Kiri

Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 16.07.2024 nr 1-4/24/3492 Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad Eelnõude Infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3.-5. Määruse lisad Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Marit Rüüsak, 6256374 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 28.06.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ rakendamiseks toetuse andmist. (2) Määrus on seotud meetmete nimekirjas nimetatud poliitika eesmärgi „Õiglane Üleminek“ ja erieesmärgiga „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“. (3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Toetatavate projektide tegevustega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja selle alamsihi „Elukeskkond on kvaliteetne” eesmärkide saavutamisele. (5) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus; 2) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus; 3) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit; 4) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks; 5) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 6) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama korterelamu rekonstrueerimine, mille tööde teostaja on leitud projekteerimise ja rekonstrueerimistööde sellise ostumenetluse tulemusel, mis on korraldatud projektis osalevatele korterelamutele ühiselt. Naabruskonnapõhist rekonstrueerimist võib teha toetuse saaja, kes soovib samal ajal rekonstrueerida mitut enda korterelamut või kaks või enam toetuse saajat koos. Korterelamud, mida käsitatakse naabruskonnas olevatena, peavad paiknema samal õuealal või nendele juurdepääsuks on võimalik kasutada sama juurdepääsuteed või tänavat; 7) projekt – toetuse ja vajaduse korral omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 8) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete, standardi EVS 932 või samaväärsete nõuete ja määruse nõuete kohaselt. Korteriühistu võib põhiprojekti koostamisse kaasata arhitektuurse osa koostaja, kellel peab olema vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. tase. Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama vähemalt ühe osa ehitusprojektist; 9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 10) rekonstrueerimistööd – § 5 lõike 1 punktides 1-22 nimetatud tööd; 11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) korterelamute ohutuse tagamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine; 5) elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal. (2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja „suurema energiatõhususega eluruumid“ saavutamisse. (3) Toetuse tulemusena panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused; 2) primaarenergia aastane tarbimine. (4) Toetatava projektiga panustatakse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ saavutamisse. (5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 2) ligipääsetavus; 3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 4) elamute ja mitteelamute energiatarve. § 4. Rakendusüksus ja -asutus (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Toetuse andmisel on toetatavad tegevused: 1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud tehases eelnevalt valmistatud elementide (edaspidi eeltoodetud elemendid) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, rõdu ehitamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd; 5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd; 9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 10) aktiivse või passiivse jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi; 11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 12) lifti lisamine, lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning nendega kaasnevad tööd; 13) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd; 14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise tõttu siseviimistluse taastamine; 15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS- EN 81–70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd; 16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides; 17) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja paigaldamine; 18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine; 19) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd; 20) ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 21) säästvate sademeveelahenduste rajamisega seotud kulud; 22) naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on toetatavateks tegevuseks ka hoonete vahel õueala korrastamine, sh haljastuse, valgustuse ja väikevormide paigaldamine mahus kuni 5% projekti kogueelarvest; 23) punktides 1–22 nimetatud tööde tegemiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu, ehitise- või energiaauditi tegemine; 24) energiaauditi tegemine; 25) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine § 15 lõike 1 kohaselt; 26) omanikujärelevalve. (2) Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tegemisele kehtivad järgmised erisused: 1) välisseina või katuse rekonstrueerimisel tuleb tööd teha kogu välispiirde ulatuses; 2) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või aknaraami värskeõhuklapid. (3) Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist. (4) Toetatavad tegevused arvestavad kliimakindluse tagamisega ning on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte. (5) Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõike 2 punktiga e, mille kohaselt on abikõlblikud investeeringud taastuvasse energiasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, ning energiatõhususse, sealhulgas selleks, et vähendada energiaostuvõimetust. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond artiklis 9 nimetatud tegevusvaldkondade projektidele. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 5 kohaseks tegevuseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud: 1) taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad määruse tingimustele; 2) projekteerimis- ja ehitustööde ning ehitusprojekti ekspertiisi kulud, kui nimetatud tööd on teinud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel kutse- või pädevustunnistusega isik, kusjuures ekspertiisi ei tehta § 10 lõikes 2 sätestatud juhul;3) omanikujärelevalve kulud, kui omanikujärelevalvet teeb ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik; 4) tehnilise konsultandi teenuse kulu, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 15 sätestatud nõuetele vastava tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust ja teenust osutatakse §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt; 5) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 15 nimetatud kulu kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest; 6) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 17, 18 ja 22 nimetatud kulu, kui rekonstrueerimistööd tehakse § 9 lõikes 1 või § 10 lõikes 1 sätestatu kohaselt; 7) kaugküttevõrguga liitumise tasu. (3) Toetuse saaja peab rakendusüksust kirjalikult teavitama enne ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamist riigihangete registris. Toetuse saaja ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamine riigihangete registris ei ole lubatav enne § 23 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist. (4) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu, varikatuse, jäätmemaja, rattaparkla või hoone nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku tehnosüsteemi lisamine; 2) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 kohase ekspertiisi tegemise kulu; 3) gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu; 4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus; 5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu muudatusest, kui lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. august 2026. Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatud alustada enne rakendusüksuselt § 23 lõikes 6 nimetatud kinnituse saamist. (3) Toetuse saaja võib taotleda ühel korral projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kolme kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud. (4) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik lõikes 1 sätestatud perioodil tekkinud § 5 lõike 1 punktides 20 ja 21 sätestatud tegevuste elluviimise kulu. (5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–22 ja 25 sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäeva, on abikõlblik juhul, kui tegevuse elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seadnud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega: 1) korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti; 2) rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti; 3) naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti. (2)Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on kümme protsenti madalam. (4) Korterelamu rekonstrueerimisel võib töid teha § 10 lõikes 2 sätestatud mahus. Sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 40 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta ning 50 protsenti ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule. (5) Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav. (6) Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud projektidele eraldatakse toetuseks taotluste rahastamise eelarvest kuni 50 protsenti. § 9. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimistööde tegemisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteriti reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus vähemalt 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U ≤ 0,20 W/(m² * K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada; 5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U ≤ 1,10 W/(m² * K); 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; 7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤ 0,05 W/(m * K); 8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U ≤ 0,12 W/(m² * K); 9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume, või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega, nagu värske õhu radiaatorid; 10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti; 11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti; 12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav; 13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi; 17) kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse; 18) kui tõus sissepääsu(de)ni ümbritsevalt katendilt on astmete abil, peab hoone igasse trepikotta pääsema panduse abil, mille kalle on maksimaalselt 10%, kui hoone kinnistu piir ja maapinnareljeef seda võimaldavad; 19) tagama astmete mittelibisemise kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja mittelibisevate trepininade kasutamisega; 20) kui astmeid on 4 või enam, paigaldama trepile käsipuu; 21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne ja kombatav või Braille kirjas; 22) välisuste vahetamisel peab paigaldatav välisuks avanema ja sulguma rakendatava jõuga kuni 25 N või automaatselt ning ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm. (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 15 sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega. (3) Lõikes 2 nimetatud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest. § 10. Toetusega saavutatava tulemuse erisus (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)). (2) Kui toetuse saaja teeb rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 9 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tuleb tagada hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. (3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva korterelamu rekonstrueerimisel kehtivad järgmised erisused: 1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel; 3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. (4) Lõikes 3 nimetatud juhtudel ei kohaldata § 9 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem, kui on taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus. (5) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel § 8 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D, ja § 8 lõikes 4 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. (6) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes. § 11. Varem tehtud rekonstrueerimistööde arvestamine (1) Paragrahvi 9 lõikes 1 ja § 10 lõikes 1 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varem tehtud rekonstrueerimistöid järgmiselt: 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks välisseinte ja katuse lisasoojustamise juba tehtud tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses; 2) paragrahvi 9 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on varem soojustatud, ja § 13 lõikes 2 sätestatud juhul; 3) kui keskküttesüsteem on varem rekonstrueeritud korteriti reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele varem paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu.  3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine § 12. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla ainult Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu. (2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks. Taotlusega koos esitatakse § 14 punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele vastavad dokumendid. Kui nimetatud dokumente ei ole esitatud koos taotlusega, teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse kohta seisukohta võtmata. (3) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peab olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. (4) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik või juhul, kui sellises korterelamus on korteriomandi omanikuks juriidiline isik, peab sellise korteriomandi omanik olema kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Vabariik. (5) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui puuduvad korterelamu kasutamist tõendavad energiatarbimise või muud samaväärsed andmed. § 13. Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja on lisaks kohustatud: 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust; 2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise konsultandi vastavalt §-s 15 ja 16 sätestatule; 3) võtma projekteerimise ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist. (2) Toetuse saaja on kohustatud nelja kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates esitama rakendusüksusele võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu § 10 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisel. § 14. Nõuded taotlusele Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning sellele peab olema lisatud vähemalt järgmised dokumendid ja andmed: 1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeriv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis; 10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 27 lõikega 2; 11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte kohta; 12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ja projekteerimise lähteülesanne rakendusüksuse kinnitatud vormil; 13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde tegemise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajaduse korral renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud hinnapakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 15) kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust, tuleb esitada teave, kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti; 16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse rakendusüksusele esitamist; 17) paragrahvi 13 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping, et tagada rakendusüksusele võimalus hinnata projekti kuluefektiivsust; 18) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus; 19) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguseid; 21) paragrahvi 31 lõikes 1 sätestatud juhul taotletava kindlasummalise makse suurus ja makse aluseks olevate kulude eelarve; 22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega. § 15. Nõuded tehnilisele konsultandile (1) Tehnilise konsultandina käsitatakse isikut, kes on pädev kõikides järgmistes valdkondades: 1) toetuse andmise tingimused; 2) e-toetuse keskkonna kasutamine; 3) ehitisregistri kasutamine; 4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine, kui ostumenetlus on taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne; 5) korteriühistu juhtimise põhialused. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse, 6. tase; 2) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse, 7. tase; 3) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse, 8. tase; 4) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse, 4. tase; 5) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse, 4. või 5. tase; 6) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse, 6. tase; 7) ehitusjuhi kutse, tase 6; 8) ehitusinseneri kutse, tase 6; 9) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7; 10) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8; 11) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6; 12) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7; 13) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8. (3) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust, välja arvatud § 10 lõikes 2 sätestatud juhul või kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust. (4) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel. (5) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teevad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde tegijast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindatavaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid. (6) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise algust. Lisaks ei ole lubatud astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust. § 16. Tehnilise konsultandi ülesanded Tehnilise konsultandi kaasavad taotleja ja toetuse saaja hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning rekonstrueerimistööde koordineerimisse. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 17. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Taotlusvooru informatsioon edastatakse rakendusüksusele. (2) Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 18. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlemine toimub kuni eelarvevahendite ammendumise või taotlusvooru lõpuni. Kui esitatud taotluste maht ületab meetme eelarve mahu, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. (2) Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 19. Taotluse menetlemine (1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks. (3) Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis. Taotlejat teavitatakse ekspertiisi tellimisest. (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani. (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse, või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis. (7) Taotleja teavitab rakendusüksust puuduse kõrvaldamisest viivitamata, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. § 20. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse §-des 12 ja 13 sätestatud kõikidele nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab käesoleva määruse §-s 14 sätestatud kõikidele nõuetele. § 21. Projektide valikukriteeriumid (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõigile järgmistele valikukriteeriumitele: 1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekt on põhjendatud; 3) projekt on kuluefektiivne; 4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia; 5) projekt on kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. § 22. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 3 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, muuhulgas juhtudel, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 23. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra põhjendatud juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav tulemus ega ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. (4) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel: 1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödele pakkumused § 27 kohaselt; 2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajaduse korral renoveerimislaenu positiivse otsuse. (5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. (6) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse. (7) Kui lõike 4 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistööde pakkumuste alusel on toetatavate tegevuste eelarve suurenenud, teeb rakendusüksus lõikes 6 sätestatud kirjalikule kinnitusele lisaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise. (8) Paragrahvi 31 lõikes 1 sätestatud juhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses ka kindlasummalise makse suurus. (9) Toetuse saaja esitab rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne ehitustöödega alustamist. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Toetussummat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks, kui on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse summat ei suurendata § 31 lõikes 1 sätestatud juhul. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni. (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 25. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõikes 7 nimetatud aluse esinemise korral. (2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal väljamakstud toetus tagasi maksta. 7. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 26. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse §-s 10 sätestatule kohustatud: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) kooskõlastama ehitusprojekti rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega; 3) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist; 4) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile tehtud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele; 5) kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise- vastuvõtmise kuupäevast arvates; 6) kestusnõude tagamiseks sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates; 7) täitma teavitamisnõudeid ühendmääruses ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuete kohaselt; 8) järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet, kestuse nõude periood on viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates. § 27. Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine (1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas 1 sätestatud tingimusi ja kriteeriume. Kui rekonstrueerimistööd tehakse § 10 lõikes 2 sätestatu kohaselt, lähtutakse määruse lisast 2, olenemata rekonstrueerimistööde maksumusest. (2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse korraldab elektroonilises riigihangete registris toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline konsultant või rakendusüksus. Ostu avaldamine riigihangete registris ei ole lubatud enne § 23 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist. (3) Kui rekonstrueerimise või rekonstrueerimise- ja projekteerimistööde ostumenetlus tehakse mitme sama toetuse saaja korterelamu või kahe või enama toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimistöödeks, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu eraldi. (4) Toetuse saaja peab projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel lähtuma järgmisest: 1) teenuse tellimiseks tuleb võtta vähemalt kahe teenuse osutaja võrdlev pakkumus; 2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on vähemalt samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatuga, tuleb ostumenetlus korraldada elektroonilises riigihangete registris; 3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab toetuse saaja esindaja olema allkirjastanud ning see peab sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks; 4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes on vastava teenuse osutamiseks pädevad. Pakkumused peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad; 5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed, pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajavahemik või töö valmimise aeg, pakkumuse kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed; 6) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus teha ostumenetlus elektroonilise riigihangete registri kaudu, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega; 7) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab; 8) teenuse osutamiseks võib võtta pakkumused üksnes sellistel teenuseosutajatelt, kellel puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada; 9) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte võrdlevat pakkumust teenuse osutamiseks, tuleb esitada sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel. (5) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada elektroonilist riigihangete registrit teenusepakkuja leidmiseks. § 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused Rakendusüksuse õigused ja kohustused on sätestatud käesolevas määruses, ühendmääruses ja muudes rakendusüksuse tegevust reguleerivates aktides. 8. peatükk Aruannete esitamine § 29. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitu kohaselt koos lõppmakse taotlusega. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele ning panus § 14 punktides 19 ja 20 sätestatud põhimõtete edendamisse ja strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse; 2) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.  9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 30. Toetuse maksmine (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt. (3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse ühendmääruse § 28 lõike 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt. (4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 sätestatule ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates. (5) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. augustil 2026. a. § 31. Toetuse maksmise erisus Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. § 32. Maksetaotluse lisadokumendid (1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase; 3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli varem rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetusega tehtud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 4) põhiprojekt, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega; 5) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll; 6) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 7) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses tasutud; 8) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 9) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (2) Lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub vaid juhul, kui asjakohaseid rekonstrueerimistöid tehakse § 10 lõikes 2 sätestatu kohaselt. (3) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse asjakohase lepingu lisaks. (4) Kulude tekkimist tõendavad dokumendid on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist tõendav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (5) Lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 31 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmisel. § 33. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 34. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagasi maksmine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatu kohaselt. (2) Rakendusüksus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või on jätnud teabe esitamata; 3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse; 4) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse andmise taotlust ei oleks rahuldatud; 5) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (3) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. § 35. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt enne halduskohtusse kaebuse esitamist. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. Kristen Michal kliimaminister Keit Kasemets kantsler Lisa 1. Toetuse saaja ostumenetluse tingimused terviklikuks rekonstrueerimiseks. Lisa 2. Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused osaliseks rekonstrueerimiseks.  28.06.2024 Kliimaministri määruse „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu meetmete nimekirjas sätestatud poliitika eesmärgi „Õiglane Üleminek“ ja erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ elluviimiseks toetuse andmist. Määrusega kehtestatakse korterelamute energiatõhususe toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute tervikrekonstrueerimist, taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi ajakohastamist. Määrusega ette nähtud tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõike 2 punktiga e. Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) vahenditest. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot. Energiahinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja oluliselt tõstnud leibkondade eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on võimalik oluliselt vähendada korterelamute energiasõltuvust, maandada hinnašokkide riski ja suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajandussektori energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne. Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse vähendamise eesmärki. Ida-Virumaal on palju rekonstrueerimist vajavaid korterelamuid piirkonna tööjõumahuka tööstuspärandi tõttu. Senine üle-eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimise toetusi on varem diferentseeritud nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse, nagu Ida-Virumaa. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust, on mõistlik suunata lisavahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale. 1 Ida-Virumaal on väheste taotluste arvu taga vähene teadlikkus, halb ligipääsetavus kapitalile ning vähene kogemus riiklike toetuste taotlemisel ja sellest tulenev teatud umbusk ja kartlikkus. Vähene teadlikkus on ennekõike seotud asjaoluga, et madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ei olnud võimalik varem laenu saada ning seega ei olnud võimalik tasuda toetusest üle jäävat investeeringu maksumust ja seega ei ole nendesse piirkondadesse ka eraldi teavitust sihitud. Nüüdseks pakub rakendusüksus ka renoveerimislaenu ning on loonud vähese rekonstrueerimise aktiivsusega piirkondadesse nii tehniliste ekspertide tellimise võimaluse, arendanud üldist nõustamisteenust maakondlikes arenduskeskustes, omab kontaktpunkti Ida-Virumaal ning on oluliselt suurendanud teavitustööd. See võiks kogumis muuta ka nimetatud piirkondade ühistud aktiivsemaks selliselt, et tekiks ka vastav kogemus, mida omakorda nimetatud piirkondades jagada. Kuna probleem ei ole vahendite puuduses, vaid taotluste esitamata jätmises, siis on tegevused suunatud ühistute teadlikkuse parandamisele, samuti on tagatud kapitalile ligipääs. Rakendamisel on erinevad meetmed, mis on suunatud nende piirkondade konkreetsete tõrgete lahendamisele: riiklik renoveerimislaen ja laialdane nõustamisvõrgustik. Toetuse andmise eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse ainult Ida-Virumaa korterelamutes. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia1 järgi on pärast 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad ning seetõttu keskendutakse meetmes eelkõige hoonetele, mis on kasutusse võetud enne 2000. aastat. Ida-Virumaa korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui nt väikeelamutel ning seega on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Tegevusi rahastatakse kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meedet rahastatakse õiglase ülemineku fondi vahenditest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna nõunik Marit Rüüsak ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu ([email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu ([email protected]), välisvahendite juht Annelii Ausmees ([email protected]) ja korteriühistute toetuste valdkonna juht Taniel Vain ([email protected]). Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi finantsosakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals ([email protected]) ning Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 10 peatükist ja 35 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1 Renoveerimislaine | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 23.05.2024. 2 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Määruse 2. peatükis sätestatakse määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse periood, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine Määruse 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus ning kuidas toimub tehnilise konsultandi kaasamine. 4. peatükk Toetuse taotlemine Määruse 4. peatükis sätestatakse taotlusvooru avamine ning toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. 5. peatükk Taotluse menetlemine Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluse menetlemise, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise, taotluse rahuldamata jätmise ning taotluse osalise ja kõrvaltingimustega rahuldamise tingimused ning projektide valikukriteeriumid. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Määruse 6. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. 7. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise tingimused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. 8. peatükk Aruannete esitamine Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine ja toetuse maksmine. 3 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Määruse 9. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused, toetuse maksmise erisused, reguleeritakse maksetaotluse lisadokumentide kohta käivat ning maksetaotluse menetluse peatamist ja toetuse maksmisest keeldumist. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Määruse 10. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamise kord. Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava erieesmärgi „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärke. Lõikes 2 luuakse seos poliitika eesmärgi „Õiglane Üleminek“ ja erieesmärgiga „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“. Toetatakse Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe suurendamist ja panustatakse korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Lõike 3 alusel panustab toetus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Lõike 4 alusel panustab toetus viidatud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ eesmärkide saavutamisele. Riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekute järgi tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna2. „Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik ruum. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk (sh on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Sellegipoolest on ligi 91% leibkondadest eluruumide seisundiga rahul (2008. aastal oli vastav näitaja alla 80%). Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest (2022) toob välja, et elamute ja mitteelamute energiatarve oli nii 2019. kui ka 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks 2 https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur > kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 4 teravatt-tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks on vaja jätkata (elu)hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmetega. Toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega projekteerija, kellel on tõendatud teadmised ja oskused „Eesti 2035“ sihtidega arvestamiseks. Toetatavate projektide kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud pädevad isikud, kellel on asjakohane erialane väljaõpe. Korteriühistu võib ehitus- või põhiprojekti koostamisse kaasata arhitektuurivaldkonnas pädeva isiku, kes peab olema vähemalt volitatud arhitekt, tase 7. Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama vähemalt ühe osa ehitus- või põhiprojektist. Seitsmenda taseme volitatud arhitekti kutsestandardi kohaselt on selle kutsetasemega arhitekti töö eesmärk ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava projekti puhul tagatud kooskõla „Eesti 2035“ strateegiaga. Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste tingimustega“ (edaspidi ühendmäärus). Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid selliselt, nagu neid antud määruse kontekstis tuleks mõista. Toetus on „korterelamu“ määratluse kohaselt suunatud enne 2000. aastat kasutusse võetud elamutele, st nt ehitisregistris peab kajastuma hoonele antud kasutusloa või ehitise esmase kasutuselevõtu aasta, korterelamu peab olema kasutusel, ning selles peab olema moodustatud korteriühistu. Terminites käsitletakse ka „naabruskonnapõhist rekonstrueerimist“, mis on kahe või enama korterelamu rekonstrueerimine, mille tööde tegija on leitud projekteerimise ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse, mis on korraldatud projektis osalevatele korterelamutele ühiselt, tulemusel. Naabruskonnapõhist rekonstrueerimist võib teha toetuse saaja, kes soovib samal ajal rekonstrueerida mitut enda korterelamut, või kaks või enam toetuse saajat koos. Korterelamud, mida käsitatakse naabruskonnas olevatena, peavad paiknema samal õuealal või nendele juurdepääsuks on võimalik kasutada sama juurdepääsuteed või tänavat. Samal õuealal paiknemiseks loetakse ka seda, kui hoonete vahele jääv õueala kuulub nt kohalikule omavalitsusele. Naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel on suurem potentsiaal panustada elukeskkonna parandamisse ning luua naabruskonnas terviklikke ja läbimõeldud lahendusi. Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Toetuse andmise eesmärgid on: 1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) korterelamute ohutuse tagamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 5 4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine; 5) elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal. Korterelamute rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Rekonstrueerimistööde käigus paraneb ka korterelamute ohutus. Toetus panustab korteriühistute võimesse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Kõik tegevused panustavad tervikuna elukeskkonna parandamisse Ida-Virumaal. Väljundnäitaja „suurema energiatõhususega eluruumid“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 400 eluruumi. Tulemusnäitajad 1. Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused – sihtväärtus aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 3600 tonni CO2 ekv/a. Tulemusnäitajate andmed (näitaja absoluutväärtus enne ja pärast projekti elluviimist) lisab e-toetuse keskkonda rakendusüksus, tuginedes toetuse saaja poolt järelaruandena esitatavale energiamärgisele. 2. Primaarenergia aastane tarbimine – sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt 1000 MWh/aastas (sisaldab ka üldkasutatavate hoonete, ärihoonete jm tarbimist). Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Õiglane Üleminek“ näitajate metoodikas. Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Ida Virumaa korteriühistute liikmed, kellele kuuluvad korterid toetust saavates korteriühistutes, sekkumine aitab muuta nende eluruumid energiatõhusamateks, vähendades sel viisil energiakulu, ja parandatud korterelamute eluruumide arv suureneb. Toetuse andmisel hinnatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 2) ligipääsetavus; 3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 4) elamute ja mitteelamute energiatarve. Määruse §-s 4 nimetatakse sekkumise rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Kliimaministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused. Määruse §-s 5 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate saavutamisse. 6 Lõikes 1 määratakse, millistele projektiga seotud tegevustele toetust antakse. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus ning mis panustavat toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lisaks on toetatavad töödega seotud tegevused, nagu ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi, sh ligipääsetavuse auditi, tegemine, tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ja omanikujärelevalve. Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude suurendamiseks ja tempo kiirendamiseks. Tehases valmistatud elementide eeltootmine, st tehases varem valmistatud elementide paigaldamine, on selleks sobilik vahend. Tuginedes majandus- ja taristuministri 24.08.2020. a määrusele nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ kui asjakohase pilootprojekti kogemustele, peavad elemendid olema tehases koostatud: kandekonstruktsioon, soojustus, ventilatsioonitorud ja elemendi välisviimistlus tehtud. Fassaadile paigaldatav element on vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune ja aknad paigutatakse elementi tehases. Katuseelemendid peavad olema samuti tehases koostatud. Elementide paigaldus, sh lõppviimistlus, tehakse ehitusobjektil. Kaasnevate eesmärkidena nähakse siinkohal ka ettevõtjate toetamist, aga see toetus on kaudne, st pigem tugi ja põhjus tootmise automatiseerimiseks ja ekspordiartikli väljatöötamiseks. Oluline on, et hoone fassaadi ja katuse rekonstrueerimine toimub sellisel juhul terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning häirib vähemal määral igapäevaelu. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel toetatakse sademevee kogumissüsteemi paigaldamist vähendamaks sademevee kanalisatsiooni juhitava sajuvee hulka. Kogumissüsteemi paigaldamisel on võimalik sajuvett taaskasutada hoone veevajaduse katmiseks nt tualettruumides või pesumasinates. Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid. Toetatav on muu hulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine. Toetatakse elektriautode laadimistaristu paigaldamist. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 651 lõike 1 kohaselt käsitletakse elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti või kombinatsiooni juhtmetaristust ja laadimispunktist. Hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb ühtlasi tagada soojussõlme ümberlülitamise võimalus välisele elektritoitele. Juhul kui elekter läheb ära, aga kaugkütte tsirkulatsioon toimib, saaks nt elektrigeneraatoriga ka korterelamu soojusvahetit töös hoida ja kaugkütte soojust korterelamusse jagada. Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning mis oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse, ligipääsetavuse parandamisesse või kliimakindluse tagamisse. 7 Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavus on eriti oluline erivajadustega inimestele, eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike põhjustega seoses, nagu näiteks rasedus või vigastustest taastumine. Kõik inimesed vajavad oma elukaare jooksul vähemal või suuremal määral ligipääsetavuse lahendusi, mis toetavad iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist. Ligipääsetavuse parandamise all mõistetakse muu hulgas üldkasutatavate sissepääsude juurde panduse ehitamist, sissepääsude ja tuulekodade ligipääsetavuse parandamist, käsipuude lisamist, invatõstukite paigaldamist, invanõuetele vastava lifti ehitamist ning nendega kaasnevaid töid, mille tegemine on otstarbekas viia ellu samal ajal tervikliku rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist toetab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Ligipääsetavuse parandamisega seotud tegevuste puhul on toetatavad töödega seotud tegevused, nagu ehitise ligipääsetavuse auditi tegemine või tehnilise konsultandi teenuse kasutamine. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Toetatav on ka tegevus, mis on seotud kliimakindluse tagamisega, nt passiivsete (varjestused, päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsete (jahutusseadmed) jahutussüsteemide rajamine, samuti tsentraalsete jahutussüsteemide rajamine (nt ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist). Samuti säästvate sademeveelahenduste rajamine (rohekatused, roheseinad, vett läbilaskvad katendid, puhverribad, imbkaevud, -kraavid ja -väljakud, nõvad, vihmapeenrad, kasvukastid, tiigid ja märgalad). Toetatakse ka naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul tegevusi, mis on seotud hoonetevahelise õueala korrastamise ja naabruskonda lisandväärtuse loomisega, sh haljastuse, valgustuse ja väikevormide paigaldamine mahus kuni 5% projekti kogueelarvest. Toetatakse õuealale haljastuse, sh kõrghaljastuse, avalikuks kasutamiseks mõeldud välimööbli (pingid, lauad, pinksilauad, malelauad, piknikulauad, laste mängualade, väligrillid jms.), katusealuste, välipaviljonide, pergolate, jalutusteede, jalutusradade, valgustuse või mõne muu ühiselt kasutatava ala tervikliku lahenduse planeerimist ning uute funktsioonide loomist. Õueala peab olema ühiselt kasutatav ning lähtuma jagatud ruumi põhimõttest, st on ligipääsetav ka ülejäänud kogukonnale. Ühiselt kasutatavale alale loodav peab jääma korteriühistu(te) piiri(de)le ning kasutust puudutavad küsimused peavad korteriühistud vajaduse korral omavahel kokku leppima nt kasutusõigust reguleerivate kokkulepetega. Toetatavate tegevustena käsitatakse üldjuhul EhSi § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk rekonstrueerimist. Samas, toetuse andmise eesmärkide järgi on teatud juhul võimalik ka laiendamine EhSi § 4 lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla lifti ehitamine nt juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile. Paragrahvis 5 toetatavate tegevustega võib rajada ja korrastada varjumiskohti. Varjumiskoht on kohandatud või selleks rajatud rajatis või selle osa, mille konstruktsioonid kaitsevad inimese elu ja tervist rünnaku ajal tolmu, lööklaine ja lendavate osade eest, samuti kliimamuutustest tulenevate üleujutuste, tormide ja muude ekstreemsete ilmastikunähtuste eest. Varjumiskoht on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks. Varjumise eesmärk on ohustatud alal elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal püsimine elu ja tervise kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest. 8 Toetatavate tegevuste hulgas on mitmeid abikõlblikke kulusid, mille abil saab rajada või korrastada varjumiskohti, nt akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine, keldri rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel siseviimistluse taastamine, üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine. Korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel on asjakohaseks juhiseks Päästeameti „Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel“3. Lõikes 2 täpsustatakse välisseina või katuse rekonstrueerimise ning värskeõhuklappide paigaldamise erisusi, kui toetuse saaja teeb rekonstrueerimistöid väiksemas mahus vastavalt § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Lõikes 3 seatakse piirang projekti algusele. Toetust ei anta projektile, mille tegevusi on alustatud enne taotluse esitamist. Rekonstrueerimistöödega alustamise korral enne toetuse taotlemist on taotlejal endal võimalus viia projekt ellu ilma toetuseta. Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist. Korterelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul võib järeldada, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine panustab kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise eesmärk on energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa energiatõhususega seotud tööde tegemine, nagu soojustamine, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiv on taastuvenergial põhinev küttesüsteem. Kui pärast hoone rekonstrueerimist on hoone energiatarve väiksem, on järelikult vaja toota vähem energiat ja selle tulemusena on CO2 heide väiksem; 2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. Veekasutus piirdub olmevee kasutamisega ja suunamisega ühiskanalisatsiooni kehtivate nõuete kohaselt ning seega ei tekita olulist kahju veeressursside kestlikule kasutamisele; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtudes lepingulisest suhtest ehitustööde tegijaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed 3 https://www.rescue.ee/files/dokumendid/2023-paa-soovitused-kortermajade-keldrite-varjumiseks- kohaldamisele.pdf?6b9593a19c, kättesaadav seisuga 18.06.2024. 9 tekivad ning kellel on jäätmeseaduse järgi kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid nõuetekohaselt või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtudes liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada; 5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja asjakohaseid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu. Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad EhSist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde tegija dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et objektil võib olla linnupesi, siis tuleb ehitustöödel järgida looduskaitseseaduse nõudeid lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel paiknevaid hooneid. Meetme puhul ei ole otstarbekas rakendada sihtrühma järgi projekti ehk taotluse põhjal kliimakindluse hindamist, kuna see toob kaasa lisakulu, halduskoormuse ja taotluste esitamisega võivad tekkida viivitused kliimakindluse hindamise teenuse tellimiseks. Selle asemel on eelnõus selgitatud kliimamuutustega kohanemise riske ja võimalusi nende vähendamiseks, kuivõrd toetatavad tegevused on ühetaolised ehk korterelamu rekonstrueerimisega seotud tööd. Meetme tegevus panustab kliimamuutuste leevendamisse ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse sajaprotsendiliselt, kuna käsitleb hoonete rekonstrueerimist. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi CPR), lisa 1 tabeli 1 sekkumisvaldkonnaga 042 „Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“, mille koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks on 100%. Taristu kliimakindluse tagamiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud 16.09.2021 tehnilised suunised aastateks 2021–20274. Tehnilistes suunistes on selgitatud, mis on taristu ning mida kliimakindluse hindamine sisaldab. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03), kättesaadav seisuga 23.05.2024. 10 Kliimakindluse tagamine tähendab kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindluse tagamine on defineeritud kui protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimamuutustele vastupanuvõimelised on sellised hooned, mida rekonstrueeritakse nii, et need oleksid olenevalt olukorrast vastupidavad temperatuuri, tuule, vee ja tahke massiga seotud akuutsetele ning kroonilistele kliimaohtudele 5 . Lõplik lahenduste valik jääb siiski projekteerijale kui pädevale spetsialistile. Korterelamute rekonstrueerimise kliimakindluse tagamine Hoonete rekonstrueerimine on oluline tegevus kliimaneutraalsuse saavutamisel. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu 6 üks peamisi soovitus on kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse korral, kuna need meetmed toovad mitte üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamist, vaid ka rahalist säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu 7 tulemused näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused, korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine. Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada korterelamute rekonstrueerimisel võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni teatis 8 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021-2027“. Kliimakindluse tagamise peamised tegevused on kliimamuutuste leevendamine (olemasoleva hoonefondi CO2 jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine (elamute rekonstrueerimise kontekstis siis peamiselt rekonstrueerimisel kasutatavad tehnilised lahendused, mis maandavad kliimariski). Kliimamuutuste leevendamine Korterelamute rekonstrueerimise meetmega toetatakse korterelamute rekonstrueerimist, millega saavutatakse hoonete energiakasutuse oluline vähenemine. Tervikliku rekonstrueerimise toetuse taotlemisel on kohustuslik teha järgmised tööd: • fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine; • katuse ja katuslae rekonstrueerimine; • seni vahetamata akende vahetamine; • keskküttesüsteemi olemasolul küttesüsteemi rekonstrueerimine ja tasakaalustamine; • ventilatsioonisüsteemi (peamiselt paigaldatakse soojustagastusega süsteemi) ehitamine. 5 http://trea.ee/cams/guidelines-for-climate-proofing-ee-projects/, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 6 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 23.05.2024, 7 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022- 04/EL%20struktuurivahenditest%20rahastatud%20meetmete%20m%C3%B5ju%20riigi%20energiamajanduse%20eesm %C3%A4rkide%20t%C3%A4itmisele%20-%20L%C3%B5pparuanne.pdf Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2021, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 11  Lisaks kohustuslikele tegevustele on toetatavad ka muud energiasäästu meetmed. Näitena: • päikesepaneelide paigaldus elektri tootmiseks; • päikesekollektorite paigaldus sooja vee tootmiseks; • kanalisatsiooni soojustagastussüsteemide paigaldus. Rekonstrueerimisega saavutatud energiasäästu ja CO2 heite vähenemise arvutused tehakse energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud ehitisregistri kaudu. Enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutusel põhinev märgis esitatakse koos toetuse taotlusega. Märgisel oleva kaugkütte, kütuste (maagaas, pellet, kütteõli jms) ja elektri kasutuse alusel arvutatakse korterelamu CO2 heite kogus enne rekonstrueerimist. Taotleja esitab rekonstrueerimistööde lõppemisele järgneva täisaasta kohta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva märgise, mille alusel leitakse saavutatud CO2 heite vähenemine: enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite kogus – peale rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite kogus. Arvutusnäide kaugküttega hoonele: • Elektri kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x elektri eriheite tegur (tCO2/MWh) = elektri kasutusest tulenev heide (tCO2/a) • Kaugkütte kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x kaugkütte eriheite tegur (tCO2/MWh) = kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a) • Kokku hoone energiakasutusest tulenev CO2 heite kogus (tCO2/a) = elektri kasutusest tulenev heide (tCO2/a) + kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a) Aastatel 2016–2020 rekonstrueeritud ja tööde lõpetamisele järgneva kalendriaasta kohta energiamärgise esitanud 365 korterelamu andmete alusel on rekonstrueerimisega saavutatav keskmine soojusenergia sääst 52%. Elektrienergia kasutus on suurenenud 3% (peamiselt ventilatsioonisüsteemide energiatarve). Tabel 1. Toetusega rekonstrueeritud korterelamute energiakasutuse ja CO2 heite muutus Köetav pind, Soojusenergia Elektrienergia CO2 heite vähenemine, m 2 vähenemine, MWh/a suurenemine, MWh/a t/a 807 000 65 400 1100 7300 Ühe hoone kohta 2200 180 3 20 CO2 heite vähenemise arvutustes kasutatud energiakandjate eriheite tegurid: • elekter 0,68 tCO2/MWh • kaugküte 0,12 tCO2/MWh • maagaas 0,202 tCO2/MWh • kütteõli 0,28 tCO2/MWh • puitkütused (pellet, halupuit) 0 tCO2/MWh 12 Kliimamuutustega kohanemine Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ 9 toob välja, et peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus (kuumalained). Üleujutused Üleujutusega seotud riskide hindamine10 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20−40 cm või kuni 40−60 cm. Siseveekogude puhul kliimamuutuste suundumus lubab eeldada, et jõgede lumesulaveest põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses10. Eestis on määratud 16 olulist riskipiirkonda: • Pärnu linn; • Võiste alevik; • Häädemeeste alevik; • Virtsu alevik; • Kuresaare linn ja Nasva alevik; • Kärdla linn; • Haapsalu linn; • Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita); • Kiisa alevik ja Maidla küla; • Maardu linn; • Paide linn; • Sindi linn; • Raasiku alevik; • Tartu linn; • Aardlapalu küla; • Võru linn. Mere või siseveekogude veetaseme tõusust tulenev üleujutuse risk sõltub hoone asukohast. Uute hoonete ehitamisel on üleujutuse riske võimalik arvesse võtta. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel on hoone asukoht määratud ja üleujutuse riskipiirkonda kuulumist mõjutada ei saa. 9 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemiseriikliku- strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 10 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee), kättesaadav seisuga 23.05.2024. 10 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee) kättesaadav seisuga 23.05.2024. 13 Tormide sagenemine Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse kasvust tingitud riskid. Sadevee süsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise nõuded on sätestatud standardites: • EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk. • EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1:Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad rekonstrueerimise tehnilistesse lahendustesse projekteerimisnormide muudatuste kaudu. Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Korterelamud asuvad peamiselt tiheasustusega piirkondades, kus ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist korraldada. Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST 11 tegeleb kliimatingimuste kohanemise lahenduste väljatöötamisega rekonstrueerimisele. Projekti tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused valmima aastal 2026. Kuumalainete sagenemine Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuurtõus esineb linnade niinimetatud soojussaarte piirkondades. Soojussaare risk on kõrgem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad lamekatused, asfaltpinnad), sealhulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega eramajade piirkondades12. 2014. aastal avaldatud uuringus 13 mõõdeti suvist ruumitemperatuuri uutes ja vanemates korterelamutes. Kokku enam kui sajas korteris. Tulemused näitasid, et vanades korterelamutes suvise ruumitemperatuuri nõuete ületamist ei esinenud. Uutes korterelamutes ei täitnud suvise ruumitemperatuuri nõudeid 14% mõõdetud korteritest. Samadel väliskliima tingimustel oli uute korterelamute korterite sisetemperatuur keskmiselt 1 oC kõrgem kui vanemate korterelamute korterites. Üheks põhjuseks, miks uutes korterelamutes suvel ruumitemperatuur liiga kõrgele tõuseb, on suured varjestamata aknapinnad. Vanemates korterelamutes on aknad väiksemad ja ruumidesse jõuab vähem päikesekiirgust. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete 14 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui 11 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST Kliimaministeerium, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 12 Tallinn on täis linnaruumi eluohtlikult kuumaks kütvaid soojussaari. Kus need asuvad ja miks nad ohtlikud on? Rohegeenius, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 13 Summer Thermal Comfort in New and Old Apartment Buildings. Mikk Maivel, Jarek Kurnitski, Targo Kalamees. 2014, ETIS, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 14 ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi) ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil. Näitena on arvutatud renoveeritud (välisseinad ja katuslagi soojustatud, aknad vahetatud ja mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem soojustagastusega) vanema viiekorruselise raudbetoonkorterelamu (tüüpprojekt 1-464) suvise ruumitemperatuuri kestvuskõver. Arvutuse aluseks on viiekorruselise korterelamu viiendal korrusel ja lõunapoolses küljel olev kahetoaline korter. Korteril ei ole läbi maja tuulutamise võimalust ja ülemise korteri rõdu varjestust. Eluhoonetel on võimalik arvestada avatavate akende tuulutusega. Mudelis on arvestatud, et elutoa rõduuks ja väiksem osa magamistoa aknast on tuulutuseks avatav. Tuulutuseks on arvestatud 10% avatava osa pinnast. Klaaspaketi päikeseläbivusteguriks (g) on 0,6. Joonis 1. Arvutusmudeli hoone vaade ja korteri plaan (parem). Joonis 2. Arvutusmudeli korteri plaan. 15 Hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika 15 alusel tehtud arvutuse tulemus on elutoas 67 °Ch (kraadtundi) ja magamistoas 71 °Ch. Elamute suvise ruumitemperatuuri nõue (< 150 °Ch) on täidetud mõlema ruumi puhul. Joonis 3. Temperatuuri kestvuskõver, elutuba. Ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C lubatust rohkem. Joonis 4. Temperatuuri kestvuskõver, magamistuba. Ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C lubatust rohkem. Energiaarvutused (sh suvise ruumitemperatuuri arvutused) tehakse energiaarvutuse baasaasta alusel. Energiaarvutuse baasaasta sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1970-2000 ja on 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 16 koostatud standardi EVS-EN ISO 15927–4:2005 järgi. Hetkel kehtiv energiaarvutuste baasaasta ei võta arvesse viimase 20 aasta jooksul toimunud kliimamuutusi. Eelneva arvutusmudeliga on võimalikest tehnilistest lahendustest näitena analüüsitud päikesekaitse klaaside kasutust ( päikeseläbivustegur g-0,4) ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 oC). Eluruumide akende klaaspakettide päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus eluruumides. Eluhoonetes on kõige mõistlikum esimesena kasutada passiivseid lahendusi: akende varjestus või päikesekaitse klaasid. Eluhoonete õhuvooluhulgad on ainult ventilatsiooniga jahutamiseks liiga väikesed. Päikesekaitse klaaside kasutamine alandab ruumitemperatuuri rohkem kui ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamine. Suurusjärkudes on näitena arvutatud kahetoalise korteri ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutusvõimsus olenevalt arvutusvariandist kuni 10 korda väiksem, kui on päikesekiirgusest tulenev soojuskoormus. Seega ainult sissepuhkeõhu jahutamisega ülekuumenemise probleemi ei lahenda. Esmase lahendusena tuleb kasutada passiivseid lahendusi, mis vähendavad ruumidesse jõudvat päikesekiirgust. Joonis 5. Elutoa temperatuuri kestvuskõverad erinevate meetmete korral. Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitse meetme kohta on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend 16 , mis aitab projekteerijat suvise ruumide ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul. Kliimaministri määrusega „Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16 Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx Suvise ruumitemperatuuri kontoroolarvutuse juhend. Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 17 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“ tehtud muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025 jääb projekti abikõlblikkuse perioodi. Kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse pärast 1. märtsi 2025. a, peaks ehitusprojekt vastama nõuetele, mis hakkavad kehtima 1. märtsil 2025. a. Jahutusvajadus on hoone põhjal ja erineb ka ühe hoone lõikes. Lõunafassaadil asuva korteri jahutusvajadus on suurem, kui põhjafassaadil asuva korteri jahutusvajadus. Seega kõiki rekonstrueeritavaid hooneid hõlmavat jahutussüsteemide paigalduse nõuet ei ole mõistlik rakendada. Jahutusvajadust tuleb kriitiliste korterite või ruumide alusel eraldi hinnata. Kuna passiivsed (varjestused, päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsed (jahutusseadmed) jahutuse lahendused saavad tõenäoliselt edaspidi ka eluhoonete rekonstrueerimisel kasutatavate tehniliste lahenduste osaks, on korterelamute rekonstrueerimistoetuse toetatavate tööde hulka lisatud jahutussüsteemi rajamine. Toetatakse tsentraalseid jahutussüsteeme (nt ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist). Külmaainet sisaldavad jahutussüsteemid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta esitatud nõuetele. Ühe korteri õhk-õhk soojuspumbal põhinevaid jahutusseadmeid ei toetata, et vältida hoone arhitektuurse välisilme kahjustamist ja müraprobleeme. Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust, tuleks koos jahutussüsteemiga paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelisel päeval, siis on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene. Kliimamuutustega kohanemise tehniliste lahenduste kasutuselevõtt hoonete rekonstrueerimisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on projekti LIFE IP BuildEst partner. Varasemate rekonstrueerimise toetusmeetmete andmete alusel analüüsitakse seni eluhoonete rekonstrueerimisel kasutatud tehniliste lahenduste toimivust. Projekti arendustöö tulemusena töötatakse välja tõendatud toimivusega rekonstrueerimislahendusi ja uuendatakse tehnilisi juhendeid, mille alusel saab vajaduse korral toetusmeetme tingimustes muudatusi teha. Lõike 5 kohaselt peab energiatõhususe meetmete toetamisel saama toetada investeeringuid, mis aitavad vähendada energiaostuvõimetust, tehes seda enamjaolt elamute energiatõhususe parandamise kaudu. Lõike 6 kohaselt ei ole toetatavad investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Määruse §-s 6 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud. Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Abikõlblikud on need kulud, mis on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud, vastavad määruse tinguimustele ja on tegevuste elluviimiseks vajalikud. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. 18 Lõige 2 loetleb täpselt, millised kulud on abikõlbulikud. Abikõlbulikud on need kulud, mis on määruses nimetatud. Muud kulud abikõlblikud ei ole. Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatakse, et kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetussumma ja abikõlbliku eelarve määramisel. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel Kulu abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerija ja ehitaja olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. EhSi § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas on riikliku toetuse eraldamise ja toetuse eesmärkide järgi oluline, et rekonstrueerivad pädevad isikud parimate tavade kohaselt. Lõike 2 punktis 3 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve abikõlblikuks lugemiseks. EhSi § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. Lõike 2 punkti 4 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu isikuga, kes vastab kehtestatud nõuetele. Taotleja peab arvestama, et määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi pädevus- ja kutsenõuetele vastavust. Lõike 2 punkti 5 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, nt peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Lõike 2 punkti 6 kohaselt on prügimaja ja rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine toetatav vaid juhul, kui need tööd sisalduvad taotleja projektis lisaks hoone energiasäästule suunatud töödele. Ainult nimetatud tööde tegemisele suunatud projekt ei ole toetatav ega kulud abikõlblikud. Lõike 2 punkti 7 kohaselt on korterelamu liitmisel kaugküttevõrguga abikõlblik ka võrgu liitumistasu Lõikes 3 sätestatakse toetuse saajale ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamise tingimused. Toetuse saaja ostu nõuetekohane korraldamisel on väga suur mõju toetatava projekti abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) juba enne toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole olnud vajaduse 19 korral mõistlikult võimalik ostutingimusi üle vaadata. Lisaks puudub kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste korraldamine enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates. Seetõttu peavad toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid arvestama, et nõuetekohase ostumenetluse korraldamine on toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus ning ost tehakse, sh teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Lõikes 4 sätestatakse, millised kulud on abikõlbmatud. Lisaks ühendmääruses kehtestatud kuludele on abikõlbmatu korterelamu laiendamise kulu, v.a lifti, rõdu, varikatuse, jäätmejaama, rattaparkla või hoone nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku tehnosüsteemi (nt ventilatsioonisüsteem) paigaldamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldi, st neid tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Samuti puudub rakendusüksusel võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööning või soklikorrus ehitatakse välja nt ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. EhSi § 4 lõike 2 kohaselt on laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde ehk külge, peale või alla ehitamisega. Toetus ei ole mõeldud kinnisvaraarenduste toetamiseks. Arendustegevused tuleb teha toetusega rekonstrueerimisest eraldi, sest väga keeruline on tagada, et toetust ei kasutata kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vaja arvestada, et kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks loodud üheselt selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teeb üldjuhul sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks ei ole vähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik. Abikõlbmatu on põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Kui rekonstrueerimise käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Abikõlblik ei ole tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu. Arvestades projektide mahtu ja keerukust, on põhjendatud tehnilise konsultandi ülesannete piiritlemine projekti elluviimise korraldamise ja juhtimisega. Ühtlasi tuleb sõlmitud lepingute muutmise kokkulepped sõlmida lepinguga samas vormis. Vorminõude mittejärgimisel on vastavast kokkuleppest tulenev kulu abikõlbmatu. Määruse §-s 7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2026. aastal. 