Ametikiri projekti nr 1.5.0303.12-0534 väljamakse aruande 6 jaoks

4395470 -764540 0 0 4395470 -763270 0 0 Kvaliteedijuhtimine sotsiaalvaldkonnas 6.veebruar 2013 Koolitaja : Tiia Tammaru Koolituse päevakava 10:00-11:30 Ülevaade kvaliteedi juhtimise mudelitest ja nende rakendamise ko gemustest Eestis – haridus , turism , avalik sektor 11:30-11:45 Paus 11:45-13:15 Vabatahtl ik Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraa mistik . Kvaliteedijuhtimise rakendamise võima lused Eesti sotsiaalteenuste valdkonnas – kuidas läheneda ? 13:15-13:45 Lõuna 13:45 -15:00 Rühmatöö/dis kussioon : Mis on kvaliteetne sotsiaalteenus ja kuidas seda tagada ? 15:00-15:15 Paus 15:15-16:30 Rühmatöö tulemuste arutelu ja kokkuvõte   4249420 -707390 0 0 4109720 -767080 0 0 Kvaliteedijuhtimine sotsiaalvaldkonnas 6. märts 2013 Koolitaja: Tiia Tammaru Koolituse päevakava 10:00-11:30 Ülevaade loova probleemilahenduse protsessist ja meetoditest - kvaliteedi tööriistadest (7 lihtsat ja 7 uut MP meetodit, 7 loova töö meetodit). 11:30-11:45 Paus 11:45-13:15 Rühmatöö/diskussioon: meetodite kombineeritud kasutamine – probleemi defineerimine. 13:15-13:45 Lõuna 13:45 -15:00 Rühmatöö/diskussioon: meetodite kombineeritud kasutamine - probleemi analüüs, juurpõhjuse väljaselgitamine. 15:00-15:15 Paus 15:15-16:30 Rühmatöö/diskussioon: meetodite kombineeritud kasutamine – lahendusteede valik ja planeerimine. Kristi Reimets Saatja: Triin Nolo <[email protected]> Saatmisaeg: 22. november 2013. a. 11:07 Adressaat: Kristi Reimets Teema: RE: Projekt nr. 1.5.0303.12-0534 VMT4 Tere Jah, kui teil muudest ridadest üle jääb ja toitlustuse summa ühe inimese kohta üle 20€ (koos KM-ga) ei lähe. Parimat Triin Nolo Rahandusministeerium 611 3724 From: Kristi Reimets [mailto:[email protected]] Sent: Friday, November 22, 2013 11:06 AM To: Triin Nolo Subject: RE: Projekt nr. 1.5.0303.12-0534 VMT4 Tere Triin, Meil tekkis konverentsiga seoses küsimus. Konverentsi vastu on olnud suurem huvi, kui me oodata oskasime ja juba on registreerinud ennast 120 inimest (koos esinejatega). Sellega seoses kasvavad ka toitlustamise arved. Kas meil oleks võimalik kasutada raha selle osa katmiseks teistest konverentsi eelarve ridadest? Nt ruumi rendi ja tehnika osast ning sünkroontõlkijate eelarvest (mis nendest üle jääb). Tervitustega, Kristi Reimets projektijuht Astangu KRK Tel: + 372 687 72 23 Mob: +372 56 66 59 96 www.equass.ee www.astangu.ee From: Keiu Talve Sent: Monday, November 11, 2013 12:36 PM To: Triin Nolo Cc: Kristi Reimets; Ellen Rannamets Subject: RE: Projekt nr. 1.5.0303.12-0534 VMT4 Hästi, küsime seiret eraldi. Me ise oleme tavaliselt küll seiret küsinud tagasiside ühe osana, mitte registreerumisel, sest kõik need, kes registreeruvad, ei tule kohale. Aga kindlasti küsime. Keiu EQUASS Eesti 1 Astangu KRK Tel: +372 5682 9104 www.equass.ee www.astangu.ee From: Triin Nolo [mailto:[email protected]] Sent: Monday, November 11, 2013 12:31 PM To: Keiu Talve Cc: Kristi Reimets; Ellen Rannamets Subject: RE: Projekt nr. 1.5.0303.12-0534 VMT4 Tere Jah, saime kokkulepitud teemadest ühtemoodi aru. Seire puhul oleks mõistlik jah, lasta panna linnuke tagasiside lehele, et kumma projekti osaleja ta oli, sest projektiväliste inimeste rahulolu meile huvi ei paku. Praegu mõtlen, et tegelikult oleks äkki mõistlik teha üritusele 2 registreerimislehte ka, sest lisaks nimele ja asutusele soovime meie teada ka seda, palju oli meie sihgrupis naisi, mehi, mis haridust omatakse ja mis vanuses ollakse (ehk see anonüümne registreerimisleht http://www.avalikteenistus.ee/public/Haldusmeede/Registreerimisleht_personaalne.doc millele võiks nt 100 rida juurde teha ja tavalisele reg.lehele lisaks täita). See kõik tundub keeruline, aga kahjuks selliste kokkuliidetud üritustega ongi natuke raskem. Parimat Triin Nolo Rahandusministeerium 611 3724 From: Keiu Talve [mailto:[email protected]] Sent: Monday, November 11, 2013 12:19 PM To: Triin Nolo Cc: Kristi Reimets Subject: Projekt nr. 1.5.0303.12-0534 VMT4 Tere, Saime eelmisel teisipäeval kokku ja arutasime projekti seminari läbviimist koos teise tegevuse/ projektiga ja kulude jagunemist sel juhul. Panen lihtsalt meie kokkuleppe kirja, et oleksime kindlad, et oleme ühtemoodi aru saanud ja lisaks tekkis veel üks küsimus. 1. Leppisime kokku, et on OK, kui meie üritus toimub koos teise tegevuse/projekti üritusega (kuna sihtgrupp suuresti kattub). 2. Võime ürituse välja kuulutada mõlema projekti teavitust kasutades, kuna kulsid katame mõlemast projektist. 3. Sihtgrupi eest, kes ei ole abikõlblik antud projekti raames, tasume toitlustuse kulud teise tegevuse vahenditest, lisaks on mitmeid bürookulusid (sertifitseereimitseremoonia raames nt pildiraamide ost, sertifikaatide väljaprint jms), mis tasume teise tegevuse kuludest. Kas nende osas on kokkulepped OK? Küsimus: Kuidas aga peaksime eristama seiret? Küsin seepärast, kuna tagasisidet ja seiret kogume tavaliselt anonüümselt, siis kas nüüd peaksime küsima osalejatelt ka seda, millise tegevuse raames nemad just 2  üritusel viibivad või kas on üldse oluline seire puhul hakata eristama sihtgruppe või arvestame kogu seire sihtgrupiga? Tervitustega, Keiu talve EQUASS Eesti Astangu KRK Tel: +372 5682 9104 www.equass.ee www.astangu.ee Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. 3  Olete oodatud osalema sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil „Ise tehtud, hästi tehtud“ mis toimub 11.detsembril 2013 kl 10-15 Tallinnas, Hotell Euroopas (Paadi tn 5) Konverentsi raames toimub ka EQUASS Assurance kvaliteedimärgi saanud asutuste sertifitseerimistseremoonia. Konverents on suunatud kõigile sotsiaalsektori kvaliteedihuvilistele sh kvaliteedisüsteemi rakendajad, teenuse korraldajad, teenuse osutajad, teenuse saajad, partnerid, spetsialistid, koolitajad, rahastajad, üliõpilased jne. Konverentsi kava: 09:30 Registreerimine ja tervituskohvi 10:00 Avasõnad ja tegevustest ülevaade (EQUASS Eesti juht Keiu Talve) 10:20 Kvaliteedi edendamisest teistes sektorites Eestis (Eesti Kvaliteediühingu esinaine Tiia Tammaru) 10:40 Sotsiaalkindlustusameti kogemus teenuste disainimisel (Sotsiaalkindlustusameti teenuste juht Merlin Kreis) 11:00 Asutuse kogemus kvaliteedisüsteemi rakendamisest  11:15 Kvaliteedikultuuri loomine ja personali kaasamine kvaliteedi tagamisel (EQUASS ekspert Guus van Beek) 12:00 LÕUNA 12:40 Pealelõunane värskendus! 12:50 Kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüs asutuste enesehinnangu põhjal (EQUASS Eesti juht Keiu Talve) 13:10 Sotsiaalvaldkonna analüüsist ülevaade ja ettepanekud (Astangu KRK ekspert- analüütik Triin Vana) 13:50 Tulevikuvaated teenuste kvaliteedi tagamisel (Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Karin Kiis) 14:15 Sotsiaalministri sõnavõtt, Guus van Beeki sõnavõtt EQUASS Auhinna Komitee nimel ja sertifikaatide kätteandmine 14:45 Konverentsi lõpusõnad ja tordisöömine Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Täpsustatud ajakava leiate jooksvalt www.equass.ee lehelt. Konverents toimub Sotsiaalministeeriumi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ ja Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ projekti „Sotsiaalministeeriumi haldusala hoolekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine“ tegevuste raames.  