E-kiri

KORRALDUS 21. mai 2021 nr 204 Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2, lõike 5 punkti 3 ja lõiget 8: 1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt: 1) sõnastada punkti 2014 alapunkt 1 järgmiselt: „1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui selles osaleb kuni kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku piirangut. Kahe osaleva isiku piirang ei kehti huvihariduse konsultatsioonide kohta, kui on tagatud, et konsultatsioonidel ei osale rohkem kui 10 isikut, sealhulgas juhendaja, ning isikute kohta, kes sooritavad huviharidusega seotud eksameid. Samuti ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;“; 2) sõnastada punkti 2014 alapunkt 1 järgmiselt: „1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 100 isikut kokku, ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida  2 punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, või isikutele, kes sooritavad huviharidusega seotud eksameid, ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut. Samuti ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;“. 2. Korraldus jõustub 24. mail 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 2 jõustub 31. mail 2021. a. 3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang)  3 kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju. Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1 või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks. 20. mai 2021. a seisuga on viimase 14 päeva jooksul tehtud positiivsete testide suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 288,57. 28. aprillil 2021. a oli vastav näitaja 422,2. 19. mail 2021. a lisandus 6391 testi tulemust, nendest 328 (5,13%) olid positiivsed. Haiglaravil oli haiglate edastatud andmete põhjal 197 patsienti, juhitaval hingamisel oli 19 patsienti. Seega võib järeldada, et 2021. aasta alguse tõusutrend on praeguseks pöördunud mõõdukasse langustrendi. Käesoleva korraldusega lubatakse huvikoolides teatud tegevuste (eksamite läbiviimine ja konsultatsioonid) puhul siseruumides korraga osaleda suuremal hulgal inimestel võrreldes 24. mail 2021. a ja 31. mail 2021. a jõustuvate redaktsioonidega. Näiteks 24. mail 2021. a jõustuva redaktsiooni kohaselt on lubatud huvitegevus üksnes juhul, kui selles osaleb kuni kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Alates 24. maist 2021. a ei kohaldata edaspidi erandina kahe osaleva isiku piirangut huvihariduse konsultatsioonidele, kui on tagatud, et konsultatsioonidel ei osale rohkem kui 10 isikut, sealhulgas juhendaja, ning isikutele, kes sooritavad huviharidusega seotud eksameid. 31. maist 2021. a ei kohaldata edaspidi erandina rühma- ja täituvuspiirangut huviharidusega seotud eksamite sooritamisele. Samas ei muudeta 24. mail ja 31. mail 2021. a jõustuvate redaktsioonidega kehtestatavaid teisi tingimusi ja meetmeid siseruumides sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele. Kõnealused muudatused on kooskõlas varem kehtinud teiste haridusastmete piirangutega. Tegemist on pigem erandlike olukordadega, millega ei kaasne tõenäoliselt haigestumise kasvu. Suurel määral puudutab käesoleval juhul korralduses tehtav muudatus muusikakoole, kes peavad korraldama lõpu- ja sisseastumiseksameid. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. 1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted  4 Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest. Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesoleva Vabariigi Valitsuse korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus nr 282). Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. Piirangute eesmärk on vähendada isikutevahelisi kontakte ning vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei ametnikud. 2. Korralduse sisu Korraldus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8. Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1 või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks. Korraldusega tehakse seni kehtivatest piirangutest järk-järgulisi leevendusi. Leevenduste tegemine järk-järgult on vajalik, et ära hoida nakatumise järsku tõusu, mis võib tuleneda piirangute lõppemisega kaasnevast inimestevaheliste kontaktide sagenemisest. Esmajärjekorras tunnistatakse alates 17. maist 2021. a kehtetuks haridusvaldkonda puudutavad piirangud ning leevendatakse välistingimustes toimuvatele tegevustele kehtivaid piiranguid. Alates 24. maist 2021. a leevendatakse ka sisetingimustes nakkusohtlikkust silmas pidades vähem ohtlikele tegevustele kehtivaid piiranguid ning 31. maist 2021. a lubatakse leevendada ringimusi ka kõrgema riskiga tegevustes. Ka teadusnõukoda on Vabariigi Valitsusele soovitanud, et sisetingimustes piirangute leevendamisel avada esmalt haridusasutused.2Samuti soovitab teadusnõukoda leevendada piiranguid järk-järgult ning etapiviisiliselt, jättes iga etapi vahele 1- 2 nädalat puhveraega.3 Korraldusega tunnistatakse kehtetuks COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud haridusvaldkonna piiranguid ja meetmeid, mis kehtivad käesoleva korralduse andmise hetkel 1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted 2 https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/Ljbx8Yc6s9ANGQ6#pdfviewer 3 https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/Ljbx8Yc6s9ANGQ6#pdfviewer 1 üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide õppuritele, kelle kohta on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud õppehoones viibimisele, v.a maskikandmise kohustus. Alates 17. maist 2021. a lubatakse 5.–8. ja 10. ning 11. klasside õpilased üldhariduskoolide õppehoonetesse, samuti lubatakse õppehoonetes viibida kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides. Korraldusega nähakse alates 17. maist 2021. a ette eelkõige leevendused välistingimustes toimuvatele tegevustele, mille puhul nakkuse leviku risk on madal. Muudatusega nähakse ette võimalus viia tegevusi ellu senisest suuremates rühmades, samuti muudetakse isikute koguarvu, kes ühe tegevusega samal ajal võivad tegeleda. Samuti muudetakse tegevustele seatud kellaajalisi piiranguid. Kui seni kehtivate piirangute kohaselt on välistingimustes lubatud sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, täiendõpe ja täienduskoolitus kuni 10 inimesest koosnevas rühmas, siis alates 17. maist 2021. a võib neid tegevusi läbi viia kuni 25 inimesest koosnevas rühmas. Sarnased leevendused puudutavad ka välistingimustes saunade, basseinide ja ujulate kasutamist ning välistingimustes lubatud avalike koosolekute ja ürituste korraldamist. Ka neis tegevustes võib alates 17. maist 2021. a osaleda kuni 25 inimest rühmas ja kokku kuni 250 inimest, välistingimustes korraldatavad koosolekud ja üritused peavad lõppema kl 22.00, mis on seni lubatust ühe tunni võrra hilisem aeg. Erinevatele tegevustele seatud kellaajaliste piirangute eesmärk on ennetada nakkuse levikut ning vähendada ja lühendada inimestevahelisi võimalikke kontakte. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda kogumis ning pidada silmas, et avamisajapiirang on inimeste jaoks ühetaoline ega sõltu pakutava teenuse sisust. Piirang lähtub eeldusest, et kui inimesed tarbivad kultuuri, spordi-, meelelahutus- ja teisi sarnaseid teenuseid piiramatu aja jooksul, suureneb võimalus, et kasutatakse pikema aja jooksul mitmeid teenuseid ning viibitakse erinevates teenuse osutamise kohtades, mh mis võivad asuda erinevates Eesti piirkondades. Viimane suurendab inimestevaheliste kontaktide arvu ning nakkuse leviku võimalusi. Seetõttu on kellaajalised piirangud ühe meetmena teiste meetmete kõrval proportsionaalsed ja vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Alates 24. maist 2021. a tehakse leevendusi sisetingimustes toimuvatele üritustele ning toitlustusettevõtte siseruumides kohapeal toidu ja joogi tarbimisele. Siseruumides on lubatud korraldada avalikke koosolekuid ja üritusi ning pakkuda meelelahutust tingimusel, et osalejatele on tagatud nummerdatud istekoht, tagada tuleb ruumi kuni 50% täituvus ja koosolekul või üritusel võib osaleda kokku kuni 200 inimest. Meelelahutusteenuse osutamise kohad on näiteks kontserdisaal, ööklubi, täiskasvanute klubi, kasiino, keegli, piljardi ja bowling’u mängukohad jms. Restoranide, kohvikute, baaride jms toitlustusettevõtete siseruumides on alates 24. maist 2021. a lubatud kohapeal toitu ja jooki tarbida tingimusel, et laudkonnas ei viibi korraga rohkem kui kuus inimest, v.a pered, tagatud on ruumi kuni 50% täituvus ning kohapeal viibitakse toidu ja joogi tarbimiseks kuni kella 22.00. Väliterrassidel viibimisele ja liikumisele jäävad kehtima senised nõuded. Siseruumides toimuvatele tegevustele seatakse piiravamad tingimused, kuna siseruumides on oht viiruse levimiseks suurem ning seeläbi on nakatumise risk kõrgem. Leevendused võtavad arvesse ka seda, et kevadel ning suvel on võimalik paljusid tegevusi läbi viia välistingimustes. Leevendused puudutavad ka muuseume ja näituseasutusi. Seni kehtib muuseumide ja näituseasutuste külastamisel ruumi täituvuse nõue kuni 25%, alates 24. maist 2021. a võib külastajaid vastu võtta kuni 50% ruumi täituvuse nõuet arvestades. Muuseumide ja näituseasutuste siseruumid võivad külastajatele avatud olla kolm tundi kauem, st kuni kella 22.00. 2 Alates 31. maist 2021. a tehakse veelgi leevendusi siseruumides toimuvatele tegevustele. Alates nimetatud kuupäevast on taas lubatud rühmaviisiline sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, täienduskoolitus ja täiendõpe siseruumides, võttes arvesse, et ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest ning kokku võib osaleda kuni 100 inimest. Alates 31. maist 2021. a lubatakse klientidele taas avada saunad, spaad, veekeskused, ujulad ja basseinid, võttes arvesse, et lubatud on kuni 50% täituvus ja kokku võib neis kohtades samal ajal viibida kuni 200 inimest. Kliendid võivad saunades, spaades, veekeskustes, basseinides ja ujulates viibida kuni kella 22.00. Nimetatud piirangute rakendamine ja teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, on tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Kuni 16. maini 2021. a kehtivad liikumisvabaduse piirangud, millega on piiratud sise- ja välistingimustes sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet. Samuti on piiratud spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimist. Kehtib põhimõte, et isikud ei või viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, välja arvatud korralduses sätestatud erandite korral (nt isiklik hügieen). Statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine sisetingimustes ei ole lubatud. Välistingimustes on nimetatud tegevused lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Toitlustusettevõtted võivad klientidele toitu üksnes kaasa müüa, kuid välistingimustes on võimalik toitlustust pakkuda. Kehtestatud on piirangud ja meetmed kauplemisele ja teenuse osutamisele. Käesoleva korraldusega muudetakse erinevaid valdkondlikke piiranguid ja meetmeid, arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis, pidades silmas, et märtsis 2021. a oli haiglate koormus suur ja koroonaviiruse levik epideemiline ning praegu on olukord muutunud ja võimaldab teha leevendusi piirangute ulatuses. Kehtima jäävate piirangute vajalikkuse hindamise kohustus on Vabariigi Valitsusel korralduse punkti 22 kohaselt iga kahe nädala järel. 