edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projekti "FitModelProject OÜ rakenduse arendus“ (nr 2014-2020.5.01.19- 1372, edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks 18 750 eurot, sh toetus 15 000 eurot. Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 2 ja 3, § 46 lg 1 ja 2, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 23 lg 1, meetme määruse § 26 p-d 1, 2, § 29 lg 1, § 30, samuti projekti raames esitatud maksetaotlused 1-8 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 29 lg-ga 1 ja taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine 1.1 Rikkumise asjaolud Taotluse rahuldamise otsuse p 2 kohaselt on projekti eesmärgiks tuua turule uus ja ainulaadne nutirakendus: „Starditoetuse abil soovitakse luua ettevõtte teenustega haakuv telefonirakendus. Pakutavate teenuste mitmekesisuse, kvaliteedi ja suurema tootlikkuse tagamiseks on oluline 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.01.2019. a korralduse nr 34 lisale „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” täidab alates 01.04.2019 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus pakkuda klientidele ka tänapäevaseid nutikaid lahendusi. See investeering on ettevõtte arengu jaoks väga vajalik ning ilma selleta ei ole võimalik äriplaani ellu viia. Lisaks taotletakse toetust personalikulule.“. Taotluse rahuldamise otsuse p-s 4.5 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad tulemus- ja väljundnäitajad: - projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu (2023 vastavalt finantsprognoosidele) 138 801 eurot; - 1 töötaja, kelle töötasu on vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust üheks aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 655,00 €) ; - 2 töötajat, kelle töötasu on vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 655,00 €). Projekti kogumaksumus on 18 750,00 eurot, millest toetus on maksimaalselt 15 000,00 eurot ning projekti omafinantseering minimaalselt 3750,00 eurot. Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 15 000,00 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.01.2020–31.12.2020. Toetuse saaja esitas 10.02.2023 projekti järelaruande, millest selgus, et seatud eesmärkide täitmine pole täies ulatuses õnnestunud ning ettevõtte tulemus- ja väljundnäitajad on saavutatud väiksemas mahus. Järelaruande esitamise hetkel toetuse saajal majandustegevus ja töötajad puudusid. Samas oli kaks töökohta olemas lõpparuande esitamise ajal (meetme määruse § 2 lg 3 p 2 kohaselt on meetme üheks väljundnäitajaks tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates. Rakendusüksus pikendas lõpparuande esitamist kuni 30.01.2024, hindamaks lõplikku tulemuste täitmist nii müügitulu osas kui ka töökohtadele sätestatud nõuete osas. Meetme määruse redaktsioon, mis kehtis 12.07.2019–27.08.2020, nägi ette maksta projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust alates kahe järjestikuse aasta jooksul vähemalt kahele töötajale töötasu, mis peab olema Statistikaameti poolt viimati avaldatud aasta keskmisest brutopalgast vähemalt 50%. Taotluse rahuldamise otsuse p-s 4.5 on sätestatud tingimused nägid ette samadel tingimustel maksta nõuetele vastavat töötasu vähemalt kahele töötajale. Järelaruande kohaselt oli ettevõttel perioodil 01.01.2020-04.09.2021 tööl kaks töötajat (üks tööleping lõppes 3 päeva varem 01.09.2021. Esitatud kontoväljavõtte järgi on perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2021 töötasusid makstud kogusummas 21 262,90 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks netotöötasuks 885,95 eurot ühe inimese kohta. Peale 04.09.2021 ei ole ettevõttes töötajaid olnud. Seega pole toetuse saaja suutnud tagada tööhõive väljundnäitaja saavutamist meetme määruses ette nähtud mahus. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi toetuse saaja 2023. aasta müügitulu olema 138 801,00 eurot, meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80000 eurot. Äriregistrisse esitatud majandusaastate aruannetest nähtub, et 2021. aastal oli ettevõtte müügitulu suuruseks 9425 eurot, 2022. aastal 0 eurot ja 2023. aastal 12 370,15 eurot. Seoses sellega, et toetuse saajal jäi täitmata 2023. aasta müügitulu nõue, on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 pandud kohustust, tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Samuti ei ole toetuse saaja suutnud tagada töötasu kahele töötajale, mis oleks tasustatud vastavalt meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud nõuetele. Rakendusüksus algatas 16.05.2024 järelevalvemenetluse selgitamaks välja, millises ulatuses on toetuse saaja täitnud projektis seatud eesmärke. 