Sotsiaalministeeriumi programm „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ ja Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ projekt "Sotsiaalministeeriumi haldusala hoolekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine" 01.08.2012- 31.12.2013 tegevuste raames toimub Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedikonverents „Ise tehtud, hästi tehtud“ 11.12.2013 kell 10:00 - 15:00 Tallinn, Hotell Euroopa    Kvaliteedijuhtimine sotsiaalvaldkonnas 1 9 . dets ember 2012 Koolitaja: Tiia Tammaru Koolituse päevakava 10:00-11:30 Süsteemne ja protsessikeskne lähenemine juhtimisele. Protsessi- ja funktsionaalse loogika võrdlus. 11:30-11:45 Paus 11:45-13:15 Põhi-, tugi- ja võtmeprotsessid. Protsesside kaardistamine ja kirjeldamine 13:15-1 3 : 45 Lõuna 13 : 45 -15: 00 Rühmatöö: Sotsiaalvaldkonna süsteemi protsessikeskne kaardistamine 15:3 0 -15: 1 5 Paus 15: 1 5-1 5 : 45 Rühmatöö tulemuste arutelu 15:45-16:30 Protsessijuhtimise sammud. Toimemõõtmine. Kvaliteedijuhtimine sotsiaalvaldkonnas 2 1 . nov ember 2012 Koolitaja: Tiia Tammaru Koolituse päevakava 10:00-11:30 Tervikliku juhtimise raamistik – sammud kvaliteediteel 11:30-11:45 Paus 11:45-13:15 Visioonkeskne ja strateegiline kvaliteedijuhtimine 13:15-1 3 : 45 Lõuna 13 : 45 -15: 00 Rühma töö: Eesti sotsiaalvaldkonna huvipooled, visioon, missioon, kriitilised edutegurid (CSF) ja võtmenäitajad (KPId). 15:3 0 -15: 1 5 Paus 15: 1 5-1 5 : 45 Rühmatöö tulemuste arutelu 15:45-16:30 Eesmärkide joondamine, hoshin kanri. TQM-il põhinev toimemõõtmissüsteem.  Kvaliteedijuhtimine sotsiaalvaldkonnas Koolituse eesmärk: anda ülevaade erinevatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest ja nende rakendamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. Koolitus toimub: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Astangu 27, Tallinn 24. oktoober 2012 Koolitaja: Tiia Tammaru Koolituse päevakava 10:00-10:20 „Sotsiaalministeeriumi haldusala hoolekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine“ projekti tutvustus (projektijuht Elena Kirt ja analüütik/ ekspert Triin Vana) 10:20-11:30 Kvaliteedi mõiste ja selle areng. Kvaliteedijuhtimine ja juhtimise kvaliteet. Kliendi- ja huvipooltekeskus ja terviklik lähenemine juhtimisele. Pidev parendamine. 11:30-11:45 Paus 11:45-13:15 Praktiline töö: Kvaliteedi tähendus ning kvaliteedijuhtimise printsiipide rakendamine sotsiaalvaldkonnas (6-3-5 brainwriting) 13:15-14:00 Lõuna 14:00 -15:30 Ülevaade enamlevinud kvaliteedijuhtimise mudelitest (standardid, täiuslikkusmudelid). 15:30-15:45 Paus 15:45-17:00 Kvaliteedi hindamine ja mõõtmine. Gonsiori 27, 10147 Tallinn Tel: 631 3550, 5695 6005 [email protected] Reg.nr. 80071540    A rve 11 seeria 2013 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 A rve kuupäev: 11 . 12 .201 3 Tallinn 13519 Tasumise kuupäev : 2 9 .12 .2013 Nimetus S umma T õlketeenus 11 .12 EQUASS seminaril 35 0 .00€ Kokku 35 0 .00€ Täname arve õigeaegse tasumise eest arveldusarvele: 221048767142 Swedbank Makse saaja: Fix Active OÜ EUROPEAN PLATFORM FOR REHABILITATION vzw/asbl Spastraat/Rue de Spa 15 B-1000 BRUSSELS www.epr.eu [email protected] T: +32 2 736 54 44 F: +32 2 736 86 22 VAT: BE 0864.922.670 Astangu Vocational Rehabilitation Center Keiu Talve Astangu street 27 EE-13519 TALINN ESTONIA INVOICE NUMBER 13000154 Our reference (Popsy) VAT Number Date Due date Cust. Number ASTANGU EE-101530589 30/12/2013 29/01/2014 20 Description Quantity Amount VAT 131236-705500 As per our Licensing Agreement extra 21 certifications in 2013 1 17.700,00 44 (20*850€ + 1*700€) Artikkel 196 - Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ Dienstverrichting niet onderworpen aan Belgische BTW art. 21§2 van het Wbtw Art.44 Richtlijn 2006/112/EG VAT % Base VAT Amount BRUTO 17.700,00 base 44 17.700,00 - base 00 base X0 VAT 0,00 base 21 % base EX - TOTAL 17.700,00 TOTAL 17.700,00 EUR Please, payment by bank transfer only, with reference to our invoice number, to KBC Bank, Markt 4, B-3080 Tervuren - Belgium Account IBAN BE35 4345 1928 3137 - BIC KREDBEBB  Kulude jagamine: Kokku 21 asutust: 8 asutuse sertifikaadid maksmisele (ehk summas 6800 EUR + KM): RM EQUASS projekt- nr. 1.5.0303.12-0534; A169500; osak 5501; konto 2500084045 15% 6.11.09.31.55 85% 6.11.09.40.55 13 asutuse sertifikaadid maksmisele (ehk summas 10900 EUR + KM): EQUASS; SFOS 1.3.0330.12-0132; fund A169107; 5501; konto 2500084045; 15% 6.11.09.31.55 ; 85% 6.11.09.40.55  EUROPEAN PLATFORM FOR REHABILITATION vzw/asbl Spastraat/Rue de Spa 15 B-1000 BRUSSELS www.epr.eu [email protected] T: +32 2 736 54 44 F: +32 2 736 86 22 VAT: BE 0864.922.670 Astangu Vocational Rehabilitation Center Keiu Talve Astangu street 27 EE-13519 TALINN ESTONIA INVOICE NUMBER 13000157 Our reference (Popsy) VAT Number Date Due date Cust. Number ASTANGU EE-101530589 30/12/2013 29/01/2014 20 Description Quantity Amount VAT 131240-705000 Our contract 2013/C/005/AST 131240-705920 Quality Conference contribution 11/12/2013 - Fees 1 750,00 44 Travel costs (85,30 € hotel, 301,26 € flight Amsterdam/Tallinn/Amsterdam) 386,56 ex Artikkel 196 - Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ Dienstverrichting niet onderworpen aan Belgische BTW art. 21§2 van het Wbtw Art.44 Richtlijn 2006/112/EG exonération TVA - débours VAT % Base VAT Amount BRUTO 1.136,56 base 44 750,00 - base 00 base X0 VAT 0,00 base 21 % base EX 386,56 - TOTAL 1.136,56 TOTAL 1.136,56 EUR Please, payment by bank transfer only, with reference to our invoice number, to KBC Bank, Markt 4, B-3080 Tervuren - Belgium Account IBAN BE35 4345 1928 3137 - BIC KREDBEBB  A L I A V I A O Ü Reg. nr 11768320 KMKR EE101335098 Narva mnt 55-5 A r v e saaja: 10152 Tallinn Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Kontaktisik: Liina Kivimäe Astangu 27 Tel.: +372 56 958 059 13519 Tallinn E-post: [email protected] Kontaktisik: Keiu Talve A/a 221047937546 Swedbank Tel.:+372 687 7223 E-post: [email protected] ARVE nr 59-L A r v e k u u p ä e v 26.03.2012 M a k s e t ä h t a e g : 02.04.2012 N r Teenuse kirjeldus / t ö ö number ühik Kogus Hind Summa Sünkroontõlge (inglise-eesti-inglise) 22.-23.03.2012 päev 400 E U R / p ä e v 800 E U R toimunud EQUASS infoüritusel j a konsultatsiooniseminaril Tallinnas, Meriton Grand Conference & Spa Hotellis. Tõlk: Liina Kivimäe. Summa 800 E U R K M 20% 160 E U R KOKKU 960 E U R Summa s õ n a d e g a : ü h e k s a s a d a k u u s k ü m m e n d eurot. T ä n a m e meeldiva koostöö eest! Arve väljastas: Liina K i v i m ä e 1  A R T KONVERENTSITEHNIKA ART Konverentsitehnika OÜ Registr.nr.10165541 KMKR EE100232419 Juhkentali 11, 10132 Tallinn Arveldusarve nr.10022024525005 SEB PANK Tel. 50 93557,50 88793 Faks 6 212 090,6 072 508 www.artko.ee IBAN: EE571010022024525005 ARVE / INVOICE Arve nr. / Invoice No. 233 A Arve kuupäev / Invoice date 17. detsember 2013 Makse tähtaeg / Due date 31. detsember 2013 Viivis 0,15% päevas maksetähtajaks maksmata summalt Klient / Customer : Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Kontaktisik : Kristi Reimets Aadress / Address : Astangu 27, 13519 Tallinn Nimetus / Description : Tehniline teenindamine konverentsitehnikaga ( 11.12.2013 ) Teenus Hulk Ühik Summa konverentsi teenus 1 päev 562,07 € 674,48 Maksumus / Amount: 562,07 € Käibemaks / VAT 20%: 112,41 € Kokku / Total: 674,48 € Summa sõnadega: kuussada seitsekümmend neli eurot ja 48 senti Arve koostas / Issued by : Ain Rebas  Ü L E M I S T E Ä R I M A J A B I S T R O O Arve nr: 260413 Arve kuupäev: 18.04.2013 Maksja : Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Maksja aadress: Astangu 27,Tallinn Maksetähtaeg: 25.04.2013 Reg.kood 70003566 Nr Kauba nimetus Kogus Ühiku Maksumus maksumus tk EUR EUR Toitlustamine 4.02 120,4 Toitlustamine 5.03 43,2 Toitlustamine 6.03 120,4 Toitlustamine 27.03 48 Maksumus: 332 Käibemaks 