Eelnõu teadmiseks

Ministeeriumid Meie 10.08.2021 nr 1.2-2/102-1 Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise eelnõu materjalid. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume esitada seisukohad 11. augustil 2021. a. Vabariigi Valitsuse istungil on eelnõu planeeritud arutada 12. augustil 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu 2. Bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Töötervishoiuarstide Selts Tööinspektsioon Terviseamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 10.08.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise eelnõu“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: “11) SARS-CoV-2 viiruse leviku korral tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise, SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga.“; 2) täiendada määruse § 6 lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud nakkusohutuse tagamise tõendamiseks loetakse sobivaks: 1) tõend, et töötaja on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV- 2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva; 2) tõend, et töötaja on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta; 3) tõend, et töötaja on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta käesoleva lõike punktis 1 sätestatut; 4) tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test, mis on tehtud kuni 72 tundi enne tööaja algust; 5) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test, mis on tehtud kuni 48 tundi enne tööaja algust. (23) Käesolevas määruses nimetatud COVID-19 vastase vaktsineerimise kuuri läbimise järel loetakse maksimaalse kaitse saabumise ajaks vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.“. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi bioloogiliste ohutegurite määrus). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) kohaselt peab tööandja rakendama abinõusid kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet (TTOS § 8). Tööandja on kohustatud (§ 13 lg 1 p 3) koostama töökeskkonna riskianalüüsi, sealhulgas tuleb riskianalüüsis hinnata bioloogiliste ohuteguritega kaasnevaid riske. Riskianalüüsi tegevuskavas peab tööandja ette nägema abinõud terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks (TTOS § 134 lg 2), samuti tuleb riskianalüüsi uuendada, kui töökeskkonnas toimub muudatusi, sh ilmnevad uued ohud (TTOS § 134 lg 4). Bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eesmärk on tagada SARS-CoV-2 viiruse laialdase leviku ajal töökohtadel töötajate tervise ja ohutuse nõuetekohane kaitse. Iga töökoht on erinev ja seetõttu on töökeskkonna riskianalüüsi koostamine ette nähtud tööandja poolt1. Tööandjal on kõige parem ülevaade töökeskkonnast, milles tema töötajad töötavad, sh millised riskid esinevad, sh viirusnakkuse leviku oht ning tööandjal on võimalik valida, milliste meetmetega riske maandada. Tööandja võib riskianalüüsi teha ise, tellida selle teenusena või koostada Tööinspektsiooni uues iseteeninduskeskkonnas TEIS, mis abistavate küsimustega võimaldab koostada riskianalüüsi. Riskianalüüsi koostamise juhised tööandjale on kättesaadavad ka tööelu portaalis2. Riskianalüüse hoiustasid tööandjad seni enda käes, TTOS § 317 kohaselt tuleb tööandjatel esitada hiljemalt 1. septembriks 2021. a riskianalüüs Tööinspektsioonile. Tööandja näeb riskianalüüsis sisalduvas tegevuskavas ette abinõud riskide maandamiseks. Näiteks võib tegevuskavas näha ette, et paljude inimestega kokku puutuvad töötajad peavad oma nakkusohutust tõendama, olema vaktsineeritud, kasutama isikukaitsevahendeid või võtma muid meetmeid. Tööandja võib nõuda töötajalt nakkusohutuse tõestamist, kui see on töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt viiruse leviku tõkestamiseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks vajalik. Tõhusateks meetmeteks nakkusohutuse tagamisel saab eelkõige lugeda vaktsineerimisvõimaluste toetamist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Ethel Bubõr (6269 738, [email protected]) ning töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eva Põldis (626 9196, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 16.12.2020, 3). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse § 6 lõiget 2 täiendava punktiga 11, tuues loetelu meetmetest, mis võivad eelkõige nakkusohutuse tagamisel sobida. 1 Vastavasisuline kohustus töökeskkonnas viibivate inimeste kaitseks riskianalüüsi koostamiseks sisaldub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses selle vastuvõtmisest arvates 1999. aastal (§ 13 lg 1 p 3, leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/77618) 2 https://www.tooelu.ee/et/79/riskianaluus Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsis hindama bioloogilistest ohuteguritest, sh SARS-CoV- 2-st, mis kuulub bioloogiliste ohutegurite 3. ohurühma, tulenevaid terviseriske ning rakendama abinõusid riskide maandamiseks. Bioloogiliste ohutegurite määruse § 6 lõige 2 sätestab abinõud, mida tööandja peab rakendama selleks, et vähendada bioloogilistest ohuteguritest tulenevaid terviseriske töötajatele. Eelnõuga täpsustatakse meetmeid, mida tööandja võib soovitatavalt eelkõige rakendada SARS-CoV-2 viiruse laialdase leviku olukorras, mis oleks abiks nakkusohutuse tagamisel. Eesmärk on jätkuvalt tagada töötajate ja töökeskkonnas viibivate inimeste nakkusohutus olukorras, kus töökeskkonnas puututakse kokku (nii teised töötajad kui ka kolmandad osapooled, näiteks kliendid), kaitstes kõigi töökeskkonnas viibivate isikute tervist. Rõhuasetus nendele meetmetele ei tähenda, et tööandja ei tohi või ei pea rakendama nende meetmete kõrval teisi tööohutust ja töötervishoidu kaitsvaid ja soodustavaid meetmeid. SARS-CoV-2 viiruse puhul saab efektiivsete nakkusohutuse meetmetena välja tuua nakkusohutuse tõendamise vaktsineerimise või COVID-19 haiguse läbipõdemise tõendiga või negatiivse SARS-CoV-2 testi tulemusega. Juhul kui tööandja peab vajalikuks töötajate vaktsineerimist, testimist või COVID-19 haiguse läbipõdemise kontrollimist, tuleb vastavad abinõud ette näha töökeskkonna riskianalüüsis ja tegevuskavas. See annab tööandjale õiguse vajaduse korral töötajatelt, kelle töökohal vastav ohutegur ilmneb, ka nimetatud tõendeid küsida. Meetmete rakendamisel peab tööandja hindama meetme vajalikkust ja proportsionaalsust. See tähendab, et tööandja peab hindama, milliste töötajate puhul on vaktsineerimise või testimise nõudmine või vaktsineerimise, testimise või haiguse läbipõdemise kohta tõendi küsimine põhjendatud ja millisel juhul mitte. Nimetatud meetmed on asjakohased töötajate puhul, kes puutuvad töökeskkonnas kokku paljude inimestega, st eelkõige klienditeenindusega seotud valdkondades, aga ka näiteks õpetajate puhul koolides. Samuti võib ohutuse tagamisel olla erilise tähtsusega teiste töökeskkonnas viibivate isikute ja klientide ohutuse tagamine, näiteks tervishoiuteenuse või hoolekandeteenuste puhul, kus klientideks on tervislikust olukorrast või east tingitud nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. Tööandja peab seejuures hindama, kas ja milliseid teisi meetmeid on võimalik rakendada ohutuse tagamiseks. Töötaja puhul, kellel sedavõrd vahetut kokkupuudet töökeskkonnas teiste inimestega ei ole, ei saaks sellist meedet pidada eesmärgipäraseks, näiteks kooli puhul öövalvuril, kes saabub peale õpilaste ja õpetajate koolimajast lahkumist ning hommikul lahkub enne nende kooli saabumist. Vabariigi Valitsus on hetkel pidanud SARS-CoV-2 viiruse leviku tingimustes oluliseks kokkupuuteks vähemalt 50 inimese kokkupuudet sisetingimustes ja 100 inimese kokkupuudet välistingimutes3. Töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse osas peab tööandja konsulteerima eelnevalt töötervishoiuarstiga. Kuivõrd hetkel on inimeste vaktsineerimine tagatud riigi poolt, saab tööandja töötajate vaktsineerimise tagamiseks näiteks anda töötajatele vaba aega vaktsineerimas käimiseks või teha koostööd vaktsineerimist osutavate tervishoiuteenuse osutajatega, et korraldada vaktsineerimine töökohas kohapeal (näiteks vaktsineerimiskiirabi). Kui töötaja on teinud SARS-CoV-2 PCR testi ise, on töötajal võimalik kasutada ka selle testi tulemust, esitades tööandjale vastava tõendi. Tõend on töötajal võimalik patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) ise genereerida ja vajaduse korral näidata seadmest või välja printida. Töötajate testimiseks on tööandjal võimalik kasutada tervishoiuteenuse osutajate teenust või kõigile kättesaadavaid kiirteste, mis on lihtsalt kasutatavad ilma tervishoiuteenuse osutaja abita4. TTOS § 121 lõige 3 sätestab, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Tööandja kohustus on tagada ohutu töökeskkond, rakendades selleks vajalikke meetmeid. Kui riskianalüüsi tulemusena on vajalik meede kiirtest, siis peab tööandja ka sellega seotud kulud kandma. 