Valikõppeaine "Riigikaitse" välilaagri korraldamise kord

KÄSKKIRI 10. september 2021 nr 216 Valikõppeaine "Riigikaitse" välilaagri korraldamise kord Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" § 13 punkti 7 ja § 15 punkti 3 alusel. 1. Reguleerimisala Valikõppeaine "Riigikaitse" välilaagri korraldamise kord (edaspidi kord) reguleerib gümnaasiumidele valikõppeaine "Riigikaitse" ainekavas ette nähtud kursuse "Praktiline õpe välilaagris" ja kutseõppeasutustele kutsekeskhariduse õppekava valikmooduli "Riigikaitseõpetus" rakenduskavas ette nähtud välilaagri (edaspidi koos nimetatud välilaager) korraldamist, rahastamist ja järelevalvet. Välilaagreid viivad läbi Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja malevad (edaspidi Kaitseliidu struktuuriüksus) kaasates koostööpartnereid. Kaitseliidu toetamiseks võib välilaagri läbi viia Kaitseväe struktuuriüksus iseseisvalt. 2. Välilaagri korraldamine 2.1. Välilaagrite korraldamist koordineerib Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. 2.2. Välilaagrite läbiviimise koordineerimiseks vastavas maakaitseringkonnas, määravad Kaitseliidu maakaitseringkonnad ringkonnapõhise välilaagri kontaktisiku. 2.3. Välilaagrite korraldamine algab, kui koolid on esitanud oma piirkonna Kaitseliidu maakaitseringkonnale kirjaliku taotluse (korra lisa 1) välilaagri läbiviimiseks mitte hiljem kui selle toimumisele eelneva aasta 15. septembriks. 2.4. Välilaagrit läbiviiv Kaitseliidu struktuuriüksus teatab koolile e-posti teel välilaagri toimumisele eelneva aasta 30. septembriks Kaitseliidu poolt läbiviidava välilaagri toimumise kuupäeva ja asukoha ning teeb ettepaneku välilaagri läbiviimiseks kokkuleppe (korra lisa 2) sõlmimiseks. 2.5. Vajadusel Kaitseväelt välilaagri läbiviimise toetuse saamiseks esitab Kaitseliidu struktuuriüksus taotlused esitanud koolide nimekirja koos välilaagri läbiviimist puudutavate andmetega vastavas maakaitseringkonna piirkonnas asuvale Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevale struktuuriüksusele (edaspidi Kaitseväe struktuuriüksus) mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 1. oktoobriks. 2.6. Toetuse taotluse saanud Kaitseväe struktuuriüksus otsustab välilaagri toetamise ning 2.6. Toetuse taotluse saanud Kaitseväe struktuuriüksus otsustab välilaagri toetamise ning teavitab oma otsusest Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonda välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. oktoobriks. 2.7. Vastav Kaitseliidu maakaitseringkond edastab talle koolide poolt esitatud punktis 2.3. nimetatud taotluse(d) ja plaanitava eelarve Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnale mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. oktoobriks. 2.8. Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond koostab Kaitseliidu maakaitseringkondade poolt esitatud taotluste alusel Kaitseliidu poolt läbiviidavate välilaagrite kava (korra lisa 3) 1. novembriks. 2.9. Välilaagri läbiviimine nähakse ette maakaitseringkonna ülema iga-aastases aastakäsus ja aastaplaanis. 3. Välilaagri läbiviimine 3.1. Kaitseliidu struktuuriüksused viivad välilaagrid läbi Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna poolt koostatud iga-aastase punktis 2.8. nimetatud välilaagrite kava järgi. 3.2. Välilaagri õppetegevuste korraldamisel arvestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjades ja väljaõpet reguleerivates dokumentides sätestatuga. 3.3. Välilaagri läbiviimise aluseks on Kaitseliidu struktuuriüksuse ülema poolt kinnitatud välilaagri käsk. 3.4. Välilaagris rakendatakse õppetöö läbiviimiseks instruktori ettevalmistusega isikkoosseisu, riigikaitseõpetajaid ja ajateenijaid. 3.5. Ajateenijaid ja instruktori ettevalmistuseta Kaitseliidu vabatahtlikke võib rakendada õpilastest moodustatud allüksuste juhtimiseks, abikoolitajate või kontrollijatena ning toetavates ülesannetes vastavalt nende erialale. 3.6. Välilaagris osalevate ajateenijate puhul tuleb silmas pidada: 1) ajateenijaid ei rakendata laagris instruktoritena, kuid neid on võimalik rakendada muudes ülesannetes, sealhulgas juhiülesannetes juhul, kui neil on selleks ülesandeks piisavad sõjaväelised teadmised ja oskused; 2) ajateenijaid kasutatakse juhul, kui laagris osalemine ja ülesannete täitmine aitab kaasa ajateenija ametikohast või erialast tulenevate sõjaväelise väljaõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks ja toetab ajateenija kaitseväeteenistuskohustuse täitmise üldist eesmärki; 3) ajateenijad võivad välilaagris osaleda vaid koos nende üksuse tegevväelasega. 