20% 66,40 Maksumus kokku: 398,40 Arve väljastas: K.Silla PL Cafeteria OU Tel +372 6516 615 Swedpank 11415 Tallinn, Eesti Tel+372 5850 8845 221046915608 Registrikood: 11699440 info(5)cafeteria.ee Nordea Peterburi tee 2F www.cafeteria.ee 17002781077  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 Estonia Arve nr. 97480 Kuupäev: 12.12.2013 Konto: 9053 Arve 97480 Saabumine: 11.12.2013 Lahkumine: 11.12.2013 Lk.: 1/1 Kuupäev Kirjeldus Teenused 11.12.2013 Konverentsiruumirent 350,00 EUR 11.12.2013 Toitlustamine 2278,80 EUR Netosumma 20 % 2 190,67 EUR Km 20 % 438,13 EUR Kokku 2 628,80 EUR Paid so far: Saldo 2 628,80 EUR Maksetähtaeg 7 päeva neto. 7pv neto, viivis 0,15% päev. Arve tasumisel palume märkida selgitusse arve number. Täname külastuse eest. Calistex Hotels OÜ Bank: AS SEB Pank Suur-Karja 7 / Väike-Karja 2 Tornimäe 2, Tallinn 15010, Estonia 10140 Tallinn, Estonia SWIFT: EEUHEE2X Reg nr: 12220221 IBAN: EE931010220203353227 VAT nr: EE101510059 Tel. +372 6699777; Fax +372 6699770; Konto/Acc.:10220203353227 e-mail: [email protected]    Saaja: Arve EQUASS Eesti Arve nr: 2235 Astangu 27 Kuupäev: 28.10.2013 13519 Tallinn Maksetähtaeg: 7.11.2013 Tallinna Puuetega Inimeste Koda MTÜ Endla 59 10615, Tallinn, ESTONIA Reg nr: 80010550; KMKR nr: Iban: EE602200001120181691 Swedbank 1120181691 Kirjeldus Kogus Hind Summa (EUR) Töögrupi kohvipausid 11.10 ja 25.10..2013 2 päev 34,00 68,00 Summa käibemaksuta VABA: 68,00 Arve kokku (EUR): 68,00 Arve väljastas: Kersti Martinson Võttis vastu: Telefon: 6564048 Tallinna Puuetega Inimeste Koda MTÜ E-mail: [email protected]; raamatupidamine :[email protected] Endla 59 Koduleht: www.tallinnakoda.ee 10615, Tallinn, ESTONIA Faks: 6554160  Saaja: Arve Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse Arve nr: 2288 Astangu 27 Kuupäev: 12.12.2013 Tallinn Maksetähtaeg: 22.12.2013 Viitenumber: 22884 Tallinna Puuetega Inimeste Koda MTÜ Endla 59 10615, Tallinn, ESTONIA Reg nr: 80010550; Kirjeldus Kogus Hind Summa Töögrupi kohvipausid 14.11.2013 10 in 3,80 38,00 Ei ole käibemaksukohustuslane Arve kokku (EUR): 38,00 Arve väljastas: Kersti Martinson Vottis vastu: Telefon: 6564048 Swedbank, 1120181691 E-mail: [email protected]; raamatupidamine :[email protected] IBAN EE602200001120181691 Koduleht: www.tallinnakoda.ee Faks: 6554160  Tere, Loodan, et kõik EQUASSi rakendajad on suvest ja päikesest hulganisti energiat ammutanud ja kõik on valmis töisesse sügisesse asutuma! Annan aegsasti teada, et järgmised EQUASS kogemuskohtumised toimuvad 4. septembril Tallinnas (RM EQUASS projekt) ja 6.septembril Tartus (EQUASS projekt). Kogemuskohtumisel räägime peamiselt auditi ettevalmistusest ja väga oluline, et oleksite valmis ka auditi kuupäevi kohtumisel kirja panema. Kel juba praegu konkreetsed kuupäevad valitud, siis andke ka mulle teada!!!! Iga asutus peaks planeerima 2 järjestikust päeva lõppauditiks nii, et 30 päeva enne auditi kuupäeva jõuaksite mulle saata auditi taotluse (see on Exceli fail, mida näitan ja millest räägime kohtumisel, kuid lisan selle ka kirjale, et saate sellega varakult tutvuda). Ilmselt ei jõua me lõppauditeid läbi viia oktoobri lõpuks, seega planeerime nii, et detsembri keskpaigaks oleksid kõik auditid läbi viidud. 4.sept kogemuskohtumine toimub Tallinnas, Astangu KRK-s (Astangu 27, seminariruum 402, kus oleme ka varem üritusi korraldanud). Kestvus kl 11-13. 6.sept toimub kogemuskohtumine kl 11-14 MTÜ-s Iseseisev Elu, mis asub aadressil Peetri 26, Tartu. Pakume samuti kohvi-teed ja suupisteid. Palun andke oma osalusest teada 28.augustiks ja märkige kindlasti, kas tulete 4.sept või 6.sept kogemuskohtumisele!!! Testauditite planeerimine on ka endiselt suure hooga käimas, kuid kuna väga suur hulk testauditeid on langenud augusti lõppu, mil konsultandid väga hõivatud, siis võib juhtuda, et võtan teiega ühendust, et testauditi kuupäeva edasi lükata! Kena suve lõppu! Keiu EQUASS Eesti Astangu KRK Tel: +372 5682 9104 www.equass.ee www.astangu.ee     O&M Konsult OÜ Arve nr: 3/2013 Arve kuupäev: 21.10.2013 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Maksetähtaeg: 31.10.2013 Astangu 27 13519 Tallinn Swedbank, a/a 221045387525 Nimetus Kogus Hind Summa Audit Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses 1 638,00 € 638,00 € Kokku tasuda: 638,00 € O&M Konsult OÜ Mariliis Männik-Sepp Helme 16-24 reg. nr. 11624146 10614 Tallinn Swedbank, a/a 221045387525 tel + 372 52 19 683     3768725 -872063 0 0 Sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise tö örühma koosoleku protokoll nr 3 Aeg: 14.11 .2013 kell 1 0.00 – 14 .00 Toimumis k oht : Tallinna Puuetega Inimeste Koda Osalesid: Karin Kiis, Piret Kuusküll, Merlin Kreis, Kristi Reimets, Mare Naaber, Iivi Kallaste , Keiu Talve, Aime Koger, Merike Pihla Puudus : Tauno Asuja Töörühma juhtis: Triin Vana Päevakord: Peateema: Tervikliku kvaliteedi juhtimis süsteemi teostamise etapi kaarditus ja ettepanekud arendusteks Kuidas on sotsiaalteenuste nõuded täna reguleeritud, Karin Kiis Mõisted seoses nõuete teemaga Sidusva l dkondade ja teiste riikide kvaliteedi tagamise kogemuste st Ettepanekud ja seisukohad seoses teostamise etapiga Kuidas on sotsiaalteenuste nõuded täna reguleeritud, Karin Kiis vt Dok13, Ülevaade sotsiaalteenuste nõuetest ja regulatsioonidest 1.1 KOV korraldatud ja rahastatud teenused Hooldamine hoolekandeasutuses - Terviskaitsenõuded peamiselt ruumidele, kontrollib ka Terviseamet. Palju tagasisidet et need on ebamõistlikud ja ei taga sisulist kvaliteeti. Varjupaigateenus/turvakoduteenus - teenus planeeritud lahku viia ja eraldi kirjeldada: Turvakodu teenus, kus nõuded kõrgemad, kuna sihtgrupiks ka lapsed. Varjupaigateenus, kus kehtestatud miinimnõueded vaid seoses teenuse eesmär gi ja kliendi turvalisusega - mis on sisu ja eesmärk, kohustus kehtestada ohutu töötamise kord, volitusnorm, töötaja ei tohi olla karistatud. Oluline arvestada erinevate KOV-de võimekust, seetõttu sätestatakse vaid teenuse üldine eesmärk, kuid alati jääb mitmekesisuse võimalus, mida iga KOV võib ise arendada, nt öömaja, tugikeskus jm. On risk, et kui kehtestame täpsemad ja suuremad nõuded ja KOV ei suuda neid täita, siis hakatakse arendama uusi, teise nimetusega teenuseid. Ja kuni need on KOV teenused, siis iga KOV otsustab, mis teenuseid ja millist kvaliteeti nad pakuvad. Töörühma seisukoht: Oluline oleks korrastada ja ühtlustada teenuste nimetused, see tagab ka kliendile parema arusaamise ja selguse. Võiks kaaluda teenuste täpsemaid kirjeldusi, et eesmärgid ja sisu oleksid selgemad ja sihtgrupi põhiselt kirjeldatud. Tugiisikuteenuse puhul on omavalitsusi, kus lapsevanem on määratud tugiisikuks. See kajastub ka statistikas teenusena.KOV-d kes seda teevad toovad põhjuseks, et tugiiskut ei ole leida. P õhjusena on ka teenuse osutamise vähene maht ja tingimused. SOM poolt kaalutakse nõuet, et lapsevanem ei saa olla tugiisik. Töörühma seisukoht: Pigem võiks maksta lapsevanemale toetust ja kajastada seda toetusena, mitte nimetada seda teenuseks. Läbi uue ESF perioodi planeeritud toetada KOV teenuste võrgustikke, mis võimald ab pakkuda, kel võimekust ja osta sobivat teenust kui endal suutlikkust ei ole. Uues SHS eelnõus KOV teenuste puhul toodud vaid eesmärk, mille kaudu selgub kellele seda vaja on ja mis on sisu. Kui on nõuded KOV teenustele, siis üldjuhul pigem tervisekaitsele ja ruumidele. Nõudeid personalile peaaegu ei ole. Ka sotsiaalnõustamise puhul väga üldine, mis annab võimaluse KOV-l endal sisustada nõude sisu. Mis põhjusel ei ole nõudeid kehtestatud? Linnade ja omavalitsuste liit ei