3 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, p 2014, leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/306082021002 4 Juhend leitav Terviseameti lehel: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID- 19/covid-19_ag_kiirtestide_kasutamine_valjaspool_meditsiiniasutust_11.06.12.pdf 2 Juhul kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud töötajate vaktsineerimise, testimise või töötajatelt vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise kohta tõendi küsimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisest, testimisest või tõendi esitamisest, peab tööandja riskide maandamiseks korraldama töö ümber. Kui tööandjal ei ole võimalik tööd ümber korraldada ja riski ei saa teiste meetmete abil piisavalt maandada (nt kui töötaja puutub igapäevaselt ja tihedalt kokku COVID riskirühma kuuluvate inimestega), on tööandjal õigus töötajat hoiatada ja viimase abinõuna tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel töökohale sobimatuse tõttu. Eelnevalt on oluline, et tööandja on kaalunud kõiki teisi meetmeid ohutuse tagamiseks, sh töö ümberkorraldamist ning töötajale on selgitatud, miks konkreetsel töökohal on riskide maandamiseks nakkusohutuse tõendamine vajalik. Samuti peab tööandja selgitama, millised on vaktsineerimisest või nakkusohutuse tõendamisest keeldumise tagajärjed ja olema töötajat keeldumise korral hoiatanud. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 6 lõiketega 22 ja 23. Lõike 22 eesmärk on täpsustada, millised tõendid on vaktsineerimise või COVID-19 haiguse läbipõdemise tõendamiseks ja millised testid millise ajavahemiku jooksul sobivad. Sobivaks tõendiks on esiteks tõend, et töötaja on läbi põdenud COVID-19 haiguse, kusjuures diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva. Isikud, kes on Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit, saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus, testimise läbimise korral analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed). Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Teiseks on sobilik tõend vaktsineerimiskuuri läbimise kohta, millega on saavutatud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse. Viimasest vaktsiinidoosist ei tohi olla möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul kui töötaja on saanud ühe vaktsiinidoosi ja ootab teist doosi (sõltuvalt vaktsiinist kahe doosi vaheline aeg varieerub) ja seetõttu ei ole veel saavutanud maksimaalset kaitset, peab tööandja rakendama täiendavaid ohutusmeetmeid, mis tuleb samuti ette näha töökeskkonna riskianalüüsis. Näiteks võib sellisteks meetmeteks olla testimine, isikukaitsevahendite kasutamine (maskid), töö ümberkorraldamine selliselt, et vähendada kokkupuuteid teiste töötajate ja klientidega. Eestis vaktsineeritul on võimalik patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) ise immuniseerimise teatise põhjal genereerida endale digitaalne immuniseerimise tõend, mida on võimalik vajaduse korral näidata seadmest või välja printida. Immuniseerimise tõendile kantakse andmed vaktsineerimisel kasutatud vaktsiini, viimase vaktsiinidoosi manustamise aja jms kohta, kuid sellel ei kajastu maksimaalse kaitse tekkimise aeg, mida hakatakse lugema vaktsiinikuuri lõpetamise päevast ning mille kestus sõltub konkreetse vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttes nimetatud ajast. Samuti on võimalik inimesel tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed jm. Kolmandaks on sobilik tõend, mis kinnitab, et töötaja on saanud COVID-19 haiguse läbipõdemise järel ühe doosi vaktsiini ja saavutanud seeläbi maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud 3 rohkem kui üks aasta, või kui töötaja on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV- 