1.2 Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on rakendusüksusele esitatud järelaruandes selgitanud, et ettevõte toimib ning on jätkusuutlik, kuigi „Nimelt siis kui rakendus oli juba peaaegu valmis (juuni 2020) tuli ülemaailmne pandeemia, mis peatas täiesti Fitmodel Project OÜ tegevust, kuna põhitegevuse alaks on treeneri teenuse pakkumine jõusaalis (offline teenus). Oleme isegi taotlenud riigi toetust kuna polnud kindel kui pikaks venib pandeemia. Selleks ajaks oli meil 2 inimest palga peal ja üritasime vastu pidada terve aasta 2020, üritades projekte läbi viia online ning kas või midagi teenida, kuid inimesed olid šokis ning kellegil polnud ei tööd ega raha, olime sunnitud koondama mõlemad töötajad, peatama tegevust, sh rakenduse arendamise. Jõusaalid olid kinni pandeemia tõttu ning Fitmodel Project OÜ ei saanud tegutseda ja teenida tulu, sh rakenduse edasi arendamiseks (investeerimiseks). Aastal 2022 kui rakendus sai peaaegu valmis hakkas sõda Ukrainas mis tegi võimatuks rakenduse edasimüümine venekeelsele turule (rakendus on vene keeles). Tänaseks rakendus on valmis ja Google Play marketis kättesaadav. Äppi võib alla laadida ja kasutada. Rakendus Apple Store´is on meil peaaegu valmis, kuid selleks et seda lõpuni viia meil puuduvad täna rahalised vahendid. Samas eelarve selle osa projekti lõpetamiseks ei ole optimaalne, kuna endised programmeerijad ei ole enam kättesaadavad, uued programmeerijad küsivad praktiliselt topelt summat, kuna nende jaoks see on uus tegevus, samas inflatsioon moodustas viimati 20-25% aastas, mis tõi kaasa hinnakirjade kasvu. Me näeme, et vaatamata raskustele, millega oleme kokku puutunud, rakendus säilitab oma aktuaalsust aga vajab moderniseerimist. Üheks võimaluseks oleks tõlkida rakendus inglise keelde ning teisele turule rakendust pakkuda. Peab ütlema, et 3 aastaga on tekkinud palju just ingliskeelseid rakendusi ning meie rakendus ei ole unikaalne ja vajab ülevaatamist, uuendamist ning rahalisi vahendeid tõlkimiseks, mis meil firma kahe aasta null tegevuse puhul puudusid.“ 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Taotluse rahuldamise otsuse p 4.1 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi starditoetuse. Meetme määruse § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele. Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. Seda ei ole käesoleval juhul toetuse saaja aga ettenähtud mahus saavutanud. Rakendusüksus arvestab aga sellega, et riik on töökohtade tulemusnäitajad alustavate ettevõtjate puhul osaliselt ümber vaadanud ja hinnanud, et konkreetse nõude leevendamine aitab alustaval ettevõtjal lihtsamini ettevõtlusega alustada (meetme määruse muudatuste seletuskiri 01.11.2018). Meetme määruse 01.04.2019 kehtima hakanud redaktsiooni § 29 lg 1 p 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal luua vähemalt üks töökoht ja teisel aastal vähemalt kaks töökohta (töötasu suuruseks on sätestatud toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks Statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti). Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood oli 01.01.2020–31.12.2020, siis alates jaanuarist 2021 kuni detsembrini 2022 oleks toetuse saajal pidanud meetme määruse järgi olema vähemalt kaks töötajat. Toetuse saajal on maksnud 8 kuu jooksul töötasu. Perioodil 01.01.2020-04.09.2021 kaks töötajat (ühe töötaja tööleping lõppes 3 päeva varem ehk 01.09.2021). Esitatud kontoväljavõtte järgi on perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2021 töötasusid makstud kogusummas 21 262,90 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks netotöötasuks 885,95 eurot ühe inimese kohta. Peale 04.09.2021 puuduvad ettevõttes töökohad. Toetuse saajal on meetme määruses sätestatud 24-kuulisest perioodist tasustatud töökohad olemas olnud 8 kuu ulatuses, st 1/3 nõutavast perioodist. Müügitulu osas on toetuse saaja suutnud saavutada umbes 8,9% meetme määruses sätestatust (nõutava 138 801 euro müügitulu asemel on 2023. aastal müügitulu saavutatud 12 370,15 eurot). Ka müügitulu näitaja osas on rakendusüksuse hinnangul tegemist väga suure kõrvalekaldega. Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine, vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on investeeringud täies mahus ellu viidud, kuid meetme määruses ettenähtud perioodil pole enamus aega makstud töötasu (püsivalt tasustatud töökohad on loomata) ning samuti puudub arvestataval määral müügitulu ning võib hinnata, et projektile vastavad tegevused pole arvestataval määral käivitunud. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014- 2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele. Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. Toetuse saaja pole suutnud saavutada müügitulu, mida meetme määrus minimaalselt ette näeb. Samuti ei ole loodud püsivalt tasustatud töökohtasid. Rakendusüksus peab oluliseks ka rõhutada, et periood, mil tasustatud töökohad pidid meetme määruse kohaselt olemas olema, oli jaanuarist 2021 kuni detsember 2022. Rakendusüksus on andnud toetuse saajale ajapikendust tasustatud töökohtade loomiseks, kuid ainus periood, mil toetuse saaja on töötasu maksnud, on olnud jaanuar 2021 kuni august 2021. Toetuse saaja on selgitanud, et äritegevuse peatumine on põhjustatud COVID-19 pandeemiast. Terviseameti veebilehe1 andmetel sai COVID-19 viiruse levik alguse Wuhani linnast Hiinas 2019. aasta detsembris ja põhjustas mõne kuuga ülemaailmse pandeemia. Kuigi võlaõigusseaduse § 103 sätestab rikkumise vabandatavuse, siis õiguskirjanduses on selgitatud, et mitte igasugust kohustuse täitmist takistavat objektiivset asjaolu, mis võlasuhte tekkimisel ei olnud ettenähtav, ei saa lugeda veel vääramatuks jõuks. Avaliku võimu seatud piirangud on reeglina ettenähtavad, nendega peab saama lepingu sõlmimisel arvestada ja seega ei ole ka selliste takistuste puhul tegemist vääramatu jõuga. Ootamatult kehtestatud piirang avalikult võimult (nt karantiin või majandussanktsioon) võib siiski olla vaadeldav vääramatu jõuna ja seega välistada võlgniku vastutuse kohustuse rikkumise eest. Vabandatavus vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid. Sel juhul on kohustuste täitmisega viivitamine vabandatav vääramatu jõu vahetu mõjuperioodi jooksul ning mõistliku aja jooksul pärast vahetu mõju lõppu, mis kulub vääramatu jõu tagajärgede ületamiseks. COVID-19 pandeemia näol oli kindlasti vähemalt mingi perioodi jooksul tegemist tavapärase äririski realiseerimisega ning mingi ajaperioodi kohta saaks ka aktsepteerida, et COVID-19 pandeemiast tulenev spordisaalide kinnipanek kujutab endast n.ö vääramatut jõudu, kuid ka vääramatu jõu puhul peab arvestama, et selle mõju ei ole kestvalt absoluutne. Sama on ka kõikide muude mõjutustega. Rakenduse loomine vaid vene keelsena on rakendusüksuse hinnangul liigne äririsk. Kindlale sihtgrupile suunatud teenus võib erinevate faktorite tõttu mitte õnnestuda, seekord oli põhjuseks sõja algamine Ukrainas. Toetuse saaja on äpi loomisega vene keelsena võtnud endale suure äririski. Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi, saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks eesmärgiks. Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 29 lg 1 ja taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100 % STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS-i seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet. STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud, tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust. STS § 22 lg 3 p 3 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita. Taotluse rahuldamise otsuse p 4.5 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Kuna konkreetsel juhul on projekti tulemus- ja väljundinäitajad väga suures ulatuses saavutamata, siis on põhjendatud toetus täielikult tagasi nõuda. Toetuse saaja on selgitanud, et eesmärke ei suudetud täita pandeemiast tekkinud kriisi ning Ukrainas asetleidva sõja tõttu. Rakendusüksus nõustub, et nimetatud asjaolud kindlasti on mõjutanud ettevõtlust, samas on müügitulu langus olnud siiski väga märkimisväärne: 2020. aastal 12 819,42 eurot, 2021. aastal 21 855,83 eurot, 2022. aastal 0 eurot ning 2023. aastal 12 370,15 eurot. Suurimat langust aastal 2022 ei saa pidada mõjutatuks COVID-19 viirusest, mis mõjutas majandustegevust 