Rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus ja teenuse hind

REHABILITATSIOONIVAJADUSE HINDAMISE TEENUSE (edaspidi „hindamine“) MAKSUMUSE ARVUTAMISE METOODIKA Ajavahemikul 03.09.2012-28.03.2013 viisid neli spetsialisti läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse pilooteerimise, mille käigus teostati ka tööpäevapildistus ning dokumenteeriti minutilise täpsusega teenuse osutamisega seotud tegevused. Nii kogunes andmeid: 126 rehabilitatsioonivajaduse hindamist alustatud kliendi kohta (loobumiste puhul välja tuua, mis on olnud ettevalmistavad tegevused, nende ajakulu) 96 hinnatud kliendi kohta 415 tegevusühikut Tegevusi koguajaga 190 h 14 min. Läbiviidud tegevused jaotati kolme, alategevuste gruppi: 1. Ettevalmistavad tegevused 2. Intervjuu läbiviimine 3. Järeltegevused I Ettevalmistavad tegevused jagunesid: 1) Taotluste registreerimine, koopiate tegemine dokumentidest 2) Kliendi v kliendi eestkostjaga suhtlemine telefoni v meili teel: hindamise aja, koha ja korralduse kokkuleppimine, täpsustamine, aja muutmine ja meeldetuletamine 3) Sissejuhatav vestlus kliendi ja tema lähedastega, taustainfo kogumine, valmisoleku kujundamine küsitluseks, kliendi motiveerimine hindamisele tulekuks 4) Järelpäringute teostamine ja eelinfo kogumine – pensioniametist töövõimetuse, puude ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu kohta, perearstilt kliendi tervisliku seisundi kohta, KOV sotsiaaltäöötajalt valla teenuste tagamisest kliendile, teiste teenuseosutajate käest 5) Sekkumisvõimaluste uurimine – rehabilitatsiooniteenuste ja -programmiosutajatelt, taastusarstilt, perearstilt (taastusravi võimaluste kohta) 6) Kliendiga kohtumise (hindamise intervjuu) ettevalmistumine: töövahendite valmisseadmine, eelneva ino ülevaatamine, ankeedi eeltäitmine 7) Kliendi nõustamine (nt kadunud dokumentide taastamiseks, puuderaskusastme dokumentide täitmiseks) 8) Kliendi ootamine 9) Kliendi toomine kodust intervjuule (1 kord) II Intervjuu läbiviimisega seotud tegevused jagunesid: 1) sissejuhatav vestlus kliendiga, taustainfo kogumine, toimuva tutvustamine 2) WHO DAS2.0 intervjuu kliendiga*, sh: a. küsitluse läbiviimine ja ankeedi täitmine, paberkandjal täitmise korral hiljem ankeediandmete sisestamine  b. eesmärgi sõnastamine, võimalike lahenduste, meetmete arutamine kliendiga, nõustamine c. telefonikõne kliendile vajalike teenuste kooskõlastamiseks d. kokkuvõtete tegemine, edasiste plaanide kooskõlastamine *1 WHO DAS2.0 intervjuu toimus viipekeele tõlgi abil III Järeltegevused jagunesid omakorda: 1) Andmete kontrollimine ja info täpsustamine - järelpärimiste tegemine Sotsiaalkindlustusametist, suhtlemine perearstiga 2) Kliendi diagnoosi kohta internetist info uurimine 3) Internetist võimalike sekkumiste ja teenuste kohta info otsimine, vajalike kontaktide otsimine a. Rehab.teenuste ja –programmide kohta b. Töötukassa teenuste kohta c. KOV teenuste kohta d. tervishoiuteenuste kohta e. puuetega inimeste organisatsioonide kohta 4) Rehabilitatsiooniteenuste- ja programmiosutajatega kontakti võtmine telefoni ja meili teel rehab.plaani olemasolu selgitamiseks, sobiva programmi v teenuse leidmiseks kliendile, kokkulepete tegemiseks ja kliendi seostamiseks 5) Teiste teenuste osutajatega kontakti võtmine, konsulteerimiseks, teenuste ja nõustamisvõimaluste selgitamiseks, kokkuleppimiseks a. Tervishoiuteenused (taastusarst, neuroloog) b. KOV teenused c. Töötukassa teenused, karjaäärinõustamine d. Multiprobleemsete projekti teenused e. MTÜ-de teenused 6) Kliendi jaoks info otsimine ja nõustamine seoses seadustega, puude määramisega, konsultatsioon juristiga 7) Kliendiga suhtlemine senise töö osas, edasiste sammude ja tegevuskava kokkuleppimine, kliendi teavitamine sekkumisvõimalustest, läbirääkimine, kliendi juhendamine teenuste saamiseks, avalduse täitmine koos kliendi v lähedasega 8) Kokkuvõtete tegemine, kliendile vajalikest asutustest nimekirja koostamine, avalduse saatmine, koopiate valmistamine 9) Ankeetide andmete täpsustamine, seostamiste lõpetamine, ankeetide sulgemine 10) Kliendi transport hindamise intervjuult koju (1x) TEENUSE MAKSUMUSE TULEMUSED Rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse maksumuse juures saab eristada hindamise kohta: otsekulusid ja kaudkulusid. Esimese grupi moodustavad iga hindamisega kaasnevad hindaja tööjõukulud. Teise grupi moodustavad hindamise tööks vajalike töövahenditega seotud kulud. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise pilootprojekti käigus kogutud andmetest selgusid iga kliendiga seotud tegevused. Iga läbiviidud tegevus kirjeldati, kestvus mõõdeti, seostati kliendikoodiga ja märgiti kasutatud töövahendid. Otsekulude arvestamine Neile andmetele toetudes on võimalik välja tuua keskmiselt ühele hindamisele kulunud ajakulu. Saadud ajakulu on korrutatud läbi hindaja tunnitasumääraga. Nii on moodustunud tööjõukulu iga hindamise kohta. Ühele hindamise kuluva aja määramisel tuleb arvestada sellega, et kõik kliendid kellega hindamise protsessi alustatakse, ei jõua erinevatel põhjustel hindamiseni (intervjuuni). Kuid hindajatel tuleb selle kliendiosaga tegeleda ja nende klientidega tegelemise kulu tuleb arvestada iga läbiviidud hindamise hulka. Järgnevas tabelis on näha kuidas jagunevad hindamise protsessi alustanud ja hindamiseni jõudnud kliendid hindajate vahel. Kliendid / hindajad J E K V KOKKU Arvutustes kasutatud Alustanud klientide arv 12 45 36 33 126 98 Hinnatud klientide arv 11 35 25 25 96 79 Tabelist on näha, et iga hinnatud kliendi kohta tuleb 1,24 hindamise protsessi alustanud klienti (98/79). Teades kogutud andmete põhjalt iga tegevusgrupi summaarste ajakulu ja jagades see klientide vahele on tulemuseks tegevusgrupi keskmine ajakulu ühele kliendile (järgnev tabel). Keskmine Tegevusgupi Klientide ajakulu ühele TEGEVUSGRUPID: koguaeg, min arv kliendile, min 1. ettevalmistavad tegevused 42:27:27 98 0:26:00 2. intervjuu läbiviimine 115:09:00 79 1:27:27 3. järeltegevused 32:38:00 53 0:36:57 Võttes arvesse, et kõik alustanud kliendid ei jõua hindamiseni ja kõigi hinnatud klientidega ei viida läbi järeltegevusi, tuleb läbi viia nende tegevuste ühtlustamine ühe hinnatud kliendi kohta. Tulemuseks on ajakulu ühe (täis)hindamise kohta (järgnev tabel).. Kliente ühe Ühtlustatud hinnatud kliendi ajakulu ühele TEGEVUSED: kohta kliendile, min 1. ettevalmistavad tegevused 1,24 0:32:15 2. intervjuu läbiviimine 1,00 1:27:27 3. järeltegevused 0,67 0:24:47 KOKKU 2:24:29 Hindaja tunnitasu on hindamise maksumuses kahe erineva tunnimäära alusel: 1. Eesti keskmisest palgast lähtuvalt (IV kvartal, 2012, 916€), VARIANT 1: 5,20€ bruto töötunnimäär. 2. Psühholoogide, sotsiaaltöötajate keskmisest tunnimäärast tulenevalt (rehabilitatsiooniprogrammide kulumudelitest 2010-2011), VARIANT 2: 9,0€ bruto töötunnimäär. Hindamise maksumuse arvutusse on sisse arvutatud koefitsient, mis arvestab vahetult hindamisega tehtud tööd ja klientidega mitte seotud tööd (koolitused jm). Viimane moodustab 25% kogutööajast (mis on muudetav tööintensiivsust puudutavate otsustega). Ühe hindamise tööjõukulud TÖÖJÕUKULUD ühele HINDAMISELE VARIANT 1 VARIANT 2 KOKKU otsene ajakulu € 12,53 21,66 Kaudne ajakulu (25% kogu tööajast),€ 4,18 7,22 KOKKU tööjõukulu (bruto) € 16,71 28,87 TÖÖJÕUKULUD ühele HINDAMISELE (koos maksudega) € 22,39 38,69 Kaudkulude arvestamine Kasutatud töövahendite analüüsist selgus, et kasutati kõiki töövahendeid: Arvuti ja internet Lauatelefon Mobiiltelefon Printer, skänner, paljundusmasin (maksumuse ei lisandunud) Paaril korral kasutati ka autot (maksumuse ei lisandunud) Lisaks vajab iga eelhindaja tööks tööinventaari ja büroovahendeid. Lähtudes töövahendite kulumist ja nendega seotud jooksvatest kuludest moodustusid töövahenditega seotud kulud ühes kuus 47,67€. Hindamise kogumaksumus Lähtudes 8 tunnisest tööpäevast ja ühe (täis)eelhindamise keskmisest ajakulust, saab ühes tööpäevas läbiviija keskmiselt 2,5 (täis)eelhindamist ja ühes kuus 53 (kuus keskmiselt 21,2 tööpäeva). Hindamise kogumaksumus moodustub tööjõukulude ja töövahendite kuludest. VARIANT HINDAMISE KULUD € VARIANT 1 2 TÖÖJÕUKULUD ühes kuus (bruto) 882,69 1525,13 TÖÖJÕUKULUD ühes kuus (koos sotsiaal-, ravikindlustus-, töötuskindlustusmaksudega) 1182,81 2043,68 KAUDKULUD ühes kuus 47,67 47,67 KOKKU kulud ühes kuus 1230,47 2091,35 KULUD ühele HINDAMISELE 23,29 39,59 KULUD ÜHELE HINDAMISELE EI SISALDA: Hindaja koolituskulusid Hindaja lähetuskulusid Hindaja ruumikulusid Täpsem ülevaade arvutustest failis: Rehabilitatsioonivajaduse hindamise maksumus.xls KOOSTAJAD: Tarmo Kadak ja Triin Vana ESF raamprogrammi "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013" programmi „Töölesaatmist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ alapunkti 3.2. „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“ 2012-2013 raames läbi viidud rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise piloteerimise tulemusel välja töötatud rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus ja hind. REHABILITATSIOONIVAJADUSE