4. Välilaagrite korraldamise rahastamine ja vahendite tagamine 4.1. Välilaagrite korraldamiseks annab Kaitseministeerium igal aastal Kaitseliidule tegevustoetust. 4.2. Jooksva kalendriaasta eelarve vaadatakse üle sügisel ja vajadusel korrigeeritakse. 4.3. Kaitseväe poolt toetatavate välilaagrite eest esitab Kaitsevägi kuluvähendusega müügiarve Kaitseliidule. Kaitseliit tasub Kaitseväele laagrite läbiviimise toetamisel kaasnenud kulud, näiteks toitlustamine, meditsiiniline teenindamine, transpordikulu, Kaitseministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetusest. 4.4. Kaitseliit ja Kaitsevägi tagavad välilaagris osaleva isikkoosseisu tasustamise vastavalt sisemisele korrale. 5. Välilaagrite järelevalve ja vastutus 5.1. Välilaagrite järelevalvet teostab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond, kaasates vajadusel Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi. 5.2. Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond hindab vajadusel koos Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumiga välilaagrite vastavust gümnaasiumi valikõppeaine "Riigikaitse" ainekavale. 5.3. Juhul, kui välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis kujutavad otsest 2 (4) 5.3. Juhul, kui välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis kujutavad otsest ohtu inimese tervisele või varale, peab hindaja andma ohtu põhjustava tegevuse läbiviijale korralduse ohtliku tegevuse peatamiseks kuni puuduste või ohu kõrvaldamiseni. 6. Välilaagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral uurimise läbiviimine 6.1. Juhul, kui õpilane saab välilaagris kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, korraldab välilaagrit läbi viiv Kaitseliidu struktuuriüksus asjaolude selgitamiseks viivitamata uurimise. Uurimise läbiviimiseks kohaldatakse Kaitseliidu ülema kehtestatud kehtivas Kaitseliidu töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korras sätestatud nõudeid, arvestades käesolevast käskkirjast tulenevate erisustega. Uurimise viib läbi välilaagrit korraldava struktuuriüksuse ülema poolt määratud isik. 6.2. Uurimise käigus: 6.2.1. selgitatakse välja õpilase tervise kahjustamise või talle kehavigastuse tekitamise sündmuse asjaolud; 6.2.2. kogutakse sündmuskohas tõendeid ning tehakse sündmuskoha vaatlus, skeemid või fotod; 6.2.3. võetakse seletus isikutelt, kellel on teavet sündmuskohal toimunud asjaolude kohta; 6.2.4. selgitatakse välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses õpilase tegevuse või tegevusetusega; 6.2.5. selgitatakse välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses välilaagri läbiviija või kolmanda isiku poolse tegevuse või tegevusetusega. 6.3. Punktis 6.1. nimetatud isik võib vajadusel kaasata uurimisse asjaomase eksperdi. 6.4. Uurimise kokkuvõtte koostab punktis 6.1. nimetatud isik. Kokkuvõte peab sisaldama vähemalt sündmuse kirjeldust, uurimise käiku ja tulemusi ning hinnangut punktis 6.2.4. ja 6.2.5. toodu kohta. Uurimise kokkuvõtte lisadeks on uurimise käigus kogutud materjalid, sealhulgas kirjalikud tunnistused, seletused, ettekanded, fotod jms. 6.5. Uurimise läbi viinud isik edastab uurimise kokkuvõtte 30 päeva jooksul uurimise algatamisest arvates allkirjastamiseks välilaagri läbi viinud Kaitseliidu struktuuriüksuse ülemale. 6.6. Õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega kaasnev võimalik kahju hüvitise nõue esitatakse Kaitseliidule. 6.7. Kaitseliidule hüvitise nõude esitamise korral otsustab Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik nõude aluseks olevate asjaolude põhjal õpilasele tekkinud kahju hüvitamise (eelkõige mõistlike ravikulude osas) või hüvitamata jätmise. Hüvitamise otsuse korral maksab Kaitseliit õpilasele hüvitist korra punktis 4.1. nimetatud välilaagrite korraldamiseks saadud tegevustoetusest. 7. Korra rakendamine 7.1. 2022. aastal toimuvate välilaagrite korraldamine algab, kui koolid on esitanud Kaitseressursside Ametile 2021. aasta 1. oktoobriks välilaagri läbiviimise taotluse (korra lisa 1). 7.2. Kaitseressursside Amet edastab talle koolide poolt esitatud punktis 7.1. nimetatud taotlused Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnale mitte hiljem kui 2021. aasta 15. oktoobriks. 7.3. Välilaagrit läbiviiv Kaitseliidu struktuuriüksus teatab koolile e-posti teel mitte hiljem kui 2021. aasta 15. novembriks Kaitseliidu poolt 2022. aastal läbiviidava välilaagri toimumise kuupäeva ja asukoha ning teeb ettepaneku välilaagri läbiviimiseks kokkuleppe (korra lisa 2) sõlmimiseks. 8. Lõppsätted 8.1. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 05.04.2019 käskkirja nr 104 "Valikõppeaine "Riigikaitse" raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas". 8.2. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest. 3 (4) 8.2. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest. 8.3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseliidu peastaabile, Kaitseväe peastaabile ja Kaitseressursside Ametile. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Kaitseminister Reelika Semjonov Kaitseväeteenistuse osakond 4 (4)  K AITSEMINISTEERIUM KÄSKKIRI Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 1 3 punkti 7 ja § 15 punkti 3 alusel. 1. Reguleerimisala Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord (edaspidi kord) reguleerib gümnaasiumidele valikõppeaine „Riigikaitse“ ainekavas ette nähtud kursuse „Prakti li ne õpe välilaagris“ ja kutseõppeasutustele kutsekeskhariduse õppekava valikmooduli „Riigikaitseõpetus“ rakenduskavas ette nähtud välilaagri (edaspidi koos nimetatud välilaager) korraldamist , rahastamist ja järel e valvet. Välilaagreid vii vad läbi Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja malevad (edaspidi Kaitseliidu struktuuriüksus) kaasates koostööpartnereid . Kaitseliidu toetamiseks võib välilaagri läbi viia Kaitseväe struktuuriüksus iseseisvalt. 2 . Välilaagri korralda mine 2. 1 . V älilaagrite korraldamist koordineerib Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. 2.2 . Välilaagrite läbiviimise koordineerimiseks vastavas maakaitseringkonnas, määravad Kaitseliidu maakaitseringkonnad ringkonnapõhise välilaagri kontaktisiku. 2. 3 . Välilaagri te korraldamine algab, kui koolid on esitanud oma piirkonna Kaitseliidu maakaitseringkonnale kirjaliku taotluse (korra lisa 1) välilaagri läbiviimiseks mitte hiljem kui selle toimumisele eelneva aasta 1 5 . septembriks . 2. 4 . Välilaagrit läbiviiv Kaitseliidu struktuuriüksus teatab koolile e-posti teel välilaagri toimumisele eelneva aasta 30. septembriks Kaitseliidu poolt läbiviidava välilaagri toimumise kuupäeva ja asukoha ning teeb ettepaneku välilaagri läbiviimiseks kokkuleppe (korra lisa 2) sõlmimiseks. 2. 5 . Vajadusel Kaitseväelt välilaagri läbiviimise toetuse saamiseks esitab Kaitseliidu struktuuriüksus taotlused esitanud koolide nimekirja koos välilaagri läbiviimist puudutavate andmetega vastavas maakaitseringkonna piirkonnas asuvale Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevale struktuuriüksusele (edaspidi Kaitseväe struktuuriüksus) mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 1. oktoobriks. 2.6 . Toetuse taotluse saanud Kaitseväe struktuuriüksus otsustab välilaagri toetamise ning teavitab oma otsusest Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonda välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. oktoobriks. 2.7 . Vastav Kaitseliidu maakaitseringkond edastab talle koolide poolt esitatud punktis 2.3 nimetatud taotluse(d) ja plaanitava eelarve Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnale mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. oktoobriks. 2.8. Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond koostab Kaitseliidu maakaitseringkondade poolt esitatud taotluste alusel Kaitseliidu poolt läbiviidavate välilaagrite kava (korra lisa 3 ) 1 . nove mbriks . 2. 9 . Välilaagri läbiviimi n e nähakse ette maak a it s eringkonna ülema iga-aastases aastakäsus ja aasta plaanis. 3. Välilaagri läbiviimine 3.1 . Kaitseliidu struktuuriüksused viivad välilaagrid läbi Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna poolt koostatud iga-aastase punktis 2. 8 . nimetatud välilaagrite kava järgi. 3.2 . Välilaagri õppetegevuste korraldamisel arvestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutus eeskirjades ja väljaõpet reguleerivates dokumentides sätestatuga. 3.3 . Välilaagri läbiviimise aluseks on Kaitseliidu struktuuriüksuse ülema poolt kinnitatud välilaagri käsk. 3.4 . Välilaagris rakendatakse õppetöö läbiviimiseks instruktori ettevalmistusega isikkoosseisu , riigikaitseõpetajaid ja ajateenijaid . 3.5 . Ajateenijaid ja instruktori ettevalmistuseta Kaitseliidu vabatahtlikke võib rakendada õpilastest moodustatud allüksuste juhtimiseks, abikoolitajate või kontrollijatena ning toetavates ülesannete s vastavalt nende erialale. 