20 Taotleja ei tohi projekti tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Projekti abikõlblikkuse perioodil enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblikud kulud tööde tegemiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu, ehitise- või energiaauditi tegemine. Toetuse saajal on õigus rekonstrueerimistöödega alustada pärast kõrvaltingimuse täitmist, misjärel tekib toetuse saajal õigus toetuse saamiseks. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada kolme kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud, ja tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2026. aastal. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. See võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad tingimusliku kokkuleppe, et tööde alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäev. Leping on olemas enne ja kohustused seega justkui võetud enne taotlust, aga lepingus on reguleeritud teisiti. Sätestatav erisus kohalduks rekonstrueerimise puhul, kus tehakse riigihangete registri välised pakkumusmenetlused ja kõrvaltingimusi ei seata. Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal. Korterelamu terviklahendusena rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal 70 kuni 80% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine, rekonstrueerimistöödega seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamise toetuse maksimaalne osakaal on 70 kuni 80% ning antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldi abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks on esitatud seletuskirja lisas 3. Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu. Lõige 5 sätestab toetuse maksimaalseks osakaaluks rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%, kui rekonstrueerimine tehakse § 10 lõike 2 alusel väiksemas mahus, st rekonstrueerimistöid tehakse mahus, mis ei võimalda § 9 lõikes 1 või § 10 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist. Sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule 50%. Lõikes 5 sätestatakse, et taotlejal peab olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid 21 toetusi. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering on null ehk konkreetne renoveerimislaen ei lähe toetuse korral toetuse saaja omafinantseeringu arvestusse, kuna omafinantseeringu komponent sellisel juhul puudub. Kui toetuse saaja saab määruse alusel toetust ja soovib toetatava projekti elluviimiseks saada laenu, mis oleks tagatav struktuurivahenditega, ei kohaldu omafinantseeringu nõue. Toetuse saaja katab investeerimisvajaku laenuga, seega ei oleks võimalik näidata projektis omafinantseeringut, mida tagatakse rahastamisvahendiga teises struktuurivahendite skeemis. Kuluartiklid hoitakse lahus. Rahastamisvahendi põhistamine on tagatud sõltumatu hindamisega (CPR art 58 lg 3, arvestades ex-ante pt 2.4 ja 2.5 toodud ettepankuid investeerimisstrateegia elluviimiseks) ja selle korral toimub põhistamine rahastamisvahendi rakendamise lepingus. Ex-ante loob võimalusi ja seal on välja toodud „capital rebate“ tüüpi lahendus, samuti laenukäenduse toode jne., mis ei pruugi realiseeruda konkreetses sekkumises. Seega lähtutakse käsitletava toetuse andmise tingimustest ja väljatöötatud lahendusest. Lõige 6 sätestab, et § 10 lõikes 2 sätestatud projektidele eraldatakse toetuseks taotluste rahastamise eelarvest kuni 50%. Lõikes 2 kehtestatakse võimalus teha rekonstrueerimine väiksemas mahus vastavalt § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Määruse §-s 9 kehtestatakse toetusega saavutatavad tulemused. Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid heitgaaside toru kaudu välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada. Sätestatud on välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist. Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks ajakohaste energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U ≤ 1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on märgitud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30 –70 aastat tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Seetõttu ei ole käsitletava toetusega akende vahetamine nõutav, kui need on varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info taotluse esitamise eel vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis. Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muu hulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. 22 Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega saavutatakse lisaenergiasääst, mida määrus ei reguleeri. Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete, nagu niiskus ja lõhnad, eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke õhuvooluhulgad arvutatakse väljatõmbe õhuvooluhulkade põhjal, nii et õhuvooluhulgad oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk. Tagamaks energiatõhusate ventilatsioonilahenduste kasutamist, on sätestatud minimaalsed soojustagastuse temperatuuri suhtarvud, mis peavad olema tagatud ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkadega. Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse nt olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui nt köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulka, tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest. Ventilatsiooninõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada sisekliimat. Ventilatsioonisüsteemilt eeldatakse väga head energiatõhusust ja samuti sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Seetõttu nõutakse, et korterelamus ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume, või mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega, nt hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „Teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad väljatõmbed. 23 Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure elektrikasutuse. Seetõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga. Mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori. Määruse §-s 10 sätestatakse toetusega saavutatava tulemuse erisused. Lõikes 1 sätestatakse võimalus teha rekonstrueerimine mahus mille tulemusel peab saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D ning mille käigus ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis. Lõikes 2 sätestatakse võimalus teha rekonstrueerimine väiksemas mahus, st rekonstrueerimistöid tehakse valikuliselt ja komponendipõhiselt valides toetatavate tegevuste hulgast ühe või mõne tegevuse. Seejuures tuleb tagada hoone energiatõhususarvu vaatuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. Mööndus on suunatud korteriühistutele, kus kinnisvara väärtus on madal või kus valmisolek teha suuremahulisi kompleksseid töid pigem puudub. See on eelkõige tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud lahendus, mis on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka elanikele vastuvõetavam. Lõigetega 3–5 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad erisused. Lõigete 3 ja 4 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib kohaliku omavalitsuse üksuse seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajaduse korral nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad või nt katus olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui nt suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Ühtlasi on oluline pärandi algupärase ilme säilitamine. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise 24 uuringus 17 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid, mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatava energiasäästu. Lõikes 5 käsitletakse rekonstrueerimise erisusi kaugküttevõrguga mitteühendatud korterelamule või kaugküttega ühendatud korterelamule, mis töötab ainult kütteperioodil. Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aasta ringi tagatud. Lõike 6 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on kehtestatud, et vältida korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh 18 . Elektri CO2 eriheite tegur on 0,69 tCO2/MWh. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heite vähenemine piisav, et kompenseerida soojuspumba kasutatava elektri suurenemisest põhjustatud CO2 heite suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud, kuna madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja ehitada, kasutades tsentraalset sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrusega hoonete puhul ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumbale veel kulutõhusat alternatiivi. Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), artikli 2 punktis 41 sätestatud tingimustele. Määruse §-s 11 reguleeritakse varem tehtud rekonstrueerimistööde arvestamist. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus ning kuidas toimub tehnilise konsultandi kaasamine. 17 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0306261913008714?via%3Dihub Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540-548. Endrik Arumägi, Targo Kalamees, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 18 Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Energiakandjate kaalumistegurid, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 25 Määruse §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlejale. Toetuse taotleja saab olla üksnes Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu. Tagamaks taotlejate võrdne kohtlemine ja võimalikult tõhus haldusmenetlus, on toetuse taotluse esitamiseks õigustatud üksnes sellised korteriühistud, mis on vastu võtnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse nõuetele vastava üldkoosoleku otsuse ning saavad vastava otsuse koos toetuse taotlusega toetuse taotlemise tahte tõendamiseks esitada. Korteriühistu üldkoosoleku otsusest peab olema selgelt tuletatav otsustus teha rekonstrueerimistööd, taotleda toetust rakendusüksuselt ning võtta teadaolevalt vajalikus mahus renoveerimislaenu. Arvestades, et ehitustööde tegelik maksumus ja seega ka vajaliku omafinantseeringu täpne suurus selgub peale toetuse taotluse rahuldamist, on võimalik, et esineb vajadus uue korteriühistu üldkoosoleku pidamiseks, et otsustada renoveerimislaenu täpne suurus. Eeltoodut arvestades on võimalik, et korteriühistul on vaja teha korduvaid üldkoosoleku otsuseid, kuid taotlemise õigus tekib üksnes juhul, kui koos taotlusega on võimalik tõendada, et rekonstrueerimistööde tegemine, toetuse taotlemine ning laenu võtmine on otsustatud. Sätte eesmärk on tagada vaid selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke lisadokumente. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine ja vajalike tahteavalduste organiseerimine toetuse saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on sätte eesmärk võimaldada toetuse taotluse osas koheselt teha taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja ei ole esitanud sättes loetletud dokumente, mille organiseerimine võtab praktikale tuginedes üldjuhul rohkem aega kui puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaeg. Kui korteriühistu ei ole taotluse esitamise hetkeks korraldanud üldkoosolekut eelnimetatud nõuete täitmiseks ega oma nõutud dokumente, kuulub selline toetuse taotlus rahuldamata jätmisele ning rakendusüksus ei pea andma korteriühistule puuduste kõrvaldamise aega, mille jooksul alles hakatakse rekonstrueerimistöid käsitlevat üldkoosolekut korraldama. Toetuse saaja saab olla üksnes korteriühistu, mille korterelamu on elamuna kasutuses nii ehitisregistri andmete kui ka faktiliselt tuvastatavate asjaolude põhjal. Tagatud on ka toetuse taotlemise võimalus sellistele korteriühistutele, milles on kortereid, mis kuuluvad kas Eesti Vabariigile või kohaliku omavalitsuse üksusele. 80% nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kaubanduse mõjutamise kriteerium ei ole täidetud kuna meetmel on puhtalt lokaalne mõju - toetus antakse otse lõppkasusaajale ja lõplik kasusaaja kasutab hoonet teenuste osutamiseks piiratud alal liikmesriigis ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest ega pole võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriüleste investeerimis- või asutamistingimustele (st on ebatõenäoline, et meede omaks olulist mõju investorite otsusele tulla vastavasse piirkonda/liikmesriigi turule). Senistes sarnastes meetmetes riigiabi 26 või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka selles meetmes abi andmist ei kavandata. Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja. Määruse §-s 13 kehtestatakse taotlejale kohused. Taotleja peab ühendmääruse § 2 lõike 3 ning eelnõukohase määruse nõuete kohaselt tõendama, et taotlustes esitatud teave vastab määruses sätestatule, esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet, võimaldama kontrollida taotluste ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli vastavalt § 22 lõike 1 punktile 2, teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes muudatusest ning tõendama omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Viidatud kohustused võimaldavad optimaalselt saavutada määruse eesmärke ja projektide tulemuslikku elluviimist ning selekteerivad välja võimalikud ebakvaliteetsed taotlejad. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Lisaselgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui ei ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane. Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Kui rekonstrueerimistööd tehakse väiksemas mahus vastavalt § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele, peab toetuse saaja nelja kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates esitama rakendusüksusele võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu. Määruse §-s 14 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega ning taotleja või tema esindusõigusliku isiku allkirjastanuna. Taotlus tuleb esitada tähtaegselt. Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui see ei ole esitatud ettenähtud ajaks. Lisaks peab taotluses esitatud teave olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, jäetakse taotlus § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt rahuldamata. Kui taotleja on eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse tegemist taotlejale võimalus puudused kõrvaldada. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud näitajatesse, sh „Eesti 2035“ näitajatesse, millega jälgitakse panust horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Projektis toetatavate tegevuste tegemine ja abikõlblike kulude tekkimine peab jääma lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotletav toetussumma ja selle osakaal abikõlblikest kuludest peab jääma sätestatu piiresse. Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine 27 on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud kohustuste täitmist, seega peab taotleja olema toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud. Energiamärgis tuleb koostada kehtiva hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika järgi. Toetuse taotlemisel esitatakse rakendusüksuse energiaarvutusel põhinev energiamärgis vastavalt ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele. Esitatavas üldkoosoleku protokollis peavad olema fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega. Laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga. Määruse §-s 15 sätestatakse nõuded tehnilise konsultandile. Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole nõutav kui rekonstrueerimistööd tehakse väiksemas mahus vastavalt § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele, st rekonstrueerimistöid tehakse valikuliselt ja komponendipõhiselt valides toetatavate tegevuste hulgast ühe või mõne tegevuse. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale jõukohane. Tehnilise konsultandi teenust võib osutada isik, kel on konkreetne ehitusalane kutse või korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi kutse. Lõike 1 punkti 4 kohaselt sätestatakse tehnilise konsultandi pädevusnõetele erisus, st tehnilise konsultandi pädevust toetuse saaja ostumenetluse korraldamisel nõutakse ja tõendatakse vaid juhul, kui ostumenetlus tehakse taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või on toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne. Lõigetes 1–4 sätestatakse pädevusnõuded ja nende tõendamise viis ning kutsenõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Abikõlbliku tehnilise konsultandina saab tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerimise nii tehnilistel kui ka organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid. Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama asjakohane teenuse hinnapakkumuse esitamisel asjakohase tunnistuse vms dokumendiga. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehniline konsultant ei tohi endaga seotud ettevõttelt pakkumusi küsida, isegi kui konsultandi teenuse osutamise õigust omav isik tegutseb korteriühistu juures mingil viisil juhatuse volitatud isikuna ja saab valida, kellelt pakkumusi võtta. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal rakendusüksus. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb nt korteriühistu juht, kui ta vastab tehnilise konsultandi nõuetele. Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb korteriomanike huvides. Määruse §-s 16 sätestatakse tehnilise konsultandi ülesanded. Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamise ettevalmistavate tegevuste tegemine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. 28 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamine ning toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. Määruse §- 17 sätestatakse taotlusvooru avamine. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Praegu asub veebileht aadressil www.eas.ee. Teavitus taotlemise algamisest avaldatakse vähemalt kolmkümmend kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, edastades vastava teabe rakendusüksusele. Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. Taotlemine toimub jooksvalt ning lõppeb siis, kui eelarvevahendid ammenduvad või toetuse taotlemise periood lõppeb. Selline taotlemine võimaldab erinevalt voorulisest paindlikult korteriühistutel taotlusi ette valmistada ja rakendusüksusel sujuvalt rahastamisotsuseid teha. Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna kaudu, kus taotleja saab esitada taotluse, mis peab olema esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis sätestatakse tingimused taotluse menetlemise, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise, taotluse rahuldamata jätmise ning taotluse osalise ja kõrvaltingimustega rahuldamise tingimused ning projektide valikukriteeriumid. Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates registreerimisest. Menetlemise aega võib pikendada kuni 30 tööpäeva võrra, sel juhul tuleb taotlejat teavitada. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine, vajalike tahteavalduste organiseerimine ja vajalike dokumentide koostamine toetuse saamiseks. Dokumentides olevate puuduste kõrvaldamiseks on 20 tööpäeva toetuse andmise tingimuste koostajate hinnangul piisav. Sätte eesmärk on tagada selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke dokumente. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta, taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest ning taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või kehtetuks tunnistamisest. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Sel juhul tuleb ka näidata, millised asjaolud vajavad lisaselgitust, täiendamist või lisateavet. 29 Samuti võib rakendusüksus teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seotut. Ettepanek taotluses nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud, samuti muul põhjendatud juhul. Nt kui projekti tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimaluse korral tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui taotleja muudab taotlust ettepaneku järgi ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub, samuti ekspertiisi tegemise ajaks. Määruse §-s 20 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks. Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse kõikidele nõuetele. Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks eelkõige juhul, kui taotleja vastab määruse §-le 12 ja §-le 13. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus vastab määruse §-le 14. Määruse §-s 21 sätestatakse projektide valikukriteeriumid. Toetusvooru avanemisel toimub jooksev taotlemine kuni taotlusvooru rahastamiseks ettenähtud raha ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate projektide spetsiifikat (korterelamute rekonstrueerimine) arvestades puudub põhjendatud alus anda toetuse taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Seetõttu toimub toetuse taotluste esitamine jooksva taotlemise raames, kus igas taotluses kirjeldatud projekti hindamise imperatiivseks lävendiks on fakt, kas toetuse määruses sätestatud nõuded taotlusele ja taotlejale on täidetud ja projekt vastab kõnelauses paragrahvis nimetatud valikukriteeriumitele. Toetuse taotlus kuulub seega rahuldamisele, kui täidetud on kõik toetuse taotlusele, taotlejale esitatud nõuded ning rakendusüksus on veendunud, et toetuse taotluses kajastatud projekt vastab valikukriteeriumitele. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest: i) projekt peab panustama sisekliima tagamisse. Seda asjaolu hindab rakendusüksus taotluse lisadokumendina esitatud põhiprojekti kontrolli käigus. Kriteerium panustab otseselt „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ eesmärkidesse „eluruumi tervislik sisekliima ja energiatõhususe suurendamine“, lisaks panustatakse otseselt tervisekaitsesse, panustades seeläbi ka „Rahvastiku tervise arengukava 2020 –2030“ eesmärkidesse ja „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“; ii) projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Ehkki toetuse saajaks on korteriühistu ja toetatavaks tegevuseks korterelamu rekonstrueerimine, ning ehitustööd teevad vastavad spetsialistid (ehitusettevõtjad), kelle toetuse saaja määruses sätestatud ostumenetluse raames on kohustatud leidma, saab rakendusüksus nõudele vastavust kontrollida taotlejapoolse 30 kinnituse olemasolu teel. Tema kinnitus peab määruse § 14 lõike 19 alusel sisalduma toetuse taotluses. iii) toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud kindla pädevusega projekteerija, kellel on tõendatud teadmised ja oskused „Eesti 2035“ sihtidega arvestamiseks. Toetatavate projektide kavandamisse ja elluviimisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe. Korteriühistu võib ehitus- või põhiprojekti koostamisse kaasata arhitektuurivaldkonnas pädeva isiku, kes peab olema vähemalt volitatud arhitekt, tase 7. Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama vähemalt ühe osa ehitus- või põhiprojektist. Volitatud arhitekti 7. taseme kutsestandard sõnastab, et vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärk on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis sisaldab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutsega isik on ka võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava projekti puhul tagatud kooskõla „Eesti 2035“ strateegiaga. iv) projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguseid. Seda asjaolu kontrollib rakendusüksus toetuse määruse § 14 lõike 20 alusel toetuse taotlusest. Taotleja on kinnituse andmisega taotlusel sellega seotud ning rakendusüksusel on igal ajal, s.o ka peale toetuse taotluse rahuldamist õigus selle nõude täitmist kontrollida. Projekti põhjendatuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus asjaolust, kas taotluses ja selle lisadokumentides kajastatud projekt vastab ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamise põhimõttele, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima. Seda asjaolu hindab rakendusüksus kogumis nii taotluse lisadokumendiks oleva ehitusprojekti, toetuse taotluses kajastatud toetatavate tegevuste kui ka toetuse saaja poolt taotlusega koos esitatud hinnapakkumuste alusel. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks, kui ehitusprojekt vastab viidatud punktides sätestatud tegevustele, mille põhjal on võimalik lugeda tegevus rekonstrueerimiseks ning toetuse taotluses kajastatud andmed ja taotlusega koos esitatud hinnapakkumised võimaldavad asuda põhjendatud seisukohale, et toetatavaid tegevusi tehakse kogumis. Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus toetuse taotluse lisaks olevates hinnapakkumistes ja taotluses kajastatud eelarvekalkulatsioonides märgitust. Toetuse saaja ei esita taotlusega koos ehitustööde hinnapakkumusi, kuna toetuse saaja ost ehitustööde tellimiseks toimub elektroonilises riigihangete registris peale toetuse taotluse kõrvaltingimusega rahuldamist. Küll aga on toetuse saaja kohustatud märkima toetuse taotluses ka ehitustööde eeldatava maksumuse, millele rakendusüksus saab hinnangu andmisel tugineda. Ehitustööde eeldatava maksumuse märgib toetuse taotleja taotlusele, lähtudes korteriühistu üldkoosolekul otsustatust, vastav korteriühistu üldkoosoleku protokoll on määruse § 14 lõike 13 järgi toetuse taotluse lisadokument. Rakendusüksus loeb projekti kuluefektiivseks, kui taotlusega koos esitatud hinnapakkumused on nõuetekohaselt võetud (taotleja on võtnud võrdlevad hinnapakkumused ja taganud seeläbi konkurentsi) ning taotluses kajastatud ehitustööde eeldatav maksumus ei ole rakendusüksuse praktikale tuginedes mõistlikult eeldades turuhinnast kõrgem. Kui tegemist on keerukama arhitektuurse lahendusega või miljööväärtusliku hoonega, on rakendusüksusel õigus lugeda kõnealusele valikukriteeriumile vastavaks ka selline projekt, mille puhul ei ole keskmist turuhinda võimalik üheselt tuvastada. Käesolevas punktis toodud valikukriteeriumit ei kohalda 31 rakendusüksus juhul, kui määruses esineb erisus, mille kohaselt ei ole taotleja kohustatud toetatava projekti elluviimisel hinnapakkumusi esitama. Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus tehnilise konsultandi kaasamise järgi. Taotleja peab määruse § 16 järgi tagama, et tehniline konsultant oleks kaasatud hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning rekonstrueerimistööde koordineerimisse, välja arvatud kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist. Paragrahvi 15 lõike 1 järgi korraldab tehniline konsultant toetuse saaja ostumenetlust, kui ostumenetlus on taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne. Tehnilise konsultandi hinnapakkumused ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tuleb määruse kohaselt lisada toetuse taotluse lisadokumendiks, mille põhjal on rakendusüksusel võimalik anda hinnang, kas taotleja on tehnilise konsultandi kui projekti elluviimises osaleva pädeva isiku kaasamisega võimeline piisavalt suutlikult projekti ellu viima. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima, kui taotleja on taganud tehnilise konsultandiga sõlmitavas lepingus tehnilise konsultandi kaasamise vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni asjakohase menetluse lõpuni. Kõnealust valikukriteeriumit ei kohalda rakendusüksus, kui määruses esineb erisus, mille põhjal ei ole taotleja kohustatud toetatava projekti elluviimisel tehnilist konsultanti kaasama. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest: taotlusega koos esitatud põhiprojekt peab olema koostatud vastavuses kehtivate õigusaktidega ning selle alusel peab olema võimalik korterelamu rekonstrueerida, arvestades, et rekonstrueerimisena käsitatakse ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamist, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima. Kui põhiprojekti alusel on võimalik korterelamu rekonstrueerimine, loeb rakendusüksus valikukriteeriumi täidetuks, kuna määrusele vastav korterelamu rekonstrueerimine tagab ühtlasi vastavuse määruse lõike 1 punktis 2 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihile „Elukeskkond on kvaliteetne“. Ühtlasi tagab korterelamu rekonstrueerimine vastavuse alasihiga seotud mõõdikutele „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor)“, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“, mille raames edendatakse eesmärkide ja sihttasemete saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Projekt peab panustama mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“, seda hinnatakse vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud põhiprojektist. Projekt loetakse elukeskkonnaga rahulolu alakriteeriumiga vastavaks, kui taotluse osa „Valdkonnaülesed näitajad“ lahtris „Tegevused, millega projektis panustatakse elukeskkonnaga rahulolu tagamisse“ on selgelt kirjeldatud konkreetseid tegevusi, mida projektis elukeskkonnaga rahulolu tagamiseks tehakse. Elukeskkonna kujundamisel tuleb arvestada kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Elukeskkond peab olema kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Projekt peab panustama mõõdikusse „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, seda hinnatakse vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse 32 taotlusest ja rakendusüksusele esitatud põhiprojektist. Projekt loetakse kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides alakriteeriumiga vastavaks, kui korterelamu rekonstrueerimise käigus paraneb korterelamu energiatõhusus. Projekt peab panustama mõõdikusse „elamute ja mitteelamute energiatarve“, seda hinnatakse vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud põhiprojektist. Projekt loetakse elamute ja mitteelamute energiatarve alakriteeriumiga vastavaks, kui korterelamu rekonstrueerimise käigus paraneb korterelamu energiatõhusus. Projekt peab panustama mõõdikusse „ligipääsetavuse näitaja“, seda hinnatakse vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud põhiprojektist. Projekt loetakse ligipääsetavuse alakriteeriumiga vastavaks, kui taotluse osa „Valdkonnaülesed näitajad“ lahtris „Tegevused, millega projektis panustatakse ligipääsetavuse tagamisse“ on selgelt kirjeldatud konkreetseid tegevusi, mida projektis ligipääsetavuse tagamiseks tehakse. Toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumisel teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, olenemata asjaolust, kas toetuse taotlus või taotleja vastavad taotlejale ja toetuse taotlusele sätestatud nõuetele ja projekt vastab sätestatud valikukriteeriumitele. Rakendusüksusel on toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumisel õigus teha toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotleja ja taotluse nõuetele vastavust sisuliselt kontrollimata ja projekti valikukriteeriumeid hindamata. Määruse §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmine. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja on renoveerimistöödega alustanud enne taotluse esitamist ja ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Samuti jäetakse rahuldatama taotlused, mille rahastamise tarbeks ei jätku eelarvevahendeid ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada. Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta määruse nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud, kui taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid, kui taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust või kui taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata. Määruse §-s 23 sätestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetussummat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka taotleja, mittenõustumise korral vormistatakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse osaline rahuldamine on rakendatav näiteks juhtudel, kui osa projekti tegevustest ole otstarbekad või seaksid ohtu eesmärkide saavutamise. Lisaks võib rakendusüksus teha taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, st rahuldada taotluse kõrvaltingimusega. Sel juhul ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui 33 ta on rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased andmed rakendusüksusele. Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse. Kõrvaltingimust saab rakendada, kui see on otstarbekas tagamaks projekti kvaliteetsemat ja tulemuslikumat elluviimist ning ennetamaks võimalikke probleeme projekti elluviimisel. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Määruse §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine algatab rakendusüksus või toetuse saaja. Viimane teeb selleks kirjaliku avalduse. Kui taotluse alusel rahastatavad tegevused on muutumises, peab taotleja algatama viivitamata rahastamise otsuse muutmise. Enne ei tohi muudatusi rakendada, kui need ei ole kinnitatud. Igal juhul tuleb aga rakendusüksust muudatustest teavitada enne nende rakendamist, isegi kui need ei eelda rahastusotsuse muutmist. Kui taotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta projekti toetatavat tegevust, tegevuse ulatust, planeeritavat tulemust, abikõlblikke kululiike, abikõlblikkuse perioodi, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Vajaduse korral hinnatakse taotletavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele ehk siis hinnatakse muudetud taotlust uuesti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja on põhjendatud. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või muudatuste aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustamiseks on rakendusüksusel aega 30 tööpäeva alates taotluse saamisest. Määruse §-s 25 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Kehtestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruses või eelnõukohases määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja väljamakstud toetuse tagasi maksma. 7. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise tingimused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. Määruse §-s 26 käsitletakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajale antakse õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse taotlemise ja sellega seotud protseduuridega. 34 Toetuse saajal on seevastu kohustus kasutada toetust sihtotstarbeliselt, nii nagu taotluse rahuldamise otsuses kindlaks on määratud. Lisaks peab ta tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja vastutab selle eest, et tal oleksid olemas projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused ning et ta jälgiks keskkonnaalaseid õigusakte. Kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, tuleb kooskõlastada muudatused rakendusüksusega enne tööde tegemist. Rekonstrueerimistööde tegijaga sõlmitav leping peab sätestama tööde garantii tähtajaks vähemalt viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning rakendusüksusel on õigus paikvaatluse ajal kontrollida lepingute kehtivust. Kestusnõude tagamise kohustus peab olema arusaadav taotlejale juba taotlemisel, samuti see, kuidas selle nõude täitmist hinnatakse, tõendamaks suutlikkust hoida projekti tulemusi sihipäraselt töös. Viie aasta pikkune kestusnõue on suurema ja kestvama investeeringu puhul igati asjakohane. Määruse §-s 27 täpsustatakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise korda. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus lähtuda registris ostumenetluse korraldamisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“ kehtestatud tingimustest. Kui rekonstrueerimistööd tehakse § 10 lõikes 2 sätestatu kohaselt, lähtutakse määruse lisast 2 „Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused § 10 lõikes 2 sätestatud juhul“ olenemata rekonstrueerimistööde maksumusest. Toetuse saajal on võimalus viia rekonstrueerimistööde ostumenetlus läbi registris ise või volitada selleks teisi pädevaid isikuid. Toetuse saaja saab volitada ostumenetlust läbi viima ka rakendusüksust. Rakendusüksus viib toetuse saaja soovil läbi tehnilise menetluse ehk sisestab ostu registrisse ning viib läbi hindamise. Toetuse saaja sõlmib ehituslepingu edukaks osutunud pakkujaga. Ostumenetluse läbiviimisel kasutatakse määruse lisas toodud tingimusi. Rakendusüksus tagab ostumenetluse läbiviimisel asutusesiseste funktsioonide lahususe. Toetuse saaja ostu nõuetekohane läbiviimine omab väga suurt mõju toetatava projekti abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse registris juba enne toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole olnud vajadusel mõistlikult võimalik vastava ostu tingimusi üle vaadata. Lisaks puudub kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste läbiviimine enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates. Toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid peavad arvestama, et nõuetekohase ostumenetluse läbiviimine on toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus ning ostu viiakse läbi, sh teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud korraldada ühine ostumenetlus. Sel juhul korraldatakse ühine ost (nt volitades ühe enda hulgast registris vastavat protseduuri toetuse saaja ostuna tegema), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud 35 kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest. Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu tööde ja teenuste maksumus. Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel rekonstrueerimisturule siseneda. Lõikes 4 sätestatakse nõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel. Nõuded on kooskõlas ühendmääruse asjakohaste sätetega. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole toetuse saajal registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra. Lõike 5 kohaselt ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada elektroonilist riigihangete registrit teenusepakkuja leidmiseks, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Sätte eesmärk on tagada üksikute toetatavate tegevuste puhul, millele eraldatakse toetust lihtsustatud kuluhüvitamisviisi alusel, võimalus registrit ja toetuse määruse lisas ettenähtud toetuse saaja ostumenetluse tingimusi järgimata leida lihtsustatud korras asjakohane teenuseosutaja. Määruse §-s 28 sätestatakse rakendusüksuse kohustused ja õigused. Rakendusüksuse õigused ja kohustused on loetletud määruses. Lisaks väljatoodud loetelule lähtub rakendusüksus ka ÜSS2021_2027 sätestatud õigustest ja kohustustest. 8. peatükk Aruannete esitamine Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja toetuse maksmine. Määruse §-ga 29 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele lõpparuanne. Täpsem aruande esitamise tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Lõpparuande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-toetuste keskkonna kaudu ning need esitab rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõiguslik isik. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgse aruande projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 36 Rakendusüksusel on õigus nõuda vajaduse korral aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Määruse §-s 30 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud või kui see on tasutud omafinantseeringu ulatuses. Reegel võimaldab teha toetuse makse otse müüjale või töövõtjale, sh alltöövõtjale. Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab müüja või töövõtja, kelle arve suhtes ülekanne tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt rakendusüksus. Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja toetuse saajale üksnes tingimusel, kui rakendusüksus suudab teha väljamakse märgitud tähtajaks. Seega rakendusüksus peab hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise tähtajaks. Kui rakendusüksusel tekib selles kahtlusi, peab ta toetuse saajat sellest teavitama, saates kuludokumendi e-toetuste keskkonnas toetuse saajale korrigeerimiseks. Toetuse saaja esitab sel juhul e-toetuste keskkonnas tasutud kuludokumendi. Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud. Kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul tehakse makse, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda ka toetuse ettemaksena. Krediidi- või finantseerimisasutus ei pruugi ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid on toodetud, kuid neid ei ole veel hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks turule toomiseks on vajalik toetuse väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse summast väljastatakse ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu kasutamist. Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus. Toetuse saajal tuleb tõendada 90 kalendripäeva sees arvates ettemakse tegemisest, ettemakse edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks asjakohase maksekorralduse. Lõppmakse taotlus ei või olla hilisem abikõlblikkuse perioodist, s.o 31. august 2026. a. Määruse §-s 31 sätestatakse toetuse maksmise eritingimused. Säte käsitleb toetuse maksmise tingimusi lihtsustatud kulude arvestuse alusel. Kuni 200 000eurose projekti kogukulude korral määratakse kindlasummalise makse toetuse saaja poolt taotluses esitatud kulude eelarve ja taotluse rahuldamise otsuse alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hindab rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist, arvestades kulu abikõlblikkuse üldtingimusi, sh kulud peavad olema põhjendatud. Lihtsustatud kulude alusel abikõlblike kulude määramisel ja toetuse määramisel jälgitakse, kas kavandatud kulude eelarve on optimaalne, mis võib hõlmata võrreldavate hinnapäringute või pakkumuste alusel eelarve asjakohasuse hindamist. Kui kindlasummalise makse suuruse aluseks olevad eeldatavad abikõlblikud kulud või nende eelarve või taotletav toetussumma ei ole põhjendatud, teeb rakendusüksus taotluse või projekti muutmise ettepaneku. Kui taotleja ei muuda taotlust, teeb rakendusüksus sõltuvalt asjaoludest taotluse osalise rahuldamise otsuse, 37 määrates otsuses kindlasummalise makse suuruses, mis on tema arvates asjakohane, või jätab taotluse rahuldamata. Määruse §-s 32 loetletakse maksetaotluse lisadokumendid. Sätte kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele, kinnitustele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, standardi EVS-EN ISO 16032 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav tehnosüsteemide mürataseme mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Nimetatud mõõdistusprotokolle ja auditit koostaval ettevõttel peab olema vastava tegevuse akrediteering. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli varem rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu. Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Maksetaotlusele lisatakse ühtlasi teave toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest. Rakendusüksusel peab olema võimalik hinnata toetuse saaja projekti nõuetekohast elluviimist. Toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud kulude alusel. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse tingimustele, sh toetuse saaja kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel. Vajaduse korral teeb rakendusüksus paikvaatluse. Määruse §-s 33 käsitletakse makse menetluse peatamist. Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse maksmise menetlemine osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamisega seonduv. Määruse §-s 34 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust. Osaline või täielik tagasimaksmise nõue tehakse, kui kulu ei ole abikõlblik, toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata, toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse, ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Üldjuhul võib toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul alates toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist 38 tuleneb teisiti, siis rakenduvad riigiabi andmist reguleeriva õigusakti nõuded. Näiteks, ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Toetuse tagasimaksmiseks on aega 60 kalendripäeva. Määruse §-s 35 sätestatakse vaidemenetluse kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide ÜSS2021_2027 §-s 31 kehtestatud korras. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale, tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrused. Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; • CPRi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). 4. Määruse mõjud Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute eluiga. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes, mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal 39 ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse määr. Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringu järgi on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Lokaalse taastuvenergia tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude alanemise, kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma võrgutasusid, aktsiisi ega käibemaksu. Elamute rekonstrueerimine on suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamine. Ilmselt mitte ükski ELi riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke toetamata elamute rekonstrueerimist ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramata. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. Pikaajaline eesmärk on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või sellele võimalikult lähedane tulemus, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete kujundamisel turutõrgetega arvestades ja rekonstrueerimiste elluviimise võimelünki tasakaalustades. Vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete hulk ja üldine hoonete kehv seisukord väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete statistilises tehinguhindade võrdluses piirkondadevaheliste hinnaerinevuste suurenemise, mis omakorda hoiab all elamute väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte linnapiirkondadega, ning rekonstrueerimisest, sh toetuse arvelt saadava vara väärtuse kasv realiseerub enim juba niigi kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades piirkondlikke erinevusi omanike netovara väärtuses veelgi. Ida-Virumaal on palju rekonstrueerimist vajavaid korterelamuid piirkonna tööjõumahuka tööstuspärandi tõttu. Senine üle-eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust ning kinnisvara madalat hinda 19 , on mõistlik suunata lisavahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale. Eesmärk on lahendada piirkondlikud tõrked, kasvatada rekonstrueerimisalast kompetentsi ja inimeste teadlikkust, parandada ligipääsetavust kapitalile ning kogemust riiklike toetuste taotlemisel. Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel. Toetust antakse lähtudes korteriühistu nõuetest ja eeltingimuste täitmise vastavusest, korteriühistu elanike sooline, vanuseline jms kuuluvus ei mõjuta otse korteriühistu kui 19 https://maaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Eesti%20kinnisvaraturg%202023.pdf lk 55, kättesaadav seisuga 18.06.2024. 40 taotleja ja toetuse saaja tingimustele vastamist. Toetuse andmise tingimused laienevad kõikidele taotlejatele ühetaoliselt. Rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Riiklikku toetust ei saa käsitada pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega uusi tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meetme rahastamiseks on ette nähtud rakenduskava vahenditest 15 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 70-80% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering, riiklik kaasfinantseering on 0 eurot. Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal pärast toetusmeetmes otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde tegemist ehk pea samal ajal maksutulude laekumisega). Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse suurenemisest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule arvamuse avaldamiseks. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud tihedas koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. 41 Lisa 1. Toetuse saaja ostumenetluse tingimused terviklikuks rekonstrueerimiseks. Lisa 2. Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused osaliseks rekonstrueerimiseks. Eelnõu seletuskirjale on lisatud: Lisa 3. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks. 42  Kliimaminister ….2024. a määrus nr … „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ Lisa 1 TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED (TERVIKLIK REKONSTRUEERIMINE) 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi. 1.2. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. 1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama kolme tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente või mille tulemusel muutuksid juba esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei ole lubatav selgitustaotlustele vastamise raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud punktis 1.3 nimetatud juhul, kui pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega. 1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise ettevõtja vahenditele tuginedes. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise ettevõtja nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. Isik, kelle vahenditele oma kvalifitseerimisnõuete tõendamiseks tuginetakse, peab alati osalema lepingu täitmisel. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos isiku, kelle andmetele pakkuja kvalifitseerimisnõuete täitmiseks tuginetakse, kirjalikku kinnitust, millises osas isik lepingu täitmises osaleb, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastava kinnituse esitamiseks. Kui kinnitust ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele. 1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks. 1.7. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.9. Ostus on lubatud esitada ettevõtjate poolt ühine pakkumus. Ühise pakkumise korral loetakse, et ettevõtjad vastutavad ostumenetluse tulemusel sõlmitud rekonstrueerimistööde lepingu eest solidaarselt. Ühise pakkumise esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus täidetud või see on täidetud summeeritult kui ühispakkujad tuginevad üksteise vahenditele. 1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimiste pidamise võimalustest teavitatakse ettevõtjaid ostu alusdokumentides. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus. 1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma käibemaksuta summana. 1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse igakordselt vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem. 1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust. 1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus või on muutmise võimalus ja tingimused ette nähtud lepingus. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt; 2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta. 2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Eestis registreeritud pakkuja esitab tõendi võlgnevuste puudumise kohta Maksu- ja Tolliameti digitempliga. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut: 2.3.1. pakkuja esitab kinnituse, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, kui vastavad alltöövõtjad on eristavalt välja toodud, peab olema võimalik tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi (kuus kalendrikuud) jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuse tõendamisel teise ettevõtja andmetele, kuid see ettevõtja ei ole märgitud pakkuja alltöövõtjaks, ei ole kohustust sellise ettevõtja kohta käesolevas punktis nimetatud tõendit esitada; 2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega samaväärse asutuse tõendid; 2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused. 2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (ilma käibemaksuta). Kui pakkuja ei ole tegutsenud enne pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt ühte majandusaastat või ei oma vastavat käivet, loetakse nõue täidetuks, kui pakkuja esitab pakkumuse koosseisus teise ettevõtja, kellel on vastav käibenõue täidetud, kirjaliku kinnituse et selline ettevõtja lubab oma käibeandmetele pakkujal tugineda ja osaleb lepingu täitmisel. 3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga. 3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Toetuse saajal on õigus anda enne uue ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg, ehitusaegse tagatise esitamiseks, juhul kui pakkujal esineb objektiivne asjaolu, millest tulenevalt ei ole võimalik esitada ehitusaegset tagatist enne lepingu sõlmimist. Vastavat asjaolu tuleb toetuse saajale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendada enne lepingu sõlmimist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. 3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise ühe protsendi ulatuses ostumenetluses avaldatud lepingu eeldatavast maksumusest. 4.2. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt ühekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteeriumid Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse registris automaatselt pakutava valemiga.  Kliimaminister ….2024. a määrus nr … „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ Lisa 2 KORTERIÜHISTUST TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISOSTUDE TINGIMUSED (OSALINE REKONSTRUEERIMINE) 1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimisostu läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris (kui rekonstrueerimise eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot käibemaksuta) või vähemalt kahe võrdleva pakkumise võtmiseks (kui rekonstrueerimise eeldatav maksumus on alla 60 000 eurot käibemaksuta) 1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. 1.2. Juhul, kui toetuse saaja ostu eeldatav maksumus on alla 60 000 eurot (käibemaksuta) on lubatav võtta võrdlevad pakkumused (vähemalt kaks pakkumust) omavahel sõltumatute pakkujate poolt ilma elektroonilist riigihangete registrit kasutamata, kuid toetuse saaja peab siiski arvestama, et väljavalitud pakkuja vastaks käesolevas lisas toodud kriteeriumitele ja tingimustele ja need on kajastatud asjakohases pakkumuskutses. 1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Sama tähtaeg kohaldub ka juhul, kui toetuse saaja ei pea elektroonilist riigihangete registrit kasutama, kuid edastab pakkumuskutsed e-kirja kaudu väljavalitud ettevõtjatele kui potentsiaalsetele pakkujatele. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata juhul, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja kolme tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele (läbi elektroonilise riigihangete registri kui seda kasutatakse või läbi e- kirjavahetuse). Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente või mille tulemusel muutuksid juba esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei ole lubatav selgitustaotlustele vastamise raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud punktis 1.3 nimetatud juhul, kui pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega. 1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise ettevõtja vahenditele tuginedes. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise ettevõtja nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. Isik, kelle vahenditele oma kvalifitseerimisnõuete tõendamiseks tuginetakse, peab alati osalema lepingu täitmisel. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos isiku, kelle andmetele pakkuja kvalifitseerimisnõuete täitmiseks tuginetakse, kirjalikku kinnitust, millises osas isik lepingu täitmises osaleb, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastava kinnituse esitamiseks. Kui kinnitust ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele. 1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku allkirjastatud kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks. 1.7. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.9. Ostus on lubatud esitada ettevõtjate poolt ühine pakkumus. Ühise pakkumise korral loetakse, et ettevõtjad vastutavad ostumenetluse tulemusel sõlmitud rekonstrueerimistööde lepingu eest solidaarselt. Ühise pakkumise esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus täidetud või see on täidetud summeeritult kui ühispakkujad tuginevad üksteise vahenditele. 1.10. . Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimiste pidamise võimalustest teavitatakse ettevõtjaid ostu alusdokumentides. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus. 1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma käibemaksuta summana. 1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse igakordselt vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem. 1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust. 1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus või on muutmise võimalus ja tingimused ette nähtud lepingus. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt; 2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta. 2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Eestis registreeritud pakkuja esitab tõendi võlgnevuste puudumise kohta Maksu- ja Tolliameti digitempliga. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut: 2.3.1. pakkuja esitab kinnituse, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, kui vastavad alltöövõtjad on eristavalt välja toodud, peab olema võimalik tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi (kuus kalendrikuud) jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuse tõendamisel teise ettevõtja andmetele, kuid see ettevõtja ei ole märgitud pakkuja alltöövõtjaks, ei ole kohustust sellise ettevõtja kohta käesolevas punktis nimetatud tõendit esitada; 2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega samaväärse asutuse tõendid; 2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused. Juhul kui ostumenetlust ei korraldata elektroonilises riigihangete registris, kuid projekti elluviimisse on kaasatud tehniline konsultant, esitab tehniline konsultant või edukaks tunnistatud pakkuja vastava kinnituse eraldiseisvalt korteriühistu või rakendusüksuse nõudmisel. 2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega. Kui pakkuja ei ole tegutsenud enne pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt ühte majandusaastat või ei oma vastavat käivet, loetakse nõue täidetuks, kui pakkuja esitab pakkumuse koosseisus teise ettevõtja, kellel on vastav käibenõue täidetud, kirjaliku kinnituse et selline ettevõtja lubab oma käibeandmetele pakkujal tugineda ja osaleb lepingu täitmisel. 3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. 3.3. Pakkuja meeskonnas peab olema üks või mitu (järgnevaid nõudeid meeskonna liikmetele kasutada ostus kvalifitseerimistingimuste seadmisel juhul, kui vastavat tööd, mille jaoks pädev isik on vajalik, toetatava projekti raames teostatakse) järgneva pädevusega isikut (toetuse saaja sätestab ostus pädevusnõuded vaid juhul, kui ehitusprojektis on vastava töö teostamine toetuse saaja korterelamus ette nähtud): 3.3.1. hoonete ehituse spetsialist, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 meetrit; 3.3.2. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele; 3.3.3. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele; 3.3.4. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab omama järgnevaid registreeringuid (toetuse saaja sätestab ostus registreeringud vaid juhul, kui ehitusprojektis on vastava töö teostamine toetuse saaja korterelamus ette nähtud. Majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga.): 3.4.1. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liigiga: üldehituslik ehitamine; 3.4.2. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusala liigiga: sisekliima tagamise süsteem; 3.4.3. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusala liigiga: hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem; 3.4.4. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.5. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.6. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Toetuse saajal on õigus anda enne uue ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg, ehitusaegse tagatise esitamiseks, juhul kui pakkujal esineb objektiivne asjaolu, millest tulenevalt ei ole võimalik esitada ehitusaegset tagatist enne lepingu sõlmimist. Vastavat asjaolu tuleb toetuse saajale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendada enne lepingu sõlmimist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. 3.7. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise ühe protsendi ulatuses ostumenetluses avaldatud lepingu eeldatavast maksumusest. 4.2. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt ühekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteeriumid Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse elektroonilises riigihangete registris automaatselt pakutava valemiga.  .....2024 Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks. Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lõike 2 alusel analüüsi arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks kliimaministri ….2024 määruse nr … „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi TAT) kohaselt tehnilise konsultandi teenusele. [Meetme number 21.6.1.16. sekkumine „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“] 1.1 TOETATAV TEGEVUS Ühikuhinna alusel toetatakse korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse kasutamist. Tehnilise konsultandi teenuse osutamisega ei kaasne riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Tehnilise konsultandi teenuse osutamine on oluline osa rekonstrueerimistööde ettevalmistavatest tegevustest ja teenust tellitakse juba enne toetuse taotluse esitamist, jätkudes seejärel kogu projekti elutsükli jooksul. Standardiseeritud ühikuhinna põhistamine on vajalik selleks, et muuta teenuse tellimine korteriühistute jaoks läbipaistvamaks, selgemaks ja lihtsamaks. Lisaks aitab standardiseeritud ühikuhind vähendada võimalikke vaidlusi teenuse hindade üle ning soodustab ausat konkurentsi teenusepakkujate vahel. Ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib TAT-s näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel, TAT-s reguleerib § 8 lõige 3 (eelnõu). 1.2 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHIND JA TOETUSE SUURUS Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel on arvestatud EIS poolt rakendatava meetme nr 21.2.1 alusel teostatud 2023. a taotlusvooru (maksumusega ca 80 mln eurot) „Korterelamute rekonstrueerimise toetus I “ 146 rahastatud toetuse taotluse andmeid, mille puhul oli võimalik üheselt tehnilise konsultandi teenuse kogumaksumust määrata. Eelnev korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvoor oli aastal 2020 ja arvestades 2022. aastal toimunud üleüldist hinnatõusu on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2023. aasta taotlusvoorus sõlmitud tehnilise konsultandi lepingu maksumustega, kuna viimase aasta baasväärtuse algandmete aluseks võtmine on realistlik ja peegeldab kõige täpsemalt tegelikke turutingimusi ja teenuse maksumust, ilma COVID aegsete hinnakõikumistega. Ajakohased andmed tagavad, et ühikuhinna kalkulatsioonid põhinevad tegelikel ja usaldusväärsetel andmetel, mis aitab vältida vaidlusi ja ebakindlust kulude osas. Sellest lähtuvalt ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud. Standardiseeritud ühikuhind tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on määratud toetuse andmise tingimustes (toetuse osakaal 50%). Kõnesolev kulu on hüvitatav ainult lihtsustatud kulumudeli alusel, mis tähendab, et ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt ning samuti ei toimu sama kuluartikli alusel kulude hüvitamist kuludokumendi alusel. Analüüsi aluseks on võetud tehnilise konsultandi teenuse maksumus koos käibemaksuga, mis on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna korteriühistu ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub korteriühistul võimalus käibemaksu tagasi taotleda. Juhul, kui korteriühistu on käibemaksukohuslane ja neil on õigus käibemaksu tagasi küsida riigilt, tuleb ühikuhinna määramisel arvestada käibemaksu tagasiküsimise võimalusega. Tabel 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumused 2023.a taotlusvooru andmetel Teenuse maksumus, € Keskmine 7 411 Mediaan 7 200 Maksimum 16 800 Miinimum 3 000 Lisaks keskmisele teenuse keskmisele maksumusele analüüsiti ka võimalikku korterelamu suuruse ja asukoha mõju teenuse maksumusele. Korterelamu suuruse (korterite arvu) ja teenuse maksumuse vahel statistiliselt olulist seost ei tuvastatud. Tehnilise konsultandi teenuse sisu on määratletud toetuse andmise tingimuste määruses (TAT § 9) ja ei sõltu otseselt hoone suurusest. Joonis 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse sõltuvus korterelamu korterite arvust. Maakondade lõikes on teistest kõrgema teenuse maksumusega Harju maakond. Ida-Viru ja Saare maakonnast toetuse taotlusi ei esitatud. Tabel 2. Tehnilise konsultandi teenuse maksumus maakondade lõikes 2023.a taotlusvooru andmetel Maakond TK teenuse Erinevus Valimi maksumus, € keskmisest, % suurus Harju maakond 11 217 51% 9 Hiiu maakond 5 894 -20% 3 Ida-Viru maakond 0 Jõgeva maakond 9 257 25% 3 Järva maakond 6 857 -7% 7 Lääne maakond 6 048 -18% 5 Lääne-Viru maakond 8 689 17% 23 Põlva maakond 6 979 -6% 8 Pärnu maakond 6 444 -13% 17 Rapla maakond 8 892 20% 10 Saare maakond 0 Tartu maakond 6 632 -11% 24 Valga maakond 6 300 -15% 5 Viljandi maakond 6 109 -18% 20 Võru maakond 7 528 2% 12 Paljud tehnilised konsultandid pakuvad teenust üle Eesti ja vältimaks olukorda, kus teenuse osutamisel eelistatakse ühte maakonda teisele, võetakse ühikuhinna aluseks kõikide maakondade keskmine teenuse maksumus. Selline lähenemine aitab ära hoida turumoonutusi, kuna see tagab, et teenuse hind ei sõltu konkreetsest piirkonnast, vältides seeläbi olukorda, kus väiksema ühikuhinna maksumusega maakondades ei pruugi olla aktiivset teenuse osutamist. Välistamaks üksikute keskmisest oluliselt kallimate või odavamate pakkumuste mõju ühikuhinnale, on tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna määramise aluseks tehnilise konsultandi teenuse mediaankeskmine maksumus 7200 eurot (koos KM-ga). Mediaankeskmine maksumus näitab maksumust, millest analüüsi aluseks olnud valimist pooled tehnilise konsultandi teenuse maksumused on suuremad ja pooled on väiksemad. Tabel 3. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhind 2023.a taotlusvooru andmetel Ühikuhind (unit cost) Valimi suurus Ühiku Toetuse kogumaksumus, € määr, % Tehnilise konsultandi teenus 146 7200 50% 1.3 KULUDE HÜVITAMINE JA MAKSETAOTLUSTE VALIDEERIMINE Maksete tegemine on seotud saavutatud eesmärkide valideerimisega. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos TAT-s kehtestatud tõendusdokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksus kontrollib tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Rakendusüksusele esitatakse tõendus eesmärkide saavutamise osas. Tõendusdokumendid on TAT-s määratletud dokumendid, sh sisaldab järgimisi dokumente standardiseeritud ühikuhinna tõendamiseks: 1) töö teostamiseks sõlmitud leping; 2) töö sooritamist tõendavad dokumendid - nt kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad (nt akt); 3) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse aluseks olevate kulude tegemist. 1.4 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turu olukorrale või teenuse osutamise ulatus muutub oluliselt pärast standardiseeritud ühikuhinna kehtestamist (nt, kui projekt nõuab ootamatult rohkem/vähem ressursse või teenuse maht suureneb/väheneb, võib olla vajalik ühikuhinna korrigeerimine, et arvestada nende muudatustega), siis tehakse olemasolevate hindade ja situatsiooni baasil hindade korrigeerimine. Kulumudeli hinnad on põhistatud 2023. a algandmete keskmiste hindade alusel. Igal järgneval aastal on võimalik mudelis toodud hindadele lisada vastavalt Statistikaameti poolt määratletud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) tarbijahinnaindeksi keskmist muutust aasta baasil.