andnud nõusolekut nõuete kehtestamisele, kuna nad ei ole siis vabad oma valikutest, ei ole ka piisavalt ressurssi. KOV-des teenuse vajadus ja ressurssid on väge erinevad. Uue, painlikuma SHS eelnõuga reguleeritakse teenuse eesmärk ja sisu, aga ei reguleerita kättesaadavust. KOV-l on kliendi hindamise kohustus ja kui selgub et inimene vajab tugiisiku teenust, siis on KOV kohustatud kas ostma v pakkuma selle teenuse. Kui jõustub KOV-l hindamise kohustus, siis on oht topelt- ja ülehindamiseks, kuna kliendi hindamisega tegelevad ka teised teenuste osutajad, nt rehab.meeskond. Siin on oluline koostöö ja mõistlikkuse piires hindamine, et klienti mitte liigselt koormata. Kui on andmed, mida saab mujalt, peab kasutama neid. Kui rehab.plaan on koostatud ja KOV töötaja näeb, et see on hea siis saab selle võtta kliendi vajaduste hindamisel ja teenuste planeerimisel aluseks ning ei pea tegema uut hindamist. Rehab.plaanis kajastub eesmärk ja teenuste vajadus ning põhjendused. Kliendi hindamine ja rehab.plaanide kvaliteet on väga erinev ning ei anna sageli head alust sekkumiste planeerimiseks. Oht, et kui rehab.plaane umbusaldatakse, siis see võib kaasa tuua topelthindamise. KOV-d on teinud ettepanekuid ja näevad vajadust, et KOV töötaja oleks kaasatud rehab.plaani koostamisse Kvaliteedikultuuri „süstimine“ – et oleks kõigil arusaam, et kõik algab kliendi hindamisest, täna see ka koolides nõrk. Hindamise pädevust ei õpetata piisavalt sotsiaaltöötaja ja rehab.spetsialisti erialal. Standardiseeritud hindamise instrumentide kasutamisel on oht kaotada kliendi vajadustest lähtuv paindlikkus, nt kui ei ole vajadust teha põhjalikku hindamist, kuid kohustus on. Samas kui sots.töötajatel ei ole piisavalt oskust teha kliendi hindamist, siis on mingi hindamise alus kasulik. Ka juhtumikorraldajad KOV tasandil on väljendanud vajadust hindamisinstrumentide järele ning hetkeolukorra kaardistuses toodi välja vajadus tõsta kliendi hindamise pädevust, et oleks erinevad hindamise metoodikad ja juhised. Inter-rai näitel – olemas vahend hooldusvajaduse hindamiseks, kus saab kokku viia tervishoiu ja hoolekande teenuste vajadused. Kui eri süsteemis kasutusel sama instrument, siis kliendile vaade ühtne. Täna ei ole selge mis inter-rai instrumendist võib saada. Eri sihtgruppidele on vajalikud erinevad hindamise vahedid. Täna osad organisatsioonid nii väikesed, ei suuda arendada pädevust eri sihtgruppide osas. Kas võiks arendada suuremaid rehab.asutusi, kes koordi neerivad pädevust ja hindamist? - uuringust tuli ettepanek, et võiks olla valitud hindamist tegevad rehab.asutused, mis tagaks hindamise kvaliteedi. Rehablitatsiooniteenus e puhul oluline, et asutus pakub kõiki rehab. teenuseid, ei oleks õige, et hindamist vaadatakse eraldi. Hindamine on integreeritud rehab.protessi, seostatud sekkumistega , toimub pidevalt kogu protsessi jook sul. Rehab.teenus ei tohiks olla ainult hindamine, me ei peaks seda rõhutama. Kui keegi eraldi hindab, siis ka probleem kättesaadavusega, nt viime inimese kodust kaugemale. Töörühma seisukoht: Oluline vajadus tõsta üldiselt eri teenustel ja valdkondades kliendi hindamise kvaliteeti ning seostada eri teenuste hindamise protessid (KOV, rehab.teenus jm), nt kaasates alati KOV sotsiaaltöötaja rehab.plaani koostamisse vm kliendi hindamisse. Peres hooldamine on ainus KOV teenus, kus lisaks ruumidele on nõuded ka protsessile (SHS + SOM määrus ) – kuidas protsess käib, teavitamine, nõusoleku küsimine, pereliikmetele esitatud nõuded. Erinev, kuna seal on riiklik rahastus nin g tegemist laste sihtgrupiga. 1.2 Riiklikult rahastatud ja KOV korraldatud teenused: Proteeside, ortop.ja muude abivahendite andmise osas on planeeritud oluline muutus– abivahendid lähevad 1.põhiprotsessi alla (riiklikult ra hastatud ja korraldatud teenuse d) ja täpsustatakse nõude i d. Määrus on vananenud, puuduvad nõuded asutustele, sisule. Inimesed ei saa teenust, kus toimuks korralik hindamine, nõustamine, abivah endi kohandamine jne. Probleemiks ka et eraldi süsteem rehab.teenusega. Samas kvaliteet ja koostöö on alati võimalik, sõltub palju teenuseosutajatest. Lapsehoiuteenusel 4 põhilist nõuete blokki: tegevus loa kohutus, nõuded lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi jagavale isikule, nõuded teenuse osutamise kohale ja protsessile, tervisekaitsenõuded . Teenuse raha jääb KOV-des jä r ele, üks põhjus, et nõuded liiga reguleeritud, samas ressurss ja maht väike, teenus ei vasta kliendi vajadustele ja ei ole teenuseosutajaid. So näide, kus nõuded on olemas, aga piiratud maht ei võimalda kasu teenuseosutajale - k ui ka kv aliteedi nõuded on head, aga ei ole piisavalt ressurssi, siis teenus ei ole tulemuslik ja kasu kliendile ei ole. Kui eeltingimused on täitmata, siis nõuded ei taga kvaliteeti. Teenuse osutamisel oleks vajalik sihtgrupipõhiselt läheneda, arendada ja planeerida teenust (mahtu) tegelike vajaduste pealt . O leks teada , et nt sügava puudega lapsi on mingi hulk, kaardistame vajadused ja siis ka planeerime raha. O n Asperger, on teada, kui palju te e n ust vajavad . Hariduses on erivaj adusega lapsele pearaha suurem , ka hoolek a ndes võiks olla erisus erivajaduse pealt . Saaks nt koostöös ühingutega kaardistada vajadused, teha kalkulatsioonid ja välja arvestada , nt et sügava nägemispuudega laps vajab teatud tee nuseid teatud mahus ja siis saab selle info pealt nii riik kui KOV ka ressursse planeerida. Töörühma seisukoht: Me ei ole tugevad hoolekandes teenuste vajaduspõhisel planeerimisel - mis on eri sihtgupid, mis suguseid ja mis mahus teenuseid vajavad, mis on selleks vajalik eelarve . Seda on vaja teha. Asenduskodu teenus el ja erihool e k a ndeteenustel – tegevusloa kohustus, rehab.teenusel regstreerimise kohustus. T egevusloa erisus ja eelis, et on mingid baasnõuded ja toimub eelko ntroll, ilma milleta teenust osutad a ei saa. T urvakodul tulemas tegevusluba , aga üldhoolduse teenusel teg e vusl oa nõuet ei saa sätestada, kuna ei ole kontrolli eset. Ü ldhooldekodu teenusel tagatakse kvaliteet läbi hooldusplaani, ehk tuleb tagada personali mah t ja kvalifikatsioon, mis vastab hooldusplaanis märgitud teenuse saaja vajadustele. Seda nõuet ei saa kajastada tegevusloa juures, kuna sõltub hooldusplaanist. Asenduskodu teenuse puhul on toimunud SOM poolt ette antud ja MV läbi viidud temaatiline järelevalve ja juhised selle teostamiseks. Uuringus nimetati seda ka kui head järelevalve praktika näidet. Rehab.teenuse puhul – täna regi streerimise kohustus, nõuded meekonna koosses eisule ja kvalifikatsioonile. P laan, et nõuded suuremaks ning registreerimine muutub tegevusloa kohustuseks. SKA on kirjledanud ka ise teenuseosutajate valiku kriteerium e , kuid neil ei ole jõudu , millega saaks öelda ära lepingu sõlmimisest. Erihoolekandes - üldnõuded ( teavitusele, dokument atsioonile , kaasatusele, tegevusplaanile, aruandlusele jm), n õuded teen useosutajale (töötajate ettevalmistusele). Alateenuste puhul lisaks toodud mis on eesmä r k ja sisu, osade puhul lisaks nõuded kohale, protse s sile, suhtearv ule, teenuse osutamise miinimum mahule . Nõue teenuseosutajale on peamiselt nõue töötajate ettevalmistusele. Selleks koostatud õppekava ja riigi poolt finantseeritud täiendkoolitus , 260h. Plaanis tulevikus regu leerida läbi kutseõppe süsteemi, kirjeldada kutsestandard ning õpe toimub kutsekoolides. Kutsestandard annab võimaluse pa indlikumalt tõestada sobivust, ka kogemuse jt täiendkoolituste kaudu. Võrreldes teiste teenustega on erihoolekanne kõige enam reguleeritud teenus e liik . Samas