2021. a 18. nädala jooksul lisandus Eestis 2283 COVID-19 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes uute juhtude arv 5% võrra. Möödunud nädala jooksul tehti 29 631 testi (2233 testi 100 000 elaniku kohta), võrreldes üle-eelmise nädalaga vähenes testimise maht 3,8% võrra ning 8,1% tehtud testidest osutus positiivseks. Nn Ühendkuningriigi mutatsiooniga (B.1.1.7) viirustüve levik on Eestis laialdane ja domineeriv (97,2% kõikidest uutest nakatunutest). Kokku on 9. mai 2021. a seisuga Eestis registreeritud 64 nn Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) mutatsiooniga (B.1.351) viirustüvega nakatunut, neist 37 on kohalikud juhud. Eestis on registreeritud ka kolm nn India mutatsiooniga viirustüvega (neist ühel juhul B.617.1 ja kahel juhul B.1.617.2) nakatunut. Uued tuvastatud India variandid (B.1.617.2) on sisse toodud juhud Indiast ja Saksamaalt. Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse leviku kiirus alanenud ja stabiliseerunud mõõdukalt kõrgel tasemel ning oht koroonaviirusega nakatuda endiselt suur. Mais 2021. a on nakatumise 3 tase stabiliseerinud novembri-detsembri 2020. a tasemele. Samas on haigestumuse intensiivsus endiselt kogu riigis Terviseameti hinnangu kohaselt suur. Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitab nakatamiskordaja R, et haigestumine on endiselt laialdane, kuid langustrendis. Eestis on vastav näitaja langenud alla 1, mis tähendab, et rakendatavad meetmed on tõhusad ja vajalikud, viinud inimestevahelised kontaktid miinimumini ning uute nakkusjuhtude levik on pidurdumas. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib üle Eesti 0,95 piires (eelmisel nädalal 0,88). Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis kõrge ning haigestumuse intensiivsus on suur ja viiruse levik ulatuslik kogu Eestis. 12. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 343,57 ning viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 312. 28. aprilli 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 422,2. 30. märtsil 2021. a oli vastav näitaja 1364,21. 28. aprillil 2021. a oli esmaseid positiivseid teste 396 ehk 8,3% testide koguarvust, 12. mail 2021. a oli positiivseid teste 371 ehk 7,87% testide koguarvust. Kinnitatud haigusjuhtude jaotus maakonniti 12.05.2021 seisuga Maakond 7 päeva suhtarv 100 000 elaniku kohta Ida-Viru 352,30 Pärnu 207,69 Valga 205,64 Viljandi 190,64 Harju 149,58 Põlva 133,89 Tartu 127,19 Lääne 117,39 Rapla 87,13 Jõgeva 84,38 Võru 76,24 Lääne-Viru 74,75 Saare 60,45 Järva 56,34 Hiiu 32,21 4 12. mai 2021. a seisuga oli COVID-19 haiglakohtade koguressurss 667 voodikohta, millest oli hõivatud 51,12% (341 voodikohta). Haiglate intensiivravikohtade koguressurss oli 220 voodikohta, millest oli hõivatud 55,91% (123 voodikohta), ning haiglate üldravikohtade koguressurss oli 447 voodikohta, millest oli hõivatud 48,77% (218 voodikohta). 18. nädalal tuvastatud 2283 haigusjuhust analüüsitud 2121 juhul jäi nakatumiskoht teadmata 31,3% juhtudest (17. nädalal 29%). Alates 2020. a 49. nädalast on teadmata nakatumispaigaga nakatunuid olnud 30–36% juhtude üldarvust. 18. nädalal sai nakkuse perekonnast 40,3% (peamine levik toimub perekondades ja sugulaste seas), tööl 12,3%, mujal 5,4% (nakatumine toimus tõenäoliselt peamiselt tutvusringkonnas, elukohas, ühiselamus jm kohtades), välismaal 3,1%, Kaitseväes 1,4%, laste- ja õppeasutuses 2,5%, haiglas/hoolekandeasutuses – 3,3% juhtudest. Võrreldes 17. nädalaga nakatumispaikade muster märgatavalt ei muutunud. Vähenes veidike nakatumine välismaal (3,9% → 3,1%), Kaitseväes (2,8% → 1,4%) ning mujal (6,6% → 5,4%). Suurenes juhtumite osakaal perekonnas (38,2% → 40,3%), haiglas/hoolekandeasutuses (1,8% → 3,3%) ning laste- ja õppeasutuses (1,9% → 2,5%). Viimase 14 päeva (17.–18. nädal) teadmata nakatumispaigaga nakatunute osakaal moodustas 30,5% juhtudest (ei muutunud võrreldes 16.–17. nädalaga). Lähtuvalt sellest on Terviseameti hinnangul viiruse levik kogu Eestis jätkuvalt laialdane ning tervishoiusüsteem on endiselt surve all. Samas on nakatumise langemise tõttu surve tervishoiusüsteemile järk-järgult vähenemas, mh vanemaealiste vaktsineerimisega hõlmatuse kasvu tõttu. 12. mai 2021. a seisuga on 70–79 vanuserühmas vaktsineerimisega hõlmatus 67,84% ning vanemate kui 80-aastaste seas on hõlmatus 58,84%. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 168 523 inimesel (12,68% elanikkonnas). Tagamaks seda, et nakatumise kasv taas ei kiireneks, on jätkuvalt vajalik rakendada piiranguid tegevuste puhul, kus lähikontaktide tekkimise ja seeläbi nakatumise risk on suurem. Teaduskirjandusele tuginedes saab väita, et söögikohtades viibimisega nakatumise tõenäosus suureneb. Söögikohtades süües või juues ei kanna inimesed pikka aega maski, kaasneb pikem lähikontakt teiste inimestega, sh võimaliku asümptoomse nakatunuga. Lisaks mõjutab alkoholi tarbimine tõenäoliselt ohutusmeetmete rakendamist ning kasvatab riskikäitumist. Samuti tuuakse teaduskirjanduses välja, et ostlemisega kaasneb väiksem risk kui näiteks söögikohtades viibimisega. Põhjendada saab seda sellega, et kauplustes ei ole inimesed üldjuhul otseses kontaktis, kontaktid on pigem juhuslikud ja lühiajalised, samuti kantakse maski. Risk kasvab veelgi, kui toitlustusettevõtte ruumides puudub piisav ventilatsioon. Lisaks tuleb arvestada, et spordi- ja huvitegevuse, noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuste raames puutuvad kokku inimesed, kes iga päev kokku ei puutu, ning tekib oht nakkuse edasi kandmiseks kodudesse, töökohtadesse ja koolidesse. Näiteks arenes 2020. aasta lõpus huvitegevuses osalemise tõttu Narvas välja kolle, mille järel tekkis vajadus sulgeda kõik Narva koolid. Sporditegevuse ja mõnede huvitegevustega kaasneb hingamise intensiivsuse kasv, mille tulemusel suureneb risk nakkuslike osakeste ruumi sattumiseks veelgi. Samuti võib riski suurendada ühiste väikse kubatuuriga ning halvasti ventileeritud riietus- ja duširuumide kasutamine. 5 ECDC hinnangul on avalikele kogunemistele kehtestatud piirangutel väga oluline mõju nakatumisele. Näiteks olukorras, kus on lubatud vähem kui 10 inimesega kogunemised, väheneb nakatumiskordaja (R) 36%. Seetõttu on avalikele kogunemistele, sh spordi- ja meelelahutusüritustele, teatrietendustele, avalikele koosolekutele jm kehtestatud piirangud põhjendatud. Nende kogunemistega kaasneb risk rohketeks pikaaegseteks lähikontaktideks inimestega, kellega iga päev kokku ei puututa. Teaduskirjanduses on näidatud, et 1–2 m distantsi hoidmine vähendab nakkuse edasi kandmise riski viis korda ning iga lisameeter suurendab kaitsvat toimet kaks korda. Avalike ürituste riski suurendab valju muusika vm heli tõttu vajadus viibida vestlemiseks partneri lähedal ning rääkida valju häälega. Samuti kaasneb avalike üritustega tihti alkoholi tarbimine. Viimase tagajärjel väheneb inimeste ohutunnetus ning kaotatakse valvsus nakkusohutuse meetmete järgimiseks. Mitteesmavajalike teenuste sulgemine vähendab R 29% võrra. Seetõttu on põhjendatud saunadele, spaadele, basseinidele, veekeskustele ja ujulatele jt teenustele kehtivad piirangud. Nende teenuste osutamise käigus viibitakse pikemat aega samas ruumis koos inimestega, kellega iga päev kokku ei puututa. Samuti ei ole enamasti nende tegevuste iseloomu tõttu võimalik maski kanda. Arvestades, et haigestumuse intensiivsus on endiselt kõrge kogu riigis, ei ole korraldusega tehtud rakendatavatest piirangutest erandeid piirkonniti, kuna regionaalsete piirangute mõju pole tõenäoliselt piisav nakkuse leviku pidurdamiseks muu hulgas seetõttu, et suur hulk inimesi ei ole teadlikud, kust nakkus saadi. Regionaalseid piiranguid ei ole kehtestatud ka seetõttu, et vältida siseriiklikult inimeste mitteesmavajalikku liikumist teenuste tarbimiseks või tegevuste elluviimiseks, mis võib suurendada madala nakkustasemega piirkondades nakatumist. Leevenduste tegemisel arvestatakse ka COVID-19-vastase vaktsineerituse taset Eestis4 ja selle planeeritud edenemist lähinädalate jooksul. COVID-19-vastase vaktsineerimise kõige olulisem eesmärk on raske (haiglaravi vajava) haigestumise ennetamine. Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on tõhusad, andes raske haigestumise eest tõhusa kaitse. Samas tuleb arvestada, COVID-19-vastased vaktsiinid on kasutusel olnud lühikest aega, sel põhjusel ei ole veel laialdselt andmeid selle kohta, kas ja mil määral vaktsineeritud inimesed kannavad nakkust edasi ning kui pikalt on vaktsineeritutel immunkaitse. Arvestades ülalkirjeldatud tervishoiusüsteemi olukorda, nakatumiskordaja tõusu, juhitaval hingamisel ning intensiivravi patsientide arvu, 3. mail 2021. a jõustunud piirangute muudatuste võimalikku mõju, inimeste ohutaju vähenemist5 ja vaktsineerituse taset, on korraldusega ette nähtud piirangute ja meetmete rakendamine ning nende rakendamise ulatus põhjendatud, tõhus ning proportsionaalne. Korralduse punkti 1 alapunktiga 1 lisatakse nende kolmandatest riikidest pärit isikute ringi, kes saavad Eestisse tuleku järel täita edasilükkamatuid ja vajalikke töökohustusi, ka rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel osalejad ja need isikud, kes on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega. Edasilükkamatuid ja vajalikke töökohustusi võib isik täita tingimusel, et ta on teinud riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Rahvusvaheliselt kõrge tasemega võistluste edukaks 4 Eesti loeb soovitavaks COVID-19-vastase vaktsineerituse tasemeks 70% elanikkonnast. Uute viirustüvede lisandumisel, mis levivad kiiremini või mis on vaktsiinide suhtes resistentsed, võib nimetatud vajalik osakaal ollas uurem. 