3.6 . Välilaagris osalevate ajateenijate puhul tuleb silmas pidada: 1) ajateenijaid ei rakendata laagris instruktoritena, kuid neid on võimalik rakendada muudes ülesannetes, seal hulgas juhiülesannetes juhul, kui neil on selleks ülesandeks piisavad sõjaväelised teadmised ja oskused; 2) ajateenijaid kasutatakse juhul, kui laagris osalemine ja ülesannete täitmine aitab kaasa ajateenija ametikohast või erialast tulenevate sõjaväelise väljaõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks ja toetab ajateenija kaitseväeteenistuskohustuse täitmise üldist eesmärki; 3) ajateenijad võivad välilaagris osaleda vaid koos nende üksuse tegevväelasega. 4. Välilaagrite korraldamise rahastamine ja vahendite tagamine 4.1 . Välilaagrite korraldamiseks annab Kaitseministeerium igal aastal Kaitseliidule tegevustoetust. 4.2 . Joo k sva kalendriaasta eelarve vaadatakse üle sügisel ja vajadusel korrigeeritakse. 4.3 . Kai t seväe poolt toetatavate välilaagrite eest esitab Kaitsevägi kuluvähendusega müügiarve Kai t seliidule. Kaitseliit tasub Kaitseväele laagrite läbiviimise toetamisel kaasnenud kulud, näiteks toitlustamine, meditsiiniline teenindamine, transpordikulu , Kaitseministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetusest. 4.4 . Kaitseliit ja Kaitsevägi tagavad välilaagris osaleva isikkoo s seisu tasustamise vastavalt sisemisele korrale. 5. Välilaagrite järelevalve ja vastutus 5.1 . Välilaagrite järelevalvet teostab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond, kaasates vajadusel Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi. 5.2 . Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond hindab vajadusel koos Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumiga välilaagrite vastavust gümnaasiumi valikõppeaine „Riigikaitse“ ainekavale. 5.3 . Juhul, kui välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis kujutavad otsest ohtu inimese tervisele või varale, peab hindaja andma ohtu põhjustava tegevuse läbiviijale korralduse ohtliku tegevuse peatamiseks kuni puuduste või ohu kõrvaldamiseni. 6. Välilaagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral uurimise läbiviimine 6.1 . Juhul, kui õpilane saab välilaagris kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, korraldab välilaagrit läbi viiv Kaitseliidu struktuuriüksus asjaolude selgitamiseks viivitamata uurimise. Uurimise läbiviimiseks kohaldatakse Kaitseliidu ülema kehtestatud kehtivas Kaitseliidu töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korras sätestatud nõudeid, arvestades käesolevast käskkirjast tulenevate erisustega. Uurimise viib läbi välilaagri t korraldava struktuuriüksuse ülem a poolt määratud isik . 6.2 . Uurimise käigus: 6.2 .1 . selgitatakse välja õpilase tervise kahjustamise või talle kehavigastuse tekitamise sündmuse asjaolud; 6.2. 2 . kogutakse sündmuskohas tõendeid ning tehakse sündmuskoha vaatlus, skeemid või fotod ; 6.2 .3 . võetakse seletus isikutelt, kellel on teavet sündmuskohal toimunud asjaolude kohta; 6.2 .4 . selgitatakse välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses õpilase tegevuse või tegevusetusega; 6.2 .5 . selgitatakse välja, kas õpilase tervise kahjustumine või kehavigastus oli põhjuslikus seoses välilaagri läbiviija või kolmanda isiku poolse tegevuse või tegevusetusega . 6.3 . Punktis 6.1. nimetatud isik võib vajadusel kaasata uurimisse asjaomase eksperdi. 6.4 . Uurimise kokkuvõtte koostab punktis 6.1. nimetatud isik . Kokkuvõte peab sisaldama vähemalt sündmuse kirjeldust, uurimise käiku ja tulemusi ning hinnangut punktis 6.2 .4 . ja 6.2 .5 . toodu kohta. Uurimise kokkuvõtte lisadeks on uurimise käigus kogutud materjalid, s eal h ulgas kirjalikud tunnistused, seletused, ettekanded, fotod jms. 6.5 . Uurimise läbi viinud isik edastab uurimise kokkuvõtte 30 päeva jooksul uurimise algatamisest arvates allkirjastamiseks välilaagri läbi viinud Kaitseliidu struktuuriüksuse ülemale. 6.6 . Õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega kaasnev võimalik kahju hüvitise nõue esitatakse Kaitseliidule. 6.7 . Kaitseliidule hüvitise nõude esitamise korral otsustab Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik nõude aluseks olevate asjaolude põhjal õpilasele tekkinud kahju hüvitamise (eelkõige mõistlike ravikulude osas) või hüvitamata jätmise. Hüvitamise otsuse korral maksab Kaitseliit õpilasele hüvitist korra punktis 4.1 . nimetatud välilaagrite korraldamiseks saadud tegevustoetusest. 7. Korra rakendamine 7.1 . 2022. aastal toimuvate välilaagrite korraldamine algab, kui koolid on esitanud Kaitseressursside Ametile 2021. aasta 1. oktoobriks välilaagri läbiviimise taotluse (korra lisa 1). 7.2 . Kaitseressursside Amet edastab talle koolide poolt esitatud punktis 7.1 . nimetatud taotlused Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnale mitte hiljem kui 2021. aasta 15 . oktoobriks. 