erihoolekandeteenuste osutajatelt tagasiside, et on liigne reguleeritus, mis ei võimalda paindlikkust ning ei taga sisulist kvaliteeti. Vastandlik, et ühel poolt kui on reguleerimata, ei ole teenuste osutamine selge ja kui on ka reguleeritud, siis ikkagi ei taga või isegi takistab kvaliteetsete teenuste osutamist. Mida on vaja ühtlustada ? Mis on paras reguleeritus ? Riigi tasandil k äib arutelu millist kvaliteeti saame lubada, et kui me karmimad nõuded kehtestame, siis ei saa teenust üldse osutada. Samas k ui latt on kohe madal, siis ei muutu midagi. KOV teenuste puhul edaspidi m iinimumnõuded tagavad eesmärgi ja kliendi turvalisuse, ülejäänu on teenuse osutaja poolt määratletud. Töörühma ettepanek : V aadata teenuste viisi kvaliteedi tagamise eri meetmete sobivust ja vajalikkust – standardid ja juhised , tegevusload, nõuded töötajatele, protsessile jm kvaliteedi tagamise võimalused. E t tekiks grupeeringud ning võimalus vaadata mis on ühine ja üldine ning mis on teenuse spetsiifiline . Teenuste nõuete (nt otsus tegevusloa v eraldi teenuste standardi kohta) väljatöötamine on pikem protsess, vajab valdkondade kaasatust, töörühm ei ole pädev seda otsustama. Võib olla seotud valdkondlike strateegia te koostamisega v vastava protsessi käivitamisega nt valdkondlike töörühmade ellukutsumine . T oimub pidev arutelu kuidas a rendada kvaliteetseid teenuseid. Nt rehabilitatsiooni valdkonnas on olnud pikk protsess, otsused ja seisukohad arenevad ja muutuvad. Kõik algab sellest, mi s on kliendi vajadus, mis on teenuse eesmärk ja kas teenus täidab seda eesmärki, so üks protsess, so protsessi juhtimine. Lisaks eeltingimused, jätkusuutlik süsteem, et org anisatsioon ja töötaja on motiveeritud töötama. Kas teenused täida vad täna eesmärki ? - kui ei, siis mida on vaja muuta, mis selles protsessis ei toimi ja tuleb sellele vastavalt seada eesmrägid ja reaalselt ka midagi teha, et me ei oleks pidevalt selles ühes rattas, teame, et teenused ei täida eesmärki, aga ikkagi jätkame. S tatistika on täna ebapiisav, ei võima l da analüüsida ja planeerida teenuseid. Vahel huvid vastandlikud, oluline, et kliendi, teenuseosutaja ja rahastaja huvid läheksid kokku. Oluline e esmärk, et kasutada olemasolevat raha eesmärgipäraselt , on p ikaajaline strateegia, seostatult, et ka keerulisemad küsimused saaks pikas perspektiivis lahenduse. Niikaua kui raha käib asutuse kaudu, siis org. huvi et kliendid on org juures ja ei mõtle edasi. Kui raha hakkab liikuma inimese kaudu, toob kaasa teenuseosutajate vahelise konkurentsi, peab hakkama panustama, et klient tahab tema juurde tulla. Riigi poolt peab ka suunama seda kuvandit, et head teen u seosutajad on väärtustatud, kui kõik saavad raha siis see ei to e ta eesmärki ja kuvandit. Klient peab aru saama, mis see teenus on, mis selle tulemus on. Iga teenuse osutaja peaks esitama küsimuse miks ma seda teenust osutan. Töörühma ettepanek : Pikaajaline strateegia, mis hõlmab seostatult eeltingimuste täitmist ja süsteemi Kasutada teenuste analüüsil ja planeerimisel protsessijuhtimise põhimõtteid.... tasandil eesmärke ning kõigi teenuste kvaliteedi arendamist, et ka keerulisemad küsimused saak s pikas perspektiivis lahenduse, et planeeritakse ressurs s e vajaduste ja prioriteetide järgi. Strateegia osa on ka aruandlus ja s tatistika, mis toetab otsuste tegemist . Mõisted seoses nõuete ja kvaliteedi tagamisega Mõiste te aluseks Euroopa standard EN ISO 9000:2005 „ Kvaliteedijuhtim issüsteemid, Alused ja sõnavara“, Eesti standardikeskus Nõue - vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav või kohustuslik. „Üldiselt eeldatav“ tähendab et vajadus või ootus tuleneb organisatsiooni, selle klientide ja muude huvipoolte tavast või üldisest praktikast. Võib kasutada täpsustavat täiendsõna näitamaks nõude eritüüpe, nt tootenõue, kvaöliteedijuhtimise nõue, kliendinõue Karakteristik - eristav tunnus. (?kriteerium) (Karakteristik võib olla kvalitatiivne v kvantitatiivne. On mitmesuguseid karakteristikute liike, nagu füüsikalised (nt keemilised, mehhanilised, bioloogilised) , sensoorsed (nt haistmise v maitsmisega seotud), käitumuslikud (nt viisakus, ausus), ajalised (nt täpsus, kättesaadavus), ergonoomised (nt psühholoogillised v inimese turvalisusega seonduvad) Kvaliteedikarakteristik – nõudega seonduv toote protsessi või süsteemi olemuslik karakteristik Kliendi rahulolu – kliendi taju tema nõuete täidetuse määra kohta Vastavus – nõude täidetus ; Mittevastavus – nõude mittetäidetus Standard – Konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud asutuse poolt vastuvõetud normdokument, milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud kontekstis. (mõiste: Eesti Standardikeskus) Standardi sõna ISO 9000:2005 mõistetest ei tule, so võetud Standardikeskuse kodulehelt . Standardi mõistet on väga erinevalt kasutatud ja aru saadud. Samas kui vaadata teiste riikide kogemust, siis sageli kirjeldatud ja kasutatud mõiste: „kvaliteedi standard“. Reeglina standardi koostmine on pikem protsess, konsensuslik otsus, vajalik töögrupp Sidusvaldkondade ja teiste riikide kvaliteedi tagamise kogemustest vt Dok11 Tervikliku mudeli teostamise etapp , 14.11.13 Hariduse kogemusest vt Dok11 Tervikliku mudeli teostamise etapp, (Haridus) Üld- ja kutsehariduse s - kohustuslik sisehindamine ja arengukava koostamine, välja koolitatud nõustajad, kes aitavad vajadusel sisehindamist läbi viia. Sisehindamine- on kohustus, kuid viis, kuidas teed, on kooli valik. On välja töötatud juhised ja soovitused. Koolis hoolekogu, kes samuti kontrollib ja räägib kaasa kvaliteedi tagamisel. Kõrghariduses - i nstitutsionaalne akrediteerimine, millel e eelneb organisatsiooni sisehindamine. Sotsiaalteenuste puhul EQUASS kvaliteedi süsteemi juurutamisel on ühe kriteeriumine toodud sisehindamise kohustus. Asutused täna mõistavad ja teevad seda väga erineval viisil ja vajaks kindlasti nõu ja koolitust. Oluline erisus, et hariduses Innove ja E esti Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuur (E KKA ) tegelevad sisehindamise t o etamise, koolitamise, juhendmaterjalide koostamisega . HTM-l välishindamise osakond, kes tegeleb nii sise- kui väl ishindamise teemaga, oluline, et jär elevalve kohta koostatakse iga-aastaselt aru a ndlus, mis on kodulehel ja avalik . So oluline kvaliteediringi toimimiseks – analüüsitakse järelevalve tulemusi, sõnastatakse probleemid ja vajalik kv aliteedi alane tegevus, priorit eedid edaspidiseks, mis on järgmise perioodi järelevalve teemad jne. So sisend planeerimise protsessiks ning kvaliteedi ringi toimimiseks. Hoolekandes tugi sisehindamise v õi kvaliteedi arendamisel (nagu HTM-l Innove ja EEKA , tervishoius Haigekassa) puudub. Eelmine töörühma koosolekul toodi välja, et hoolekandes on liiga vähe ress urssi teenuste arenduseks, aga vaja ka neid struktuure, kes toet avad asutuste sisehindamist, kvaliteedi alaste tegevust ja pidevat parendamist. Töörühma ettepanek: L äbi mõelda vajadus ja arendada struktuure, mis toetavad tervikliku kvaliteedisüsteemi loomist, aitavad hinnata, tagada ja arendada sotsiaalteenuste kvaliteeti, nii Sotsiaalministeeriumi ja järelevalve instantse, kui ka teenuseosutajaid ( sarnaselt haridusele, tervish ) Hariduse sõnum, et välised nõude d ei taga kvaliteeti ja nende suund on täna kuidas paremini toetada sisehindamist, mõelda läbi süsteeme, kuidas asutused oleks valmis pidevaks parendamiseks (so ka odavam). Samas on see ka süsteemi arengu et apist sõltuv, mingil hetkel võivad välis e d nõuded olla olulise ma d . O luline võrdluses hoolekandega, et hariduses