HINDAMISE TEENUS I TEENUSE SISU Teenuse eesmärk, taust ja kasutatavad mõisted Rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse eesmärk on isiku terviseolukorrast põhjustatud tegevus- ja osalusvõime piirangute hindamisele tuginedes isiku rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine ja vajadusel tema seostamine rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenus on personaalne, tugineb isiku reaalsele olukorra ja vajaduste hindamisele; loob eelduse rehabilitatsiooniks eraldatud vahendite ressursisäästlikuks ja tulemuslikuks kasutamiseks. Rehabilitatsioon on protsess ja rehabilitatsioonivajaduse hindamine on selle protsessi üks lahutamatu osa. Rehabilitatsioonivajaduse hindamist ei saa käsitleda rehabilitatsiooni tervikprotsessist eraldiseisva tegevusena ning hindamisele peab järgnema isiku vajadustele vastavate meetmetega seostamine. Isiku huve rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamisel esindab eeskätt isik ise, eestkostja ja vastavalt vajadusele isiku nõusolekul pereliige, KOV sotsiaaltöötaja, raviasutus (raviarst, perearst, raviasutuse sotsiaaltöötaja, pereõde jms) töötervishoiuarst või muu usaldusisik. Teenuse raames kohtub ekspert isikuga (eestkostjaga), ekspert hindab isiku tegevus- ja osalusvõimet, et selgitada välja, kas ta vajab rehabilitatsiooniteenust. Rehabilitatsioonivajaduse ilmnemisel sõnastab isik koos eksperdiga esmase rehabilitatsioonieesmärgi. Lähtudes isiku eesmärgist ning osalus- ja tegevusvõime arendamise vajadustest seostatakse isik temale sobivaimate rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega või muude osalus- ning tegevusvõimet aktiviseerivate meetmetega, mis loovad eelduse püstitatud eesmärkide täitmiseks. Rehabilitatsiooni mittevajamise korral konkreetset eesmärki ei sõnastata; eksperdi poolt lisatakse selgitus, miks rehabilitatsioon ei ole vajalik või otstarbekas. 1 Mõistete selgitused – vt lk 2 1 Rehabilitatsiooniprotsessi läbimise järgselt toimub osutatud rehabilitatsioonimeetmete tulemuslikkuse hindamine, mis toimub eeskätt rehabilitatsiooniteenuseid osutanud asutuse poolt. SKA, kui teenuse rahastaja hindab tulemuslikkust ja teostab kontrolli teenuse üle korralise järelevalve käigus (st mitte kõikide juhtumite korral) vastavalt SKA poolt väljatöötatud korrale. Seega on rehabilitatsioonivajaduse hindamise otsesteks tegevusteks: 1. isiku vajaduste hindamine 2. kaalutlusotsuse langetamine 3. isiku seostamine meetmetega. Kasu isikule Hindamise läbiviimise ja informatsiooni andmise järgselt: 1. paraneb isiku teadlikkus oma tegevus- ja osalusvõimest ning arendamise võimalustest; 2. paraneb isiku kaasatus ühiskonda, kuna lähtudes isiku eesmärgist ning osalus- ja tegevusvõime arendamise vajadustest seostatakse isik temale sobivaimate rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega või muude osalus- ning tegevusvõimet aktiviseerivate meetmetega, mis loovad eelduse püstitatud eesmärkide täitmiseks. Kasutatavad mõisted: Terviseolukord (health condition: disorder or disease) on keha anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise funktsiooni või struktuuri kõrvalekalle või puudumine/ kaotus. (WHO 2002). Mõiste terviseolukord on tähenduselt neutraalne (st ei rõhuta negatiivseid aspekte) ja universaalne (st on kasutatav kõigi inimeste puhul ja ei rõhuta erisusi „füüsilise“ ja „psüühilise“ seisundi vahel). Mõiste hõlmab kõiki keha funktsioonide ja struktuuride kõrvalekaldeid, mis omakorda võivad põhjustada inimestel võimete langust. Tegutsemine (activity) – inimese poolt läbiviidavad toimingud või tegevused. (RFK, 2005) Tegutsemispiirangud (activity limitations) on raskused, mida inimene võib kogeda igapäevaelu situatsioonides tegevuste läbiviimise ajal. (WHO, ICF 2001, RFK 2004) Osalus (participation) – inimese kaasatus elulisse situatsiooni. (RFK, 2005) Osaluspiirangud (participation restrictions) on probleemid, mida inimene võib kogeda seoses igapäevaelu situatsioonidesse kaasatuse või olulistest sotsiaalsetest tegevustest kõrvalejäämisega. (WHO, ICF 2001, RFK 2004) Personaalsed faktorid (tegurid) - Taustategurid, mis hõlmavad inimese igapäevaelu tausta ning koosnevad nendest erijoontest, mis ei kuulu tervise olukorra alla. Siia kuuluvad vanus, sugu, haridustase, kogemused, isikuomadused ja iseloom, võimed, muud tervisega seotud olukorrad, sportlik eluviis, harjumused, kasvatus, toimetulekuviisid, sotsiaalne taust, elukutse ning eelnevad ja praegused läbielamised. (WHO-DAS II, Tervise ja puude