7.3 . Välilaagrit läbiviiv Kaitseliidu struktuuriüksus teatab koolile e-posti teel mitte hiljem kui 2021. aasta 1 5 . novembriks Kaitseliidu poolt 2022. aastal läbiviidava välilaagri toimumise kuupäeva ja asukoha ning teeb ettepaneku välilaagri läbiviimiseks kokkuleppe (korra lisa 2 ) sõlmimiseks. 8. Lõppsätted 8.1 . Tunnistan kehtetuks kaitseministri 05.04.2019 käskkirja nr 104 „Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitse ministeeri u mi valitsemisalas“. 8.2 . Käskkiri jõustub allkirjastamise hetke st . 8.3 . Käskkiri teha teatavaks Kaitseliidu peastaabile, Kaitseväe peastaabile ja Kaitseressursside Ametile. TAOTLUS riigikaitseõp etuse väli laagri läbiviimiseks Kajastage faili nimes õppeasutuse nimetus. Täitke kõik lahtrid. Kui lahter v õi rida jääb tühjaks, märkige „ –“ või „Ei ole“ või „ROT“. Kaitseliidu maakaitseringkond Esitamise k uupäev Taotluse esitaja Kooli n im i Aadress Direktor / juht / vastutav isik Nimi Telefon E-post Laagris osalev r iigikaitseõpetaja / kooli esindaja Nimi Auaste (olemasolul) Telefon E-post Laagri põhi andmed Prognoositav laagris osalevate õpilaste arv Soovitav laagri toimumise kuu ja kuupäev Jaanuar Esitada s o bivad kuupäev ad Juuni Esitada s obivad kuupäevad September Esitada s obivad kuupäevad Soovitav laagri toimumise piirkond või koht Muu oluline info , näiteks senine koostöö Kaitseväe struktuuriüksusega laagri läbiviimisel /Allkirjastatud digitaalselt/ Ees - ja p erekonnanimi Valik õppe aine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord l isa 2 Riigikaitseõpetuse välilaagri läbiviimise kokku lep e Kaitseliit [ maakaitseringkonna või maleva nimi ] , mida esindab [volitusnorm] alusel [ allkirjaõigusliku isiku ametinimetus ja nimi ] (edaspidi nimetatud Kaitseliit ) j a [ K ooli nimi ] , mida esindab [volitusnorm] alusel direktor [nimi] (edaspidi nimetatud kool ) , edaspidi nimetatud ka eraldi „ p ool“ ja ühiselt “ p ooled”, sõlmisid heas usus ja kooli [taotluse esitamise kuupäev] esitatud taotluse alusel riigikaitseõpetuse välilaagri kokkuleppe , leppides kokku järgmises: 1. Kokkuleppe eesmärk ja objekt 1.1 Kokkuleppe eesmärgiks on määratleda poolte ülesanded, kohustused ja vastutus. 1.2 Kokkuleppe objektiks on välilaagri läbiviimine Kaitseliidu poolt , et saavutada gümnaasiumi kursuse „Praktiline õpe välilaagris“ õpitulemused. 1.3 Välilaager toimub [kuupäev] [asukoht] [arv] õpilasele. 1.4 Välilaagri õppetegevustes lähtutakse kursuse „Praktiline õpe välilaagris“ õpitulemustest ja õppesisust ning Kaitseliidu ja Kaitseväe väljaõpet reguleerivatest dokumentidest. 2. Kokkuleppe dokumendid Kokkuleppe dokumendid koosnevad kokkuleppest ja kokkuleppe lisadest, mis on kokkuleppe lahutamatud osad ning moodustavad koos kokkuleppega ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 3. Kokkuleppe kehtivus 3.1 Kokkulepe jõustub selle allakirjutamisest ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste nõuetekohase tä itmiseni poolte poolt . 3.2 Pool võib kokkuleppest taganeda, kui teine pool on kokkuleppest tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud või kui pool ei ole asunud kokkulepet täitma mõistliku aja möödudes. 4. Kokkuleppe alusel täidetavad ülesanded ja poolte kohustused 4.1 Kaitseliidu ülesanded : 4 .1.1 välilaagri läbiviimine ; 4 .1.2 välilaagris õppetööks vajaliku isikkoosseisu, varustuse, toitlustuse, majutuse ja meditsiiniteenistuse tagamine lähtudes õpilaste arvust; 4.2. Kooli ülesanded: 4.2.1 esitab välilaagris osalevate õpilaste nimekirja vähemalt üks nädal enne välilaagri toimumist; 4.2.2 nimetab välilaagri läbiviimises osaleva riigikaitseõpetaja nime koos kontaktandmetega; 4.2.3 tagab, et riigikaitseõpetaja osaleb välilaagri ettevalmistamise s ja välilaagris õppetöö korraldamise s , sh oma aine õpetami s e s ; jagudesse ja rühmadesse jaotatud õpilaste tegevuste jälgimi s e s , vajadusel korra t a g ami s e s jm tegevustes; 4.2.4 tagab, et välilaagris osalevatele õpilastele on väljastatud kaitseväelase vormiriietus; 4.2. 5 tagab, et välilaagris osalev riigikaitseõpetaja on teadlik kohustusest teavitada viivitamatult kooli juhtkonda õpilasele välilaagris kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisest. 5 . Poolte vastutus 5 .1 Pooled täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 5 .2 Pooled vastutavad teisele poolele kokkuleppe rikkumise või täitmata jätmisega tekitatud kahjude eest õigusaktidega sätestatud korras. 