5 COVID-19-teemaline küsitlus 28. küsitluslaine, https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid 6 korraldamiseks ja järjepidevuse tagamiseks on vajalik, et nendel saaksid samadel tingimustel osaleda sportlased ja nende treenerid, kes kuuluvad omal spordialal Euroopa või maailma parimate hulka sõltumata nende saabumise riigist. Muudatuse tulemusena on võimalik kõigil Euroopa või maailma parimatel sportlastel osaleda Eestis toimuvatel kõrgetasemelistel võistlustel samadel alustel. Kui neil sportlastel ei oleks piirangute tõttu võimalik võistlustel osaleda, oleks võistluste sportlik tase märgatavalt madalam kui varasematel aastatel ning võib vähendada ka sportlaste huvi võistlustel osalemiseks järgmistel aastatel. Euroopa või maailmameistrivõistluste korraldamine ei oleks võimalik, kui nendest ei saaks osa võtta kõikide riikide sportlased samadel tingimustel. Muudatus aitab seega kaasa traditsiooniliste kõrgetasemeliste võistluste toimumisele Eestis ka tulevikus. Sellised rahvusvahelise kõrge tasemega võistlused on rahvusvahelised tiitlivõistlused, rahvusvahelise spordialaliidu kalendrisse kantud võistlused, mille sportlik tase vastab maailmakarika või Euroopa karika etappidele ning võistkondlike sportmängude rahvuskoondiste sõprusmängud. Nende võistluste puhul testitakse sportlasi enne Eestisse saabumist ning Eestisse saabumisel. Sõltuvalt võistluse kestvusest ja tasemest ka võistluse ajal. Sportlased ja võistlustega seotud isikud viibivad Eestis nii nimetatud spordiisolatsioonis, mis tähendab, et hotellist pääsevad sportlased välja ainult treeninguteks ja võistlusteks. Ühtegi lisasõitu neil lubatud teha ei ole. Võistlustega mitte seotud isikutega sportlased Eestis kokku ei puutu. Sportlaste transpordi Eestis korraldab enamasti võistluse korraldaja ning sportlaste liikumine Eestis on vajadusel hiljem kergesti tuvastatav. Võistluste korraldamisel jälgitakse lisaks Eestis kehtestatud piirangutele ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide poolt vastu võetud reegleid, mis on enamasti rangemad, kui piirangud liikmesriikides. Sellisteks võistlusteks on näiteks Tour of Estonia, Simple Session, Kristjan Palusalu maadlusvõistlus. Korralduse punkti 1 alapunktiga 2 tunnistatakse kehtetuks korralduse punktid 9–11 ja 13– 20. Tegemist on õigusselguse huvides tehtava muudatusega, kuna sel hetkel ja ka alates 17. maist, 24. maist ja 31. maist kehtima hakkavad piirangud ja meetmed on edaspidi sätestatud korralduse punktis 2014. Tegemist on tehnilise muudatusega. Korralduse punkti 1 alapunktiga 3 tunnistatakse kehtetuks korralduse punkt 2013 see osa, mis reguleerib, kes võivad õppehoonetes kontaktõppes olla alates 17. maist 2021.a. Kehtima jääb maskikandmise kohustus samadel tingimustel, mis hetkel kehtib. Korralduses toodud piirangute muutmisega lubatakse õppehoones viibida lisaks üldhariduskoolide 1.-4., 9 ja 12 klasside ja kutseõppeasutuste riigieksamite sooritajatele ka ülejäänud õppuritel, sh kõrgharidusasutuste õppuritel. Käesolevalt on kehtinud õppehoonetes viibimisel nõue, et neis tuleb siseruumides kanda maski. Arvestades üleüldist piirangute leevenemist, siis on ootuspärane, et R kasvab lähinädalatel üle 1. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Terviseameti andmete kohaselt suurenes 18. nädalal võrreldes eelmise nädalaga haigete arv vanusrühmas 5–9 a. 14% võrra ja 15–19 a. 9–10% võrra. Võrreldes 17. nädalaga suurenes nakkusjuhtumite osakaal laste- ja õppeasutuses 1,9%-lt 2,5%-le nakatumiste koguarvust. Vältimaks nakatumise liiga kiiret kasvu on vajalik jätkata haridusasutustes maskikandmise kohutusega seni kehtinud kujul. Nakatumise kasvu võib põhjustada nii suurema hulga õppurite õppehoonetes viibimine kui ka õppehoonete 100% täituvus. Samuti see, et kontaktõppe laiendamisel kohtuvad õppehoonetes isikud – nii õppurid kui õppeasutuste töötajad – kes ei ole seni distantsõppe tõttu kokku puutunud. Haridusasutustes õppetööd läbi viies tuleb lähtuda ka edasiselt üldistest tervisekaitse nõuetest ning Haridus- ja Teadusministeeriumi juhistest ja soovitustest võimalikult ohutuks õppetöö 7 korraldamiseks. Juhised näevad ette kõikidel haridustasemetel võimalikult paljude tegevuste läbi viimise välitingimustes ning siseruumides maski kandmist, nõuetekohase ventilatsiooni või õhutamise tagamise. Samuti hajutamise ja kontaktide vähendamise tagamise, mille aluseks on õppetöö korraldamine võimalikult kindlate õppegruppide põhiselt ning gruppide vaheliste kokkupuudete vältimine. Seda tuleb silmas pidada nii õppetööd kui muid tegevusi läbi viies. Üldhariduses tähendab see näiteks, et õppetööd soovitatakse korraldada klassi(grupi)põhiselt, kasutades pigem kindlate koduklasside süsteemi ja võimalikult suuri ruume. Haridusasutusel säilib paindlikkus ja pädevus otsustada, kuidas õppetööd läbi viiakse. Õppekorralduslike otsuste langetamisel tuleb haridusasutusel arvestada viiruse leviku ennetamiseks vajalike ettevaatusabinõudega. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1 alusel on nakkushaiguste epidemioloogilisest levikust tuleneva ohu üle otsustamine Terviseameti pädevuses. Samas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on õppekorralduse pädevus koolijuhil. Seetõttu peab koolijuht õppekorralduse muutmisel arvestama distantsõppega kaasnevaid riske. Seega säilib kooli pidajatel ning koolijuhtidel õigus korraldada koostöös Terviseametiga õpet edaspidi vajaduse korral distantsõppel. Distantsõppe läbiviimisel koroonaviiruse leviku tõkestamise tõttu tuleb järgida Haridus- ja Teadusministeeriumi väljatöötatud distantsõppe korraldamise juhises kirjeldatud põhimõtteid. Kõige olulisem on, et distantsõppe rakendamisel tuleb kõigile õpilastele tagada arenguks sobiv õppekeskkond ja võimalus saada juhendatud õpet. Haridusasutustele kehtestatud liikumisvabaduse piirangu leevendamisel on võetud arvesse seda, et käesoleval õppeaastal on Harjumaa ja Ida-Virumaa 5.–8. klassid viibinud täielikult või osaliselt kontaktõppes senisest võimalikust 31 nädalast 18 nädalat ning 10.–11. klassid 16 nädalat. Teistes maakondades on nii 5.–8. kui 10.–11. klassid olnud täielikult või osaliselt kontaktõppes 20 nädalat. Samuti peetakse silmas, et enne suvevaheaga on õppijatel jäänud õppetööks veel neli nädalat ning nimetatud perioodil on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös koolipidajatega näinud ette ennetus- ja ohutusmeetmed, et vähendada võimalikku viiruse levikut laste ja noorte ning õppeasutuste töötajate seas. Lisaks tuleb märkida, et üldhariduskoolide töötajatest, kes avaldasid soovi vaktsineerida – kokku 16 130, on 12. mai 2021. a seisuga vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 94,2%, kahe doosiga 79,4%. Kutsehariduses on hõlmatus vähemalt ühe doosiga 87,1% ja kahe doosiga 8,6%. Lisaks on lasteaedade ja -hoidude vaktsiini soovinud töötajatest 12. mai 2021. a seisuga vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 89,5%, kahe doosiga 65,1%. Korralduse punkti 1 alapunktid 4–6 käsitlevad erinevatel kuupäevadel jõustuvaid piirangute leevendusi. Piirangute leevendamisel on peetud silmas erinevate tegevustega kaasnevat võimalikku nakkusohtu ning nähtud ette leevendused järk-järgult. Esimeses järjekorras on Vabariigi Valitsus näinud ette leevendused tegevustele, kus viiruse leviku risk on madalaim. Eelkõige on tegemist tegevustega, mida viiakse läbi välistingimustes, kus on võimalik tagada inimestevaheline distantsi hoidmine. Viiruse võimaliku leviku ennetamiseks on ette nähtud, et ka välistingimustes tegevuste elluviimisele rakendatakse piiranguid rühma suurusele, osalejate arvule või territooriumi täituvusele. Nimetatud piirangud on vajalikud, et tagada nakkuse leviku ennetamiseks piisav inimestevaheline hajutatus (50% täituvuse nõue) ning nakkusjuhu tekkimisel lähtikontaktste ringi piiramiseks ja nende tõhusaks tuvastamiseks (10-või 25- inimeselise rühma piirang). 8 Sisetingimustes on rühma suuruse, täituvuse ja lubatud osalejate arvu piirangud kehtestatud samadel kaalutlustel. Sisetingimustes on leevendatud tingimusi esmajärjekorras tegevustele, kus on tagatud inimestele istekoht ning inimestevaheline hajutamine, minimeerides seeläbi viiruse leviku ohtu, nakkusjuhu tekkimisel lähikontaktsete ringi ning lihtsustades nakatumise korral lähikontaktsete tuvastamist. Lisaks korralduses toodud meetmetele on piirangute leevendamisel võetud arvesse, et tegevuste elluviijad rakendavad viiruse leviku riskide vähendamiseks oma lisameetmeid, nt tagatakse ruumide regulaarne õhutamine ja hea ventilatsioon, see, et erinevates vahetustes töötavad inimesed ei puutu kokku jne. Käesoleva korraldusega ei muudeta põhimõtteid, tõlgendusi ega selgitusi, mida on avatud 9. märtsi 2021. a korralduses nr 111 ning täiendatud 1. aprilli 2021. a korralduses nr 132, 22. aprilli 2021. a korralduses nr 146 ja 6. mai 2021. a korralduses nr 170. Täiendavalt on avatud piirangute ja meetmete rakendamist kriis.ee veebilehel. Korralduse punkti 1 alapunktis 4 on sätestatud 17. mail 2021. a jõustuvad meetmed ja piirangud. Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe Sisetingimustes sportimisele, treenimisele, huvitegevusele ja -haridusele, noorsootööle ning täienduskoolitusele ja täiendõppele esmajärjekorras leevendusi ei tehta ning kuni 31. maini 2021. a kehtivad nendele tegevustele senised nõuded, mis tähendab, et siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui selles osaleb kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku piirangut. See tähendab, et tegevusi on lubatud läbi viia sama klassi või sama rühma või kursuse, kes koos õpib, liikmete vahel. Eri rühmade, klasside või koolide tegevused lubatud ei ole. Leevendusi nimetatud tegevustele tehakse alates 31. maist k.a, kui need tegevused on siseruumides lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 100 isikut kokku, ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Isikute arvule seatud piirmäär kehtib nt mitme sportimispaigaga hoonetes sportimispaiga kohta. Nt Kalev Spas on lisaks ujulale jõusaalid, rühmatrennide ruumid jne. Rakendatav piirang vastab eesmärgile, välistades suurtes ühe funktsiooniga spordiobjektides ülerahvastatuse, nt Kalevi Spordihallis võiks sellisel juhul viibida üle 400 isiku, rakendataks ainult 25% täituvuse piirangut. Alates 17. maist 2021. a tohib välistingimustes kõiki neid tegevusi viia läbi kuni 25-inimeselises rühmas (kaasa arvatud juhendaja). Maksimaalselt tohib tegevustest osa võtta kuni 250 inimest. Alates 17. maist 2021. a on välistingimustes lubatud spordi- ja liikumisüritused kuni 25- inimeselises rühmas ja üritus peab lõppema hiljemalt kell 22.00. Osavõtjate piirarvuks kehtestatakse 250 isikut kokku. Lisaks laiendatakse spordivaldkonda reguleerivates alapunktides erandit, mille kohaselt ei kohaldata sättes kirjeldatud piiranguid muu hulgas edaspidi ka rahvusvahelistelt kõrge tasemega võistlustele ning Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele. 9 Alates 17. maist 2021. a on tippspordi võistlused lubatud, kui võistlusest võtab osa õues kuni 250 inimest ja sisetingimustes kuni 100 inimest. Muud võistlused siseruumides lubatud ei ole. Spordi- ja liikumisürituse ning spordivõistluste, samuti huvitegevuse ja huvihariduse ning täienduskoolituse ja täiendõppe puhul ei arvata läbivalt osalejate piirarvu hulka ürituse korraldajaid, kohtunikke, treenereid jmt teenindavad personali, samuti ei rakendata nende suhtes viibimisajapiirangut. Siiski tuleb viiruse leviku ohtu silmas pidades tagada, et omavahel kokkupuutuvate isikute arv on võimalikult väike. Nii sise- kui ka välistingimustes toimuvatel spordi- ja liikumisüritustel ei ole pealtvaatajad lubatud. Saunad, spaad, veekeskused, basseinid, ujulad Samuti jääb kuni 30. maini 2021. a (kaasa arvatud) kehtima piirang, mille kohaselt isikud ei või viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, välja arvatud korralduses sätestatud erandite puhul. Samas laiendatakse neis kohtades välistingimustes kehtivaid nõudeid nii, et see oleks ühetaoline võrreldes teistes valdkondades kehtestatavate piirangutega. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates liikuda ja viibida, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, ning osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut kokku ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Samuti tuleb sisetingimustes tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Viimane tähendab, et desinfitseerimisvahendite olemasolu peab olema muu hulgas üldkasutatavates ruumides. Muuseumid ja näituseasutused Alates 17. maist 2021. a tohivad muuseumide ja näituseasutuste välialadel (sh nt loomaaias) viibida külastajad, arvestades ala 50-protsendilise täituvuse nõudega. Samuti tuleb arvestada, et asutused ei või külastajaid lubada territooriumile pärast kella 22.00. Sisetingimustes võib muuseume ja näituseasutusi külastada kuni kella 19.00 ja arvestada tuleb ruumi kuni 25% täituvuse nõuet. Siseruumides liikumisel peab järgima 2 + 2 reeglit ning maski kandmise kohustust. Korraldaja peab täitma korralduses sätestatud muid nõudeid. Muuseumides ja näituseasutuste siseruumides ei rakendata korralduses läbivalt kahe osaleva isiku piirangut koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel. Oluline on tagada, et erinevad rühmad ei puutuks kokku. Avalikud koosolekud ja üritused Alates 17. maist 2021. a on välistingimustes lubatud viibida avalikel üritustel ja koosolekutel ning meelelahutuskohtades kuni 25-inimeselises rühmas. Üritused peavad lõppema hiljemalt kell 22.00. Välistingimustes osavõtjate koguarvuks kehtestatakse 250 inimest. Kaubandus ja teenuste osutamine 10 Kaubanduse ja teenuste osutamise tingimusi ei muudeta 17. mai 2021. a seisuga ning need kehtivad kuni 23. maini (k.a). Nii kauplustele kui ka teenuse osutaja teenindussaalidele jääb kehtima nõue, et ruumi täituvus ei tohi ületada 25%. Korralduse punkti 1 alapunktis 5 on sätestatud 24. mail 2021. a jõustuvad meetmed ja piirangud. Alates 24. maist 2021. a on lubatud viibida siseruumides muuseumides ja näitustel, samuti istekohaga üritustel nagu teatris, kinos, konverentsil, aga ka jumalateenistustel või muudel avalikel usutalitustel juhul, kui ruumitäituvus ei ületa 50% ning tegevus peab lõppema hiljemalt kell 22.00. Külastajate või osalejate piirarvuks kehtestatakse kuni 200 ruumi kohta. Külastajate või osalejate piirarvu hulka ei arvestata esinejaid ja korraldajaid, kui on tagatud, et esinejad ja korraldajad ei puutu külastajatega vahetult kokku, v.a lühikontaktid nagu pileti kontrollimine, riiete hoiule võtmine jmt. Siinjuures on arvestatud, et esinejad ei puutu külastajatega kokku seetõttu, et nad sisenevad toimumiskohtadesse külastajatest eraldi, kasutades teisi sissepääse, saabudes külastajatest erinevatel aegadel, ning statsionaarsete istekohtadega saalides on tagatud piisav vahemaa publiku ja esinejate vahel, samuti võetakse kasutusele asjakohaseid viiruse ennetamise meetmeid, nagu maski kandmine. Kui nt kinos või teatris on mitu saali, tuleb tagada 50% täituvus saali kohta. Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb istekohtadega alal inimesed paigutada istuma hajutatult, et kokku ei puutuks inimesed, kes iga päev üksteisega kokku ei puutu. Ilma osalejatele tagatud istekohtadeta sisetingimustes ürituste korraldamine ei ole lubatud, välja arvatud muuseumides ja näituseasutustes. Hajutatus tähendab ühtlasi seda, et kõikides avalikes siseruumides tuleb hoida teiste isikutega kahemeetrist vahemaad kogu siseruumis viibimise vältel. Kui isikud liiguvad siseruumides ringi, siis peab järgima, et isikud ei koguneks ühte kohta, kus seda nõuet ei ole võimalik täita. Samuti peab tagama, et nt erinevates ruumides olevaid etendusi vaatama tulnud inimesed ei puutuks kokku üldaladel. See tähendab, et ürituste algus-, vahe- ja lõpuaegadel tuleb tahgada, et erinevatele seanssidele või etendusele tulnud isikud ei puutuks omavahel kokku, nt garderoobis, kohvikus vms. Kuni 24. maini 2021. a peab muuseumides ja näituseasutustes olema tagatud 25% täituvusnõude täitmine ruumi kohta. Tõstes täituvusnõuet 50%-le, kuid seadmata piirangut ühel ajal ruumis viibivate inimeste koguarvule, kaasneb sellega võimalus muuseumi- ja näitusesaalide ülerahvastatuseks. See ei toeta inimestevaheliste kontaktide vältimist ning piisavat hajutatust. Eesmärgiga ennetada ja välistada suurte muuseumide ja näituseasutuste ülerahvastatust, kehtestatakse 200-isikuline koguarv, mis kehtib ühe ruumi kohta. Nt mitme suure saaliga muuseumi ühes saalis võib ühel ajal viibida kuni 200 inimest, kui see ei ületa 50% täituvusnõuet ruumi kohta. Piirangu eesmärgiks on ennetada ja välistada suurte muuseumide ja näituseasutuste ülerahvastatust. Alates 24. maist 2021. a tohib toitlustusasutuste siseruumides kohapeal toitu ja jooki tarbida, arvestades 50-protsendilist ruumitäituvuse nõuet. Ühe laudkonna suurus tohib olla maksimaalselt 6 inimest, v.a pered. Siseruumides nähakse võrreldes välialaga ette väiksem lubatud laudkonna suurus, arvestades seda, et siseruumides levib viirus paremini. Piirangu eesmärgiks on vähendada inimestevahelisi kontakte, mh piiritledes isikute arvu, kellel on lubatud rühmana koos siseruumis viibida. Siseruumides liikumisel peab ka edaspidi järgima 2 + 2 reeglit, maski kandmise kohustust, kus võimalik, ning desinfitseerima käsi ja pindu. Klientide jaoks tuleb uksed sulgeda kell 22.00. 11 Alates 24. maist 2021. a saab toitlustusasutuste välialadel kohapeal toitu ja jooki tarbida endiselt kuni 10-inimeselises rühmas, v.a pered, ja täidetud tohib olla kuni 50% välialast. Nii nagu siseruumid, tuleb ka välialad klientide jaoks sulgeda hiljemalt kell 22.00. Kaubandus ja teenuste osutamine Alates 24. maist 2021. a muudetakse kauplustes ja teenuste osutaja teenindusalal viibimise ja liikumise piirangut nii, et ruumi täituvus ei tohi olla rohkem kui 50% (kehtiva korralduse järgi ei tohi ruumi täituvus olla rohkem kui 25%). Kauplused ja teenindusasutused on olnud avatud 25% ruumitäituvuse tingimusega alates 3.maist. Muudatus jõustub samal ajal toitlustusettevõtetele tehtavate leevendustega ning võimaldab ettevõtjatel kasutusele võtta täiendavaid viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid, et tulla toime suurenenud hulga külastajatega. Kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis ning teenuse osutaja teenindusalal peab tagatud olema punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei tohi olla rohkem kui 50%, see tähendab, et seda tuleb arvestada iga müügipinna kohta eraldi. Ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Koha omanik või valdaja või teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Korralduse punkti 1 alapunktis 6 on sätestatud 31. mail 2021. a jõustuvad meetmed ja piirangud. Olulisel määral lubatakse sisetingimustes korraldatud tegevusi. Siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 100 isikut kokku, ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Korralduse punkti 1 alapunktiga 7 täpsustatakse õiguslikke aluseid piirangute ja meetmete muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Sättesse lisatakse vastavad õiguslikud alused haldusmenetluse seadusest. Korralduse punktiga 2 nähakse ette korralduse jõustumine. Korraldus jõustub 17. mail 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 5 jõustub 24. mail 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 6 jõustub 31. mail 2021. a. Korralduse punktis 3 nähakse ette korralduse avaldamine Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. 12 Saatja: Signe Granström </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER7F208CBD> Saaja: KRA-Registreerimine Teema: FW: Selgituste küsimine seoses riigikaitseõpetuse laagri korraldamisega From: mart melsas <[email protected]> Sent: Thursday, August 5, 2021 12:16 PM To: Signe Granström <[email protected]>; Izabella Riitsaar <[email protected]> Subject: Re: Selgituste küsimine seoses riigikaitseõpetuse laagri korraldamisega Tere! Kirjutan Teile vastused küsimuste alla: TEIE: Suur tänu aruande esitamise eest! Aruande kontrollimise käigus ilmnesid järgmised tähelepanekud: 1. Laager on toimunud juuni alguses, kuigi taotluses olete kavandanud laagri toimuma 14.-16. maini. MEIE: 14-16 mai.2021 kehtisid veel VV 19. august 2020 korraldus nr 282 piirangud laagrite korraldamisel seoses Covid 19 epideemiaga, mille raames ei tohtinud laagrit läbi viia. Piirangute leevenedes korraldasime kokkuleppel kooliga laagri 4-5 juuni 2021. Õpilased saabusid 4 juunil ja lõpetasid 05 juuni kell 23.55 ajal. Lisa: VV korraldus TEIE: 2. Kool on planeerinud toitlustamise kuivtoidupakkidega, kuid selle asemel on toitlustamine sisseostetud teenusena. Teenuse eest esitatud arvelt selgub, et toitlustust on pakutud 5.