mõõtmine, juhend) 2 Rehabilitatsioon (laiemas käsitluses) on inimese tegevus- ja osalusvõime arendamise kompleksne protsess, mille erinevate sekkumiste peamine eesmärk on inimese võimalikult suure iseseisvuse saavutamine, sotsiaalse osaluse, kaasatuse ja rahulolu suurendamine. Sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus – sotsiaalhoolekande seaduse alusel reguleeritud riiklik sotsiaalteenus, mis on aktiivne, kindla alguse ja lõpuga protsess, mille käigus hinnatakse inimese ressursse ja vajadusi, seatakse eesmärk muutuseks inimese elus, planeeritakse tegevused/teenused (terviklikult), viiakse sekkumised läbi, hinnatakse eesmärgi saavutamist, vajadusel korrigeeritakse. Sotsiaalse rehabilitatsioonivajaduse tuvastamine (ehk rehabilitatsioonivajaduse hindamine) - isiku terviseolukorrast põhjustatud tegevus- ja osalusvõime piirangute ja olemasolevate ressursside hindamisele tuginedes isiku rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine ja vajadusel tema seostamine rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega. Seostamine on protsess, mis tähendab kliendi kokkuviimist temale vajaliku teenuse/meetmega. Sõltuvalt kliendist, võib selleks olla vajalik meetme või teenuse osutajaga kontaktivõtmine, kontaktide vahendamine, informatsiooni edastamine kliendi vajaduste kohta, konkreetse aja kokkuleppimine, korraldamine või veendumine, et klient saab minna kokkulepitud teenusele. Rehabilitatsioonimeetmed on rehabilitatsiooniteenuste osutajate poolt osutatavad rehabilitatsiooniteenused (tegevused) ja rehabilitatsiooniprogrammid, mis on suunatud isiku rehabilitatsiooni eesmärgi täitmisele. Sotsiaalkaitsemeetmed on sotsiaalkaitse organisatsioonide poolt osutavad abimeetmed. Sotsiaalkaitseorganisatsioonid on Sotsiaalkindlustusamet, rehabilitatsiooniteenuste osutajad, kohalikud omavalitsused ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööüksused (sotsiaalosakonnad), sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid (päevakeskused, asenduskodud jt), tervishoiuteenuste osutajad (perearstid, perearstikeskused ja raviasutused), haridusasutused, Töötukassa ja Töötukassa osakonnad, vanglate kriminaalhooldusosakonnad. Muud osalus- ning tegevusvõimet aktiviseerivad meetmed on näiteks puuetega inimeste organisatsioonid; teised MTÜ-d; ringilised tegevused jm tegevused, mis aitavad tõsta/säilitada kliendi aktiivsust. Teenuse sihtgrupp Teenuse sihtgruppi kuuluvad täisealised inimesed, kelle tegevus- ja osalusvõime on olulisel määral2 piiratud tulenevalt terviseolukorrast. Lisaks võib isikul olla tuvastatud ajutine- ja/või püsiv töövõimekaotus; puude risk või puude raskusaste. Seega kuuluvad antud teenuse sihtgruppi tegevus- ja osalusvõime piirangute või raskustega inimesed vaid sel juhul, kui see tuleneb nende muutunud 2 olulisel määral – kui isikul on tegevuste või toimingute igapäevaelus sooritamisel mõõdukad või tõsised raskused (WHO, WHO DAS II juhend) 3 (halvenenud) terviseolukorrast ja on seotud personaalsete faktoritega (mitte üksnes seotud inimest ümbritseva keskkonnaga3). Kaalutlusotsuse, kas suunata isik rehabilitatsiooniteenusele või mitte, langetab hindamist läbiviinud ekspert. Kaalutlusotsuse langetamisel tugineb ekspert hindamise tulemustele: DAS 2.0 toimetuleku häirumise vahemik ning personaalsed faktorid? Näiteks: 1. kui inimese terviseolukord on muutunud (inimene on haige), kuid see ei ole mõjutanud püsivalt 4 tema tegevus- ja osalusvõimet, vajab inimene tervishoiuteenuseid ning ei kuulu antud teenuse saajate hulka. 2. Kui isiku sotsiaalne toimetulek ja osalusvõime on langenud muudel, kui terviseolukorrast tingitud põhjustest (nt inimene on teisest kultuurist/rahvusest, inimese sotsiaalsete oskuste tase on ebapiisav, inimene on kaotanud töö, kuid tervis on korras), siis ei kuulu isik antud teenuse saajate sihtgruppi (kuigi probleemide tagajärjeks võivad olla osalusvõime piirangud, sarnaselt antud teenuse sihtgruppi kuulujatega). Terviseolukorra tõttu tegevus- ja osalusvõime piiranguid kogevate inimeste sihtgrupp võib olla suhteliselt suur. Samas - antud teenuse saajate hulka kuuluvad isikud, kelle tegevus- ja osalusvõime on olulisel määral langenud. Mõiste „olulisel määral“ tuleneb RFK põhimõtetest ja võib olla hinnatud kliendi enda poolt rehabilitatsiooniteenuse taotlusel ja/või tuvastatud perearsti/eriarsti poolt5, kuid konkreetne toimetuleku häirumise määr selgub eelhindamise läbimisel. Lõplik sihtgrupi defineering on riiklik poliitiline otsus, st sõltub eelarvest ja võib olla ajas muutuv. Teenuse osutamise aluseks olevad õigusaktid 1. Sotsiaalhoolekande seadus Seotud õigusaktid (arvestades planeeritavaid muudatusi seoses isiku töövõimehindamisega ning rehabilitatsiooni sihtgrupi laiendamise vajadusega): 2. Tööturuteenuste ja toetuste seadus (rehabilitatsioon, kui töölesaamist ja töötamise jätkamist toetav meede). 3. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (rehabilitatsioon, kui puude raskusastme tekkimist ennetav või kompenseeriv meede). 4. Ravikindlustuse seadus (rehabilitatsioon, kui ajutisel töövõimetuslehel olevaid isikuid toetav meede, ennetamaks püsiva töövõimekaotuse tekkimist; sh kutsehaigus- ja tööõnnetusjuhtumid). 5. Riiklik pensionikindlustuse seadus (rehabilitatsioon, kui püsiva töövõimekaotuste tekkimist ennetav või kompenseeriv meede). 3 Isiku tegevus- ja osalusvõime hindamine hõlmab küsimusi tema praeguse keskkonna kohta, ent kodeerimine põhineb tegevus- ja osalusvõimel, mitte keskkonnal. 4 püsivalt mõjutanud – kas terviseolukord on isiku tegevus- ja osalusvõimet mõjutanud saab hinnata perearst/eriarst/töötervishoiuarst. Perearst/eriarst võib teha sellekohase märke terviseinfosüsteemi. 5 Nt märge terviseinfosüsteemis. 4 II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS Teenuse sisu kirjeldus Rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenus koosneb alategevusest, mis seostuvad: I) ettevalmistavate tegevustega, II) otsese klienditöö tegevustega, III) järeltegevustega. I. Ettevalmistavad tegevused SKA-s: 1. Isiku (tema esindaja) taotluse 6 registreerimine 7 . Kliendi sihtgrupi vastavuse kontrollimine (nt, kas isik on täisealine; kui kriteeriumiks jääb puude raskusaste/püsiv töövõimekaotus, siis selle tuvastamine jm). Vajadusel päringute tegemine sihtgrupitingimuste väljaselgitamiseks. 2. Isikule rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse olemuse, kliendi võimaluste, tingimuste ja kaasneva vastutuse selgitamine, hindamise aja8, koha ja korralduse kokkuleppimine. 3. Eelinfo kogumine infosüsteemidest (puude/püsiva töövõimekaotuse aluseks olev terviseinfo; senini isikule osutatud riiklikud sots.teenused – rehabilitatsioon, erihoolekanne; infovahetus Töötukassa, vajadusel KOV-ga). 4. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ankeedi eeltäitmine eksperdi poolt. II Otsene klienditöö 1. Kohtumine isikuga (vajadusel eestkostja või esindajaga), kontakti loomine, küsitluse protsessi selgitamine ja informeerimine. Tuleb tagada vajadusel väljasõit kliendi juurde. 2. Küsimustiku läbimine ja info dokumenteerimine isiku ja/või tema esindaja ütluste kohaselt. Isiku tegevus- ja osalusvõime piirangute väljaselgitamine 6 valdkonnas, mis toimub järgmiselt: hindamisvahendi alateema ja täitmise põhimõtete selgitamine; küsimuse esitamine isikule; küsimuse mõtte selgitamine; vastuse kuulamine; vajadusel vastuse ületäpsustamine; vastuse dokumenteerimine, vastuse analüüsimine ja vajadusel selgituse lisamine kommentaaridesse. 3. Isikule esmase tagasiside andmine ilmnenud osalus- ja tegevusvõime piirangutest ja potentsiaalsetest arendamise võimalustest. 4. Potentsiaalsete rehabilitatsiooni eesmärkide arutamine, kliendil abistamine rehabilitatsioonieesmärgi või rehabilitatsioonivajaduse puudumise sõnastamisel. 5. Võimalike rehabilitatsioonivõimaluste (üksikteenuste, programmide) ja teiste rehabilitatsioonieesmärgi saavutamiseks sobivate meetmete arutelu kliendiga. 6. Kliendist ja tema keskkonnast tulenevate rehabilitatsiooni toetavate ja takistavate asjaolude väljaselgitamine. 7. Kokkuleppe sõlmimine edasise koostöö teostamiseks (nt järgmise kohtumise aeg/koht9 või viis, kuidas infot edastatakse – e-post, tavapost, tel). 6 Teenuse taotlusel on klient allkirjaga kinnitanud oma nõusolekut delikaatsete isikuandmete kasutamise, töötlemise, edastamise jm osas. Taotlusel võib klient anda esmase informatsiooni terviseolukorrast tingitud osalusraskuste kohta. 7 Ettevalmistavad tegevused 1 ja 2 võivad olla teostatud SKA klienditeenindaja poolt, kes võtab vastu kliendi taotluse, selgitab edasist protsessi ja kokkuleppel isikuga registreerib reh.vajaduse hindamise teenuse järjekorda. 8 Rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse järjekorda registreerimine. 9 Teistkordne silmast-silma kohtumine ainult vajaduse korral. 5 III Järeltegevused 1. Vajadusel andmete kontrollimine ja info täpsustamine eksperdi poolt (nt kui isiku poolt esitatud info jäi ebaselgeks) teistelt spetsialistidelt või isikult (esindajalt). 