5 .3 Kokkuleppest tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui p ool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud p ool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta kokkuleppe sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 5 . 4 Välilaagris õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisel , millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus, viib välilaagri ülem läbi uurimise . Uurimise läbiviimisel ja kahju hüvitamisel lähtutakse kehtivast kaitseministri kinnitatud valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise korrast . 6 . Poolte kontaktisikud kokkuleppe täitmisel 6 . 1 Kaitseliidu poolt määratud kontaktisikuks kokkuleppega seotud üldinformatsiooni vahetamisel on …………………………………………………………………………………… (nimi, ametinimetus, e-post ja telefon). 6 . 2 Kooli poolt määratud kontaktisikuks kokkuleppega seotud üldinformatsiooni vahetamisel on …………………………………………………………………………………… (nimi, ametinimetus, e-post ja telefon). 6 .3 Kontaktisikute muutumisel kohustuvad p ooled teineteist informeerima e-posti vahendusel viie (5 ) tööpäeva jooksul alates kontaktisiku muutumisest uue kontaktisiku andmetest. Kontaktisiku haiguse, puhkuse või muu eemalviibimise ajaks määravad p ooled asenduskontaktisiku, kelle andmed saadetakse koheselt teisele p oolele. 7 . Lõppsätted 7 .1 Kokkuleppega reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 7.2 Kokkulepet võib p oolte kokkuleppel muuta. Kokkuleppe muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla p oolte poolt ning need jõustuvad p oolte poolt allakirjutamise hetke st , kui p ooled ei lepi kokku teisiti. 7 .3 Poolte vahelised kokkuleppe täitmisega seotud teated peavad olema digitaalselt või paberkujul allkirjastatud, välja arvatud õiguslike tagajärgedeta informatsioonilise iseloomuga teated, mida edastatakse e-posti või telefoni teel. 7 .4 Kokkuleppe täitmisest tekkivad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi mõistliku aja jooksul , lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7 . 5 Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt , sõlmimise kuupäevaks on hilisema allkirja andmise kuupäev. 8 . Poolte rekvisiidid Kaitseliit Kool Aadress Aadress Reg. nr Reg. nr Tel. Tel. E-post E-post Nimi ja ametikoht Nimi ja ametikoht /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord seletuskiri Gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes toimuval riigikaitseõpetusel on oluline osa noorte kaitsetahte kasvatamisel. Vabariigi Valitsuse 06.01.20 1 1 määrusega nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ kehtestatud valikõppeaine „Riigikaitse“ ainekava ja kutsekeskhariduse riigikaitseõpetuse valikmooduli järgi on riigikaitseõpetuse praktiliseks väljundiks välilaager (edaspidi koos nimetatud välilaager ). Arvestades, et r iigikaitseõpetuse valikaine valib igal õppeaastal ligemale 59 00 õpilast ja välilaagris võib toimuda kõrgendatud riskiga õppetegevusi , on oluline reguleerida välilaagrite kavandamine, läbiviimi ne, koordineerimine ja järelevalve . Kaitseministri käskkirjaga kehtestatakse uus valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord (edaspidi uus kord ) ning s enine kaitseministri 05.04.2019 käskkirjaga nr 104 kehtestatud „Valikõppeaine „Riigikaitse“ raames välilaagri korraldamise kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas“ (edaspidi kehtiv kord ) tunnistatakse kehtetuks. Välilaagrite uue korra väljatöötamine on tingitud muudatustest välilaagrite läbiviimisel . Alates 2022. a jaanuarist hakkab välilaagreid läbi viima Kaitseliit kaasates vajadusel Kaitseväe ning välilaagrite korraldamiseks annab Kaitseministeerium igal aastal Kaitseliidule tegevustoetust . Arvestades kehtiva korra muu datuste mahtu, ei ole otstarbekas kehtivat korda muuta, vaid kehtestada uues sõnastuses terviktekst. Uue k orra eesmärk on selgelt määratleda välilaagrite läbiviijate ülesanded ja vastutus. Uues korras sätestatakse välilaagri kavandami s e, läbiviimi s e, rahastamise ja vahendite tagamise põhimõtted. Lisaks on korraga reguleeritud välilaagrite koordineerimine, järelevalve ja vastutus ning väli laagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral uurimise läbiviimine. Korra 1. peatük is sätestatakse korra reguleerimisala. Uus k ord p uudutab üksnes neid välilaagreid, mis toimuvad Kaitseliidu korraldusel ja Kaitseväe toetusel. Korra 2. p eatük is käsitletakse välilaagri korralda misega seotud sätteid. Selles peatükis määratletakse K aitseliidu ja K aitseväe ülesanded välilaagrite k orral damisel. Peatükis määratakse laagrite korraldami se keskne koordin aator , sest välilaagreid