2020-2021 aastal. See asjaolu paneb kahtluse alla ettevõtte jätkusuutlikkuse ning võimekuse ka järgnevatel aastatel arvestataval määral projektis nõutud tulemus- ja väljundnäitajateni jõuda. Rakendusüksus märgib, et toetuse saajale on võimaldatud nii lisaaega kui ka lisaselgituste esitamist. Lõppkokkuvõttes on saavutamata meetmes ettenähtud eesmärgid: püsivalt tasustatud töökohti pole loodud ning ettevõtte müügitulu on rohkem kui 6 korda meetme määruses sätestatud minimaalsest müügitulust väiksem. Toetuse saamise tingimused sätestavad väga konkreetsed tulemus- ja väljundnäitajad, mis on nõutav saavutada. Samuti on projektile nende saavutamiseks ka pikendust antud. Osalist tagasinõuet saaks kaalutleda juhul, kui ettevõte oleks suutnud tulemus- ja väljundnäitajaid arvestatavamas mahus täita, kuid olulisemalt väiksemas mahus saavutatud tööhõivenäitaja (saavutatud on 32% nõutavast) ning müügitulu tulemused (saavutatud on u 8,9% nõutud mahust) tähendavad siiski väga olulise finantsmõjuga rikkumist, mistõttu on õigustatud tagasinõue täies mahus. Rakendusüksus on tuvastanud, et toetuse saaja ei ole suutnud tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamist (väga olulisel määral on täitmata nii tööhõive kui ka müügitulu nõue), st tegemist on toetuse saaja poolse kohustuste rikkumisega taotluse rahuldamise otsuse p-dest 4.1 ja 4.5 ning määruse § 26 p-dest 1 ja 2 sätestatud tingimustest tulenevalt. Ühtlasi tuleb arvestades ka sellega, et avalik huvi toetuste andmise tingimuste järgimisele ning toetuste läbipaistvale ja eesmärgistatud kasutusele on igal juhul hästi oluline ning seega on projekti osas toetuse tagasinõudmine täies ulatuses põhjendatud. Lähtudes HMS § 66 lg 2 p-dest 1 ja 3 ja § 67 lg 4 p-dest 2 ja 3 ning taotluse rahuldamise otsuse p- s 4.5 seatud tingimusest, mille kohaselt projekti tulemus- ja väljundinäitajate mittetäitmisel on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda, ei saa toetuse saajal olla tekkinud õigustatud ootust otsuse kehtimajäämise ja toetuse tagasinõudmata jätmise osas. Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise otsus on käsitletav kõrvaltingimusega haldusaktina, mis seab haldusakti adressaadile kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi, peab haldusakti adressaadile eelkõige HMS § 66 lg 2 p-st 3 ja HMS § 67 lg 4 p-st 3 tulenevalt olema ettenähtav haldusakti kõrvaltingimuse rikkumise korral haldusaktiga saadava hüve äravõtmine/vähendamine. Viimasest tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse kaitsele, täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele. Kuivõrd esinevad HMS § 66 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud asjaolud, siis on põhjendatud lähtuvalt HMS § 66 lg-st 3 otsuse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt ja välja makstud toetuse täies ulatuses tagasinõudmine. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks täies mahus summas 18 750 eurot, millest toetus 15 000 eurot ja omafinantseering on 3750 eurot ning tunnistab taotluse rahuldamise otsuse STS § 47 lg 3 kohaselt kehtetuks. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Lähtuvalt HMS § 40 lg-st 1 edastas RTK 27.06.2024 toetuse saajale e-toetuste infosüsteemi kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta ootas tagasisidet hiljemalt 11.07.2024. Toetuse saaja tähtajaks finantskorrektsiooni otsuse eelnõule ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „FitmodelProject OÜ rakenduse arendamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 18 750 eurot, millest toetus moodustab 15 000 eurot ja omafinantseering 3750 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 15 000 eurot; 3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 15 000 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:  SEB Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või  Swedbank a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või  Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või  LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida projekti number; 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8). Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51). (allkirjastatud digitaalselt) Urve Vool talituse juhataja toetuste rakendamise osakonna juhataja ülesannetes Koostaja: Ketlyn Pass 663 1914 [email protected]