2. Rehabilitatsioonivajaduse analüüsimine ning eksperthinnangu sh eitava otsuse ettevalmistamine. 3. Isiku seostamine vajalike rehabilitatsioonimeetmetega (rehabilitatsiooniplaani koostamine, rehabilitatsiooniprogramm(id), üksikteenus(ed), - ja/või sotsiaalkaitsemeetmega (erihoolekanne, KOV, Töötukassa, ravisüsteem vm) ja/või teiste rehabilitatsioonieesmärgi saavutamist toetavate tegevustega (MTÜd, tööandjad, koolitused jm sobivad meetmed). 4. Potentsiaalsete teenuseosutajatega läbirääkimine - teenuse osutamise võimalus, aeg, koht, maht, finantseerimine jm. Alternatiivsete valikute ja võimaluste dokumenteerimine. 5. Isikule otsuse (sisaldab hinnangut toimetulekule, otsust ja infot edasiste meetmete kohta) edastamine ja asjaolude selgitamine vastavalt kokkulepitud viisile kas posti-, e-posti teel ja telefoni teel või vajadusel/võimalusel isikuga kohtumisel. 6. Isikuga koostöös ühise ja lõpliku seisukoha väljatöötamine (millises eluvaldkonnas ja milles muutust soovitakse; realistlike eesmärkide sõnastamine); erinevate võimaluste tutvustamine (sh isikule info andmine asutuse/teenuse/ programmi/spetsialistide osas, protsessi edasine korraldus); koos isikuga meetme(te) valimine10. 7. Lõpliku otsuse dokumenteerimine (hinnang, otsus, edasine protsess) ja edastamine isikule posti- või e-posti teel11. 8. Teenuse osutaja teavitamine ja kokku leppimine teenuse osutamise aja suhtes. 9. Juhtumi koordineerimine üleandmine 13.1 rehabilitatsiooniasutusele nende klientide puhul, kes saadetakse rehabilitatsiooniteenusele või programmi, kus talle sealhulgas koostatakse rehabilitatsiooniplaan ja koordineeritakse selle elluviimist, 13.2 Töötukassa või KOV juhtumikorraldajale kui isik ei vaja rehabilitatsiooniteenust ja nimetatud asutuste juhtumikorraldajate pädevuses on isiku juhtumi edasine koordineerimine (läbi rääkimine ja üle andmine) ja kui selleks on saavutatud vastav kokkulepe. Rehabilitatsiooniteenuse vajadust hindav ekspert võib teha päringud 12 isiku osalus- ja tegevusvõime arendamiseks vajalike meetmete väljaselgitamiseks ning isikule edasise abi planeerimiseks (eeskätt juhul, kui): 1. isik ei tea temale varasemalt osutatud meetmeid või ei saa eksperdile arusaadavalt edasi anda infot temale osutatud teenuste, meetmete kohta; 2. kui eksperdil tekib põhjendatult kahtlus, et temale edastatud andmed kliendile osutatud teenuste, meetmete kohta ei ole kas piisavad või tõesed. 3. On vajadus kokkuleppida konkreetseid järgmisi kliendile vajalikke meetmeid. Täiendavad päringud (vastavalt juhtumile ja vajadusele) kas : 1. Perearstile, raviarstile (nt varasem ravi, järgmised meetmed), 10 võimalusel koos isikuga, või ka telefoni, e-posti teel, vajadusel uus kohtumine 11 otsus koos edasiste tegevustega (kontaktid jm) peab reaalselt jõudma inimeseni, st see ei ole suuline info inimesele. 12 Luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks jne on kliendilt küsitud taotlusel. 6 2. KOV-i (nt kui see on vajalik selgitamaks kliendi sobivust teistesse toimetulekut toetavatesse meetmetesse või kliendi juhtumi delegeerimiseks KOV-le:  Kas klient ja tema probleemid on KOV-is teada  Kas kliendil on KOV-is oma juhtumikorraldaja, kes see on, kontaktid  Missuguseid toimetulekut tagavaid teenuseid on KOV-i poolt kliendile osutatud  Missuguseid teenuseid/meetmeid on võimalik KOV-il osutada. 3. Töötukassasse (tööealine klient):  Kas klient ja tema probleemid on Töötukassal teada  Kas kliendil on Töötukassas oma juhtumikorraldaja, kes see on, kontaktid  Missuguseid tööhõive ja tööalase rehabilitatsiooni teenuseid on Töötukassa poolt kliendile osutatud  Missuguseid teenuseid/meetmeid on võimalik Töötukassal osutada. 4. Tööandjale (töötava või konkreetse tööandjaga seotud kliendi kohta):  Kas tööandja teab oma nimetatud töötaja (kliendi) töövõimetuse, erivajaduse, puudega seotud probleeme ja nende mõju töötamisele  Kas tööandja teab temale laienevaid võimalikke teenuseid, toetusi seoses nimetatud töötaja (kliendi) töötamisega tema asutuses  Takistused ja potentsiaalsed võimalused nimetatud töötaja (kliendi) töötamisel tööandja juures. 5. Haridusasutusele, õpetajale, kus klient õpib või võiks/peaks potentsiaalselt õppima:  Kas haridusasutus teab nimetatud õpilase (kliendi) erivajaduse, puudega seotud probleeme ja nende mõju õppimisele, õpetamisele, õppekeskkonnale?  Kas haridusasutus teab temale laienevaid võimalikke teenuseid, toetusi ja kohustusi seoses nimetatud õpilase (kliendi) õppimisega tema asutuses; millist abi haridusasutus võiks vajada?  