on üldseaduste ja HTM määruste tasandil päris täpselt reguleeritud teenuse osutamise nõuded , ning lisaks on väga täpsed nõuded teenuse osutamise protsessile riiklik e õppekava de näol. Õppekavad sialdavad nt punkte: alusv äärtused, õppe-kasvatustöö eesm ä r gid, õpikeskkond, pädevused, õppekorraldus, mahud, informeerimine, nõustamine, hindamine jm. vt: http://www.oppekava.ee/index.php/Esileht Kutseõppes samuti riiklik õppekava, mis on koostatud kutsestandardist lähtuvalt. Kõrghariduses kõrghariduse standard, mis sätestab nõuded õppekavale, õpingutele ja lõpetamisele , kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht , õppejõududele esitatavad nõu ded jm. Riiklik õppekava on nn hariduse standard, sisaldades ka väärtusi ja põhimõtteid. Töörühma seisukoht: Haridus võib lubada paindlikkust kvaliteedi tagamisel ja rõhku sisehindamisele, kui riiklik õppekava ja üldseadus annab väga selge teenuse sisu, raami ja nõuded, siis paidlikkus võimalik ja hea. Hariduses on oluline ka Hoolekogu roll kvaliteedi tagamisel . On pidevas arengus ja järjest enam aitab kaasa kvalite e di tagamisele koolis. Hoolekandes eaduses oli varasemalt nõue hoolekogu olemasolu kohta, nõue võeti ära teenuseosutajate survel, kuna ei täit vat oma eesmärki. Samas see o n oluline meede, mis aitaks kaasa kvaliteedi parandamisele. Pigem probleem et org ei oska hoolekogu kasutada kvaliteedi edendamise eesmärgil, ka hoolekogu ei oska ja sel põhjusel ei täidagi eesmärki. EQUASS rakendamine näitab, et kv aliteedi süsteem annab raamistiku ja asutused on motiveeritud süsteemi juurutama ja sellega kvaliteeti tõstma, kuid sageli ei osata , asutus teeb nii palju kui oskab, aga puudu teadlikkus est ja pädevus est, nt kuidas tõhusal viisil kliente kaasata, partnereid kaasata, mis on kliendikesksus , kuidas tulemusi hinnata jm . Asutustele o n vaja nõu ja juhendamist , t eadlikkuse ja oskuste tõus!. Nt hooleko gu kuidas see võiks toimida ja k aasa aidata kv aliteedil e. Töörühma ettepanek: Vajadus koolitada, juhendada, nõustada organisatsioone kvaliteedi, selle hindamise ja tagamise meetmete osas. Vajadus on koguda ja jagada häid kvaliteedi ededamise praktikaid ... Kaaluda Hoolekogu kui kvaliteedi tagamise meetme kohustuslikku rakendamist hoolekndeasutuste juhtimisel Tervishoiu kogemusest vt Dok11 Tervikliku mudeli teostamise etapp (Tervishoid) SOM määrus Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/828314?leiaKehtiv Väljavõte määrusest: (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud välja töötama ja rakendama tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteemi. (2) Tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteem peab käsitlema: 1) teenindamiskvaliteedi tagamist; 2) patsientide rahulolu hindamist; 3) professionaalse kvaliteedi tagamist; 4) organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamist. Töörühma ettepanek: Hoolek a ndes võiks olla asutustel kohustuslik nõue rakendada kvaliteedi juhtimissüsteemi ja toodud, mida see süsteem peaks sisaldama. Kui rehabilitatsiooniteenuste puhul kehtestatakse sertifits eeritud kvaliteedi süsteemi nõue ja nt viide, et kvaliteedisüsteem peab vastama EL sotsiaalteenuste kv aliteedi raamistiku nõuetele, siis SKA-l peab olema pädevus, et hinnata kas kv.süsteem vastab sellele v õi mitte. Kas p eaks olema nimetatud valik süsteeme, mis sobivad ja on aktsepteeritud. Tervishoius tagatakse oluliselt ravi kv aliteeti ravijuhendite kaudu, diagnoosipõhine juhis, kuidas diagnoositase ja ravitakse. Hool e k a ndes KOV teenustel on soovituslikud juhised , aga see ei ole nii detailne, hoolekandes teenuste p õhine, tervishoius diagnoosi põhine juhis . 3.3 UK ja Soome kogemusest UK kogemus – riiklik organisastioon Care Quality Comission, teostab sotsiaalteenuste järelevalvet, kehtestab teenuste standardeid. Kehtestatud täisealiste sotsiaalteenustele kvaliteedi standardid , Essential standards of quality and safety vt http://www.cqc.org.uk/organisations-we-regulate/registering-first-time/essential-standards Standaridid sõnastatud nõude ja tulemusena (outcome) . Kirjeldatud üldine standard, mis on aluseks kõigile sotsiaalteenustele, neist lähtuvalt eraldi kirjeldatud veel hooldekodu standard, koduhooldusteenuse standard , iga KOV võib kirjeldada üldisest standardist lähtuvalt oma teenuste standardi. UK standard – meile tunduvad kui kvaliteedi põhimõtted. Kontrollitakse org. vastamist neile põhimõetetele. Vahet ei ole kas nimetame standardiks v põhimõtteks, oluline on eesmärk, milleks me ne e d kehtestame. Laste puhul eraldi organisatsioon ( ja teenuste standard. Organisastioon ja laste teenused kuuluvad haridusministeriumi alla. Iirimaal – sarnane vahepea l ne keha, kes vastutab kvaliteedi teema eest, töötab välja standardeid ja teostab järelevalvet. Soome – kvaliteedi soovitused (laatu suositukset) vaimse tervise te enustele ning eakete teenustele, http://www.stm.fi/en/social_and_health_services/old_people/quality_and_development/recommendations Rehabilitatsioonis – Kela (org. sarnane meie SKA-ga) üsna täpsed kirjeldatud kvaliteedi standardid - Kirjeldatud üks üldine kvaliteedistandard ning eraldi standardid eri puude liikidele ja diagnoosidele () rehabilitatsioonikursustele ( http://www.kela.fi/vuosi_2014 ). K ui org. soovi b rahastust oma rehabilitatsiooni programmile Kela kaudu, siis programm pea b vastama kirjeldatud standardi le. Järjepidevalt tö ötatakse välja uusi standardeid, iga aasta eraldi töörühmad , mis planeeritud ja ellu kutsutud Kela poolt. Puudespetsiifilises rehabilitatsioonikursuse standardis reegline kirjeldatud: – eesmärk, sihtgrupp, kursuse ülesehitus, tegevused programmi alguses, ke s k el ja lõpus, kuida s toimub hindamine, mis on kohu s t u s likud hindamise vahendid ja mis vabatahtlikud. Eraldi kirjeldatud kursus ed – täiskasvanutele, noortele, lastele Rehab.sü s teemis kasutusel kohustuslik hindamise alus GAS (Goal Attainment Scaling, www.kela.fi, GAS-käsikirja ), s tandardis see ka ära nimetatud , lisatud ka teised soovituslikud hindamise vahendid . Töörühma ettepanek: Alustuseks võiks k irjeldada üldised kvaliteedi põhimõtted ja siis edaspidi teenuste spetsiifiliselt. Kui võrreldud UK ja Soomet, siis toodud Soome toodud kui paindlik ja usaldus teenuse osutajatele suurem, UK seevastu standardid ja tugevam väline kontroll. UK loetakse ka maaks, kes on deinstituts.-mise lõpuni teinud. Kas standardid ja väline kontroll on ka sellele kaasa aidanud? Mida õppida teiste kogemustest, muud arvamused ja ettepanekud UK - hea, et on nõuete täitmise juhised teenuseosutajale ja järelevalve tegijale. Eraldi standard lahti kirjutatud kliendile – lihtsas keeles ja arusaadavalt ning kvaliteedi ja selgitused, mis suunatud eri sihtgruppidele – teenuseosutajatele, klientidele, et eri osapooled saavad aru, mis on kvaliteet, mida eeldatakse. Sama hea praktika ka Iirimaa standardi näitel. Hariduse kogemusest meeldis, et riiklikus õppekavas lahti kirjutatud väärtuspõhimõtted, inimese kohtlemine ja väärtustamine. See oleks oluline ka hoolekandes. Samas sarnased põhimõtteid on täna toodud erinevates dokumentides (SHS-s, põhiseadus), aga need ei toimi. Probleem, miks neid ei täideta on kuskil mujal, kui seaduses. Oluline oleks Ühiskondlik kokkulepe – et me ühtviisi saame aru, mis on sotsiaalteenuste osutamisel väärtused ja põhimõtted ja me igal tasadil neist ka lähtume ja täidame. Euroopa vabat.kvaliteedi raamistikus toodud kvaliteedipõhimõtted kajastavad väärtusi, peaksid olema läbivad kogu hoolekandes, kasutusel mitte ainult teenuseosutajatelt nõudena, vaid suurema vaatena, nt SHS, raamseadustes, strateegiates jms. SHS –s kehtestatud, mis on need põhimõtted mille alusel me teenuseid osutame, nt kättesaadavus, isikukesksus jm. Oluline et kvaliteedipõhimõtted kajastuks läbi eri tasandite strateegiate ja töökorralduslike dokumentide , nt arengukavad, kvaliteedikäsiraamatud, teenuste töökorrad, ametijuhendid jms Täna kuna nii erinev teenuste rahast a mise ja korraldamise süsteem, siis igaüks ajab oma asja. Oluline on t erviklikkus ja terviklik teenuse osutamine kliendile, et ei ole vahet, mis süsteemis teenus on osutatud, et kliendi jaoks tekiks tervik. „ Et igaüks ei uju eraldi potis ei tegeleks vaid oma teenuse lõiguga “ . Lähtumine erisustest – diagnoosi v puude alusel, vajaduspõhisus ja sihitatud teenused , samas paindlikkus. T eatud teenuste puhul võiks olla programmid teatud sihtrühmale, kirjeldatud kuidas me abistame teatud diagnoosiga inimesi. Samas m e ei suuda igale sihtgrupile oma protseduurireegleid kehtestada. Teenuseoustaja kohustus oleks ka teenuse defineerim ine ja kirjeldamine . Erih teenuste puhul on kirjeldatud eri liiki teenused , kuid eesmärgid on kat tuvad. V õiks olla üks toetav teenus, teenuseosutaja arendab inim esele seal sees eraldi komponen t i dest koosneva teenuse. Töörühm võiks teha ettepanekuid mis intrum-ga kvaliteeti tagada - standard, soovituslikud juhised, ravijuhised jm Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamine. Sellest võiks abi olla, kuni me ei tea mis on parim, kas juhised v standardid, kv süsteem aitab asutustel sisemiselt mobiliseerida. Ja kui org.ei tea, kuidas kvaliteeti tagada, siis kv.juhtimissüsteem annab selleks struktuuri ja sisu. Kui me ei tea, mis on parim Valoris, EQUASS vm, laseme neil proovida ja vaatame. Kui kv-süsteem tuleb kohustusena, siis oluline arendada ka tugistruktuure, kes aitavad org-l kv.süsteeme juurutada. Sotsiaalministeerium üksi ei jõua, võrdlus haridusega, kus kvaliteedi arendusega tegelevad mitmed org-d. Kui toetame asutuste arengut ja asutusekeskseid teenuseid, siis oluline mitte kaotada paindlikkust ja kliendikeskset lähenemist. K ompetentsikeskus ed, kelle l roll tuua turule uusi vajaduspõhisei d paidlikke teenused, neid arendada, aidata rakendamisel , metoodikad, analüüsid, teeenu ste tulemuslikkuse hindamine. Ei pea olema üks asutus v uus org, aga hea, kui riigi tasandil teada et kus on mingi valdkonna tugevamad oskused ja teadmised ja sinna antakse ressurssi nt uute teenuste arendamiseks v mõju hindamiseks, analüüsiks, eri teema deg nt seotud Astangu , TAI , spetsiifillise s ihtrgupiga tegelev ühing v teen u s eosutaja, kes siis teeb ettepanekuid. Võimalik ka et on valitud org.kes koordineerib ja ostab vajadusel kompetentsi ja arenduse teenust sisse sealt kus on olemas vastav pädevus. TAI on väljendanud valmisolekut tegeleda rohkem arendusega, kui selleks planeeritaks lisaressursse. Kompetentsikeskus võib olla ka org, kes valvab süsteemi üle, kui on kokku lepitud kvaliteedi põhimõtted, siis ka kes vaatab, et kõik liiguvad selles suunas. Kompetentsikeskuse ettepanek toodi ka 11.okt töörühma koosolekul. Kui on org anisatsioon (kompetenstikeskus v muu org), kes koostab teenuste standardeid, siis sama org . peaks kontrollima ka nende täitmist. Samas seda raske te o s tada, sest meil eri põhiprotsesse kontrollivad eri instantsid (MV, SKA, KOV) . Sihtrühmal endal ehk teenuse saajatel ja nende esindajatel on kompetents oma vajaduste osas ja kõige suurem motiveeritus, ja ikka probleem, et ei kaasata piisavalt. Oluline on sihtgrupi enda kaasatus kvaliteedi tagamisel. Siin saab teenuste osutamise tasandil kaasa aidata kv.juhtimissüs t eemi kohustuslik rakendamine, kus nõutud sihtrgupi kaasamine. Oluline mõelda kuidas ka riigi tasandil tagada sihtrgupi kompetentsi kasutamine ja kaasatus. Nõuete teemal – oluline leida kolmepoolselt sobivad nõuded- klient, teenuseosutaja ja rahastaja. Kui detailset ja millistele teenustele v üldised nõuded, so laiema arutelu ja konsensuse teema, mida töörühmas ei jõua lõpuni arutada. Euroopa v ab a tahtiku kv aliteedi raamistiku alusel võiks olla üks üldine kvalit.juhis v standard, vt 1.koosoleku protokoll. Leppisime kokku et raamistik on aluseks kvaliteedi mõ istmisel, kuid võiks olla ka selle alusel koostatud kvaliteedi juhis v soovitus, kus need põhimõtted on (meie, eesti kontekstis ) lahti kirjutatud kuidas iga põhimõ te t täidetakse, mida teenuseosu taja teeb, et seda kvaliteedi põhimõtet tagada, nt m ida tähendab isikukesksus - hinnatakse inimese vajadusi, tehakse plaan jms. Võimalik, et üks juhis ü ldine ja teised val dk onna v teenuste v sihtgrupipõhiselt lahti kirjutatud . Kvaliteedijuhisel peab kindlasti ole ma ka jõud taga. Siis kannab see dokument ka visiooni kuhu tahame jõuda, et teenuste kvaliteet oleks tagatud. Pikas perspektiivis on see ka meie visioon, et tahame lähtuda neist väärtustest, Teenuste arendamisel tuleb neid jälgida, järelevalve saab neid jälgida. Oluline on sõnastada ja kokku leppida kvaliteedipoliitika ja kvaliteedi eesmärgid süsteemi tasandil. Kui meil on kokku lepitud kvaliteedi põhimõtted ja nn standard, siis saame vaadata mis on meil täna kvaliteedi atgamisel nõrgemad kohad, m is ei ole täidetud ja fokusseerida sinna. S aame vaad a ta kogu hoolekannet ja ka igas valdkonnas eraldi, mis on konkreetsed valdkonna v teenustepõhised eesmärgid kvaliteedipõhimõtete täitmiseks. Teine tasand kvaliteedi põhimõtete ja nõuete kehtestamisel on teenuste osutaja tasand – kui on teada põhimõtted, siis saavad org. arendada teen u s te kvaliteeti nendest lähtuvalt. NB! Meil on piiratud ressurss ja me püüame kõigile midagi andma, me peaks otsustama mis on riigi prioriteedid ja selle kaudu ka kv aliteeti tagada. Täna nt anname rehabilitatsiooni teenust kõigile, samas meil ei o le nii p a l ju raha et kõik saa ksid kv aliteetset teenust. Hoolekandes on raske seada prioriteete, aga kui raha on vähe, siis on oluline seada prioriteedid, v õi töötada välja strateegia kuidas raha parimal viisil kasutame. Vaja on tervikpilti – mida meil täpselt ja kui palju vaja on, kui palju see maksab. Kui täna ei olegi raha kohe kõige jaoks, siis seada prioriteedid ja planeerida samm-sammult areng. Paraku arengukavad on küll paigas aga reaalne elu lähtub sageli tulekahju kustutamise vajadusest, samas oleks oluline seda lõpuks muuta. Kas saaks analüüsida, milliseid rehab.teenuseid millise profiiliga in imestele saab pakkuda. SKA-s puude liik ja r a skusaste, vanus ja dgn. Selle järgi saaks hinnata kuidas on ress urss kasutatud. Edasised kokkulepped: Triin koostab protokolli , töörühma liikmed vaatavad üle selles toodud ettepanekud ja seisukohad. Järgmine kord on teemaks kvaliteedi süsteemis kontrolli ja korrigeerimise etapp, sh järelevalve teema. Kuna 3.dets ei sobi kõigile liikmetele, ot s ime uue aja meili teel. Töörühma koosoleku järgselt meili teel lisatud mõtted ja ettepanekud (M.Pihla) KOV teenuste kvaliteedi arendamisest KOV teenustele nõuded – kui kehtestatakse miinimumnõuded, siis lisaks nõue kehtestada oma kord ja tingimused, kui nad teenuseid ise osutavad või ka sisse ostavad. Need dokumendid võiksid kohustuslikus korras sisaldada rohkemat kui nad praegu sisaldavad, teenus ja teenuse protsess peaks olema lahti kirjutatud. Arengukavad - v äga vähestel omavalitsustel on olemas valdkondlikud arengukavad. Need võiksid olemas olla. Miks ei ole - sageli põhjuseks sotsiaaltöötajate suur töökoormus ja ka oskus valdkondlikku arengukava koostadada. Võiks olla kohustus koostada arengukava mingi aja jooksul ( et seda oleks