-6. juunil, kuid 6. juunil on õpilased juba Hiiumaalt lahkunud. MEIE: Seoses COVID 19 olukorra kestvusega kevadel ei olnud selge laagri toimumise võimalik aeg ja sellepärast ei võtnud ma riski, et tellida kuivtoidupakke, mis laagri mitte toimumise tõttu oleks muutunud ebaotstarbekateks kuluartikliteks. Kuna piirangute leevendamise kuupäev polnud ette ennustatav. Otsus laager läbi viia sündis lühikese aja jooksul ja siis ei olnud võimalik enam kuivtoidupakke tellida, lühikese etteteatamise aja tõttu. Seepärast pidin kasutama toitlustaja teenust sisseostetud teenusena. Kontrollisin toitlustuse pakkuja Aimar Hansen FIE arvet nr 21173, kus lahtris „Kirjeldus“ on toodud välja, et „Riigikaitse õpetuse laager 04-05 juuni 2021 Hiiumaal“. Siin ei ole märgitud 06 juuni kuupäevasid. Ehk vaatasite valesti või mõnda teist arvet. Lisatud arve manuses. TEIE: 3. Praami pileteid uurides selgub, et põhiosa õpilasi saabus Hiiumaale 4. juuni hommikupoolikul ning lahkus Hiiumaalt 5. juuni õhtul. Seega kestis laager planeeritud kolme päeva asemel kaks päeva. Taotluses esitatud laagri päevakava on koostatud eeldusega, et laager toimub kestvusega kolm täispikka päeva. MEIE: Kuna kehtisid endiselt COVID 19 piirangud ja nakatumise oht oli kõrge siis pidasin kooliga kooskõlastatuna, otstarbekamaks lühendada laagrit ühe ööbimise võrra. Kõik planeeritud tegevused sai läbi viidud kahe päevaga, kiiremini, „ilma kaitseväelasliku molutamiseta“. Lisan juurde ka laagri kava, kus on näha tegevuste ajakava. Samuti vaatasin, et sellel ajal kehtinud VV 19.augusti 2020 korralduse 282 lisas toodud piirang ei lubanud üle ühe ööbimisega laagrit korraldada. Lisa: laagri plaan Tunniplaan TEIE: 4. Taotlus on tehtud laagri korraldamiseks 55-le õpilasele. Aruandest selgub, et õpilasi osales laagris vähem. Nimesilte on õpilastele tellitud 46 tükki, kuid kõik õpilased (kellele nimesilt telliti) laagrisse ei jõudnud. MEIE: Kuna planeerimine toimus sügisel siis oli kooli nimekirjas 55 õpilast, õppeaasta jooksul toimub loomulik õpilaste vähenemine. Põhjuseid on mitmeid, kes lahkub koolist, kes on haigestunud CORONA tüvesse, mõni õpilane ei tule lihtsalt viimasel hetkel kohale ja ei teata põhjusest ka. See on igal aastal nii, et täpse arvu õpilasi saab alles siis kui teostad laagri alguses loendust. Kahjuks on see loomulik kadu ja seda on ette ennustada võimatu. Kuigi nimesilt trükiti vähem siis õpilaste üldarv oli sama, kuna osad eelmise aasta õpilased ei saanud tulla laagrisse siis tulid nad laagrisse sellel aastal. Kui vaatate toitlustatavate isikute arvu 61 inimest võib Teil tekkida küsimus erinevuste kohta, et aruandluses on toodud 45 õpilast ja 12 instruktorit on kokku 57 inimest. Sinna juurde tuleb veel lisada + 1 bussijuht + 1 meditsiini parameedik ja 2 tema abilist, kes otseselt ei ole instruktorid, kokku 61 osalejat. Varasem aruandluse kord ei sätesta selliseid üksikasju mida peab välja tooma. Kui soovite võin edaspidi neid arve täpsemalt välja tuua. Lisas õpilaste nimekiri kellele telliti nimesildid TEIE: Lepingu kohaselt on koolil kohustus teavitada Kaitseressursside Ametit esialgse taotlusega võrreldes tehtud muudatustest, sh laagri toimumise kuupäevade muutmisest, õpilaste arvu vähenemisest, laagri päevaplaani muutmisest jms, kuid seda ei ole tehtud. MEIE: Teavitasin KRA üldmeilile laagri aegade muutumisest mai lõpus. Kahjuks olen ma jõudnud juba ära kustutada oma väljaminevate kirjade kausta ja ei saa Teile täpselt välja tuua, millal ma selle saatsin ja muid kirja üksikasju. TEIE: Kahjuks ei saa me aruannet selliselt esitatuna aktsepteerida. Lõpliku otsuse tegemiseks palume selgitada milline oli tegelik laagrikava, kuidas toimus toitlustamine ja millised muud kulud ei olenenud õpilaste arvust. Samuti palume esitada õpilaste ja juhendajate nimekirja, kes laagris osalesid. MEIE: Lisan muudetud laagri kava juurde. Toitlustamise plaani lisa Õpilaste nimekirja Instruktorite nimekirja Enamus kulusid ei mõjutanud õpilaste arvu, kuna õpilaste üldarv ei muutunud suures pildis. Ootame teie selgitust hiljemalt 23. augustiks. Lugupidamisega Märt Melsas Kontakt [email protected] <mailto:[email protected]> (<[email protected] <mailto:[email protected]> >) kirjutas kuupäeval T, 3. august 2021 kell 14:26: Tere! Suur tänu aruande esitamise eest! Aruande kontrollimise käigus ilmnesid järgmised tähelepanekud: 1. Laager on toimunud juuni alguses, kuigi taotluses olete kavandanud laagri toimuma 14.-16. maini. 2. Kool on planeerinud toitlustamise kuivtoidupakkidega, kuid selle asemel on toitlustamine sisse ostetud teenusena. Teenuse eest esitatud arvelt selgub, et toitlustust on pakutud 5.-6. juunil, kuid 6. juunil on õpilased juba Hiiumaalt lahkunud. 3. Praami pileteid uurides selgub, et põhiosa õpilasi saabus Hiiumaale 4. juuni hommikupoolikul ning lahkus Hiiumaalt 5. juuni õhtul. Seega kestis laager planeeritud kolme päeva asemel kaks päeva. Taotluses esitatud laagri päevakava on koostatud eeldusega, et laager toimub kestvusega kolm täispikka päeva. 4. Taotlus on tehtud laagri korraldamiseks 55-le õpilasele. Aruandest selgub, et õpilasi osales laagris vähem. Nimesilte on õpilastele tellitud 46 tükki, kuid kõik õpilased (kellele nimesilt telliti) laagrisse ei jõudnud. Lepingu kohaselt on koolil kohustus teavitada Kaitseressursside Ametit esialgse taotlusega võrreldes tehtud muudatustest, sh laagri toimumise kuupäevade muutmisest, õpilaste arvu vähenemisest, laagri päevaplaani muutmisest jms, kuid seda ei ole tehtud. Kahjuks ei saa me aruannet selliselt esitatuna aktsepteerida. Lõpliku otsuse tegemiseks palume selgitada milline oli tegelik laagrikava, kuidas toimus toitlustamine ja millised muud kulud ei olenenud õpilaste arvust. Samuti palume esitada õpilaste ja juhendajate nimekirja, kes laagris osalesid. Ootame teie selgitust hiljemalt 23. augustiks. Lugupidamisega Signe Granström Riigikaitseõpetuse nõunik Kaitseväekohustuslaste osakond Kaitseressursside Amet [email protected] <mailto:[email protected]> 7170 832 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. Piirangute eesmärk on vähendada isikutevahelisi kontakte ning vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Riigikantselei ametnikud. 2. Korralduse sisu Käesoleva Vabariigi Valitsuse korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus nr 282). Korraldus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2, lõike 5 punkti 3 ja lõiget 8. Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1 või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks. Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse levik stabiliseerunud, samas on oht koroonaviirusega nakatuda endiselt suur. Mais 2021. a on nakatumise tase stabiliseerunud novembri 2020. a tasemele. Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitab nakatumiskordaja R, et haigestumine on endiselt laialdane, kuid langustrendis. Samas on regionaalselt nakatumine tõusutrendis Ida- Viru, Tartu, Pärnu ja Valga maakonnas ning suremus on keskmiselt kõrgem. Nakatumiskordaja R vastav näitaja on langenud alla 1, mis tähendab, et rakendatavad meetmed on tõhusad ja vajalikud, viinud inimestevahelised kontaktid miinimumini ning uute nakkusjuhtude levik on pidurdumas. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib samal tasemel 0,84–0,92, mis võimaldab teha käesoleva korraldusega leevendusi haridusvaldkonnas. Teadusnõukoda on varem juhtinud tähelepanu, et lapsed ei ole koroonaviiruse peamised ohvrid. Hariduse kvaliteedi langusel ja õpilaste psühholoogilistel häiretel on suurem mõju tuleviku ühiskonnale kui koroonaviiruse mõju. Samuti on praeguseks teada, et nooremate õpilaste vaktsineerimine ei alga sügisel. Samuti on rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused (WHO, UNICEF, ECDC, 1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted 1 CDC) kooskõlas käesoleva korralduse muudatustega, mille kohaselt haridusasutuste avamine peaks olema esimene meede piirangute lõdvendamisel. Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis kõrge ja viiruse levik ulatuslik kogu Eestis. 20. mai 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 288,57. 12. mail 2021. a oli vastav näitaja 343,57. Samas 28. aprillil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 422,2 ning 30. märtsil 2021. a 1364,2. 20. mail 2021. a oli esmaseid positiivseid teste 328 ehk 5,13% testide koguarvust. Kinnitatud haigusjuhtude jaotus maakonniti Maakond 7 päeva suhtarv 100 000 elaniku kohta Ida-Viru 296,44 Valga 273,01 Pärnu 163,60 Harju 114,21 Põlva 105,49 Tartu 103,05 Jõgeva 91,41 Lääne-Viru 74,75 Viljandi 71,49 Võru 64,94 Lääne 63,59 Järva 59,65 Saare 51,39 Rapla 36,06 Hiiu 21,47 20. mai 2021. a seisuga oli COVID-19 haiglakohtade koguressurss 558 voodikohta, millest oli hõivatud 51,41% (298 voodikohta). Haiglate intensiivravikohtade koguressurss oli 192 voodikohta, millest oli hõivatud 69,27% (133 voodikohta), ning haiglate COVID üldravikohtade koguressurss oli 366 voodikohta, millest oli hõivatud 45,08% (165 voodikohta). 19. nädalal tuvastatud 1870 haigusjuhust on nakatumise asjaolusid analüüsitud 1838 juhul ehk 98%. Analüüsitud andmete põhjal jäi nakatumiskoht teadmata 28% juhtudest (18. nädalal 31%). Alates 2020. a 49. nädalast on teadmata nakatumispaigaga nakatunuid olnud 30–36% juhtude üldarvust. 19. nädalal said nakkuse perekonnast 41% (peamine levik toimub perekondades ja sugulaste seas), tööl 14%, mujal 7% (nakatumine toimus tõenäoliselt peamiselt tutvusringkonnas ja elukohas), välismaal 2,7%, laste- ja õppeasutuses 2,5%, tervishoiu/hoolekandeasutuses – 2,1% juhtudest. Võrreldes 18. nädalaga nakatumispaikade muster märgatavalt ei muutunud. Vähenes veidike nakatumine välismaal (2,9% → 2,7%), tervishoiu/hoolekandeasutuses (3,3% → 2,1%) ja Kaitseväes (1,4% → 1,1%). Suurenes juhtumite osakaal tööl (12,3% → 14%), laste- ja õppeasutuses (2,5% → 3,4%) ning mujal (5,4% → 7%, eeskätt tutvusringkonnas). 2 Viimase 14 päeva (18.–19. nädal) teadmata nakatumispaigaga nakatunute osakaal moodustas 32,3% juhtudest. Seega saab järeldada, et viiruse levik on kogu Eestis jätkuvalt laialdane ning tervishoiusüsteem on endiselt suure surve all. Arvestades, et vanemaealised vajavad suurema tõenäosusega haiglaravi ning et õppurite suuremal määral õppesse lubamise ja uute tüvede Eestisse saabumise tõttu võib suureneda nakatumiskiirus, on teised säilivad piirangud ja meetmed põhjendatud ja proportsionaalsed. Haridusvaldkonna piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, on tõhus ning proportsionaalne inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Käesoleva korraldusega muudetakse osaliselt COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud haridusvaldkonna piiranguid ja meetmeid, mis kehtivad käesoleva korralduse andmise hetkel huvikoolide kohta. Vabariigi Valitsus hindab piirangute põhjendatust korraliselt iga kahe nädala järel. Kui olukord on muutunud, võib Vabariigi Valitsus muuta haridussüsteemi kohta kehtestatud piiranguid ja meetmeid. Korralduse punktiga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Käesoleva korraldusega tehakse muudatused üksnes konsultatsioonide ja eksamite lubatuvses ning teisi piiranguid ja meetmeid ei muudeta. Korralduse punkti 1 alapunktiga 1 tehakse täiendused korralduse punkti 2014 alapunkti 1 24. mail 2021. a jõustuvas redaktsioonis. Muudatusega lubatakse huvikoolides teatud tegevuste (eksamite läbiviimine ja konsultatsioonid) puhul siseruumides korraga osaleda suuremal hulgal inimestel, võrreldes korralduse punkti 2014 alapunkti 1 esimese lause redaktsiooniga, mis pidi esialgu jõustuma 24. mail 2021. a. Eksamite läbiviimisel piirangut inimestele arvule ei seata. Sellist piirangut ei ole üldhariduskoolides läbiviidavatele (lõpu)eksamitele seatud ka varem. Konsultatsioonist võib korraga osa võtta kuni 10 inimest, sealhulgas juhendaja. Tegemist on pigem erandlike olukordadega, millega ei kaasne tõenäoliselt haigestumise kasvu. Suurel määral puudutab käesoleval juhul korralduses tehtav muudatus muusikakoole, kes peavad korraldama lõpu- ja sisseastumiseksameid. Korralduse punkti 1 alapunktiga 2 tehakse täiendused korralduse punkti 2014 alapunkti 1 31. mail 2021. a jõustuvas redaktsioonis. Konsultatsioonide kohta kehtestatud erandit, mis jõustub 24. mail 2021. a, ei ole põhjust pärast 31. maid 2021. a pikendada, kuna siis jõustub juba põhitekstina piirang järgmises sõnastuses – „Siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 100 isikut kokku, ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad.“. Mis tähendab, et teatud tegevustele teatud liiki asutustes pole enam tarvidust eraldi erandit kehtestada. Samas tehakse täpsustus eksamite sooritamiseks huvikoolides, mis annab täiendava erandi rühma- ja täitvusnõuete kohaldamata jätmiseks. Käesolevas punktis võimaldab piirangute leevendamine huvikoolidel, millel oma tegevusvaldkonna eripärade tõttu ei ole võimalik olulist osa tegevusest välistingimustes korraldada (eelkõige on peetud silmas muusikakoole), aidata õpilastel paremini valmistuda 3 kooli lõpetamiseks vajalike tingimuste täitmiseks, näiteks võtta vajaduse korral osa konsultatsioonidest ning sooritada lõpetamisega seonduvad toimingud (eksamid). Lisaks annab see võimaluse paremini valmistuda neil õpilastel, kellel huvikoolis õpitav on seotud otseselt ka edasiõppimisplaanidega. Korralduse punktiga 2 nähakse ette korralduse jõustumine. Korraldus jõustub 24. mail 2021. a ja korralduse punkti 1 alapunkt 2 jõustub 31. mail 2021. a. Korralduse punktis 3 nähakse ette korralduse avaldamine Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. 4 LISA E RIIGIKAITSE ÕPETUSE LAAGER 2021 INSTRUKTORITE NIMEKIRI Tallinna Pae Gümnaasium laagri vabatahtlikud instruktorid ja õpetaja MÄRT MELSAS ARARICH TOMBAK KARL MARTIN RÄSTAS KARL JOONASE HARRI KRISTJAN LAUR JAAN KASK SANDER ADOK KRISTJAN ÖÖPIK MARC THOMAS PAIMLA REIN REINSTEIN DANIEL LIBMAN GERT USTINOV MÄRTEN MELSAS TORM ARTER TRINK Tallinna Pae G ümnaasium kevad /2021 G11A Klassijuhataja – M. LUST Vormi algus Vormi lõpp Leitud 22 õppurit Isikukood Perekonnanimi Eesnimi Klass Alokhina Alisa G11A Bari Nicole G11A Duhhanina Marika G11A Fetissov Daniil G11A Filippova Karina G11A Gorbunova Victoria G11A Grjaznova Darja G11A Iljinõh Jelizaveta G11A Kodintseva Anna G11A Koupreeva Polina G11A Loik German G11A Losseva Anastasia G11A Martjanov Sebastian G11A Moskajeva Anastasia G11A Männimets Karolina G11A Nazarova Varvara G11A Runina Arina G11A Veltmann Darja G11A Zalevskaja Jekaterina G11A Zažigina Maria G11A Zehhov Ivan G11A Šljahhova Veronika G11A Vormi algus Vormi algus Vormi algus Vormi lõpp Vormi lõpp Vormi lõpp Vormi lõpp Vormi algus Vormi lõpp KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8: 1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt: 1) sõnastada punkti 3 alapunkt 4 järgmiselt: „4) kui punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist Eestisse töötamise eesmärgil saabuv sportlane, treener ja võistkonna liige, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmängu klubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega, täidab edasilükkamatuid ja vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja on teinud riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;“; 2) tunnistada punktid 9–11 ja 13–20 kehtetuks; 3) sõnastada punkt 2013 järgmiselt: „2013.Õppijad võivad viibida üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui järgitakse punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid.“; 4) sõnastada punkt 2014 järgmiselt: „2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 17. maist 2021. a täiendavalt järgmisi meetmeid ja piiranguid: 1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui selles osaleb kuni kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku  2 piirangut. Samuti ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele; 3) välistingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Pealtvaatajad ei ole lubatud; 4) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, kus osalevad rahvusvahelise kõrge tasemega võistlusega ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlased, spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja puudega isikud või isikud, kellele osutatakse sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seotud teenuseid, on lubatud sisetingimustes üksnes juhul, kui järgitakse punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid, ning osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 100 isikut ja välistingimustes mitte rohkem kui 250 isikut. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Pealtvaatajad ei ole lubatud; 5) isikud ei või viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides või teenindusalal võib viibida käesoleva punkti alapunktis 8 sätestatud tingimustel, nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides võib viibida käesoleva punkti alapunktis 10 sätestatud tingimustel, nimetatud kohtades võib viibida sportimiseks ja treenimiseks käesoleva punkti alapunktides 1–4 sätestatud tingimustel ning nimetatud kohtades võib viibida majutusteenuse kasutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates liikuda ja viibida, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, ning osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut kokku ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja ning viibimise ja liikumise piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, samuti vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen;  3 6) avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine sisetingimustes ei ole lubatud. Välistingimustes on nimetatud tegevused lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas korraldaja, ning osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut kokku ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja ning viibimise ja liikumise piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 7) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kui tagatud on punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning kui sisetingimustes ei viibita nimetatud kohtades ajavahemikus kella 19.00 kuni 06.00 ja tagatud on, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% ruumi kohta. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Sisetingimustes ei ole lubatud rühmaviisiline tegevus. Välistingimustes on lubatud viibida ja liikuda muuseumides ja näituseasutustes, kui on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% külastajatele ettenähtud territooriumi kohta, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Huvitegevuse ja huvihariduse raames koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata punktis 81 sätestatud nõuet ja rühmaviisilise tegevuse keeldu. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 8) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei ole klientidel lubatud viibida ja liikuda, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete ja müügi- või teenindusala mitte rohkem kui 25% täituvuse nõude järgimine. Sisetingimustes peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes asuval müügi- või teenindusalal võivad kliendid viibida ja liikuda, kui teenuse osutaja tagab, et müügi- ja teenindusala täituvus ei ole rohkem kui 50% ja isikute arv ei ole suurem kui 10 isikut laudkonnas ning ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. 10-inimeselist rühmapiirangut ei kohaldata koos liikuvate või viibivate perekondade kohta. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ei kohaldata viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid. Alapunktis sätestatud sisetingimustes asuva toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimise, liikumise ja lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki; 9) kliendid võivad siseruumides asuva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 25%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes.  4 Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt; 10) kliendid võivad teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 25%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Teenuse osutaja peab teenindussaalis tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.“; 5) sõnastada punkt 2014 järgmiselt: „2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 24. maist 2021. a täiendavalt järgmisi meetmeid ja piiranguid: 1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui selles osaleb kuni kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku piirangut. Samuti ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Samuti ei kohaldata piirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele; 3) välistingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Pealtvaatajad ei ole lubatud; 4) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, kus osalevad rahvusvahelise kõrge tasemega võistlusega ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlased, spordialaliidu võistlussüsteemis  5 võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja puudega isikud või isikud, kellele osutatakse sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seotud teenuseid, on lubatud sisetingimustes üksnes juhul, kui järgitakse punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid, ning osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 100 isikut ja välistingimustes mitte rohkem kui 250 isikut. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Pealtvaatajad ei ole lubatud; 5) isikud ei või viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, välja arvatud nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides või teenindusalal käesoleva punkti alapunktis 9 sätestatud tingimustel, nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides käesoleva punkti alapunktis 11 sätestatud tingimustel, sportimiseks ja treenimiseks käesoleva punkti alapunktides 1–4 sätestatud tingimustel ning samuti majutusteenuse kasutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 250 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja ning viibimise ja liikumise piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, samuti vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen; 6) sisetingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui osalejatele on tagatud nummerdatud istekohad ja hajutatus istumisel, väljaspool istumisala on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 7) välistingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei ole suurem kui 25 isikut rühmas ning osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut kokku ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 8) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ruumi kohta ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes ei ole lubatud rühmaviisiline tegevus. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes muuseumides ja näituseasutustes viibimine ja liikumine on lubatud, kui on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% külastajatele ettenähtud territooriumi kohta,  6 ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Huvitegevuse ja huvihariduse raames koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata punktis 81 sätestatud nõuet ja rühmaviisilise tegevuse piirangut. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 9) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui teenuse osutaja tagab, et isikute arv ei oleks suurem kui kuus isikut laudkonnas, kes hoiavad järgmise laudkonnaga vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuni kuue isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta. Samuti peab sisetingimustes olema tagatud punktis 82 sätestatud nõude täitmine, väljaspool lauas istumist tuleb järgida punktis 81 sätestatut ja tagada tuleb toitlustusettevõtte müügi- või teenindusala mitte rohkem kui 50% täituvuse nõude järgimine ning tagatud peab olema, et toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes asuval müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud, et isikute arv ei oleks suurem kui 10 isikut laudkonnas, tagatud on, et täituvus ei ole rohkem kui 50% müügi- või teenindusala kohta ning ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. 10-inimeselist rühmapiirangut ei kohaldata koos liikuvate või viibivate perekondade kohta. Alapunktis sätestatud toitlustusettevõttes viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ei kohaldata viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid. Alapunktis sätestatud sisetingimustes asuva toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimise, liikumise ja lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki; 10) kliendid võivad siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt; 11) kliendid võivad sisetingimustes teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.“; 6) sõnastada punkt 2014 järgmiselt:  7 „2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 31. maist 2021. a täiendavalt järgmisi meetmeid ja piiranguid: 1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 100 isikut kokku, ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut. Samuti ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Samuti ei kohaldata piirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele; 3) välistingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Pealtvaatajad ei ole lubatud; 4) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, kus osalevad rahvusvahelise kõrge tasemega võistlusega ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlased, spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja puudega isikud või isikud, kellele osutatakse sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seotud teenuseid, on lubatud sisetingimustes üksnes juhul, kui järgitakse punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid, ning osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 100 isikut ja välistingimustes mitte rohkem kui 250 isikut. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Pealtvaatajad ei ole lubatud; 5) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tagada tuleb  8 desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, ning osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut kokku ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja ning viibimise ja liikumise piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 6) sisetingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui osalejatele on tagatud nummerdatud istekohad ja hajutatus istumisel, väljaspool istumisala on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 7) välistingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, ning osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut kokku ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 8) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, kui tagatud on punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ruumi kohta ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes ei ole lubatud rühmaviisiline tegevus. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes muuseumides ja näituseasutustes viibimine ja liikumine on lubatud, kui on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% külastajatele ettenähtud territooriumi kohta, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Huvitegevuse ja huvihariduse raames koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata punktis 81 sätestatud nõuet ja rühmaviisilise tegevuse piirangut. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes; 9) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui teenuse osutaja tagab, et isikute arv ei oleks suurem kui kuus isikut laudkonnas, kes hoiavad järgmise laudkonnaga vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuni kuue isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta. Samuti peab sisetingimustes olema tagatud punktis 82 sätestatud nõuete täitmine, väljaspool lauas istumist tuleb järgida punktis 81 sätestatut ja tagada tuleb toitlustusettevõtte müügi- või teenindusala mitte rohkem kui 50% täituvuse nõude järgimine ning et toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal  9 ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Välistingimustes asuval müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud, et isikute arv ei oleks suurem kui 10 isikut laudkonnas, tagatud on, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% müügi- või teenindusala kohta, ning ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. 10-inimeselist rühmapiirangut ei kohaldata koos liikuvate või viibivate perekondade kohta. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt ja punktis 82 sätestatud nõude täitmine. Alapunktis sätestatud toitlustusettevõttes viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ei kohaldata viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid. Alapunktis sätestatud sisetingimustes asuva toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimise, liikumise ja lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki; 10) kliendid võivad siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt; 11) kliendid võivad sisetingimustes teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.“; 7) sõnastada korralduse punkt 22 järgmiselt: „22. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.“. 2. Korraldus jõustub 17. mail 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 5 jõustub 24. mail 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 6 jõustub 31. mail 2021. a. 3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.  10 Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saa COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ulatuslik. Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1 või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks. 1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted  11 Käesoleva korraldusega muudetakse erinevaid valdkondlikke piiranguid ja meetmeid, arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis, pidades silmas, et märtsis 2021. a oli haiglate koormus suur ja koroonaviiruse levik epideemiline ning praegu on olukord muutunud ja võimaldab teha leevendusi piirangute ulatuses. Kehtima jäävate piirangute vajalikkuse hindamise kohustus on Vabariigi Valitsusel korralduse punkti 22 kohaselt iga kahe nädala järel. 2021. a 18. nädala jooksul lisandus Eestis 2283 COVID-19 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes uute juhtude arv 5% võrra. Möödunud nädala jooksul tehti 29 631 testi (2233 testi 100 000 elaniku kohta), võrreldes üle-eelmise nädalaga vähenes testimise maht 3,8% võrra ning 8,1% tehtud testidest osutus positiivseks. Nn Ühendkuningriigi mutatsiooniga (B.1.1.7) viirustüve levik on Eestis laialdane ja domineeriv (97,2% kõikidest uutest nakatunutest). Kokku on 9. mai 2021. a seisuga Eestis registreeritud 64 nn Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) mutatsiooniga (B.1.351) viirustüvega nakatunut, neist 37 on kohalikud juhud. Eestis on registreeritud ka kolm nn India mutatsiooniga viirustüvega (neist ühel juhul B.617.1 ja kahel juhul B.1.617.2) nakatunut. Uued tuvastatud India variandid (B.1.617.2) on sisse toodud juhud Indiast ja Saksamaalt. Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse leviku kiirus alanenud ja stabiliseerunud mõõdukalt kõrgel tasemel ning oht koroonaviirusega nakatuda on endiselt kõrge. Mais 2021. a on nakatumise tase stabiliseerinud novembri-detsembri 2020. a tasemele. Samas on haigestumuse intensiivsus endiselt kogu riigis Terviseameti hinnangu kohaselt suur. Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitab nakatamiskordaja R, et haigestumine on endiselt laialdane, kuid langustrendis. Eestis on vastav näitaja langenud alla 1, mis tähendab, et rakendatavad meetmed on tõhusad ja vajalikud, viinud inimestevahelised kontaktid miinimumini ning uute nakkusjuhtude levik on pidurdumas. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib üle Eesti 0,95 piires (eelmisel nädalal 0,88). Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis kõrge ning haigestumuse intensiivsus on suur ja viiruse levik ulatuslik kogu Eestis. 12. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 343,57 ning viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 312. 28. aprilli 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 422,2. 30. märtsil 2021. a oli vastav näitaja 1364,21. 28. aprillil 2021. a oli esmaseid positiivseid teste 396 ehk 8,3% testide koguarvust, 12. mail 2021. a oli positiivseid teste 371 ehk 7,87% testide koguarvust. Käesoleva korraldusega nähakse ette piirangute etapiviisiline leevendamine. Piirangud muutuvad etappidena alates 17. maist, seejärel 24. maist ning järgmisel korral 31. maist. Leevenduste tegemine järk-järgult on vajalik, et ära hoida nakatumise järsku tõusu, mis võib tuleneda piirangute lõppemisega kaasnevast inimestevaheliste kontaktide sagenemisest. Esmajärjekorras tunnistatakse alates 17. maist 2021. a kehtetuks haridusvaldkonda puudutavad piirangud ning leevendatakse välistingimustes toimuvatele tegevustele kehtivaid piiranguid. Alates 24. maist 2021. a leevendatakse ka sisetingimustes nakkusohtlikkust silmas pidades vähem ohtlikele tegevustele kehtivaid piiranguid ning 31. maist 2021. a lubatakse jätkata ka tegevusi, mis toovad kaasa veelgi rohkem inimeste omavahelisi kontakte sisetingimustes. Korraldusega tunnistatakse kehtetuks COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud haridusvaldkonna piirangud ja meetmed, mis kehtivad käesoleva korralduse andmise hetkel  12 üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide õppuritele, kelle kohta on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud õppehoones viibimisele, välja arvatud maskikandmise kohustus. Alates 17. maist 2021. a lubatakse 5.–8. ning 10. ja 11. klasside õpilased üldhariduskoolide õppehoonetesse, samuti lubatakse õppehoonetes viibida kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides. Korraldusega nähakse alates 17. maist 2021. a ette eelkõige leevendused välistingimustes toimuvatele tegevustele, mille puhul nakkuse leviku risk on madal. Muudatusega nähakse ette võimalus viia tegevusi ellu senisest suuremates rühmades, samuti muudetakse isikute koguarvu, kes ühe tegevusega samal ajal võivad tegeleda. Samuti muudetakse tegevustele seatud kellaajalisi piiranguid. Kui seni kehtivate piirangute kohaselt on välistingimustes lubatud sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, täiendõpe ja täienduskoolitus kuni 10 inimesest koosnevas rühmas, siis alates 17. maist 2021. a võib neid tegevusi läbi viia kuni 25 inimesest koosnevas rühmas. Sarnased leevendused puudutavad ka välistingimustes saunade, basseinide ja ujulate kasutamist ning välistingimustes lubatud avalike koosolekute ja ürituste korraldamist. Ka neis tegevustes võib alates 17. maist 2021. a osaleda kuni 25 inimest rühmas ja kokku kuni 250 inimest, välistingimustes korraldatavad koosolekud ja üritused peavad lõppema kell 22.00, mis on seni lubatust ühe tunni võrra hilisem aeg. Erinevatele tegevustele seatud kellaajaliste piirangute eesmärk on ennetada nakkuse levikut ning vähendada ja lühendada inimestevahelisi võimalikke kontakte. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda kogumis ning pidada silmas, et avamisajapiirang on inimeste jaoks ühetaoline ega sõltu pakutava teenuse sisust. Piirang lähtub eeldusest, et kui inimesed tarbivad kultuuri, spordi-, meelelahutus- ja teisi sarnaseid teenuseid piiramatu aja jooksul, suureneb võimalus, et kasutatakse pikema aja jooksul mitmeid teenuseid ning viibitakse erinevates teenuse osutamise kohtades, mh mis võivad asuda erinevates Eesti piirkondades. Viimane suurendab inimestevaheliste kontaktide arvu ning nakkuse leviku võimalusi. Seetõttu on kellaajalised piirangud ühe meetmena teiste meetmete kõrval proportsionaalsed ja vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Alates 24. maist 2021. a tehakse leevendusi sisetingimustes toimuvatele üritustele ning toitlustusettevõtte siseruumides kohapeal toidu ja joogi tarbimisele. Siseruumides on lubatud korraldada avalikke koosolekuid ja üritusi ning pakkuda meelelahutust tingimusel, et osalejatele on tagatud nummerdatud istekoht, tagada tuleb ruumi kuni 50% täituvus ja koosolekul või üritusel võib osaleda kokku kuni 200 inimest. Meelelahutusteenuse osutamise kohad on näiteks kontserdisaal, ööklubi, täiskasvanute klubi, kasiino, keegli, piljardi ja bowling’u mängukohad jms. Restoranide, kohvikute, baaride jms toitlustusettevõtete siseruumides on alates 24. maist 2021. a lubatud kohapeal toitu ja jooki tarbida tingimusel, et laudkonnas ei viibi korraga rohkem kui kuus inimest, v.a pered, tagatud on ruumi kuni 50% täituvus ning kohapeal viibitakse toidu ja joogi tarbimiseks kuni kella 22.00. Väliterrassidel viibimisele ja liikumisele jäävad kehtima senised nõuded. Siseruumides toimuvatele tegevustele seatakse piiravamad tingimused, kuna siseruumides on oht viiruse levimiseks suurem ning seeläbi on nakatumise risk kõrgem. Leevendused võtavad arvesse ka seda, et kevadel ning suvel on võimalik paljusid tegevusi läbi viia välistingimustes. Leevendused puudutavad ka muuseume ja näituseasutusi. Seni kehtib muuseumide ja näituseasutuste külastamisel ruumi täituvuse nõue kuni 25%, alates 24. maist 2021. a võib külastajaid vastu võtta kuni 50% ruumi täituvuse nõuet arvestades. Muuseumide ja näituseasutuste siseruumid võivad külastajatele avatud olla kolm tundi kauem, st kuni kella 22.00.  13 Alates 31. maist 2021. a tehakse veelgi leevendusi siseruumides toimuvatele tegevustele. Alates nimetatud kuupäevast on taas lubatud rühmaviisiline sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, täienduskoolitus ja täiendõpe siseruumides, võttes arvesse, et ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest ning kokku võib osaleda kuni 100 inimest. Alates 31. maist 2021. a lubatakse klientidele taas avada saunad, spaad, veekeskused, ujulad ja basseinid, võttes arvesse, et lubatud on kuni 50% täituvus ja kokku võib neis kohtades samal ajal viibida kuni 200 inimest. Kliendid võivad saunades, spaades, veekeskustes, basseinides ja ujulates viibida kuni kella 22.00. Nimetatud piirangute rakendamine ja teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, on tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi, mis tähendab, et kõik ettevõtjad ja üksikisikud, keda piirangu kehtestamine puudutab, on samasuguses olukorras ning kedagi ei kohelda erinevalt. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt. Toitlustusettevõtetes, saunades, spaades, veekeskustes, basseinides, ujulates viibimise ja liikumise piiramine on ettevõtlusvabadusse sekkumine. Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. Inimestevaheliste kontaktide vähendamise eesmärki ei ole võimalik saavutada tõhusalt muul viisil. Ei ole vahendeid, mis piiraks küll samavõrd inimestevahelisi kontakte siseruumides ning vähendaks sellest lähtuvat ohtu viiruse levikuks, kuid piiraks vähem ettevõtjate õigusi. Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §–d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil. Korralduses sätestatud piirangud ja meetmed mõjutavad inimeste, ettevõtete jt tavapäraseid tegevusi. Epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt tuleb jätkuvalt piirata nt inimeste õigust tavapärasel viisil, mahus ja kujul minna kohvikusse, poodidesse, spaasse, sportima, meelelahutusasutusse jms (põhiseaduse § 19 riive). Samuti piiratakse õppimisvõimalusi  14 (põhiseaduse § 37 riive) ja avalikke kogunemisi (üritused, koosolekud). Piirangud ja meetmed võivad mõjutada ettevõtete tegevust ja võimalusi maksimaalselt suurt tulu saada (põhiseaduse § 31). Põhiõigusi ja -vabadusi piiratakse eesmärgiga kaitsta inimeste elu (põhiseaduse § 16) ja tervist (põhiseaduse § 28) ning riigi toimepidevust. Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel. Vabariigi Valitsus on korralduse kehtestamisel kaalunud erinevate ühiskonnarühmade õigusi ning leidnud mõistliku tasakaalu, mis võimaldab epidemioloogilist olukorda arvestades avada ühiskonda järjest enam. Vabariigi Valitsus teeb nimetatud kaalutlusotsuseid lähtuvalt eksperdihinnangutest ning arvestades ühiskondlikke ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Aimar Hansen FIE Arve nr 21173 Kuupäev: 13.06.2021 Makse tähtpäev: 04.07.2021 Arve saaja Makse saaja: Tallinna Pae Gümnaasium Aimar Hansen FIE Pae tn 5 Swedbank: EE152200221016956642 11414 Tallinn Eesti Vabariik Tasumisele kuulub: 2196.00 Kirjeldus Kogus Hind Ah % Summa KM Kokku (EUR) Riigikaitse õpetuse laager 04. - 05.juuni 2021 Hiiumaal 61 tk 13.00 793.00 158.60 951.60 Osalejaid 61 Toitlustamine 04.juuni 2021 (sisaldab 3 söögikorda) Toitlustamine 05.juuni 2021 (sisaldab 4 söögikorda) 61 tk 17.00 1037.00 207.40 1244.40 Arve nr 21173 kokku: 1830.00 366.00 2196.00 sh. Käibemaks 20% 1830.00 366.00 2196.00 Arve väljastas: Liivi Hansen Võttis vastu: ............................................. Aimar Hansen FIE Reg nr: 10755640 E-post: [email protected] Swedbank: EE152200221016956642, SWIFT: BIC: KMKR nr: EE100687019 Telefon: 5034397 HABAEE2X Aadress: Leigri väljak 1a Telefon: 4631222 92412 Hiiumaa vald Hiiumaa Eesti Vabariik 1/ 1 Tallinna Pae G ümnaasium 2020/2021 G11 B Klassijuhataja – O. BALACHEVTSEVA Vormi algus Vormi lõpp Leitud 24 õppurit Isikukood Perekonnanimi Eesnimi Klass 50404130271 Avetisjan Albert G11B 60309080812 Bogdanova Alina G11B 60308150259 Fadejeva Viktoria G11B 60301190830 Freiberg Kariina G11B 60312110227 Gartman Aleksandra G11B 50301310828 Klevtsov Timofei G11B 50304120239 Kolodi Konstantin G11B 50309070260 Konstantinov Konstantin G11B 60305200858 Kudenko Anita G11B 60312130230 Lapšina Julia G11B 50304150859 Ljussin Ilja G11B 50307200279 Luga Artjom G11B 60307190238 Parts Elisaveta G11B 60308300868 Porozova Olesja G11B 60401290838 Ptitsyna Daria G11B 50308170326 Pysarenko Artjom G11B 50309160875 Rõndin Stepan G11B 60301160830 Strila Oksana G11B 50304290849 Svirski Nikita G11B 60310050860 Tkatšenko Hristina G11B 60310280816 Tsvetkova Polina G11B 50301170346 Valkrusman Andreas G11B 50212110302 Vereskov Daniil G11B 50305030223 Žilkin Andrei G11B Vormi algus Vormi algus Vormi algus Vormi lõpp Vormi lõpp Vormi lõpp Vormi lõpp Vormi algus Vormi lõpp Lisa : „RIIGIKAITSE ÕPETUSE LAAGER 2021 Tegevuste a jagraafik 04.05.2021 06.00 Pae kooli kogunemine 6.15 Start P ae kool 6.45 Start Mustamäe kool 7.15 Rügement formeerimine 8.15 Start Rügement 9.30 Sadamas 10.00 Praam lahkub 11.15 Hiiumaal 12.30 Laag risse saabumine 13.00 Lõuna 14.00 Instruktaaž Sõdurirada 14 . 3 0 Liikumine rajal 18.30 Sõduriraja lõpp 19.00 Laager ülesse, keskkonna kaitse, telgi püstitamise koolitus 19.30 Laagrivalve koolitus 20.00 õhtusöök 21.00 maskeerumine ja luuramine maastikul , hääled ja liikumine 22.00 Luuremäng 23.55 Luuremängu lõpp 00.30 Laagrivalve 01.00 Öörahu ja ööhäired Laupäev 05.052021 6.30 Äratus 6.45 hommikuvõimlemine 7.15 hügieen 7.30 hommikusöök 8 .00 Taktikaline liikumine, Meditsiin 10.0 0 Meditsiin, taktikaline liikumine 12.00 Lõuna 13. 00 Airsofti manööver , liikumine maastikul / PPA koolitus 15 .00 Airsofti manööver , liikumine maastikul / PPA koolitus 17.00 Lõpp 17.30 Laager kokku 18.00 Õhtusöök 18.30 Lõpurivistus 19.00 Lahkumine alalt 20.00 Sadamas 20.30 Praam lahkub 21.15 Mandril 22.30 Rügement lahkformeerimine 23.30 Lahkumine Rügement 23.55 – 00.30 Tallinn