2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui töötaja haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, on sobivaks tõendiks tõend, mis kinnitab, et töötaja on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva. Neljanda ja viienda punktina täpsustatakse, milliseid testid on sobivad SARS-CoV-2 testimiseks. Sellisteks testideks loetakse esiteks SARS-CoV-2 antigeen-RTD test, mis on tehtud kuni 48 tundi enne tööaja algust ja teiseks tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test, mis on tehtud kuni 72 tundi enne tööaja algust. Juhul kui tööandja on ette näinud meetmena töötaja testimise, siis negatiivset testi kontrollitakse enne iga tööpäeva algust. Sõltuvalt testi tüübist, ei tohiks testi tegemisest olla möödunud rohkem kui 48 või 72 tundi. Kuivõrd test näitab hetkeseisu, tuleb igapäevase töö nakkusohutuse tagamiseks teste korrata ning määrusega on pakutud välja mõistlikud ajad, mille jooksul võib testi tulemust lugeda veel kehtivaks. Koroonaviiruse PCR test on laboratoorne test, mis on tunduvalt suurema täpsusastmega ning suudab ka väiksema viirusfooni puhul tuvastada nakatumise, mistõttu on testimisel PCR testide puhul toodud pikem kehtivusaeg. Tööandja võib riskianalüüsiga näha ette töö iseloomust sõltuvalt ja nakkusohutuse efektiivseks tagamiseks tihedama või harvema testimise, näiteks tsehhis kõrvuti töötavate inimeste puhul antigeeni kiirtestide tegemise igapäevaselt. Lõikes 23 täpsustakse vaktsineerimise järgselt maksimaalse kaitse saamise aega sõltuvalt Eesti kasutusel olevatest vaktsiinidest, lähtudes vaktsiini tootja juhistest. Eestis on käesoleval hetkel kasutusel neli vaktsiini. Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul loetakse maksimaalse kaitse saamise ajaks 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused bioloogiliste ohutegurite määruses avaldavad mõju tööandjatele, töötajatele ja riigiasutustest Tööinspektsioonile. Muudatustel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Muudatus: bioloogiliste ohutegurite määruses täpsustatakse tööandja kohustusi tagada teiste töökeskkonnas viibivate inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus, rõhutades meetmetena eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamist ja COVID-19 haiguse läbipõdemise, vaktsineerimise või SARS-CoV-2 testi tõendi kontrollimist ja töötajate testimist SARS-CoV-2 testiga. Mõju sihtrühm 1: tööandjad, kelle ettevõttes võivad töötajad tööprotsesside käigus kokku puutuda SARS-CoV-2 viirusega. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 133 784 ettevõtet. Kuivõrd SARS-CoV-2 viirus on Eestis laialt levimas, on viirusega kokkupuute oht kõikides ettevõtetes, kus töötajad puutuvad töökeskkonnas kokku teiste inimestega, sh teiste töötajate ja 4 klientidega. Eelkõige mõjutab täpsustus klienditeenindusega seotud valdkondi, kus töötajate kokkupuude teiste inimestega on pidev. Mõju valdkond 1: mõju majandusele Eelnõus kavandatud muudatused suurendavad bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutuvate tööandjate aja- ja ressursikulu, suureneb halduskoormus. Tööandjatel on kohustus tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokkupuutuvate töötajate nakkusohutust, valides selleks sobivad meetmed, eelkõige läbi töötajate vaktsineerimise, testimise või COVID-19 läbipõdemise kontrollimise. Selline kontrollimine toob kaasa tööandjale kulud, kuid riskianalüüsi meetmete kohaldamisega seotud kulud tuleb kanda tööandjal juba praegu. Samal ajal on muudatusel tööandjatele positiivne majanduslik mõju. Töökeskkonnas, kus esineb SARS-CoV-2 viirusega kokkupuute oht, aitab rangemate meetmete järgmine vältida töötajate haigestumist, viiruse levikut töökeskkonnas ja haigestunud töötajate asenduste leidmist ja sellega seotud kulutusi uute töötajate otsimisele ja koolitamisele. Täiendavad meetmed töökeskkonnas aitavad tagada ka ettevõtte väliste isikute, nt klientide ohutuse ja tervise kaitse. Mõju sagedus on suur, kuna SARS-CoV-2 laialdase leviku tingimuses on ennetusmeetmete rakendamine enamikele tööandjatest igapäevane tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutuvate tööandjate käitumises muutusi, mis puudutab viiruste leviku peatamist töökeskkonnas. Mõju tööandjatele on kokkuvõttes oluline, eeldades, et tööandjad hakkavad nimetatud meetmeid sagedamini kasutama.. Mõju valdkond 2: sotsiaalne mõju Eelnõus kavandatavad muudatused rõhutavad tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel. Täiendavate meetmete rakendamine panustab töötajate tervise kaitsesse ja aitavad tagada ka ettevõtte väliste isikute, näiteks klientide, ohutuse ja tervise kaitse. Teatud negatiivse mõjuna võib kaasneda teatud töötajate vastumeelsus rakendatavate meetmete osas ehk kõik töötajad ei soovi tööandjale vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise kohta infot jagada. Riski ennetamiseks on oluline, et tööandja selgitaks töötajatele, miks on nakkusohutuse tagamine töökeskkonnas oluline ja miks konkreetseid meetmeid sellel töökohal ja töökeskkonnas rakendatakse. Mõju sagedus on suur, kuna SARS-CoV-2 laialdase leviku tingimuses on ennetusmeetmete rakendamine enamikele tööandjatest igapäevane tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna võib viia tööandjate poolt ümberkorralduste tegemiseni oma tegevustes ohutuse tagamisel. Ebasoovitavateks mõjudeks võib pidada töötajate vastumeelsust tööandja poolt selliste meetmete rakendamisel. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. Mõju sihtrühm 2: töötajad, kes puutuvad töötamisel kokku SARS-CoV-2 viirusega Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Olenemata sektorist on kõigil töötajatel oht töökeskkonnas kokku puutuda õhu kaudu levivate ohtlike viirustega nagu SARS-CoV-2. Enam mõjutab muudatus töötajaid, kes puutuvad kokku töökeskkonnas paljude teiste inimestega (eelkõige klienditeeninduse valdkonna töötajad, sh haiglate, hoolekandeasutuste ja ürituste korraldamisega seotud töötajad). Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Töökeskkonnas esinevatest bioloogilistest ohuteguritest tulenevalt rangemate meetmete järgmine kaitseb töötajate tervist ning aitab ennetada töötajate haigestumist bioloogilisest tegurist põhjustatud haigustesse. Suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist säästev. 5 Teatud negatiivse mõjuna võib kaasneda teatud töötajate vastumeelsus tööandja poolt rakendatavate meetmete osas ehk kõik töötajad ei pruugi soovida tööandjale vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise kohta infot jagada. Riski ennetamiseks on oluline, et tööandja selgitaks töötajatele, miks on nakkusohutuse tagamine töökeskkonnas oluline ja miks konkreetseid meetmeid sellel töökohal ja töökeskkonnas rakendatakse. Mõju ulatus ja sagedus on suur. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on muudatuse mõju tööandjate poolt rakendamisel sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Tööinspektsiooni ülesanne on teha riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon peab järelevalve käigus kontrollima, kas tööandja on taganud töötajate nakkusohutuse ja rakendanud selleks vajalikke meetmeid. Sellega seoses võib mõnevõrra suureneda Tööinspektsiooni töökoormus. Kuivõrd ka kehtiva määruse alusel kontrollib Tööinspektsioon, kas tööandja on töökeskkonnas bioloogilisi ohutegureid hinnanud ja meetmeid rakendanud, ei ole töökoormuse suurenemine eelduslikult väga suur. Tööinspektsiooni töö võib seejuures teatud ulatuses lihtsustuda, kuivõrd SARS-CoV-2 viirusega kokkupuute suure riski korral saab Tööinspektsioon selgeks teha, kas tööandja on kasutanud nakkusohutust eelkõige tagavaid meetmeid või rakendab vähemalt teisi meetmeid, mida tööandja on hinnanud samaväärselt tulemuslikuks. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Ka mõju sagedus on keskmine, sest töökeskkonna järelevalve on inspektoritele igapäevane tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab teatud käitumise muutumist, täpsustades tööandjaga valitud nakkusohutuse tagamise meetmeid riskianalüüsis, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Negatiivsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile oluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning seisukoha avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tööinspektsioonile, Terviseametile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile. 6