kergem teha ja oleks ka mingi ajaline piir ) , see oleks seotud vastava koolitustsükliga, mille toimumise ajal peaks arengukava valmima. Sisehindamine – KOV noorsootöös viidi hiljuti läbi ESF projekti/programmi raames sisehindamis e alane koolit us ja kõik viisid läbi oma sisehindamise, mida edaspidi hak atakse ise regulaarselt tegema. KOV noorsootöö korraldajad olid väga rahul selle protsessi ja tulemusega, siseh indamine andis neile palju k asu, said ise selgemaks, kus on nende tugevad ja n õrgemad küljed j a neil on valmisolek seda ka hiljem ise läbi teha. Sotsiaalteenuste puhul võiks see olla samamoodi. Tegelikult kõik tahaksime ju aru saada, mis meil hästi on või mis ei ole nii hästi. Aga kuidas seda hin nata, selleks puudub tegelikult oskus. Koostöö ja omavaheline suhtlemine – kvaliteedi arendamisel peaks hakkama peale meie enda suhtumistest ja sõnavõttudest - et SOM ja riik ei ole versus KOV, vaid et me oleme ühe poole peal. Mõlemal tuleb teisest poolest lugu pidada. Omavalitsusliidud on tõrksad, sest praegune praktika on olnud, et riik annab kohustusi juurde, aga ressursse juurde ei anna. Need asjad tuleks väga selgeks rääkida, et kumbki pool võib olla kindel, mis on riigi kohustus ja mis on omavalitsuse kohustus. Omavalitsuses töötade s tundub , et riigil võib raha otsa saada, aga omavalitsusel ei saa kunagi raha otsa. Näiteks abivahendite kompenseerimine, kus osadel abivahendite rahad olid reeglina lõppenud juba juunikuus , mille järgselt saatsid abivahendi müüjad kõik ostjad KOV-i, et KOV kompenseeri b . Kui riigi poolt leiti lisaressurss, siis oli koheselt surve KOV-ile väiksem ja ka koostöö parem. Protokollis: Triin Vana  3804285 -893445 0 0 Olete o odatud osalema töögrupis, mille eesmärk on ettepanekute tegemine tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks ning järelevalve teostamiseks Aeg: 11.okt 10.00-14.00; 25.okt 12.00-16.00; 14.nov 10.00-14.00; 3.dets 10.00-14.00 Koht: Tallinna Puuetega Inimeste Koda, klubiruum Endla 59, Tallinn Seminarid toimuvad ESF projekti "Sotsiaalministeeriumi haldusala hoolekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine" raames* Töögrupi eesmärk : Töögrupi töö ja ettepanekute aluseks on hetkeolukorra kaardistuses toodud probleemide ja ettepanekute koond, samuti sidusvaldkondade ja teiste riikide kvaliteedialase tegevuse võrdlev analüüs. Enne töögruppi saadab töögrupi juht vastava teemaga materjali töörühma liikmetele läbi töötamiseks ning töögrupi koosolekul sõnastatakse järeldusi ja ettepanekuid sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks. Töörühma poolt käsitletavad teemad: Sotsiaalteenuste kvaliteedi käsitlus Eestis, mõisted ja põhimõtete määratlemine Erinevate osapoolte roll ja vastutus kvaliteedi tagamisel ja arendamisel Ettepanekud hetkeolukorra kaardistuses toodud probleemide lahendamisele Tervikliku kvaliteedisüsteemi mudeli kirjeldamine, kvaliteedi tagamise ja hindamise meetmete kirjeldamine Vajalikud arendustegevused/ tegevusplaan/ rakenduskava sotsiaalteenuste kvaliteedi tagamise süsteemi elluviimiseks Ootame tagasidet töögrupis osalemise kohta hiljemalt 10. Oktoobriks projektijuhi Kristi Reimetsa aadressil: [email protected] või telefonil 56 66 59 96 Lugupidamisega, Triin Vana 56639793 projekti ekspert-analüütik * Projekti "Sotsiaalministeeriumi haldusala hoolekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine" eesmärk on Sotsiaalministeeriumi, selle haldusala ning kogu sotsiaalsektori haldussuutlikkuse tõstmine läbi osapoolte kvaliteedijuhtimise alase koolitamise ja ettepanekute väljatöötamise kvaliteedisüsteemi tugevdamiseks. Projekti koordinaator on Sotsiaalministeerium, tegevusi viib partnerina ellu Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Projekt on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ vahenditest. Projekti kestvus: august 2012 – dets 2013 Kristi Reimets Saatja: Triin Nolo <[email protected]> Saatmisaeg: 30. september 2013. a. 14:37 Adressaat: Kristi Reimets Teema: RE: Projekti nr. 1.5.0303.12-0534 Jah, antud juhul piisab ainult e-kirja nõusolekust. Muudatused, mis kumulatiivselt, st kõik muudatused kokku, ületavad 20% projekti kogueelarvest, tuleks esitada ametliku kirjana ja me vastaksime sellele ametliku kirjaga. Praegusel juhul ei tule teil praeguse ega ka eelmiste muudatustega veel 20% täis (summa peaks olema üle 17000€). Kui järgmise muudatusega peaks 20% täis saama, siis selleks peaksite ametliku muudatuse avalduse saatma. Sellised pisemad muudatused säilitame ja arvestame ainult e-kirjaga, kuna summad on väikesed ja sellepärast ei ole mõtet bürokraatiat tekitada. Kõike head Triin Nolo Rahandusministeerium 611 3724 From: Kristi Reimets [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 30, 2013 2:12 PM To: Triin Nolo Subject: RE: Projekti nr. 1.5.0303.12-0534 Tere, Küsiks igaks juhuks siiski veelkord üle. Kuna meie mõistes on see eelarve niiöelda ümbertõstmine (üldeelarve kogu summat see ei mõjuta), siis kas piisab ainult e-kirja vahendusel saadud nõusolekust? Siia alla käiks ka need muudatused, mis on juba varasemalt kooskõlastatud. Tervitustega, Kristi Reimets EQUASS Eesti projektijuht/ Project manager of EQUASS Estonia From: Triin Nolo [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 30, 2013 1:50 PM To: Kristi Reimets Subject: RE: Projekti nr. 1.5.0303.12-0534 Tere Piisab ka seekord lihtsalt sellest meilivahetusest. Aktsepteerime muudatuse. Parimate soovidega Triin Nolo Rahandusministeerium 611 3724 From: Kristi Reimets [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 30, 2013 1:20 PM 1 To: Triin Nolo Subject: Projekti nr. 1.5.0303.12-0534 Tere, Sooviksime teiega kooskõlastada eelarvemuudatuse projektis „Sotsiaalministeeriumi haldusala hoolekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine“ raamas. Projekti teiseks eemärgiks on: Kogu sotsiaalvaldkonna analüüs läbiviimine (info kogutud ja analüüs on käimas) ning ettepanekute tegemine tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks ning järelvalve teostamiseks: ühtsete kvaliteedinõuete kehtestamise ning erinevate võimalike kvaliteedisüsteemide kasutuselevõtmise võimalikkus haldussuutlikkuse tõstmiseks. Selle eemärgi saavutamiseks on ette nähtud töögrupi moodustamine, millesse kuuluvad Sotsiaalministeeriumi ning haldusala esindajad ja mida juhib projekti ekspert-analüütik Triin Vana. Kuna me otsustasime parema tulemuse saamiseks kaasata töögruppi ettepanekute ja soovituste formuleerimise protsessi ja kuna kogu projekti eelarves on veel mahtu, siis sooviksime kooskõlastada eelarve muudatuse (kulu kohvipausidele). Ruumid pakkus meile tasuta kasutamiseks Puuetega Inimeste Tegevuskoda (Endla 59, Tallinn), kuid kohvipausid peaksime rahastama projektist. Lisainfo töögrupi tegevuse, aegade ja töögrupi liikmetega on lisatud antud kirjale. Sooviksime eelarvest kasutada 228 €: 15 in = 57 €/ kord (kokku toimub 4 kohtumist, ehk kõik kohtumised kokku = 228 €) Soovime täpsustada, kas peaksime tegema ka mingi ametliku projekti muudatuse kõigi eelarve muudatuste kohta, kuna siiamaani on muudatused toimunud E-kirjade vahendusel. Kui jah, siis kuidas see protsess toimub ja mida me peaksime selle jaoks tegema? Lugupidamisega, Kristi Reimets EQUASS Eesti projektijuht/ Project manager of EQUASS Estonia Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus/ Astangu Vocational Rehabilitation Centre Tel: +372 68 77 223 Mob: +372 56 66 59 96 [email protected] Astangu 27, Tallinn 13519, Estonia www.equass.ee www.astangu.ee Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. 2