Takistused ja potentsiaalsed võimalused nimetatud õpilase (kliendi) õppimisel kliendi haridusasutuses. 6. Rehabilitatsiooniasutusele, kus on koostatud kliendi rehabilitatsiooniplaan, osutatakse rehabilitatsiooniteenused, pakutakse rehabilitatsiooniprogrammi:  Mis on senini olnud kliendi rehabilitatsiooni eesmärk  Mida on eesmärkide täitmiseks tehtud, mida plaanitakse teha  Hinnang senitehtu tulemuslikkusele  Hinnang eesmärgi potentsiaalsele täitmisele, prognoos, tähtajad. 7. Perekonnaliikmetele, isiklikule sotsiaalvõrgustikule:  võimalused ja takistused, mis on seotud kliendi pere või isikliku sotsiaalvõrgustikuga,  võimalused ja takistused, mis on seotud kliendi keskkonnaga,  võimalused ja takistused, mis on seotud kliendi ning tema lähikondsete tõekspidamiste, hoiakute, huvide, tabudega. 7 Teenuse kättesaadavus, menetluse pikkus 1. 5 tööpäeva jooksul alates isiku (esindaja) taotluse esitamisest registreerib SKA isiku rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenusele (isikuga lepitakse kokku temale sobiv hindamise läbiviimise aeg arvestades SKA võimalusi). 2. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise optimaalne aeg on 21 päeva, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates isiku (esindaja) poolt vastava taotluse esitamisest13. 3. Otsus isiku rehabilitatsiooniteenusele suunamise/mittesuunamise kohta langetatakse 10 tööpäeva jooksul alates hindamise läbiviimisest . 4. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ilmnemisel paneb SKA isiku teenuse järjekorda. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine peab toimuma vastavalt inimese vajadusele (võimalikult kiiresti), kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul vastava otsuse langetamisest. 5. Juhul, kui isik ei vaja rehabilitatsiooniteenust, seostatakse ta muude sotsiaalkaitsemeetmetega isikule sobival ajal, kuid vähemalt 2 kuu jooksul . 6. Rehabilitatsioonivajadust hinnanud ekspert monitoorib kliendi seostumist teenustega 3 kuud peale teenusele suunamist vastavalt SKA-s väljatöötavale korrale. Teenuse osutamise koht Teenust osutatakse Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikes osakondades; vastavalt isikute vajadustele muudes asukohtades. Teenuseosutaja koormus (case load) Ekspert saab vastu võtta 3 (kuni 4) klienti päevas ja kuni 20 nädalas, arvestusega, et töökoormus moodustub ettevalmistavatest tegevustest, otsese klienditööga seotud tegevustest ning järeltegevustest. III TEENUSE OSUTAJA Rehabilitatsioonivajaduse hindamist viib läbi (rehabilitatsioonispetsialisti erialase ettevalmistusega) kõrgharidusega ning vajaliku täiendkoolituse14 läbinud spetsialist. Nõuded teenuseosutajale 1. Haridusnõuded – kõrgharidus kas sotsiaaltöös, psühholoogias, eripedagoogikas, logopeedias, tegevusteraapias, füsioteraapias, või arstiteaduses koos rehabilitatsioonialase täiendkoolitusega või kõrgharidus rehabilitatsioonivaldkonnas. 2. Läbitud ekspertide spetsialiseerumiskoolitus – hindamisinstrumendi kasutamine, klienditöö, juhtumikorraldus, võrgustikutöö, suhtlemispsühholoogia. 3. Väga head klienditööoskused või klienditöökogemus rehabilitatsiooni- või sotsiaalvaldkonnas. 4. Sobivad isiksuseomadused (tolerantsus, empaatiavõime, pingetaluvus). 5. Väga head suhtlemisoskused, läbirääkimis- ja enesejuhtimisoskused. 6. Arvuti- ja infosüsteemide kasutamise oskus. 7. Autojuhiload (reaalne vajadus sõita hindamise läbiviimiseks kliendi elukeskkonda). Keelte oskus (eriti vene keel). 13 Võimalik, et on vajadus nö eelisjärjekorra sisseseadmiseks (nii reh.vajaduse hindamisele kui reh.teenusele). On oluline, et eelhindamise järgselt ja rehabilitatsioonivajaduse olemasolul suunataks isik kiiresti teenusele. Järjekord pigem eelhindamisele, kui eelhindamise järgselt reh.teenusele. 14 vajaduse korral võib projektimeeskond panna kokku soovitusliku täiendkoolituse programmi. 