toimub palju ning need puudutavad erinevaid osapooli, mistõttu peavad tegevused olema koordineeritud. Laagrite korraldamise ga seonduvaid tegevusi, sh koostööd ja teabevahetust koordineerib keskselt Kaitsel iidu peastaabi väljaõppeosakond . Lisaks nähakse ette, et Kaitseliidu maakaitseringkonnal tuleb määrata ringkonnapõhine kontaktisik, kes antud maakaitseringkonnas välilaagrite läbiviimist koordineerib ning, kuhu välilaagreid puudutav info piirkonna s koondub. Sellise kontaktisiku määramine on oluline, et hõlbustada osapoolte vahelist teabevahetust. Punktis 2.3 . sätestatakse oluline muudatus seoses koolide poolt välilaagri läbiviimiseks taotluste esitamise tähtajaga. V älilaagri k orral damiseks esitab kool oma piirkonna K aitseliidu maakaitseringkonnale kirjaliku taotluse mitte hiljem kui välilaagri toimumisele eelneva aasta 1 5 . septembriks . Seni kehtinud korras kehtestatud tähtaeg 1. oktoober ei sobi Kaitseliidu väljaõppeürituste ja eelarve planeerimise ajakavaga, mistõttu on toodud koolidelt taotluste saamise tähtaeg varasemaks. T aotluste esitamise tähtaja varasemaks muutmise tõttu , on uues korras ka taotluste esitamisele järgnevateks tegevusteks määratud tähtajad lükkunud varasemaks võrreldes seni kehtinud korraga. Korr aga kehtestatakse taotluse vorm, et hõlbustada koolidel Kaitseliidule välilaagrite korraldamiseks vajaliku teabe esitamist. P unkt i des 2. 5 . -2. 6 . sätestatakse Kaitseliidu ja Kaitseväe tegevused olukorras, kui on vajalik välilaagri läbiviimiseks taotleda Kaitseväelt toetamist. Vajadus toetuse järele võib ilmneda piirkondades, kus on palju koole , nt Tallinn, Tartu, Harjumaa. Kaitseväelt toetuse saamiseks taotluse esitamise vormi kohta käesolevas korras nõudeid ei kehtestata. Toetuse taotlus võib olla koostatud Kaitseliidule ja Kaitseväele sobivas vormis. Korra 3 . peatükis määratletakse Kaitseliidu ülesanded välilaagrite läbiviimisel. V älilaagrite läbiviimise üldine põhimõte on, et välilaagrid viiakse läbi Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna poolt koostatud iga-aastase välilaagrite kava järgi. Vajadusel võib aasta jooksul kava muuta. Punktis 3.2 . sätestatakse, et välilaagrites tuleb õppetegevuste korraldamisel arvestada Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutus eeskirjades ja väljaõpet reguleerivates dokumentides sätestatuga , sest välilaagris toimuvate tegevuste käigus võib olla kõrgendatud risk kehavigastuste tekkimiseks, mistõttu on oluline võimaliku ohu ennetamiseks viia välilaagris tegevusi läbi kehtivate eeskirjade järgi. P unkti 3.3 . kohaselt on v älilaagri läbiviimise aluseks väli laagrit läbi viiva Kaitseliidu struktuuriüksuse ülema poolt kinnitatud välilaagri käsk. Käsule ei ole käesolevas korras ette nähtud vormilisi ega muid nõudeid. Käsk võib olla koostatud Kaitseliidule sobivas vormis. Punktides 3.4 . - 3.6 . sätestatakse nõu ded õppetöö läbiviimisega tegelevale isikkoosseisule. V älilaagris õppetöö läbiviimise ks i nstruktori ettevalmistusega isikkoosseisu rakendamine taga b välilaagris olevat e õpilaste asjakoha s e õpetami s e, sest instruktori ettevalmistus tähendab õpetamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Punktis 3.5 . ja 3.6 . täpsustatakse ajateenijate ja instruktori ettevalmistuseta Kaitseliidu vabatahtlike rakendamine välilaagris. Võrreldes kehtiva korraga, on uues korras eraldi välja toodud erandid, mida tuleks silmas pidada ajateenijate puhul, keda kaasatakse välilaagri läbiviimisel teatud ülesannetes. Korra 4. peatükis käsitletakse välilaagri korraldamise rahastamisega ja vahendite tagamisega seotud sätteid. Punkti 4.1 . kohaselt on Kaitseministeeriumi kohustus anda Kaitseliidule igal aastal välilaagrite korraldamiseks tegevustoetust. Tegevustoetuse summa nähakse ette ministeeriumi ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas tegevustoetuse ja sihtfinantseerimise lepingus. Punktis 4.2 . nähakse ette võimalus välilaagrite korraldamiseks eraldatud eelarve jooksva kalendriaasta sügisel üle vaadata ning kui on tekkinud vajadus, siis eelarvet korrigeeritakse. Kuivõrd aast a jooksul toimub palju laagreid, siis võib ette tulla kulusid, mida ei pruugita osata eelarve plaanimisel ette näha (näiteks laagris kehavigastuse või tervisekahjustuse saanud õpilase hüvitise nõue) või kulud võivad aasta jooksul suureneda ministeeriumist ja Kaitseliidust mitteolenevatel põhjustel, mistõttu on asjakohane eelarve korrigeerimist võimaldada. Võrreldes kehtiva korraga on uue korra punktis 4.3 . eraldi välja toodud Kaitseväe kohustus esitada välilaagrite toetamisega kaasnenud kulude eest Kaitseliidule kuluvähendusega müügiarve. Kaitseliit tasub Kaitseväele laagrite läbiviimise toetamisel kaasnenud kulud, n äiteks toitlustamine, meditsiiniline teenindamine, transpordikulu jms Kaitseministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetusest. Korra 5. peatükis kehtestatakse välilaagrite järelevalve ja vastutuse ga seonduvad sätted. Võrreldes kehtiva korraga on uue korra punktis 5.1 . eraldi välja toodud, et välilaagrite järelevalvet teostab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond , kes võib vajadusel kaasata järelevalve toimingute tegemisse Kaitseväe peastaabi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi. Kaasamise vajaduse otsustab Kaitseliit. Punktis 5.3 . reguleeritakse olukorda , ku i välilaagri hindamise käigus ilmnevad olulised puudused, mis kujutavad o tsest ohtu inimese tervisele või varale. Sellisel juhul peab Kaitseliidu - poolne hindaja andma ohtu põhjustava tegevuse läbiviijale korralduse ohtliku tegevuse peatamiseks kuni puuduste või ohu kõrvaldamiseni. Praktikas on sellised olukorrad esinenud õpilaste poolt näiteks priimuse ja kirve kasutamisel, mille käigus on õpila s e d ennast vigastanud. Korra 6. peatükis sätestatakse välilaagrite läbiviijate kohu s tus viia läbi uurimine välilaagris õpilase tervise kahjustamise või kehavigastuse tekkimise korral. Sarnaselt kehtivale korrale on ka uue korra punkti 6.1 . kohaselt välilaagrit läbiviiva l Kaitseliidu struktuuriüksuse l kohustus korraldada uurimine kui õpilane on välilaagris saanud kehavigastuse või tervisekahjustuse, millega võib kaasneda püsiv või pikaaegne tervisekahjustus. Püsiva või pikaaegse tervisekahjustuse all peetakse käesolevas korras silmas selliseid olukordi, kus õpilane saab näiteks tuleõnnetuse, mürgistuse, kukkumise või terariista ( nuga või kirves) vale kasutamise tagajärjel nii raskeid kehavigastusi või tervisekahjustusi, et need mõjutavad tema edasist tavapärast normaalset elu. Näiteks priimuse vale kasutamise järel rasked põletushaavad või kirve vale kasutamise järel jäseme või muu kehaosa püsiv trauma. Kehaosa kriimustused, torkehaavaga või väljaväänatud jäsemed jms kergemad õnnetused ei eelda uurimise läbiviimist. S elguse huvides on oluline sätestada, et uurimise viib läbi välilaagri t korraldava struktuuriüksuse ülem a poolt määratud isik , mida seni kehtinud korras sätestatud ei olnud . Punkti s 6.5 . sätestatakse uurimise läbi viinud isiku kohustus edastada uurimise kokkuvõte 30 päeva jooksul uurimise algatamisest arvates, milleks loetakse õpilaselt kirjaliku seletuse võtmine, allkirjastamiseks välilaagri läbiviinud Kaitse liidu struktuuriüksuse ülemale, mis on erinev seni kehtinud korrast, mille kohaselt edastati uurimise kokkuvõte Kaitseressursside Ametile . Punktides 6.6 . -6.7 . sätestatakse õpilasele kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega kaasneda võiva kahju hüvitamise kord , mis senise korraga võrreldes on muutunud . Kaitseliit hüvitab õpilasele tekkinud kahju (eelkõige mõistlikud ravikulud) üksnes hüvitise nõude esitamise korral. Tekkinud kahju hüvitamine ei toimu automaatselt hüvitise nõude saamise järel, vaid hüvitamise otsustab Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik. Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud isik saab kaaluda konkreetse hüvitise nõude asjaolusid. Hüvitamise otsuse korral makstakse hüvitis välja välilaagrite korraldamiseks antud tegevustoetusest. Korra 7. peatükis sätestatakse korra rakendamine , mis on vajalik laagrite läbiviimisega kaasnevate muutuste sisseviimiseks. Kuna Kaitseliit hakkab välilaagreid läbi viima 1. jaanuarist 2022, siis on vajalik üleminekuaeg, mille käigus 2022. aasta laagriteks esitavad koolid taotluse Kaitseressursside Ametile 1. oktoobriks 2021. Üleminekuaeg on vajalik, et laagrite kavandamise ja läbiviimisega kaasnevad tegevused, näiteks laagreid soovivate koolide nimekiri koos õpilaste arvuga saaks Kaitseressursside Ametilt üle anda Kaitseliidule. Kuivõrd uuest aastast laagrite läbiviimise kord muutub, siis ei ole mõistlik koolidel lasta esitada 2022. a asta laagrite taotlust kehtiva korra järgi, mis näeb ette, et koolid võivad taotluse esitada ka Kaitseväe üksusele, kes aga uuest aastast enam koolide taotlustega ei tegele. Koolidel on harjumus esitada riigikaitseõpetusega seotud taotlused Kaitseressursside Ametile, mistõttu on mõistlik kui praeguse lühikese ülemineku perioodi jooksul esitavad koolid 2022. a asta laagri läbiviimise taotlused Kaitseressursside Ametile.