8 Nõuded teenuse osutamise ruumidele, inventarile Ruum segamatuks kliendivestluseks, internetiühendusega arvuti, printer, telefon. Võimalus viipekeeletõlgi vt olulise spetsialisti kaasamiseks. IV MUU INFO Kaebuste käsitlemine/ menetlemine/ järelevalve Sotsiaalkindlustusamet tagab ja tutvustab klientidele tagasiside esitamise ning kaebuste esitamise korda ning korraldab perioodilisi tagasiside uuringuid. Kliendil on õigus esitada vaie vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale. Eeldused, et rehabilitatsioonivajaduse hindamine on efektiivne: 1. Reh.vajaduse hindamine eeldab pädevust ning piisavat inim- ja ajaressurssi. Hindamise järgselt on väga oluline kliendi seostamine tema vajadustele vastavate teenustega (kas rehabilitatsioon või muud teenused) nii, et inimene jõuaks reaalse abini. Efektiivne juhtumikorraldus ja võrgustikutöö on ajamahukad, kuid vähendavad edasisi probleeme, klientide rahulolematust, vaideid vm. 2. Kui hindamise järgselt ilmneb rehabilitatsiooniteenuse vajadus, peab suunamine vajalikule teenusele toimuma suhteliselt kiiresti (hiljemalt 2 kuu jooksul). Juhul, kui hindamise järgselt ei ole kliendist tulenevate objektiivsete põhjusteta peale 6 kuu möödumist teenust osutatud, on hindamise tulemused aegunud ja isik võib vajada uut hindamist. Ka hilisem rehabilitatsioon on kulukam ja vähem tulemuslik. 3. Rehabilitatsiooniteenuse ning rehabilitatsiooniprogrammide töömeetodite ja kvaliteedi sisuline edasiarendamine, programmide arendamise koordineerimine. Vaja on edasi arendada erinevaid sotsiaalse rehabilitatsiooniprogramme, mille eesmärk on tegevus- ja osalusvõime piirangutega inimeste (a) iseseisvate toimetulekuoskuste arendamine (b) psühholoogilise tasakaalu toetamine; (c) töölesaamine ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalemine (d) sotsialiseerumine ja kogukonna tegevustes osalemise suurenemine jne. 4. Teiste toetavate teenuste edasiarendamine ja kättesaadavuse parandamine (psühholoogiline nõustamine, KOV teenused, ravi- eeskätt taastusraviteenused, tööturuteenused, haridus- ja karjäärinõustamisteenused jm) – et oleks võimalik inimesi seostada vajaliku abiga. 5. Valdkondlik koostöö rehabilitatsioon, kohalik omavalitsus, töötukassa, ravisüsteem – koostööjuhised, teadlikkus jm. 6. Toimivad IT lahendused – elektroonne hindamisinstrument; vajadus taustinfo kogumiseks SKAIs infosüsteemist; samuti STAR infosüsteemist (eeldusel, et seal sisalduvad andmed isikule osutatud hoolekandemeetmete kohta); samuti rehabilitatsiooniteenuse järjekorrad, teenuseosutajad jm. Riskikohad: 1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus kogutud informatsioon peab olema kättesaadav sisend järgmistel rehabilitatsioonietappidel (plaani koostamine, teenuse või programmi osutamine); samuti vajadusel töövõimehindamisel, puude raskusastme määramisel vm. Vältida tuleb samasisulise info kogumist järgmistel etappidel (topelthindamine jm). See eeldab kogutud andmete ristkasutamise 9  võimalust erinevate osapoolte vahel. 2. Mõelda läbi psüühikahäirega inimeste liikumise protsess teenustel (eeskätt, kas on otstarbekas rehabilitatsioonivajaduse hindamine, kui isik tuleb hoolimata sellest, kas vajab reh.teenust või mitte, suunata rehabilitatsiooniplaani koostamisele, kuna vajajalik on hinnang erihoolekandeteenuste osas). Võimalik lahendus – eraldiseisva teenuse “erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise teenus” väljatöötamine (nii teenusele suunamiseks kui teenusel olemise pikendamiseks). Vajalik on paindlik lähenemine – kui teenusel selgub, et isik vajab siiski ka reh.plaani, siis koostatakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel reh.plaan (ja vastupidi – kui on suunatud ainult reh.plaani koostamisele, hinnatakse ka erihoolekandeteenuste vajadus). 3. Muud teenused, mille saamiseks on vajalik märge rehabilitatsiooniplaanis (st sellisel juhul ei toimu isiku suunamine reh.teenusele vajadusepõhiselt vaid tulenevalt muudest asjaoludest) – nt lapsehoiuteenus, kallis abivahend; sageli esitavad ka KOV-d nõude, et reh.plaanis peab olema hinnatud vajadus sotsiaalkorteri, isikliku abistaja vm osas. Täiendavad arendusvajadused seoses rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenusega: 1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise küsimustik vajab täiendamist (täpsed vajadused selguvad projekti lõppedes). 2. Eesti keelt mitterääkivad kliendid (eeskätt vene keelt kõnelevad inimesed) – vajadus juhendmaterjali tõlkimiseks ja kohandamiseks vene keelde, mis hõlbustaks hindamise läbiviimist vene keelt kõnelevatele klientidele (küsimustik koos selgitustega). 10 Saatja: Margery Roosimaa </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=margery.roosimaa> Saaja: Marina Runno Teema: Rehabilitatsioonivajaduse teenuse kirjeldus ja hind Tere Marina, Saadan rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjelduse ja teenuse hinna. Teenuse hinna juures on toodud selgitus hinna kujunemise metoodika kohta ning Exceli tabelist on näha ka arvutuskäik. Kui on täpsustavaid küsimusi, anna teada. Tervitades, Margery Roosimaa Projektijuht Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga