Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid 27.06.2021 nr 1-6/2356-1 Eriteenistuste ühtlustamisega seotud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Siseministeerium esitab Justiitsministeeriumile ja Andmekaitse Inspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ning teistele ministeeriumidele ja nende valitsemisala asutustele, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Vabatahtlikule Mere- ja Järvepäästele ning Päästeliidule täiendavaks kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks eriteenistuste ühtlustamisega seotud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõusse on lisatud ka ettepanekud avaliku teenistuse seaduse muutmiseks. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee Palume kooskõlastust ja arvamust kahe kuu jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Arvamuse andmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Häirekeskus Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Sisekaitseakadeemia Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Päästeliit Andmekaitse Inspektsioon Lisa: Seaduseelnõu 34 lehel Seaduseelnõu seletuskiri 220 lehel Rakendusaktide kavandid 38 lehel Kooskõlastustabel 94 lehel Svetlana Meister 6125012 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 25.05.2021 Eriteenistuste ühtlustamisest tulenev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus § 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõigetes 4 ja 42, § 4 lõikes 4, § 61 lõikes 4, § 62 lõikes 2, § 451 lõikes 2, § 54 lõikes 2, § 674 lõikes 7, § 85 lõikes 6, § 1086 lõigetes 7 ja 81 ja § 1089 lõikes 2 asendatakse sõna „käskkiri“ sõnaga „haldusakt“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 62 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud“ tekstiosaga „tema volitatud“; 3) paragrahv 753 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „753. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral (1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. (2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 491 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse politseiametniku madalaim palgamäär.“; 4) paragrahv 759 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid: 1) isiku käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõigete 4 ja 42 alusel määratud objektile ja objektiga seotud territooriumile lubamise otsustamisel; 2) Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel; 3) kaitstava isiku ohutuse tagamisel; 4) Politsei- ja Piirivalveametisse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamisel.“; 5) paragrahvi 759 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või praktikale kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse, tööle või praktikale. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6) paragrahvi 759 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud isiku kohta ka nende teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks isiku teenistusse võtmise.“; 7) paragrahvi 759 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks, et: 1) Politsei- ja Piirivalveametil keelduda taustakontrollile allutatud isiku objektile või objektiga seotud territooriumile lubamisest; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametiasutusel keelduda teenuse osutamisega seotud isikul osutada ametiasutusele teenust; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ametiasutustel keelduda isiku teenistusse, tööle või praktikale võtmisest; 4) Politsei- ja Piirivalveametil keelata isikul viibida kaitstava isiku läheduses.“; 8) paragrahvi 761 täiendatakse pärast sõna „lõppemisest“ sõnadega „või viis aastat pärast teenistusest või töölt lahkumist“; 9) seaduse 3. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2  „4. jagu Politsei taktikalise juhtimise andmekogu“; 10) paragrahvi 251 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 251. Politsei taktikalise juhtimise andmekogu „(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu: 1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks; 2) politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimiseks, taktikaliseks juhtimiseks ja lahendamise korraldamiseks; 3) rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute ja nendega seotud isikute andmed; 2) reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed; 3) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed; 4) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo; 5) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed.“; 11) paragrahvi 252 lõike 3 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „5) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 6) reisidokumendi liik ja number, dokumendi väljastanud riigi nimi, dokumendi kehtivuse lõppkuupäev ning kehtiva viisa andmed;“; 12) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 981 lõike 9 alusel Rahapesu Andmebüroosse üleviidud politseiametnikul arvatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg Rahapesu Andmebüroos alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse samuti teenistusaeg ajal, kui Rahapesu Andmebüroo ametnik on avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel üle viidud teise ametiasutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust.“; 13) paragrahvi 371 lõikest 82 jäetakse välja tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel“; 14) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „19-aastaseks saanud“; 15) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 42. Politseiteenistusse kandideerija ja politseiametniku taustakontroll“; 16) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.“; 3 17) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Asjaolu, mis on tuvastatud isiku teenistusse võtmiseks otsustamise andmete kogumisel, võib olla alus keelduda isiku teenistusse võtmiseks. Keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata. (42) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kontrollida politseiametniku sobivust politseiteenistusse ka tema teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks tema politseiteenistusse võtmise.“; 18) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja – viieks aastaks;“; 19) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 124 lõikes 4 sätestatule märgitakse politseiametniku teenistuslehele järgmised andmed: 1) sünniaeg ja -koht; 2) haridus ja eriala; 3) politseiteenistuse staaž; 4) teenistusastme andmine ja muutmine; 5) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta.“; 21) paragrahvi 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 126 lõikes 1 sätestatule märgitakse politseiametniku ametikohale nimetamise haldusakti järgmised andmed: 1) ametikohale nimetatava isiku teenistusaste; 2) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametikohale nimetamise kuupäeva seisuga.“; 22) paragrahvi 60 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Õppepraktika ajal laieneb kadetile avaliku teenistuse seaduse §-des 44, 45, 48–51 ja 53–60 ning 8. peatükis, käesoleva seaduse 21. peatükis ja korrakaitseseaduse 5. peatükis, samuti käesoleva seaduse §-des 71, 76–781 ja 83–85 sätestatu.“; 23) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 21. peatüki ja korrakaitseseaduse 5. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 71, 4 76–781 ja 83–85 ning avaliku teenistuse seaduse §-de 49, 492 ja 8. peatüki kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesandeid täitma.“; 24) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 67 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, võib avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui puhkuse arvestust ei ole võimalik jätkata vastuvõtvas asutuses. (2) Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses kasutamata põhipuhkust ei hüvitata ning tema kasutamata põhipuhkuse arvestuse jätkumisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 13 sätestatut, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhud.“; 26) paragrahvi 671 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, käesoleva seaduse § 86 punktid 1 ja 2 ning §-d 87–92, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti“; 27) paragrahvi 671 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 74 ja avaliku teenistuse seaduse §-s 49“ tekstiosaga „avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 492“; 28) paragrahvi 671 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 673 lõikes 1 ja § 1111 lõigetes 2–4 asendatakse sõna „ametipalk“ sõnaga „põhipalk“ vastavas käändes; 30) paragrahv 676 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Politseiametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavatest lisatasudest. (2) Põhipalk on politseiametniku ametikohale vastava põhipalga vahemiku alusel määratud palk, arvestades ametikoha teenistusülesannete ja asukoha ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemustega. (3) Politseiametniku ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (4) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor kehtestab politseiametnike palgajuhendi, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja 5 riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.“; 32) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad „politseiametniku erialale“ sõnadega „politsei või piirivalve erialale“; 33) paragrahvi 71 lõikes 4, § 73 lõikes 2 ja § 10816 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“; 34) seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses: „§ 721. Toitlustuse tagamine (1) Politseiametnikule võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel ja hädaolukorra lahendamise õppusel osalemisel, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi asjaolusid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut kohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule ja töötajale, kes ei ole politseiametnik, ning kaasatud füüsilisele isikule. (3) Politseiametniku toitlustamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 35) paragrahv 74 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses: „(61) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik võib käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 sätestatud juhtudel kohaldada politseiametnikule summeeritud tööaega ilma politseiametniku nõusolekuta. Muudatustest teatatakse politseiametnikule ette mõistliku aja jooksul. (62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud summeeritud tööaja kohaldamisel tehakse politseiametnikule teatavaks summeeritud tööaja kohaldamise tingimused. (63) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud erisuse kehtestamisel tuleb arvestada käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja normidega ning oluliste asjaoludega, mis võivad takistada politseiametnikule summeeritud tööaja kohaldamist.“; 37) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik, Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik või Sisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik.“; 38) paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 1, 2 ja 6“ tekstiosaga „lõikes 1“; 6 39) paragrahvid 86–95 ja 97 tunnistatakse kehtetuks; 40) seadust täiendatakse §-ga 971 järgmises sõnastuses: „§ 971. Erisus kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava vabastamisel politseiteenistusest (1) Kui politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor otsustada: 1) viia politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks tema nõusolekul üle teisele ametikohale või 2) kõrvaldada politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. (2) Kui politseiametnik ei anna nõusolekut enda üleviimiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt, kõrvaldatakse politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud politseiametniku üleviimine teisele ametikohale või teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga. (4) Ajal, kui politseiametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. (5) Kui politseiametniku süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa tema vabastamise politseiteenistusest, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamise haldusakti kehtetuks tunnistamist.“; 41) paragrahvi 98 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 103 lõikes 2 sätestatule sisaldab politseiametniku teenistusest vabastamise haldusakt järgmisi andmeid: 1) politseiametniku teenistusaste; 2) politseiteenistuse staaž.“; 42) paragrahvi 1086 lõiget 9 täiendatakse pärast sõnu „ettevalmistuse nõuded“ sõnadega „ning tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra“; 43) paragrahvi 1087 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kes on raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega või“; 44) paragrahvi 1087 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata.“; 7 45) paragrahv 1088 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahv 10815 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10815. Hüvitis vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses vabatahtliku merepäästja ülesande täitmisega ning varalise kahju hüvitamine Vabatahtliku merepäästja ülesande täitmise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse hüvitise maksmisele ja varalise kahju hüvitamisele abipolitseiniku seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.“; 47) paragrahvi 10816 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses“; 48) paragrahvi 10818 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega: 1) vabatahtliku merepäästja algatusel; 2) vabatahtliku merepäästja mittevastavusel käesoleva seaduse § 1086 lõigetes 1, 4 ja 9 sätestatud tingimustele; 3) vabatahtliku merepäästja vastavusel käesoleva seaduse §-s 1087 sätestatud tingimustele; 4) vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu või 5) käesoleva seaduse § 1081 lõike 1 punktis 1 nimetatud lepingu lõppemisel. (2) Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.“; 49) paragrahvi 110 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor“; 50) paragrahvi 1111 lõike 7 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahv 1112 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse politseiametnikule määratud põhipalk. (2) Politseiametniku pensioni arvutamisel võetakse aluseks kas politseiametnikule viimase viie aasta jooksul määratud soodsaim põhipalk või teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud talle soodsaim ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal ning millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. 8 (3) Kui politseiametniku pensioni arvutamise aluseks võetakse politseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaim politseiametniku ametikohale vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal, ei võeta politseiametniku pensioni suuruse arvutamisel aluseks teenistusastme ajutise ülendamise ajal tema ajutisele teenistusastmele vastavat teenistusastmetasu. (4) Kui ametnik, kes vabastati politsei- või piirivalveteenistusest ametikohale nimetamise tõttu teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamise tõttu ta politseiteenistusest vabastati, võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks politseiametniku ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu tema viimase politsei- või piirivalveametniku ametikohal suuruses, mis kehtib päeval, mil isikul tekib õigus politseiametniku pensionile. (5) Kui prokurör kasutab käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud õigust politseiametniku pensionile, võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks politseiametniku ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu tema viimasel politseiametniku ametikohal suuruses, mis kehtivad päeval, mil isikul tekib õigus politseiametniku pensionile. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud politseiametniku viimase ametikoha palgaastmele vastava palgamäära ja teenistusastmetasu saamiseks suuruses, mis kehtib tema politseiametniku pensioni õiguse tekkimise päeval, viiakse pensionile jääva ametniku või prokuröri viimane politsei- või piirivalveametniku ametikoht vastavusse politseiametniku ametikohaga politseiametniku pensioni õiguse tekkimise päeva seisuga ning politseipensioni arvutamise aluseks võetakse vastavusse viidud ametikoha põhipalk. (7) Kui ametnik, kes vabastati piirivalveteenistusest teise valitsusasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni ametikohale nimetamise tõttu, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, mille ametikohale nimetamise tõttu ta piirivalveteenistusest vabastati, ja tema piirivalveametniku piirivalveauastet ei ole politseiametniku teenistusastmega vastavusse viidud, loetakse tema piirivalveametniku piirivalveauaste vastavaks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud politseiametniku teenistusastmele. (8) Kui ametnik, kes vabastati politseiteenistusest teise valitsusasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni ametikohale nimetamise tõttu, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, mille ametikohale nimetamise tõttu ta politseiteenistusest vabastati, ja tema politseiametniku ametinimetust ei ole käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusastmega vastavusse viidud, loetakse tema politseiametniku ametinimetus vastavaks käesoleva seaduse § 116 lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku teenistusastmele. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhtudel loetakse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga komponendiks käesoleva paragrahvi lõike 1 9 punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu asemel tema piirivalveametniku piirivalveauastmele või politseiametniku ametinimetusele vastava politseiametniku teenistusastme tasu.“; 52) paragrahvi 1113 lõike 21 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva põhipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 1111 lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal.“; 53) paragrahvi 114 lõiget 5 ning lõike 6 esimest ja teist lauset ning § 117 lõiget 5 ning lõike 6 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „ametipalgast“ sõnadega „või põhipalgast“; 54) seadust täiendatakse §-ga 11919 järgmises sõnastuses: „§ 11919. Määramata ajaks teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja teenistustähtaja arvestamine 2022. aasta 1. jaanuaril teenistuses olev Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja loetakse ametisse nimetatuks kuni 2026. aasta 31. detsembrini.“. § 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punktis 6 asendatakse tekstiosa „psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega“ tekstiosaga „raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega“; 2) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“; 3) paragrahvi 7 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abipolitseinikuks astuda soovija esitab Politsei- ja Piirivalveametile: 1) kirjaliku taotluse; 2) abipolitseiniku ankeedi; 3) haridust tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis; 4) tervisetõendi, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõigetes 11 ja 12 sätestatud juhtudel; 5) iseloomustuse tööandjalt või õppeasutuselt või soovituse politseiametnikult või abipolitseinikult.“; 4) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata.“; 10 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel lühendada esmase õppe kestuse 20 tunnile, järgides käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõudeid. Abipolitseinikul on pärast vastava olukorra lõppemist ühe aasta jooksul kohustus läbida esimese astme õpe ülejäänud mahus.“; 6) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abipolitseinik kaasatakse politsei tegevusse selles prefektuuri tööpiirkonnas, kuhu ta on abipolitseinikuks nimetatud. Abipolitseiniku nõusolekul võidakse teda kaasata politsei tegevusse ka muus piirkonnas. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib käskkirjaga moodustada abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ja kehtestada selle töökorralduse.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine abipolitseinikule (1) Nii abipolitseinikul kui ka abipolitseinikuks saada soovijal on õigus saada väljaõppes osalemise ajaks tööandjalt ühe kalendriaasta jooksul tasustamata lisapuhkust kuni 15 päeva. Abipolitseinikul on politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel õigus saada abipolitseiniku ülesannete täitmiseks tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva. Lisapuhkuse saamiseks esitab abipolitseinik tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku taotluse. (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotluse peab esitama tööandjale mõistliku aja jooksul enne väljaõppele või ülesande täitmisele asumise aega. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku kuue kuu keskmine palk või töötasu, mida maksab talle tema tööandja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel abipolitseinikule lisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 8) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „38. Hüvitis abipolitseiniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral 11 (1) Kui abipolitseinik hukkub või sureb abipolitseiniku ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. (2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse abipolitseiniku ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 491 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud abipolitseiniku palk või töötasu on väiksem kui politseiametniku madalaim palgamäär, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks politseiametniku madalaim palgamäär. (6) Kui abipolitseiniku ülesandeid täitev abipolitseinik hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär. (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.“; 9) paragrahvi 42 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse abipolitseiniku staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.“; 10) seadust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses: „61. peatükk Kriisirolliga abipolitseinik § 421. Kriisirolliga abipolitseinik (1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ja kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. 12 (2) Kriisirolliga abipolitseinik on abipolitseinik, kelle pädevuses on kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse § 3 lõike 1 kohaselt politsei abistamine. (3) Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes on nimetatud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Asjakohane andmevahetus korraldatakse asjaomaste asutuste vahel. § 422. Kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse (1) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks käesoleva seaduse § 425 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. (2) Ettepaneku kaasata kriisirolliga abipolitseinik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine kriisi lahendamiseks on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abipolitseiniku kaasamist 30 päeva võrra. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abipolitseinik kaasatakse; 2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir; 3) kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus ülesannet täidetakse; 5) vajaduse korral muud andmed. § 423. Kriisirolliga abipolitseiniku staatuse erisus (1) Pärast abipolitseinikule kriisirolli määramist on abipolitseinikul riigikaitseseaduse § 70 lõikes 1 ja § 82 lõikes 2 ning hädaolukorra seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud õigused võrdselt isikuga, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. (2) Kui abipolitseinik määratakse kriisirolliga abipolitseinikuks olemise ajal sõjaaja ametikohale või riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse, riigikaitseliste ülesannetega avalik-õigusliku juriidilise isiku või elutähtsa teenuse osutaja juures riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, siis peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. (3) Kriisi lahendamise ajal ei määrata kriisirolliga abipolitseinikku sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. (4) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus taastatakse, kui ta ei ole enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ameti- või töökohal ning ta esitab Politsei- ja Piirivalveametile avalduse taastada kriisirolliga abipolitseiniku staatus. 13 § 424. Kriisirolliga abipolitseinikuks soovija väljaõpe (1) Kriisirolliga abipolitseinikuks soovija peab lisaks käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 5 sätestatud õppele läbima erialaõppe, mille käigus omandatakse vajalikud teadmised ja oskused käesoleva seaduse § 421 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Politsei- ja Piirivalveamet võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. (3) Kriisirolliga abipolitseiniku erialaõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 425. Kriisirolliga abipolitseiniku töö- või teenistussuhte erisus (1) Kriisirolliga abipolitseinikul on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (2) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abipolitseiniku avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. (4) Kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise ulatuse ning selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ettenähtud“ sõnadega „või koosseisuväline“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Koosseisuvälisele ametikohale võib nimetada ametniku üksnes õppepraktika läbimise ajaks. (12) Õppepraktika ajaks koosseisuvälisele ametikohale nimetatud ametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (13) Õppepraktika ajal ei laiene koosseisusvälisele ametnikule avaliku teenistuse seaduse §-des 16–20, 34 ja 43 sätestatu. 14 (14) Ametiasutus võib õppepraktika ajal maksta koosseisuvälisele ametnikule stipendiumi.“; 3) paragrahvis 12 asendatakse läbivalt sõna „ametnikueetika“ sõnadega „avaliku teenistuse eetika“; 4) paragrahvi 12 lõikeid 1 ja 4 ning lõike 5 punkte 1 ja 4 täiendatakse pärast sõna „ametnikud“ sõnadega „ja töötajad“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 12 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ametnikke“ tekstiosaga „, töötajaid“; 6) paragrahvi 12 lõike 5 punkti 3 ja lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „ja töötaja“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 12 lõike 8 sissejuhatavat lauseosa ning punkte 1–3 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „või töötaja“ vastavas käändes; 8) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „ametnike“ sõnadega „või töötajate“; 9) paragrahvi 16 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „2–5“ tekstiosaga „2, 3, 5 ja 9–11“; 10) paragrahvi 16 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduva ametniku asendamine käesoleva seaduse § 57 kohaselt või ametniku tähtajaline üleviimine käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ametikohale käesoleva seaduse § 33 kohaselt ei tohi kesta rohkem kui kuus kuud aastas.“; 12) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on ametikoha täitmisel võimalik nimetada ametikohale isik, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid kes ei osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises osas sarnased ja nõudmised ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud juhul võib kandideerimise andmeid kasutada 240 päeva jooksul eelmise kandideerimise jaoks dokumentide esitamisest. Andmete kasutamiseks küsitakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikult nõusolekut. (11) Konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vabanevale ametikohale on otstarbekas nimetada tähtajatult ametnik, kes seni on täitnud sama ametikoha või samade ülesannetega ametikoha ülesandeid asendajana. Otstarbekust eeldatakse, kui asendaja oskused ja senised töötulemused ametikohal annavad eelduse täita ametikoha teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel ning asendaja on andnud oma nõusoleku nimetada ta tähtjatult ametisse.“; 15 13) paragrahvi 19 lõike 2 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Konkursi luhtumise tähtaja kulgemine peatub seaduses sätestatud ametikohale nimetamise eeltingimuseks oleva asjaolu väljaselgitamise ajaks.“; 14) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Konkursi lõpptulemustest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate pärast nende kohta tehtud otsuse tegemist 14 kalendripäeva jooksul.“; 15) paragrahvi 23 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tegevuse“ sõnadega „või välisvahenditest rahastatava projekti tegevuse“; 16) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Põhjendatud juhul võib katseaega pikendada kuni kahe kuu võrra.“; 17) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) ametikoha asukoht, milleks loetakse teenistusülesannete täitmise kohta;“; 18) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Riigis keskselt korraldavatele ressursimahuka koolituse kulude hüvitamisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (12) Kui riigi keskselt korraldaval ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud haldusleping, peab ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse avalikust teenistusest käesoleva seaduse §-s 87, 94 või 95 sätestatud juhul.“; 19) paragrahvi 33 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ametniku“ sõnadega „ja töötaja“; 20) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Kui vastuvõtvas ametiasutuses vabastatakse ametnik ametikohalt, võib ta viia tähtajaliselt üle teise vastuvõtvasse asutusse. (22) Ametniku tähtajalisel üleviimisel käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel käsitatakse asutust, kus ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatatud, jätkuvalt saatva asutusena ja asutust, kuhu ametnik tähtajaliselt üle viiakse, vastuvõtva asutusena.“; 21) paragrahvi 33 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: 16 „3) ametniku üleviimise korral vastuvõtvas ametiasutuses ametikohalt vabastamise tõttu on ametnik ning saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavad isikud andnud nõusoleku.“; 22) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui teenistusalased huvid seda nõuavad, võivad vastuvõttev ja saatev asutus ametniku erandjuhul enne üleviimise tähtaja saabumist ametikohalt vabastada, teatades sellest ametnikule ja saatvale ametiasutusele vähemalt üks kuu ette.“; 23) paragrahvi 33 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „viidi“ tekstiosaga „, välja arvatud osalise üleviimise korral“; 24) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „(14) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib kohaldada ka ametiasutuse töötaja tähtajalisele üleviimisele teisele ameti- või töökohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ameti- või töökohale. (15) Käesolevas paragrahvis sätestatud võib kohaldada ka ametniku ja ametiasutuse töötaja tähtajalise üleviimise korral valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse või rahvusvahelisse organisatsiooni.“; 25) paragrahvi 39 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö täiendava vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või makstes ametnikule tema taotlusel 1,5-kordset põhipalka.“; 26) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Ametniku puhkuse aegumine peatub ajaks, mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud käesoleva seaduse § 83 punkti 1 alusel.“; 27) paragrahvi 44 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „põhipalk“ tekstiosaga „, puhkuse arvestus“; 28) paragrahvi 49 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „ja lesele“ tekstiosaga „, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele“; 29) paragrahvi 49 lõigete 6 ja 7 sissejuhatavat lauseosa ning § 491 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „saadud vigastuse või“ sõnadega „samadel asjaoludel“; 30) paragrahvi 49 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „korra“ sõnadega „ning kulude hüvitamise piirmäärad“; 17 31) paragrahvi 49 lõike 14 sissejuhatavas lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 1, 2, 6–8 või 10“ tekstiosaga „lõikes 1, 2, 4, 6–8, 10 või 12“; 32) paragrahvi 49 lõiget 14 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) oli varem keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata, välja arvatud mõjuval põhjusel keeldumine, eelkõige tema füüsilise või terviseseisundi tõttu.“; 33) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 492–494 järgmises sõnastuses: „§ 492. Varalise kahju hüvitamine (1) Ametnikule või tema perekonnaliikmele hüvitatakse teenistusülesannete täitmise tõttu tekitatud otsene varaline kahju. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 493. Kolimis- ja majutuskulude hüvitamine (1) Ametniku viimisel tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, võib saatev või vastuvõttev ametiasutus hüvitada ametniku sõidu- ja majutuskulud kehtestatud piirmäära ulatuses. (2) Kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku elukohavahetuse ja ametnik on nõus tema tähtajatu üleviimisega muutunud asukohaga ametikohale, võib ametniku kolimiskulud hüvitada kehtestatud piirmäära ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutuste hüvitamise korra, tingimused ja piirmäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 494. Ametniku põrmu Eestisse toomine Kui ametnik hukkub või sureb välisriigis teenistusülesande täitmise tõttu, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus.“; 34) paragrahvi 54 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõnad „ei ole ta kohustatud korraldust täitma“ sõnadega „jätab ta korralduse täitmata“; 35) paragrahvi 57 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „isik“ sõnadega „või tema volitatud isik“; 36) paragrahvi 60 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 18 37) paragrahvi 61 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kogemuste“ sõnadega „ning ametikoha asukoha“; 38) paragrahvi 63 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Minister või tema volitatud ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht ja riigisekretär kehtestavad vastavalt ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ning Riigikantselei palgajuhendi.“; 39) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses: „§ 641. Palga või töötasu maksmine õppekogunemise ajal Ametnikule ja ametiasutuse töötajale säilitatakse õppekogunemise ajaks palk või töötasu ametniku põhipalga või töötaja töötasu ja kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud toetuse vahe ulatuses.“; 40) paragrahvi 78 pealkirja ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Teenistusest“ sõnadega „või ametikohalt“; 41) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik võib ametniku kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks tema ametikohalt, viies ta üle teisele ametikohale.“; 42) seadust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses: „§ 781. Teisele ametikohale üleviimine distsiplinaarasja menetluse ajaks (1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus viia ametnik teisele ametikohale distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgu hinnates võib eeldada, et ametnikku ei saa süüteo asjaolude tõttu usaldada sellel ametikohal teenistuskohustusi jätkama, kuid saab usaldada teisel ametikohal teenistuskohustusi täitma. (2) Distsiplinaarmenetluse ajaks teisele ametikohale üleviimine vormistatakse haldusaktiga. (3) Teisele ametikohale üleviimisel säilitatakse ametnikule tema senine põhipalk.“; 43) seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses: „§ 871. Teenistusest vabastamine ametniku nõudmisel (1) Ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei tohi mõistlikult nõuda teenistuse jätkamist. (2) Ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist ametiasutusepoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 19 1) ametiasutus on kohelnud ametnikku ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaasteenistujatel või kolmandatel isikutel; 2) ametiasutus on oluliselt viivitanud palga maksmisega; 3) teenistuse jätkamine on seotud reaalse ohuga ametniku elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. (3) Ametnik võib nõuda enda teenistusest vabastamist ametniku isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui ametniku terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud teenistusülesandeid täita ja ametiasutus ei võimalda talle sobivaid teenistusülesandeid. (4) Ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta teenistusest vabastamise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. (5) Käesoleva paragrahvi alusel teenistusest vabastamise korral on ametnikul õigus saada töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.“; 44) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui: 1) muudetakse ametijuhendit ulatuses, mis eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud; 2) muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu.“; 45) paragrahvi 91 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses: „(1) Ametnik vabastatakse katseaja jooksul teenistusest ametiasutuse algatusel või ametniku algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule.“; 46) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti ei pea andma, kui tähtja saabumise tõttu vabastatakse määratud ajaks teenistuskohale nimetatud ametnik.“; 47) paragrahvi 104 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnadega „ning muud rahalised võlgnevused, mis isikul lõpparve väljamaksmise ajal asutuse ees on, kui pooled võlgnevuse üle ei vaidle“; 48) paragrahvi 124 lõigetes 1, 2, 6, 7 ja 9 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnadega „Riigi Tugiteenuste Keskus“ vastavas käändes; 49) paragrahvi 124 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „pidamise“ sõnadega „ja säilitamise“. § 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine 20 Julgeolekuasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirarvu arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud julgeolekuasutuse juht julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu.“; 2) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Julgeolekuasutuse ametnikule kohaldatakse katseaga kestusega kuni üks aasta.“; 3) paragrahvi 151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale. Julgeolekuasutuse ametniku teenistuse ja töötamise tähtajale teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ameti- või töökohal kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut.“; 4) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas.“; 5) paragrahvi 151 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teenistusaeg teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist, kui julgeolekuasutuse ametnik jätkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel teenistust julgeolekuasutuses.“; 6) paragrahvi 16 lõikest 1 jäetakse välja sõna „määrusega“; 7) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitsepolitseiameti ametniku ja politseiametniku põhipalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50% võrra.“; 8) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 21 „§ 19. Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine (1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistus- või tööülesandeid. (2) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Julgeolekuasutuste teenistuskohad, millele nimetatud ametnik peab vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele, ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ja nendele vastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. (4) Julgeolekuasutus võib suunata ametniku või töötaja kandidaadi tervisekontrolli ning kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle asumist. (5) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus.“; 9) paragrahvi 201 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.“; 10) paragrahvi 242 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele ja abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. (2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist.“. § 5. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „vigastada saamise“ tekstiosaga „, haigestumise“; 2) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 22 „(41) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit talle riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel. Hüvitise maksmisel lähtutakse Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – Kaitseliidu liikme kahe aasta keskmise palga või töötasu ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – Kaitseliidu liikme seitsme aasta keskmise palga või töötasu ulatuses.“; 3) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 44–46 järgmises sõnastuses: „(44) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit talle riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel. Hüvitise maksmisel lähtutakse Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – Kaitseliidu liikme kaheksa aasta keskmise palga või töötasu ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – Kaitseliidu liikme 13 aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (45) Kui Kaitseliidu liikmel on käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu tuvastatud ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab Kaitseliit talle ühekordset hüvitist tema ühe kuu keskmise palga või töötasu ulatuses. (46) Kui pärast Kaitseliidu liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 45 sätestatud ühekordse hüvitise maksmist selgub, et isikul on sama juhtumi tagajärjel tuvastatud ka osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud hüvitist talle varem väljamakstud summa võrra.“; 4) paragrahvi 61 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „korral“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel“; 5) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 51–55 järgmises sõnastuses: „(51) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist tema kümne aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (52) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesandes täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest 23 eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist tema 20 aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (53) Kui Kaitseliidu liige hukkub Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatu kohaselt. (54) Käesoleva paragrahvi lõigete 41, 44, 45, 51 ja 52 alusel hüvitise maksmisel võetakse isiku keskmise palga või töötasu arvutamise aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord. (55) Kui Kaitseliidu liige hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 41–45, 51 ja 52 sätestatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.“; 6) paragrahvi 61 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5–52“; 7) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4–45 ja 5–53 sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus taotleda hüvitist ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotuse või püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisest arvates.“; 8) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „hukkumise,“ tekstiosaga „ajutise töövõime kaotuse,“; 9) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5–53“; 10) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.“; 11) paragrahvi 64 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vigastuse“ sõnadega „või tekkinud haiguse“. § 6. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 149 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: 24 „(21) Tegevteenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“; 2) paragrahvi 149 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 18 sätestatud taustakontrolli tegemisel.“; 3) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa „politsei ja piirivalve seaduse §-s 759“ tekstiosaga „, päästeseaduse §-s 432 ja päästeteenistuse seaduse §-s 72“; 4) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) vanglateenistusel ja Justiitsministeeriumil vangistusseaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks.“. § 8. Korruptsioonivastase seaduse muutmine Korruptsioonivastase seaduse § 11 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Teenistusest vabastatud ametnik ei tohi ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet.“. § 9. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Kriminaalhooldusseaduse §-s 16 asendatakse lauseosa „vangistusseaduse §-s 143“ lauseosaga „avaliku teenistuse seaduse §-s 492“. § 10. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 41 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Häirekeskuse tegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse 25 seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud Häirekeskuse määratud alustel ja korras. (5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu päästetööl ja ennetustööl osaleva vabatahtliku päästja tegevuse korraldamiseks.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Häirekeskus võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu, et kaasata vabatahtlik käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 sätestatud ülesande täitmisse.“; 3) paragrahvi 34 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire;“; 4) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks keelduda isiku vabatahtlikuks päästjaks võtmisest. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata.“; 5) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „41. Hüvitis vabatahtliku päästja hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral (1) Kui vabatahtlik päästja hukkub või sureb vabatahtliku päästja ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. (2) Kui vabatahtlikul päästjal tuvastatakse vabatahtliku päästja ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 491 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse vabatahtliku päästja keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vabatahtliku päästja palk või töötasu on väiksem kui päästja madalaim palgamäär, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks päästja madalaim palgamäär. 26 (6) Kui vabatahtliku päästja ülesandeid täitev vabatahtlik päästja hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär. (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.“; 6) paragrahvi 43 lõige 2 loetakse lõikeks 3 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku päästja staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.“; 7) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk VABATAHTLIKU OSALEMINE HÄIREKESKUSE TEGEVUSES § 431. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalsed tagatised ja vabatahtlikule hüvitatavad kulud (1) Kui Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik sureb või tema töövõime väheneb vabatahtliku ülesannete täitmisel, maksab riik vabatahtlikule hüvitist päästeseaduse § 41 alusel ja korras. (2) Häirekeskus võib hüvitada käesoleva seaduse § 2 lõikes 41 nimetatud vabatahtlikule või § 2 lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud Häirekeskuse tegevuses osalemisega kaasnevad asjakohased kulud. § 432. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontroll (1) Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõikes 41 sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku kandidaadi sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda tõendeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isiku kontaktandmed, elukoha, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi, töötamise ning era- ja perekonnaelu andmed; 2) andmed isikule määratud karistuse ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 27 5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja isiksuseomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu võib olla Häirekeskusele aluseks keelduda võtmast isikut Häirekeskuse tegevuses osalevaks vabatahtlikuks. Keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata. (5) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest või vabatahtliku staatusest vabastamisest arvates. § 433. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku staatusest vabastamine (1) Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui ilmneb asjaolu, et ta ei vasta avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõudele. (2) Häirekeskuse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolude tuvastamisele ja vabatahtliku staatusest vabastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut.“. § 11. Päästeteenistuse seaduse muutmine Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister määrusega“ sõnadega „sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor“; 2) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Taustakontroll (1) Päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale kandideerivalt isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb päästeasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või praktikale kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeasutus võib ankeedis küsida lisaks sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, 28 samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isiku isikuankeedi vormi ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuankeedis esitatud andmete õigsust kontrollib ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid töötleb Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda tõendeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töötamise andmed ning era- ja perekonnaelu andmed; 2) andmed isikule määratud karistuse ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid kontrollida päästeasutusse teenistusse või tööle võetud isiku suhtes ka nende teenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse või tööle võtmise. (6) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu võib olla päästeasutusele aluseks keelduda isiku päästeteenistusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale võtmisest. Keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata. 29 (8) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeteenistuja teenistuskohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. (9) Päästeasutusel on päästeteenistuja teenistusse võtmisel õigus küsida päästeteenistuja lapse, vanemate, abikaasa, temaga abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase või perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olevate isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile päästeteenistuse seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised.“; 3) paragrahvi 8 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „nimetab“ sõnadega „viieks aastaks“; 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Päästeasutuse peadirektoril on õigus päästekolledži direktori nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 1 ja töölepingu seaduse § 44 lõikes 4 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandavaid õpilasi ja rakenduskõrgharidust omandavad üliõpilasi. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul laienevad sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandavale õpilasele ja rakenduskõrgharidust omandavale üliõpilasele päästeteenistujale ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus päästeseaduse 4. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 14, 16, 20, 201 ja 22 ning 5. peatüki kohaselt, kui nad kaasati haldusaktiga või nad asusid päästeasutuse ülesandeid täitma omal initsiatiivil või kannatanu palvel. (7) Käesoleva seaduse §-s 14 ettenähtud hüvitise arvutamise aluseks on sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase ja rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud päästeteenistuja madalaim palgamäär.“; 5) paragrahv 11 lõikest 5 jäetakse välja sõna „määrusega“; 6) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „viis“; 7) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191. Varalise kahju hüvitamine Päästeteenistujale teenistusülesannete täitmisel tekitatud varalise kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse §-s 492 sätestatut.“; 8) paragrahvi 202 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab päästeasutuse juht või tema volitatud isik või Sisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik.“; 30 9) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 18 kehtib kuni 2043. aasta 28. veebruarini.“. § 12. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule, tegevväelasele ja julgeolekuasutuse ametnikule, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politseiametniku, vanglaametniku, päästeteenistuja, tegevväelase või julgeolekuasutuse ametniku tervisenõuetele;“. § 13. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 721 lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust.“. § 14. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 721 lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust.“. § 15. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 107 lõikes 2“ tekstiosaga „või avaliku teenistuse seaduse § 871 lõikes 2 ja § 91 lõikes 1“. § 16. Vangistusseaduse muutmine 1) paragrahvi 1131 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökogemuse“ tekstiosaga „, tervise“; 2) paragrahvi 1131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) vanglaametniku hariduse, töökogemuse, kehalise ettevalmistuse, teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste nõuded ning nendele vastavuse hindamise korra; 2) vangla direktori ametikohale esitatavad nõuded ning tema värbamise, valiku, arendamise ja hindamise korra; 3) vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded.“; 3) paragrahvi 1131 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 31 4) paragrahvi 128 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv 129 tunnistatakse kehtetuks; 6) seadust täiendatakse §-ga 1292 järgmises sõnastuses: „§ 1292. Vanglaametniku üleviimise korral põhipuhkuse hüvitamine Kui vanglaametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele teenistuskohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, võib avaliku võimu teostamise õiguse peatumise hetkel kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui puhkuse arvestust ei ole võimalik jätkata ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus.“; 7) paragrahvi 1361 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 138 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 139 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks.“; 10) paragrahvi 140 lõike 1 teises lauses asendatakse lauseosa „punktis 1“ lauseosaga „punktides 1 ja 4“; 11) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Lisapuhkuse nõude aegumine ei peatu ühelgi juhul. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata.“; 12) paragrahv 143 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 145 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 145. Tagatised vanglaametniku üleviimisel käesoleva seaduse §-s 1292 nimetatud ametikohale Vanglaametniku töötamise aeg käesoleva seaduse §-s 1292 nimetatud ametikohal võrdsustatakse teenistusajaga tema ametiastmele vastaval ametikohal vanglateenistuses.“; 14) paragrahvi 146 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 146 täiendatakse lõikega 5 järgmisest sõnastuses: „(5) Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, käesoleva seaduse §1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik 32 ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik.“; 16) paragrahv 1461 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahv 150 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahv 1541 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahv 1542 tunnistatakse kehtetuks; 20) seadust täiendatakse §-dega 1543 ja 1544 järgmises sõnastuses: „§ 1543. Erisus vanglateenistusest vabastamisel asjaolude tõttu, mis välistaksid isiku vanglateenistusse võtmise Isiku vanglateenistusest vabastamisel asjaolude tõttu, mis välistaksid vanglateenistusse võtmise, ei kohaldata VangS § 114 lõike 1 punkti 3. § 1544. Vanglateenistuse ametniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamine (1) Vanglateenistuse ametniku võib ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui esinevad käesoleva seaduse § 114 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud ja kui isiku teenistusest kõrvaldamata jätmine võib ohustada vangla julgeolekut, korda või karistuse täideviimist. (2) Ajutiselt teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga. (3) Ajal, kui vanglateenistuse ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. (4) Vanglateenistuse ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud.“. § 17. Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata päästeteenistujatele.“. § 18. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 11 punktid 6 ja 9 jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil. 33 Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ................................... 2021 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................................... 2021 34  Eriteenistuste ühtlustamisest tulenev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse 17 seadust, et ühtlustada võimalikult palju politseiametnike ja päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate (vanglaametnikud ja tegevteenistujad) teenistusregulatsioone ning Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Eelnõu järgi muudetakse ka politseiametnike palgasüsteemi. Muudatuste järgi kehtestatakse 17 palgaastme asemel 9 palgaastet, millele kehtestatakse palgamäära vahemikud. Muudatuse tõttu võetakse termini politseiametniku ametipalk asemel kasutusele termin politseiametniku põhipalk. Samuti muudetakse avaliku teenistuse seadust, kuna kaheksa aasta jooksul pärast seaduse jõustumist on ilmnenud selle seaduse rakendamisel probleeme, mida ei saa lahendada seadust muutmata. Muudatustega kaotatakse põhjendamatud erisused eriteenistuste vahel, tagades eriteenistujate võrdse kohtlemise ning vähendatakse bürokraatiat. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PÄA), Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO), Häirekeskuse (edaspidi HÄK) ja Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) juristide, personalijuhtide ja nõunike ning Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikega. Eelnõu ettevalmistamisele eelnesid töörühma kohtumised, kus arutati eriteenistusi ja avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide võimalikke muudatusi. Töörühma tööst võtsid osa Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja ministeeriumide valitsemisalade asutuste1 teenistujad. Töörühmas lepiti kokku võimalikud muudatused ja nende ajaraam. Kaitseministeerium plaanis kaitseväeteenistuse seaduse muudatusi 2021. aastal, kui on valminud riigikaitse arengukava. Justiitsministeerium plaanis avaliku teenistuse seaduse muutmist 2021. aastal, vanglate osakond vangistusseaduse muutmist 2020. aasta esimeses pooles. Vangistusseaduse muudatused on kõnesolevasse eelnõusse lisatud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna palvel. Välisteenistuse seaduse muudatused on Riigikogu menetluses, jõustumine oli plaanitud 2020. aasta 1. augustist, kuid kuna president jättis seaduse välja kuulutamata, arutab Riigikogu seda praegu uuesti. Lennureisijate broneeringuinfo andmekoguga seotud muudatused valmistas ette Siseministeeriumi julgeolekupoliitika osakond ([email protected], tel 612 5056). 1 PPA, PÄA, KAPO, HÄK, SKA, Välisluureamet, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, vanglateenistus, prokuratuurid 1 Häirekeskuse vabatahtlike tegevuse ja sotsiaalsete tagatiste muudatused valmistasid ette pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud) ja sama osakonna nõunik Kaili Tamm ([email protected], tel 612 3415). Abipolitseinike töökorralduse regulatsiooni muudatused valmistasid ette korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre (teenistusest lahkunud) ja õigusnõunik Maila Pardla (teenistusest lahkunud). Abipolitseiniku seaduse muudatused kriisirolliga abipolitseinike regulatsiooni loomiseks on ette valmistanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214), sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna nõunik Toomas Malva ([email protected], 612 5146) ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012). Vabatahtlike merepäästjate tervisenõuete regulatsiooni ning riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu käsitlevad muudatused valmistas ette Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna õigusnõunik Gerly Herm ([email protected], tel 612 5234). Päästeteenistujate vanaduspensioni suurendamise ja oote toetuse regulatsioonide jätkamise ning politseiametnike palgasüsteemi muudatustega seotud kulud arvutas Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna nõunik Eneli Vensel ([email protected], tel 612 5128). Kaitseliidu seaduse, relvaseaduse ja osaliselt julgeolekuasutuste seaduse tervisekontrollidega seotud muudatused valmistasid ette Kaitseministeeriumi teenistujad Kati Lõbu ja Mari-Ann Lõõnik. Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muudatused valmistasid ette Justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse juhataja Viorica Tšaikovski ([email protected], tel 620 8231) ja nõunik Laura Glaase ([email protected], tel 620 8219). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected], tel 612 5230) ja andmekaitset puudutavas osas Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (teenistusest lahkunud) ja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). Vangistusseaduse muudatused ja selgitused on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], tel 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi: 1) politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS) avaldamismärkega RT I, 04.07.2020, 2; 2) abipolitseiniku seadus (edaspidi APolS) avaldamismärkega RT I, 06.05.2020, 2; 3) avaliku teenistuse seadus (edaspidi ATS) avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 37; 4) julgeolekuasutuste seadus (edaspidi JAS) avaldamismärkega RT I, 26.05.2020, 10; 2 5) Kaitseliidu seadus (edaspidi KaLS) avaldamismärkega RT I, 06.05.2020, 7; 6) kaitseväeteenistuse seadus (edaspidi KVTS) avaldamismärkega RT I, 06.05.2020, 9; 7) karistusregistri seadus (edaspidi KarRS) avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 76; 8) korruptsioonivastane seadus (edaspidi KVS) avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 19; 9) kriminaalhooldusseadus (edaspidi KrHS) avaldamismärkega RT I, 20.12.2019, 6; 10) päästeseadus (edaspidi PäästeS) avaldamismärkega RT I, 03.07.2020, 2; 11) päästeteenistuse seadus (edaspidi PäästeTS) avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 69; 12) relvaseadus (edaspidi RelvS) avaldamismärkega RT I, 03.07.2020, 4; 13) sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) avaldamismärkega RT I, 29.12.2020, 22; 14) tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) avaldamismärkega RT I, 28.12.2020, 13; 15) töötuskindlustuse seadus (edaspidi TKindlS) avaldamismärkega RT I, 08.07.2020, 15; 16) vangistusseadus (edaspidi VangS) avaldamismärkega RT I, 06.05.2020, 43; 17) väljateenitud aastate pensionide seadus (edaspidi VAPS) avaldamismärkega RT I, 19.12.2020, 11. Eelnõu on seotud teiste eriteenistusi reguleerivate seaduste plaanitavate muudatustega. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on osaliselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punktidega 8.21 ja 8.22. Tegevusprogrammi punkti 8.21 järgi väärtustab valitsus vabatahtlikke (abipolitseinikud, päästjad, merepäästjad), toetades nii nende arvu suurendamist, varustatust kui ka valdkondadeülest koostööd. Ülesande täitmiseks on tegevusprogrammis siseministrile ja kaitseministrile pandud ülesanne valmistada ette kriisireservi eelnõu. Tegevusprogrammi punkti 8.22 järgi väärtustatakse siseturvalisuse valdkonna töötajate tööd. Eriteenistuste ühtlustamise eelnõu järgi muudetakse õigusakte selliselt, et saaks jätkata päästeteenistujate vanaduspensioni oote toetuse ja vanaduspensioni suurenduse maksmist. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on tagada eriteenistujate võrdne kohtlemine, mõjutades samas teenistujate motivatsiooni, suurendades asutuste vahelist koostööd ja teenistujate rotatsiooni, vähendada bürokraatiat, ametiasutuste töökoormust ja ebamõistliku töö tegemist ning hoida kokku riigi raha. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ettevalmistamisel tugineti 2017. aastal Rahandusministeeriumi koostatud avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (EIS toimik 17-0844/02) (edaspidi VTK). VTK kooskõlastasid märkustega Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Kultuuriministeerium, teised ministeeriumid kooskõlastasid märkusteta. Justiitsministeerium ei pidanud eelnõu koostamise peavastutajana otstarbekaks esitada VTK analüüsis välja toodud konkreetsete ettepanekute kohta sisulisi kommentaare ja märkusi, vaid lubas analüüsida esitatud ettepanekuid eelnõu koostamise raames. 3 Siseministeerium märkis, et kuna seaduste muutmise ettevalmistamisse on VTK koostaja plaaninud kaasata ka Siseministeeriumi, esitatakse konkreetsemad sisulised ettepanekud ja märkused seaduste muutmise eelnõu ettevalmistamise käigus. Sotsiaalministeerium esitas tähelepanekud ametniku üleviimise või teenistusülesannete ajutise kergendamise kohta tervisliku seisundi tõttu ning surveaktsioonides osalemise, teenistusstaažide arvestamise ja palgakomponentide kohta. Haridus- ja Teadusministeerium esitas märkused koosseisuväliste praktikantide kohtade loomise ja töökohapõhises õppes osalevale praktikandile palga maksmise kohta. Kultuuriministeerium toetas ATS-i muudatusi ametniku tähtajalise üleviimise ja teatud juhtudel konkursi korraldamata jätmise kohta. Keskkonnaministeerium palus analüüsida ka keskkonnakaitseinspektorite suhtes erisuste, sealhulgas hüvede sätestamist. Kõiki ministeeriumide esitatud märkusi ja tähelepanekuid käsitleti töörühma kohtumistel. Osa ettepanekuid on kajastatud kõnesolevas eelnõus, ettepanekute kohta, mis eelnõus ei kajastu, lepiti kokku, et iga ministeerium muudab ise oma valdkonna seadusi lähtudes töörühmas kokku lepitust. Politseinike palgasüsteemi muudatuste tegemise aluseks on 2019. aasta politseinike palga- ja teenistusastmete süsteemi muutmisega seonduvalt politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduseelnõu VTK (EIS-i toimiku number 19-0246). VTK kooskõlastati ministeeriumidega ning esitati arvamuse andmiseks PPA-le, KAPO-le, SKA-le ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule. Kriisirolliga abipolitseinike regulatsiooni loomise aluseks on politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (EIS-i toimiku number 19-1268). Eelnõu koosneb 18 paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PPVS-i. Eelnõu § 1 punkti 1 järgi asendatakse PPVS-i 11 paragrahvis sõna „käskkiri“ sõnaga „haldusakt“. Haldusmenetluse seaduse kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Muudatus on seotud ka Siseministeeriumi õigusosakonna antud soovitusega. Nimelt tegi õigusosakond 2019. aastal Siseministeeriumi valitsemisala seaduste revisjoni ja soovitas PPVS-is asendada „käskkiri“ „haldusaktiga“, kuna käskkiri on piiravam kui haldusakt. Samuti kasutatakse ATS-is „käskkirja“ asemel „haldusakti“. Eelnõu järgi asendatakse sõna käskkiri sõnaga haldusakt järgmistes sätetes: 4 1. paragrahvi 3 lõigetes 4 ja 42, mis reguleerivad politsei valvatavate objektide loetelu ning politsei poolt ajutiselt valvatavate objektide loetelu, objektide valve teostamise viise ning ajalist kestust; 2. paragrahvi § 4 lõikes 4, milles muu hulgas reguleeritakse PPA ülesannete täitmise pädevuse määramist struktuuriüksuse, sealhulgas prefektuuri territoriaalse või funktsionaalse struktuuriüksuse või arestimaja täpsusega; 3. paragrahvi § 61 lõikes 4, milles reguleeritakse nende teenistuskohtade kehtestamist, millele on kehtestatud kõrgendatud taustakontrolli nõuded; 4. paragrahvi § 62 lõikes 2, mis reguleerib teenistuse korraldamise pädevust; 5. paragrahvi § 451 lõikes 2, mis reguleerib nende ametikohtade loetelu, millel teeniv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov; 6. paragrahvi § 54 lõikes 2, mis reguleerib teenistusastme vanuse arvestamist; 7. paragrahvi 674 lõikes 7, mis reguleerib Siseministeeriumis teenistuses või tööl oleva politseiametniku teenistusastme ülendamist; 8. paragrahvi 85 lõikes 6, mis reguleerib politseiametnikule ergutuse kohaldamise volitamist; 9. paragrahvi 1086 lõigetes 7 ja 81 ning § 1089 lõikes 2, mis reguleerivad vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitaja ja vabatahtliku merepäästja tunnustamise vormistamist ning vabatahtliku merepäästja esimese ja teise astme õppe ning täiendusõppe õppekavade kinnitamist. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse PPVS-i § 62 lõigetes 1 ja 2 PPA politseiametniku, ametniku ja töötaja teenistuse korraldamise pädevust. Kehtiva seaduse järgi korraldab PPA ametniku, sealhulgas politseiametniku teenistust ja töötaja töötamist PPA peadirektor või PPA põhimääruses sätestatud isik. Avaliku teenistuse üldise põhimõtte kohaselt korraldab ametiasutuse ametniku ja töötaja teenistust ametiasutuse juht või tema volitatud isik. Sama põhimõte kehtib ka töölepingu seaduses, s.t töötaja töötamist korraldab asutuse või ettevõtte juht või tema volitatud isik. Praegu kehtiv erisus PPA teenistujate teenistuse korraldamise kohta ei ole põhjendatud, seetõttu viiakse ka PPA teenistujate teenistuse korraldamise regulatsioon vastavusse üldiste avaliku teenistuse põhimõtetega. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi muudetakse PPVS-i §-s 753 sätestatud salajasele koostööle kaasatud isikutele hüvitiste maksmise regulatsiooni. Muudatustega ühtlustatakse salajasele koostööle kaasatud isikute salajase koostööga seotud ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkumise, surma, vigastuse või töövõime vähenemise tõttu hüvitiste suurused teistes seadustes sätestatud hüvitiste suurusega. Riigi poolt hüvitiste maksmine teenistusülesannete ja muude ülesannete täitmise eest hukkumise või töövõime kaotuse korral on sätestatud PPVS-is (salajasele koostööle kaasatud isikud ja vabatahtlikud merepäästjad), PäästeTS-is (päästetöötajad, kelle kohta on viide ATS- ile), JAS-is (salajasele koostööle kaasatud isikud), PäästeS-is (vabatahtlikud päästjad), ATS- is (kõik ametnikud, sh eriteenistujad). Seadustes on aga hüvitiste suurused ja maksmise eeldused reguleeritud erinevalt, see ei ole aga põhjendatud ning seetõttu kõnesoleva eelnõuga hüvitised ühtlustatakse. ATS-is on eristatud hüvitise maksmine õnnetusjuhtumi tagajärjel surma või hukkumise korral hüvitise maksmisest ametniku vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel surma või hukkumise korral. Samamoodi ATS-iga eristatakse muudatusega ka salajasele koostööle kaasatud isikule hüvitise maksmine, s.t hüvitise maksmisel võetakse arvesse, kas salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi 5 tagajärjel või ründe, süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Kehtiva PPVS-i § 753 lõike 1 järgi maksab riik salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise või surma korral tema perekonnaliikmetele hüvitist 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses2. Muudatuse järgi sätestatakse PPVS-i § 753 lõikes 1, et kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb seoses salajase koostööga seotud ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. Sama põhimõte on ka kehtivas seaduses, kuid hüvitise määramisel ei eristata, kas hukkumine või surm on põhjustatud õnnetusjuhtumist või salajasele koostööle kaasatud isiku suhtes toime pandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Muudatusega sätestatakse seaduses salajasele koostööle kaasatud isikule hüvitise maksmine surma või hukkumise korral nii õnnetusjuhtumi kui ka tema suhtes toime pandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. PPVS-i § 753 lõikes 2 sätestatakse, et kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse seoses salajase koostööga õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. Sama põhimõte on ka kehtivas seaduses ja seda ei muudeta. Kolmanda muudatusena sätestatakse PPVS-i § 753 lõikes 3, et salajasele koostööle kaasatud isikule hukkumise, surma või töövõime vähenemisel või kaotusel hüvitise maksmisel kohaldatakse salajasele koostööle kaasatud isikule ATS-i §-des 49 ja 491 sätestatut. ATS-i § 49 reguleerib ametniku sotsiaalseid tagatisi hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral. ATS-i §-i 49 kohaselt makstakse hukkunud ametniku lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule vastavalt ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku kümne või 20 aasta keskmise palga ulatuses, kui ametnik hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Ametnikul on õigus nimetada hüvitisest kuni 50% saav füüsiline isik või füüsilised isikud. Kui ametnikul lähedased puuduvad, makstakse kogu hüvitise summa välja ametniku poolt nimetatud füüsilisele isikule. Lisaks hukkumise hüvitisele kannab riik hukkunud ametniku matuse korraldamise kulud. Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga ulatuses. 2 Võrdluseks: ametniku perekonnaliikmele makstakse ATS-i alusel kümne aasta keskmine palk, mis on 120 kuu keskmine palk. 6 Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses, mis makstakse välja kahes osas ja mille suurus sõltub Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel ; 2) puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga ulatuses. Ametnikule, kellel seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel tuvastati ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab riik ühekordset hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. Ametnikule hüvitise maksmisel võetakse ametniku keskmise palga arvutamise aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord. Salajasele koostööle kaasatud isikule hüvitiste maksmisel kohaldatakse edaspidi samu põhimõtteid, mis on sätestatud ATS-i §-s 49 ametniku hüvitistele. Kuna salajasele koostööle kaasatud isik ei ole ametnik, kellele makstakse palka, siis jäetakse PPVS-i erisus, et salajasele koostööle kaasatud isikule hüvitise maksmisel võetakse aluseks politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär. Salajasele koostööle kaasatud isikule makstakse õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkumise korral politseiametniku kümne aasta madalaimale palgaastmele vastav palgamäär. Kui politseiametniku palgamäärad kehtestatakse palgamäära vahemikena, võetakse aluseks madalaima palgamäära vahemiku madalaim palgamäär. Samasugune regulatsioon on ka JAS-i alusel salajasele koostööle kaasatud isikule hüvitise maksmisel. See tähendab, et salajasele koostööle kaasatud isikule hüvitiste maksmisel kohaldatakse ATS-i, kuid hüvitise suuruse arvutamisel on JAS-is kehtestatud erisus. KAPO ametnikule, välja arvatud politseiametnik, hüvitise maksmisel võetakse aluseks madalaimale palgaastmele vastav põhipalgamäär või madalaim põhipalk. Välisluureameti ametnikule hüvitise maksmisel võetakse aluseks madalaim põhipalk. Võrreldes ministeeriumidele kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga on PPVS-i § 753 sõnastust enne Justiitsministeeriumile kooskõlastamisele saatmist muudetud. Muudetud sõnastuse järgi kohaldatakse salajasele koostööle kaasatud isikule vigastuse või hukkumise hüvitise määramisel ja maksmisel ATS-i §-des 49 ja 491 sätestatud. Kuna salajasele koostööle kaasatud isiku hüvitised võrdsustatakse ametnike hüvitistega, piisab viitest ATS-ile ning PPVS-i erisustest. Kuna salajasele koostööle kaasatud isikule ei maksta ametniku palka ega töötaja töötasu, kehtestatakse PPVS-is erisus hüvitise määramise alussummas. Muudetud sõnastus on selgem ja kõigile üheselt arusaadav. Eelnõu § 1 punktide 4–8 järgi muudetakse taustakontrolli regulatsiooni. PPVS-i §-s 759 kehtestati PPA õigus tuvastada isiku isikusamasust ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE. PPA-le sätestati täiendav õiguslik alus isiku taustakontrolliks. Enne muudatust võis PPA kontrollida ainult politseiteenistusse kandideerijaid. Muudatuste järgi anti PPA- le õigus kontrollida isikuid ka politsei poolt valvatavatele objektidele lubamisel, 7 PPA-le teenuse osutamisel, kaitstava isiku ohutuse tagamiseks ja PPA-sse praktikale lubamisel. Kehtiva PPVS-i § 759 lõike 1 punktid 1, 2 ja 4 sätestavad, et PPA võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid politsei valvatavatele objektidele lubamise otsustamisel ning PPA-le teenuse osutamisega seotud isiku ja PPA-sse praktikale kandideerija sobivuse hindamisel. Esimese muudatuse järgi täpsustatakse PPVS-i § 759 lõike 1 punktis 1, et PPA võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid politsei valvatavatele objektile ja objektiga seotud territooriumile lubamise otsustamiseks. Vabariigi Valitsuse määruses „Politsei poolt valvatavad objektid“ nimetatakse valvatavate objektidena haldushooned, asutuste kasutuses olevad ruumid, suursaatkonnad, kaitstavate isikute elukohad jne. Kui määruse sõnastust tõlgendada kitsalt, siis on taustakontrolli tegemine lubatud ainult selleks, et otsustada hoonetesse, mitte valvatava objekti territooriumile lubamine. Võrdluseks on kaitseministri määruses „Kaitseliidu alaliselt valvatavate objektide loetelu“ alaliselt valvatavate objektidena loetletud nii hooned kui ka territoorium. Kuigi 2019. aastal PPVS-i lisatud taustakontrolli regulatsiooni selgitustes räägitakse nii haldushoonetest kui territooriumist, täiendatakse PPVS-i § 759 lõike 1 punkti 1 selliselt, et taustakontrolli võib teha ka isiku valvatava objekti territooriumile lubamise otsustamiseks. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE seletuskirjas on selgitatud: „Taustakontrolli tegemise õigus peab Politsei- ja Piirivalveametil teatud juhtudel olema muu hulgas ka nende isikute suhtes, kes osutavad Siseministeeriumi haldusala asutustele erinevaid teenuseid. Neis haldushoonetes ja territooriumil (edaspidi objekt) osutavad teenust erinevad isikud – nt ehitajad, nõrkvoolupaigaldajad, hooldustöötajad, isikut tõendavate dokumentide veoga tegelevad isikud, inventari paigaldajad jne. Kuna nende isikute suhtes puudub selgesõnaline õigus taustakontrolli tegemiseks, on võimalik, et objektile pääsevad isikud, kes võivad osutuda tõsiseks julgeolekuriskiks. Praktikas on esinenud olukordi, kus varavastase süüteo eest karistatud isik teostab haldushoonetes ehitus või remonttöid, millega kaasneb märkimisväärne risk asutuse või selle töötajate vara puutumatusele.“. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses eelnõu 778 SE seletuskirjas on muu hulgas selgitatud: „[---] Arvestades valvatavate objektide olulisust riigi julgeoleku seisukohast (üks osa valvatavaid objekte on ka riigikaitseobjektid), on objektile lubamise otsustamiseks taustakontrollimise teostamise võimalus ohukahtluse korral vältimatu meede, mida tuleks rakendada. Oluliste objektide ja seal viibivate isikute ning informatsiooni turvalisuse tagamise eesmärgil peab olema võimalik rakendada vastavalt ohuhinnangutele ning ohukahtlusele operatiivselt vajalikke täiendavaid meetmeid. Objekti turvalisust võivad mõjutada päevapoliitilised sündmused, teatud kõneisikute sõnavõtud, vähemustega seotud teemad jms. Kõik eeltoodu võib hetkega muuta üldist ohupilti ning sellest tulenevalt ka vajalike täiendavate meetmete rakendamise vajadust valvatavate objektide vaates. Politseil peab olema võimalus vähemagi ohukahtluse korral täiendavate meetmete operatiivseks rakendamiseks.“ Seaduse sõnastuse järgi võib kontrollida kõiki isikuid, kelle kohta on vaja teha otsus politsei kaitstavale objektile sisenemiseks ja seal viibimiseks. PPVS-i § 759 lõike 1 punkti 1 järgi võib PPA tuvastada isiku isikusamasuse ja töödelda isiku andmeid isiku kaitstavale objektile lubamise otsustamisel. Säte ei erista, kas tegemist on objektil alaliselt töötava 8 või ajutiselt viibiva inimesega. Küll aga ei luba muudatuse eelnõu seletuskiri kontrollida objektide alaliste töötajate tausta. Muudatuste eelnõu 778 SE seletuskirjas selgitatakse: „Politsei ja piirivalve seaduse § 759 lõike 1 punkti 1 eesmärgiks ei ole viia läbi (laus) taustakontrolli kõikide valvatava objektile sisenevate isikute suhtes ning kindlasti mitte igakordselt objektile lubamise otsustamisel. Taustakontrolli ei viida § 749 alusel läbi isikute osas, kes töötavad igapäevaselt valvataval objektil ning on selle asutusega töö- või teenistussuhtes ja alluvad seeläbi vastava asutuse töökorrareeglitele.“. Vastava asutuse töökorrareeglitele saab allutada need ametnikud ja töötajad, kelle teenistust, sh tausta kontrollimist reguleerib eriseadus (näiteks politseinikel PPVS, päästeteenistujatel PäästeTS). Politsei valvatavatel objektidel töötavad ka töötajad, kelle tausta kontrollimine ei ole reguleeritud, kuid arvestades objektide olulisust ning vajadust kaitsta nii seal töödeldavat infot kui seal teenistuses olevaid ametnikke ja töötajaid, on põhjendatud, et PPVS-i § 759 lõike 1 punkti 1 järgi võib kontrollida ka politsei valvatavatel objektidel igapäevaselt töötavaid töötajaid, vaatamata sellele, et töötaja on allutatud vastava asutuse töökorrareeglitele. Töökorrareeglite alusel ei saa kontrollida teenistusse kandideerija tausta, vaid see õigus peab tulema seadusest. Teise muudatusena täiendatakse PPVS-i § 759 lõike 1 punkti 2 selliselt, et PPA võib lisaks PPA-le teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel kontrollida ka Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isiku sobivust. PPVS-i taustakontrolli regulatsiooni selgitustes on märgitud: „Samuti peab taustakontrolli tegemise õigus olema nende isikute suhtes, kes osutavad Politsei- ja Piirivalveametile teenust, sest teenuse osutamine ei ole seotud alati Politsei- ja Piirivalveameti valvatava objektiga. Näiteks riigipiiri valvamisega, piirijulgeolekuga ning üldise julgeoleku tagamisega riigis peab olema võimalus teostada piiririba väljaehitamisel ja hilisematel piiriribaga seonduvatel hooldustöödel töid tegevatele isikutele taustakontrolli, välistamaks ebausaldusväärsete isikute ligipääsu tundlikule teabele. Tundliku teabe käitlemine ebausaldusväärsete isikute poolt kätkeb endas riske sellise info edastamise osas mittesoovitavatele isikutele. Tundlikuks teabeks on eelkõige teenistusalane ning seire- ja valvesüsteeme puudutav teave. Seire- ja valvesüsteemide töid teostatakse lisaks vahetult riigipiiri valvamiseks vajalikule taristule ka kordonites, piiripunktides ja radaripositsioonidel. Seetõttu on väga oluline, et taustakontrolli läbiksid kõik töid teostavad isikud, ka lepingupartneri alltöövõtja heaks töötavad isikud.“ Muudatuse järgi võimaldatakse kontrollida ka näiteks nende isikute tausta, kes osutavad teenust SMIT-ile. SMIT pakub siseturvalisusega seotud infosüsteemide arendust ja haldust PPA-le, PÄA-le, HÄK-ile, SKA-le ja Siseministeeriumile. SMIT arendab ja haldab infosüsteeme, mis on seotud Eesti Vabariigi isikut tõendavate dokumentide ning reisidokumendi väljastamisega, õiguslike staatuste menetlusega ning viisamenetlusega. SMIT arendab ja panustab elamis- ja töölubade registri, viisaregistri ja viisataotluste kooskõlastusmenetluse infosüsteemi, välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, sissesõidukeeldude riikliku registri, Eesti kodakondsuse saanud, taastanud ja kaotanud isikute andmekogu, dokumentide taotlemiseks mõeldud e-taotluskeskkonna, e-residentide digi-ID taotluste kooskõlastamise infosüsteemi, hädaabiteadete menetlemise infosüsteemi (HKSOS), demineerimise infosüsteemi (DEMIS), geoinfosüsteemide (GIS), ohutuse infosüsteemi (OIS), päästeressursside halduse infosüsteemide jm infosüsteemide toimimisse. SMIT kasutab oma teenustes mitut eri tehnoloogiat ja programmeerimiskeelt ning tegeleb peale tarkvara ka eriseadmetega, mis on mõeldud dokumentide kontrollimiseks ning inimese biomeetriliste andmete (näiteks sõrmejäljed) hõivamiseks ja võrdlemiseks. See tähendab, 9 et SMIT-il on palju sellist riigi julgeoleku seisukohast olulist infot, mille vastu võib huvi olla mõnel riigi jaoks vaenulikul isikul. Kuigi SMIT-is on esindatud kõik IKT-valdkonna spetsialistide eri töövaldkonnad – tehnikud, noorem- ja vanemarendajad, DevOps arendajad, testijad, analüütikud, scrum-masterʼid, süsteemi- ja võrguadministraatorid, tooteomanikud, süsteemi- ja rakendusarhitektid, sidevõrkude spetsialistid ja eksperdid3, esineb olukordi, kui SMIT-ile osutab teenust mõni isik, kes ei ole SMIT-i koosseisus ega tööta ka SMIT-i hoones, s.t politsei valvataval objektil. Juhtudel, kui SMIT-ile teenuse osutaja ei osuta teenust SMIT-i hoonetes, siis teenust osutades viibib ta SMIT-i küberruumis, mis tähendab, et tal on ligipääs SMIT-i käsutuses olevale infole. Kehtivas õiguses puudub alus kontrollida Siseministeeriumi hallatavale riigiasutusele, nagu SMIT- ile teenust osutavate isikute tausta. Kuna riigi infosüsteemide toimimiseks olulise info saamiseks võidakse kasutada ka SMIT-ile teenuseid osutavaid isikuid, on väga oluline kontrollida nende tausta. Kolmanda muudatusena täiendatakse PPVS-i § 759 lõike 1 punkti 4 võimalusega kontrollida ka Siseministeeriumisse või tema valitsusasutusse või hallatavasse riigiasutusse teenistusse, tööle või praktikale kandideerija tausta sobivuse hindamisel. Kehtiva õiguse järgi saab kontrollida eriteenistujate (politseiametnikud, päästeteenistujad, kaitseväelased, prokurörid), ametnike, vabatahtlike, riigisaladusele juurdepääsu õigusega isikute tausta. Lisaks on õigusaktides teatud juhtudel ette nähtud isiku usaldusväärsuse hindamine. Allolevas tabelis on ülevaade kehtiva õiguse võimalustest taustakontrollide tegemiseks. Õiguslik alus Kontrollitavad isikud Kontrolli tegija PPVS-i § 42 (andmete PPA ja SKA politseiametnikud ja PPA kogumine isiku teenistusse isikud, kes kandideerivad SKA-s võtmise otsustamiseks) ja politsei või piirivalve erialale, PPA §-d 759–761 (isiku ametnikud, kellel on juurdepääs taustakontroll) andmekogule, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 51 (teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta) ja 52 (teave politsei relvastuse hulga kohta) sätestatud teabele või PPA ametnike ja töötajate eriliiki isikuandmetele, PPA objektidele lubatavad, kaitstava isiku ohutusele kaasatavad ja PPA praktikandid. PäästeTS-i § 71 (erinõuded päästeametnik, kelle ametiülesannete päästeasutus päästeteenistusse võtmisel) hulka kuulub töö andmekoguga, mille ja § 72 (andmete kogumise vastutav töötleja on Siseministeerium erinõuded või PPA, või demineerimistöö päästeteenistusse võtmisel) tegemine või kui isikul on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele ATS-i § 15 (isikud, keda ei ametnikud (kontrollitakse teenistusse ametiasutus või võtta teenistusse) asumise nõuetele vastavust) 3 SMIT-i veebilehelt aadressil https://www.smit.ee/et (28.09.2020) 10 Prokuratuuriseaduse § 151 prokuröriteenistusse kandideeriv isik prokuratuur (tausta kontrollimine) Kaitseväe korralduse Kaitseväkke teenistusse või tööle Kaitsevägi seaduse § 413–4110 kandideeriv isik, tegevväelane, (taustakontroll, ametnik ja töötaja ning Kaitseväele isikuankeet, Kaitseväe ja teenuse osutamisega seotud isikud isiku õigused, regulaarsus, nõusoleku andmisest keeldumine, kontrollist loobumine, teabe kogumine ja töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud VangS-i § 1141 vanglasse teenistusse või tööle või Justiitsministeeriumi (taustakontroll) vanglaametniku erialale õppima asuda vanglate osakond sooviv isik Lennundusseaduse § 469 isik, kes pääseb saatjata lennuvälja või KAPO (taustakontroll) kopteriväljaku julgestuspiirangualale, isik, kes soovib saada õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati või tunnistust ja isik, kes täidab lennundusjulgestusalaseid ülesandeid Riigisaladuse ja salastatud riigisaladusele juurdepääsuloa ja selle KAPO välisteabe seaduse § 31 kehtivuse pikendamise taotleja (juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemine) APolS-i § 7, PäästeS-i § 2 abipolitseinikud, vabatahtlikud vastavalt PPA, lõige 41 ja § 34, PPVS-i § päästjad, vabatahtlikud merepäästjad, PÄA, Kaitseliit (abipolitseinikuks kaitseliitlased kandideerimisel isikuankeedi esitamine ja andmete kontrollimine, HÄK-i tegevuses osaleva vabatahtliku nõuded, isikud, keda ei või võtta vabatahtlikuks päästjaks ja vabatahtlikuks merepäästjaks) Usaldusväärsuse kontrollimine: ° halduskoostöö seaduse füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline volitamist otsustama § 12 (füüsilise isiku isik õigustatud ametiisik või eraõigusliku või organ, juriidilise isiku volitamisel täitma justiitsministri haldusülesannet), volitatud isik, ° kohtute seaduse § 1171 kohtunikuabi ettevalmistuskava (konkursikomisjonile täitjaks kandideerija andmete esitamine usaldusväärsuse kontrollimiseks), ° pankrotiseaduse § 57 pankrotihalduri kutse taotleja justiitsministri lõige 8 volitatud ametnik (usaldusväärsuse kontrollimisele 11  kohaldatakse kohtute seaduse § 1171). Kehtiv õigus ei võimalda kontrollida Siseministeeriumisse ega tema hallatavasse asutusse tööle või praktikale kandideerijate tausta. Siseministeeriumi valitsemisala asutustesse (PPA, KAPO, PÄA ja HÄK) teenistusse kandideerivate isikute tausta on võimalik kontrollida PPVS-i, PäästeTS-i ja RSVS-i alusel, kuid Siseministeeriumisse, SMIT-i ja SKA-sse (v.a SKA politseiametnikud, päästeteenistujad ja vanglaametnikud) teenistusse kandideerijate tausta ei võimalda kehtivad õigusaktid kontrollida. Kehtivad õigusaktid lubavad kontrollida ka SKA kadette, kes tulevad politsei- või päästeteenistusse õppepraktikale. PPVS-i ja PäästeTS lubab koguda andmeid politsei- või päästeteenistusse sobivuse hindamiseks ning õigusaktides sätestatu laieneb ka SKA-sse politsei- ja piirivalvekolledžisse või päästekolledžisse õppima kandideerijatele. Seega kontrollitakse SKA kadette juba õppima asumisel, s.o enne õppepraktika läbimist. Küll aga ei ole õigusaktides võimalust kontrollida Siseministeeriumisse või tema valitsusasutusse või hallatavasse asutusse praktikale kandideerijaid, kes ei tule praktikale SKA-st, vaid mõnest muust kõrgkoolist, eraettevõttest või mujalt. Samas, arvestades praegust julgeolekuolukorda, on ülioluline tagada nii Siseministeeriumi kui ka tema hallatavate asutuste turvalisus. Nii Siseministeeriumil kui ka tema valitsemisala asutustel, sh hallatavatel asutustel on kõrge turbetasemega andmekogusid ja valdkondi, mis on kaitstud riigisaladusega, mistõttu on väga suur võimalike rünnete oht. Näiteks luuakse SMIT-is IT-lahendusi, mis aitavad PPA-l, PÄA-l ja HÄK-il täita neile pandud ülesandeid. Selleks, et ära hoida nii infosüsteemide, inimeste kui ka hoonete rünnet, on vajalik, et Siseministeeriumisse või tema valitsemisala asutusse kandideerija oleks laitmatu taustaga. Seetõttu on vaja täiendada seadust võimalusega kontrollida ka neid, kes kandideerivad Siseministeeriumisse või SMIT-i teenistusse või praktikale. Taustakontrollide valdkonna reguleerimiseks esitas Justiitsministeerium 2017. aastal kooskõlastamisele taustakontrolli seaduse eelnõu (eelnõude infosüsteemi toimik 17- 0233). 2017. aasta lõpus esitati eelnõu Vabariigi Valitsusele usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu nime all. 1. veebruari 2019. aasta otsusega lõpetati Vabariigi Valituses eelnõu menetlemine. Kuna usaldusväärsuse kontrolli seaduse menetlemine on praeguseks peatunud või isegi lõpetatud, kuid Siseministeeriumile on väga oluline, et oleks võimalik kontrollida ministeeriumisse ja hallatavasse asutusse teenistusse või praktikale kandideerijate tausta, siis sätestatakse see võimalus PPVS-is. Taustakontrolli hakkab tegema PPA, kes kontrollib ka nende isikute tausta, kes lubatakse politsei valvatavatele objektidele. Vabariigi Valitsuse määruse „Politsei poolt valvatavad objektid“ kohaselt valvab politsei muu hulgas ka Siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste hooneid. Taustakontrolli tegemise põhimõtteid ei muudeta, s.t ei muutu taustakontrolli ulatus, lisatakse vaid grupp isikuid, kelle taustakontrolli võib pärast seadusmuudatust samuti teha. Neljanda muudatusena täiendatakse PPVS-i § 759 lõikega 11, milles sätestatakse, et PPA-sse või Siseministeeriumisse või tema valitsusasutusse või hallatavasse riigiasutusse praktikale, teenistusse, tööle või praktikale kandideerijalt võib nõuda isikuankeedi esitamist. See võimaldab hinnata isiku sobivust teenistusse, tööle või praktikale. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa) kohta, 12 samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ning kontaktandmeid. Isikuankeeti küsitakse ka kehtiva PPVS-i alusel politseiteenistusse kandideerijalt, VangS- i alusel vanglasse teenistusse või tööle või vanglaametniku erialale õppima kandideerijalt, prokuratuuriseaduse alusel prokuröriteenistusse kandideerijalt, PäästeTS- i alusel päästeametniku ametikohale kandideerija, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel riigisaladusele juurdepääsuloa taotlejalt. Kõik loetletud isikud peavad teenistusse kandideerimisel või juurdepääsuloa taotlemisel täitma isikuankeedi. Loodava regulatsiooni järgi ei ole isikuankeedi esitamine kohustuslik enne, kui ametiasutus isikuankeedi esitamist nõuab. Ametiasutus otsustab isikuankeedi esitamise lähtudes sellest, millisele teenistuskohale isik kandideerib. Kui isikuankeeti teenistusse või praktikale kandideerijalt ei nõuta, siis kontrollitakse kandideerija tausta seaduses sätestatud alustel (kontrollitakse isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, saadakse andmeid karistusregistri arhiivist, töödeldakse üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid jne). Kui kandideerijalt nõutakse isikuankeedi esitamist, kontrollib PPA peale seaduses sätestatud aluste ka isikuankeedis esitatud andmete õigsust. Isikuankeedis küsitakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud, et hinnata isiku sobivust teenistusse. Samas saab ka ankeedi täitja ankeeti täites hinnata, kas ta sobib kohale, kuhu ta kandideerib. Teenistusse või praktikale kandideerija tausta kontrollitakse isikuankeedis esitatud andmete alusel ning teenistusse või praktikale kandideerija näeb juba ankeeti täites, millised andmed on olulised ja mida kontrollitakse. Nii võib ankeedi täitmisel selguda, et kandideerija taust ei ole selline, mis võimaldaks tal asuda Siseministeeriumi või tema hallatava riigiasutuse teenistusse. Eelnõu ettevalmistamise ajal kaaluti ka võimalust kirjutada seadusesse volitus nende ametikohtade kehtestamiseks, millele kandideerija peab esitama isikuankeedi. Samasugune regulatsioon on näiteks KVS-is, mille järgi peab huvide deklaratsiooni esitama valitsusasutuse ametiisik ja valitsusasutuse hallatava asutuse või muu valitsemisalasse kuuluva riiki esindava asutuse ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud valitsusasutuse juht või ministeeriumi kantsler. Ministeeriumide dokumendiregistritest leitavate huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikute määramise haldusaktide4 järgi peavad reeglina huvide deklaratsiooni esitama ministeeriumi asekantslerid ning valitsusasutuste ja hallatavate asutuste juhid, mõnel juhul ka osakonnajuhatajad. Nende ametikohtade nimetused ja ülesanded muutuvad väga harva, mis tähendab, et ka huvide deklaratsiooni esitama kohustatud ametiisikute määramise haldusakti tuleb muuta harva, kui üldse. Samas muutuvad ametiasutuste muudele ameti- või töökohtadele esitatavad nõuded ülesannete muudatuste tõttu sageli, mis tähendab, et iga kord oleks vaja hakata muutma ka käskkirja, millega on kehtestatud ametikohale kandideerimisel nõue esitada isikuankeet. Sel põhjusel otsustati, et ametiasutus otsustab iga kord, kas vabale ameti- või töökohale kandideeriv isik peab esitama isikuankeedi või kontrollitakse tema tausta nende kriteeriumide alusel, mis on sätestatud seaduses. 4 Justiitsministeeriumi dokumendiregistri veebileht aadressil https://adr.rik.ee/jm/otsing, Kaitseministeeriumi veebileht aadressil http://www.kaitseministeerium.ee/dokregister/DokumendiAndmed.action?dokAndmed.id=7348623EE7DEB3AAC225825D00293F D5, Siseministeeriumi veebileht aadressil https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/995179. 13 Viienda muudatuse järgi täiendatakse PPVS-i § 759 lõikega 12, mille kohaselt kehtestab PPA-sse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse, tööle või praktikale kandideerija isikuankeedi vormi siseminister määrusega. Kehtivas õiguses reguleerivad isikuankeedi vormi, selles esitatavaid andmeid ja andmete säilitamistähtaegu järgmised määrused: 1) siseministri määrus „Isikuankeedi vorm“, 2) siseministri määrus „Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale kandideeriva isiku isikuankeedi vorm“, 3) justiitsministri määrus „Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kinnitamine“, 4) justiitsministri määrus „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“, 5) Vabariigi Valitsuse määrus „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. Kuna määrus reguleerib nii ametiasutusse teenistusse, tööle kui ka praktikale kandideerijate isikuankeeti, võib määruse lisadena kehtestada teenistusse, tööle või praktikale kandideerijatele erinevad ankeedid, milles küsitakse andmeid olenevalt sellest, missugusele teenistuskohale isik kandideerib. Kuuenda muudatusena kehtestatakse PPVS-i § 759 lõikes 21 võimalus kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud isiku suhtes andmeid talle määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta, tema vastu algatatud kriminaalmenetluste, seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta ja seotuse kohta välisriigi luure- ja julgeolekuteenistusega ka nende teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse võtmise. Nii ministeerium kui ka tema hallatavad riigiasutused on ametiasutused, mistõttu võetakse teenistusse võtmist välistavate asjaolude aluseks ATS- is sätestatud teenistust välistavad asjaolud. ATS-i järgi on isiku avalikku teenistusse võtmine välistatud, kui isikul ei ole vähemalt keskharidust, tema teovõimet on piiratud, ta ei ole Eesti Vabariigi kodanik või ta ei valda eesti keelt seaduses sätestatud ulatuses. Samuti ei võeta teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus, kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametnikuga seotud isik või muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Kui teenistusse võtmist välistavad asjaolud ilmnevad pärast ametikohale nimetamist, kuid enne ametikohale asumist, tuleb kohaldada ATS § 29 lg 1 p 2. Kui teenistusse võtmist välistavad asjaolud ilmnevad pärast ametikohale asumist, tuleb isik teenistusest vabastada käesoleva sätte alusel. Teenistusest vabastamise osas puudub ametiasutusel kaalutlusruum ning ametiasutus on vastavate asjaolude ilmnemisel kohustatud ametnikuga teenistussuhte lõpetama. Kui ilmnevad ATS § 14 lõikes 1 või 2 või § 15 punktis 4 sätestatud teenistusse võtmist välistavad asjaolud (keskhariduse, teovõime, ametikohal nõutud kodakondsuse või eesti keele oskuse puudumine või seotud isikuks olemine), kuid ametiasutusel on võimalik ametnik üle viia 14 teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega, tuleb ametnikule seda võimalust pakkuda, et vältida ametniku teenistusest vabastamist (ATS § 95 lg 2). Sellise regulatsiooni eesmärgiks on tagada ametnikusuhte stabiilsus ning kohustada ametiasutusi tegutsema avalikku ressurssi parimal võimalikul moel kasutades. Näide: Seda nõuet saab rakendada vaid piiratud juhtudel, kuna enamik nõudeid on kõigile ametnikele ühesugused. Rakendamise juhtudeks võivad olla eesti keele oskuse nõude täitmine (erinevatel ametnikel on erinevad eesti keele oskuse nõuded, vt lähemalt ATS § 14 komm), kodakondsuse nõue (mõnel ametnikukohal võib teenistuses olla ka muu ELi riigi kodanik, vt lähemalt ATS § 14 komm) ja juhul, kui vabastamise aluseks peaks olema ATS § 15 p 4 (vahetu alluvus lähedase isikuga). Juhul kui ametnikule mõistetakse teenistussuhte jooksul karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest või võetakse ära teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus, tuleb ametnik vabastada ametikohalt või tegevusalalt. Siinkohal ei näe seadus ette teise ametikoha pakkumist, kuna asjaolusid arvesse võttes on alust arvata, et ametisse nimetamise õigust omav isik on kaotanud usalduse ametniku suhtes, mistõttu teenistussuhte edasine jätkamine ametnikuga osutub võimatuks.“. Seitsmenda muudatusena täpsustatakse PPVS-i § 759 lõikes 3 objektile lubamisest, teenuse osutamisest, teenistusse, tööle või praktikale lubamisest ning kaitstava isiku läheduses viibimise lubamisest keeldumise aluseid. Kehtiva PPVS-i järgi teeb keelduva otsuse PPA, kuid kuna seadust täiendatakse Siseministeeriumisse või tema hallatavasse asutusse või valitsusasutusse praktikale või teenistusse või tööle kandideerija tausta kontrollimise võimalusega, siis lisatakse seadusesse, et nimetatud juhtudel on õigus teha keelduv otsus ametiasutusel, kuhu isik praktikale, teenistusse või tööle kandideerib. See tähendab, et kui isik kandideerib Siseministeeriumi ametikohale, siis taotleb tema tausta kontrollimist ministeerium, taustakontrolli teeb PPA, kes annab isiku tausta kohta arvamuse ministeeriumile. Otsuse isiku teenistusse, tööle või praktikale võtmise kohta teeb Siseministeerium, kuid ka edaspidi teeb PPA otsuseid keelduda a) taustakontrollile allutatud isiku lubamisest objektile või b) isiku teenustest, kes on seotud teenuse osutamisega või c) kaitstava isiku läheduses viimisest. Kaheksanda muudatuse järgi täpsustatakse PPVS-i §-s 761 andmete säilitamise tähtaega. Kehtiva PPVS- i kohaselt säilitatakse taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid viis aastat alates taustakontrolli tegemise lõppemisest. Kuna seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt võib põhjendatud juhtudel kontrollida ka teenistuses oleva ametniku või töötaja tausta, siis täiendatakse seadust võimalusega säilitada taustakontrolliks kogutud andmeid viis aastat pärast isiku teenistusest või töölt lahkumist. Samasugune kord on ka ProkS-is, mille järgi säilitatakse taustakontrolli tegemise käigus kogutud andmeid viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist. Ka Kaitseliidu seaduses (edaspidi KalS) on säte, mille järgi säilitatakse taustakontrolli tegemisel kogutud isikuandmeid kuni viis aastat Kaitseliidu liikmesuse lõppemisest või Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisest keeldumisest. ProkS-i ja KalS-i lisati sätted 2019. aastal jõustunud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 muudetakse PPVS-i 3. peatüki 4. jaos sätestatud riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu nimetust, täpsustatakse andmekogu asutamise eesmärki ja andmekogusse kantavate andmete loetelu. 15 KILP-i üldregulatsioon sätestati PPVS-is 19. juunis 2017. aastal vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 06.07.2017, 2)5. Regulatsioon jõustus 1. oktoobril 2017. aastal. KILP-i peamine eesmärk oli idapiiri väljaehitamise ja valvamise toetamine IT lahendustega. KILP-iga loodi võimalus seirata reaalajas idapiiril toimuvat, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus, ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning piiriülest kuritegevust. 15. märtsil 2019. aastal jõustus isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus (RT I, 13.03.2019, 2)6, millega muu hulgas muudeti KILP-i sätteid. Muudatus tehti, sest KILP-i riigipiiri valvamiseks vajaliku ressursi planeerimise osa arendus oli funktsionaalne ja sobis lisaks riigipiiri valvamise vajadusele ka teiste politsei reageerivatele ressurssidele. Seetõttu oli kõikide PPA patrullide komplekteerimine mõistlik viia ühtsesse infosüsteemi, mis oli senisest funktsionaalsem. Sellest tulenevalt sätestati 15. märtsil 2019. aastal jõustunud muudatustega, et andmekogusse kantakse kogu PPA reageeriva ressursi ning selle haldamisega seotud andmed. Reageeriva ressursi all peetakse silmas politsei operatiivtegevusse kaasatud ametnikke ja vahendeid. Ressurss koosneb isikutest ning neile väljastatud teenistusrelvadest, erivahenditest, sõidukitest ning muust varustusest, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks. Ressursi haldamine on näiteks patrulli komplekteerimine ja varustuse määramine tulenevalt neile püstitatud ülesannetest. Arvestades asjaolu, et KILP-i riigipiiri valvamiseks vajaliku ressursi planeerimise osa arendus ja riigipiiri valvamisega ning piirirežiimi tagamisega seotud ressursside ja sündmuste lahendamise taktikalise juhtimise arendus oli laiapõhjaline ja sobib ka teiste politsei reageerivate ressursside komplekteerimiseks ja sündmuste taktikaliseks juhtimiseks, muudetakse eelnõuga KILP-i nimetust, täpsustakse andmekogu asutamise eesmärki ja andmekogusse kantavate andmete loetelu. Sellega tagatakse andmete eesmärgipärane, selge ja läbipaistev töötlemine. Edaspidi on andmekogu eesmärk ja andmekogusse kantavad andmed selgemad ja arusaadavamad. Eelnõu kohaselt on KILP edaspidi politsei taktikalise juhtimise andmekogu, mis on asutatud: 1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks; 2) politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimiseks, taktikaliseks juhtimiseks ja lahendamise korraldamiseks; 3) rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamiseks. Andmekogu võimaldab: 1. korraldada reageeriva ressursi väljapanek ja haldamine (tööülesannete planeerimise ja jaotamine erinevate isikute vahel (nt osalemine riigipiiri valvamisel, piirikontrollid, patrullis, õppusel või täiendõppel, seiretegevuses jne) tööaja arvestus, statistika, aruandlus, patrullide komplekteerimine, sealhulgas koosseis, ülesanded, asukohad ja varustus); 2. tagada reaalajas ressursside haldamine ja sündmuste lahendamise taktikalise juhtimise (info ja sündmuse sisestamine, registreerimine, sidumine ressurssidega, sündmuse info edastamine patrullidele, patrullide operatiivinfo töötlemine); 5 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadus (RT I, 06.07.2017, 2), kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017002 6 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus (RT I, 13.03.2019, 2), kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019002 16  3. tagada terviklik ja operatiivne ülevaade politsei reageerimist vajavatest sündmustest (kasutatavad ressursid, sündmused, väljakutsed, kogutud teave, avastatud juhtumid jms). Kuna KILP on asutatud ja arendatud riigipiiri valvamise tõhustamiseks, siis andmekogu asutamise eesmärgi ajakohastamine ei mõjuta riigipiiri valvamise eesmärgil loodud andmekogu funktsionaalsusi. Samas loob see lisandväärtust PPA ressursside tõhusamaks kasutamiseks, mis mõjutab ka välispiiril toimuvate sündmuste lahendamist. KILP-i kantakse jätkuvalt riigipiiri valvamisega seotud toimingute ja isikute andmeid, riigipiiri valvamise tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfot ning välispiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmeid. Selleks, et KILP-is töödeldavate andmete eesmärk oleks selgem, paremini arusaadavam ja läbipaistvam, muudetakse andmekogu eesmärki, et see kataks ära kogu PPA rsursside ja sündmuste haldamise. Seetõttu ei ole enam mõistlik eraldi välja tuua riigipiiri valvamise, piirirežiimi tagamise ning piiriolukorrast ülevaate saamise, sealhulgas piirirahu hoidmise eesmärki, sest see on ainult osa andmekogu eesmärkidest. KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageeriv ressurss ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei valdkonda kuuluv välitegevuse operatiivinfo ning politseile saabuvad operatiivteated ja –sündmused, juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist. Kuna KILP on arendatud politsei valdkonnas operatiivsete tegevuste juhtimiseks ja korraldamiseks, võimaldab KILP töödelda rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni. Seetõttu tuuakse eelnõus KILP-i eesmärgina välja ka rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamine. Siia alla kuulub piirivalvealane operatiivinfoga- ja sündmusega seotud piiriesinduse alane koostöö, piiriülese kuritegevuse tõkestamisega seotud operatiivinfo vahetamine, mis on seotud operatiivse reageerimisega. KILP-i kaudu toimub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. novembri 2019. a määruse (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 kohase välispiiril toimunud sündmuse kohta info edastamine EUROSUR süsteemi. KILP-i ei kasutata info edastamiseks SIS-i, Europoli ega Interpoli, sest nende jaoks on loodud eraldi lahendused, mida käesolev eelnõu ei puuduta. Enne KILP-i asutamist ja arendamist toimus politsei reageeriva ressursi planeerimine politsei andmekogus (edaspidi POLIS). Kuna aga KILP-i arendus oli funktsionaalne ja sobib kogu politsei reageerivate ressursside komplekteerimiseks, ei kasutata enam POLIS-t politsei reageeriva ressursi planeerimiseks. PPVS-i § 10 lõike 1 kohaselt koosneb POLIS järgmistest andmestikest: 1) ühiste infoobjektide andmestik; 2) süüteomenetluse andmestik; 3) korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik; 4) ennetava tegevuse andmestik; 5) reageeriva tegevuse andmestik; 6) arestimajade tegevuse andmestik; 7) otsimise andmestik; 8) jälitusmenetluse andmestik. POLIS-es on reageeriva tegevuse andmestik, kus enam politsei reageerivat ressurssi ei planeerita ega isikutelet saabunud teateid ei registreerita, sest seda tehakse KILP-is. Samas on POLIS-es vajalikud need reageeriva ressursi andmed, mida kasutatakse süütegude menetlemiseks, sest KILP on üksnes reageeriva ressursi planeerimise 17 andekogu ja operatiivinfo kogumiseks mõeldud andmekogu, kus süütegusid ei menetleta. POLIS-es on edaspidi reageeriva tegevuse andmestik, mis sisaldab üksnes süütegude ennetamiseks, avastamiseks, tõkestamiseks ja menetluseks vajalikke andmeid. POLIS-e reageeriva tegevuse andmestikus ei töödelda edaspidi reageeriva ressursi planeerimisega ja haldamisega seotud andmed. KILP kasutuselevõtmisega kogu PPA ressursi planeerimiseks, tuleb muuta politsei andmekogu põhimäärust ja viia see vastavusse käesoleva eelnõu muudatustega. Eelnõu kohaselt kantakse KILP andmekogusse: 1) toimingute andmed; 2) toimingutega seotud isikute andmed; 3) reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed; 4) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed; 5) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo; 6) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga jäetakse toimingute ja toimingutega seotud isikuandmete puhul välja see, et need on seotud riigipiiri valvamisega. KILP-i kantakse jätkuvalt riigipiiri valvamisega seotud toimingute ja isikute andmeid. Kuna aga KILP-i kasutatakse kogu politsei reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks, on oluline, et nende toimingute ja toimingutega seotud andmed oleksid seaduses välja toodud kategooriatega kaetud. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmetega, sest KILP tagab reaalajas ressursside ja sündmuste lahendamise taktikalise juhtimise. Siinkohal on oluline märkida, et hädaabinumbrile 112 saabunud teateid registreeritakse ja menetletakse hädaabiteadete menetlemise andmekogus (edaspidi HKSOS). Kui hädaabiteade on politsei pädevuses olev teade, siis edastab Häirekeskus politsei pädevuses oleva teate ja kogutud andmed PPA-le edasiseks lahendamiseks. PPA kasutab edasiseks lahendamiseks KILP-i, kus seotakse ära sündmus ja selle lahendamisele kaasatud lisaressurss, kui see on vajalik, kajastatakse sündmuse lahendamise käik ja tulemus. PPA kasutab Häirekeskusest saabunud politsei pädevuses oleva teate edasiseks lahendamiseks KILP-i ja edaspidi edastab sündmuse lahendamise tulemuse KILP kaudu HKSOS-i tagasi. Eelnõu § 1 punkti 11 järgi muudetakse PPVS-i § 252 lõike 3 punkte 5 ja 6. Esimese muudatuse kohaselt sätestatakse, et lennureisija broneeringuinfo ei ole mitte üksnes lennureisija elukoha aadress, vaid üldiselt tema esitatud aadress. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et lennureisija ei pruugi ja praktikas ei esitagi alati oma elukoha aadressi. Näiteks, tööreisi puhul võib reisija anda oma töökoha aadressi või ka muu aadressi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks7 (edaspidi PNR direktiiv) reguleerib, et koguda tuleb andmeid lennureisija aadressi kohta. Seetõttu on vaja muuta PPVS-i sõnastust, et see vastaks direktiivis toodule. 7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016L0681&from=EN) 18 Teise muudatusena täiendatakse PPVS-i § 252 lõike 3 punkti 6 selliselt, et lennureisija broneeringuinfo andmed on lisaks reisidokumendi liigile ja numbrile, dokumendi väljastanud riigi nimele ja dokumendi kehtivuse lõppkuupäevale ka kehtiva viisa andmed. Muudatuse tegemise vajadus tuleneb reisidokumendi sisu erinevast tõlgendamisest Eesti õiguses ja rahvusvahelises mõttes. Eesti õiguses on reisidokumendi mõiste võimalik tuletada isikut tõendavate dokumentide seaduse § (edaspidi ITDS) 2 lõikest 2 ja § 3 lõikest 1. ITDS-i kohaselt ei kuulu viisa reisidokumendi määratluse alla. Samal ajal on Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühendus (edaspidi IATA) oma juhistes käsitlenud viisat ühe reisidokumendi liigina. Seega, juhul kui isik vajab sihtriiki jõudmiseks viisat, kogub lennufirma viisa andmeid koos kasutatava dokumendi andmetega oma süsteemidesse. IATA juhistele viitab ka Euroopa Komisjoni 28. aprilli 2017. a rakendusotsus lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo üksustele broneeringuinfo edastamisel kasutatavate ühiste protokollide ja andmevormingute kohta8. Kuna praegu, olenemata EL-i ja IATA käsitlusest, ei ole PPVS-is sätestatud õigust viisa andmeid koguda, siis täiendatakse punkti 6 õigusega koguda kehtiva viisa andmeid, et viia riigisisene õigus vastavusse PNR direktiivi, Euroopa Komisjoni rakendusotsuse ja IATA juhistega. Pärast muudatuste jõustumist viiakse seadusega vastavusse ka siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ § 4 lõike 2 punktid 5 ja 6, mis kordavad üle PPVS-is toodud andmekoosseisu. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt kehtestatakse PPVS-i §-s 361 uus politseiteenistuse staaži arvestamise alus. Alates 2021. aasta 1. jaanuarist viidi PPA struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo (edaspidi PPA RAB) ametnikud ja politseiametnikud üle Rahandusministeeriumi valitsemisalas olevasse Rahapesu Andmebüroosse (edaspidi RAM RAB). Politseiametnikud viidi PPA RAB-ist üle RAM RAB-i nii, et neil säilisid politseiametnikele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, eelkõige politseiametniku eripension. Kuna PPA politseiametnikud viidi RAM-i valitsemisalasse ametnikena, sätestati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) selgelt, et üleviidud politseiametnikele säilib politseipensioni õigus. Samuti lisati RahaPTS-i säte, mille järgi jätkub RAB-i politseiametnikul politseiteenistuse staaži arvestus, mis on aluseks politseipensioni tekkimise õigusele. Politseipensioni õigus säilis ainult neil RAM RAB-i üleviidavatel PPA RAB-i politseiametnikel, kes viidi uude asutusse üle PPA-st alates 1. jaanuarist 2021. aastal ning kes olid politseiteenistuses seisuga 2019. aasta 31. detsember. PPVS-i § 1111 lõike 1 järgi tekib õigus politseipensionile 55-aastasel isikul, kes oli 2019. aasta 31. detsembri seisuga politseiteenistuses ja kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest. RAM RAB-i üleviidud politseiametniku politseipensioni säilimise tingimused olid järgmised. 1. PPA RAB-i politseiametnik oli 31. detsembril 2019. aastal politseiteenistuses politseiametniku ametikohal. 8 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/759, 28. aprill 2017, lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo üksustele broneeringuinfo edastamisel kasutatavate ühiste protokollide ja andmevormingute kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017D0759&from=EN) 19 2. Punktis 1 nimetatud politseiametnik viidi alates 1. jaanuarist 2021. aastal üle RAM RAB-i. 3. RAM RAB-is jätkub üleviidud politseiametnikul politseiteenistuse staaži arvestus ning kui tal täitub 20-aastane politseiteenistuse staaž, on tal õigus politsei eripensionile. Selleks ajaks peab ta lisaks olema saanud ka kas 50- või 55-aastaseks. PPVS-i alusel tekib politseipensionile 55-aastaselt õigus politseiametnikul, kes oli PPVS-i jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses (§ 114 lõige 1) ning 50-aastaselt politseiametnikul, kes oli PPVS-i jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses (§ 117 lõige 1). 4. Viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži peab eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele ning politseiametnik peab minema pensionile vahetult politseiteenistusest. Kuna PPA RAB-i politseiametnike üleviimisel jätkub nende staažiarvestus ja pensionile jäämine ei sõltu sellest, et üleviidud politseiametnik peab jääma pensionile vahetult politseiteenistusest, siis loetakse ka see tingimus täidetuks. Lisaks on PPVS-i järgi võimalik politseiametniku tähtajalisel üleviimisel teise asutusse tema politseiteenistuse staaži jätkumine. PPVS-i § 361 lõike 1 punkti 5 järgi loetakse politseiteenistuse staaži hulka muu hulgas teenistuse aeg alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva PPVS-i 5. peatüki 41. jao alusel, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal või politseiametniku pensionile jäämine. PPVS-i 5. peatüki 41. jagu reguleerib politseiametniku teenistusse ja tööle võtmist teises asutuses ning rahvusvahelises organisatsioonis. PPVS-i § 63 lõike 1 järgi võib politseiametniku tema nõusolekul nimetada või tööle võtta valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale, sealhulgas osalemine rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht. See tähendab, et politseiametnikul on võimalik minna teatud ajaks tööle teise asutusse, kus tal samuti säilib politseiteenistuse staaži kogumise õigus. Selle eelduseks on, et teise ametiasutuse ametikoht eeldab politseilist ettevalmistust. PPA RAB-i politseiametnike üleviimisel RAM RAB-i võeti neilt see õigus ära, kuid ka RAM-i RAB-is võib olla ületoodud politseiametnikke, kes sooviksid roteeruda teise asutusse sellisele ametikohale, mis eeldab politseilist ettevalmistust, ning mis tagaks politseiteenistuse staaži jätkumise. Praegu õigusaktides sellist võimalust ei ole. Kõnesoleva eelnõuga sätestatakse PPVS-is, et kui RahaPTS-i alusel RAM-i RAB-i üle viidud politseiametnik roteerub teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseilist ettevalmistust, jätkub tema politseiteenistuse staaži arvestus. Teiseks tingimuseks on see, et politseiametnik läheb pensionile, kas RAM-i RAB-i ametikohalt või politseiteenistusest. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse politseiametniku vormiriietuse hüvitise maksmise korra ja hüvitise piirmäära kehtestamise volitusnormi. Kehtiva PPVS-i 371 lõike 82 järgi kehtestab vormiriietuse hüvitise maksmise korra ja piirmäärad siseminister või tema volitusel PPA peadirektor. Teatud politseiametnikele vormiriietuse hüvitamise regulatsioon lisati PPVS-i politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 810 SE. Muudatus tehti põhjusel, et politseiametnikud, kelle teenistusülesannete hulka kuulub Eesti presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri või tema volitatud isiku määratud isikute kaitsmine, ei saa seda üldjuhul teha politseiametniku vormiriietuses. Nõuded nende politseiametnike riietusele määravad etikett, riiklik protokoll ja töö eripära. Kehtiva 20 seaduse järgi kehtestab politseiametnikule vormiriietuse mitteandmise eest hüvitise maksmise korra ja hüvitise piirmäärad siseminister või tema volitusel PPA peadirektor. Politseiametniku vormiriietuse hüvitise maksmise korra ja hüvitise piirmäärade kehtestamise on siseminister alates 4. aprillist 2015. aastal volitanud Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse järgi PPA peadirektorile. Kuna PPA peadirektor juhib ameti tööd ja valvab eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka täitmise üle, siis ei ole põhjendatud, et vormiriietuse hüvitamise korra ja piirmäära kehtestab siseminister. Seetõttu jäetakse vormiriietuse hüvitamise korra ja piirmäära kehtestamise volitusnormist siseminister välja. Eelnõu § 1 punkti 14 järgi jäetakse politseiteenistusse võtmise üldistest nõuetest välja vanusenõue. PPVS-i § 38 järgi võib politseiametnikuna teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele. Teistes teenistust reguleerivates seadustes, sh ATS-is on teenistusse võtmise eelduseks täielik teovõime. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Muudatusega ühtlustatakse politseiteenistusse võtmise üldnõue teenistusse võtmise üldnõuetega, mis on sätestatud teistes seadustes. Eelnõu § 1 punktide 15–17 järgi täiendatakse politseiametnike teenistusse võtmiseks andmete kogumise korda. Esimese muudatuse järgi muudetakse PPVS-i § 42 pealkirja. Selles paragrahvis on praegu reguleeritud andmete kogumine, et otsustada isiku teenistusse võtmine. Kuna sisuliselt on tegemist politseiametnikuks kandideerija tausta kontrollimisega, muudetakse õigusselguse huvides paragrahvi pealkirja. Teise muudatusena täiendatakse PPVS-i § 42 lõiget 3 uue punktiga, mille järgi on PPA või KAPO peadirektoril või SKA rektoril õigus politseiteenistusse kandideerija isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks lisaks kehtivas seaduses loetletud võimalustele töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on kehtiva PPVS-i §-s 760 ning lisatakse kõnesoleva eelnõuga ka PäästeTS-i taustakontrolli regulatsiooni. Kuigi üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid saab töödelda ka ilma seaduses sätestatud aluseta, sätestatakse see politseiteenistusse kandideerijate isikuandmete töötlemisel seadusesse õigusselguse huvides. Kolmanda muudatusena sätestatakse PPVS-i § 42 lõikes 41, et isiku teenistusse võtmise otsustamiseks andmete kogumisel tuvastatud asjaolud võivad olla aluseks keelduda isiku teenistusse võtmiseks. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Kehtivas PPVS-i § 42 annab õiguse kontrollida politseiteenistusse kandideerija tausta, kuid seaduses ei ole selgelt sõnastatud, et kogutud andmed võivad olla aluseks, et keelduda isiku teenistusse võtmisest. PPVS-i § 42 reguleerib politseiteenistusse kandideerija isikuankeeti. Politseiteenistusse kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister määrusega. Siseministri praegu kehtiva määruse „Isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel, isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, elukoht, sidevahendid), perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga 21 sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine, kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning lisaks isikuteavet (keelte valdamine, erakonda kuuluvus, avalikust teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest, pensioni saamine riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni). Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust politseiteenistusse. Politseiteenistusse kandideerija puhul ei tohi esineda PPVS-is teenistusse võtmiseks välistavaid asjaolusid. PPVS-i järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta, kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused, kes on piiratud teovõimega, kelle terviseseisund ei vasta politseiametniku tervisenõuetele, kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. Kui politseiteenistusse kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu, ei võeta teda politseiteenistusse. Lisatav muudatus on sarnane juba kehtiva PPVS-i § 759 taustakontrolli regulatsiooniga ja kõnesoleva eelnõuga PäästeTS-i lisatava päästeteenistujate taustakontrolli regulatsiooni muudatustega. Neljas muudatus lubab PPA-l või KAPO-l PPVS-i § 42 lõike 42 kohaselt kontrollida politseiametniku sobivust politseiteenistusse ka tema teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid tema politseiteenistusse võtmise. Muudatuse põhjendused on samad eelnõu § 1 punkti 6 põhjendustega. Eelnõu § 1 punktid 18 ja 54 on seotud PPA ja KAPO peadirektori asetäitjate teenistuse tähtajaliseks muutmisega. PPVS-is täiendatakse § 44 lõiget 2, mis reguleerib tähtajalisi teenistuskohti. Kehtiva PPVS-i § 44 lõige 2 sätestab viieaastase tähtajaga teenistuskohtadena PPA ja KAPO peadirektori, PPA prefekti ja KAPO regionaalse osakonna juhi ning SKA politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ja politseiametnikust õppejõu ametikoha. Muudatuse kohaselt kehtestatakse viieaastane teenistustähtaeg ka PPA ja KAPO peadirektori asetäitjatele. Kehtivas õiguses kehtestati viieaastane teenistustähtaeg 1. aprillil 2013. aastal jõustunud ATS-iga avaliku teenistuse tippjuhtidele, kelleks on Riigikantselei veebilehe kohaselt ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, Riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, Häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar, Kaitseväe juhataja ning riigi peaprokurör. ATS-i käsiraamat selgitab: „Ministeeriumide kantslerid ja osa valitsusasutuste juhid on varasemalt juba tähtaegselt ametikohale nimetatud (vt nt 1996. a ATS § 21 lg 2 p 51). ATS kehtestab teenistustähtaja ka ministeeriumide asekantsleritele, Riigikantselei direktoritele ning nendele valitsusasutuste juhtidele, kes siiani on ametikohale nimetatud määramata ajaks. Asekantslerid ja Riigikantselei direktor kuuluvad juba täna kantslerite ning ametite ja inspektsioonide peadirektorite kõrval 22 avaliku teenistuse tippjuhtide gruppi, kellele kehtivad ühesugused nõuded ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtted. Nende ametikohale nimetamine kantslerite ja peadirektoritega samadel alustel aitab kaasa rotatsioonisüsteemi käivitamisele ning tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse kasvule.“ Kuigi PPA ja KAPO peadirektori asetäitja ametikohti ei ole Riigikantselei koostatud tippjuhtide loetelus, võib ka neid ametikohti pidada tippjuhtide ametikohtadeks, kellele peaks kehtima peadirektoritega samad nõuded. Nende ametikohale nimetamine avaliku teenistuse tippjuhtidega samadel alustel aitab samuti kaasa rotatsioonisüsteemi kasutuselevõtmisele ning kompetentsuse ja pühendumuse kasvule. Teiselt poolt võib määratud teenistustähtaeg toetada tippjuhtide motiveerimist ja suurendada mobiilsust tippjuhtide grupi sees, ennetades näiteks pinge- ja stressirohkest tööst tingitud väsimust või isegi terviseprobleeme. Seadusmuudatuse ajal teenistuses olevatele peadirektori asetäitjatele kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood, s.t pärast muudatust saavad ametis olevad peadirektori asetäitjad jätkata teenistuses vähemalt viie aasta jooksul. Eelnõu § 1 punkti 19 järgi jäetakse seadusest välja ametivande pidulik andmine riigilipu juures. Kehtiva PPVS-i § 45 lõike 3 kohaselt antakse ametivanne pidulikult riigilipu juures. Ametivande andmist ei pea korraldama seaduses, vaid selle võiks pigem kindlaks määrata asutuse sisekorras. Sarnane regulatsioon on ka PäästeTS-is, mis kõnesoleva eelnõu kohaselt samuti seadusest välja jäetakse. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt muudetakse politseiametniku teenistuslehele kantavaid andmeid. Kehtiva PPVS-i § 46 lõikes 1 on sätestatud, et politseiametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse politseiametniku ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg ja -koht, haridus ja eriala, ametivande andmise kuupäev ja koht, politseiteenistuse staaž, teenistusastme andmine ja muutmine, teenistuskäik, sealhulgas ametikohalt vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta, distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine. ATS-i § 124 lõikes 1 on sätestatud, et teenistuslehele kantakse ametniku kohta ees- ja perekonnanimi ning isikukood, ametivande andmise kuupäev ja koht, teenistuskäik, sealhulgas teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, käesoleva seaduse § 83 punktide 1 ja 7 alusel avaliku võimu teostamise õiguse peatumine ja distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine. Muudatusega jäetakse PPVS-ist välja teenistuslehele märgitavad dubleerivad andmed ja lisatakse viide teenistuslehe andmete sättele ATS-is. Eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt muudetakse PPVS-i § 47, mis reguleerib politseiametniku ametikohale vormistamist. Selle kohaselt peab politseiametniku ametikohale vormistamise haldusakt sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametikohale nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) selle ametiasutuse nimetus, kuhu isik teenistusse võetakse; 3) ametikohale nimetatava isiku teenistusaste; 4) ametikoht; 5) avaliku võimu teostamise volitus viitega selle aluseks olevale sättele või avaliku teenistuse seaduses nimetatud avaliku võimu teostamise ülesandele; 23 6) ametipalk ja lisatasud; 7) ametikohale asumise kuupäev; 8) määratud ajaks ametikohale nimetamise korral teenistustähtaeg; 9) katseaja määramisel selle kestus; 10) osalise tööajaga töötamise korral koormus; 11) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametikohale nimetamise kuupäeva seisuga; 12) vaidlustamisviide. ATS-i § 26 lõige 1 reguleerib ametniku ametikohale nimetamise haldusakti andmeid, milles sisalduvad samad andmed, mis sisalduvad PPVS-i §-s 47, välja arvatud politseiteenistusest tulenevad erisused, nagu politseiametniku ametikohale nimetatava isiku teenistusaste, ametipalk ja politseiteenistuse staaž. Muudatuse järgi jäetakse PPVS- i §-st 47 välja ATS-i § 26 lõikes 1 nimetatud ametikohale nimetamise dubleerivad andmed. PPVS-i §-i 47 jäetakse ainult politseiametniku ametikohale nimetamise andmete erisused, nagu politseiametniku teenistusaste ja politseiteenistuse staaž. Kehtiva PPVS-i järgi erineb ka politseiametniku palga mõiste ametniku palga mõistest, kuid politseinike palgasüsteemi muudatustega ühtlustatakse ka ametnike ja politseiametnike palga mõiste. Kehtiva PPVS-i järgi on politseiametniku palk ametipalk koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Politseiametniku ametipalk on astmepalk koos teenistusastmetasuga. Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav või selle alusel diferentseeritud palgamäär. Ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud lisatasudest, nagu valveaja-, ületunnitöö-, ööajal ja riigipühal tehtava töö ja puuduva ametniku ülesannete täitmise tasu. Ametniku põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Kuna pärast muudatuste jõustumist on politseinikel samamoodi ametnikega põhipalk, jäetakse politseiametniku ametikohale nimetamise haldusakti andmetest politseiametniku palga termin välja. Politseiametnike palgasüsteemi täpsemad selgitused on eelnõu § 1 punktide 29, 31 ja 51–53 selgituste juures. Eelnõu § 1 punktide 22 ja 23 järgi muudetakse PPVS-i § 60 lõikeid 1 ja 2. Kehtiva PPVS-i § 60 lõike 1 teise lause ja lõike 2 järgi laieneb kadetile õppepraktika ja politsei ülesannete täitmisesse kaasamise ajal ATS-i §-des 44, 45, 48–51 ja 53–60 ning PPVS-i 21. peatükis ja korrakaitseseaduse 5. peatükis, samuti PPVS-i §-des 71, 74, 76–781 ja 83– 92 sätestatu. See tähendab, et kadetile laieneb õppepraktika ajal ATS-i teenistuslähetusse saatmise, raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega ametniku teenistustingimuste, hukkumise, surma ja töövõime vähenemise sotsiaalsete tagatiste, tegevuse seaduslikkuse, üldiste kohustuste, täiendavate teenistusülesannete täitmise kohustuse, korralduse täitmisest keeldumise aluste, avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmise, asjaajamise ja vara üleandmise kohustuse, puuduva ametniku ülesannete täitmise ja ametniku streigikeelu regulatsioon. Kadeti kaasamisel politsei ülesannete täitmisesse laieneb talle ATS-ist ainult hüvitise maksmine vigastuse saamise või hukkumise korral. Lisaks ATS-i sätetele laienevad kadetile nii õppepraktika kui ka politsei ülesannete täitmisesse kaasamise ajal PPVS-i 21. peatükis (riiklik järelevalve – riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus, koostöö muude isikute ja asutustega ning asja sundkasutusse võtmine) ja korrakaitseseaduse 5. peatükis (vahetu sund – kohaldamise lubatavus ja pädevus, erivahendid, teenistusrelvad jne) samuti PPVS-i §-des 71 (tervisekontroll ja 24 arstiabi), 74 (varalise kahju hüvitamine) ja 76–781 (tööaeg, ületunnitöö, valveaeg, öötöö piirang) ja 83–92 (distsiplinaarvõim) sätestatu. PPVS-i § 60 lõigete 1 ja 2 muudatuse järgi jäetakse sätetest osa viiteid PPVS-ile välja ning samas täiendatakse sätteid viidetega ATS-ile. PPVS-is tunnistatakse kehtetuks politseiametniku varalise kahju hüvitamise (§ 74) ning distsiplinaarsüütegude, -vastutuse, -karistuse, -karistuse määramise õiguse, -menetluse eesmärgi, algatamise ja menetluse sätted (§-d 86–92). Edaspidi kohaldatakse politseiametnike varalise kahju ja distsiplinaarvastutusele ATS-i, siis täiendatakse PPVS-i § 60 lõike 1 teist lauset viitega ATS-i 8. peatükile (ametniku distsiplinaarvastutus) ning jäetakse välja viide PPVS-i §- dele 86–92 (politseiametniku distsiplinaarvastutus). PPVS-i § 60 lõikest 2 jäetakse välja PPVS-i §-d 74 ja 86–92 ning täiendatakse viitega ATS-i §-le 492 ja 8. peatükile. Muudatuste põhjendused on PPVS-i § 60 lõike 1 teise lause muudatuste põhjendustega samad. Eelnõu § 1 punkti 24 järgi tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 62, mis reguleerib puuduva politseiametniku ülesannete täitmist. Selles on sätestatud järgmised puuduva politseiametniku asendamise tingimused: 1. PPA või KAPO peadirektor või PPA põhimääruses sätestatud isik võib panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesanded teisele politseiametnikule. 2. Puuduvat politseiametnikku võib asendada kuni kuus kuud ja tähtaega võib pikendada üks kord, s.t asendada saab maksimaalselt 12 kuud. 3. Täiendavaid ülesandeid võib panna enam kui kaheks kuuks kalendriaastas üksnes politseiametniku kirjalikul nõusolekul. 4. Asendajale makstakse puuduva politseiametniku ametikoha astmepalka ja teenistusastmetasu, millele asendajal on õigus. Kui puuduva politseiametniku astmepalk on asendaja astmepalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk. ATS-i § 57 reguleerib puuduva ametniku ülesannete täitmist ning selles on sätestatud järgmised asendamise tingimused: 1. Ametisse nimetamise õigust omav isik võib ametiasutuse töö takistusteta jätkumiseks anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või mitmele ametnikule, kas vabastamata või vabastades nad enda ülesannete täitmisest. 2. Kui asendamise aeg ületab 60 kalendripäeva kalendriaastas, tuleb selleks küsida asendava ametniku nõusolek. 3. Ametnikule, kes täidab puuduva ametniku ülesandeid enda ülesannete kõrvalt, makstakse lisaks tema oma palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Ametnikul, kes on enda ülesannete täitmisest vabastatud, kuna ta täidab puuduva ametniku ülesandeid, säilitatakse tema senine palk. Kui asendatava ametniku põhipalk on suurem, siis makstakse asendavale ametnikule suuremat põhipalka, võttes arvesse asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahtu. ATS-i puuduva ametniku ülesannete täitmise regulatsioon kehtib ka eriteenistujatele, välja arvatud politseiametnikud ja tegevteenistujad. Puuduva ametniku asendamise põhimõtted on ATS-is ja PPVS-is sarnased, kuigi PPVS-i asendamise pikkuse säte on isegi piiravam. Muudatustega jäetakse PPVS-ist puuduva ametniku asendamise regulatsioon välja ja edaspidi kohaldatakse ka puuduva politseiametniku asendamisele ATS-i. 25 Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt muudetakse politseiametniku kasutamata puhkuse tasustamise ja arvestuse pidamise põhimõtteid. Kehtiva PPVS-i § 67 järgi hüvitatakse politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel kasutamata põhipuhkus rahas. Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, ei arvestata avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aega teenistusaja hulka, mille eest on politseiametnikul õigus saada põhi- ja lisapuhkust. Regulatsioon lisati PPVS-i 1. aprillil 2011. aastal jõustunud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadusega. Riigikogu veebilehel on avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse 891 SE seletuskirjas muudatust selgitatud järgmiselt: „Eelnõuga kavandatava §-ga 67 nähakse erisusena tavapärasest puhkusekorraldusest ette, et kui politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, hüvitatakse teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkus rahas. Kui politseiametniku teenistussuhe on peatatud seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, ei arvestata teenistussuhte peatumise aega teenistusaja hulka, mille eest on politseiametnikul õigus põhi- ja lisapuhkust saada. Käesoleval ajal puudub eriregulatsioon – politseiteenistussuhte peatamise ajaks kasutamata jäänud puhkust ei hüvitata, seda ei ole võimalik kasutada ja see aegub iga- aastaselt üldises korras.“. Riigikogus eelnõu menetlemise ajal tegid Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium muudatuse kohta järgmised märkused. Justiitsministeerium leidis, et PPVS-i § 67 lõikes 1 erisuse tegemine üldisest regulatsioonist on põhjendamatu, kui isik liigub ühest valitsusasutusest teise (st siis peaks teenistussuhe peatuma ja puhkust ei hüvitata rahas) ning sättest võibki välja lugeda seda, et tegemist on teisele ametikohale nimetamisega (seega on ta ametnik). Sotsiaalministeerium arvas, et eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks eelnõu § 67 lõike 1 järgi politseiametniku politseiteenistussuhte peatumisel seoses teisele ametikohale nimetamisega hüvitatakse kasutamata jäänud põhi- ja lisapuhkus rahas. Vastuseks Justiitsministeeriumi märkusele selgitas Siseministeerium järgmist: „[---] erisuse tegemine on põhjendatud ja kavandatav regulatsioon vajalik. Eelnõuga PPvSi lisatavas §-s 67 nähakse ette, et kui politseiametniku teenistussuhe peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega mis tahes vastuvõtvas asutuses, sealhulgas rahvusvahelises organisatsioonis, hüvitatakse teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkus rahas. Eeltoodu on erisuseks avaliku teenistuse seaduse § 134 lõikes 4 sätestatust9, mille kohaselt juhul, kui ametnik viiakse üle ATS § 471 alusel, siis makstakse talle lõpparve, kuid ei hüvitata kasutamata jäänud aegumata põhi- ja lisapuhkust rahas ning puhkuse arvestus jätkub teises riigi ametiasutuses või sama kohaliku omavalitsuse teises ametiasutuses ning puhkuse andmisel ei kohaldata töölepingu seaduse § 68 lõiget 4. Üleviimine teisele ametikohale PPVS § 63 alusel ei ole samaväärne avaliku teenistuse seaduse §-s 471 sätestatuga, sest politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse lähetatavas asutuses ajutiselt, mitte ei viida teda alaliselt üle teisele ametikohale teises asutuses. Politseiametniku nimetamisega või tööle võtmisega ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis ei ole politseiametnikul 9 Kuni 31. märtsini 2013. aastal kehtinud ATS. 26 tegelikkuses võimalik saamata jäänud puhkust kasutada, vaid tema suhtes kohaldatakse vastava rahvusvahelise organisatsiooni tööd või teenistust reguleerivaid õigusakte. Samuti ei ole eesmärgipärane seada vastuvõtva asutuse valmidus võtta endale ajutiselt tööle või teenistusse politseiametnik, sõltuvusse sellest, kui suures ulatuses on vastuvõttev asutus kohustatud võimaldama tal seni kasutamata jäänud puhkuse kasutamist. Politseiametniku politseiteenistussuhte peatamine töö tegemiseks teises asutuses saab olla eesmärgipärane üksnes siis, kui politseiametnik sellel ametikohal ka tegelikult tööd teeb. Samuti ei ole otstarbekas näha ette regulatsiooni, mille kohaselt kasutamata jäänud puhkuse aegumine peatuks, sest eeldatav politseiteenistusse tagasipöördumise aeg oleks alles kolme või kuue aasta pärast, samuti on võimalik jääda politseiametniku pensionile ka teenistusest või töötamisest vastuvõtvas asutuses.“. Sotsiaalministeerium märkis, et puhkuse eesmärk on anda töötajale või avalikule teenistujale töövaba aega töövõime taastamiseks ja välja puhkamiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega. Puhkust ei ole õigus hüvitada rahas, välja arvatud töösuhte või teenistussuhte lõppemisel. Sotsiaalministeerium leidis, et eelnõu seletuskiri ei anna piisavalt vastuseid, miks peetakse puhkuse rahas hüvitamist õigustatuks ja põhjendatuks olukorras, kus teenistussuhe on peatunud. Muudel juhtudel, kus teenistus- või töösuhe peatub, ei ole puhkuse väljamaksmine suhte kehtivuse ajal võimalik. Puhkuse rahas hüvitamine ei ole kooskõlas puhkuse eesmärgi ja töötaja tervise hoidmise huvidega. Asjaolu, et puhkuse väljamaksmine teenistussuhte kestel on lihtsam ja asutusele selgem lahendus, ei ole piisav argument taolise regulatsiooni kehtestamiseks. Siseministeerium selgitas vastuseks Sotsiaalministeeriumile, et üleviimine teisele ametikohale PPVS-i § 63 alusel ei ole samaväärne ATS-i §-s 471 sätestatuga, sest politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse lähetatavas asutuses ajutiselt, mitte ei viida teda alaliselt üle teisele ametikohale teises asutuses. Politseiametniku nimetamisega või tööle võtmisega ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis ei ole politseiametnikul tegelikkuses võimalik saamata jäänud puhkust kasutada, vaid tema suhtes kohaldatakse vastava rahvusvahelise organisatsiooni tööd või teenistust reguleerivaid õigusakte. Samuti ei ole eesmärgipärane seada vastuvõtva asutuse valmidus võtta endale ajutiselt tööle või teenistusse politseiametnik, sõltuvusse sellest, kui suures ulatuses on vastuvõttev asutus kohustatud võimaldama tal seni kasutamata jäänud puhkuse kasutamist. Politseiametniku politseiteenistussuhte peatamine töö tegemiseks teises asutuses saab olla eesmärgipärane üksnes siis, kui politseiametnik sellel ametikohal ka tegelikult tööd teeb. Lisaks küsis Sotsiaalministeerium eelnõu § 67 lõike 2 kohta, et miks ei ole teisele ametikohale nimetatud ametnikul õigust selle teenistusaja eest saada puhkust. Siseministeerium selgitas, et isik, kes on üle viidud teisele ametikohale, millel töötamine on avaliku teenistuse üldliik, saab põhi- ja lisapuhkust üldises korras ATS-i alusel, mitte PPVS-i alusel. Praeguseks on selgunud, et teise ametiasutusse tähtajaliselt üleviidud politseiametnikule kasutamata puhkuse hüvitamine rahas tekitab probleeme nii üleviidavale politseiametnikule kui teatud juhtudel ka ametiasutusele. Esimene muudatus arvestab eeltoodud põhjendusi, millele tuginedes sätestatakse PPVS- is tähtajalisel üleviimisel kasutamata puhkuse hüvitamine rahas võimaluse, mitte 27 kohustusena. Eelkõige peaks seadusesse jääma võimalus hüvitada nende politseiametnike kasutamata puhkus, kes lähevad rahvusvahelise organisatsiooni teenistusse või missioonile. Sellisel juhul on regulatsioon põhjendatud, sest siis ei ole tegelikult võimalik tema kasutamata puhkuse arvestuse jätkumine. Küll aga ei ole põhjendatud kehtivas PPVS-is olev erisus sellisel juhul, kui politseiametnik viiakse riigi sees tähtajaliselt üle ühest ametiasutusest teise. Sellisel juhul peab politseiametniku puhkuse arvestus vastuvõtvas asutuses jätkuma, sest iga teenistuja, sh politseiametnik vajab puhkust, et oma ülesandeid nõuetekohaselt täita. Kui politseiametniku puhkusearvestuse jätkumine vastuvõtvas rahvusvahelises organisatsioonis või missioonil ei ole võimalik, siis saab politseiametnikku saatev asutus tema kasutamata puhkuse rahas hüvitada. Teistel juhtudel peab politseiametniku puhkus jätkuma. Ka võib erisuse jätkumine saatvale asutusele kaasa tuua täiendava lisakulu, kui politseiametnik näiteks lühikese aja jooksul roteerub teise asutusse mitmel korral. Näide. PPA politseiametnik viiakse tähtajaliselt üle ministeeriumisse, kus ta töötab kolm aastat. Politseiametnik naaseb PPA-sse, kui tal on kasutamata puhkust 25 päeva. ATS-i § 33 lõike 13 alusel saab ta kasutamata 25 puhkusepäeva kaasa PPA-sse. Pärast PPA-sse naasmist viiakse politseiametnik tähtajaliselt üle päästeasutusse, ta ei ole oma 25 puhkusepäeva ära kasutanud, s.t kehtiva õiguse järgi peab PPA talle kasutamata puhkuse hüvitama. Teise muudatusena sätestatakse, et kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, siis kasutamata põhipuhkust ei hüvitata ning tema kasutamata põhipuhkuse arvestuse jätkumisele kohaldatakse ATS-i § 33 lõikes 13 sätestatut, välja arvatud juhud, kui puhkusearvestuse jätkumine ei ole võimalik ja politseiametnikule hüvitatakse kasutamata puhkus tema üleviimisel. Eelkõige on need juhud, kui politseiametnik viiakse tähtajaliselt üle rahvusvahelisse organisatsiooni. Riigisisesel ühest ametiasutusest üleviimisel teise ametiasutusse kohaldatakse edaspidi avaliku teenistuse üldist puhkusearvestuse jätkumise põhimõtet. Avaliku teenistuse üldine põhimõte on see, et ametniku roteerumisel teise asutusse jätkub tema puhkusearvestus selles asutuses, kuhu ta tähtajaliselt üle viiakse. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Arvesse tuleb võtta, et tähtajalise üleviimise korral ametniku puhkusearvestus jätkub selles ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise volitus. Puhkuse arvestus jätkub nii siis, kui ametnik viiakse üle vastuvõtvasse ametiasutusse, kui ka siis, kui ametnik naaseb saatvasse ametiasutusse. See tähendab, et ühelt ametikohalt vabastamine ei too kaasa hüvitise väljamaksmist kasutamata puhkusepäevade eest. Samuti ei saa lõpparvest ATS § 104 lg 3 alusel kinni pidada puhkusetasu väljateenimata põhipuhkuse eest. Puhkust on mõlemal juhul õigus saada alates üleviimise päevast ehk tähtajalise üleviimise korral ei rakendu TLS § 68 lg 4. TLS § 68 lg 4 kohaselt võib töötaja nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Enne tähtajalise üleviimise kasuks otsustamist on soovitav vastuvõtval ametiasutusel selgitada välja ametniku saadaolevad puhkusepäevad, nt esitades sellekohase taotluse saatvale ametiasutusele. Juhul kui ametnikuga lõpetatakse teenistussuhe perioodil, mil ta oli üle viidud, on ametniku teenistusest vabastamise ja väljateenitud, kuid kasutamata puhkusepäevade hüvitamise kohustus saatval ametiasutusel.“. 28 Eelnõu § 1 punktide 26–28 järgi muudetakse PPVS-i § 671 lõikeid 2 ja 3 ning lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. PPVS-i § 671 reguleerib politseiametniku õiguslikku seisundit teenistuse ja töötamise ajal teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses. PPVS-i § 671 lõigetes 2 ja 3 viidatakse muu hulgas PPVS-i § 86 punktidele 1 ja 2, §-le 74 ja §-dele 87–92 ning ATS-i §-le 49. Eelnõu järgi tunnistatakse PPVS-i §-d 74 (politseiametniku varalise kahju hüvitamine) ja 86–92 (politseiametniku distsiplinaarvastutus) kehtetuks ning ATS-i täiendatakse §-ga 492 (varalise kahju hüvitamine). Nende muudatuste tõttu jäetakse PPVS-i § 671 lõigetest 2 ja 3 välja viited PPVS-i § 86 punktidele 1 ja 2, §-le 74 ja §-dele 87–92 ning täiendatakse viitega ATS-i §-le 492. Muudatuse järgi tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 671 lõige 4. Kehtiva PPVS-i § 671 lõike 4 järgi kohaldatakse vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku suhtes PPVS-i § 86 punktis 3 sätestatut ja tema poolt teenistuse või töötamise kestel vastuvõtvas asutuses toime pandud vastav distsiplinaarsüütegu loetakse politseiametniku poolt toime pandud distsiplinaarsüüteoks. Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt tunnistatakse PPVS-i § 86, seega ka lõige 3 kehtetuks, mistõttu tunnistatakse kehtetuks ka PPVS-i § 671 lõige 4, milles viidatakse PPVS-i § 86 lõikele 3. Politseiametnike distsiplinaarmenetlust reguleerib edaspidi ATS, mis tähendab, et ka vastuvõtvas asutuses teenistuses oleva politseiametniku distsiplinaarmenetlust reguleerib ATS. Eelnõu § 1 punktide 29, 31 ja 51–53 muudatused on seotud politseiametnike palgasüsteemi muudatustega. Punkti 29 kohaselt asendatakse PPVS-i § 673 lõikes 1 ja § 1111 lõigetes 2–4 sõna ametipalk sõnaga põhipalk. Pärast politseiametnike palgasüsteemi muudatuste jõustumist makstakse politseiametnikele põhipalka, mis sisaldab nii kehtivat astmepalka kui ka teenistusastmetasu. Kuna PPVS-is hakatakse ametipalga asemel kasutama põhipalka, muudetakse vastavalt kõiki sätteid, milles kehtiva seaduse järgi kasutatakse ametipalka. PPVS-i § 673 lõikes 1 on sätestatud, et teise asutusse tähtajaliselt üle viidud politseiametnikule makstakse tema soovil politseiametniku ametipalka, mida talle maksti politseis enne teise asutusse üleviimist. Näide. Politseiametniku ametipalk on PPA-s kokku 2057 eurot. See moodustub politseiametniku 14. palgaastme palgamäärast 1965 eurot ja politseimajori teenistusastmetasust 92 eurot. Politseiametnik viiakse tähtajaliselt üle Siseministeeriumisse nõuniku ametikohale, mille põhipalk on 2000 eurot. Politseiametniku soovil makstakse talle Siseministeeriumis politseiametniku ametipalka 2057 eurot. Pärast muudatuse jõustumist on politseiametniku põhipalk PPA-s 2057 eurot ning tema soovil makstakse talle sama põhipalka ka Siseministeeriumi nõuniku ametikohal, kuigi nõuniku põhipalk on 2000 eurot. PPVS-i § 1111 lõige 1 reguleerib politseiametniku õigust saada politseipensioni. Selle järgi on õigus politseipensionile 55-aastasel politseinikul, kes on viimased viis aastat olnud politseiteenistuses, kellel on selleks ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž ning kes oli 2019. aasta 31. detsembril politseiteenistuses. PPVS-i § 1111 lõigetes 2–4 on sätestatud politseipensioni suurus ja suurendamine. Vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametniku pensioni suurus on 50% tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab 20-aastast politseiteenistuse staaži, suurendatakse 29 politseiametniku pensioni 2,5% tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Politseipensioni ülemmäär on 75% pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Näide. Politseinik saab 55-aastaseks ja tal on selleks ajaks 26-aastane politseiteenistuse staaž. Tema pensioni arvutamise aluspalk on 1697 eurot (10. palgaastme palgaaste 1605 eurot ning lisaks politseimajori teenistusastmetasu 92 eurot). Kuna politseinikul on pensioni saamiseks vajalikust miinimumstaažist kuus aastat pikem staaž, suurendatakse tema pensioni suurust 15% võrra (50% + 6 x 2,5%), s.t et politseiniku pensioni suurus on 65% tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast (astmepalk + teenistusastmetasu). Politseiniku pension on sellisel juhul 1103,05 eurot (65% pensioni aluspalgast 1697 eurot). Pärast muudatust võetakse politseipensioni aluspalgaks politseiniku põhipalk, mis sisaldab muu hulgas ka astmepalka ja teenistusastmetasu. Punkti 31 kohaselt muudetakse PPVS-i § 70, mis reguleerib politseiametniku palka. PPVS-i § 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse politseiniku palga ja põhipalga mõiste. Politseiametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavatest lisatasudest. Politseiametniku põhipalk on tema ametikohale vastava põhipalga vahemiku alusel määratud palk. See tähendab, et ametikoha põhipalk ei ole kindel summa, vaid see määratakse vahemikena, s.t määratakse põhipalga miinimum- ja maksimummäärad, kuid politseiametnikule määratakse põhipalgaks kindel summa. Sama põhimõte kehtib kogu avalikus teenistuses. ATS-i käsiraamatus selgitatakse: „Ametiasutuse palgajuhendis tuleks igale ametikohale määrata konkreetne põhipalk või põhipalga vahemik (põhipalga miinimum- ja maksimummäärad), mida üldjuhul nimetatakse palgaastmestikuks. [---] Kui sarnaste teenistusülesannete täitmise eest võib ametiasutuse palgajuhendis ette näha põhipalga vahemiku, siis ametniku konkreetne põhipalga määr fikseeritakse ametikohale nimetamise haldusaktis. Ametnikule tekitab põhipalga maksmise nõudeõiguse vaid tema ametikohale nimetamise haldusaktis fikseeritud põhipalk, mitte palgajuhendis toodud summad. Küll saab ametnik nõuda, et talle haldusaktiga määratud palk vastaks kõrgemalseisvates õigusaktides toodud piiridele, sh palgajuhendis kehtestatule. Konkreetse ametniku põhipalga määrab ametisse nimetamise õigust omav isik lähtudes sellest, millisesse palgagruppi ametnik kuulub, mis on ametniku teenistusülesanded (teenistusülesannete keerukus ja vastutus) ja missugused on ametniku teadmised, oskused ja kogemused. [---].“ Ametikoha põhipalga vahemike kehtestamine võimaldab määrata paindlikult ametnikule, sh politseiametnikule tema põhipalga, arvestades tema teadmisi, oskusi, kogemust, haridust, panust jms. Politseiametniku muutuvpalga all peetakse silmas ATS-is sätestatud muutuvpalka. See on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. ATS-i käsiraamatus on selgitatud, et „[---] tulenevalt tulemuspalga olemusest ei saa seda maksta tavapäraste teenistusülesannete täitmise eest, mille eest ametnikule makstakse põhipalka. Tulemuspalga maksmise eelduseks on üldjuhul: 1) ametniku ja ametiasutuse vahel on eelnevalt kindlaks määratud teenistusülesannete täitmise kriteeriumid; 2) eelnevalt määratletud kriteeriumid on vastavalt kokkulepitule täidetud või on neid ületatud. Näiteks võib ametnikule maksta tulemuspalka, kui ametiasutuse ja ametniku vahel on sõlmitud eelnev kokkulepe teenistusülesande täitmise kohta kindla tähtaja jooksul, kindlas mahus ja kindla kvaliteediga ning ametnik on kõik need kriteeriumid täitnud. 30 [---] Preemia osas märgib seadus, et seda saab maksta erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Preemiat eristab tulemuspalgast eelkõige see, et siin ei ole olulised eelnevalt määratletud kriteeriumid. Preemiat võib maksta igal ajal, kui ametnik on oma teenistusülesandeid täitnud erakordselt hästi. Täiendavaid teenistusülesandeid võib anda nii ATS §-s 53 ette nähtud juhtudel kui ka siis, kui ametnik on ise nõus täiendavaid teenistusülesandeid täitma. Nimelt on võimalik olukord, kus ametnik täidab lisaülesandeid, ent ei tee seda mitte ühekordselt ATS § 53 tähenduses, vaid püsivamalt (nt ülesanded, mis seonduvad EL-i projektidega). Need on ülesanded, mille jaoks ei ole mõistlik luua eraldi ametikohta, sest need täiendavad teenistusülesanded ei pruugi olla seotud iseseisva ametikohaga, vaid neid võidakse anda erinevatele ametnikele tulenevalt nende teadmistest ja oskustest. Ülesanne ei saa seetõttu olla osaks ametijuhendist, vaid on lisaks tavapärasele ametijuhendijärgsele tööle. Näide: Täiendavateks teenistusülesanneteks võivad olla koolituse läbiviimine, praktikandi juhendamine jms.“ Seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavate lisatasude all peetakse silmas järgmisi seaduses sätestatud lisatasusid: 1) valveajatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 ametniku põhipalgast; 2) ületunnitöötasu, mille eest makstakse ametnikule 1,5-kordset põhipalka; 3) öötöötasu, mille eest makstakse ametnikule 1,25-kordset põhipalka; 4) riigipühal töötamise tasu, mille eest makstakse ametnikule 2-kordset põhipalka; 5) puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstav tasu. PPVS-i politseiametniku palgaregulatsiooni muudetud sõnastus on sarnane ATS-i ametniku palga sõnastusega. Kuna aga politseinikel on õigus politseipensionile, mida arvestatakse politseiametniku palga järgi, on õigusselguse huvides oluline, et politseiniku palk on reguleeritud ka PPVS-is. PPVS-i § 70 lõikes 3 sätestatakse politseiametnike põhipalga vahemike, lisatasude jms maksmise kehtestamise volitus. Kehtiva seaduse järgi kehtestab politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise aluste ja ulatuse siseminister määrusega. Politseiametnike palgamäärasid, nende diferentseerimise ja lisatasude maksmise aluseid ning teenistusastmetasu suurust reguleerib praegu PPVS- i § 70 lõike 6 alusel kehtestatud siseministri 2. mai 2013. aasta määrus nr 18 „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“ ja 24. aprilli 2013. aasta määrus nr 17 „Kaitsepolitseiameti politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ja teenistusastmetasu suurus“. Samamoodi kehtiva korraga, kuid arvestades politseinike palgasüsteemi muudatusi, kehtestab politseiametniku ametikohtadele ametikohale vastavad põhipalga vahemikud, põhipalga diferentseerimise alused ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse samuti siseminister, kuid seaduses ei täpsustata, millise aktiga need kehtestatakse. Eelnõu VTK-s on selgitatud: „Koos palgakorralduse ühtlustamisega integreerida päästeteenistujate, politseiametnike, KAPO tavaametnike, tegevväelaste, vanglaametnike, prokuröride ja diplomaatiliste ametikohtade määruse tasandil reguleeritud palgakorralduse komponendid asutuste palgajuhendisse, mille kehtestab minister käskkirjaga (KV puhul KV juhataja). Avaliku teenistuse palgakorraldus on pärast uue ATS jõustumist detsentraliseeritud ning jätab ametiasutustele piisavalt avara 31 ruumi enda eripärast lähtuva palgasüsteemi kujundamiseks. Kuna ülejäänud avalikus teenistuses on loobutud palgasüsteemi kujundamisest seaduse ja määruste tasandil, ei ole vaja ka erisusi nendest vaja luua seaduse ja määruste tasandil.“. ATS-i käsiraamatus on selgitatud ATS-i palgaregulatsiooni ühe põhimõttena: „[---] palgasüsteemi jäikuse ning administreerimiskoormuse vähendamine – selleks kaotatakse tsentraalne palgaastmestik (mis oli ette nähtud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusega) ning igal ametiasutusel on võimalik enda palgasüsteemi kujundada ATS-is sätestatud üldistest põhimõtetest ja kriteeriumidest lähtudes, kuid oma ametiasutuse eripäraga arvestades. Seega näevad ATS § 63 lg-d 2 ja 4 ette, et palgajuhendi kehtestab valitsusasutustes vastavalt ka minister või riigisekretär (erisused on ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei suhtes), lähtudes ATS-ist ja selle alusel antud määrusest. Põhiseaduslikes institutsioonides ning neid teenindavates ametiasutustes kehtestab palgajuhendi üldiselt ametiasutuse juht üksnes ATS-i põhimõtetest lähtudes (Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus, esimese ja teise astme kohtutes justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse, kohaliku omavalitsuse üksuses kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu).“ ATS-is ei ole sätestatud, millise dokumendiga tuleb ametiasutuse palgakorralduse regulatsioon kehtestada, mistõttu ei pea seda tegema ilmtingimata määrusega. Paljude ametiasutuste palgakorraldust reguleerib ametiasutuse palgajuhend, milles on sätestatud ka palgamäärade vahemikud. ATS-i järgi kehtestavad minister ja riigisekretär ATS-i § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud määrusest lähtudes vastavalt ministeeriumi ja Riigikantselei ning ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi. Praeguseks ei ole määrust kehtestatud, seega ei tulene määrusest, et ametiasutuse palgakorraldust peaks reguleerima määrus. Üldiselt on avalikus teenistuses loobutud palgasüsteemi kujundamisest seaduse ja määruste tasandil ega ole vaja ka politseiametnike palgakorralduse erisusi luua määruse tasandil. Seetõttu sätestatakse edaspidi ka politseiametnike palgamäärad siseministri määruse asemel siseministri käskkirjas. Arvestades eeltoodud VTK ja ATS-i käsiraamatu selgitusi kehtestab edaspidi politseiametnike palgakorralduse, põhipalga vahemike jms seonduva siseminister, aga seda ei pea tegema määrusega. PPVS-i § 70 lõikes 4 sätestatakse, et PPA, KAPO või SKA palgajuhendi kehtestab siseminister või tema volitusel vastavalt kas PPA või KAPO peadirektor või SKA rektor. Palgajuhendis nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord. Kehtiva seaduse järgi saab PPA või KAPO palgajuhendi kehtestada ainult siseminister. Muudatuse järgi lisatakse PPVS-i, et siseminister võib politseiametnike palgajuhendi kehtestamise volitada ka teisele isikule. Põhimõte, mille järgi kehtestab minister ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi, võeti PPVS-i üle 2013. aasta 1. aprillil jõustunud ATS-ist. ATS-i § 63 lõike 4 järgi kehtestab minister ATS-i § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud määrusest lähtudes ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Lähtudes ATS-i üldistest põhimõtetest ning ATS § 10 lg 1 p 5 alusel kehtestatavast Vabariigi Valitsuse määrusest, kehtestab iga ametiasutus oma palgajuhendi (valitsusasutuste puhul kehtestab palgajuhendi vastavalt kas 32 riigisekretär või minister kogu valitsemisala suhtes käskkirjaga). [---] Seega on avaliku teenistuse palgakorraldus detsentraliseeritud ning jätab ametiasutusele piisavalt avara ruumi enda eripärast lähtuva palgasüsteemi kujundamiseks. Valitsusasutustes ministeeriumi tasandil ühe palgajuhendi kehtestamise eesmärgiks on kujundada ühes valitsemisalas ühtne palgapoliitika, tagada selle läbipaistvus ja ka sisemine õiglus (palgajuhendi võib minister kehtestada ka erinevate käskkirjadega ametiasutuste kaupa). Palgajuhendist peab selguma selle ametiasutuse või valitsemisala kogu palgakorraldusega seonduv. [---] Täpsemad juhised valitsusasutuste palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise osas saavad valitsusasutused Vabariigi Valitsuse ATS § 10 lg 1 p 5 alusel kehtestatavast määrusest. Meelde tuleb jätta, et palgajuhendiga võib kehtestada seaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses sätestatust täpsemaid tingimusi, kuid ei tohi teha erandeid neis toodud reeglitest. Nt ei või palgajuhendiga ette näha täiendavaid tasusid või näha ette muutuvpalga maksmist suuremas ulatuses kui 20% kavandatavast põhipalgast.“ ATS-i § 10 lõike 10 punktis 5 nimetatud määrust ei ole praeguseks kehtestatud, seega on palgajuhendite kehtestamisel juhindutud seaduses sätestatud üldistest põhimõtetest. Palgajuhendi kohustuslikud elemendid on loetletud nii ATS-i § 63 lõikes 1 kui ka PPVS- i § 70 lõikes 61. ATS-is on need järgmised: 1) ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik. Ametiasutuse palgajuhendis tuleb igale ametikohale määrata konkreetne põhipalk või põhipalga vahemik (põhipalga miinimum- ja maksimummäärad), mida üldjuhul nimetatakse palgaastmestikuks. Palgaastmestiku koostamisel saab ametiasutus lähtuda Rahandusministeeriumi koostatud palgaanalüüsidest, mis on tehtud teenistusgruppide baasil. Teenistusgruppide baasil tehtud analüüs annab ülevaate vastava teenistusgrupi palgatasemest teistes ametiasutustes ja võimalusel ka üldturul, aidates nii ametiasutusel määratleda konkurentsivõimelist palgataset. 2) muutuvpalga maksmise tingimused ja kord. Muutuvpalga maksmise kriteeriumid on sätestatud ATS-i §-s 61 lg-s 5. Ametiasutuse palgajuhendis tuleks kindlasti määratleda, mis tingimustel muutuvpalka makstakse (kas muutuvpalga maksmine on võimaldatud ainult teatud ametnikegruppidele, milliste kriteeriumide täitmisel makstakse tulemuspalka, millal makstakse preemiat ja millal lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis määras tulemuspalka makstakse jne). Samuti peaks palgajuhend andma vastuse muutuvpalga maksmise korra kohta (nt kas makstakse ühekordselt või teatud aja töö eest, kes teeb ettepaneku muutuvpalga maksmiseks jne). Tähele tuleb panna, et muutuvpalka saab määrata üksnes eelarveraha olemasolul. 3) muude lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord. Need on ATS-i § 38 lg-s 3 (valveaeg), § 39 lg-s 6 (ületunnitöö), § 40 lg-tes 3 ja 4 (öötöö ja riigipühal tehtav töö) ning §-s 57 (puuduva ametniku ülesannete täitmine) sätestatud lisatasud ja hüvitised. Ametiasutuse palgajuhendis peaks olema kajastatud ka nende palgakomponentide maksmise tingimused (nt valveaja puhul on märgitud, et see peab moodustama vähemalt ühe neljandiku ametniku palgast, kuid palgajuhendis võib ette näha ka suurema määra jne) ja kord (millal lisatasusid ja hüvitisi makstakse, kes teeb ettepaneku lisatasude ja hüvituste maksmiseks, millal ja millises vormis peab ametnik teatama, kui ta soovib lisatasu asemel saada vaba aega või vastupidi jne.). 4) palga maksmise aeg ja viis ehk palga maksmise kord. ATS-i § 62 lõike 1 kohaselt maksab ametiasutus ametnikule palka vähemalt üks kord kuus ning sama paragrahvi 33  lõike 3 järgi kannab nii palga kui ka muu tasu ametniku määratud pangakontole. Palgajuhendis võib ATS-is sätestatud korda täpsustada, määrates, mis kuupäeval või kuupäevadel palka makstakse (kas üks kord või enam kordi kuus), sh millal makstakse palka, kui palgapäev langeb puhkepäevale, kas palka makstakse kokkuleppel ka muul viisil kui ülekande tegemisega pangakontole vms10. Seega, seadustes on sätestatud palgajuhendi kohustuslikud tingimused, millest tuleb kinni pidada. Palgajuhendiga võib kehtestada seaduses sätestatust täpsemaid tingimusi, kuid ei tohi teha erandeid neis toodud reeglitest. Palgajuhendiga ei saa kehtestada lisatasusid ega muutuvpalga maksmist suuremas ulatuses kui 20% põhipalgast. Kuna sisuliselt on tegemist iga asutuse töökorraldusliku küsimuse lahendamisega, on otstarbekas, et ametiasutuse palgajuhendi saab kehtestada ka ametiasutuse juht. Selleks antakse ministrile õigus volitada PPA palgajuhendi kehtestamine tema volitatud isikule. Kehtiva PPVS-i §-s 70 on politseinike palgamääruse kehtestamise volitusnorm lõikes 6 ja palgajuhendi kehtestamise volitusnorm lõikes 61. Pärast kõnesolevat muudatust on volitusnormid PPVS-i § 70 lõigetes 3 ja 4. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas (edaspidi HÕNTE) on sätestatud, et seaduse peatükile või muule struktuuriosale uue sõnastuse andmisel tuleb võimaluse korral õigusloome ökonoomia eesmärgil säilitada struktuuriosasiseselt sätete endine numeratsioon, et vältida lisamuudatusi, mis on tingitud sise- või välisviidete või rakendusaktide muutmise vajadusest. Volitusnormi asukoha muutmine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel. HÕNTE käsiraamatus on selgitatud: „Volitusnormi asukohta võib näiteks muuta juhul, kui seda põhjendatult tingib seaduse loogiline struktuur või on vaja ka rakendusakti sisu muuta, sest kui muutub volitusnormi asukoht, siis on vaja ka rakendusakti kehtetuks muutumise vältimiseks preambulis õigel ajal muuta akti aluseks olevat volitusnormi.“. Kõnealuste muudatuste puhul tingib volitusnormide muudatuse PPVS-i § 70 sõnastamise loogiline struktuur ning rakendusaktide muutmise sisu on palgasüsteemi muudatuste tõttu igal juhul vaja muuta. Võrreldes kehtiva seadusega jäetakse PPVS-ist välja politseiametnikele, PPA ja KAPO peadirektoritele, PPA ja KAPO peadirektori asetäitjatele, SKA rektorile ja PPA prefektidele palga määramise pädevus. Kehtiva PPVS-i järgi määrab politseiametniku palga PPA peadirektor või PPA põhimääruses sätestatud isik, KAPO peadirektor või SKA rektor käskkirjaga. PPA peadirektori, KAPO peadirektori, PPA peadirektori asetäitja ning KAPO peadirektori asetäitja ja prefekti palga määrab siseminister. Avaliku teenistuse üldise põhimõtte kohaselt nimetab ametniku ametikohale ametiasutuse juht või tema volitatud isik. Ametikohale nimetamine on otseselt seotud palga määramisega, seega määrab ka ametniku palga ametiasutuse juht või tema volitatud isik. PPVS-i järgi nimetab politseiametniku ametikohale PPA peadirektor või PPA põhimääruses nimetatud isik. PPA põhimääruse järgi on PPA peadirektori asetäitjal ja prefektil nendele alluva struktuuriüksuse ametnike ja koosseisuväliste politseiametnike suhtes ATS-is ja PPVS-is sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused. See tähendab, et lisaks peadirektorile võib politseiametniku ametikohale nimetada ka peadirektori asetäitja, prefekt. Kõnesoleva eelnõu ühe muudatusena muudetakse politseiametniku ametikohale nimetamise pädevust. Muudatuse kohaselt nimetab politseiametniku ametikohale PPA peadirektor või tema volitatud isik. Seega määrab ka politseiametniku palga peadirektor või tema volitatud isik. Seega ei ole vaja PPVS-is eraldi reguleerida, kes politseiametnikule palga määrab. 10 ATS-i käsiraamat 34 ATS-i § 22 lõige 1 sätestab, et ametniku ametikohale nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul, samuti organil või tema volitatud isikul. PPVS-is on PPA ja KAPO peadirektori ametikohale nimetamise pädevust täpsustatud ja selle kohaselt nimetab nii PPA kui ka KAPO peadirektori ametikohale Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni. KAPO peadirektori ametikohale nimetamisel kuulatakse lisaks ära ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamus. Vabariigi Valitsuse korralduste „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohale nimetamine uueks tähtajaks“ ja „Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikohale nimetamine uueks tähtajaks“ kohaselt on valitsus volitanud PPA ja KAPO peadirektori palga määramise siseministrile. PPVS-i kohaselt nimetab KAPO ja PPA peadirektori asetäitjad ja PPA prefektid ametikohale siseminister vastavalt KAPO või PPA peadirektori ettepanekule. Seega määrab ka peadirektori asetäitjate ja prefektide palga siseminister. Punkti 51 kohaselt muudetakse PPVS-i § 1112 sõnastust. Kehtiva PPVS-i § 1112 reguleerib politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alust. Sättes tehakse muudatused vastavalt politseinike palgasüsteemi muudatustele. PPVS-i § 1112 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse politseipensioni aluspalga mõiste ja aluspalga valimise tingimused. Kehtiva PPVS-i järgi võetakse politseipensioni arvutamise aluseks politseiniku ametipalk, mis on: 1) politseiniku viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja 2) tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Muudatuse kohaselt saab politseiametnik pensioni aluspalgaks valida, kas: 1) viie viimase aasta jooksul määratud soodsaima põhipalga või 2) teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaima politseiametniku astmepalga ja teenistusastmetasu. Mõlemal juhul arvestatakse põhipalka või ametipalka suuruses, mis kehtis politseiametniku töötamise ajal sellel ametikohal, ning millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Samasugused põhimõtted kehtivad ka praegu ja neid eelnõu kohaselt ei muudeta. Kui muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, saab politseiametnik pensioni arvutamise aluseks valida soodsaima politseiametniku astmepalga ja teenistusastmetasu kuni 2026. aasta 31. detsembrini, kui möödub viis aastat politseinike palgasüsteemi muudatuste jõustumisest. Pärast seda saab politseiametnik valida pensioni aluseks viie viimase aasta soodsaima põhipalga. Kehtiva PPVS-i kohaselt koosneb politseiametniku palk ametipalgast (ametikoha palgaastmele vastav palgamäär ning lisaks teenistusastmetasu), tasandustasust, regioonitasust, lisatasust täiendavate teenistusülesannete täitmise eest ja lisatasudest eritingimustes töötamise eest (öötöötasu, lisatasu riigipühadel töötamise eest, ületunnitöö eest, lisatasu valveaja eest, asendustasu ja lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest). Kehtiva korra järgi ei võeta pensioni arvutamisel arvesse politseinikule makstavat tasandustasu, regioonitasu, lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest ega 35 lisatasusid eritingimustes töötamise eest. Muudatuse kohaselt arvatakse politseiniku põhipalga hulka ametipalk, tasandustasu ja regioonitasu. Tasandustasu makstakse politseiametnikule ametipalgast kõrgema palgataseme tagamiseks. Politseiametnikule lisatasu maksmist võimaldab siseministri määrus „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“. Määruse kohaselt võib politseiametnikule maksta lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete täitmise eest vastavalt PPA palgajuhendile ja SKA töötasustamise korrale. Määruse järgi võib palgamäärasid diferentseerida politseiametnike ametikohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Seega võimaldab määrus maksta politseiametnikule lisatasu ametikohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Uue ATS-i jõustumisel 1. aprillil 2013. aastal muutus ametnike palga maksmise regulatsioon: ametnikele kehtestati põhipalk ning lõpetati eraldi lisatasude maksmine teenistusaastate, akadeemilise kraadi ja võõrkeelte eest. Kõik nimetatud lisatasud, samuti lisatasu täiendavate ülesannete eest, mida maksti palgataseme tagamiseks, viidi ametnikel põhipalga hulka. Arvestuse aluseks võeti ATS-i jõustumise kuule eelnenud kalendrikuul ametnikule määratud palk (ametipalk koos seaduses või seaduse alusel määratud perioodiliste lisatasudega). Lisatasud võisid olla näiteks seaduse alusel makstav lisatasu teenistusaastate, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise eest või Vabariigi Valitsuse määruse alusel makstav lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest.11 Ka politseiametnikele maksti eespool nimetatud lisatasusid ATS-i alusel ning nii ametnike kui politseiametnike üheks palgakomponendiks oli lisatasu täiendavate ülesannete täitmise eest. Oma olemuselt oli see tasu, mida maksti kokkuleppepalga tagamiseks, sest palgaastmele vastav palgamäär ei võimaldanud suuremat palka maksta, lisatasu saamiseks täiendavaid ülesandeid täitma ei pidanud. Uue ATS-i jõustumisel viidi lisatasu täiendavate ülesannete täitmise, akadeemilise kraadi ja võõrkeelte oskuse eest ametniku põhipalga hulka, sest palgareformi tulemusel ei võinud ametniku palk väheneda. Politseiametnike palgasüsteem põhipalga kehtestamist samamoodi ametnikega ei võimaldanud, sest politseiametniku palk koosneb muuhulgas astmepalgast koos teenistusastmetasuga, mis on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks. Pärast uue ATS-i jõustumist jätkati politseiametnikele lisatasu maksmist täiendavate ülesannete täitmise eest kahel erineval juhul: 1) palga säilitamiseks, kui politseiametnik tegelikult täiendavaid ülesandeid ei täitnud (palga osa) ning 2) tegelikult täiendavate ülesannete täitmise eest (perioodiline lisatasu). Kahel erineval juhul sama termini kasutamine tekitas ebaselgust ning selleks, et oleks võimalik eristada, millist listasu makstakse tegelikult täiendavate ülesannete täitmise eest ning millist lisatasu palga säilitamiseks, täiendati PPA palgajuhendit ja SKA töötasu maksmise korda alates 2017. aastast terminiga tasandustasu. Pärast politseinike palgasüsteemi muudatuste jõustumist arvestatakse politseipensioni arvutamise aluste hulka lisaks ametipalgale ka tasandustasu. Politseiametnikele regionaaltasu maksmise aluseks on samuti siseministri määrus, millega on kehtestatud politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatus. Määruse järgi võib politseiametnike palgamäärasid 11 Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, kättesaadav http://www.avalikteenistus.ee/index.php?id=39856 36 diferentseerida kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel vastavuses PPA palgajuhendiga ning SKA töötasustamise korraga. Politseiametnike palkade suurendamine piirkondlikkuse alusel on täpsemalt reguleeritud PPA palgajuhendis. Selle järgi makstakse Ida prefektuuri politseiametnikele, kelle töökoha asukoht on Ida-Viru maakonnas kuni 250 eurot kuus, Põhja prefektuuri politseiametnikele kuni 200 eurot kuus. Politseiametniku palga suurendamine ametikoha asukoha, s.o regionaalsuse ehk piirkondlikkuse järgi on põhjendatud sellega, et teatud piirkondadesse on keeruline vajaliku kvalifikatsiooniga ametnikke värvata, arvestada tuleb palgakonkurentsiga ning eri piirkondades võib ametnike töö olla erineva intensiivsusega. Kuna regioonitasu arvatakse politseiniku põhipalga hulka, võetakse see ka politseipensioni arvutamisel arvesse. Politseipensioni arvutamisel ei võeta arvesse eritingimustes töötamise ega muid lisatasusid, kuna neid ei arvestata põhipalga hulka. Eritingimustes töötamine ATS-i ja TLS-i tähenduses on töötamine ööajal ja riigipühal ning üle ettenähtud normtööaja. Eritingimustes töötamise eest makstavat tasu ei loeta ametniku põhipalga hulka, seetõttu ei võeta seda arvesse ka politseipensioni arvutamisel. Samuti ei võeta politseipensioni arvutamisel arvesse politseiametnikule makstavat lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, kuna seda loetakse muutuvpalgaks. Kehtivas PPA palgajuhendis on sätetatud, et juhi poolt antud, kuid ametijuhendis fikseerimata teenistusülesannete täitmise eest makstakse politseiametnikule lisatasu sõltuvalt nende ülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse ühekordse või tähtajalise lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kalendriaasta lõpuni. Küll aga võetakse politseipensioni arvutamisel arvesse JAS-i § 16 lõike 2 alusel KAPO politseiametniku põhipalga suurendus, kui KAPO politseiametnik täidab julgeolekualast ülesannet, mille eest suurendatakse tema põhipalka. Kuna edaspidi kehtestatakse nii PPA, SKA kui ka KAPO politseiametnikele palga maksmiseks põhipalgavahemikud, siis saab KAPO politseiametnikule põhipalga määramisel arvestada ka julgeolekualase ülesande täitmise eest ettenähtud põhipalga suurendusega. Oluline on, et KAPO politseiametniku põhipalk ei oleks suurem kui tema ametikoha põhipalgavahemik. Näide 1. Politseipensioni suuruse arvutamine, kui politseiniku põhipalk koosneb astmepalgast, teenistusastmetasust ja tasandustasust Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Politseinik läheb pensionile 2025. aasta 1. jaanuaril, s.o kolm aastat pärast muudatuse jõustumist. Ta on selleks ajaks saanud 50- aastaseks ja tal on 26-aastane teenistusstaaž. Pensionile jääva politseiniku pensioni suurus on 65% pensioni arvutamise aluspalgast (20-aastase staaži eest 50% ning lisaks iga järgmise aasta eest 2,5%, s.o kuue lisastaažiaasta eest 15% palgast). Enne pensionile jäämist oli politseiniku ametipalk 2020. ja 2021. aastal kokku 1658 eurot, mis moodustus 10. palgaastme palgamäärast 1605 eurot ja vanemkomissari teenistusastmetasust 53 eurot. Lisaks ametipalgale maksti politseinikule ka tasandustasu summas 42 eurot kuus. Seega oli politseiniku palk 2020. ja 2021. aastal kokku 1700 eurot, kuid kuni 2022. aastal jõustunud muudatuseni ei võetud pensioni arvutamisel arvesse tasandustasu. Politseiniku põhipalk moodustub pärast muudatuse jõustumist 2022. aastal 10. palgaastme palgamäärast 1658 eurot, teenistusastmetasust 53 eurot ja tasandustasust 42 eurot, kokku 37 1700 eurot. Pärast muudatuse jõustumist võetakse politseipensioni arvutamise aluseks 1700 eurot. 2025. aastal pensionile jääval politseinikul on pensioni arvutamise aluse valimiseks kaks võimalust: 1. Politseinik valib pensioni suuruse arvutamise aluseks 2021. aastal makstud ametipalga 1658 eurot ja tema pension on sellisel juhul 1077,70 eurot (65% ametipalgast). 2. Politseinik valib pensioni suuruse arvutamise aluseks 2024. aastal makstud põhipalga 1700 eurot ja tema pension on sellisel juhul 1105 eurot. Näide 2. Politseipensioni suuruse arvutamine, kui politseiniku põhipalk koosneb astmepalgast, teenistusastmetasust, tasandustasust ja regioonitasust Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Politseinik läheb pensionile 2025. aasta 1. jaanuaril, s.o kolm aastat pärast muudatuse jõustumist. Ta on selleks ajaks saanud 50- aastaseks ja tal on 26-aastane teenistusstaaž. Pensionile jääva politseiniku pensioni suurus on 65% pensioni arvutamise aluspalgast (20-aastase staaži eest 50% ning lisaks iga järgmise aasta eest 2,5%, s.o kuue lisastaažiaasta eest 15% palgast). Enne pensionile jäämist oli politseiniku ametipalk 2020. ja 2021. aastal kokku 1658 eurot, mis moodustus 10. palgaastme palgamäärast 1605 eurot ja vanemkomissari teenistusastmetasust 53 eurot. Lisaks ametipalgale maksti politseinikule ka tasandustasu summas 42 eurot kuus ning regioonitasu 250 eurot kuus Ida prefektuuris Ida-Viru maakonnas politseiametniku ametikohal töötamise eest. Seega oli politseiniku palk 2020. ja 2021. aastal kokku 1950 eurot, kuid kuni 2022. aastal jõustunud muudatuseni ei võetud pensioni arvutamisel arvesse tasandustasu ja regioonitasu. Politseiniku põhipalk moodustub pärast muudatuse jõustumist 2022. aastal 10. palgaastme palgamäärast 1658 eurot, teenistusastmetasust 53 eurot, tasandustasust 42 eurot ja regioonitasust 250 eurot, kokku 1950 eurot. Pärast muudatuse jõustumist võetakse politseipensioni arvutamise aluseks 1950 eurot. 2025. aastal pensionile jääval politseinikul on pensioni arvutamise aluse valimiseks kaks võimalust. 1. Politseinik valib pensioni suuruse arvutamise aluseks 2021. aastal makstud ametipalga 1658 eurot ja tema pension on sellisel juhul 1077,70 eurot (65% ametipalgast). 2. Politseinik valib pensioni suuruse arvutamise aluseks 2024. aastal makstud põhipalga 1950 eurot ja tema pension on sellisel juhul 1267,50 eurot. Kaks erinevat pensioni aluse arvutamise võimalust on vajalikud, et politseiametnik saaks vajaduse korral valida endale soodsaima pensioni arvutamise aluspalga ka sellest ajast, kui pensioni arvutamisel võeti aluseks ainult ametipalk. Kui enamasti on soodsaim politseiametniku viimane põhipalk, siis teatud juhtudel võib soodsaim olla ka varasem ametipalk. Seda näiteks juhtudel, kui politseinik on enne muudatuse jõustumist viie viimase aasta jooksul olnud kõrgema ametipalgaga ametikohal. PPA palgajuhendi kohaselt makstakse politseiametnikele regioonitasu Ida prefektuuri Ida-Viru maakonnas ja Põhja prefektuuris töötavatele politseiametnikele. Muudatuse kohaselt võetakse nimetatud piirkondades töötavate politseinike pensioni arvutamisel arvesse ka regioonitasu. Regioonitasu ei maksta Lääne ja Lõuna prefektuuris ning Ida 38 prefektuuri Lääne-Viru maakonnas töötavatele politseiametnikele. See tähendab, et nimetatud piirkondades töötavate politseinike pensioni arvutamisel regioonitasu arvesse ei võeta. PPVS-i § 1112 lõikes 3 täpsustatakse, et kui politseiametnik otsustab pensioni arvutamise aluseks võtta tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaima astmepalga ja teenistusastmetasu, ei võeta pensioni suuruse arvutamisel aluseks teenistusastme ajutise ülendamise ajal tema ajutisele teenistusastmele vastavat teenistusastmetasu. Säte lisati PPVS-i 2017. aastal politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega 416 SE. Seaduse täiendamist põhjendati järgmiselt: „PPVS-i § 100 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Kuna politseiametniku teenistusastme ajutine ülendamine on seotud kindla tähtajaga ehk tegemist on ajutise olukorraga, siis ei ole põhjendatud võtta sellel ajal määratud teenistusastmetasu aluseks püsiva sotsiaalse garantii puhul. Pealegi oleks ajutise teenistusastme ülendamise ajal määratud teenistusastmetasu arvestamine pensioni suuruse alusena ebavõrdne kohtlemine teiste politseiametnike suhtes, kes peavad kõrgema teenistusastme saamiseks vastama PPVS-is sätestatud nõuetele.“ Sama põhimõte jääb kehtima ka pärast politseinike palgasüsteemi ja pensioni arvutamise aluspalga muudatusi. PPVS-i § 1112 lõigetes 4–6 täpsustatakse politseiteenistusest lahkunud politseiametniku politseipensioni suuruse arvutamise aluspalga regulatsiooni, kui sellel politseiametnikul on teatud tingimustel säilinud õigus saada politseipensioni. PPVS-i § 117 lõike 2 kohaselt tekib ametnikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne PPVS-i jõustumist seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane PPVS-is sätestatud politseiteenistuse staaž ja ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati või tema politseiteenistussuhe peatati. PPVS-i § 108 järgi loetakse politseiteenistuse staaži hulka muu hulgas ka teenistuse aeg, mis oli korraldatud politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) §-de 181 ja 52 ning piirivalveteenistuse seaduse (edaspidi PVTS) § 35 alusel. Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini kehtinud PolTS-i § 181 ja PVTS-i § 35 reguleerisid politseiametniku ja piirivalvuri tähtajalist teenistust teises valitsusasutuses. Teenimine teises valitsusasutuses loeti nii PolTS-i ja PVTS-i alusel kui loetakse ka PPVS-i alusel politseiteenistuse staaži hulka. PolTS-i § 52 reguleeris Siseministeeriumi kõrgema või vanemametniku ametikohale nimetatud politseiametniku tagatisi. Ühe tagatisena oli sätestatud, et teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale nimetamist. Sätte kohaselt kehtis tagatis seni, kuni ei katke tema teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal. See tähendab, et kui näiteks 2007. aastal vabastati politseiametnik politseiteenistusest ja ta nimetati Siseministeeriumis kõrgema või vanemametniku ametikohale, jätkus tal 39 politseiteenistuse staaži arvestus Siseministeeriumis töötamise ajal. Ühe täiendusega toodi sama põhimõte üle ka PPVS-i, mille § 6710 sätestab, et teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Riigikantseleis või Siseministeeriumis vastavale ametikohale nimetamist. Kuigi nii PolTS-i kui ka PPVS-i eelviidatud sõnastusest võib välja lugeda, et politseiteenistusest lahkunud politseiametniku pensioni arvutamise aluseks võetakse politseiametniku ametipalk ja teenistusastmetasu, on mõlemad sõnastused tegelikult põhjustanud eri tõlgendusi ja mitmeti mõistmist. Seetõttu täiendatakse PPVS-i õigusselguse huvides sättega politseiteenistusest lahkunud politseiametnikele politseipensioni arvestamisel aluseks võetava palgaregulatsiooni täpsustusega. Lõikes 4 sätestatakse, et kui ametnik, kes vabastati politseiteenistusest seoses ametikohale nimetamisega valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati, võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks tema viimase politseiametniku ametikoha palgamäär suuruses, mis kehtib tema politseiametniku pensionile jäämise ajal. PPVS-i kohaselt on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olev ametipalk tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Muudatusega täpsustatakse, et ka politseiteenistusest vabastatud politseiametniku pensioni arvutamisel võetakse aluseks tema viimase politsei- või piirivalveametniku ametikoha palgamäär suuruses, mis kehtib päeval, mil isikul tekib õigus politseipensionile. Endised politseiametnikud, kellel on õigus politseipensionile, on politseist lahkunud enam kui viis aastat tagasi, seega ei saa nende pensioni arvutamisel aluseks võtta viie viimase aasta soodsaimat palgamäära, nagu seda saab teha teenistuses olevate politseinike pensioni arvutamisel. Muudatus puudutab ka PPA rahapesu andmebüroo politseiametnikke, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 981 lõike 9 alusel vabastatakse politseiteenistusest ja viiakse alates 1. jaanuarist 2021. aastal tähtajatult üle rahapesu andmebüroo ametikohale Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Politseiametniku üleviimisel jätkub tema politseiteenistuse staaži arvestus ning tal säilib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile vastavalt PPVS-i §-le 1111, kui ta on pensioni tekkimise õiguse ajal ametikohal Rahandusministeeriumi valitsemisalas rahapesu andmebüroos või politseiteenistuses. Politseipensioni arvutamise aluseks võetakse politseiametniku astmepalk ja teenistusastmetasu, ametnikul on aga põhipalk. Kuna Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üle viidud politseiametnik on edaspidi ametnik, kellele makstakse põhipalka, on õigusselguse huvides vaja täiendada seadust, et ka üleviidud politseiametnikele oleks selge, mis võetakse aluseks, kui ta läheb pensionile Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusest. Kui politseiametnik enne pensionile jäämist naaseb politseiteenistusse, võetakse tema politseipensioni arvutamise aluseks politseiametniku astmepalk ja teenistusastmetasu. 40 Lõikes 5 täpsustatakse prokuröri politseipensioni arvutamise aluseks oleva palga regulatsiooni. Kui prokurör kasutab PPVS-s sätestatud õigust politseiametniku pensionile, võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks tema viimase politseiametniku ametikoha palgamäär ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtivad tema politseiametniku pensionile jäämise ajal. PPVS-i kohaselt tekib politseiametnikul, kellel on vähemalt 20- aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.12 Lisaks sätestab PPVS, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse PPVS-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.13 Seega on teatud tingimuste korral ka prokuröril õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Erisust prokuröri politseiametniku pensioni arvutamise aluseks võetava palga kohta ei ole PPVS-is kehtestatud, see tähendab, et prokuröriteenistuses oleva endise politseiametniku politseipensioni arvutamise aluseks tuleks võtta tema viimase politseiametniku ametikoha palgamäär suuruses, mis kehtib politseipensionile minemise ajal. Palgamäärale lisatakse teenistusastmetasu. Kuna aga PPVS-is ei ole sõnaselgelt sätestatud, et prokurörile politseipensioni määramisel võetakse pensioni arvutamise aluseks politseiametniku palk ning see on tekitanud eri tõlgendamisvõimalusi, siis täiendatakse PPVS-i õigusselguse huvides asjakohase regulatsiooniga. Seisukohale, et prokuröri politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks tuleb võtta tema viimase politseiametniku ametikoha palgamäär, on asunud ka Justiitsministeerium politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse kooskõlastamisel (EIS-i eelnõu toimik nr 18-0282). Justiitsministeeriumi arvamuse kohaselt võetakse prokuröri politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel aluseks see politseiniku ametikoht, millelt ta lahkus prokuratuuriteenistusse, ja see ametipalk, mida sellel ametikohal makstakse ajal, kui prokuröril täitub nõutav vanus ja staaž politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamiseks. Prokuröri ametipalk võetakse pensioni suuruse arvutamisel aluseks prokuröri vanaduspensioni määramisel. Prokuratuuriseaduse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni suurus 65% tema viimasele ametikohale vastavast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või prokuratuuriseaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast. Lõikes 6 täpsustatakse, et politseiametniku pensioni määramise aluseks oleva palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse saamiseks viiakse pensionile jääva politseiametniku või prokuröri viimane politsei- või piirivalveametniku ametikoht vastavusse politseiametniku pensioni õiguse päevale vastava politseiametniku ametikohaga. Pärast politseiametniku politseiteenistusest vabastamist on politseis muutunud nii ametikohad kui ka palgasüsteem ning PolTS-i ja PVTS-i ajal kehtinud ametikohad ja teenistusastmed on viidud vastavusse praeguste ametikohtade ja teenistusastmetega. Muudatuse kohaselt võetakse politseiteenistusest lahkunud politseiametniku politseipensioni arvutamise aluseks tema viimase ametikoha palgamäär, kuid enne seda viiakse ametikoht vastavusse praeguse ametikohaga. Kuna pärast politsei palgasüsteemi muudatusi makstakse 12 PPVS-i § 101 lg 1 13 PPVS-i § 108 lg 2 41 politseiametnikele põhipalka, siis võetakse ka teises asutuses või prokuratuuris teenistuses oleva ja politseipensioni õigusega endise politseiametniku politseipensioni arvutamisel aluseks kunagise ametikohaga vastavusse viidud ametikoha põhipalk. Näide 1. 2007. aasta politseiniku ametikoht – keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna komissar, ametinimetus komissar, palgamäär 11 000 krooni, vastab 2025. aastal järgmisele ametikohale – vanemkorrapidaja, põhipalk 1397 eurot (koosneb enne palgasüsteemi muudatuste jõustumist kehtinud 5. palgaastme palgamäärast 1305 eurot ja politseimajori teenistusastmetasust 92 eurot). Näide 2. 2007. aasta piirivalvuri ametikoht – piirivalvekordoni allohvitser, auaste piirivalveseersant, palgamäär 6000–9100 krooni, millele lisandus 500 krooni auastmetasu, vastab 2025. aastal järgmisele ametikohale – piirivalvur, põhipalk 1335 eurot (koosneb enne palgasüsteemi muudatuste jõustumist kehtinud 3. palgaaste palgamäärast 1305 eurot ja vanemkonstaabli teenistusastmetasust 30 eurot). PPVS-i § 1112 lõigetesse 7–9 viiakse üle kehtiva PPVS-i § 1112 lõiked 5–7, mis reguleerivad piirivalve- või politseiteenistusest vabastatud ametnike piirivalveametniku piirivalveauastme või politseiametniku ametiastme vastavusse viimist politseiametniku teenistusastmega. See puudutab neid kunagisi piirivalvureid ja politseiametnikke, kes enne PPVS-i jõustumist vabastati piirivalve- või politseiteenistusest teise valitsusasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni ametikohale nimetamise tõttu ning kellel säilis õigus politseipensionile, kui nad lähevad politseipensionile teenistusest sellest asutusest või organisatsioonist, kuhu nad kunagi piirivalve- või politseiteenistusest vabastamisel ametikohale nimetati. PPVS-i jõustumisest on möödunud üle 20 aasta ning võib eeldada, et kõigi endiste piirivalvurite piirivalveauastmed ja politseinike ametinimetused on viidud vastavusse politseinike teenistusastmetega. Samas aga võib esineda juhtumeid (eelkõige nende endiste piirivalvurite puhul, kes kunagi nimetati rahvusvahelise organisatsiooni ametikohale), kus seda ei ole tehtud, seetõttu on vaja kehtiv regulatsioon säilitada. Kehtivas seaduses on piirivalve- või politseiteenistusest vabastatud ametnike piirivalveametniku piirivalveauastme või politseiametniku ametiastme politseiametniku teenistusastmega vastavusse viimine sätestatud PPVS-i § 1112 lõigetes 5–7, mis nüüd viiakse lõigetesse 7–9. Punkti 52 kohaselt muudetakse PPVS-i § 1113 lõike 21 sõnastust. Kehtiva PPVS-i § 1113 lõikes 21 on sätestatud, et politseipensioni saava ja politseis jätkava politseiametniku pension arvutatakse tema soovil ümber, kui ta politseiteenistusest lahkub. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja täiendavalt kogutud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. Regulatsioon lisati PPVS-i 2019. aastal politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega SE, millega loodi võimalus saada politseiteenistuses olemise ajal ka politseipensioni. Enne muudatust pidi politseinik pensioni saamiseks teenistusest lahkuma. Muudatust selgitati siis järgmiselt: „Kehtiva PPVS-i kohaselt arvestatakse politseiametnikule pensioni määramisel ametikoha palgaastmele vastava palgamäära, selle diferentseeringute ja teenistusastmetasuga. Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olev ametipalk on tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud 42 talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu (PPVS-i § 100 lõige 1). Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt politseiteenistuses jätkava politseipensioni saaja pension arvutatakse ümber, kui politseiametnik politseiteenistusest lahkub. Näide. 20-aastase politseiteenistuse staažiga 55-aastasele politseiametnikule määratakse politseipension, kuid ta jätkab teenistust politseis veel kümne aasta vältel. Selle aja jooksul suureneb tema palgamäär 100 euro võrra, tema teenistusaste ülendatakse ehk suureneb teenistusastmetasu ning teenistusstaažile lisandub iga aasta eest 2,5% pensioni suurendust, kümne aastaga seega 25%. Kui see politseiametnik politseiteenistusest lahkub, arvutatakse tema politseipension suurenenud palgamäära, teenistusastmetasu ja staaži järgi ümber. Kehtivas PPVS-is on sätestatud, et politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. Seda põhimõtet kõnesoleva eelnõuga ei muudeta.“. Politseipensioni ümberarvutamise põhimõtet ei muudeta ja see jääb kehtima ka pärast politseinike palgasüsteemi muudatuste jõustumist. Muudetakse vaid seda, et ümberarvutamisel võetakse arvesse põhipalga muudatused, mitte ametipalga muudatused. Seda seetõttu, et pärast palgasüsteemi muudatuste jõustumist määratakse politseinikele ainult põhipalk ja seetõttu saab ka ümberarvutuse teha ainult põhipalga pealt. Kui aga politseiametnik valib pensioni arvutamise aluseks viimase viie aasta soodsaima ametipalga, s.t astmepalga ja teenistusastmetasu, siis seda ümber ei arvutata, sest pärast seadusmuudatuse jõustumist ei saa politseiametniku ametipalk enam muutuda. Kui politseiametniku ametikoht pensioni määramise ja politseiteenistusest lahkumise vahelisel ajal muutub, siis arvutatakse politseiametniku pension ümber uue ametikoha palga alusel. Punkti 53 kohaselt muudetakse PPVS-i §-de 114 ja 117 lõikeid 5 ja 6. PPVS-i §-d 114 ja 117 on rakendussätted, mis reguleerivad politseipensioni saamise õigust neil ametnikel, kes olid enne PPVS-i jõustumist 2010. aasta 1. jaanuaril 1) teenistuses piirivalveteenistuse seaduse või politseiteenistuse seaduse alusel või 2) lahkunud politsei- või piirivalveteenistusest teise valitsusasutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni, kus neil jätkus eripensioni saamise õigus. PPVS-i §-de 114 ja 117 lõiked 5 ja 6 reguleerivad eespool nimetatud ametnike politseipensioni saamise tingimusi, nagu pensioni arvutamise aluspalk, pensioni saamise eelduseks olevat teenistusstaaž, pensioni suurus. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks pensioni arvutamise aluspalk, mis on kehtiva seaduse järgi astmepalk ja teenistusastmetasu. Kuna politseinike palgasüsteemi ja sellega seonduvalt ka pensioni arvutamise aluseks olevat aluspalka muudetakse, täiendatakse PPVS-i § 114 ja 117 lõikeid 5 ja 6 võimalusega võtta politseipensioni arvutamise aluseks ka politseiametniku põhipalk. Näide PPVS-i § 114 rakendamise kohta 43 Piirivalveteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud piirivalvur asus 1. jaanuaril 2010. aastal politseiteenistusse politseiametniku ametikohale. Ta on sellel ajal 40 aastane ja tal on 10-aastane piirivalveteenistuse staaž, mis arvatakse politseiteenistuse staaži hulka. Tal tekib õigus politseipensionile 2025. aastal, kui ta saab 55-aastaseks ja tal on selleks ajaks 25-aastane politseiteenistuse staaž (viis aastat rohkem, kui politseipensioni saamiseks vaja). Kehtiva PPVS-i § 114 lõike 6 järgi suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5% võrra tema pensioni arvutamise ametipalgast iga aasta eest, mis ületab pensioni saamiseks vajalikku teenistusstaaži, s.o 20-aastane teenistusstaaž. Seega ei võimalda kehtiv seadus võtta politseipensioni suurendamise aluseks politseiniku põhipalka, kuigi 2025. aastal makstakse politseinikele põhipalka, mitte ametipalka. Kui näiteks 2025. aastal on politseiametniku põhipalk 1800 eurot, siis võetakse see aluseks tema pensioni arvutamisel. Politseinikule määratakse pension suuruses 1125 eurot (50% + 12,5% põhipalgast 1800 eurot). Näide PPVS-i § 117 rakendamise kohta Politseiametnik vabastati politseiteenistuses 2005. aastal 5-aastase politseiteenistuse staažiga ja ta nimetati prokuröri ametikohale. 2025. aastal saab prokurör 50-aastaseks ja tal on selleks ajaks kokku 25-aastane teenistusstaaž, millest 5 aastat on politseiteenistuse staaž ja 20 aastat prokuröri teenistusstaaž, mis samuti võetakse politseipensioni määramisel arvesse. Tema politseipensioni arvutamise aluseks võetakse palgamäär ja teenistusastmetasu tema viimasel politseiametniku ametikohal suuruses, mis kehtivad päeval, mil isikul tekib õigus politseiametniku pensionile. Ka praegu on teistes valitsusasutustes või rahvusvahelistes organisatsioonides teenistuses neid ametnikke, kellel politseiga enam teenistussuhet ei ole, kuid kellel on õigus politseipensionile. Politsei palgasüsteemi ja seetõttu ka politsei aluspalga arvestamise muudatuste tõttu tuleb muuta ka politseipensioni määramise rakendussätteid, et politseipensioni saaks maksta ka teises ametiasutuses teenistuses olevale endisele politseiametnikule või piirivalvurile. Eelnõu § 1 punkti 30 järgi tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 676. Kehtivas PPVS-i § 676 on sätestatud, et teise ametiasutusse roteeritud politseiametniku võib enne tähtaja lõppu ametikohalt vabastada, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette. Säte tunnistatakse PPVS-is kehtetuks, kuna sama sõnastusega säte lisatakse ATS-i. Muudatusettepaneku tegi Rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamise käigus. Muudatusettepanekut põhjendati sellega, et ATS-is puudub säte, mille järgi oleks võimalik lõpetada tähtajalist üleviimist ühepoolselt enne tähtaega muul juhul, kui teenistusest vabastamise tõttu saatvas asutuses. Vajadus roteerimise ennetähtaegseks lõpetamiseks on aga praktikas olemas. Näiteks Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal, kui eesistumise tähtaeg nihkus kuus kuud ettepoole või vastuvõtva asutuse ümberkorraldamisel. PPVS-is on võimalus tähtaegse üleviimise ühepoolseks ennetähtaegseks lõpetamiseks olemas, kuid vajadus on laiem ja puudutab kogu avalikku teenistust. Kuna edaspidi reguleerib tähtaegse üleviimise ennetähtaegset lõpetamist ATS, jäetakse PPVS-ist dubleeriv säte välja. 44 Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt täpsustatakse PPVS-i § 71 lõike 2 sõnastust. Kehtiva sõnastuse järgi tagatakse politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll riigieelarve vahenditest. SKA-s saab õppida politsei või piirivalve erialal kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppes, mitte ainult politseiametniku erialal. Muudatusega viiakse sõnastus vastavusse tegeliku olukorraga ning selle kohaselt tagatakse politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideeriva isiku tervisekontroll riigieelarve vahenditest. Eelnõu § 1 punkti 33 järgi antakse määruste kehtestamise volitus Vabariigi Valitsuse asemel siseministrile. PPVS-i § 71 lõikes 4, § 73 lõikes 2 ja § 10816 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“. PPVS-i § 71 lõike 4 järgi kehtestab politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Esimese muudatusena antakse politseiametnike tervisenõuete määruse kehtestamise õigus Vabariigi Valitsuselt siseministrile. Ministri määrusega on tervisenõuded ja -kontroll kehtestatud järgmiselt: 1) päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded; 2) vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord; 3) Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (määrust ei ole kehtestatud); 4) turvatöötaja kutsesobivuse ning kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise kord; 5) lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord; Tervisenõuete kehtestamisel või muutmisel võetakse alati aluseks töötervishoiuarstide soovitused, nemad on kõige pädevamad otsustama, millistele tervisenõuetele peab mingil ametikohal olev teenistuja vastama. Nii võeti siseministri määruse „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ muutmisel aluseks Eesti Töötervishoiuarstide 2017. aasta ülevaade päästeteenistujatele kehtestatud tervisenõuetest ning ettepanekud nende muutmiseks. Analüüsis kasutati PÄA päästetööde töötervishoiu ja tööohutusalase 2016. aasta riskianalüüsi ning I grupi päästeteenistuja tööprofiili (päästja, meeskonnavanem, rühmapealik). Lisaks vaadeldi analüüsi tegemisel võrdlusena USA päästjate tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi14 ja Hollandis tehtud päästevaldkonna tööspetsiifiliste tervisenõuete koostamise uuringut15. Vabariigi Valitsuse määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ kehtestamisel võeti aluseks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aastal valminud politseiametnike tervisenõuete analüüs ja ettepanekud tervisenõuete muutmiseks. Kuna tänapäevane seisukoht tervisenõuete sätestamisele on see, et iga konkreetse nõude aluseks on tegevus, mille ohutuks sooritamiseks on vajalik organismi teatud tasemega funktsioon, siis kasutati 14 NFPA 1582 Standard on Comprehensive Occupational Medical Program for Fire Departments 2013 Edition 15 Plat, M.C.J. Occupational health care in high-demand jobs: the usefulness of job-specific workers’ health surveillance for fire fighters, 2011 45 analüüsis PPA politseinike tööülesannete kirjeldust. Lisaks vaadeldi analüüsi tegemisel võrdlusena teiste riikide politseinike tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi. Ka eriteenistuste ühtlustamise töörühmas jõuti arvamusele, et kaaluda tuleks tervisenõuete kehtestamise volituse andmist ministritele. Teise muudatusena antakse siseministrile Vabariigi Valitsuse asemel õigus kehtestada politseiametniku üleviimisega seotud kulude hüvitamise ulatus ja kord. PPVS-i § 73 lõikes 2 sätestatakse, et politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, tekkivate sõidukulude ning vara veo kulude ja kolimiskulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kolmanda muudatusena kehtestab edaspidi vabatahtliku merepäästja tegevusega seotud kulude hüvitamise ulatuse ja korra Vabariigi Valitsuse asemel siseminister. PPVS-i § 10816 reguleerib vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muud PPA ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud vabatahtliku merepäästetöö korraldamise ja ennetustöö tegemise lepingus ettenähtud ja vabatahtliku merepäästja ülesannete ja ennetustöö täitmiseks vajalike kulude hüvitamist. PPVS-i § 10816 lõike 3 järgi kehtestab kulude hüvitamise ulatuse ja korra Vabariigi Valitsus määrusega. Normitehnika käsiraamatus on selgitatud: „Volitatava valik sõltub esmajoones reguleeritava küsimuse olulisusest ehk sellest, kas rakendusakti sisu üle peaks otsustama valitsus või minister. Kui tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, siis on volitusnormi kavandamisel kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Kui küsimus puudutab teataval määral ka teise ministeeriumi valitsemisala, siis tuleb kaaluda, kas piirduda Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 2 kohaselt teise ministriga kooskõlastamisega või kavandada volitusnorm valitsuse määruse kehtestamiseks. Reglemendi § 6 lõike 2 kohaselt ainult ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid ei pea kooskõlastamiseks esitama.“. Kuna nii politseiteenistuse kui vabatahtliku merepäästja tegevusega seotud küsimused kuuluvad Siseministeeriumi valdkonda, siis on mõistlik eespool nimetatud määruste kehtestamise õigus anda siseministrile. Eelnõu § 1 punkti 34 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 721, milles sätestatakse politseiametnike tasuta toitlustamine teatud politsei ülesannete täitmisel. PPVS-i § 721 lõike 1 järgi võimaldatakse politseiametnikule vajaduse korral tasuta toit, kui politseiametnik täidab politsei ülesandeid järgmistel juhtudel: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) riigikaitse vajadusel; 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks; 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; 7) hädaolukorra lahendamise õppusel osalemine. 46 Tasuta toitlustamise tagamisel arvestatakse teenistusülesannete täitmise asukohta, ülesannete iseloomu, kestust ja muid olulisi asjaolusid. Politseiametniku toitlustamine tagatakse juhul, kui toit ei ole kättesaadav seetõttu, et täidetavad ülesanded ei võimalda ülesande täitmise kohast lahkuda ülesande eripära tõttu või tagatud peab olema ülesande katkematu täitmine. Näide 1. Nii planeeritud kui ka planeerimata politsei ressursimahuka ülesande täitmine eeldab politseiametnike ja teiste kaasatud inimeste (PPA ametnikud ja töötajad, vabatahtlikud) toitlustamist. Sündmuse lahendamise kohal toitlustuse pakkumine aitab hoida kokku raha, säilitades samas sündmuse lahendamise katkematuse. Planeeritud ressursimahukad tegevused on näiteks õppused ja pikemat aega vältavad koolitused, kuhu ametnikud suunatakse konkreetset sündmust lahendama. Näiteks harjutatakse õppusel, kuidas lahendada sündmusi, mis on seotud massiliste korratustega, põgenike massilise sisserändega, massiliste piiririkkumistega, rünnakutega objektile või selle hõivamisega jms. Õppus võib kujuneda ajaliselt pikemaks, kui tavapärane tööaeg, samuti ei ole õppuse iseloomu arvestades alati võimalik pakkuda ametnikule individuaalset toidupausi. Sellistel juhtudel antakse õppusel osalejale kaasa toidupakid. Planeerimata ressursimahukad tegevused on näiteks inimeste otsing maastikul, massirahutuste ohjamine, pantvangikriis jms. Sellised tegevused eeldavad ülesannete katkematut täitmist, mis tähendab, et politseiametnikul ei ole võimalik lahkuda söögipausiks. Politseiametnike toitlustamist saab sellistel juhtudel korraldada näiteks toitlustustelgis, mis asub ülesannete täitmise kohas või selle läheduses. Toitlustustelgis toitlustamine võimaldab süüa lühikese aja vältel ja vahetustega paljudel politseiametnikel. Näiteks tagas tööandja toitlustamise 2007. aasta pronksiöö rahutuste ajal. Näide 2. Piirikontrolli ajutisel taaskehtestamisel luuakse ametnikele ajutised teenistuskohad (piiripunktid, patrullid, teesulud). Seal töötavatel ametnikel ei ole võimalik ise toitlustust, majutust vms enesele tavapärasel viisil tagada. Samuti puudub neil võimalus minna tagasi kordonisse, võtta sealt kaasa kodust toitu vms tavapärasel viisil end ise toitlustada (nt lahkuda ajutisest teenistuskohast kuhugi toitlustamiseks). Majutuskohaks ei ole kordon või kodu, vaid ajutine majutusasutus, kust liigutakse ajutistesse teenistuskohtadesse ja tagasi. Samuti suunatakse sinna teistest prefektuuridest ametnikke, kes ei ole oma tööpiirkonnas ja vajavad majutust ning toitlustust Näide 3. Üks politsei ülesanne on muu hulgas Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide ja välisministrite kaitsmine. Olenevalt kaitstava isiku päevakavast võib olla selliseid sündmusi, et isikuid kaitsvad politseiametnikud ei saa söömise ajaks kaitstava isiku juurest lahkuda. See tähendab, et politseiametnik ei saa söömise aega ega kohta valida ning PPA peab talle toidu tagama. Eelkõige on sellised sündmused pikaajalised riigivisiidid, näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Hussein Obama visiit Eestisse 2014. aastal, Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli visiit Eestisse 2016. aastal või Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumine. PPVS-i § 721 lõike 2 järgi tagatakse eespool nimetatud teenistusülesannete täitmisel toitlustamine ka PPA ametnikele, töötajatele ja teistele sündmuse lahendamisesse kaasatud inimestele (näiteks vabatahtlikud). Toitlustamine tagatakse samadel alustel politseiametnike toitlustamisega tingimusel, et teised kaasatud isikud on samuti seotud planeeritud või planeerimata ressursimahuka sündmuse lahendamisega ja neil ei ole samuti võimalik süüa tavapärases kohas ja tavapärast toitu. Näiteks panustavad lisaks 47 politseiametnikele kriisi lahendamisse ka PPA personali-, logistika- ja kommunikatsioonitöötajad. Teatud sündmuste puhul kaasab PPA ka vabatahtlikke (nt abipolitseinikud, vabatahtlikud merepäästjad). Ka neid isikuid tuleb kohelda politseiametnikega samamoodi. PPVS-i § 721 lõike 3 kohaselt kehtestab toitlustamise tingimused, ulatuse ja korra siseminister määrusega. Määruses täpsustatakse need olukorrad, millal toitlustus tagatakse. Näiteks asukoha ja sündmuse kestuse kaudu. Samuti määratakse määruses piirmäär, mille ulatuses toit tagatakse. Kõnesoleva muudatusega on seotud ka TuMS-i ja SMS-i muudatused, mille järgi vabastatakse politseiametniku toitlustamine tulu- ja sotsiaalmaksust. Samasugune toitlustamise kord on kehtestatud ka tegevväelastele. KVTS-i järgi võimaldatakse tegevväelasele vajaduse korral toitlustus sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, liikumisvabaduse piiramisel sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi tingimusi. Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatuse, korra ja maksumuse kehtestab kaitseminister määrusega. TuMS-i ja SMS-i kohaselt ei maksustata tulu- ega sotsiaalmaksuga kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust. Eelnõu § 1 punkti 35 järgi tunnistatakse kehtetuks politseiametnikule või tema perekonnaliikmele varalise kahju hüvitamise regulatsioon. Ametniku, sh politseiametniku ja tema perekonnaliikme varalise kahju hüvitamise regulatsioon lisatakse ATS-i, mistõttu selle dubleerimine PPVS-is ei ole vajalik. Varalise kahju hüvitamise põhimõtted jäävad samaks, s.t politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vt lisaks eelnõu § 3 punkti 33 selgitusi. Eelnõu § 1 punkti 36 järgi täiendatakse PPVS-i § 76 lõigetega 61–63, mis võimaldab kohaldada politseiametnikule summeeritud tööaega. Erisust saab kohaldada ainult nendel juhtudel, mis on sätestatud PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6. Sellised juhud on riigi julgeoleku tagamine, riigikaitse vajadus, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamine või selle tagajärgede kõrvaldamine ning massilise korratuse ärahoidmine. Kehtiv PPVS juba võimaldab rakendada politseiametnikku ilma tema nõusolekuta graafikuväliselt tööle, kui esinevad PPVS-i §-s 77 sätestatud juhtumid. Esimese muudatusega sätestatakse võimalus kehtestada tavatööajaga politseiametnikule summeeritud tööajaga töötamine. Politseiametniku nõusolekuta võib ta üle viia summeeritud tööajale üksnes selleks ajaks ja juhtumisteks, mis on sätestatud PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6. See tähendab, et politseiametniku võib üle viia näiteks ainult loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi tagajärgede kõrvaldamise või massilise korratuse lõpetamise ajaks. Kui PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 sätestatud juhtum on lahendatud, tuleb politseiametnik viia tavapärasele tööajale. 48 Kehtiva ATS-i § 52 järgi tuleb summeeritud tööaja kohaldamise kohta teha ametijuhendisse sellekohane märge. Kui selle kohta märget ametijuhendisse tehtud ei ole, tuleb summeeritud tööaja kohaldamiseks muuta ametijuhendit. Tegemist on teenistustingimuste olulise muudatusega, milleks on vajalik ametniku nõusolek. Kui ametnik nõusolekut ei anna, kaasneb sellega koondamissituatsioon. PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 nimetatud juhtudel võib aga esineda vajadus kehtestada tavatöötajaga politseiametnikule summeeritud tööajaga töötamist, s.o töötamist tööajakava alusel. See võib olla vajalik nii ametiasutuse, ametnike kui ka kogu riigi huvides juhtumi kiireks ja tõhusaks lahendamiseks. Kehtivas õiguses võib tavatööajaga teenistuja viia üle summeeritud tööajale ainult tema nõusolekul. Olukorras, kus tuleb viivitamata tegeleda ülesannetega, mis tagavad riigi julgeoleku, massilise korratuse ärahoidmise ja lõpetamise vms olukorra lahendamise, võib selline töökorraldus, kus tööaega saab muuta ainult politseiametniku nõusolekul, takistada olukorra lahendamist või ohu tõrjumist. Muudatustest teatatakse politseiametnikule ette mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb sisustada iga juhtumi eripärasid silmas pidades, kuid kindlasti peab politseiametnikul olema piisavalt aega, et oma juba plaanitud tegevused lõpetada või ümber korraldada ning piisavalt aega teenistusse jõudmiseks. Teise muudatuse järgi sätestatakse seaduses, et kui politseiametnikule kohaldatakse summeeritud tööajaga töötamist, tehakse politseiametnikule teatavaks summeeritud tööaja kohaldamise tingimused. Politseiametnikule teatatakse summeerimisperioodi pikkusest, tööajakava teatavaks tegemisest ja selle muutmise tingimustest. Kolmanda muudatuste kohaselt tuleb politseiametnikule nõusolekuta summeeritud tööaja kohaldamisel PPVS-is ja ATS-is sätestatud puhkeaja normidega ning muude oluliste asjaoludega. See tähendab, et politseiametnikule erineva tööaja kehtestamisel tuleb arvestada, et politseiametnikule oleks tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Kehtiva ATS-i ja TLS-i järgi peab ametniku ja töötaja igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 tundi, seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 48 tundi ja summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi. Eriteenistusi reguleerivates seadustes on teatud juhtudeks kehtestatud puhkeaja erisused. Näiteks sätestab PPVS-i § 76 lõige 11, et politseiametnikule ei kohaldata ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust. ATS-i § 41 lõige 1 sätestab, et ametnikul on 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaeg. Peale erisuste kehtestamise puhkeaja normidega arvestamisel, tuleb arvestada ka asjaoludega, mis võivad olla takistuseks ametnikule ja töötjale summeeritud tööaja kohaldamisel. Sellised asjaolud on näiteks politseiametniku rasedus, lapse kasvatamine, abi vajava perekonnaliikme hooldamine jms. Näide. Tavatööajaga politseiametnik töötab tavaliselt kell 8.–17. Kui politseiametnikul on lasteaiaealised lapsed, siis viib ta lapsed hommikul enne tööd lasteaeda ja pärast tööd toob lasteaiast koju. Kui talle kohaldatakse summeeritud tööaega, siis tuleb arvestada sellega, et õhtul ja öösel on lapsed kodus ja neid ei saa üksinda jätta. Politseiametnikku ei 49 saa sellisel juhul kohustada töötama õhtul ja öösel, kui tal ei ole lapsi mõne teise täiskasvanuga (ema või isa, onu, tädi, vanavanem) koju jätta. Kuigi muudatus võib mõjutada politseiametniku pere- ja eraelu, on see proportsionaalne, kui arvestada, et selle eesmärk on tagada ametiasutustele piisav tööjõud, et lahendada tõhusalt ja kiiresti tavapärasest suuremat tööjõudu vajav olukord. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab, et abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.16 Kui ametiasutusel ei ole võimalik teatud olukorda lahendada olemasolevate inimestega, on proportsionaalne, kui appi lähevad inimesed, kes igapäevaselt täidavad muid ülesandeid, kuid on saanud vastava väljaõppe, et lahendada tekkinud olukord. Muude meetmetega ei ole võimalik tekkinud tööjõuressursi vajadust suurendada. Muudatus kehtib nii PPA kui ka KAPO politseiametnike kohta. Eelnõu § 1 punkti 37 järgi täpsustatakse politseiametnikule lisapuhkuse andmise regulatsiooni. PPVS-i § 81 sätestab, et politseiametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub teisele ametikohale nimetamise tõttu, tööle võtmise tõttu vastuvõtvas asutuses või teenistusest vabastamise tõttu, siis kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata. Kuni 31. märtsini 2013. aastal kehtinud ATS-i järgi anti ametnikule vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. 1. aprillil 2013. aastal jõustunud ATS-i §-s 131 sätestati, et teenistusstaaži eest antud lisapuhkusepäevad ei säili ning väljateenitud kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. ATS-i eelnõu rakendussätetega muudeti ka eriteenistuse seadusi ning sätestati võimalus anda eriteenistujatele kuni kümme lisapuhkusepäeva aastas. Eelnõu algteksti kohaselt võis eriteenistujale anda teenistusülesannete eeskujuliku täitmise eest tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Peale esimest lugemist leidis põhiseaduskomisjon, et eriteenistustes (politsei, pääste, vangistus) võib anda põhjendatud juhul (nt üleväsimus) tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Kehtiva PPVS-i § 81 lõike 3, PäästeTS-i § 202 lõike 3, JAS-i § 201 ja VangS-i § 140 lõike 2 kohaselt võib politseiametnikule, päästeteenistujale, julgeolekuasutuse ametnikule ning vanglaametnikule anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. 16 RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 24; alates RKPJKo 06.03.2002, 3-4- 1-1-02, p 15; vrd RKPJKo 12.06.2002, 3-4-1-6-02, p 12; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31 50 Kehtivate õigusaktide kohaselt võib eriteenistujale põhjendatud juhul anda kuni kümme päeva lisapuhkust aastas. Näiteks on PPVS § 81 lõike 1 muutmise selgituseks märgitud, et „loobutud on staažist sõltuvatest automaatsetest lisapuhkuse päevadest ja selle asemel on lisapuhkuse andmise võimalus ette nähtud teenistusülesannete täitmise kõrgest tasemest sõltuvalt. Lisapuhkuse päevade arv on sama, st kuni 10 kalendripäeva aastas.“. Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Lubava õigusnormi korral peab asutus kaaluma, kas seadusega antud võimalust kaaluda või mitte. Kaalutlusveaks peetakse ka seda, kui asutus jätab kaalutlusõiguse teostamata. Konkreetsete normide sõnastusest nähtub, et tegemist ei ole asutuse kohustuse, vaid õigusega anda lisapuhkusepäevi, mis aga ei tähenda, et lisapuhkusepäevi võib põhjendamatult kõigile eriteenistujatele anda. Lisapuhkuse andmine peab olema põhjendatud ning antud pigem stressist taastumiseks või ergutusena, mida antakse pärast pingutust nõudnud töösituatsiooni. Näiteks suurpõleng, suurte inimohvritega põleng, rünne teenistuja vastu, rasked erioperatsioonid vms. Praeguseks on kaotatud mitu eriteenistujatele ettenähtud soodustust, sh kaotati alates 2020. aasta 1. jaanuarist politseiteenistusse tööle asunutel õigus saada politseipensioni. Politseipensioni õigus säilib ainult neil, kes olid 2020. aasta 1. jaanuaril politseiteenistuses. Eriteenistuja töö on aga võrreldes enamiku muude töödega pingelisem, ohtlikum ja stressirohkem, mistõttu on põhjendatud anda eriteenistujatele täiendavat puhkust. Õigusselguse huvides sätestatakse seaduses, et politseiametnikule lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestavad PPA või KAPO peadirektor või SKA rektor või nende volitatud isik. Korra kehtestamine on vajalik, et lisapuhkust kohaldatakse kõigile ühe valdkonna eriteenistujatele ühtemoodi ning nad teaksid, kuidas seda kohaldatakse. Samuti vähendab see ametiasutuste töökoormust, kuna iga kord ei ole vaja lisapuhkuse andmise otsustamisel kasutada kaalutlusotsust. Korras ei saa kehtestada lisapuhkuse maksimaalsest pikkusest pikemat puhkust, kuna see on sätestatud seaduses. Eelnõu § 1 punkti 38 kohaselt muudetakse politseiametniku puhkuse katkestamise ja edasilükkamise regulatsiooni. Kehtiva PPVS-i § 82 lõike 1 järgi võib politseiametniku puhkuse, välja arvatud rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkuse, katkestada või edasi lükata ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi või lükatakse tema puhkus edasi PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel. PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhud on riigi julgeoleku tagamine, riigikaitse vajadus ja massilise korratuse ärahoidmine ja lõpetamine. Ülejäänud PPVS-i § 77 lõikes 1 nimetatud juhud on inimelu päästmine, päästetööde tegemine ja inimeste otsing, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamine või selle tagajärgede kõrvaldamine, edasilükkamatu teenistusülesande täitmine, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada ning muud seaduses sätestatud juhud. Praktikas võib esineda vajadus puhkus katkestada või edasi lükata ka PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 3–5 ja 7 nimetatud juhtudel, mistõttu muudetakse sätet vastavalt. Politseiametniku puhkus katkestatakse või lükatakse edasi väga põhjendatud juhtudel ja seda võimalust on praktikas kasutatud harva. Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt jäetakse PPVS-ist välja politseiametniku distsiplinaarmenetluse ja koondamise sätted. 51 Esimese muudatusena tunnistatakse kehtetuks PPVS-i §-d 86–92, mis reguleerivad politseiametniku distsiplinaarsüütegusid, -vastutust, -karistusi, -karistuse määramise õigust, -menetluse eesmärki, algatamist ja menetlust. Ametnike distsiplinaarvastutust reguleerib ATS-i 8. peatükk. ATS-i §-d 69–79 reguleerivad distsiplinaarsüütegu, -karistuse liike, -menetluse eesmärki, algatamist ja läbiviimist, süü hindamist, karistuse määramist, karistuse määramise pädevust ja tähtaegasid, teenistusest kõrvaldamist distsiplinaarasja menetluse ajaks ja distsiplinaarkaristuse kandmist riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. PPVS-is ja ATS-is on politseiametnike ja ametnike distsiplinaarvastutus reguleeritud sarnaselt, mistõttu õigusaktide dubleerimise vähendamiseks ja õigusselguse huvides tunnistatakse PPVS-is distsiplinaarvastutuse regulatsioon kehtetuks. Teise muudatusena tunnistatakse kehtetuks PPVS-is politseiametniku koondamise regulatsioon. Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. PPVS-i § 94 lõike 1 järgi vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest koondamise tõttu ATS-is sätestatud alustel. Teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi ametnikke ja töötajaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja parema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistuskohtade koosseisus. Laitmatu teenistuskäigu ja võrdse hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste korral eelistatakse politseiametnikku, kes on olnud kauem politseiteenistuses või kellel on ülalpeetavaid. Politseiametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti PPA või SKA ümberkorraldamise korral on õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise politseiametniku, kelle ametikoht koondatakse. Ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava politseiametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused on paremad kui koondataval politseiametnikul. PPVS-i järgi kohaldatakse ka politseiametniku koondamisel ATS-i. Eraldi reguleerib PPVS seda, kellel on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus. Kuna samasugune regulatsioon on aga ka ATS-is, ei ole vaja seda eraldi PPVS-is reguleerida. ATS-is on sätestatud, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht, on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Kolmanda muudatusena tunnistatakse kehtetuks määratud tähtajaks ametikohale nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu. Kehtiva PPVS-i regulatsiooni kohaselt määratud ajaks ametikohale nimetatud politseiametniku vabastamisel nimetatakse politseiametnik tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale või muule ametikohale või vabastatakse politseiteenistusest. ATS-is on sätestatud, et määratud ajaks teenistuskohale nimetatud 52 ametnik vabastatakse teenistustähtaja möödumise tõttu. Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnikku ei vabastata teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu, kui ta nimetatakse uueks tähtajaks samale ametikohale, sama ametiasutuse teisele ametikohale või teise ametiasutuse ametikohale. PPVS-i regulatsioon on sama ATS-i regulatsiooniga, mistõttu tunnistatakse see PPVS- is kehtetuks. Neljanda muudatusena tunnistatakse kehtetuks politseiametnikule koondamisel makstava hüvitise regulatsioon. Kehtiva PPVS-i järgi makstakse politseiteenistusest vabastamisel koondamise tõttu politseiametnikule hüvitist vastavalt tema politseiteenistuse staažile järgmiselt: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk; 3) viis kuni kümme aastat – viie kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk. Kui koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu politseiteenistusest vabastatud isik nimetatakse ametikohale PPA-s või KAPO-s enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle suuremat koondamishüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga. Kuni 15. juulini 2012. aastal kehtis ATS-i § 131, mille järgi maksti ametnikule koondamisel alla kolmeaastase staažiga kahe kuu ametipalk, 3–5 aastase staažiga kolme kuu ametipalk, 5–10 aastase staažiga viie kuu ametipalk ja üle kümne aastase staažiga kümne kuu ametipalk. Alates 16. juulist 2012. aastal jõustus ATS-i § 131 muudatus, mille järgi sätestati, et teenistusest vabastamisel koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist tema ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kuni 30. juunini 2009. aastal kehtinud TLS-i § 90 lõige 1 sätestas, et tööandja on kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust koondamise tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat, 5–10 aastat ja üle 10 aasta vastavalt kahe, kolme ja nelja kuu keskmise palga ulatuses. Alates 1. juulist 2009. aastal jõustunud ja ka praegu kehtivas TLS-is sätestati, töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Eelnõu VTK-s on selgitatud: „Kõrged koondamishüvitised seavad riigile täiendava koormuse just majanduslikult rasketel perioodidel, kus selle asemel, et kiiresti ümber orienteeruda, tuleb arvestada suurte kulutustega, mis seonduvad ametnike vabastamise ja uute spetsialistide leidmisega. Uuringud on näidanud, et mida suurem on koondamishüvitisena inimesele makstud summa, seda suurem on tõenäosus, et inimene registreerib ennast pikemaks ajaks töötuks ja saab töötuskindlustushüvitist. See tähendab, et koondamishüvitisel on Eestis tööotsimise motivatsiooni vähendav mõju.17 Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et tööga juba hõivatud isikul on tööturul kergem tööd leida, kui isikul, kes tööga hõivatud ei ole. Seega on üheks muudatuse eesmärgiks ka koondamise tõttu töö kaotanud isiku kiire naasmine tööle ning eelarvevahendite säästlik ja sihipärane kasutamine. 17 Võrk, A, Leetmaa, R. Kollektiivsetele koondamistele reageerimise teenuse tulemuslikkus, Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2007. 53 Erisused üldisest korrast (2 kuni 10 kuu palga suurune hüvitis) on säilitatud politseiametnikele (sh piirivalve), kaitseväelastele ja vanglaametnikele. Kusjuures politseiametnikule kehtib ATS-ist tulenev staažist sõltuv etteteatamine (14 kuni 90 kalendripäeva) ja PPVS-ist tulenev staažist sõltuv hüvitis samaaegselt. Teistele eriteenistujatele kehtib (küll mõningate üleminekuerisustega nagu nt enne 01.01.2015 ametisse nimetatud kohtunikuabid) ATS regulatsioon. Kehtiva erisusega on seotud ka koondamishüvitise tagasimaksekohustus sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, teenistusest vabastatud isik uuesti nimetatakse ametikohale samas eriteenistuses. Nimetatud kohustus motiveerib koondatud ametnikke mitte naasma samasse eriteenistusse, milles töötamiseks tal on vajalik väljaõpe ja kogemus. Eriteenistustes on väljaõppe korraldamine ja kulude kandmine suures osas riigi kanda. Erisuste õigustamiseks on erinevad seaduseelnõud viidanud vaid võrdsele kohtlemisele teise sarnase eriteenistusega. Samas puudub sarnane koondamishüvitis politseiametnikega sarnast tööd tegevatel tolliametnikel, keskkonnainspektoritel jt.“ Muudatuse järgi tunnistatakse PPVS-is kehtetuks koondamiste hüvitise maksmise regulatsioon, et tagada kõigi ametnike võrdne kohtlemine, vähendada riigi kulusid ja soodustada asumist muule ametikohale. Oluline on ka see, et koondamisel on ametnikule ja töötajale ette nähtud töötuskindlustushüvitis töötuskindlustuse seaduse alusel ning ümberõpe ja tööturuteenused Töötukassa kaudu. 2019. aastal eriteenistuste ühtlustamise töörühma kohtumisel, kus arutati eriteenistujate koondamishüvitiste erisust, lepiti kokku, et eriteenistuste ühtlustamise eelnõuga kaotatakse nii politseiametnike, tegevteenistujate kui ka vanglaametnike koondamise hüvitiste regulatsioon ning see viiakse üldistele ATS-is sätestatud alustele. ATS-i järgi makstakse koondamisel hüvitis ühe kuu palga ulatuses. Kõnesolevasse eelnõusse on lisatud ka KVTS-i ja VangS-i koondamise hüvitiste regulatsioonide kehtetuks tunnistamine. Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 971, milles sätestatakse erisus kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava politseiametniku politseiteenistusest vabastamise kohta. PPVS-i § 40 punkti 3 järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. PPVS-is ei ole sätet, mille kohaselt politseiametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise. Küll aga on see sätestatud ATS-is ning seda kohaldatakse ka politseiametnikele, kui PPVS-is ei ole teissugust sätet. ATS-i järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise ATS-i § 14 lõike 1 või 2 või § 15 alusel. ATS-i § 14 lõigete 1 ja 2 järgi võib ametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. ATS-i § 15 kohaselt ei või võtta teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval 54 tegevusalal tegutsemise õigus, kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku lähisugulane ja muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Kui teenistusse võtmist välistavad asjaolud ilmnevad pärast ametikohale asumist, tuleb isik teenistusest vabastada käesoleva sätte alusel. Teenistusest vabastamise üle puudub ametiasutusel kaalutlusruum ning ametiasutus on selliste asjaolude ilmnemisel kohustatud ametnikuga teenistussuhte lõpetama. Politseiametniku vabastamise alused tulenevad PPVS-i §-st 40, mille järgi ei võeta politseiteenistusse isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest; 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; [RT I, 13.04.2021, 10 - jõust. 12.04.2021 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab avaliku teenistuse seaduse § 95 lõike 1 ja § 15 punkti 5 ning politsei ja piirivalve seaduse § 40 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav.] 4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta; 5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni; 6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused; 7) kes on piiratud teovõimega; 8) kelle terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 71 alusel kehtestatud nõuetele; 9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. ATS-i § 95 ja PPVS-i § 40 koosmõjus tuleb kehtivate õigusaktide järgi vabastada teenistusest kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav politseiametnik ilma õiguseta vabastamist kaaluda. Samas sätestab PS-i § 22 lõige 1, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Õiguskantsler tegi 29. aprillil 2016. aastal Riigikogule ettepaneku kaaluda eluaegsete ametipiirangute põhiseaduspärasust. Õiguskantsler märkis esitatud ettepanekus järgmist: „[---] Nii kehtivadki mitmete ametite puhul eluaegsed keelud, mis ei luba kunagise kuriteo eest süüdi mõistetud isikut tööle või teenistusse võtta. Keelud on absoluutsed, need ei arvesta ei isikut, konkreetset kuritegu ega asjaolu, et karistus on kantud ja karistusregistrist kustutatud. Paljude ametikohtade osas kehtib eluaegne keeld karistamisel mistahes kuriteo eest, sealhulgas selliste eest, mis ei kvalifitseeru praegu enam kuriteoks või mis pandi toime alaealisena. Selliste piirangute ja keeldude mõjualas on kohtunikud, prokurörid, politsei- ja piirivalveametnikud, vanglateenistujad, kohtueksperdid, päästeametnikud ja avalikud teenistujad. Praegusel kujul ei arvesta piirangud üleastumise raskuse, karistuse asjaolude ega tõsiasjaga, et selle kunagine toimepanek ei pruugi tähendada täna riigile mingit reaalset ohtu. Karistusega kaasnevad lisapiirangud peavad igal juhul olema põhjendatud ning kooskõlas põhiseadusliku õigusega valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Norm ei saa olla põhiseadusega kooskõlas, kui tema kohaldamisalasse jääb üksainuski juhtum, mil normi kohaldamisega kaasneks põhiõiguste rikkumine.“ 55 Riigikogu otsustas õiguskantsleri ettepanekut toetada ja võttis 16. juunil 2016. aastal menetlusse avaliku teenistuse seaduse, kohtute seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse 268 SE18. Eelnõu menetlemine lõpetati Riigikogu koosseisu lõppemisega. Riigikohtu 12. aprilli 2021. aasta otsuse nr 5-2-1 järgi tunnistas kohus ATS-i § 95 lõike 1 ja § 15 punkti 5 ning PPVS-i § 40 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav. Politseiametnik vabastati teenistusest kriminaalasjas kahtlustuse esitamise tõttu ATS-i § 95 lõike 1 (ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise), ATS-i § 15 punkti 5 (teenistusse ei võeta muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel) ja PPVS-i § 40 punkti 3 (teenistusse ei võeta isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav) alusel. Kohtul ei olnud etteheiteid politseiniku vabastamise haldusaktile, kuna seaduste koosmõjus tuligi politseinik teenistusest vabastada. Riigikohus pakkus oma lahendis ka võimalusi, milliseid otsuseid saaks asutus teha, kui politseiametnikule esitatakse kahtlustus kriminaalkuriteo toimepanemises. Kohus pakku järgmisi lahendusi: 1) teenistussuhte peatamine, sh osaliselt või täielikult tasustatuna; 2) teisele tööle üleviimine või 3) teenistusest vabastamine ja kahtlustuse äralangemisel teenistusse ennistamine. Riigikohus leidis, et „Seadusest tulenev kohustus vabastada politseiametnik kriminaalmenetluses kahtlustatavaks oleku tõttu teenistusest on õigustatav eesmärgiga tagada politsei autoriteet ja usaldusväärsus korrarikkumisi ennetava ja õigusrikkumisi menetleva organisatsioonina. Olukord, kus politseiametnik jätkab tavapärast tööd ka pärast kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamist, võib kahandada politsei kui organisatsiooni autoriteeti ja usaldusväärsust avaliku korra kaitsel. Siiski ei saa sel eesmärgil politseiteenistusest vabastamist pidada vajalikuks. Kuriteokahtlustus tähendab ainult tõenäosust, et isik on kas kuriteo täideviija või sellest osavõtja. Kahtlustatava menetlusseisund omistatakse isikule kahtlustatava õiguste ja menetlussubjekti seisundi tagamiseks ja muu hulgas ka selleks, et tema suhtes saaks kuriteokahtluse kinnituseks või ümberlükkamiseks teha menetlustoiminguid. Samas võib kahtlustus olla tingitud pahatahtlikult või ekslikult esitatud ebaõigest kaebusest ja ära langeda juba lühida uurimise tulemusena. Menetlus võib ka päädida õigeksmõistmisega. Teenistusest vabastamine on aga lõplik, politseiametniku jaoks mitmete võimalike ebasoodsate tagajärgedega, mille hulka võib kuuluda ka politseiametniku pensioni kaotamine. [---] [---] Kuni uute normide kehtestamiseni sel alusel politseiametnikku teenistusest vabastada ei või. KrMS § 141 alusel on kahtlustatavaid politseiametnikke endiselt võimalik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada. Lisaks on samadel asjaoludel võimalik alustada distsiplinaarmenetlust, mille ajaks saab politseiametniku kõrvaldada teenistusest ATS § 78 alusel. Neist meetmeist piisab üleminekuolukorras, kus vanad normid enam ei kehti ja uued pole veel jõustunud.“. 18 Eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja Riigikogu koosseisu lõppemisega. 56 Võttes arvesse õiguskantsleri arvamust ja Riigikohtu põhjendusi, sätestatakse praeguse eelnõuga PPVS-is põhimõte, et politseiametnikku ei vabastata teenistusest, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. PPVS-i § 971 lõikes 1 sätestatakse, et kui politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib PPA või KAPO peadirektor või SKA rektor valida kahe otsuse vahel: 1) viia politseiametniku nõusolekul ta üle teisele ametikohale või 2) kõrvaldada politseiametniku kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. Mõlemad eespool loetletud ametiasutuse juhi otsused on kaalutlusotsused. See tähendab, et asutuse juht kaalub, milline otsus teha, ning põhjendab, miks ta tegi just sellise otsuse, arvestades kahtlustuse või süüdistuse sisu ja muid olulisi asjaolusid, kõiki poolt- ja vastuargumente ning seda, millised tagajärjed oleks ühel või teisel lahendusel politseiniku jaoks. Teisele ametikohale üleviimisel tuleb arvestada, et politseiametniku teadmised, oskused ja kogemused vastaksid selle ametikoha nõuetele, millele politseinik üle viiakse. See tähendab, et politseiametnik oleks võimeline täitma ülesandeid sellel ametikohal, millele ta üle viiakse. Kui kriminaalasjas kahtlustatavat või süüdistatavat politseiametnikku ei saa teisele ametikohale üle viia (näiteks ei ole vaba või sobivat ametikohta), kõrvaldatakse politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. Samuti kõrvaldatakse politseiametnik teenistusest, kui ta ei ole enda üleviimisega teisele ametikohale nõus. Teisele ametikohale üleviimise või teenistusest kõrvaldamise regulatsioon on ka KVTS-i §-s 138. See sätestab, et kui tegevväelane on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis19, 17. peatüki 2. jaos20 või §-s 43521 või 44722 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib rahuaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase tema nõusolekuta üle viia teisele ametikohale senise palga säilitamisega. Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele rahuaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikult. Lisaks eespool nimetatud kahele otsusele, saab ametiasutuse juht otsustada ka selle, et politseiametnik jätkab oma senisel ametikohal. Otsuse tegemine, kas politseinik saab jätkata ametikohal, millel ta teenistuses on, sõltub politseinikule esitatava kahtlustuse sisust. Näiteks kui politseiametnikku kahtlustatakse sellises teos, mille ta sai toime panna ainult oma ametikoha tõttu, ei saa politseinik kriminaalmenetluse ajal sellel ametikohal jätkata. Sellisel juhul tuleb ta võimaluse korral viia üle ametikohale, kus ta ei saa jätkata kriminaalkorras karistatava teo toimepanemist. PPVS-i § 971 lõikes 2 sätestatakse, et kui politseiametnik ei anna nõusolekut enda üleviimiseks teisele ametikohale, siis kõrvaldatakse ta kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. Nõusolekuga annab politseiametnik ka nõusoleku selle kohta, et teisele 19 riigivastased süüteod 20 aususe kohustuse rikkumine 21 vägivald kaitseväeteenistuses oleva isiku suhtes 22 tegevväelase teenistusalane lohakus 57 ametikohale üleviimisel makstakse talle selle ametikoha palka, millele ta üle viiakse. See tähendab, et kriminaalmenetluse ajaks teisele ametikohale üleviidud politseiametnikule võib maksta ka väiksemat palka, kui on tema põhiametikohal. PPVS-i § 971 lõike 3 kohaselt vormistatakse kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava politseiametniku üleviimine teisele ametikohale või teenistusest kõrvaldamine haldusaktiga. Teisele ametikohale nimetamise või teenistusest kõrvaldamise otsuse vormistamine haldusaktiga on kooskõlas ATS-iga, mille järgi vormistatakse ametniku ametikohale nimetamine või distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine haldusaktiga. PPVS-i § 971 lõigete 4 ja 5 kohaselt makstakse politseiametnikule teenistusest kõrvaldamise ajal 40% võrra väiksemat palka, kui talle oleks makstud siis, kui teda ei oleks teenistusest kõrvaldatud. Vähendatud palk ei saa olla väiksem TLS-i § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast. Alates 1. jaanuarist 2020. aastal kehtestas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Ametnikule põhipalga säilitamine 60% ulatuses on põhjendatud, kuna politseiametnikul ja tema perekonnal on ka ajal, kui politseinikku kahtlustatakse kuriteos, vaja täita võetud kohustused, näiteks hoolitseda laste toidu, riiete ja koolitarvete eest, tasuda pangalaen jms. Kui kriminaalmenetluse tulemusel selgub, et kahtlustus ei leidnud kinnitust, makstakse politseiametnikule saamata jäänud palk kohe pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kui politseiametnik tunnistatakse kriminaalkuriteo toimepanemises süüdi, siis talle saamata jäänud palka välja ei maksta ning ta vabastatakse teenistusest. Politseiteenistuses ei saa olla isik, kes on kriminaalkuriteo toimepanemises süüdi mõistetud. Samasugune regulatsioon on ka ATS-is ametniku kohta, kes distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatakse. Ametnikule makstakse teenistusest kõrvaldamise ajal 60% tema palgast, kuid mitte vähem, kui kehtestatud kuutöötasu alammäär. Eelnõu § 1 punkti 41 kohaselt muudetakse PPVS-i §-s 98 sätestatud politseiametniku teenistusest vabastamise haldusakti andmeid. PPVS-is reguleerib politseiametniku ametikohalt vabastamise haldusakti § 98 lõige 1. Haldusakt peab sisaldama vähemalt ametiasutuse nimetust, politseiametniku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, politseiametniku teenistusastet, selle ametikoha nimetust, millelt politseiametnik vabastatakse, vabastamise põhjendust, vabastamise alust viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, politseiametnikule makstavat hüvitist, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine, väljateenitud politseiteenistuse staaž ja ametist vabastamise kuupäeva. ATS-is reguleerib ametniku ametikohalt vabastamise haldusakti § 103 lõige 2. Haldusakt peab sisaldama vähemalt ametiasutuse nimetust, ametniku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, selle ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse, vabastamise põhjendust, vabastamise alust viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, ametnikule makstavat hüvitist, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine, lõpparvest kinnipidamist, kui sellekohane vajadus kaasneb seoses teenistusest vabastamisega, teenistussuhte viimast päeva või ametniku üleviimisel seniselt ametikohalt vabastamise päeva ja vaidlustamisviidet. 58 PPVS-is on teenistusest vabastamise haldusakti elemendid samad, mis ATS-is, kuid peale nende märgitakse politseiametniku teenistusest vabastamise haldusakti politseiametniku teenistusaste ja väljateenitud politseiteenistuse staaž. Ametnike ametikohtadele ei ole kehtestatud teenistusastmeid, mistõttu ei märgita neid ka haldusakti. Pensionistaaži märkimine on vajalik, kuna politseiametnikel on vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staaži korral õigus politseipensionile. Teenistusest vabastamise vormistamisel kehtib üldjuhul ATS-i regulatsioon ja edaspidi kohaldatakse seda ka politseiametniku teenistusest vabastamise vormistamisel. Erisusena jäetakse PPVS-i see, et politseiametniku teenistusest vabastamise haldusakti märgitakse lisaks ATS-i loetelus esitatud andmetele ka teenistusaste ja väljateenitud politseiteenistuse staaž. Eelnõu § 1 punktide 42 ja 45 muudatuse eesmärk on muuta tervisekontrolli läbimise kord vabatahtlikele merepäästjatele paindlikumaks. Muudatuste kohaselt täiendatakse PPVS-i § 1086 lõiget 9 ja § 1088 tunnistatakse kehtetuks. Esimese muudatuse järgi võimaldatakse vabatahtlikel merepäästjatel edaspidi tõendada, et nad vastavad tervisenõuetele, ka mõne muu lubatud tervisetõendiga (näiteks abipolitseiniku, kaitseliitlase, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendid). Praegu on vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja tervisekontrolli nõuded sätestatud seaduses, kuid see ei ole mõistlik ega otstarbekas. Kehtiva PPVS-i § 1088 lõike 1 kohaselt peab vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija enne vabatahtliku merepäästjana tunnustamist läbima tervisekontrolli. Vabatahtlik merepäästja peab tervisekontrollist viie aasta möödumisel läbima uue tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas isiku terviseseisund võimaldab tal tegutseda vabatahtliku merepäästjana. Edaspidi kehtestab tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra eelnõu kohaselt siseminister määrusega. Muudatusega kaotatakse nõue, et vabatahtlik merepäästja peab viie aasta möödumisel läbima uue tervisekontrolli. Perearst lähtub tervisetõendi kehtivusaja määramisel iga inimese terviseseisundist ja objektiivsetest asjaoludest (isiku vanus, ilmnenud tervisehäired jms). See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Samas samamoodi kehtivale korrale sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, et politseiametniku põhjendatud taotluse alusel võib vabatahtliku merepäästja suunata erakorralisse tervisekontrolli, kui see osutub vajalikuks. Teine muudatus on seotud esimese muudatusega. Kehtiva PPVS-i § 1088 sätestab vabatahtliku merepäästja tervisekontrolli perioodilisuse, erakorralisse tervisekontrolli suunamise võimaluse, nõuetele vastavuse tõendamise mootorsõidukijuhi tervisetõendiga ning selle, et tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja kulul. Kuna esimese muudatuse järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra, tunnistatakse tervisekontrolli puudutav PPVS-i § 1088 kehtetuks. Edaspidi reguleerib seaduses sätestatut siseministri määrus. Eelnõu § 1 punkti 43 järgi muudetakse vabatahtlikuks merepäästjaks võtmise tingimust. Kehtiva PPVS-i § 1087 lõike 1 punkti 4 kohaselt on keelatud vabatahtliku merepäästjana tunnustada isikut, kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega. 59 Muudatuse kohaselt on keelatud vabatahtliku merepäästjana tunnustada isikut, kes on raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega. Kehtiva PPVS-i § 1087 lõike 1 punkti 4 kohaselt on keelatud vabatahtliku merepäästjana tunnustada isikut, kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi märkusest, mis tehti Riigikogu menetluses oleva päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse 128 SE rakendusaktide kooskõlastamisel. Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ §-ga 2 muudetakse siseministri 10. novembri 2010. aasta määrust nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“. Ühe muudatusena on eelnõus märgitud määruse § 10 lõike 1 muutmine. Siseministri kehtiva määruse nr 57 § 10 lõikes 1 on sätestatud, et iseseisvalt ennetustööl, koos päästeametnikuga päästetööl ja iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleval vabatahtlikul päästjal ei tohi olla „Päästeseaduse” § 34 punktides 2 kuni 4 nimetatud tervisehäireid. Muudatuse järgi ei tohi vabatahtlikul päästjal olla päästeseaduse § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäireid. Muudatusest nähtub, et see ei ole sisuline, vaid tehniline, kus sõna „Päästeseadus“ asendatakse sõnaga „päästeseadus“ ning tekstiosa „§ 34 punktides 2 kuni 4“ tekstiosaga „§ 34 punktides 2–4“. Sotsiaalministeerium leidis siseministri määruse nr 57 kooskõlastamisel, et vabatahtliku päästja tervisenõuete paragrahv on vaimse tervise nõuete osas liialt üldistav ja range ning soovitas võtta eeskuju relvaseadusest, mille § 36 lõike 1 punkt 2 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. Ka Vabariigi Valitsuse määruse „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ järgi on 1. ja 2. gruppi kuuluvale juhile meditsiiniliselt vastunäidustatud raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet. Ka relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 2 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse vabatahtliku merepäästja tunnustamisest keeldumise regulatsiooni. Kehtiva PPVS-i §-s 1087 on sätestatud, et vabatahtliku merepäästjana on keelatud tunnustada isikut, kes on piiratud teovõimega; keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest; kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest; kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega või kes on füüsilise puudega, mis takistab tal vabatahtliku merepäästja ülesande täitmist või kes oma käitumise või enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu täitma vabatahtliku merepäästja ülesannet. Vabatahtliku merepäästjana tunnustamisest keeldumise aluste üle teeb kontrolli PPA vabatahtlikke merepäästjaid koondava mittetulundusühingu taotluse alusel. Muudatuse järgi ei avaldata kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Regulatsioon lisatakse seadusesse põhjusel, et andmete avaldamine võib ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut ja vabatahtlikuks merepäästjaks kandideerija õigusi, kuna tegemist võib olla eriliiki andmetega, nagu terviseandmed, teovõime, füüsiline puue vms. 60 Eelnõu § 1 punkti 46 kohaselt muudetakse PPVS-i § 10815 sõnastust vabatahtlikule merepäästjale hüvitiste maksmise kohta. Kehtiva sätte kohaselt kohaldatakse merepäästetöö tegemise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise ja osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral hüvitise maksmisele ja varalise kahju hüvitamisele abipolitseiniku seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut. Nimetatud põhimõtet ei muudeta, kuid arvestades asjaolu, et vabatahtlik merepäästja võib teha ka ennetustööd merepäästesündmuse ärahoidmiseks, on sotsiaalsete tagatiste ühtlustamisel õigusselguse huvides vajalik sätestata, et hüvitist makstakse seoses vabatahtliku merepäästja ülesande täitmisega. Sõnastus muudetakse sarnaseks APolS-i §-de 38 ja 39 sõnastusega, millele PPVS-is vabatahtliku merepäästjate hüvitiste maksmise regulatsioonis viidatakse. Merepäästja ülesannete hulka loetakse ka õppustel ja täiendkoolitustel osalemist, kuna see on otseselt seotud merepäästja ülesannete täitmiseks vajaliku kvalifikatsiooni hoidmisega. Eelnõu § 1 punkti 47 muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 33 muudatusega, mille järgi muudetakse PPVS-i § 10816 lõiget 3, mille järgi kehtestab edaspidi vabatahtliku merepäästja tegevusega seotud kulude hüvitamise ulatuse ja korra Vabariigi Valitsuse asemel siseminister. Kuna kehtiva seaduse järgi kehtestab vabatahtlike merepäästjate tegevusega seotud kulude hüvitamise ulatuse ja korra Vabariigi Valitsus, on PPVS-i § 10816 lõigetes 1 ja 2 viidatud Vabariigi Valitsusele. Nii on lõikes 1 sätestatud, et vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muud vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmiseks vajalikud kulutused hüvitab PPA Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses. Sama kehtib ka lõikes 2 sätestatud ennetustöö tegemise kulude hüvitamise kohta. Muudatuse järgi jäetakse PPVS-i § 10816 lõigetest 1 ja 2 välja viide Vabariigi Valitsusele. Eelnõu § 1 punkti 48 järgi muudetakse PPVS-i § 10818. Eelnõu kohaselt täiendatakse PPVS-i § 1088 lõiget 1 punktiga 5 ja sätestatakse, et vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest, kui PPA lõpetab mittetulundusühinguga (edaspidi MTÜ), kelle liige vabatahtlik merepäästja on, merepäästetöö korraldamise lepingu. Merepäästetöö tegemisel saavad osaleda PPA tunnustatud vabatahtlikud merepäästjad, kes kuuluvad MTÜ-sse, kellel on PPA-ga leping merepäästetöö korraldamiseks. Juhul kui PPA lõpetab MTÜ-ga lepingu merepäästetöö korraldamiseks, ei saa selle ühingu vabatahtlikud merepäästjad enam merepäästetöödel osaleda. Kui vabatahtlik merepäästja soovib siiski jätkata oma tegevust, tuleb tal liituda teise MTÜ-ga, kellel on PPA-ga leping merepäästetöö korraldamiseks. Sellisel juhul saab vabatahtlik merepäästja oma tegevust uues MTÜ-s jätkata ning puudub vajadus tema vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamiseks. Kui aga vabatahtlik merepäästja ei liitu teise MTÜ-ga, kellel on PPA-ga leping merepäästetöö korraldamiseks ja ta ei soovi edaspidi vabatahtliku merepäästjana tegutseda, on PPA-l edaspidi õigus vabastada isik vabatahtliku merepäästja staatusest. Lisaks täiendatakse PPVS-i § 10818 uue lõikega, mille järgi tuvastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamise asjaolud haldusmenetluses. Kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamise asjaolud, vabastatakse vabatahtlik merepäästja vabatahtliku merepäästja staatusest. Kehtiva seaduse järgi vabastatakse vabatahtlik merepäästja vabatahtliku merepäästja staatusest järgmistel juhtudel: 1) vabatahtliku merepäästja algatusel; 2) vabatahtliku merepäästja mittevastavusel PPVS-i § 1086 lõigetes 1 (vähemalt 18- aastane, kes vastab vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse 61 nõuetele) ja 4 (kolme aasta tagant täiendusõppe läbimine) ning §-s 1088 (tervisekontroll) sätestatud tingimustele; 3) vabatahtliku merepäästja vastavusel PPVS-i §-s 1087 sätestatud tingimustele (on piiratud teovõimega, on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest, on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega või on füüsilise puudega, mis takistab tal vabatahtliku merepäästja ülesande täitmist) või 4) vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu. Loodava regulatsiooni puhul on eelkõige kõne all juhud, kui vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu, näiteks vääritu teo või süüteo toimepanemise tõttu.23 Vabatahtlik merepäästja ei ole PPA-ga teenistussuhtes, seetõttu ei kohaldata talle politseiametniku distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Vabatahtlikule merepäästjale politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi karistuste pärast. PPVS-i järgi on politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused noomitus, rahatrahv kuni tema kümnekordse päevapalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% võrra kuni kuueks kuuks, teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks, teenistusest vabastamine. Karistusena rahatrahvi määramine vabatahtlikule merepäästjale ei ole otstarbekas ega mõistlik. Kuna vabatahtlik merepäästja osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei ole teda õige karistada rahaliselt, mis tähendaks, et ta maksab riigi heaks ülesannete tasuta täitmise eest veel peale. Kui vabatahtlik merepäästja paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Vabatahtliku merepäästja ametipalka ei saa karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka. Ka ei saa vabatahtliku merepäästja teenistusastet alandada, sest seda tal ei ole. Vabatahtliku merepäästja puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on aga PPA-l juhul, kui tuvastatakse vabatahtliku merepäästja ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita vabatahtliku merepäästja staatusest vabastada, võimalik temaga vestelda ja juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli ebasobiva käitumisega, samuti tuleks vestluse läbiviimine fikseerida. Oluline on seegi, et distsiplinaarkaristusi ei ole ette nähtud ka abipolitseinikele ega vabatahtlikele päästjatele. Vabatahtliku merepäästja vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine, eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et vabatahtlik merepäästja on toime pannud teo, mille pärast ta vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi muudetakse SKA politseiametnike ametikohtade ja ametikohtadele kinnitatud teenistusastmete kehtestamise pädevust. Kehtiva seaduse järgi kehtestab SKA politseiametnike ametikohad, välja arvatud sisekaitselise 23 Põhjendused on samad politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (EIS eelnõu toimiku 20-0811) põhjendustega 62 rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha, ja nendele kinnitatud teenistusastmed siseminister määrusega. Arvestades siseministri suurt töökoormust ei ole mõistlik, et ta kehtestab ühe oma valitsemisala asutuse ametikohtade nimetused, mistõttu kehtestab SKA politseiametnike ametinimetused ja neile kinnitatud teenistusastmed edaspidi asutuse juht, s.t SKA rektor. Siseministri määruse „Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis“ järgi jaotatakse SKA ameti- ja töökohad, välja arvatud rektori ametikoht ning tema vahetus alluvuses olevate töötajate ameti- ja töökohad, SKA põhimääruses sätestatud struktuuriüksuste vahel rektori käskkirjaga, millega määratakse teenistuskohtade nimetused ning vajaduse korral moodustatakse struktuuriüksuse koosseisus allüksused. Ka nii PPA, PÄA kui ka Häirekeskuse teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus, vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allüksuste (allstruktuuriüksused) moodustamine ning teenistuskohtade liigitus teenistusgruppidesse kinnitatakse asutuse peadirektori käskkirjaga. Eelnõu § 1 punkti 50 kohaselt tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 1111 lõike 7 punkt 2. Kehtiva PPVS-i § 1111 lõike 7 punktid 1 ja 2 sätestavad, et politseiametniku väljateenitud aastate pensionile ei teki õigust isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või distsiplinaarsüüteo eest. Sarnane regulatsioon oli ka enne PPVS-i politseiteenistust reguleerinud politseiteenistuse seaduses (edaspidi PolTS), mida täiendati 11. oktoobril 2001. aastal vastu võetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusega. Alates 1. jaanuarist 2002. aastal jõustunud PolTS-i § 211 lõige 11 sätestas, et politseiametniku pensionile ei teki õigust politseiametnikul, kes on politseiteenistusest vabastatud teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest või joobnuna teenistuses viibimise eest. Muudatuse seletuskirjas regulatsiooni kehtestamist ei põhjendata ning eelnõu menetlemise käigus Riigikogus õiguskomisjon muudatusettepanekut ei toetanud. PPVS-i eelnõus kehtestati sarnane regulatsioon, mis sõnastati laiemalt, kui PolTS-is. Sõnastust muudeti nii, et politseipensionile ei ole õigust isikul, kes vabastatakse politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest. Eelnõu seletuskirjas regulatsiooni kehtestamist või muutmist võrreldes enne kehtinud regulatsiooniga ei põhjendata. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riik võib teatud juhtudel piirata isikute õigusi, kuid piirangud peavad olema proportsionaalsed. Nii näiteks on põhjendatud politseipensioni äravõtmine isikult, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku (edaspidi KarS) 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest KarS näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse. KarS-i 15. peatükis on sätestatud riigivastased süüteod ja karistused nende toimepanemise eest. Näiteks riigireetmise või Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse teo toimepanemise eest karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega või terrorikuriteo toimepanemise eest karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega (KarS- i §-d 231, 232 ja 237). Riigireetmise eest süüdimõistetud eripensioni saaja ei saa eeldada, et riik, kelle ta on reetnud, maksab talle edasi suuremat pensioni kui makstakse teistele pensionäridele. Selline olukord riivaks oluliselt avalikkuse õiglusmeelt ega oleks õiglane pensionit maksvale riigile, kelle reetmises isikut kahtlustatakse, suhtes õiglane. 63 Võrdluseks võib tuua ka ATS-i regulatsiooni, mille kohaselt kaotab ametnik õiguse suuremale pensionile, kui ta vabastatakse teenistusest tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistmisel ning kui teda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest või kui ta on süüdi mõistetud riigivastase süüteo (KarS-i 15. ptk) või aususe kohustuse rikkumise (KarS-i 17. ptk 2. jagu) eest (ATS-i § 113 lõiked 10 ja 11). Politseipensioni õiguse äravõtmist võib sisuliselt pidada distsiplinaarkaristusega kaasnevaks lisapiiranguks, mis peab olema põhjendatud ja kooskõlas PS-ist tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. PolTS-i ega PPVS-i kehtestamisel ei ole põhjendatud, miks on vajalik võtta ära õigus politseipensionile isikult, kes on politseiteenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. Regulatsiooni kehtestamisel ei ole arvestatud üleastumise raskuse, karistuse asjaolude ega muude oluliste asjaoludega. Iga karistusega, sh distsiplinaarkaristusega kaasnevad lisapiirangud peavad igal juhul olema põhjendatud ning proportsionaalsed. PS-i kommenteeritud väljaanne selgitab: „Kolmeastmeline proportsionaalsuse põhimõte kajastus Riigikohtu praktikas esimest korda 2000. aastal (RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6- 00, p-d 13, 16 jj). Alates 2002. aastast on Riigikohus rakendanud kõrgetasemelist käsitlust, mis on tänaseks muutunud järjekindlaks praktikaks: “Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kohus järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Ilmselgelt ebasobiva abinõu korral ei ole vaja kontrollida abinõu vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.” (RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 24; alates RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; vrd RKPJKo 12.06.2002, 3-4-1-6-02, p 12; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31; RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 30; 17.06.2004, 3-2- 1-143-03, p 20 jj; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 27; 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37; 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p 32 jj).“ Kuna regulatsiooni kehtestamisel ei ole seadusandja põhjendanud, miks on distsiplinaarsüüteo tõttu politseiteenistusest vabastamise korral vaja võtta ära õigus saada politseipensioni, ei ole võimalik hinnata, kas abinõu on vajalik. Samas peaks distsipliinirikkumise korral eesmärki täitma ka distsiplinaarkaristuse määramine ning lisakaristuse määramine ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas. Kuna eeltoodud põhjenduste tõttu ei saa regulatsiooni pidada proportsionaalseks tuleb säte seadusest välja jätta. Muudatus on seotud ka 2019. aasta 1. mail jõustunud muudatusega, mille kohaselt võib politseiametnik töötada edasi politseiametnikuna ka siis, kui talle on määratud politseipension. Üldise põhimõtte kohaselt ei saa politseiametnikult juba määratud pensioni ära võtta, kui ta politseipensionärina jätkab teenistust politseis ja ta vabastatakse politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu. Ka 64 näiteks sellisel juhul, kui politseipensioni saaja jätkab teenistust politseis ametniku või töötaja teenistuskohal, kust ta vabastatakse distsiplinaarsüüteo tõttu. Kehtima jääb põhimõte, et politseipensionile ei teki õigust isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Sellisel isikul ei saa õigust politseipensionile tekkida juba ainuüksi selle tõttu, et PPVS-i § 40 punkti 1 kohaselt ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Politseipensioni saamise üks eeldusi on aga see, et politseiametnik peab pensionile jääma vahetult politseiteenistusest. Samas on distsipliinirikkumise eest politseiteenistusest vabastatud isikul võimalik politseiteenistusse naasta, kui teenistusest vabastamisest on möödas enam kui aasta (PPVS-i § 40 punkt 4). Eelnõu § 2 järgi muudetakse APolS-i. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse abipolitseinikuks võtmise tingimust. Kehtiva APolS-i § 5 punkti 6 järgi ei võeta abipolitseiniku kandidaadiks ja abipolitseinikuks isikut, kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega. Muudatuse kohaselt on keelatud võtta abipolitseinikuks isikut, kes on raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi märkusest, mis tehti Riigikogu menetluses oleva päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse 128 SE rakendusaktide kooskõlastamisel. Sotsiaalministeerium leidis siseministri määruse nr 57 kooskõlastamisel, et vabatahtliku päästja tervisenõuete paragrahv on vaimse tervise nõuete osas liialt üldistav ja range ning soovitas võtta eeskuju relvaseadusest, mille § 36 lõike 1 punkt 2 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. Ka Vabariigi Valitsuse määruse „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ järgi on 1. ja 2. gruppi kuuluvale juhile meditsiiniliselt vastunäidustatud raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet. Ka relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 2 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 43 selgitusi. Eelnõu § 2 punkti 2 järgi kehtestab edaspidi abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja korra, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded siseminister. Kehtiva seaduse järgi kehtestab määruse Vabariigi Valitsus. Ministri määrusega on kehtestatud päästeteenistujate, vabatahtlike päästjate, turvatöötaja, Kaitseliidu tegevliikme (määrust ei ole kehtestatud), lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Kõnesoleva eelnõuga antakse ka politseiametnike ja julgeolekuasutuste ametnike tervisenõuete ja -kontrolli kehtestamise pädevus valitsuse asemel ministrile. 65 Vt lisaks eelnõu § 1 punktide 33 selgitusi. Eelnõu § 2 punkti 3 järgi muudetakse abipolitseinikuks astuda soovija PPA-le esitatavate dokumentide loetelu. Kehtiva seaduse järgi esitab abipolitseinikuks astuda soovija PPA- le kirjaliku taotluse, isikut tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi koopia, tervisetõendi (välja arvatud kandideerija, kellel on nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba või abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend), abipolitseiniku ankeedi, foto mõõtmetega 4 × 5 cm või annab nõusoleku kasutada tema isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot, iseloomustuse tööandjalt või õppeasutuselt või soovituse politseiametnikult, eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles, vajaduse korral mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu tõendava dokumendi koopia, vajaduse korral relvaloa koopia. Võrreldes kehtiva korraga ei muutu kirjaliku taotluse, isikuankeedi, haridust tõendava dokumendi koopia (kui andmeid ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis), tervisetõendi ja iseloomustuse või soovituse esitamise nõue. Ühe muudatusena on seadust täiendatud nii, et lisaks politseiametnikule võib abipolitseinikuks kandideerijat soovitada ka tegevabipolitseinik. Sarnane soovitamise süsteem on ka kaitseliitlaseks astuda soovijal. KaLS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseliidu kodukord“ järgi peavad Kaitselidu liikmeks astumise avalduses olema ka kahe Kaitseliidu tegevliikmest soovitaja nimed. Seaduse sõnastusest on välja jäetud järgmiste dokumentide esitamise kohustus: 1) isikut tõendava dokumendi koopia, kuna riigil on olemas kõigi elanike isikut tõendavate dokumentide andmed. Isikuankeedis peaks olema koht isikut tõendava dokumendi numbri esitamiseks. 2) haridust tõendava dokumendi koopia, selle peab esitama ainult juhul, kui haridust puudutavaid andmeid ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis. 3) foto mõõtmetega 4 × 5 cm või annab nõusoleku kasutada tema isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot, kuna foto koht on juba ankeedis, kuhu võiks märkida ka loa andmekogus oleva foto kasutamiseks. 4) eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles, kuna ka need andmed peaksid riigil olemas olema. 5) vajaduse korral mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu tõendava dokumendi koopia ja relvaloa koopia, kuna nii juhiloa kui ka relvaloa andmed on riigil olemas. Vajadusel märgitakse isikuankeeti juhiloa ja relvaloa number. Muudatuse tegemisel võeti aluseks Siseministeeriumi õigusosakonna 2019. aasta lõpus valminud revisjoni soovitused Siseministeeriumi valitsemisala seaduste kohta. Eelnõu § 2 punkti 4 järgi täiendatakse abipolitseiniku taustakontrolliga seotud regulatsiooni sättega, mille järgi võivad kontrolli käigus tuvastatud andmed olla aluseks abipolitseinikuks saamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. APolS-i § 7 reguleerib abipolitseinikuks kandideerija isikuankeeti. Abipolitseinikuks kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister määrusega. Siseministri kehtiva määruse „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ järgi küsitakse abipolitseinikuks kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel, isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, relvaloa andmed, elukoht, 66 sidevahendid), perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine, kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine). Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust saada abipolitseinikuks. Seega on kehtivas seaduses alus abipolitseiniku tausta kontrollimiseks, kui ta kandideerib abipolitseinikuks, kuid puudub selge säte selle kohta, et kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla alus, et keelduda abipolitseinikuks võtmisest. Samuti ei ole kehtivas APolS-is sätet, mille järgi ei pea kontrolli käigus tuvastatud andmeid avaldama. Mõlemad võimalused luuakse kõnesoleva eelnõu järgi. Tuvastatud andmed võidakse avaldamata jätta põhjusel, et andmete avaldamine võib ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut või ka abipolitseinikuks kandideerija õigusi, kui arvestada, mis andmeid on abipolitseinikuks kandideerija kohta vaja kontrollida. Abipolitseiniku kandidaadiks ja abipolitseinikuks ei võeta isikut, kes on piiratud teovõimega; keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest; kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametniku ametikohal töötamise õigust; kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega; kes on sellise tervisehäirega, mis takistab tal abipolitseiniku ülesannete täitmist; kes oma käitumise poolest ei sobi abipolitseiniku ülesandeid täitma ning kelle käitumine või eluviis ohustavad tema enda või teise isiku turvalisust. Eelnõu § 2 punkti 5 kohaselt täiendatakse APolS-i § 8 lõikega 11 sätestades võimaluse, et hädaolukorra lahendamise, eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal võib PPA peadirektori korraldusel lühendada esmase õppe 20 tunnile, järgides käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõudeid. Abipolitseinikul on kohustus pärast vastava olukorra lõppemist ühe aasta jooksul kohustus läbida esimese astme õpe täies mahus, s.o 40 tundi. Muudatus võtab arvesse 2007. aasta aprillikuu massirahutuste ajal saadud kogemust ning edaspidi kriisiajal tekkida võivat vajadust kiiresti värvata juurde abipolitseinikke, et politseile langenud lisakoormuse olukorras täita avaliku korra tagamisega seotud ülesandeid. Muudatusega vähendatakse küll ajutiselt väljaõppe mahtu, ent valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse need kriisiolukorda arvestades olulised väljaõppe nõuded, sh õpiväljundid, mida õppega tuleb saavutada, et isikud saaks abipolitseinikuna lubada politseitegevusesse politseiametniku juhendamisel osalema. 20 tunni jooksul on võimalik abipolitseinikuks soovijale õpetada korrakaitse valdkonnas esmatähtsaid teadmisi ja oskusi (erimeetmete kohaldamine, sund, enesekaitse jms) ning lükata edasi nt piirkondlikku politseitööd ja ennetustegevust puudutavad loengud ja seminarid. Samasugust kindla suunitluse ja mahuga kiirõpet rakendati 2020. aasta märtsis väljakuulutatud eriolukorra ajal, et koolitada politsei tegevustesse kaasatud Kaitseliidu liikmeid. Eelnõu § 2 punkti 6 esimese muudatuse järgi muudetakse APolS-i § 13 lõike 1 esimest lauset, teine lause jääb sisult samaks. Kehtiva APolS-i § 13 lõike 1 järgi kaasatakse abipolitseinik politsei tegevusse selle prefektuuri tööpiirkonnas, kus ta on abipolitseinikuks kinnitatud. Abipolitseiniku nõusolekul võidakse teda kaasata politsei tegevusse ka muus piirkonnas. Abipolitseinikuks võtmist puudutavas regulatsioonis on valdavalt kasutusel termin abipolitseinikuks nimetamine (ApolS-i §-d 4 ja 9 ning 3. ptk pealkiri). Kehtiva sätte sõnastuses on kasutusel abipolitseinikuks kinnitamine, kuid see on eksitav. Muudatusega ühtlustatakse terminikasutus ja kaotakse mitmeti mõistetavus, 67 justkui eksisteeriks peale abipolitseinikuks nimetamise veel abipolitseinikuks kinnitamine. Abipolitseinik seostatakse prefektuuri tööpiirkonnaga abipolitseinikuks nimetamisel, kusjuures nimetatud piirkonna määramine prefektuuri tööpiirkonna kaudu on tinglik ega tähenda, et abipolitseinik on seotud just prefektuuris loodud üksusega. Kehtiva APolS-i § 13 lõike 2 kohaselt on abipolitseinike tegevuse paremaks korraldamiseks antud üksuse loomise ja selle töökorralduse kehtestamise õigus ainult prefektile. Niisugune volitusnorm ei ole piisavalt paindlik ega võimalda moodustada spetsiifilisi abipolitseinike üksusi PPA muude struktuuriüksuste juurde (nt piirivalveosakond, arendusosakond jt). Eelnõu § 2 punkti 6 muudatuse teise osaga antakse taoline õigus PPA peadirektorile koos õigusega määrata ametnik, kellel on samuti volitus üksusi moodustada ja nende töökorraldus kehtestada. Selline regulatsioon võimaldab peadirektoril kehtestada töökorralduse ja üksuste moodustamise korra ning vajaduse korral volitada kindla üksuse moodustamine vastavatele PPA ametnikele. Muud volitusnormid seaduses on sisustatud samamoodi, andes peadirektorile võimaluse paindlikult korraldada arvukaid abipolitseinike värbamisi, staatusega seotud toimingute tegemist ja kaasamisega seotud tegevust. Eelnõu § 2 punkti 7 järgi on nii abipolitseinikul kui ka abipolitseinikuks soovijal õigus saada väljaõppes osalemise ajaks tööandjalt ühe kalendriaasta jooksul tasustamata lisapuhkust kuni 15 päeva. Lisaks sellele täiendatakse seadust abipolitseiniku õigusega saada tasustamata lisapuhkust 30 kalendripäeva aastas, kui abipolitseinik osaleb abipolitseiniku ülesannete täitmisel järgmistel juhtudel: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) riigikaitse vajadusel; 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks; 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. PPVS § 77 lõikes 1 loetletud juhtumite korral võib PPA-l olla vajadus lisatööjõu järele ja abipolitseinikud on kõige pädevamad sellistes situatsioonides politseid abistama. Abipolitseinikud on saanud asjakohase väljaõppe ja tegutsevad ka tavapärases olukorras vabatahtlikena politseid abistades. Muudatusega luuakse võimalus kaasata abipolitseinikud ettenägematutel ja erakorralistel juhtumitel politsei ülesannete täitmisesse, tagades samal ajal abipolitseinikule toetuse maksmise. Muudatus aitab kaasa ka PPA valmidusele kiiremini reageerida kriisile või selle puhkemisele ning hoida ära või takistada selle süvenemist. Teisalt on tööandjale oluline teada, millistel juhtudel on ta kohustatud lubama oma töötaja puhkusele abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Tööandjal on oluline teada, et tema töötajal on õigus saada lisapuhkust sel juhul, kui riik vajab abi erandkorras ja erakorralise sündmuse lahendamiseks, s.t tegemist peab olema suure rahutuse, loodusõnnetuse, metsapõlengu või muu kriisiga. Tööandjat ei kohustata andma oma töötajale lisapuhkust abipolitseiniku tavapäraste ülesannete täitmisel osalemiseks. Abipolitseinikuks soovijale ja abipolitseinikule võimaldatakse tasustamata lisapuhkus ka väljaõppes osalemise ajaks. Lisapuhkuse saamiseks tuleb tööandjale esitada taotlus, 68 millele lisab PPA otsuse väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et abipolitseinikuks soovijal ja abipolitseinikul oleks võimalik, ilma kartuseta kaotada oma töö, osaleda vastavas väljaõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et ühe aasta jooksul on tal kohustus lubada enda töötaja PPA juurde väljaõppele, mis saab kokku maksimaalselt olla 15 kalendripäeva. Sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu seaduses, mille järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust järgmiste ülesannete täitmiseks: 1) tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine ja korraldamine kaitseväeteenistuse seaduse alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras, 2) kaasamine järgmiste korrakaitseorgani ülesannete täitmiseks: a) päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, b) eriolukorra tööde tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras, c) erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras, d) küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel, e) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse, f) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 3) kaasamine järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmiseks: a) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, b) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses, c) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nii abipolitseinikel edaspidi kui ka Kaitseliidu liikmetel juba kehtiva õiguse järgi on õigus tasustamata puhkusele, mida tööandja on kohustatud andma, kui on tekkinud olukord, mil riigil (Kaitseväel, politseil, päästeasutusel vms asutusel) on vaja lisatööjõudu, et olukorda lahendada. Lisapuhkuse saamiseks esitab abipolitseinik tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku taotluse. Abipolitseinikule lisapuhkuse ja selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise täpsem kord kehtestatakse vastava määrusega. Lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale mõistliku aja jooksul enne ülesandele asumise aega. „Mõistlik aeg“ on mitmetasandiline avatud mõiste, mida sisustatakse vastavalt konkreetsele olukorrale ja asjaoludele. Olenevalt asjaoludest ja olukorrast peetakse mõistliku aja all silmas pigem tunde kui päevi. Tööandja ei pea lisapuhkuse ajal säilitama oma töötajale keskmist tasu, kuid vajaduse korral hüvitab PPA abipolitseinikule puhkuse ajal saamata jääva tasu. Hüvitise saamiseks peab abipolitseinik esitama PPA-le taotluse. Kui taotleja on õigustatud toetust saama, võetakse hüvitise arvutamise aluseks abipolitseiniku keskmine palk. Enamik abipolitseinikke on tööealised inimesed, kellel on pere, lapsed ja rahalised kohustused. Abipolitseinik on vabatahtlik ja tavapärases olukorras täidab ta politsei ülesandeid ilma selle eest tasu saamata oma vabast ajast. Sellisel juhul saab vabatahtlik täita tööülesanded oma alalises töökohas ja saada selle eest tasu ning abipolitseiniku tegevuses osaleda näiteks laupäeval, kui tal tööpäeva ei ole. Kui aga riigil tekib vajadus kaasata abipolitseinikud politsei ülesannete täitmisesse ka sellel ajal, kui abipolitseinik peaks 69 täitma oma tavapäraseid ülesandeid põhitöökohal, peab riik tagama ka selle, et abipolitseinikul oleks võimalik täita oma rahalised kohustused näiteks pankade eest. See tähendab, et riik peaks abipolitseinikule sel ajal maksma hüvitist, mis on sama suur kui tema tavapärane sissetulek. Tööandja ei ole kohustatud maksma töötasu töötajale, kes tööd ei tee, seega tuleb töötajale, kes täidab riigilt saadud ülesannet tagada sissetulek, et ta saaks võetud kohustused täita. Lisapuhkuse eest ei maksta hüvitist, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab isiku topelt tasustamise lisapuhkuse ajal. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi ei maksta eriolukorra tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu. PPA poolt abipolitseinikule lisapuhkuse taotlemise ja selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab siseminister määrusega. Eelnõu § 2 punkti 8 järgi muudetakse APolS-i §-s 38 sätestatud abipolitseinikele ja nende pereliikmete hüvitisi, kui abipolitseinik saab viga või hukkub abipolitseiniku ülesannete täitmisel. Õigusselguse huvides kehtestatakse APolS-i § 38 uues sõnastuses. Lõikes 1 sätestatakse, et kui abipolitseinik hukkub või sureb seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. Abipolitseinikule hüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta, s. t abipolitseiniku pereliikmetele makstakse hüvitist, kui abipolitseinik hukkub või sureb abipolitseiniku ülesannete täitmisel. Kehtiva APolS- i § 38 lõikes 1 sätestatakse ka hüvitise määr, mis on 120-kordne politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär. Muudatuse järgi jäetakse hüvitise määr sättest välja, kuna abipolitseiniku perekonnale makstakse edaspidi hüvitist samadel alustel nagu makstakse ametnikele, sh politseiametnikele ja päästeteenistujatele. Lõikes 2 sätestatakse, et kui abipolitseinikul tuvastatakse seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. Sama põhimõte on ka kehtivas APolS-is. Lõike 3 järgi lisatakse seadusesse viide ATS-i §-dele 49 ja 491, milles on sätestatud ametnikule, sh politseiametnikule hüvitise maksmine tööülesannete täitmisel hukkumise või töövõime vähenemise korral. ATS-i käsiraamatus on ametnikule või tema perekonnale hüvitise maksmise regulatsiooni selgitatud järgmiselt: „PS § 25 tuleneb igaühe õigus nõuda endale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kui kahju tekkis seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis kannab kahju tekkimise riski tavapäraselt tööandja. ATS § 49 sätestatud juhtudel kohaldatakse ametnikule, võrreldes töölepingu alusel töötavate isikutega, lihtsustatud menetlust, st ametnik ei pea tõendama oma tegelikke kahjusid, vaid talle on määratud automaatselt väljamakstav summa. Eriregulatsioon on vajalik, kuna ametnikud tegutsevad potentsiaalselt ohtlikemates tingimustes – riiklik järelevalve, riigi julgeoleku tagamine, süütegude menetlemine jne. Ametiasutuse töötajate töö iseloom on sarnane erasektori omaga, mistõttu laieneb neile 70 sama kaitse, mis teistele töölepingu alusel töötavatele isikutele (kahju hüvitamist saab nõuda VÕS-i alusel, vt TLS § 40 lg 5 ja VÕS § 628 lg 5). Töötajale ei ole garanteeritud kindlaksmääratud summat, vaid igal konkreetsel juhul vaadatakse, millises ulatuses suudab töötaja kahju ära põhjendada.24“ APolS-i järgi on abipolitseinik isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras. Politsei tegevuses osalemine tähendab koos politseiametnikuga abipolitseiniku pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist või politsei ülesandel iseseisvalt ülesande täitmist. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Seega täidavad teatud juhtudel politsei ülesandeid nii politseiametnikud kui ka abipolitseinikud ning nende tööülesanded ja ka nende täitmisega seotud riskid on sarnased. Samas on sotsiaalsed tagatised hukkumise või töövõime muutumise korral teatud mõttes erinevad. Muudatustega võrdsustatakse abipolitseinike ja politseiametnike hüvitiste regulatsioonid. See on abipolitseinike suhtes õiglane ja võrdne kohtlemine, kui arvestada, et abipolitseinikud täidavad politsei abistamise ülesandeid, mis tagavad ohu ennetamise ja tõrjumise ning avaliku korra. Lisaks annavad muudatused abipolitseinikule kindlustunde, et kui temaga midagi juhtub, siis riik hoolitseb tema enda või tema lähedaste eest. See aga omakorda võib olla motivaator abipolitseinikega liituda. APolS-i jäetakse ainult erisused, mis on tingitud sellest, et abipolitseinik ei ole PPA-ga teenistussuhtes, vaid tegutseb politseis vabatahtlikuna. Näiteks ei maksta talle abipolitseiniku ülesannete täitmise eest palka. Nii nagu ametnikule või tema perekonnaliikmele hüvitise määramisel, arvestatakse ka abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele hüvitise määramisel sellega, kas abipolitseinik hukkus või sai viga õnnetusjuhtumi või tema suhtes toime pandud vägivalla tagajärjel. Kehtiva APolS-i järgi on mõlemal juhul hüvitise suurus sama, kuigi ATS-is on ründe tagajärjel hukkumise või vigastuse saamise korral ette nähtud poole suurem hüvitis, kui õnnetusjuhtumi korral. Muudatuse järgi kohaldatakse abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele hüvitise maksmisel samu põhimõtteid ametnikele hüvitise maksmisega. Näiteks eristatakse ATS-is hüvitise maksmisel töövõime vähenemise või kaotuse korral õnnetusjuhtumi tagajärjel hüvitise maksmisest töövõime vähenemise või kaotuse korral ametniku vastu toimepandud ründe tagajärjel. Viimasel juhul makstakse ametnikule töövõime osalise kaotuse korral kuni kaheksa aasta keskmine palk ja töövõime täieliku kaotuse korral kuni 13 aasta keskmine palk. Õnnetusjuhtumi tagajärjel makstakse ametnikule osalise töövõime korral tema kahe aasta keskmine palk, puuduva töövõimekorral seitsme aasta keskmine palk. Muudatusega võrdsustatakse abipolitseinike ja ametnike, sh politseiametnike hüvitised vigastuse saamise või hukkumise korral. Arvestatud on, et nii nagu politseiametnikul on ka abipolitseinikul tööülesandeid ohtlikum täita kui muudel aladel, s.t on suurem oht, et keegi abipolitseinikku ründab. Lõike 4 kohaselt võetakse abipolitseiniku perekonnale või abipolitseinikule hüvitise maksmisel aluseks abipolitseiniku keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab 24 Töötajale tekkinud kahju hüvitamise kohta vt http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf, § 40 komm, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, P.Varul, I.Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 24 jj., samuti Riigikohtu lahend aadressil http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-51-12. 71 talle tema tööandja. Kuna abipolitseinik ei ole ametnik, kelle hüvitise maksmise aluseks olevat palka reguleerib ATS, siis täpsustatakse abipolitseiniku hüvitise aluseks olevat palka või töötasu APolS-is. Muudatus on seotud kutseliste eriteenistujate, s.t politseiametnike ja päästeteenistujate hüvitiste ühtlustamisega vabatahtlike, s.t abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate hüvitistega. Politseiametnikele ja päästeteenistujatele ning nende perekonnaliikmetele makstavaid hüvitis reguleerib ATS, mille järgi võetakse ametnikule või tema perekonnaliikmele hüvitise maksmisel aluseks ametniku keskmine palk. Kehtiva APolS-i järgi võetakse abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele hüvitise maksmisel aluseks politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär. Siseministri määruse „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“ järgi on kehtiv politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär 1075 eurot. Abipolitseiniku palk võib aga olla suurem ning on ebaõiglane, kui abipolitseiniku hukkumise korral on tema perekonna hüvitis väiksem, kui teiste rühmade puhul. Abipolitseiniku hukkumise või surma korral võetakse edaspidi aluseks sama palk, mis võetakse aluseks ka teiste võrreldavate rühmade puhul. Nii võetakse vabatahtliku päästja hukkumise või surma korral aluseks vabatahtliku päästja kümne aasta palk25, ametniku hukkumise või surma korral võetakse aluseks hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmine palk26. Ametnike hulka loetakse nii politseiametnikud, päästeteenistujad, prokurörid kui ka vanglaametnikud. Lõike 5 kohaselt võetakse abipolitseinikule või tema perekonnale hüvitise maksmisel aluseks politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär, kui abipolitseiniku palk või töötasu alalise tööandja juures on väiksem politseiametniku madalaimale palgaastmele vastavast palgamäärast. Kehtivas seaduses on sama põhimõte ning see kehtestatakse ka muudetud APolS-i §-s 38, et mitte rikkuda abipolitseiniku õiguspärast ootust. Kui abipolitseiniku töötasu või palk alalises töö- või teenistuskohas on väiksem, kui 1075 eurot, võib väiksema aluspalga hüvitise aluseks võtmine riivata abipolitseiniku õiguspärast ootust. Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-20-04 asunud järgmisele seisukohale: „Õiguspärase ootuse põhimõtte sisuks on, et igaühel peab olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.“ Õiguspärane ootus ei laiene kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid „kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima“ (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-6-02 punkt 18 ja lahendi nr 3-4-1-24- 11 punkt 49). Õiguspärane ootus on isikul tekkinud siis, kui: a) õigusaktiga on lubatud, et isiku subjektiivne õigus saabub või säilib; b) isik on asunud seda õigust teostama. 25 PäästeS-i § 41 lõige 1 26 ATS-i § 49 lõige 1 72 Õigusakti muutmisel isikule ebasoodsas suunas on tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte riivega. Õiguspärase ootuse põhimõtte riive aga ei ole veel õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine. Riigikohus on leidnud: „Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses“ (Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-20-04 punkt 14). Lõike 6 järgi lisatakse APolS-i säte selle kohta, mis palk võetakse aluseks, kui abipolitseinik ei ole enne hukkumist või viga saamist töötanud. Sel juhul võetakse aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi kehtestati alates 1. jaanuarist 2020. aastal tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.27 Sama regulatsioon on ka vabatahtliku päästja kohta, mille kohaselt võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud palga alammäär, kui päästetööl osalev vabatahtlik päästja ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal. Lõikes 7 täpsustatakse, et abipolitseiniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitiste maksmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Sama põhimõte on ka kehtivas APolS-is. Eelnõu § 2 punkti 9 järgi täiendatakse seadust sättega, mille järgi tuvastatakse abipolitseiniku staatusest vabastamise asjaolud menetluses, millele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse abipolitseiniku staatusest vabastamise asjaolud. Kehtiva APolS-i § 42 reguleerib abipolitseiniku staatusest vabastamist. Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega: 1) abipolitseiniku algatusel; 2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 (abipolitseinikule esitatavad nõuded) ja 5 (isikud, keda ei võeta abipolitseinikuks, näiteks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei sobi käitumise poolest, ei ole teovõimeline jms) ning § 8 lõikes 4 (täiendusõppe läbimine vähemalt kord aastas) sätestatud tingimustele või 3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas, kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt; 4) abipolitseiniku surma korral. Abipolitseiniku seaduse 633 SE seletuskirjas on selgitatud: „Kehtiva APolS § 9 järgi vabastatakse abipolitseinik kohustustest politseiasutuse juhi või politseipeadirektori käskkirjaga omal soovil, seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, kui ta ei vasta abipolitseiniku seaduses esitatud nõuetele, kohalike omavalitsuste põhjendatud taotlusel või muudel põhjustel, mida politseiasutuse juht peab oluliseks. 27 Sama töötasu alammäär kehtib ka 2021. aasta II kvartalis. 73 Eelnõuga muudetakse kõnealust sätet selliselt, et abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest politseiasutuse juhi käskkirjaga. Kehtiva seaduse sõnastust abipolitseiniku kohustustest vabastamise kohta ei saa pidada kõige õnnestunumaks, kuna kõnealust sätet on võimalik tõlgendada selliselt, et abipolitseinik küll vabastatakse tema kohustustustest, kuid ta jääb endiselt abipolitseinikuks. Eelnõuga parandatakse sõnastust nii, et abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest. See iseloomustab paremini sätte mõtet – isik ei ole enam abipolitseiniku staatuses, ta ei tohi politseitöös osaleda ning tal puuduvad abipolitseiniku ülesannete täitmise õigused. Ühtlasi on eelnõuga loobutud põhimõttest, et abipolitseiniku võib abipolitseiniku staatusest vabastada nii politseiasutuse juht kui ka politseipeadirektor. Eelnõu kohaselt vabastab abipolitseiniku sellest staatusest üksnes politseiasutuse juht. Politseipeadirektorist on loobutud õigusselguse ja praktilisuse kaalutlustel. Regulatsioon tagab selle, et isiku vabastab staatusest talle staatust omistaval ametiastmel olev politseiametnik ehk politseiasutuse juht. Politseipeadirektorile nimetatud volituse andmine looks kattuva pädevuse ja ei omaks praktilist vajadust. Eelnõu kohaselt vabastatakse abipolitseinik abipolitseiniku staatusest abipolitseiniku algatusel, tema mittevastavusel abipolitseinikule esitatud nõuetele (kutsesobivus, tervisenõuded, teovõime, karistatus jm) ning seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, seal hulgas kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub muul viisil õigusvastaselt või riigi korrakaitseülesande täitmiseks volitatud isikule sobimatult. Oma sisult ja olemuselt on nimetatud vabastamise alused samad, mis ka kehtivas seaduses. Kuivõrd abipolitseinik peab järgima avaliku teenistuse eetikakoodeksit, siis on põhjendatud staatusest vabastamise alusena ette näha ka abipolitseinikule sobimatut käitumist. Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõust välja jäetud abipolitseiniku staatusest vabastamise alusena kohalike omavalitsuste taotlus ning muud põhjused, mida politseiasutuse juht peab oluliseks. “Muud põhjused“ jätab vabastamise alused liialt lahtiseks ning see ei ole piisavalt õigusselge ja määratletud, mis jätaks aga omakorda asutuse juhile liialt laia kaalutlusõiguse teostamise pädevuse. Kohalike omavalitsuste taotlus on eelnõust välja jäetud põhjendusel, et nimetatud õigus ei ole kehtivas regulatsioonis põhjendatud. Abipolitseinikul ei ole mingit erilist suhet kohaliku omavalitsusega politsei ülesande täitmisel. Kohalikul omavalitsusel on võrdne õigus kõigi isikutega pöörduda politseiasutuse juhi poole kaebusega, märgukirjaga, mis saab olla aluseks politseiasutuse juhile abipolitseiniku suhtes tema staatuse otsustamiseks. Seadus täpsustab abipolitseinikule sobimatu käitumise sisu ja näeb ette, et kindlasti on nendeks olukorrad kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub muul viisil õigusvastaselt või riigi korrakaitseülesande täitmiseks volitatud isikule sobimatult.“ Kehtivas seaduses ei ole sõnaselgelt sätestatud, millises menetluses vabastamise asjaolud tuvastatakse ning see on praktikas tekitanud probleeme. Muudatuse järgi tuvastatakse vabastamise asjaolud haldusmenetluses. Kõne all on juhud, kui abipolitseinik vabastatakse abipolitseinikule sobimatu käitumise tõttu, näiteks vääritu teo või süüteo toimepanemise tõttu. Abipolitseinik ei ole PPA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Abipolitseiniku vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine, eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja 74 kohustusi, tutvustama asjas tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et abipolitseinik on toime pannud teo, mille pärast ta vabastatakse abipolitseiniku staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse. Punkti 10 kohaselt täiendatakse abipolitseiniku seadust 61. peatükiga, mis reguleerib kriisirolliga abipolitseiniku kaasamist politsei tegevusse. Paragrahv 421 lõike 1 kohaselt määratakse kriisiroll abipolitseinikule, kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal politsei ülesannete täitmisel, ja kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Muudatuse väljatöötamine on tingitud sellest, et hädaolukorra riskianalüüsi koostamise ja riigikaitse planeerimise käigus on tuvastatud, et PPA isikkoosseis ei ole piisav, et erinevate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi põhiülesandeid, nagu näiteks piiri valvamine, massilise korratuse ohjamine ja objekti kaitsmine. PPA-s on praegu teenistuses selline hulk politseiametnikke, mis võimaldab täita politsei ülesandeid olukorras, kui erakorralisi sündmusi ei toimu või on nende kestus lühiajaline. Nii igapäevaste ülesannete täitmiseks kui ka lühiajaliste erakorraliste sündmuste lahendamiseks on PPA-l võimalik kaasata abipolitseinikke. Kui aga lahendatav sündmus muutub pikaajaliseks, võib see tekitada probleeme, sest kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis kindlustaks abipolitseinikule töösuhte ja sotsiaalsed tagatised, kui ta riigi huvides osaleb kriisi lahendamisel. Kriisirolliga abipolitseinike loomise eesmärk on valmistada ette ja tagada PPA-le vajalik lisatööjõud, et tulla lõikes 1 nimetatud olukordade ehk erakorraliste sündmuste lahendamisel toime tavapärasest mahukamate ülesannetega, ennekõike avaliku korra kaitse, sh massiohje, objektikaitse ja -valvega ning piirivalvega. Kriisirolli saab määrata abipolitseinikule, kes on läbinud vastava väljaõppe ja on andnud nõusoleku kriisi lahendamisel politseile appi tulla. Nõusoleku andmine paneb kriisirolliga abipolitseinikule kohustuse kriisi ajal politseid abistada. Kuna aga kriisirolli määramine põhineb vabatahtlusel, siis saab abipolitseinik kriisirollist igal ajal loobuda. Lõikes 2 tuuakse välja kriisirolliga abipolitseiniku pädevus. Kriisirolliga abipolitseiniku pädevuses on kriisi lahendamise ajal politsei abistamine abipolitseiniku seaduse § 3 lõike 1 kohaselt. See tähendab, et kriisirolliga abipolitseiniku pädevus ei välju tavalise abipolitseiniku pädevusest. Tema pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel (nt massilise korratuse lahendamine) ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, kui tegemist on lõikes 1 nimetatud olukorraga. Lõikes 3 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes on nimetatud juba riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Vastav andmevahetus korraldatakse kahe asjaomase ameti ehk PPA ja Kaitseressursside Ameti vahel, kuivõrd PPA-l pole andmeid sõjaaja ametikohal või riigikaitselise töökohustusega ametikohale määratud isikutest. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Selliselt saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada sellega, et kriisi korral ei lähe tema 75 teenistuja või töötaja täitma politsei ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal. Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse näiteks alalise tööandja juures riigikaitselisele ametikohale, siis tema kriisirolli staatus peatub (vt § 424 lõige 2). Kriisirolliga abipolitseiniku staatuse peatumisel saab ta osaleda politsei tegevustes tavalise abipolitseinikuna. Paragrahvis 422 tuuakse välja kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise regulatsioon, kui kriisi lahendamise ajal ei saa kriisirolliga abipolitseinik oma tavapärast tööd teha. Lõike 1 kohaselt otsustab APolS-i § 425 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kriisirolliga abipolitseinike kaasamise kriisi lahendamiseks Vabariigi Valitsus korraldusega kuni 30 päevaks. Kuna kriisirolliga abipolitseinike kutsumine kriiside lahendamisesse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga abipolitseinik oma tavapärast tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise Vabariigi Valitsus. Kriisirolliga abipolitseinikul tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse toimimine, need võivad ajutiselt isegi katkeda, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga abipolitseinik, oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et sellise vabatahtliku ressursi kaasamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Kriisirolliga abipolitseinike kaasamine ei tähenda seda, et vaid nemad hakkavad kriisi lahendama. Igasuguste kriiside lahendamine on riigi ülesanne, mida tuleb esimesena täita riigi enda tuumikressursi raames. Kuna PPA tuumikressurss on optimeeritud ja mõeldud pigem tavaolukordade lahendamiseks, on tavapärasest suuremat ressurssi nõudva või pikaajalise kriisi korral vaja lisaressurssi. Ka näiteks eriolukorra väljakuulutamine 2020. aastal ja COVID-19 kriis näitas, et lisajõude on PPA-le vaja. COVID-19 kriis tõi välja ka selle, et sama kriisi lahendamisse kaasatud erinevad vabatahtlikud, kes täitsid samalaadset ülesannet, said ebavõrdse kohtlemise osaliseks. Näiteks on Kaitseliidu liikmele ette nähtud riigi poolt keskmise palga hüvitamine, kuid abipolitseinikele sellist hüvitist hetkel ette nähtud ei ole. Sellised erisused ja vabatahtlike ebavõrdne kohtlemine ei aita kriisi lahendamisele kaasa. Kuigi kriiside lahendamiseks on võimalik kaasata ka Kaitseväge, Kaitseliitu ning teisi partnereid (nt Vanglateenistus), tekib vajadus väljaõpetatud ressursi järele eelkõige olukorras, kus teised partnerid on hõivatud oma ülesannete täitmisega. See tähendab, et kuigi näiteks HOS-i rakendumisel on võimalik kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu, siis olukorra eskaleerudes riigikaitsealaseks, kuulub antud ressurss sõjalise kaitse reservressursi alla. Kaitsevägi ja Kaitseliit on hõivatud siis sõjaliste ülesannete täitmisega ja PPA ei saa neid kasutada. Lisaks, paljud tänased abipolitseinikud on kaitseliitlased, kaitseväelased ja töötavad juba riigikaitselastel ametikohtadel. Tänastel abipolitseinikel ei ole ka oskusi ega varustust, et kriisi olukorras neid vajalike ülesannete täitmisse rakendada. Sellise oskuse loomine kõikidele abipolitseinikele ei ka eeltoodud põhjustel kuluefektiivne. Kriisirolliga abipolitseinike rakendamiseks on kriitilise tähtsusega ülesande täitjad ette valmistada spetsiifiliselt vajalike oskuste ja teadmistega ning neile väljastada vajalik varustus. See loob eelduse, et ülesannete täitmise kvaliteet on kõrge ja 76 viib miinimumini, et ebapiisava oskuste või varustuse tulemusel tekiks oht kriisi lahendamise ebaõnnestumisele. Kriisirolliga abipolitseinikke saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui on selge, et PPA enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada. Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud kõrgemale tasandile. Näiteks, HOS-s on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse korraldamisesse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Lõike 2 kohaselt teeb ettepaneku kaasata kriisirolliga abipolitseinikud kriisi lahendamiseks Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. Ettepanekus selgitatakse, miks on kriisirolliga abipolitseinikke kriisi lahendamisse vaja kaasata ja mis ülesannete täitmisesse. Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku ehk info ja vajaduse viima PPA. PPA oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise kriisiga, mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja mis vajab vastava väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist. Lõike 3 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel otsuse üle. Kui kriisirolliga abipolitseinike kaasamine kriisi lahendamiseks on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ning pikendab kriisirolliga abipolitseinike kaasamist 30 päeva võrra 30 päeva kaupa. Kuna mistahes kriisi korral ei ole võimalik ette näha, kui kaua see kestab, on esialgu võimalik kriisirolliga abipolitseinikke kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks. Kui saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra. Kui ka pärast 60 päeva möödumist selgub, et kriis ei ole lahendatud ja kriisireservi kaasamist on veel vaja pikendada, pikendatakse kaasamist 30 päeva võrra 30 päeva kaupa. Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadusega ettevõte või asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga abipolitseinik kriisi lahendamisesse üldjuhul 30 päevaks. Kui selgub vajadus kriisireservi kaasamist pikendada, kaasatakse kriisi ajal politsei ülesannete täitmisesse üldjuhul mõni teine kriisirolliga abipolitseinik. See tähendab, et kriisirolliga abipolitseinik, kes esialgu kaasati kriisi lahendamisse, saaks pärast 30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja juures. Alalise tööandja juures oleks seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisesse järgmiseks 30 päevaks. Lõike 4 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse kriisirolliga abipolitseinikke on vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajaduse korral muud andmed. Paragrahvis 423 tuuakse välja mõned erisused, mis kriisirolli määramisega kaasnevad. 77 Lõike 1 kohaselt on pärast abipolitseinikule kriisirolli määramist, abipolitseinikul riigikaitseseaduse § 70 lõikes 1 ja § 82 lõikes 2 ning hädaolukorra seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud õigused võrdselt isikuga, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. RiKS-i järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ning sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise jätkusuutlikkus. Kuna kriisirolliga abipolitseinike eesmärk on tagada PPA-le muudest kohustustest vabastatud reserv kriiside lahendamiseks, antakse kriisirolliga abipolitseinikele samad õigused, mis on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal oleval töötajal. Kriisirolliga abipolitseinikutest koosnev PPA reserv on laiapindse riigikaitse seisukohalt oluline tegur sisejulgeoleku tugevdamiseks. Tegemist on riigikaitselise võimekusega, mille kindlustamise üks viis on kohaldada nende osas samu õigusi, mis on sätestatud riigikaitselisel töö- või ametikohal töötavatele isikutele. Lõikes 1 on eraldi välja toodud, millised õigused kriisirolli määramisega kaasnevad. Need on vabastus lisaõppekogunemisest, mobilisatsioonist ja eriolukorra tööde tegemisest. Kuivõrd riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamine tähendab olemuselt seda, et isik ei panusta riigikaitsesse mitte sõjaliselt, vaid muul viisil, on põhjendatud samamoodi käsitleda ka abipolitseinikke, keda on vaja kaasata kriisi lahendamiseks. Kui isikule määratakse kriisiroll, võtab ta ka endale kohustuse kriisi ajal politseid abistada ja vastavaid ülesandeid täita. Arvestades seda, et eelnõu kohaselt võtavad nad endale vastava kohustuse, ei saa neid pidada tavapärasteks vabatahtlikeks. Kriisirolliga abipolitseinikud panustavad riigikaitsesse täites korrakaitselisi ehk politsei ülesandeid, nende pädevus on eelnõus ka selgelt määratletud. Laiapindne riigikaitse eeldab peale sõjalise riigikaitse ka sisekaitse tugevdamist. Kriisirolliga abipolitseinike mõte ei ole dubleerida sõjalist riigikaitset, vaid kindlustada kriisi olukorras PPA ülesannete täitmine. Kuivõrd kriis võib aset leida ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma juba oma põhitegevusele, on kriisirolliga abipolitseinike kindlustatus PPA jaoks eriti oluline ja vajalik. Eeltoodust lähtudes nähaksegi eelnõuga ette, et kriisirolliga abipolitseinikule kohalduvad samad vabastused, mis on kehtiva õiguse kohaselt ette nähtud isikule, kest töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Lõikes 2 reguleeritakse kriisirolliga abipolitseiniku staatuse peatumine seoses sõjaaja ametikohale või alalise tööandja juures riigikaitselisele ameti- või töökohale määramisega. Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või tema alalises töö- või ametikohas riigikaitselisele ameti- või töökohale, siis peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus (isik peab esitama PPA-le avalduse kriisirolliga abipolitseiniku staatuse peatumiseks). See tähendab, et sellisel juhul ei ole enam isikul ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud õigusi. Ametiasutustel, mille koosseisus on riigikaitselised ameti- või töökohad (s.t ameti- või töökohad, mis on vahetult seotud riigikaitseliste ülesannete täitmise, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega), samuti elutähtsa teenuse osutajatel, peab olema piisavalt ametnikke ja töötajaid, et neid ülesandeid täita. Samuti peavad olema tagatud sõjaaja ametikohad. Isikul on alati õigus valida endale meelepärane töökoht ja kui see töökoht on näiteks riigikaitselise töökohustusega töökoht, 78 näeb eelnõu ette, et abipolitseiniku kriisiroll peatub. Kui isik ei ole enam sõjaaja ametikohal või riigikaitselisel ameti- või töökohal, siis tema kriisiroll taastatakse pärast seda, kui ta on esitanud PPA-le sellekohase avalduse (lõige 4). Siinkohal on oluline tähele panna, et kriisi lahendamise ajal ei määrata kriisirolliga abipolitseinikku sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks (lõige 3). See tähendab, et üldjuhul ei tohiks kriisi lahendamise ajal kriisirolli staatus lõike 2 kohaselt peatuda. Kriisirolli staatus saab kriisi lahendamise ajal peatuda ehk isiku saab nimetada sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti-või töökohale vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Erisuse eesmärk on, et kriisi lahendamise ajal saaks PPA kriisirolliga abipolitseinikke kriisi lahendamise eesmärgil kasutada. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik näiteks PPA poolt väljaõpetatud kriisirolliga abipolitseinikud määrata hoopis riigikaitselise töökohustusega ametikohale või sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine, varustamine ei täidaks eesmärki. Enne kriisi lahendamist selline erisus ei kehti. See tähendab, et kui abipolitseinikule on määratud kriisiroll ja ta asub sel ajal nt tööle riigikaitselise töökohustusega ameti-või töökohale, siis tema kriisirolli staatus peatub, kuid ta saab sel ajal olla jätkuvalt tavaline abipolitseinik. Tuleb rõhutada, et lõige 3 sisaldab ka üht olulist tingimust – see peab olema vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Kui kriisirolliga abipolitseiniku määramine kriisi lahendamise ajal riigikaitselise töökohustusega ameti-või töökohale või sõjaaja ametikohale on riigi julgeoleku tagamiseks vältimatult vajalik, saab ja peab seda tegema. Vältimatu vajadus riigi julgeoleku tagamiseks tähendab seda, et olukord nõuab isiku panustamist teises rollis, kui PPA abistamine hädaolukorra lahendamiseks. Eelnõu koostajad on jätnud sõnastuse s.o „riigi julgeoleku tagamiseks“ üldiseks, kuivõrd pole mõistlik ega ka võimalik kõiki olukordi sellise erandi kohaldamiseks ette näha. Riigi julgeoleku tagamine tähendab oma olemuselt nii siseturvalisuse tagamist kui ka riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamist. Julgeolekupoliitika alustes, mis on heaks kiidetud Riigikogu poolt, on sõnastatud Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Eesti viib julgeolekupoliitikat ellu põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Eeltoodust tulenevalt lähtub Eesti riigikaitse laiast käsitusest, mille kohaselt riigikaitse koondab sõjalised ja mittesõjalised võimed, tegevused ja ressursid nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist, ning Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi28. Riigi julgeoleku tagamine ei tähenda seega riigi kaitsmist vaid sõjaliste ohtude ja riskide eest, vaid ka väliste poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest. Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks vältimatu vajaduse korral kasutada neid kriisirolliga abipolitseinikke, kellel on vajalikud erialateadmised või -oskused sellise olukorra lahendamiseks, mis on seotud riigi julgeoleku tagamisega (nt piloodi oskustega isik vms). See tähendab, et olles küll kriisirolliga abipolitseinik ei saa siiski tekkida olukorda, kus vajalike oskustega isikut ei saa ega tohi kasutada olukorras, kus see on vältimatult riigi julgeoleku tagamiseks vajalik. Kui selline vajadus tekib ehk isiku teadmisi, oskusi on vaja kasutada kriisi lahendamise ajal mujal kui PPA-s, tuleb sellest teavitada PPA peadirektorit ja seda vajadust ka põhjendada. Isik peab sel juhul esitama PPA-le põhjendatud taotluse kriisirolli staatuse 28 Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf 79 peatumiseks. Põhjendatust saab see asutus, kuhu kriisi lahendamise ajal kriisirolliga abipolitseinikku vajatakse, kinnitada (näiteks e-kirjaga). Kui riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ei ole teda enam teises ametikohas vaja, siis on võimalik tema kriisirolli staatus taastada, kui ta on esitanud PPA-le sellekohase avalduse. Paragrahvis 424 sätestatakse kriisirolliga abipolitseinikuks soovija väljaõpe. Lõike 1 kohaselt peab kriisirolliga abipolitseinikuks soovija lisaks käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 ja 5 sätestatud esimese astme õppele ja tulirelvaõppele läbima ka erialase õppe. See tähendab, et esimese astme õppele ja tulirelvaõppele lisaks on kohustuslik läbida vastav erialane õpe, mille käigus antakse vajalikud teadmised ja oskused vajalike ülesannete täitmisega. Kuna kriisirolliga abipolitseinikud tegutsevad koos politseiametnikuga, ei ole abipolitseiniku teise astme õppe läbimine kriisirolli määramiseks vajalik eeldus. Lõike 2 kohaselt võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Politsei- ja Piirivalveamet võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Lõike 3 kohaselt kehtestab kriisirolliga abipolitseiniku erialase õppe nõuded, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvis 425 sätestatakse kriisirolliga abipolitseiniku töö- või teenistussuhete erisus. Kriisirolliga abipolitseinikule, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette erisused kriisi ajal politsei abistamiseks. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle kohustust jätkata isikule tasu maksmist, kui ta ei saa reaalselt tööd teha, kuna panustab PPA tegevusse. Samas võimaldab see PPA-l rakendada neid vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti tagatakse selle sättega kriisirolliga abipolitseinikele võimalus saada riigilt hüvitist saamata jäänud sissetulekute eest. Lõigete 1 ja 2 järgi luuakse kriisirolliga abipolitseinikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub kriisirolliga abipolitseinikuna kriisi lahendama. TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse kriisirolliga abipolitseiniku õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid hädaolukorra lahendamise tõttu. Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta. ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses 80 eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse alusega. Lõikes 3 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga abipolitseinike kaasamiseks, annab PPA vastavatele abipolitseinikele sellest teada ja kutsub nad kriisi lahendamiseks politseid abistama. Lõike 4 kohaselt võib kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamisel, maksta hüvitist. Kui kriisirolliga abipolitseinik kaasatakse kriisi lahendamisse ega saa samal ajal teha oma põhitööd, ei ole tööandjal kohustust maksta talle ka töötasu. Selleks, et isiku ega tema perekonna sissetulek ei väheneks ajal, kui ta kaasatakse kriiside ajal politseid abistama, kehtestatakse seaduses võimalus maksta kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist. Sellise võimaluse loomisega suurendatakse abipolitseinike osalust riigi abistamisel erinevate kriiside ajal, et tagada inimeste turvalisus ja avalik kord. Hüvitist makstakse üksnes sel juhul, kui kriisirolliga abipolitseinik kutsutakse kriisi ajal politseid abistama ning isiku töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub. Kuna tasu maksmise eelduseks on isiku osalemine kriiside ajal PPA tegevuses, maksab kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist PPA. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Kriisirolliga abipolitseinikena kaasatud isikutele makstakse Eesti keskmist palka. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aasta märtsi keskmine brutokuupalk 1451 eurot. Sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu (edaspidi KalS) seaduses, mis lisati sinna 22. aprillil 2020. aastal jõustunud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed). KalS-i § 67 lõikes 5 on sätestatud, et eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse § 161 lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta tasu. Lõike 5 kohaselt kehtestab kriisirolliga abipolitseinikule kriisi ajal hüvitise ulatuse ning hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu § 3 järgi muudetakse ATS-i. Eelnõu § 3 punktide 1 ja 2 järgi täiendatakse ATS-i koosseisuväliste ametnike regulatsiooniga. Esimese muudatusena kehtestatakse ATS-i § 8 lõikes 1 võimalus võtta ametiasutusel teenistusse ka koosseisuväliseid ametnikke, tagades sellega neile muu hulgas teatud sotsiaalsed tagatised. VTK-s ja eriteenistuste ühtlustamise 2019. aasta töörühma kohtumistel jõuti seisukohale, et ametiasutusel peab olema võimalus võtta praktikante teenistusse koosseisuvälistele ametikohtadele. Kuni 31. märtsini 2013. aastal kehtinud ATS-i järgi jagunesid teenistujad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Koosseisuväline teenistuja oli isik, kes võeti teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Alates 1. aprillist 2013. aastal jõustunud ATS-i kohaselt nähakse kõik teenistuskohad ette asutuse koosseisus ja seniseid 81 koosseisuväliseid ametikohti enam ATS ette ei näe. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Ajutise iseloomuga teenistusülesandeid täitev ametnik nimetatakse ametikohale ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks või Riigikogu uurimus- või probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni. Isiku ametikohale nimetamine ATS § 23 lg 2 p 2 alusel sõltub seega asjaolust, kas isiku teenistusülesanded on alatise või ajutise iseloomuga. Näide: Ajutise iseloomuga ülesandeks võib olla tähtajalise EL projekti juhtimine või rakendamine, oluliste ümberkorralduste (nt asutuste liitmise) elluviimine, seoses EL eesistumisega ametiasutusele pandud täiendavate ülesannete täitmine. Ajutise iseloomuga teenistusülesandeid täitva isiku ametikohale nimetamine on analoogne 1996. a ATS regulatsiooniga, mille kohaselt sai ametikohale nimetada koosseisuväliseid ametnikke. Erisus võrreldes varasema regulatsiooniga seisneb selles, et nüüd tuleb ka ajutise iseloomuga teenistuskohad (ameti- ja töökohad) ette näha ametiasutuse koosseisus.“. Juba kaks aastat pärast uue ATS-i jõustumist selgus, et koosseisuväliste ametnike väljajätmine ATS-ist tekitab mõnele ametiasutusele probleeme. Nii lisati koosseisuväliste ametnike regulatsioon PPVS-i politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega 416 SE. PPVS-i täiendati nii, et ka asutuse koosseisuväline ametikoht on politseiametniku ametikoht, millel teenistuses olemine loetakse politseiteenistuseks. Seaduses sätestati, et PPA võib koosseisuvälise politseiametniku ametikohale nimetada üksnes SKA politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase õppepraktika läbimise ajaks. Enamasti võetakse praktikandid ametiasutustesse praktikale võlaõigusliku (praktikandi) lepinguga. Erinevates riigi ametiasutustes on vajadus aga praktikandid avaliku võimu teostamiseks nimetada praktika tegemise ajaks ametikohale. Eelduslikult soodustab praktikantide võtmine praktika ajaks avalikku teenistusse ehk praktikantidele ametnikega võimalikult sarnaste teenistustingimuste loomine avaliku teenistuse järelkasvu kujundamist ning toetab sobivate ametnikukandidaatide leidmist ja arendamist juba nende õpingute ajal. VTK-s on märgitud: „Praktikandi ametikoht peaks olema koosseisuväline. Praktikandid on teenistuses hooajaliselt mõne kuu jooksul aastas. ATS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ § 2 lõike 2 kohaselt on teenistuskohtade koosseis ametiasutuse eelarvevahenditega kaetud teenistuskohtade loetelu, mis annab ülevaate ametiasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikust inimressursist. Praktikantide ametikohad ei anna ülevaadet ametiasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikust inimressursist. Kuna praktikantidele palka ei maksta, ei tule nende ametikohtadega ka eelarve koostamisel arvestada. Samuti moonutab praktikantide ametikohtade koosseisulisus statistikat (millele tuginedes teeb asutus juhtimisotsuseid ja RaM arendab avalikku teenistust) vabade ametikohtade osakaalu osas asutuses. Hetkel teevad RaM analüütikud vajalike andmete saamiseks käsitööd, mis ei ole kooskõlas eesmärgiga õgvendada avalikku teenistust.“. Mõnel juhul saab praktikantide koosseisuvälisele ametikohale nimetamise regulatsiooni kehtestada eriseaduses, näiteks politseipraktikandid PPVS-is, päästeteenistuse praktikandid PäästeTS-is, vanglateenistuse praktikandid VangS-is. Samas ei ole paljudel ametiasutustel eriseadust, millesse saaks koosseisuväliste praktikantide regulatsiooni lisada, kuid regulatsioon on vajalik. Sellised asutused on näiteke Maksu- ja Tolliamet, 82 Keskkonnainspektsioon, ministeeriumid. Kuna ATS-is asjakohast regulatsiooni ei ole, on neil asutustel keerukam teha koostööd tulevast kvalifitseeritud ametnikkonda koolitava asutusega. Eriteenistuste ühtlustamise töörühmas ei toetanud Justiitsministeerium ATS-i praktikantide regulatsiooni loomist, kuna praktikandi ja ametiasutuse vahel saab sõlmida konfidentsiaalsuslepingu. Rahandusministeeriumi hinnangul on aga regulatsioon vajalik, sest paljud praktikandid käivad välislähetustes, seda teevad näiteks Sotsiaalministeeriumi praktikandid seoses direktiivide ülevõtmisega. Pealegi tagaks regulatsiooni loomine praktikandile sotsiaalsed tagatised teenistusülesannete täitmisel hukkumise või vigastuse korral. Näiteks, PPVS-is on sätestatud, et kui politseipraktikant on nimetatud praktika ajaks PPA koosseisuvälise politseiametniku ametikohale, kohaldatakse talle ATS-i hüvitiste regulatsiooni. Keskkonnainspektsioon sõlmib praktikandiga konfidentsiaalsuslepingu ja maksab praktikantidele tööandja õnnetuskindlustust (aastas on Keskkonnainspektsioonis umbes 50 praktikanti). See tähendab riigile lisaraha. Kui kohaldada praktikandile ametniku hüvitiste regulatsiooni, tähendaks see riigile kulu siis, kui praktikandiga midagi juhtub. Teise muudatusena sätestatakse ATS-i § 8 lõigetes 11–14 koosseisuvälisele teenistuskohale võetud praktikandile ATS-i laienemine seaduses sätestatud erisustega ning praktikandi õigused ja kohustused. Seaduses sätestatakse selgelt, et koosseisuvälisele teenistuskohale võib nimetada ametniku üksnes õppepraktika läbimise ajaks. Õppepraktika ajaks koosseisuvälisele teenistuskohale nimetatud ametnikule laieneb õppepraktika ajal ATS. Õppepraktika ajal ei laiene koosseisusvälisele praktikandile ATS- i avaliku konkursi, palga maksmise ja puhkusearvestuse regulatsioon. Erisus ATS-i regulatsioonidest kehtestataks järgmistes küsimustes. 1. Praktikantide teenistusse võtmisel ei kohaldata neile konkursi korraldamise regulatsiooni. Praktikante ei võeta teenistusse reeglina konkursi korras. ATS-i järgi täidetakse teenistuskoht reeglina konkursi korras. Konkursi võib jätta korraldamata, kui teenistuja võetakse teenistusse tähtajaliselt, näiteks teenistuja tähtajalise üleviimise korral. Praktikandid võetakse teenistusse ajutiselt kooli poolt suunatuna. 2. Praktikantidele (sh kadettidele) palka üldjuhul ei maksta. SKA õpilased (sh Maksu- ja Tolliameti praktikandid) saavad praktikal oldud aja eest stipendiumi nagu ülejäänud õppe jooksul. Samuti tagatakse neile tasuta majutus ja toitlustus. Palka ei maksta ka SKA välistele praktikantidele. See on üks osa õppest, mida ametiasutus, kuhu praktikant praktikale asub, enamasti ei rahasta. ATS-i § 35 lõike 1 kohaselt on ametnikul õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Välistuse puudumisel seaduses tuleb sätet täita ka praktikandi ametikohale nimetatud isiku puhul. 3. Praktikandile ei arvestata teenistuses oldud aja eest puhkust ega maksta puhkusetasu. ATS-i § 43 lõike 2 järgi on ametniku põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva. Puhkusele on õigus kõigil ametnikel. Praktikandid on aga teenistuses mõned nädalad või kuud, ning lahkuvad seejärel tagasi teoreetilisse õppesse. Üliõpilastele ja õpilastele on õppetööst puhkamiseks vajalik aeg sätestatud õppetööd reguleerivates seadustes. Kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) järgi on üliõpilasel õigus saada igal õppeaastal õppetööst vähemalt kaks kuud puhkust, välja arvatud riigikaitselises 83  rakenduskõrgkoolis. Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on õpilase jaoks õppeaastas vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. 4. KHaS-i järgi on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiume, mille liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Üliõpilaste stipendiume reguleerivad haridus- ja teadusministri määrus „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ ja siseministri määrus „Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ Kehtivate õigusaktide järgi makstakse päästeteenistusse ja politseiteenistusse võetud kadetile stipendiumi nii teoreetilise õppe kui praktika ajal. PPVS-i järgi makstakse kadetile stipendiumi, sealhulgas õppepraktika ajal. Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu. PäästeTS-i järgi ei maksta päästeteenistujale õppepraktika läbimise ajal palka, kuid makstakse stipendiumi. Et koosseisuvälisele praktikandile oleks võimalik praktika ajal maksta stipendiumi, täiendatakse ATS-i vastava sättega. Ministeeriumidele kooskõlastamiseks saadetud eelnõus laienes koosseisuväliste teenistujate suhtes plaanitav muudatus ka ametiasutuse töökohtadele. Sotsiaalministeerium ei olnud muudatusega nõus, kuna see oleks vastuolus TLS-i põhimõtetega. Kuna kõnesoleva eelnõuga lahendatakse muu hulgas ka ATS-i rakendamisega tekkinud probleeme, siis jäetakse eelnõusse ainult ametiasutuse ametnike koosseisuvälised ametikohad. Vajadus muudatuse järele on Maksu- ja Tolliametil ning Keskkonnametil, kes sooviksid võtta praktika ajaks praktikante teenistusse, nagu seda teeb PPA. Muudatus võimaldab ka neil asutustel võtta praktikante koosseisuvälistele ametikohtadele, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Eelnõu § 3 punktide 3–7 kohaselt muudetakse ametnikueetikaga seotud terminit. Kehtiva ATS-i §-s 12 kasutatakse terminit „ametnikueetika“, mis muudatuse järgi asendatakse terminiga „avaliku teenistuse eetika“. ATS-i § 12 reguleerib ametnikueetika nõukogu tegevuse aluseid ametnike põhiselt. Nii nagu ametiasutuse põhiväärtused kehtivad ühel ja samal ajal kõigile selle ametiasutuse ametnikele ja töötajatele, on ametnikueetika nõukogu koostatud ametniku eetikakoodeksis käsitletud väärtused olulised avalikule teenistusele tervikuna. Lisaks tuleneb suurem osa korruptsiooni ennetamise õiguslikust regulatsioonist KVS-ist, mis kehtib ka paljudele ametiasutuse töötajatest. Niisiis on õiguslik raamistik ametnikele ja töötajatele huvide konflikti ennetamise küsimustes olulisel määral sarnane. Ametnikueetika nõukogu on praktikas otsustanud oma töösse võtta ka ametiasutuste töötajate esitatud päringuid, eeldusel et esitatud küsimus omab tähtsust ametiasutuse maine ja usaldusvääruses seisukohast.29 Muudatuste järgi nimetatakse ametnikueetika nõukogu avaliku teenistuse eetika nõukoguks ning seeläbi laiendatakse eetikanõukogu pädevust ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste töötajatele, lisades § 12 sõnale „ametnik“ ka sõna „teenistuja“. Muudatus ei ole sisuline, vaid tehniline. Eelnõu § 3 punktide 8–12 järgi muudetakse konkursi korraldamise regulatsiooni. Punkti 8 järgi muudetakse ATS-i § 16 lõiget 3, mis reguleerib sisekonkursi korraldamist. Kehtiva seaduse järgi saavad sisekonkursil osaleda teenistuses olevad ametnikud, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. Sätte sõnastuse kohaselt ei saa sisekonkursil osaleda ametiasutuse töötajad, kuigi ka nende haridus, töökogemus, teadmised ja oskused võivad vastata teenistusülesannete 29 VTK 84 täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. Sätet täpsustatakse selliselt, et sisekonkursil võib osaleda ka töötaja. Praegu tõlgendavad ametiasutused sätet erinevalt, s.t osa tõlgendab sätet nii, et sisekonkursil saab ametikohale kandideerida ainult ametnik, teised tõlgendavad laiemalt, võimaldades sisekonkursil osaleda ka töötajatel. Õigusselguse huvides sätestatakse seaduses, et sisekonkursil saab osaleda nii ametnik kui ka töötaja. Kui töötaja vastab ametikohale esitatavatele nõuetele, siis on põhjendamatu, et sisekonkursi korras saab ametikohale kandideerida ainult ametnik. Punktide 9–11 muudatused on seotud tippjuhtide vabade ametikohtade täitmiseks konkursi korraldamise muudatustega. ATS-i § 16 lõigetes 2–5 on sätestatud võimalus teatud juhtudel konkursist loobuda või korraldada sisekonkurss. Regulatsiooni kohaldamisalast on välistatud riigi tippjuhtide ametikohad, s.t nendele kohtadele tuleb alati konkurss korraldada. See tähendab, et ametnikku ei saa tippjuhi vabale ametikohale tähtajaliselt ilma konkursita üle viia. Samas saab puuduva tippjuhi ülesanded kuni kuueks kuuks panna teisele ametnikule. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Vaba ametikoha täitmise osas on tehtud erisused avaliku teenistuse tippjuhtidele (ATS § 16 lg 6). Erisuse tegemise tingib vajadus täita tippjuhtide ametikohad kõigile avatud ja ühesugustel alustel läbiviidavate konkursside teel. Seega täidetakse riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ja ATS § 10 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi vaba ametikoht ainult avaliku konkursi korras (vt riigisekretärile ja ministeeriumi kantslerile ettenähtud erisusi ATS § 16 lg-s 8). Loetletud vabu ametikohti ei saa täita sisekonkursi, tähtajalise üleviimise ega muus ATS § 16 lg-s 5 nimetatud erandlikus korras, v.a kui see on lubatud eriseadustes (nt vangistusseadus, politsei ja piirivalve seadus). Samuti on tippjuhtide ajutine asendamine ATS § 57 alusel ilma avalikku konkurssi korraldamata lubatud maksimaalselt kuus kuud 12-kuulise perioodi ehk aasta jooksul. Juhul kui tippjuhi avaliku võimu teostamise õigus peatatakse pikemaks perioodiks kui kuus kuud (nt lapsehoolduspuhkuse ajaks), tuleb vabanenud ametikoha täitmiseks korraldada avalik konkurss ja konkursi võitnud kandidaat nimetada ametikohale ATS § 23 lg 2 p 1 alusel (ajutiselt äraoleva ametniku asendaja nimetamine ametikohale). Konkursid viib läbi tippjuhtide valikukomisjon, mis kindlustab tippjuhtidele ühesuguste nõuete rakendamise ning ausa ja neutraalse valiku.“. Praktikas on probleemi tekitanud olukord, kus tippjuhi ametikoht muutub ajutiselt vakantseks (nt pikema puhkuse korral või haiguse tõttu) ning kõik tippjuhi ametikoha ülesanded tuleb anda teisele ametnikule täies koosseisus, vabastades asendaja täielikult tema ülesannete täitmisest. Asendajana ei liigu ta teisele ametikohale, vaid täidab vakantse ametikoha ülesandeid, jäädes samal ajal oma ametikohale. Asendaja ametikoha ülesandeid keegi ei täida, kuid ametikoht ei ole ka vaba. Niisiis on võimalik anda asendaja ametikoha ülesanded teisele ametnikule ametiasutuse sees, kuid asendaja ametikohale ei ole võimalik uut ametnikku võtta. Vaba on ainult tippjuhi ametikoht, mida ei saa protseduuri keerukuse tõttu kiiresti täita. Punkti 9 kohaselt muudetakse ATS-i § 15 lõiget 6. Kehtiva ATS-i 15 lõige 6 sätestab, et riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtide vabade ametikohtade täitmisele ei laiene ATS-i § 16 lõigetes 2–5 sätestatu. ATS-i § 16 lõiked 2– 5 reguleerivad konkursi väljakuulutamisest loobumist ja sisekonkursi korraldamise 85 otstarbekust ning konkursi korraldamata jätmist, kui vaba ametikoht on otstarbekas täita tähtajalise või teatud juhtudel tähtajatu üleviimise teel. Muudatuse järgi jäetakse ATS-i § 16 lõikest 6 välja viide lõikele 4, mida ei kohaldata tippjuhi vaba ametikoha täitmisele ning mille kohaselt võib konkursi jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita ametniku tähtajalise üleviimise teel. Tähtajalise üleviimise otstarbekust eeldatakse, kui see on vajalik üleviidava ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamiseks ning ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks ning üleviidava ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab tal täita teenistusülesandeid vabal ametikohal. Muudatus tähendab, et ATS-ist jäetakse välja säte, et riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega ministeeriumide valitsemisala asutuste juhtide vabade ametikohtade täitmisele ei kohaldu konkursi korraldamata jätmise regulatsioon, kui on põhjendatud täita vaba ametikoht tähtajalise üleviimise teel. See omakorda tähendab, et ka tippjuhi vaba ametikoha täitmiseks võib jätta konkursi korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita ametniku tähtajalise üleviimise teel. Punktide 10 ja 11 muudatused on seotud punkti 12 muudatustega. Muudatuste kohaselt tunnistatakse ATS-i § 16 lõike 7 teine lause kehtetuks ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega 71. ATS rakendamise käigus on ilmnenud probleem ATS § 16 lõike 6 rakendamisel. Nimelt ei saa ATS-i § 16 lõike 6 järgi ametnikku ilma konkursita tähtajaliselt üle viia tippjuhi (riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega teiste valitsusasutuste juhtide) vabale ametikohale. Küll võib aga eespool nimetatud puuduva ametniku ülesanded kuni kuueks kuuks anda teisele ametnikule ATS-i § 57 (asendamine) alusel. Probleemi on tekitanud olukord, kus tippjuhi ametikoht muutub ajutiselt vakantseks (nt pikem puhkus või haigus) ning tippjuhi ametikoha ülesanded tuleb anda teisele ametnikult täies koosseisus, vabastades asendaja täielikult oma ülesannete täitmisest. Asendajana ei liigu ta teisele ametikohale, vaid täidab vakantse ametikoha ülesandeid, jäädes samal ajal oma ametikohale. Asendaja ametikoha ülesandeid keegi ei täida, kuid ametikoht ei ole ka vaba. Niisiis on võimalik anda asendaja ametikoha ülesanded teisele ametnikule (ametiasutuse sees), kuid vaba ametikoha puudumisel (vaba on vaid tippjuhi ametikoht, mida paari nädalaga protseduuri keerukuse tõttu täita ei ole võimalik) uut ametnikku teenistusse võtta ei ole võimalik.30 Kirjeldatud probleemi lahendamiseks tunnistatakse esimese muudatusena kehtetuks ATS-i § 16 lõike 7 teine lause. ATS-i § 16 lõige 7 sätestab, et konkurssi ei korraldata, kui puuduva ametniku ülesanded antakse üle teisele ametnikule ATS-i § 57 kohaselt. Tippjuhi ametikohale nimetatud puuduva ametniku asendamine ATS-i § 57 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas. Kehtetuks tunnistatav põhimõte lisatakse teise muudatusena ATS- i § 16 lisatavasse uude lõikesse 71, milles sätestatakse kaks võimalust tippjuhi vaba ametikoha täitmiseks. 1. Tippjuhi vaba ametikoha võib täita ametniku tähtajalise üleviimise teel ATS-i § 33 alusel, mille kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga 30 VTK 86  suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Ametniku tähtajaline üleviimine tippjuhi ametikohale ei või kesta üle kuue kuu. 2. Tippjuhi vaba ametikoha ülesanded võib anda: - osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva tippjuhi ülesanded täielikult teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest; - osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele ametnikule, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende enda ülesannete täitmisest. Asendaja ei tohi tippjuhi ülesandeid täita kauem kui kuus kuud. Lisaks täiendatakse ATS-i § 16 lõiget 6 viidetega sama paragrahvi lõigetele 9–11, mis lisatakse ATS-i kõnesoleva eelnõuga. Kuna lisatavad sätted reguleerivad konkursi korraldamata jätmist, siis ei kohaldata neid riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega teiste valitsusasutuste juhtide vaba ametikoha täitmisele. Vt lisaks punkti 12 selgitusi. Punkti 12 järgi täiendatakse ATS-i § 16 lõigetega 9–11, milles sätestatakse võimalus jätta teatud juhtudel konkurss korraldamata. Esimese muudatuse järgi võib konkursi jätta korraldamata, kui ametiasutusel on võimalik ametikohale nimetada isik, kes on enne kandideerinud muule ametiasutuse ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks. Valiku tingimuseks on see, et täidetav ametikoht on olulises osas sarnaste teenistusülesannetega, millele isik enne kandideeris. Näide. Ametiasutus värbab endale juristi ja valituks osutub parim kandidaat. Samas kandideerib veel üks väga hea kandidaat, kes seekord valituks ei osutu. Kolme kuu pärast vabaneb ametiasutuses taas juristi ametikoht ja seekord ei pea uut konkurssi korraldama, sest värbajal on olemas andmed eelmisel konkursil osalenud väga hea kandidaadi kohta, kellele saab nüüd helistada ja vaba ametikohta pakkuda. Ametiasutustel on pidev vajadus täita vabu ametikohti, samas on värbamine pikk protsess, mistõttu on mõistlik, et seadus võimaldaks ametiasutusel kasutada varem kandideerinud isikute andmeid. Lisaks on tavapärane, et kandideerinud ja valituks mitteosutunud isik ei tule uuesti kandideerima. See aga tähendab, et ametiasutuse vabale ametikohale jätab kandideerimata ametikohale sobivaim kandidaat. Teise muudatuse kohaselt võib varem ametiasutuse muule ametikohale kandideerinud isiku kandideerimise andmeid kasutada 240 päeva jooksul eelneva kandideerimise jaoks dokumentide esitamisest arvates. Andmete kasutamiseks tähtaja kehtestamisel on võetud eeskuju konkursi luhtumise tähtajast, mille järgi tuleb avaliku konkursi luhtumine otsustada 120 kalendripäeva jooksul pärast konkursil osalemiseks määratud tähtaja möödumist. Avaliku konkursi luhtumise otsuse tegemisest arvates võib 120 kalendripäeva jooksul nimetada ametikohale nõuetele vastava isiku konkurssi korraldamata. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Üksnes avaliku konkursi luhtumise korral on ametisse nimetamise õigust omaval isikul võimalik nimetada konkursiväliselt ametikohale nõuetele vastav isik (ATS § 19 lg 3). Siinkohal on erand põhjendatud, kuna kõigile soovijatele nii halduse seest kui ka väljaspool haldust on antud võimalus kandideerida 87 vabale ametikohale, kuid konkursil osalenud kandidaatidest ei osutunud keegi sobivaks (või ei esitatud ühtegi taotlust). Samas võib selline ametikohale määramine toimuda ainult piiratud ajalistes raamides. Avaliku konkursi luhtumine tuleb otsustada 120 kalendripäeva jooksul pärast konkursil osalemiseks määratud tähtaja möödumist. Avaliku konkursi luhtumise otsuse tegemisest alates võib 120 kalendripäeva jooksul nimetada ametikohale nõuetele vastava isiku konkurssi korraldamata. Sellisel juhul on ametiasutusele antud piisav aeg värbamise ja valiku otsuste tegemiseks – esiteks 120 kalendripäeva (ehk 4 kuud) on aega korraldada konkurss ning juhul kui see luhtub, on 120 kalendripäeva (ehk 4 kuud) aega täiendavate värbamisotsuste tegemiseks. Siinkohal tuleb tähele panna regulatsiooni, mille kohaselt saab konkursiväliselt isiku ametikohale nimetada ainult juhul, kui avaliku konkursi luhtumise kohta on vormistatud vastav otsus.“. Nii nagu konkursi luhtumisel võib konkursiväliselt isiku ametikohale nimetada ainult juhul, kui konkursi luhtumise kohta on vormistatud otsus, peab olema tõendatud ka see, et varem kandideerinu vastab ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele ning täidetava ametikoha teenistusülesanded on sarnased ametikoha ülesannetega, millele isik varem kandideeris. Andmekaitseinspektsiooni abistavas juhendmaterjalis „Isikuandmete töötlemine töösuhtes“ on selgitatud: „Andmete kogumisel seatud eesmärgiga vastuolus olevaks ei peeta andmete säilitamist kogumise eesmärgiga seotud vaidluste lahendamise tarbeks. Säilitada võiks sellisel juhul vaidlustamistähtaja lõpuni. Erinevad tähtajad on töölepingu ülesütlemise vaidlustamisele (30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest) ning töötaja poolt tööandja vastu esitatavale töötasu nõudele (kolm aastat). Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul (TLS § 68 lg 6). Tööandja nõue töötaja vastu töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul (TLS § 39). Diskrimineerimisega seotud kahju hüvitamise nõue aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama (võrdse kohtlemise seadus § 25). Andmete töötlemise lõpetamisel tuleb andmed kas sulgeda, kustutada või muuta isik tuvastamatuks. Sulgemist tuleks kasutada juhul, kui andmeid on vajalik säilitada veel mõne aja vältel mitteaktiivses kasutuses, nt võimalike vaidluste puhuks. Muul juhul tuleks andmed kustutada. Kui tööandjal on mingil põhjusel soov kogutud andmeid säilitada, võib seda teha, eemaldades kõik sellised andmed, mille abil on hiljem võimalik isikut tuvastada. Isikukoodi ja nime eemaldamine ei pruugi olla piisav, kui ülejäänud andmed kogumis võimaldavad siiski isiku tuvastada (arvestades sh muid võimalusi, mida võidakse isiku tuvastamiseks kasutada). Isiku tuvastamatuks muutmist võib kasutada ka näiteks juhul, kui üks kandidaatidest vaidlustab värbamisprotsessi otsuse, kuid asjaolude hindamisel omavad tähtsust ka teiste kandidaatide andmed. Sellisel juhul tuleks teiste kandidaatide isiku tuvastamist võimaldavad andmed kustutada ning jätta alles vaidlusesemesse puutuvad andmed (näiteks diskrimineerimissüüdistuse korral väidetava diskrimineerimise aluseks olevad tunnused).“ Kui andmeid tahetakse säilitada selleks, et pakkuda valituks mitteosutunutele hiljem tööd, peab selleks küsima kandidaadilt nõusoleku. Nõusoleku küsimisel tuleb kandidaati informeerida sellest, milliseid kogutud andmeid säilitada kavatsetakse. Samas on isikul alati õigus oma nõusolek tagasi võtta ning sellisel juhul ei ole ametiasutusel enam õigust töödelda kandideerimise andmeid töökoha pakkumiseks. 88 Kolmanda muudatusena sätestatakse ATS-is võimalus jätta konkurss korraldamata, kui teenistusest eemal olev ametnik otsustab enam ametiasutusse mitte tagasi tulla ning vabale ametikohale on otstarbekas nimetada ametnik, kes seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana. Kehtiv seadus ei luba praegu asendajat tähtajatult ametikohale nimetada, kuigi asendaja on tööga mitme aasta jooksul hästi toime tulnud. Kuigi sellisel juhul on võimalik vaba ametikoht täita ka sisekonkursi kaudu, nõuab ka sisekonkursi korraldamine aega ja tööd. Pealegi on sisuliselt tegemist fiktiivse konkursiga, kuna üldjuhul osutub valituks ametnik, kes on puuduvat ametnikku pika aja vältel asendanud. See tähendab, et sisekonkursi korraldamisega raisatakse ebamõistlikult töötajate aega, mida saaks kasutada teiste ülesannete täitmiseks. Kõik teavad ja saavad aru, et asendaja on pädevam kui vabale ametikohale kandideerija, sest asendaja on pika aja jooksul täitnud puuduva ametniku ülesandeid ja saanud nendega hästi hakkama. Seega osutub ta ilmselgelt valituks. Konkursi korraldamata jätmine ei ole asutusele kohustus, vaid võimalus. Tähtajatult ametikohale nimetamise eelduseks on puuduvat ametnikku asendava ametniku nõusolek. Kui ametnik oma nõusolekut ei anna, kuulutatakse välja konkurss vaba ametikoha täitmiseks. Eelnõu § 3 punkti 13 järgi täiendatakse ATS-i § 19 lõiget 2, millesse lisatakse põhimõte, et konkursi luhtumise tähtaja kulgemine peatub seaduses sätestatud ametikohale nimetamise eeltingimuseks oleva asjaolu väljaselgitamise ajaks. Kehtiva ATS-i § 19 lõike 2 järgi loetakse konkurss automaatselt luhtunuks, kui 120 kalendripäeva jooksul ei ole konkursi alusel ühtegi isikut ametikohale nimetatud. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Konkurss võib luhtuda ka automaatselt ja seda juhul, kui ametiasutus ei ole 120 kalendripäeva jooksul alates konkursil osalemiseks määratud tähtaja möödumisest ühtegi isikut ametikohale nimetanud. Seega tuleb tähele panna, et kogu värbamis- ja valikuprotseduur tuleks läbi viia nelja kuu jooksul. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on oluline, et konkursimenetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Neli kuud on mõistlik aeg ühelt poolt ametiasutusele vajalike valikuetappide läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks ning teiselt poolt kandidaadile värbamis- ja valikuprotsessis osalemiseks ning tulemuste teadasaamiseks.“ Enamasti on neli kuud mõistlik aega, et teha läbi kõik vajalikud valikuetapid ja otsus teha. Säte tekitab probleeme sellisel juhul, kui konkurss on korraldatud ametikohale, millel töötamiseks on seatud veel mõni kohustuslik täiendav eeltingimus, näiteks teatud taseme riigisaladusele juurdepääsuõigus, millele vastavust saab kontrollida alles pärast konkursi võitja selgumist. Nii on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud, et riigisaladusele juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutuse juht hiljemalt kolme kuu jooksul arvates juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide esitamisest. Juurdepääsuloa väljastab isiku suhtes julgeolekukontrolli teostanud asutus. Kui eeltingimusele vastamise kontrollimine venib menetluse ajal ametiasutusest sõltumata pikemaks, kui konkursi menetlemiseks seadusega ettenähtud aeg, muutub konkurss automaatselt luhtunuks ning ametiasutusel tuleb korraldada uus konkurss. Muudatusega kehtestatakse võimalus pikendada konkursi luhtunuks lugemise tähtaega 60 päeva võrra, s.o 180 päevani. Luhtumise tähtaja pikendamine tuleneb sellest, et osa juhtudel peatub luhtumise tähtaja kulgemine. Eelnõu § 3 punkti 14 järgi muudetakse ATS-i § 19 lõiget 2, milles on sätestatud konkursi lõpptulemusest teavitamine. Muudatuse kohaselt teavitatakse konkursi lõpptulemustest 89 konkursi võitnud isikut pärast konkursi lõppemist ja otsuse tegemist. Valituks mitteosutunud kandidaate teavitatakse pärast nende kohta tehtud otsuse tegemist. ATS-i käsiraamat selgitab: „ATS regulatsioon näeb ette maksimaalse konkursi tulemustest teavitamise aja sätestades, et konkursi lõpptulemustest teavitatakse nii konkursi võitnud isikut kui ka valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul. Samas kui osa kandidaate otsustatakse juba konkursi algfaasis kõrvale jätta, oleks soovitatav neid sellekohasest otsusest võimalikult aegsasti teavitada. Ei ole õiglane lasta kandidaadil näiteks 3 kuud oodata, kui on juba kindlalt teada, et ta ei osutunud valituks. Hiljem tuleks kandidaate ikkagi ametlikult teavitada peale konkursi lõpptulemuste selgumist (sellest hakkavad kulgema kaebetähtajad). Käesoleval juhul on tegemist on HMS § 43 lg 2 teises lauses nimetatud teavitusega (vt lähemalt ATS § 19 komm). Näide: Kui mitmekordne teavitamine võib oluliselt suurendada personalitöötaja töökoormust, võib juba konkursikuulutuses märkida, et juhul kui teatud kuupäevaks ei ole isikuga ühendust võetud, siis ta järgmisesse hindamisvooru ei pääsenud. Sellise konkursikuulutuses märgitud informatsiooni esitamise korral ei tohi unustada, et kõiki kandidaate tuleb ATS § 20 kohaselt teavitada peale konkursi lõpptulemuste selgumist. ATS näeb ette, et tulemustest teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt lähemalt 1. ptk A IV „dokumendi vormid“). Isikuid tuleb teavitada valituks või mittevalituks osutumise faktist ning mittevalituks osutumise korral lisada ka sellekohane põhjendus. Põhjuseks ei saa olla meelevaldsed asjaolud, näiteks ei saa põhjuseks olla isiku sugu, vanus, poliitiline maailmavaade vms. Otsuse põhjendamine on oluline ka seetõttu, et selle otsuse õiguspärasus oleks hiljem kohtulikult kontrollitav. Tähele tuleb panna, et tulenevalt isikuandmete kaitse põhimõttest ei avalikustata tulemustest teavitamisel paremusjärjestuses olevate teiste isikute nimesid.“ Praktikas teavitatakse valituks mitteosutunuid kandidaate sageli kohe pärast nende kohta otsuse tegemist. Eelkõige on tegemist juhtudega, kus kandidaat ei pääse dokumendivoorust edasi, näiteks ei vasta ta ametikohale esitatavatele haridus- või keelenõuetele. Sellisel juhul konkursi lõpptulemusest enam ei teavitata ja teenistuja, kes värbamisega tegeleb, ei pea konkursi tulemustest teavitama kaks korda. Sättes täpsustatakse, et kandidaate tutvustatakse nende kohta tehtud otsusest hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Ka kehtiva seaduse järgi teavitatakse konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul. Eelnõu § 3 punkti 15 kohaselt täiendatakse ATS-i § 23 lõike 2 punkti 2 uue alusega määratud ajaks ametikohale nimetamise kohta. ATS-i § 23 lõike 2 järgi nimetatakse määratud ajaks ametikohale: 1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja kuni asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni; 2) ajutise iseloomuga teenistusülesandeid, eelkõige ajaliselt piiritletud ülesandeid ja töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ülesandeid täitev ametnik kuni ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks või Riigikogu uurimis- või probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni; 90 3) riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, riigi julgeoleku volitatud esindaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja Konkurentsiameti peadirektor kuni viieks aastaks; 4) Vabariigi Presidendi nõunik – Vabariigi Presidendi volituste ajaks. ATS-i § 23 lõike 2 punkti 2 järgi nimetatakse ametnik ametikohale tähtajaliselt, kas ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise ajaks, kuid kõige kauem viieks aastaks. Eraldi on sätestatud, et tähtajaliselt nimetatakse ametnik ametikohale ka kuni Riigikogu uurimis- või probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni. Sellisel juhul ei kohaldu viieaastase tähtaja nõue. Muudatusega lisatakse sättesse, et tähtajaliselt nimetatakse ametikohale ka ametnik välisvahenditest rahastatava projekti tegevuste lõppemiseni. Ka sellisel juhul ei kohaldu viieaastase tähtaja nõue. Välisvahenditest finantseeritavate projektide pikkus on tihti seotud rahastusperioodiga ning on pikem kui viis aastat. Kehtiva seaduse järgi tuleks projektiga seotud ametnik kas vahetult enne projekti lõppu välja vahetada, korraldades tema ülesannete täitmiseks uue konkursi, või võtta ametnik teenistusse tähtajatult. Viimasel juhul tuleks ametnik pärast projekti lõppemist ametikoha koondamise tõttu teenistusest vabastada ning planeerida riigieelarvesse ametniku koondamishüvitised, kuna välisvahenditest sellised väljamaksed enamasti abikõlbulikud ei ole. Selline regulatsioon ei ole mõistlik ega täida eesmärki täita kõige otstarbekamalt välisvahenditest rahastavate projektide ülesandeid. Eelnõu § 3 punkti 16 kohaselt muudetakse katseaja võimalikku pikkust. Kehtiva ATS-i kohaselt saab ametnikule kohaldada kuni neljakuulist katseaega, muudatuse järgi saab ametiasutus põhjendatud juhul pikendada katseaega kuni kuue kuuni. Teatud juhtudel on neljakuuline katseaeg liiga lühike. Selliseks juhuks võib olla see, kui ametiasutus võtab isiku teenistusse töökohapõhisel õppel osalemiseks. Kui õpe kestab viis kuud, aga katseaeg lõpeb nelja kuu pärast, ei ole ametiasutusel võimalik hinnata, kas ametnik vastab pärast õppe läbimist ametikoha nõuetele ja on ka iseseivalt võimeline tööülesandeid täitma. Kuna katseaega saab kohaldada kuni kuus kuud, siis saab ametiasutus ise valida, kas ametnikule kohaldatakse ühe- kahe-, kolme-, nelja-, viie- või kuuekuulist katseaega. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Ametnikule kohaldatakse katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates (ATS § 24 lg 2). Seega on ATS-s jäetud hindamisruum katseaja pikkuse määramisel ning ametisse nimetamise õigust omav isik saab katseaja määramisel võtta arvesse konkreetses olukorras tähtsust omavaid asjaolusid. Määratud ajaks ametikohale nimetatud isiku katseaeg ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast (kuid maksimaalselt võib see olla neli kuud). Näide: Määratud tähtajaks teenistusse võetud ametnikul sõltub katseaja maksimaalne pikkus teenistustähtajast. Kui ametnik võetakse teenistusse 1 kuuks, siis ei saa tema katseaeg ületada 0,5 kuud. Kuna katseaeg ei või kunagi ületada 4 kuud, siis 1-aastase teenistustähtajaga ametnikul ei ole maksimaalne võimalik katseaeg mitte 6 kuud, vaid ikkagi 4 kuud. Neljakuulise katseaja määramine on erinev 1996. a ATS-st, mis nägi ette võimaluse kohaldada katseaega kuni kuus kuud. Katseaja lühendamise põhjuseks, võrreldes varasema regulatsiooniga, on soov viia regulatsioon sarnasemaks TLS-ga, et oleks tagatud parem liikumine era- ja avaliku sektori vahel. Katseaja pikkuse valikul tuleb pöörata tähelepanu sellele, et mida pikem on katseaeg, seda põhjalikuma ülevaate saab ametiasutus ametniku sobivusest ametikohale ning seda kindlam saab olla, et ametikoha ülesandeid täidetakse parimal võimalikul viisil. Tähele tuleb panna, et nendel isikutel, kellele määrati katseaeg enne seaduse jõustumist, jätkub katseaeg kuni haldusaktis määratud tähtaja saabumiseni (ATS § 118). Erinevalt TLS-st, kus see on 91 jäänud seaduses reguleerimata, on ATS § 24 lg-s 6 selgelt välja toodud katseaja peatumise alused. Samamoodi oli see ka 1996. a ATS § 22 lg-s 4. Sellest tulenevalt ei arvata katseaja hulka aega, mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud ATS § 83 alusel. See hõlmab juhtumeid nagu puhkus, haigestumine jms, st aega, mil ametnik tegelikult oma teenistusülesandeid ei täitnud ning mille jooksul ametiasutus teda hinnata ei saanud. Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus 2 nädalat teenistuses olnud ametnik haigestub 4 kuuks, millisel juhul oleks ametiasutusel olnud võimalus teda hinnata vaid 2 nädala vältel. Eelnevast tulenevalt ei peaks katseaega määrama kuupäevaliselt, vaid kuudes, nädalates või päevades (ehk perioodina). Kuna katseaja viimane päev ei pruugi osutuda õigeks, kui esinevad § 24 lg-s 6 toodud alused. Sarnaselt 1996. a ATS-le on väga oluline, et ametiasutus ametikohale nimetamise käskkirjas katseaja määrab. Kui katseaega kohe teenistussuhte alguses ei määrata, ei ole seda võimalik hiljem teha (v.a ATS § 24 lg 3 ja 5 erandid). ATS-i lähenemine erineb TLS-i lähenemisest, kus töötajatele on ette nähtud seadusest automaatselt tulenev katseaeg, olenemata sellest, kas selles kokku lepiti või mitte (TLS § 86). Seega tuleb ametiasutusel meeles pidada, et ametnike ja töötajate osas on katseaja määramata jätmine erineva tähendusega. ATS näeb võrreldes 1996. a ATS- ga ette erisuse kohaldada katseaega ka määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnikele. Ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus nt lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku asendajale, kelle teenistussuhe võib kesta kuni kolm aastat, ei kohaldu katseaeg. Seetõttu puudub ametiasutusel võimalus hinnata isiku sobivust ametikohale ning vajaduse korral isik vabastada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.“ Enamasti jääb kehtima põhimõte, et katseaeg kestab neli kuud ja katseaega võib kahe kuu võrra pikendada ainult põhjendatud juhtudel. Seega kui ametiasutus otsustab, et vabale ametikohale nimetatud ametniku katseaeg on kuus kuud, tuleb seda põhjendada. Samuti tuleb sellest ametikohale kandideerimisel teada anda, et kandidaat teaks arvestada pikema katseajaga. Pikem kui neljakuuline katseaeg on praegu kehtivates seadustes kehtestatud julgeolekuasutuste ametnikele (4–12 kuud), vanglaametnikele (kuni 12 kuud), kriminaalhooldusametnikele (6 kuud), kohtunikuabidele ja kohtujuristidele (6 kuud). Eelnõu § 3 punkti 17 järgi täpsustatakse ametikohale nimetamise haldusakti märgitava ametikoha asukoha määratlust. Kehtiva ATS-i kohaselt märgitakse ametikohale nimetamise haldusakti muu hulgas ametikoha asukoht, milleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. See on tekitanud olukorra, kus ametikoha asukoht muutub mõne kilomeetri võrra ja on teenistujale teenistusse jõudmise kohalt isegi lähem, aga kuna muutunud ametikoht asub teises kohalikus omavalitsuses, siis tekib koondamissituatsioon. Ametikoha asukoha määratlus ATS-is tekitab probleeme. ATS-is on sätestatud, et kui teenistustingimused oluliselt muutuvad, on tegemist koondamissituatsiooniga. Kui ametikoht asub teises omavalitsusüksuses, siis on see oluline tingimus. Kehtiva õiguse järgi ei ole oluline, et teise asutusse üleviimisel võivad inimese teenistusse jõudmise tingimused muutuda soodsamaks, aga koondada tuleb ikka, kui asutus asub teises omavalitsusüksuses. Haldusreformi tulemusel jäi 213 omavalitsusüksuse asemel alles 79. See tähendab, et paljude omavalitsusüksuste territoorium on väga suur. Mõnel juhul võib ametikoha asukoha muutmine kohaliku omavalitsusüksuse sees tähendada kodu ja töökoha vahelise vahemaa märkimisväärset pikenemist, kui samas teise omavalitsusüksusesse üleviidud ametikoht on hoopis esialgse ametikohaga võrreldes kodule lähemal. Näiteks elab inimene Sauel ja käib tööl Tallinna kesklinnas asuvas 92 asutuses. Vahemaa Saue ja kesklinna vahel on ca 20 km. Teenistuja ametikoht viiakse Keilasse, kuhu vahemaa Sauelt on ca 10 km. Ametikoha üleviimisel Tallinnast Keilasse muutub omavalitsusüksus ja kehtiva ATS-i järgi tekib ametnikul koondamissituatsioon, kuigi tegelikult väheneb vahemaa kodu ja töökoha vahel. Kehtivas ATS-is on ametikoht kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega ja käsiraamatus selgitatakse, [---], et erinevalt 1996. a ATS-st tuleb ametikohale nimetamise haldusaktis määrata ka ametikoha asukoht (ATS § 26 lg 1 p 6). Asukoht peab olema ametnikule teada ja seda ei saa ilma ametniku nõusolekuta muuta tulenevalt PS §-st 34, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt elukohta valida. Kui töölepingus võib asukoha määrata ka riigi täpsusega, siis ATS-ga on otseselt nõutud, et ametikoha asukoht määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Ametniku ametikohale nimetamise haldusaktis võib olla ametikoha asukohana ära märgitud mitu kohaliku omavalitsuse üksust. Aadressi täpsusega ametikoha asukoha määramine ei oleks otstarbekas, kuna see raskendaks oluliselt ametiasutuse kolimist teise asukohta. Nii nagu töösuhtes tuleb töö asukoht kindlaks määrata, kuna see omab olulist tähendust (TLS § 5 lg 1 p 8), on ka ametikoha asukohal oluline tähendus edaspidises teenistussuhtes. Asukoht omab tähendust lähetuse määratlemisel (vt lähemalt ATS § 44 komm), valveaja kohaldamisel (vt lähemalt ATS § 38 lg 5 komm) ja koondamisel (vt lähemalt ATS § 90 komm). Ametikoha asukoha määramise vajadus on sisuliselt oluline ka juhtudel, kui ametiasutuse erinevad struktuuriüksused asuvad erinevates asukohtades. Nt Haridus- ja Teadusministeerium asub nii Tartus kui Tallinnas. Ametikoha asukohana märgitakse ametniku põhiline teenistusülesannete täitmise koht ning teenistusülesannete täitmine muudes asukohtades loetakse lähetuseks. Kui ametnik töötab kahes asukohas võrdselt, siis võib märkida ka mitu ametikoha asukohta.“ TLS-i järgi märgitakse töölepingusse töö tegemise koht (§ 5 lõike 1 punkt 8). TLS-i selgitustes on märgitud: „Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töö tegemise kohast (TLS § 5 lõike 1 punkt 8). Töökoha määratlemisel peab lähtuma töötaja töö iseloomust ja tööülesannetest. Töö tegemise kohana peab olema fikseeritud tegelik töötamise koht, mis ei ole liiga kitsalt ega liiga laialt määratletud. Töö tegemise koht on tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (TLS § 20). Töötajal ja tööandjal on tulenevalt töösuhte iseloomust võimalik kokku leppida ka töö tegemise muu koht, kusjuures seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse ehk linna või valla täpsusega.“ Tuginedes eriti ATS-i käsiraamatu selgitustele tekib praegu ametnikul koondamissituatsioon, kui tema ametikoha asukoht viiakse teise kohalikku omavalitsusesse, kuigi vahemaa ametikoha ja elukoha vahel võib-olla hoopis väheneb. Muudatusega sätestatakse, et ametikohale nimetamise haldusakti märgitakse ametikoha asukoht, kus teenistusülesandeid täidetakse. ATS-i järgi võib ametniku viia nõusolekuta üle teisele ametikohale, kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele, ning kui ametniku teenistustingimused oluliselt ei muutu. ATS-i käsiraamatus on selgitatud, et sellisel juhul on võimalik ametnik nõusolekuta üle viia ainult juhul, kui ametniku teenistussuhte tingimused oluliselt ei muutu (ATS-i § 98 lg 2) ning ametikoha asukoht ei muutu (ATS § 98 lg 3). Ametikoha asukoht on kohaliku omavalitsusüksuse territoorium, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub (ATS § 26 lg 1 p 6). Seega ei saa lugeda asukoha muutuseks seda, kui ametikoht viiakse üle ühe linna piires, nt Tallinna kesklinnast Lasnamäele. Ametikoht ei ole seotud konkreetse 93 aadressiga, vaid linna või valla piiridega. Kui ametnik ei anna nõusolekut põhjusel, et muutub ametikoha asukoht, vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu ATS-i § 90 lõike 1 punkti 2 alusel. Ametikoha ülesannete üleandmist koos ametniku üleviimisega muusse asukohta ei saa toimuda, kui ametikoha asukohta muudetakse nii, et ametnik peab muutma oma elukohta ja ametnik ei anna selleks oma nõusolekut. Siin tuleb lähtuda ATS- i § 98 lõikest 3 ja PS-i §-st 34, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt elukohta valida. See reegel piirab ka võimalusi viia kogu struktuuriüksus muutmata kujul üle muusse asukohta, mille tõttu ametnik peab oma elukohta muutma. Ka sellisel juhul on tegemist koondamissituatsiooniga lähtudes ATS-i § 90 lõike 1 punktist 2, kuna saab öelda, et ametniku ametikoht sellisena, nagu see alguses ametniku ametikohale nimetamise haldusaktis fikseeriti, kaob. Eelnõu § 3 punkti 18 kohaselt täiendatakse ATS-i §-i 32 lõigetega 11 ja 12, milles sätestatakse riigis keskselt korraldatavate koolituste kulude hüvitamine. Esimese muudatuse kohaselt kohaldatakse riigis keskselt korraldavatele ressursimahuka koolituse kulude hüvitamisele ATS-i ressursimahuka koolituse regulatsiooni. ATS-i §-s 32 on reguleeritud ressursimahukas koolitus ametiasutuse sees. ATS-i muudatus võimaldaks ressursimahuka koolituse regulatsiooni kohaldada ka juhtudel, kus koolituskulud on küll jagatud riigiasutuste vahel, kuid kulutused kannab riik. Näiteks, keskse koolitusasutuse kaudu rahastatud koolitused. Kehtiva seaduse järgi on võimalik ressursimahuka koolituse kohaldamiseks arvestada ja sisse nõuda vaid need kulud, mida kannab asutus, kus ametnik on teenistuses. Muudatus tähendab, et riigis keskselt korraldaval ressursimahukal koolitusel osalemise kohta kasutatakse sama regulatsiooni, mida kasutatakse asutuse sees korraldataval koolitusel osalemise kohta. Näiteks, võimalust sõlmida haldusleping või osa juhtudel kohustust seda teha, samuti kohustada ametnikku hüvitama koolituskulud, kui ta lahkub teenistusest enne halduslepingus kokku lepitud kohustust töötada kindla aja jooksul pärast ressursimahukat koolitust ametiasutuses edasi jms. Teise muudatusega täpsustatakse, et kui riigi keskselt korraldaval ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud haldusleping, peab ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse avalikust teenistusest omal soovil, distsiplinaarsüüteo eest või asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise. Ka kehtiv seadus sätestab, et kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud haldusleping, peab ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest omal soovil, distsiplinaarsüüteo eest või asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise. See tähendab, et koolituskulud tuleb hüvitada ka siis, kui ametnik lahkub ametikohalt omal soovil, kuid jätkab teenistust avalikus teenistuses teises ametiasutuses. ATS-i käsiraamatus selgitatakse, et ametnikul ei teki kohustust koolituskulusid hüvitada, kui ta viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale ATS § 98 lõike 1 alusel, kuna hüvitamine saab toimuda üksnes ATS §-de 87 (omal soovil), 94 (distsiplinaarsüüteo eest) või 95 (asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise) alusel teenistusest vabastamisel. Koolituskulude hüvitamata jätmine on põhjendatud, kuna ametnik ei lahku avalikust teenistusest, vaid ametikohalt (ehk saadud teadmised ja oskused on vajalikud kogu avaliku teenistuse jaoks). Ametniku tähtajatul üleviimisel teise ametiasutusse ATS- i § 98 lõike 1 punkti 5 alusel peaksid pooled kokku leppima, kas haldusleping läheb 94 üle või mitte (üleviimine on võimalik ainult juhul, kui kõik osapooled on sellega nõus). Ressursimahuka koolituse lepingu üleandmise otsuse langetamisel tuleks hinnata: 1) kui pika perioodi vältel ametnik peaks avalikus teenistuses veel jätkama ja/või kui suur on hüvitamisele kuuluv summa, 2) kas uus ametiasutus näeb kasu sellest koolitusest, mille kohta on ametnik sõlminud eelmise ametiasutusega lepingu. Kui ametiasutused on nõus ametniku üleviimisega ATS § 98 lõike 1 punkti 5 alusel sellise kokkuleppega, et ressursimahuka koolituse lepingut ei anta üle, siis ametnikul ei teki kohustust koolituskulude hüvitamiseks ja kulude kandjaks jääb eelmine ametiasutus. Kui üleviimisel otsustatakse halduslepingu üleminek, siis tuleb halduslepingus muuta nii selle poolte esindajaid (teatud juhtudel ka pooli) kui ka vaadata üle lepingu sisu. Lepingu poolte esindajate muutmisel asendatakse ametiasutuste nimetused. Poolte muutmisel asendatakse avaliku võimu kandjad. Juhul kui kõik lepingupooled ei ole nõus üleviimisega, kuid ametnik soovib siiski uuele ametikohale asuda, siis vabastatakse ametnik teenistusest omal soovil ning ta nimetatakse ametikohale uues ametiasutuses. Sellisel juhul tuleb ametnikul koolituskulud hüvitada. See, kui ametiasutus on teinud ametniku koolitamiseks suuri kulutusi ja nõuab nende kulude hüvitamist, kui ametnik ametiasutusest lahkub, on mõistetav. Küll aga ei oleks mõistetav ega mõistlik, kui riik nõuab ametnikult talle riigi poolt tehtud koolituskulude hüvitamist isegi siis, kui ametnik lahkub ühest ametiasutusest omal soovil, kuid asub teenistusse teise ametiasutusse. Sellisel juhul kasutab ametnik koolitusel saadud teadmisi ikkagi riigi kasuks töötamisel, s.t ametnik toob riigile endiselt kasu, olenemata sellest, et ta on vahepeal ametiasutust vahetanud. Sarnane põhimõte kehtib ka üliõpilastele, kes peavad õppekulusid hüvitama PPVS-i alusel. PPVS-is on muu hulgas sätestatud, et SKA lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulusid, kui ta on pärast eksmatrikuleerimist olnud tööl ametiasutuses või avalikus teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga. Kõrgharidusseaduse järgi kohaldatakse PPVS- i õppekulude hüvitamise regulatsiooni peale SKA politsei- ja piirivalvekolledži kadettidele ka pääste- ja finantskolledži kadettidele. Eelnõu § 3 punktide 19–24 punktide kohaselt muudetakse ATS-i § 33 roteerumise sätteid. Punktide 19 ja 24 järgi laiendatakse tähtajalise üleviimise regulatsiooni ka ametiasutuse töötajale ja lisatakse võimalus ametniku või töötaja tähtajaliseks üleviimiseks valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse või rahvusvahelisse organisatsiooni. Esimese muudatusena täiendatakse paragrahvi pealkirja, millesse lisatakse, et ametniku tähtajalise üleviimise regulatsiooni kohaldatakse ka töötajale. Teise ja kolmanda muudatusena täiendatakse ATS-i § 33 lõigetega 14 ja 15, milles täpsustatakse ametiasutuse töötaja roteerumist ja laiendatakse asutusi, kuhu ametnikul ja töötajal on võimalik roteeruda. Kehtiv ATS võimaldab vaid ametnike roteerimist kas ühelt ametikohalt teisele või ühest ametiasutusest teise ametiasutusse. See tähendab, et kui töötaja soovib oma teadmisi, kogemusi ja oskusi suurendada teises ametiasutuses, peab ta lõpetama töölepingu asutusega, kus ta töötab, talle makstakse välja lõpparve ja puhkusetasu kasutamata 95 puhkusejäägilt. Seejärel sõlmib ta töölepingu teise asutusega. Arvestades, et ametnik ei pea teise ametiasutusse minemiseks lõpetama teenistussuhet ametiasutusega, kus ta on teenistuses ja tema puhkusearvestus jätkub, on mõistlik, kui sama kehtib ka ametiasutuse töötaja kohta. Kõnealuse muudatuse mõte on see, et kui töötaja läheb tähtajaliselt üle teise ametiasutusse, siis jätkub tema puhkusearvestus ja kasutamata jäänud aegumata puhkust rahas ei hüvitata. Töötaja tähtajalisel üleviimisel teise asutusse tema töösuhe saatvas asutuses tegelikult ei lõpe, nagu ei lõpe ka ametniku teenistussuhe. Pärast teises ametiasutuses töötamise tähtaja saabumist läheb ametnik või töötaja tagasi teda saatnud ametiasutusse, s.t sellesse ametiasutusse, mis on tema peamine tööandja. Muudatuse järgi tehaksegi erisus, et kui ametiasutuse töötaja roteerub teise asutusse, siis tema puhkusearvestus jätkub ja töösuhe saatva ametiasutusega ei lõpe. Praegu saab ametiasutus saata oma töötaja kogemuste saamiseks teise asutusse ainult töölepingu lõpetamisega, mis tähendab, et nii töötajal kui ametiasutusel puudub kindlus, et töötaja tagasi tuleb või töötajale tema töökoht säilitatakse. Ka kehtiv ATS ei takista ametniku liikumist ühelt ametikohalt teisele, kuid tähtajalise üleviimise regulatsioon tagab kindluse nii ametnikule kui ametiasutusele, et tähtaja möödumisel asub ametnik oma põhiametikohale. Muudatus tagab õigusselguse ja kindluse töötajale, kes nagu ametnikki sooviks tähtajaliselt roteeruda teise ametiasutusse, teades, et tähtaja möödumisel saab ta tagasi oma töökohale. Ametniku tähtajalisel roteerumisel teise ametiasutusse peatatakse tema teenistussuhe lähetava asutusega ja see vormistatakse haldusaktiga. Vastuvõtvas ametiasutuses vormistatakse ametniku tähtajaline teenistussuhe samuti haldusaktiga. Töötaja tähtajalisel roteerumisel teise ametiasutusse peatub tähtajaliselt tema töösuhe lähetavas asutuses, mille saab vormistada töölepingu lisana. Vastuvõtvas asutuses sõlmitakse roteeruva töötajaga tähtajaline tööleping. ATS-i kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele. Avalik teenistus ei ole ainult riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik- õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, vaid ka riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks. Riigikogu poolt on 23. veebruaril 2011. aastal vastu võetud „Õiguspoliitika arengusuunad (aastani 2018)“31, mille eesmärgiks on „kaaluda õigusloomega tegelevate juristide koolituse eesmärgil selliste roteerumisprogrammide rakendamist, mille kohaselt oleks õigusloome eest vastutavatel ametnikel alates 2012. aastast võimalik stažeerida Justiitsministeeriumi õigusaktide kvaliteedi eest vastutavas üksuses ja Justiitsministeeriumi õigusloomega tegelevatel juristidel teiste ministeeriumide eelnõude juriidilise kvaliteedi eest vastutavas üksuses ning teiste juriidilisi eriteadmisi nõudvate elukutsete ja ametite esindajate juures (notarid, prokurörid, advokaadid, pankrotihaldurid, kohtud jne)“. Sama eesmärgiga on OECD valitsemisraporti rakendamise tegevuskavas pandud kirja ülesanne: „Algatada ministeeriumide õigusloomega tegelevate juristide rotatsiooni juhtprojekt, hinnata selle tulemusi ja täiendada vajadusel avaliku teenistuse seadust“. Kehtiva ATS kohaselt on ametniku roteerumine töökohale võimalik, töötaja roteerumine ametikohale aga mitte. Võimalik oleks see juhul, kui tähtajaliselt saaks töötaja teenistusse võtta ka ilma konkursita, nagu seda on Justiitsministeerium välja 31 RT III, 07.03.2011, 1 96 pakkunud ATS-i muutmise seaduse VTK ühes variandis. Samuti tuleb arvestada, et kehtiva seaduse kohaselt ametikohtade vahel liikumisega käib kaasas ka puhkusearvestus, töökohale minnes mitte. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Uuendusena on ATS-s antud tähtajalise üleviimise regulatsioon, mis on samm OECD 2011. aasta valitsemisraportis soovitatud rotatsioonisüsteemi loomise suunas. Ametniku tähtajalise üleviimise regulatsioon on oluline muudatus võrreldes 1996. a ATS-ga, kus üleviimine oli praktiliselt reguleerimata (vt 1996. a ATS § 471 ja § 127). Varasem regulatsioon oli eelkõige asutusepõhine ning teise ametiasutusse viimine nõudis reeglina ametniku teenistusest vabastamist. Uue regulatsiooni kohaselt on ametnikel võimalus liikuda erinevate ametiasutuste vahel (sealhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste vahel).“ OECD hindamisdokumendis „Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Govenrment Approach. Assessment and Recommendations“ (OECD, 2011) on märgitud, et /---/Personali liikumine riigiasutuste sees ja nende vahel on hea vahend aitamaks üle minna terviklikule riigivalitsemisele. On tõenäolisem, et ametnik, kes kogeb erinevaid rolle, kohustusi, töö sisu ja organisatsioonilisi keskkondi, mõtleb oma vahetutest kohustustest laiemalt ning tunnetab paremini, kuidas riigiaparaadi erinevad osad suuremasse pilti mahuvad. Eesti valitsemiskultuur töötab aga personali liikumisele vastu. Ametnik näeb ennast konkreetses riigiasutuses töötavana ja teda palgatakse lähtuvalt valdkondlikust spetsialiseerumisest, mitte üldistest poliitikakujundamise oskustest; seetõttu on keeruline innustada personali liikuma teistesse valdkondadesse. Süsteemile tooks kasu avaliku halduse kõikidel tasanditel rotatsiooni- ja lähetuste süsteemide rakendamine ergutamaks personali liikuvust valitsussektori organisatsioonide sees ja vahel ning erasektorisse, mittetulundus- ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ning sealt tagasi valitsussektorisse.[---]“ Muudatus võimaldab roteeruda ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute juurde (näiteks ülikoolidesse) või riigi osalusega äriühingutesse (näiteks Eesti Energia) või ka eraõiguslikesse ettevõtetesse. Punkti 20 kohaselt täiendatakse ATS-i § 33 lõigetega 21 ja 22, milles sätestatakse ametniku ja töötaja edasiroteerumise võimalus, kui ametnik on teenistuses vastuvõtvas asutuses. Esimese muudatuse kohaselt võib ametniku vastuvõtvas ametiasutuses ametikohalt vabastamise korral tähtajaliselt üle viia teise vastuvõtvasse asutusse. Sarnane regulatsioon on PPVS-is, mille järgi võib politseiametniku tema nõusolekul vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral nimetada või tööle võtta teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht. ATS-i § 33 kohaselt tuleks ametnik, kes vastuvõtvas asutuses tähtaja saabumise tõttu ametikohalt vabastatakse, viia tagasi teda saatnud ametiasutusse ja ametnik uuesti teisele ametikohale üle viia. Tähtajaline üleviimine on ametikoha põhine ning saatva ametiasutuse nõusolek on ATS-i järgi vajalik ka siis, kui ametnik viiakse tähtajalise üleviimise ajal vastuvõtvas asutuses teisele ametikohale. Kuna tähtajalise üleviimise eesmärk on ametnike pädevuse suurendamine ja koostöö edendamine konkreetses valdkonnas (oma ametikoha järgsete ülesannete parem täitmine saatvas asutuses pärast naasmist senisele ametikohale), on oluline, et ka saatev asutus saab kaasa rääkida 97 eesmärgi saavutamise viisides. Edasiroteerumise regulatsiooni lisamine ATS-i vähendab sisebürokraatiat. Teise muudatusena täpsustatakse õigusselguse huvides saatva ja vastuvõtva asutuse mõistet ametniku edasiroteerumise korral. Sellisele juhul on saatev asutus see asutus, kus ametniku avaliku võimu teostamise õigus on esialgse roteerumise tõttu peatatud. Vastuvõttev asutus on edasiroteerumisel see asutus, kuhu ametnik roteerub asutusest, kuhu ta esialgu roteerus. Näide. Ametnik töötab PPA-s ja ta viiakse tähtajaliselt kaheks aastaks Siseministeeriumi ametniku ametikohale. Sellisel juhul on saatev asutus PPA ja vastuvõttev asutus Siseministeerium. Kahe aasta pärast peab Siseministeeriumisse roteerunud ametnik naasma PPA-sse. Tähtaja saabumisel otsustatakse PPA ametnik viia PPA peadirektori, Siseministeeriumi kantsleri, Kaitseministeeriumi kantsleri ja ametniku nõusolekul üle Kaitseministeeriumisse ametniku ametikohale kaheks aastaks. PPA-st roteerunud ametnik ei naase pärast kaheaastase tähtaja saabumist Siseministeeriumis PPA-sse, vaid ta nimetatakse Kaitseministeeriumi ametniku ametikohale. Sellisel juhul on saatev asutus PPA ja vastuvõttev asutus Kaitseministeerium. Punkti 21 kohaselt täiendatakse ATS-i § 33 lõiget 3 punktiga 3, milles sätestatakse nõue, et ametniku edasiroteerumisel peab olema kõigi poolte nõusolek. Kehtiva ATS-i § 33 lõike 3 järgi võib ametniku tähtajaliselt üle viia, kui selleks on andnud nõusoleku ametnik ning saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavad isikud. Muudatuse järgi võib ametniku tähtajaliselt üle viia, kui ametniku vastuvõtvas ametiasutuses teenistusest või töölt vabastamise korral üleviimisel on saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavad isikud ja ametnik andnud selleks nõusoleku. Kehtiva ATS-i järgi võib ametniku tähtajaliselt üle viia, kui ametnik on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku ning samas ametiasutuses teisele ametikohale üleviimise korral on ametisse nimetamise õigust omav isik andnud nõusoleku või teise ametiasutuse ametikohale üleviimise korral on saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavad isikud andnud nõusoleku. Punkti 22 järgi täiendatakse ATS-i § 33 lõikega 41 roteerumise lõpetamiseks enne tähtaja saabumist. Muudatuse järgi võib vastuvõttev või saatev asutus erandjuhtudel ametniku enne üleviimise tähtaja lõppemist ametikohalt vabastada, kui seda nõuavad teenistusalased huvid. Kehtiv ATS lubab vastuvõtval asutusel ametniku enne tähtaja saabumist ametikohalt vabastada, kui ametnik tuleks saatvas asutuses ametikohalt vabastada või kui kõik pooled selleks oma nõusoleku annavad. ATS-i käsiraamatus selgitatakse: „Tähtajalise üleviimise võib ennetähtaegselt lõpetada ja ametniku endisele ametikohale tagasi viia: 1) kõigi osapoolte nõusolekul; 2) vastuvõtva ametiasutuse otsusega, kui ametnik tuleks teenistusest vabastada ajal, kui ta on üle viidud vastuvõtvasse ametiasutusse. Kui ametnik soovib teenistusest lahkuda nt omal soovil, siis lõpetab vastuvõttev ametiasustus tähtajalise üleviimise ennetähtaegselt (vormistab haldusakti ametikohalt vabastamise kohta), kuid teenistusest vabastamise haldusakti annab saatev ametiasutus. Ametniku teenistusest vabastamisele kehtivad kõik samad reeglid, mis tavapärase teenistusest vabastamise puhul (etteteatamine, teenistusest vabastamise piirangud, teise ametikoha pakkumise kohustus, hüvitise maksmine jne). Need reeglid kehtivad ametniku saatnud 98 ametiasutuse piires, nt muud ametikohta ei pea pakkuma vastuvõtnud ametiasutuses, kuna see oli vaid ametniku ajutine teenistuskoht. Põhiliselt on ametnik seotud saatnud ametiasutusega ja seega tuleb teenistusest vabastamist vaadelda kui vabastamist saatnud ametiasutusest.“ Praktikas esineb aga vajadus ka muudel juhtudel tähtajalise üleviimise lõpetamiseks enne tähtaja saabumist. Näitena võib tuua Eesti Euroopa Liidu eesistumise, kui eesistumise tähtaeg nihkus kuue kuu võrra ettepoole või vajaduse ametiasutuse ümberkorraldamiseks. Samasugune regulatsioon on PPVS-is, kuid see kehtib ainult politseiametnike kohta, kuigi vajadus lõpetada roteerumine enne tähtaja saabumist on laiem ja puudutab kogu avalikku teenistust. Kuna roteerumise saab lõpetada ainult erandjuhul ja ametiasutuse teenistusalaste huvide olemasolul, siis tuleb haldusmenetluse üldise põhimõtte kohaselt tähtajalise üleviimise ennetähtaegset lõpetamist põhjendada. See on oluline ametnikule tema õiguste kaitseks, kui ta leiab, et roteerumise ennetähtaegne lõpetamine ei ole põhjendatud. Punktiga 23 täiendatakse ATS-i § 33 lõiget 5, et muuta roteerumine paindlikumaks ja anda võimalus roteeruda rohkematel ametnikel. Kehtiva ATS-i § 33 lõige 5 sätestab, et ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi. See välistab ametniku avaliku võimu teostamise õiguse osalise peatumise saatvas asutuses, kuigi esineb juhtumeid, kus ametnik saaks jätkata osalise koormusega ka saatvas asutuses. Praktikas on ametiasutused keeldunud osalise tähtajalise üleviimise vormistamisest viidates just ATS-i § 33 lõikele 5. Muudatus võimaldab paindlikumat roteerumist, s.t ametnik saab jätkata osalise koormusega teenistust saatvas asutuses, samas suurendades ametiasutuste vahelist koostööd. Eelnõu § 3 punkti 25 kohaselt viiakse ametnike ületunnitöö hüvitamise regulatsioon samadele alustele töötajate ületunnitöö regulatsiooniga. Kehtiva ATS-i järgi on ametnikule ületunnitöö hüvitamise esimene valik 1,5-kordse palga maksmine ja teine valik on ametniku taotlusel vaba aja andmine ületunnitööga võrdses ulatuses. TLS-is on hüvitamise järjekord vastupidine, s.t esimese valikuna hüvitatakse töötajale ületunnitöö vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses ja alles teise valikuna 1,5-kordset töötasu makstes. TLS-i selgitustes selgitatakse ületunnitöö hüvitamise kohta järgmist: „TLS § 44 lõiked 6 ja 7 kehtestavad ületunnitöö hüvitamise tingimused ja korra. Seadus sätestab kaks võimalust ületunnitöö hüvitamiseks:  TLS eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või  pooled lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5-kordne töötasu. Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et eelkõige täidab piirang tervisekaitse eesmärki ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu näebki TLS ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kuivõrd ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleb kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid. Ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga ei saa nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon 99 tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.“ Ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk on töötaja tervise ja ohutuse kaitse. Vaba aja andmine ületunnitöö hüvitamiseks on vajalik ka ametnike tervisele ja ohutusele, mistõttu ühtlustatakse ametnike ja töötajate ületunnitöö hüvitamise regulatsioonid. Eelnõu § 3 punkti 26 kohaselt täiendatakse ATS-i §-4 lõikega 5, milles sätestatakse ametniku puhkuse aegumise peatumise alus. Muudatuse järgi peatub ametniku puhkuse aegumine ajaks, mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud ametniku soovil ja ametiasutuse juhi nõusolekul. Kehtiva seaduse alusel jätkub puhkuse aegumine ajal, mil ametnik on teenistusest pikemalt eemal, näiteks stažeerimise ajal mõnes rahvusvahelises organisatsioonis. Kuna puhkuse aegumist sellistel juhtudel ei ole reguleeritud, võib ametnik oma väljateenitud puhkusest ilma jääda. Samas kogub ametnik rahvusvahelises organisatsioonis stažeerides uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi, mida ta saab hiljem jagada Eesti ametiasutustes. Eelnõu § 3 punkti 27 kohaselt täiendatakse ATS-i § 44 lõike 2 teist lauset võimalusega säilitada riikliku eksperdi ülesannete täitmise ajaks puhkuse arvestus. ATS-i § 44 lõike 4 esimese lause kohaselt ei tohi ametiasutus teenistuslähetusse saadetud ametnikule anda teenistusülesandeid ajal, kui ametnik täidab Euroopa Liidu institutsioonide juures riikliku eksperdi ülesandeid. Riikliku eksperdi ülesannete täitmise ajaks säilitatakse ametnikule põhipalk ja õigus asuda pärast teenistuslähetuse lõppemist teenistusse endisele või samaväärsele ametikohale. Kuna nii põhipalga maksmine kui ka puhkuse arvestus toimuvad vastavalt töötatud ajale, s.o teenistusülesannete täitmise ajal, tuleks erand sellest sätestada seaduses mõlemal juhul. Võrdluseks, et ATS-i § 44 lõige 1 sätestab, et teenistuslähetus on ametniku saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet väljaspool alalise ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta. See tähendab, et kui ametnik saadetakse teenistuslähetusse mujale kui Euroopa Liidu institutsiooni juurde riikliku eksperdina, säilivad tal endised teenistustingimused, s.o põhipalk ja puhkuse arvestus. Eelnõu § 3 punktide 28–32 järgi täpsustatakse ametniku hukkumise ja töövõime kaotuse hüvitise regulatsiooni. Esimese muudatusena täiendatakse hüvitise saamiseks õigustatud isikute loetelu, millesse lisatakse õigustatud isikuna ka abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane. Seaduse täiendamine võimaldab hüvitist maksta ka registreerimata elukaaslastele ja kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslastele. Elukaaslase kaotusel on sama mõju nii abikaasale kui elukaaslasele, sh majanduslikule olukorrale, mõjule laste kasvatamisel jms. Võrdluseks kasutatakse ATS-is ka muudes sätetes terminit „abikaasaga sarnases suhtes olev elukaaslane“. Näiteks näeb ATS-i § 15 punkt 4 ette piirangu, mille kohaselt ei saa vahetusse alluvusse teenistusse võtta lähisugulasi ja teisi isikuid, kelle tegevus võib ametnikku oluliselt ja vahetult mõjutada (nt ühise majapidamise kaudu). Piirangu sättesse on lisatud ka elukaaslase termin. ATS-i käsiraamatu järgi peetakse elukaaslase all silmas 100 isikut, kellega ametnik elab de facto nii nagu abielus. Asjaolu, kas ametnikud on elukaaslased või mitte, tuleb hinnata vastavalt ametiasutuses olemasoleva teabe alusel. Sellele viitavad ühine aadress, ühised lapsed jms. Neid andmeid saab ametiasutus küsida seaduse alusel ning on juba ametis olevate ametnike puhul kättesaadavad personali- ja palgaarvestuse andmekogust. Teise muudatusena täiendatakse ATS-i § 49 lõikeid 6 ja 7 ning § 491 lõiget 1 selliselt, et ametnikul on õigus hüvitisele, kui tal tuvastatakse teenistusülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või samadel asjaoludel tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime. Muudatus tähendab, et ametnikul on õigus hüvitisele haigestumise korral kahe eelduse olemasolu korral: 1) haigus tekkimine on seotud teenistusülesannete täitmisega; 2) haigus tekkib, kas õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Täpsustus lisatakse ka ATS-i § 491 lõikesse 1, mille järgi tuvastab ATS-i 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku. Kuna kehtiva seaduse sõnastusest ei ole võimalik aru saada, kas hüvitis on ette nähtud ka juhtudel, kui ametnik on haigestunud küll teenistusülesannete täitmisel, kuid mitte õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on ametiasutused seda erinevalt tõlgendanud. Erinev tõlgendamine tekitab omakorda vaidlusi nii vaide- kui ka kohtumenetluses. Vaidluste lahendamine tähendab ametiasutusele omakorda rahalist ja tööjõu kulu. Kolmanda muudatusena täiendatakse hüvitiste ja kulude arvutamise ja väljamaksmise korra volitusnormi. Kehtiva ATS-i § 49 lõike 13 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ATS-i §-s 49 nimetatud hüvitiste ja kulude arvutamise ja väljamaksmise korra. Muudatusega lisatakse volitusnormi ka kulude hüvitamise piirmäärade kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt. ATS-i § 49 sätestab sotsiaalsed tagatised ametniku hukkumise ja töövõime vähenemise korral. Hukkumise hüvitise suurus sõltub sellest, kas ametnik hukkus teenistusülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi tõttu või tema vastu toimepandud vägivallateo tulemusel. Esimesel juhul on ametniku lähedastel õigus hüvitisel ametniku 10 aasta palga ulatuses, teisel juhul 20 aasta palga ulatuses. Riik hüvitab hukkunud ametniku lähedastele ka tema matuse korraldamise kulud surnu transportimise, tuhastamise või matmise ja leinatalituse eest. Kehtiva ATS alusel matusekulude hüvitisele piirmäära kehtestada ei saa, kuigi arvestades, et nii hukkumise kui töövõime kaotuse hüvitisele on piirmäärad kehtestatud, tuleks piirmäär kehtestada ka matusekuludele, mistõttu seadust täiendatakse vastavalt. Neljas ja viies muudatus on tingitud vajadusest täiendada seadust välistustega, mille korral ametnikule hukkumise või töövõime kaotuse hüvitist ei maksta. Kehtiva ATS-i § 49 lõike 14 sissejuhatava lause kohaselt ei kohaldata hukkumise või töövõime kaotuse regulatsiooni ametnikule, kes pani toime süüteo või enesetapu või enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga 101 ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest või oli enda põhjustatud joobeseisundis. Sätte sissejuhatavat lauset täiendatakse nii, et kui esinevad eelnimetatud asjaolud, siis ei hüvitata ka ametniku ravi- ja ravimikulusid. Peale selle lisatakse sättesse üks uus välistus, mille korral ametnik hüvitist ei saa. Ametnikul ei ole õigust hüvitisele ka siis, kui ta oli varem keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata. Muudatustega välistatakse hüvitiste maksmine ja kulude katmine juhul, kui ametnik ise oma tegudega põhjustas vigastuse või hukkumise. Sätet ei kohaldata ametnikule, kellel on mõjuv põhjus keelduda osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses. Mõjuva põhjusena arvestatakse eelkõige ametniku tervislikust või füüsilisest seisundist tulenevat põhjust, mille tõttu ta ei saa tervisekahjustust ennetavas tegevuses osaleda. Eelnõu § 3 punkti 33 kohaselt täiendatakse ATS-i §-dega 492–494, milles sätestatakse ametnikule varalise kahju, kolimis- ja majutuskulude ning ametniku põrmu Eestisse toomise hüvitamine. Esimese muudatuse järgi hüvitab riik ametniku teenistusülesannete täitmise tõttu ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju. Riik omakorda nõuab kahjutasu süüdlaselt sisse regressi korras. Eriteenistuste ühtlustamise projekti töörühma nõupidamistel arutati seoses ametnikule varalise kahju hüvitamise regulatsiooniga kahte alternatiivi. Esimese võimalusena nähti, et teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise regulatsioon viiakse eriseadustest ATS-i. Teise võimalusena arutati varalise kahju hüvitamise regulatsiooni jätmist ainult neile eriteenistustele, kelle jaoks see on vajalik. Kehtivates seadustes reguleerivad ametnikule varalise kahju hüvitamist järgmised seadused: 1. Alates 2010. aasta 1. jaanuarist sätestab PPVS-i § 74, et politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 2. Alates 2000. aasta 1. detsembrist sätestab VangS-i § 143, et vanglaametniku teenistusülesannete täitmise tõttu vanglaametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3. Alates 1998. aasta 20. maist reguleerib prokuröride varalise kahju hüvitamist ProkS- i § 24, mille järgi hüvitab riik prokurörile või tema perekonnaliikmele seoses prokuröri teenistusülesande täitmisega tekitatud varalise kahju. 4. 2001. aasta 1. märtsist sätestab JAS, et teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 5. Alates 1998. aasta 1. maist sätestati kriminaalhooldusseaduse (edaspidi KrHS) §-s 16, et teenistusliku tegevuse tõttu kriminaalhooldusametnikule või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult. Alates 2008. aasta 1. juunist jõustusid KrHS-i muudatused, mille järgi hüvitab riik kriminaalhooldusametniku teenistusülesannete täitmise tõttu kriminaalhooldusametnikule või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju VangS §-s 143 sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdlaselt. 102 Teiste ametnike ja eriteenistujate (nt tegevteenistujate) varalise kahju hüvitamist seadused ei reguleeri. Peale politseiametnike, prokuröride, kriminaalhooldusametnike ja vanglaametnike on ametnikke, kes ei ole eriteenistujad, kuid samas puutuvad teenistusülesannete täitmisel kokku isikutega, kelle käitumine võib ametnikule tekitada varalist kahju. Sellised ametnikud on näiteks maksu- ja tolliametnikud või keskkonnainspektorid. Näiteks, MTA ja Keskkonnainspektsiooni uurijate ametikohtade teenistusülesanded on võrreldavad PPA ja KAPO kriminaalmenetlejate omaga, s.o kõik nimetatud ametnikud teevad sarnastel tingimustel sarnast tööd. Muudatuse eesmärk on kohelda võrdselt kõiki ametnikke ja anda kindlustunne, et riik hüvitab tema teenistusülesannete tõttu talle ja ta lähedastele tekitatud kahjud hüvitab riik ilma, et ametnik peab selleks tegema lisapingutusi või -kulutusi tegema (näiteks taotlema kahju hüvitamist kohtumenetluse kaudu). Teise muudatuse järgi kehtestab varalise kahju hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra Vabariigi Valitsus määrusega. Kehtivates seadustes on varalise kahju hüvitamise rakendusaktide volitusnormid erinevad. PPVS-i ja VangS-i, mis kehtib ka kriminaalhooldusametnikele, volitab Vabariigi Valitsust kehtestama kahju hüvitamise tingimused ja korra, JAS-i järgi volitatakse Vabariigi Valitsusele kehtestama varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra. Iga volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud määruse, s.o neli erinevat määrust. ProkS-is ei ole varalise kahju hüvitamise volitusnormi üldse antud. Muudatustega kehtestatakse üks volitusnorm, mis kehtib kõigi ametnike varalise kahju hüvitamisele. Kolmanda muudatusena kehtestatakse seaduses ametniku sõidu- ja majutuskulude hüvitamine. Kulude hüvitamine nähakse ette juhuks, kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses. Sellisel juhul võib saatev või vastuvõttev ametiasutus hüvitada ametniku sõidu- ja majutuskulud kehtestatud piirmäära ulatuses. Tegemist ei ole ametiasutuse kohustusega, vaid võimalusega kulud hüvitada. Neljanda muudatusena kehtestatakse sama ametniku kolimiskulude kohta, kui ametniku ametikoha asukoht muutub nii, et see toob kaasa ametniku elukohavahetuse. Sellisel juhul võib saatev või vastuvõttev ametiasutus hüvitada ametniku kolimiskulud kehtestatud piirmäära ulatuses. Kehtiv ATS ei reguleeri ametniku kolimis- ja majutuskulude hüvitamist. Erisus on kehtestatud KVTS-i §-des 111, 1111 ja 112, mis reguleerivad tegevväelase tööandja eluruume ja tegevväelase majutamist. Tegevväelasele ja tema perekonnaliikmetele võib anda kasutada tööandja eluruumi tema nimetamisel rahuaja ametikohale, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kus tegevväelasel ei ole eluruumi. Tööandja eluruumi võib anda kasutada turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest. Samuti võib tegevväelase teenistusülesannete täitmise ajal majutada Kaitseväe julgeolekualal selleks ettenähtud ruumis. Majutus tagatakse sõjaväelise väljaõppe ajal ja ajal, kui Kaitseväe juhataja piirab sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt. KVTS-i § 112 kohaselt tegevväelase nimetamisel teises kohaliku omavalitsuse üksuses asuvale rahuaja ametikohale, mille tõttu on vajalik tegevväelase ja tema perekonnaliikme püsiva elukoha vahetus, võib talle maksta ümberasumise korral ühekordset hüvitist kuu töötasu kahekordse alammäära ulatuses. Lisaks võib talle hüvitada piirmäära ulatuses tema ja tema perekonnaliikme ümberasumisega seotud sõidukulu, vara veokulu ja 103 kolimiskulu. Praktikas ei rakendada Kaitseväes tööandja eluruumi regulatsiooni, kuid rakendatakse ümberasumise hüvitise regulatsiooni. Ümberasumisega seotud kulude hüvitamise regulatsioon on ka PPVS-is, ProkS-is ja KS- is. PPVS-i § 73 sätestab hüvitise politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale. Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, hüvitatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud. Kulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ProkS-i järgi võib prokuröri üleviimisel (prokuröri nõusolekul) ühest teenistuspiirkonnast teise talle alates uude teenistuspiirkonda asumisest kahe kuu jooksul hüvitada seoses elukohavahetusega tekkinud kulutused. Kulutuste hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, mille hüvitatakse teise teenistuspiirkonda üleviidud prokurörile: 1) prokuröri ja temaga ühes leibkonnas elava perekonnaliikme ühekordsed sõidukulud; 2) prokuröri ja temaga ühes leibkonnas elava perekonnaliikme isikliku vara veokulud, välja arvatud juhul, kui vara veoks tagatakse tasuta transport, ühekordselt; 3) prokuröri ja temaga ühes leibkonnas elava perekonnaliikme majutuskulud püsiva elukoha puudumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuni 15-kordse kuutöötasu alammäära ulatuses kogu leibkonna kohta. KS-i kohaselt hüvitab Riigikohus kohtunõuniku sõidu- ja majutuskulud, kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses. Kulud hüvitatakse Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras. Erisus peaks toetama kohtunõunike roteerumist teistesse kohtuasutustesse, see omakorda aitab kaasa kohtulahendite kvaliteedi parandamisele. Kuna aga kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel, siis ei kohaldu tähtajalise üleviimise hüvitamise regulatsioon teistele kohtuametnikele. See aga tähendab, et erinevalt koheldakse Riigikohtu kohtunõunikke ja teisi kohtuametnikke, mis võib takistada teiste kohtuametnike roteerimist. Pealegi on avalikus teenistuses muidki asutusi, kus ametniku pädevuse suurendamiseks ja ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks on vaja ametnikke teise kohaliku omavalitsuse üksusesse tähtajaliselt üle viia. Erisuse tegemine vaid Riigikohtu kohtunõunikele ei ole põhjendatud, see peaks kehtima ka teistele ametnikele, mistõttu lisatakse vastav säte ATS-i. Ametniku üleviimisel sõidu-, majutus- ja kolimiskulude hüvitise regulatsiooni loomine võib kaasa aidata ka riigivalitsemise reformi ellu viimisele, kuna see võib mõjutada ametnikku tähtajaliselt või tähtajatult minema tööle maapiirkonda üleviidud ametiasutusse. Riigivalitsemise reformi üks eesmärk on viia pealinnast ametiasutusi ja ametikohti välja maapiirkondadesse. Riigireformi elluviimist toetavate tegevuste 2019–2023 järgi otsustati valitsuskabineti nõupidamisel toetada üle-eestilist riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtet uute töötajate värbamisel kogu avalikus sektoris. Paindliku värbamise toetamiseks peab Rahandusministeerium leidma lahendused füüsiliste töökohtade pakkumiseks kõigis maakonnakeskustes. Heaks kiideti ühistööalade kontseptsioon paindliku värbamise toetamiseks. Riigi motivatsiooniks on toetada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustada regioonidesse kolimist, mitmekesistada riigiasutuste tööturgu värbamisel ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda. Eesmärgiks seati vähendada 2023. aastaks keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%-ni. 104 Viienda muudatuse järgi kehtestab üleviimisel tekkivate kulude hüvitamise korra, tingimused ja piirmäära Vabariigi Valitsus määrusega. Regulatsiooni koostamisel arvestatakse kolimise reaalsete kuludega ja piirmäära kehtestamisel mõistliku ülempiiriga. Kuuenda muudatusena sätestatakse, et kui ametnik hukkub või sureb välisriigis seoses teenistusülesannete täitmise tõttu, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus. Välisteenistuse seaduse § 72 lõige 2 kohustab Välisministeeriumi tooma riigi kulul Eestisse välisriigis tööülesandeid täites surnud või hukkunud teenistuja põrmu, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus. Selline kohustus peaks laienema kõigile avaliku teenistuse ametnikele, seetõttu täiendatakse ATS-i vastava sättega. Eelnõu § 3 punkti 34 järgi täpsustatakse korralduse täitmise kohustuse regulatsiooni. ATS-i § 51 lõike 3 järgi peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Kõrgemalseisva juhi juhistest ja korraldustest peab ametnik teavitama vahetut juhti. ATS-i § 53 täpsustab §-i 51 ametnikupoolse täiendavate teenistusülesannete täitmise kohustusega. Ametnik on kohustatud täitma vahetu juhi32 antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest. Täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid võib vahetu juht anda juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. ATS-i § 54 sätestab korralduse täitmisest keeldumise alused (sh, millal on ametnik kohustatud keelduma ja millal võib keelduda. Samas § lg 3, 4 ja 5 on reguleeritud ka keeldumisest teavitamise protseduur ja vastutusest vabanemine. Selle kohaselt ametnik keeldub korralduse täitmisest, kui korraldus: 1) on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse või muude õigusaktidega; 2) tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Ametnik võib keelduda korralduse täitmisest, kui selle täitmine: 1) on talle tervise tõttu vastunäidustatud; 2) eeldab sellist haridust ja töökogemust, teadmisi ja oskusi, mida ei ole ametnikult seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist või ametijuhendist tulenevalt nõutud. Kui ametnik keeldub korralduse täitmisest, teavitab ta korralduse andjat ja tema vahetut juhti viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldumise aluseks olevast asjaolust. Kui ametnik teavitab korralduse põhiseaduse või muude õigusaktidega vastuolus olemisest, on ta kohustatud korralduse täitma, kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ametnik jätkuvalt kahtleb korralduse seaduslikkuses, koostab ta enne korralduse täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamuse ja vabaneb sellega vastutusest korralduse täitmise eest. 32 ATS eeldab, et ka kõrgemalseisev juht annab täiendavaid ülesandeid läbi vahetu juhi. 105 Kui ametnik teavitab korralduse põhiseaduse või muude õigusaktidega vastuolus olemisest, ei ole ta kohustatud korraldust täitma, kui see tähendaks kuriteo või väärteo toimepanemist. Kui ametnik teavitab, et korralduse täitmine tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses, ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul, kui seda korratakse. Kui ametnik teavitab, et korralduse täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud, ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul, kui seda korratakse. Korralduse andja või vahetu juhi nõudmisel esitab ametnik arsti või ämmaemanda tõendi. Kui ametnik teavitab, et korralduse täitmine eeldab sellist haridust ja töökogemust, teadmisi ja oskusi, mida ei ole ametnikult seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist või ametijuhendist tulenevalt nõutud, on ta kohustatud korralduse täitma, kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ametnik täidab korralduse nõuetele mittevastavalt, ei vastuta ta puuduste eest, mis on tingitud korralduse täitmiseks vajaliku hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste puudumisest, mida ei ole enne ülesande täitmist võimalik mõistliku pingutusega omandada. ATS-i § 54 lõiked 5 ja 6 sätestavad juhtumid, kui ametnik ei ole kohustatud korraldust täitma. Kui ametnik teavitab põhiseaduse või muude õigusaktidega vastuolevast korraldusest, ei ole ta kohustatud korraldust täitma, kui see tähendaks kuriteo või väärteo toimepanemist. Kui ametnik teavitab korraldusest, mis toob kaasa toimingupiirangu rikkumise, ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka siis, kui seda korratakse. Kuna ATS- i § 54 lõike 1 kohaselt keeldub ametnik korralduse täitmisest, kui korraldus on vastuolus põhiseaduse või muude õigusaktidega või tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise, siis on eesmärgipärane, kui ametnikul ei oleks enam hiljem kaalutlusõigust, kas korraldus täita või mitte vaid ta jätabki sellise korralduse täitmata. Eelnõu § 3 punkti 35 järgi täiendatakse ATS-i § 57 lõiget 1 asendaja määramise volitusega. Kehtiv ATS lubab ametikohale nimetamist volitada, aga asendaja määramist ei luba. ATS-i § 22 lõike 1 kohaselt on ametikohale nimetamise õigus ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul. Asendaja määramist reguleerib ATS-i § 57, mille lõike 1 kohaselt võib ametisse nimetamise õigust omav isik määrata asendaja, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametikohale nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Ametikohale nimetamise õigus ei piirdu vaid õigusega anda ametikohale nimetamise haldusakt. Selle õigusega kaasnevad õigused teha vastavalt seadusele ametniku suhtes muid olulisi otsuseid. Näide. Ametisse nimetamise õigust omaval isikul on kaasnev õigus nt konkursi luhtumise otsustamiseks (ATS § 19), tähtajaliseks üleviimiseks nõusoleku andmiseks või sellest keeldumiseks (ATS § 33), puhkuse andmise otsustamiseks (ATS § 43), lähetusse saatmiseks (ATS § 44), ametijuhendi kehtestamiseks (ATS § 52), kõrvaltegevuste keelamiseks (ATS § 60), distsiplinaarkaristuse määramiseks (ATS § 76).“ ATS-i §-st 57 ei tulene otsesõnu, et asendaja võib määrata ka volitatud isik, kuigi praktikas seda tehakse ja see on ka ATS-i mõttega kooskõlas. Samas ei ole ka eelmises punktis toodud näidete puhul otsesõnu öeldud, et neid otsuseid saab teha ka ametiasutuse 106 juhi volitatud isik, vaid otsuseid teeb isik, kes ametniku ametisse nimetab. Ametikohale nimetamise õigust omav isik saab ametniku puhkuse ajaks volitada avaliku võimu teostamise õiguse peatamise kehtestamise allapoole, puhkuse ajal asendamist aga allapoole volitada ei saa, seega ei saa ka sama puhkusekäskkirjaga määrata puhkusele mineja asendajat. Eelnõu § 3 punkti 36 kohaselt tunnistatakse kehtetuks ATS-i § 60 lõiked 5 ja 6. ATS-i § 60 lõige 5 sätestab, et teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Seotud isik selle sätte mõttes on juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule või juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise või ametiisiku lähedane (abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps, lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem, lapsendatu ja abikaasa laps) või isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Lõikes 6 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keelatud tegevuseks võib kohaliku omavalitsuse üksuse suurust, ametikohtade eripära või esitatavatele nõuetele vastavate isikute vähesust arvestades anda erandliku loa ametisse nimetamise õigust omav isik. Erandlik luba antakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tegevuspiirangu rakendamine isiku suhtes, kes on avalikust teenistusest lahkunud, on küsitav ja raskendatud, kuna täiendav tegevuspiirang seatakse isikule, kellele ATS enam ei laiene, tõenäolise eesmärgiga maandada huvide konflikti ohtu ajal, mil isik ametnikuna veel kuulub ATS-i reguleerimisalasse. ATS ei keela sellist isikut, kellel on vastav toimingupiirang ka ametisse nimetamast. Seega jääb alles küsimus, millised on sanktsioonid või tegevused olukorras, kus nimetatud toimingupiirangut on rikutud. Probleemne on nii sätte õigusselgus ja rakendamine kui ka vastutuse puudumine sätte rikkumise eest. Paragrahv 60 lisati ATS-i Riigikogus eelnõu 193 SE menetluse käigus põhiseaduskomisjoni ettepanekul järgmise selgitusega: „Säte otsustati korruptsioonivastase seaduse eelnõust, mida menetleti käesoleva eelnõuga üheaegselt, tuua üle käesolevasse eelnõusse, et ametnikke puudutavad piirangud oleksid leitavad ühest seadusest.“ KVS-i eelnõu 192 SE seletuskiri selgitab: „Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks kasutatakse tegevus- ja toimingupiiranguid, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodekseid, sõltumatuid komisjone jne. Ametiisikute tegevuspiirangutega piiratakse suuremas või vähemas ulatuses ametiisiku õigust teostada järelevalvet teatud valdkonnas, tegutseda teisel töökohal ja osaleda ettevõtluses (mõnel pool ka passiivse osaniku või aktsionärina). Tegevuspiirangud ei pruugi piirduda ametiisiku ametis oleku perioodiga, vaid võivad jääda kehtima ka määratud ajaks pärast isiku ametist lahkumist.“ 107 Toodud selgitustest nähtub, et sätte eesmärk võis olla ametnikule seatud tegevuspiirangute kehtima jäämine teatud ajaks pärast isiku ametist lahkumist. Samas tasub arvestada, et KVS-i § 7 lg 2 kohaselt ei loeta juriidilist isikut ametiisikuga seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest ning riigi esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks. ATS-i § 60 lg 5 kohta annab eelnõu 192 SE seletuskiri järgmise selgituse: „Lõikes 5 sisaldub kehtiva ATS §-s 74 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada eelnõu § 7 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on vahetult või alaliselt teostanud järelevalvet. Enne 1. aprilli 2013. a kehtinud ATS-i § 74 lõige 1 sätestas, et ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet. Ta ei või ka kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tulu. Esitatust tuleneb, et seadusandja eesmärgiks võis olla ATS § 60 lg 5 sätestada (arvestades viidet KVS § 7 lõike 1 punktidele 2 ja 3), et teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada seotuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Seejuures tuleb seotuks olemisena käsitleda olukordi, kus juriidilise isiku vähemalt 1/10- line osalus või osaluse omandamise õigus kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule või kus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või KVS § 7 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud isik. Viimast käsitlust toetab ka avaliku teenistuse seaduse käsiraamat33, mille leheküljel 194 on toodud järgnevalt esitatud näide ning veebilehel korruptsioon.ee34 toodud näide ATS § 60 lõikes 5 toodud keelu selgitamiseks: „Kultuuriministeeriumi ametnik, kes osales ametiseisundist tulenevalt sihtasutuse nõukogus, omas selles staatuses pädevust teha otsuseid, mis mõjutasid otseselt SA tegevust, ning teostada järelevalvet (SAS § 24). Kuigi ametniku teenistuskohustused ei pruugi üksikjuhtumil olla selged, siis ikkagi võib eeldada, et ametnik oli määratud riigi esindajana SA nõukokku ning see oli osa ta teenistusülesannetest, mitte kõrvaltegevus (vt ATS § 60 lg 7). Samas on võimalik, et ta ei täitnud riigi esindamise ülesandeid ametnikuna, oma teenistuskohustuse täitmisel, ent § 60 lg 5 on sõnastatud keeluna teenistusest vabastatud ametnikule. Seega kohaldub ametniku suhtes ATS § 60 lg-s 5 sätestatud keeld.“ Ministeeriumi osakonnajuhatajast Arvestades seda, et osakonnajuhataja on saab riigi osalusega äriühingu juht kuulunud riigi osalusega äriühingu nõukogusse, võib arvata, et ta on Ministeeriumi osakonnajuhataja soovib Ei või osalenud äriühingu tööd puudutavate tööle asuda riigi osalusega äriühingu otsuste tegemisel. Piirangu eesmärk on juhtorganis. Ministeeriumis töötades välistada olukord, kus ametiisik kuulus osakonnajuhataja riigipoolse otsustab äriühinguga seotud asju ning 33 Leitav aadressil http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.pdf 34 http://www.korruptsioon.ee/et/huvide-konflikti-juhtumeid-ja-lahendusi/tookoha-vahetus-jarelvalvatava-juurde- toole 108  esindajana äriühingu nõukogusse. seejärel asub ise ette valmistatud Nõukogu töös on osakonnajuhataja otsuseid ellu viima. reaalselt osalenud äriühingu tegevust puudutavate otsuste tegemises. Toodud näidetest ilmneb, et ATS-i ja KVS-i juhendmaterjalides ei ole pööratud tähelepanu erinevatele võimalikele järelevalve liikidele ning piirangut on laiendatud igasugusele ametnikuks oleku ajal elluviidavale järelevalvelisele tegevusele kui sellisele, vaatamata asjaolule kas tegevus oli seotud isiku ametiseisundiga või mitte. ATS § 60 lg 5 õigusselguse puudumine ja tõlgendamisraskused võivad kaasa tuua olukorra, kus osutub keeruliseks ka ATS § 60 lg 6 erandliku loa andmise menetlus. Kuna seletuskirja kohaselt on tegevus ja toimingupiirangute eesmärk huvide konflikti või selle riski vähendamine või maandamine, siis selline risk on olemas ka ametiisikute, kes ei ole ametnikud, sarnasel liikumisel. Sellises olukorras võib korruptsioonioht isegi suurem olla. Neile aga piirang ei kehti. ATS § 60 lg 5 piirang oli esilagu KVS-i eelnõus, kohaldudes ka ametiisikutele, kes ei ole ametnikud, aga Riigikogus tõsteti ootamatult ATS-i eelnõusse. Seetõttu ei sobitu ta hästi ülejäänud ATS-iga ja tekitab ka palju tõlgendamisprobleeme. Nt ka selles osas, kas sellele laieneb KVS § 19 väärtegu.35 Teenistusest lahkunud ametnike tegevuspiirangute regulatsioon jäetakse ATS-ist välja, kuid kõnesoleva eelnõuga tehakse ettepanek lisada see KVS-i. Eelnõu § 3 punkti 37 kohaselt muudetakse ametniku põhipalga määramisel arvesse võetavaid asjaolusid. Kehtiva ATS-i § 61 lõike 2 kohaselt on ametniku põhipalk fikseeritud palga osa, mis määratakse ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Sätet täiendatakse selliselt, et ametniku põhipalga määramisel arvestatakse ka ametikoha asukohta. Juba praegu on mõnes valdkonnas ette nähtud palga või töötasu määramisel arvestada teenistuskoha asukohaga. Piirkondlikkust palga või töötasu määramisel reguleerivad järgmised õigusaktid: 1. PäästeTS-i sätestab, et päästeteenistujate palgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse päästeteenistuja kvalifikatsiooninõudeid, teenistus- või töötingimuste erisusi, piirkondlikkust ja muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid. Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ning päästeteenistujatele muutuvpalga ja lisatasude maksmise korra kehtestab siseminister määrusega. Siseministri määrus „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord“ kordab seaduses sätestatut, et palgamäärade kehtestamisel võetakse teenistuskohast sõltuvalt arvesse piirkonda, päästeteenistuja kvalifikatsiooninõudeid, teenistus- või töötingimuste erisusi ja muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid. Määruse kohaselt kehtestatakse päästeteenistujate põhipalga määramise täpsem kord PÄA palgajuhendiga. Määruse lisas on toodud palgamäärad, mis on esitatud vahemikena, kuid neid ei ole piirkondlikult diferentseeritud, s.o suurendatud. PÄA palgajuhendi punkt 4.1.2 sätestab, et päästeteenistujale ja töötajale, kelle töökoht asub Ida-Viru või Harju maakonnas, võib 35 Eriteenistuste ühtlustamise VTK 109  maksta teistes maakondades samal teenistuskohal töötava päästeteenistuja või töötaja põhipalgaga võrreldes kuni 10% suuremat põhipalka. Palgamäärade kehtestamisel arvestatakse asutuse eelarvelisi võimalusi, teenistuskohale esitatavaid nõudeid, sh kvalifikatsiooninõudeid, töö reguleeritust ja mõtlemisülesande keerukust, juhtimise ja koostöö ulatust, tööprotsesside ja otsustuste mõju ulatust, töötingimuste erisust, piirkondlikkust, muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid. 2. PPVS-i järgi kehtestab politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse siseminister määrusega. Siseministri määruse „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“ järgi võib politseiametnike palgamäärasid diferentseerida kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel vastavuses PPA palgajuhendiga ning SKA töötasustamise korraga. Politseiametnike palkade suurendamine piirkondlikkuse alusel on täpsemalt reguleeritud PPA palgajuhendis. Selle järgi makstakse Ida prefektuuri politseiametnikele, kelle töökoha asukoht on Ida-Viru maakonnas kuni 250 eurot kuus, Põhja prefektuuri politseiametnikele kuni 200 eurot kuus. Määruse tasandil on reguleeritud KAPO politseiametnike palgamäärade suurendamine. Palgamäärasid diferentseeritakse (suurendatakse) Ida-Viru maakonnas töötavatel politseiametnikel 25%, Harju maakonnas töötavatel politseiametnikel 15% ning Tartu ja Võru maakonnas töötavatel politseiametnikel 10%.36 Ametniku palga suurendamine ametikoha asukoha järgi on põhjendatud sellega, et teatud piirkondadesse on keeruline vajaliku kvalifikatsiooniga ametnikke värvata, arvestada tuleb palgakonkurentsiga ning eri piirkondades võib ametnike töö olla erineva intensiivsusega. Ka Rahandusministeerium kui avaliku teenistuse palgapoliitika kujundaja on avaliku teenistuse 2019. aasta aruandes märkinud, et „lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on palgatase kõrgem kui teistes maakondades. Tallinnas oli möödunud aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1545 eurot (kasv aastaga 4,5%) ja Harjumaal (v.a Tallinn) 1471 eurot (kasv aastaga 7,7%). Lisaks Tallinnale ja Harjumaale on keskmine brutokuupalk Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgem ka Tartumaal, kus keskmine brutokuupalk kasvas 2019. aastal 10,6% ja ulatub nüüd 1426 euroni. Peale Harjumaa ja Tartumaa ühegi teise maakonna palgatase Eesti keskmise brutokuupalgani ei ulatu37. Seega on Harjumaal ja ka Tartumaal asuvatel avaliku teenistuse asutustel vaja konkureerida keskmisest kõrgema palgatasemega. Samas enamus riigi ametiasutusi täna sarnase profiiliga ametikohtadel regionaalseid palgaerisusi ei rakenda, kuna palgapoliitiliselt on võetud lähenemine maksta sarnase töö eest sarnast palka ja mitte kohelda ühe asutuse sees töötajaid erinevalt lähtuvalt nende regionaalsest paiknemisest. Küll rakendatakse piirkondlikke palgaerisusi nendes piirkondades, kus on kõige enam probleeme tööjõu värbamisega. Üheks näiteks siinkohal on Ida-Viru maakond, kuhu on väga keeruline leida ametikoha nõuetele vastavaid avalikke teenistujaid. See tähendab, et sarnase töö eest Ida-Virumaal ollakse valmis maksma ka rohkem kui näiteks Harjumaal ja teistes maakondades.“ 36 Siseministri 24. aprilli 2013. aasta määruse nr 17 „Kaitsepolitseiameti politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ja teenistusastmetasu suurus“ § 1 1. 37 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta maakonniti. 110 Varasemalt on Rahandusministeerium avaliku teenistuse 2016. aasta aruandes38 märkinud, et „lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on kõrgem palgatase kui teistes maakondades. Harju maakonna keskmine palk ületab Eesti keskmist palka 10,9% ja Tartu maakonna keskmine palk 0,3%, ühegi teise maakonna palgatase Eesti keskmise palgani ei ulatu. Põlva maakonna keskmine palk on Eesti madalaim, vaid 75,4% Eesti keskmisest palgast.39 Seega on Tallinnas ja Harjumaal asuvatel avaliku teenistuse asutustel vaja konkureerida kõrgema palgatasemega. See tähendab, et avaliku teenistuse õiglase palgasüsteemi ülesehitamisel on lisaks tegevusvaldkonnast tulenevale palgasurvele vaja arvestada ka palgatasemete regionaalsete erinevustega.“ ATS-i § 61 lõike 6 kohaselt ei maksa ametiasutus ametnikule sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest, mistõttu täiendatakse ATS-i. Põhipalga määramisel ametikoha asukoha arvestamise põhimõtted lepitakse kokku ametiasutuse palgajuhendis. Näiteks, PÄA palgajuhendi kohaselt võib Ida-Viru või Harju maakonnas töötavale päästeteenistujale maksta teistes maakondades töötavate päästeteenistujatega võrreldes kuni 10% suuremat põhipalka. Põhipalga suurendamisel tuleb arvestada riigieelarvest eraldatud raha ja tööjõuturu olukorraga, mistõttu ei ole võimalik palgajuhendisse märkida konkreetset summat ega protsenti, mille võrra Ida-Viru või Harju maakonnas töötava päästeteenistuja põhipalka suurendatakse. Võrdselt koheldakse põhipalkade diferentseerimisel samas piirkonnas ja samas komandos töötavaid päästeteenistujaid. Ka õiguskantsler on oma seisukohas „Päästeteenistujate regionaalsed palgaerinevused“ leidnud, et päästeteenistujatele piirkonna järgi erineva palga maksmisel on asjakohane eesmärk ja ilmselgelt ei saa seda pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Eelnõu § 3 punkti 38 järgi muudetakse ministeeriumi ja tema valitsemisala ametiasutuse palgajuhendi kehtestamise volitusnormi. Kehtiva ATS-i järgi saab ministeeriumi ja valitsemisala asutuse palgajuhendi kehtestada ainult minister. Muudatuse järgi lisatakse ATS-i, et minister võib ministeeriumi või tema valitsemisala asutuse palgajuhendi kehtestamise volitada ka teisele isikule. Palgajuhendi kehtestamise volitusnorm lisati 1. aprillil 2013. aastal jõustunud ATS-i. vanas ATS-is palgajuhendi kehtestamist ei reguleeritud. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Lähtudes ATS-i üldistest põhimõtetest ning ATS § 10 lg 1 p 5 alusel kehtestatavast Vabariigi Valitsuse määrusest, kehtestab iga ametiasutus oma palgajuhendi (valitsusasutuste puhul kehtestab palgajuhendi vastavalt kas riigisekretär või minister kogu valitsemisala suhtes käskkirjaga). [---] Seega on avaliku teenistuse palgakorraldus detsentraliseeritud ning jätab ametiasutusele piisavalt avara ruumi enda eripärast lähtuva palgasüsteemi kujundamiseks. Valitsusasutustes ministeeriumi tasandil ühe palgajuhendi kehtestamise eesmärgiks on kujundada ühes valitsemisalas ühtne palgapoliitika, tagada selle läbipaistvus ja ka sisemine õiglus (palgajuhendi võib minister kehtestada ka erinevate käskkirjadega ametiasutuste kaupa). Palgajuhendist peab selguma selle ametiasutuse või valitsemisala kogu palgakorraldusega seonduv. [---] Täpsemad juhised valitsusasutuste palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise osas saavad valitsusasutused Vabariigi Valitsuse ATS § 10 lg 1 p 5 alusel kehtestatavast määrusest. Meelde tuleb jätta, et palgajuhendiga võib kehtestada 38 Rahandusministeeriumi veebileht https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/valitsus-sai- ulevaate-avaliku-teenistuse-aruandest##saurus649code##/doc.php?115625 39 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta maakonniti 111 seaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses sätestatust täpsemaid tingimusi, kuid ei tohi teha erandeid neis toodud reeglitest. Nt ei või palgajuhendiga ette näha täiendavaid tasusid või näha ette muutuvpalga maksmist suuremas ulatuses kui 20% kavandatavast põhipalgast.“. Seega selgitatakse ka ATS-i käsiraamatus, et avaliku teenistuse palgakorraldus on detsentraliseeritud, kuid samas kehtestab ametiasutuse palgajuhendi minister. 1996. aasta ATS-is ei olnud palgajuhendi regulatsiooni, kuna palgakorraldus oli reguleeritud seaduse ja määruste tasandil. Vana ATS-i järgi nimetati palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Ametipalk oli palgaastmele vastav palgamäär, mis kehtestati määrusega. Vabariigi Valitsuse määrus „Riigiteenistujate töötasustamine“ riigiteenistujate palgaastmestikule vastavad palgamäärad, palgamäärade diferentseerimise, lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest ning nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest lisatasu maksmise piirangud. Riigiteenistujate palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad olid kehtestatud palgaastmetele 7–35 summas 320–1597,79 eurot. ATS-i § 10 lõike 10 punktis 5 nimetatud määrust ei ole praeguseks kehtestatud, seega on palgajuhendite kehtestamisel juhindutud seaduses sätestatud üldistest põhimõtetest. Palgajuhendi kohustuslikud elemendid on loetletud nii ATS-i § 63 lõikes 1 ning need on ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord, palga maksmise aeg ja viis ehk palga maksmise kord. ATS-is on sätestatud palgajuhendi kohustuslikud tingimused, millest tuleb kinni pidada. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab ka edaspidi ametiasutuse teenistujate palgavahemikud või palgamäärad, mis tagab sama valitsemisala ametiasutustes võrreldava palgapoliitika. Näiteks kehtestab ka edaspidi PPA, PÄA, HÄK-i ja KAPO palgamäärad või nende vahemikud siseminister. Praegu kehtestatakse need määrustega, edaspidi võib need kehtestada ka siseministri käskkirjaga. Palgajuhendiga võib kehtestada seaduses sätestatust täpsemaid tingimusi, kuid ei tohi teha erandeid neis toodud reeglitest. Palgajuhendiga ei saa kehtestada täiendavaid tasusid ega muutuvpalga maksmist suuremas ulatuses kui 20% põhipalgast. Kuna sisuliselt on tegemist iga asutuse töökorraldusliku küsimuse lahendamisega, on otstarbekas, et ametiasutuse palgajuhendi saab kehtestada ka ametiasutuse juht. Iga valdkonna eest vastutav minister saab otsustada, kas volitada enda asemel kedagi ametiasutuse palgajuhendit kehtestama või kehtestab selle minister ise. Seadus ei kohusta ministrit kedagi volitama palgajuhendit kehtestama. Eelnõu § 3 punkti 39 kohaselt täiendatakse ATS-i võimalusega säilitada ametnikule õppekogunemise ajaks põhipalk. Seaduses sätestatakse, et ametnikule ja ametiasutuse töötajale säilitatakse õppekogunemise ajaks palk või töötasu ametniku põhipalga ja töötaja töötasu ja KVTS-i § 80 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud toetuse vahe ulatuses. ROTAL on 2018. aastal tõstatanud küsimuse õppekogunemise ajal palga või töötasu maksmise kohta. Väidetavalt makstakse eraettevõtte töötajatele töötasu, avalikus teenistuses aga ainult toetust. KVTS-i § 80 lõike 5 kohaselt makstakse õppekogunemisel osalemise aja eest toetust, mida reguleerib VV määrus „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning 112 ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatuse ja maksmise kord“. Määruse kohaselt makstakse päevas sõdurile 37 eurot, allohvitserile 40 eurot ja ohvitserile 50 eurot. Ka hüvitatakse reservväelasele sõidukulu õppekogunemisele ja sealt koju ning tagatakse õppekogunemise läbiviimise kohas tasuta transport, majutus ja toitlustus (KVTS-i § 80 lg 1 ja 7). Kuna riik peab oma tegevuses lähtuma seaduslikkusest ning üks riigi avaliku võimu teostamise aluspõhimõtteid on, et kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud, siis ei saa kehtiva õiguse järgi ametnikule õppekogunemise ajal palka maksta. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes koheldakse avalikus teenistuses samamoodi ka töötajaid, s.t ka töötajale ei maksta riigiasutus õppekogunemise ajal töötasu. Selleks, et riik saaks oma teenistujatele õppekogunemise ajal palka või töötasu maksta, tuleb seadust muuta. KVTS-i järgi võib õppekogunemise kestus olla ohvitseril kuni 30 päeva, allohvitseril kuni 21 päeva ja sõduril kuni 14 päeva. Riigikaitseseaduse kohaselt on lisaõppekogunemise kestus 60 päeva. Lisaõppekogunemisel osalevale reservväelasele makstakse lisaõppekogunemise ajal toetust KVTS-i § 80 lõike 6 alusel kehtestatud määruse ulatuses. Õppekogunemisel osalevale reservväelasele tagatakse tasuta transport, majutus ja toitlustus. Inimestel on kohustused, aga õppekogunemisele kutsumise korral väheneb sissetulek oluliselt. Riik kohustab õppekogunemisest osa võtma. Samas ei saa kohustada tööandjat, eriti erasektorit, maksma töötasu, kui töötaja tegelikult tööd ei tee. Lisatav muudatus kehtib ka ametiasutuse töötajate kohta, et tagada ametnike ja töötajate võrdne kohtlemine. Eelnõu § 3 punktide 40–42 järgi täiendatakse ATS-i võimalusega viia ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teisele ametikohale. Kehtiva seaduse järgi saab ametniku distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada, kuid ei saa üle viia teisele ametikohale. Esimese muudatusena täiendatakse ATS-i § 78 pealkirja, millesse lisatakse ametikohalt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks. Praegu saab paragrahvi pealkirja järgi ametniku distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada. Teise muudatusena täiendatakse ATS-i §-ga 781, milles sätestatakse, et distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik võib ametniku kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks tema enda ametikohalt ja viia ametniku üle teisele ametikohale. Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik on ATS-i järgi ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik, kelleks on kas asutuse juht või tema volitatud isik. Näiteks ministeeriumi ametniku nimetab tavapäraselt ametikohale kantsler või PPA teenistujate ametikohale nimetamise õigus on PPA peadirektori, peadirektori asetäitjal või prefektil või MTA-s nimetab ametnikud ametikohale peadirektor. Muudatuse järgi saab edaspidi lisaks ametniku teenistusest kõrvaldamisele distsiplinaarmenetluse ajaks kasutada ka ametniku teisele ametikohale viimist distsiplinaarmenetluse ajaks. Kahe võimaluse kehtestamine annab ametikohale nimetamise õigust omavale isikule võimaluse hinnata, kas menetluse huvides on piisav ametniku teisele ametikohale viimine või tuleb ametnik teenistusest kõrvaldada. Teenistusest kõrvaldamine on vajalik juhul, kui on oht, et teenistuses jätkamisel saab 113 ametnik mõjutada või takistada menetluse läbiviimist. Samuti siis, kui ametiasutusel ei ole teist ametikohta, millele ametnik ajutiselt üle viia või kui tegemist on sellise rikkumisega, kui menetluse tulemusel võib tekkida vajadus ametniku teenistusest vabastada. Samasugune regulatsioon on ka KVTS-is, mille § 137 reguleerib tegevväelase ametikohalt kõrvaldamist distsiplinaarmenetluse ajaks. Kolmanda muudatusena kehtestatakse teisele ametikohale üleviimise kriteeriumid, vormistamine ja palga maksmine uuel ametikohal. Ametikohale nimetamise õigust omaval isikul on õigus viia ametnik teisele ametikohale distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et ametnikku ei saa usaldata süüteo asjaoludest olenevalt sellel ametikohal teenistuskohustusi jätkama, kuid saab usaldada täitma teenistusülesandeid teisel ametikohal. Ametniku saab üle viia ainult sellisele ametikohale, mille ülesandeid on ta võimeline täitma, s.t tema teadmised, oskused ja kogemus vastavad ametikohale esitatavatele nõuetele. Ka peab tegemist olema sellise ametikohaga, kus ametnik ei saa korrata tegusid, mida talle distsiplinaarmenetluses ette heidetakse, ning kus ta ei saa menetluse tulemusi mõjutada. Muudatus võimaldab ametiasutusel paremini personali kasutada. Kui asutusel ei ole vaba ametikohta, kuhu ametnik üle viia, saab tema teenistuse vajadusel peatada, eelkõige siiski juhul, kui tegemist on teoga, mille tõendamisel tuleb ametnik teenistusest vabastada. Kui näiteks vangla valvuri suhtes algatatakse menetlus kahtlustusega, et ta on kinnipeetavale andnud üle mingi eseme, siis ei saa ta distsiplinaarmenetluse ajal kindlasti töötada valvurina, kuid samas võib ta sobida töötama teenistuskohal, kus tal ei oleks kinnipeetavatega kokkupuudet. Nii nagu ametikohale nimetamine ja distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine, vormistatakse ka distsiplinaarmenetluse ajaks teisele ametikohale üleviimine haldusaktiga. Kuigi distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud ametnik ei täida sellel ajal teenistusülesandeid, makstakse talle siiski palka, kuid vähem. ATS-is on sätestatud, et kui ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatakse, makstakse talle 60% tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töötasu alammäär. Ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Kui ametnik on ajutiselt ametist kõrvaldatud, makstakse talle 60% tema viimase kuue kuu keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäär. Ametnikule põhipalga säilitamine 60% ulatuses on põhjendatud, kuna sellel ajal ei pruugi ametnikul olla garanteeritud muud sissetulekut, samas peab tal olema võimalus toime tulla. Kuna distsiplinaarmenetlus tuleb läbi viia kuue kuu jooksul ning ametnikul puudub täpsem informatsioon menetluse kestuse kohta, ei ole tal võimalik teha tulevikuplaane ega otsida teist sissetulekuallikat. Juhul kui ametniku süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa teenistusest vabastamise ning teda ei karistata distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele.“ Distsiplinaarmenetluse ajaks teisele ametikohale nimetatud ametnik aga täidab teenistusülesandeid, seetõttu säilitatakse talle tema senine põhipalk. Kui ametiasutuse juht leiab, et ametnikku ei ole vaja distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada, vaid ta saab teenistusülesandeid täita teisel ametikohal, siis on õiglane, et ametnikule säilitatakse tema senine sissetulek. Kõrvaldatud ametnik ei täida üldse teenistusülesandeid, kuid saab 60% senisest sissetulekust, seetõttu oleks ebaõiglane vähendada teenistusülesandeid täitva ametniku sissetulekut. Samasugune regulatsioon on 114 ka KVTS-is, milles on sätestatud, et ajutiselt teisele rahuaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine põhipalk (KVTS-i § 137 lõige 2). Eelnõu § 3 punkti 43 kohaselt lisatakse ATS-i § 871, millega täiendatakse võimalusi teenistusest vabastamiseks ametniku algatusel. ATS-is puudub regulatsioon, mille kohaselt oleks ametnikul õigus nõuda teenistusest vabastamist tööandjapoolse rikkumise korral, samas kui töötajal selline õigus on. Praktikas esineb kaebusi, mille järgi tunneb ametnik ennast vääritult kohelduna. Ühe lahendusena selliste probleemide puhul oleks ametniku õigus nõuda enda vabastamist teenistusest. Esimese muudatuse järgi võib ametnik nõuda teenistusest vabastamist mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda teenistuse jätkamist. Eelkõige on sellisteks juhtumiteks ametniku ebaväärikas kohtlemine ametiasutuse või kaasteenistujate poolt, palga maksmisega viivitamine või reaalne oht ametniku elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Tööinspektsiooni andmetel on viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema.40 Töökiusamise kaebust on lahendanud ka kohus ning 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas nr 3-17-842 on töökiusamise kohta esitanud oma seisukoha ka Riigikohus. Kuigi seaduses on sätestatud, et ametiasutused peavad tagama teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust, siis esineb siiski juhtumeid, kui ametiasutus ei suuda eeltoodut tagada. Sellisel juhul peab ametnikul olema võimalik nõuda enda teenistusest vabastamist. Kindlasti peavad sellise vabastamise korral olema ametnikule tagatud ka sotsiaalsed tagatised, eelkõige õigus töötuskindlustushüvitisele. Ametnik saab nõuda enda teenistuses vabastamist, kui ta on tõendanud, et ametiasutus või kaasteenistujad on teda ebaväärikalt kohelnud. Kuna töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga, võib selle tõendamine olla keeruline. Seetõttu peaks ametnik koheselt teavitama tööandjat, kui ta leiab, et teda kiusatakse tööl. Kohtud on leidnud, et töökiusamise all mõistetakse seda, kui töötajat koheldakse korduvalt ebameeldival või alandaval viisil ja tal on raske end selle vastu kaitsta. Tegemist on inimese ahistamise ühe alaliigiga, mis omab negatiivset toimet. Iga ebameeldivat käitumist ega konflikti tekitamist ei saa pidada töökiusamiseks. Töökiusamisena ei saa võtta töötaja mitteusaldamist või töökorralduse reeglite muutmist.41 Teise muudatuse järgi võib ametnik nõuda teenistusest vabastamist tema isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui ametniku terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud teenistusülesandeid täita ja ametiasutus ei võimalda talle sobivaid teenistusülesandeid. Kolmanda muudatusena sätestatakse, et ametnik võib teenistusest vabastamist nõuda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta teenistusest vabastamise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste ning see oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Teenistusest vabastamise nõude esitamisel peab 40 Meeli Miidla-Vanatalu “Töökiusamisega seotud kaasuste lahendused töövaidluskomisjonis ja kohtus” 41 Kohtuasi nr 3-17-842, nr 2-17-17153, nr 3-17-164 115 ametnik arvestama ka ametiasutuse vajadusega töö ümberkorraldamiseks, mistõttu on mõistlik aeg pigem nädalates kui tundides või päevades arvutatav. Küll aga võib lühem vabastamise aeg olla siis, kui ilmnevad sellised ametniku terviseprobleemid, et ta ei ole enam võimeline teenistusülesandeid täitma. Samasugune regulatsioon on TLS-is, mille kommentaarid selgitavad: „Paragrahv 91 annab töötajale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Töötaja võib erakorraliselt üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu. Töötajapoolse ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks võivad olla tööandjapoolsed kohustuste olulised rikkumised (tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel, tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega või töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele) või töötaja enda isikust tulenevad asjaolud (eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd). /---/ Töölepingu ülesütlemise aluseks võivad olla ka muud sarnased põhjused, mis on küllalt olulised, et töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Tööandja oluliseks rikkumiseks, mis õigustab töölepingu erakorralist ülesütlemist, võib näiteks olla töölepingu tingimuste muutmine ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta. Töötaja isikust tulenevad põhjused, mis õigustavad erakorralist ülesütlemist, on seotud eelkõige töötaja tervise ja perekondlike kohustustega. Näiteks peab töötaja hooldama raskelt haiget perekonnaliiget ning soovib seetõttu lepingu kiiresti üles öelda. Samamoodi TLS § 88 lõikes 4 tooduga võib töötaja lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lõige 4). Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhul kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu alusel täitma.“ Eelnõu § 3 punkti 44 järgi täiendatakse ATS-i ühe koondamise alusega, kui ametnik võib nõuda enda vabastamist koondamise tõttu. Kehtivas ATS-i kohaselt võib ametnik nõuda, kui muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud. Muudatuse järgi võib ametnik nõuda enda koondamist ka siis, kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis tooks kaasa ametniku elukohavahetuse või ametikoha asukohale jõudmiseks ebamõistliku aja- või rahakulu. Kehtivas ATS-is on sätestatud, et kui ametniku tähtajatul üleviimisel teisele ametikohale muutub ametikoha asukoht, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu. Selle otsuse, kas ametikoha asukoha muutumisel tekkib koondamissituatsioon, teeb ametiasutuse juht. Kehtiva ATS-i järgi ei saa ametnik nõuda enda koondamist, kui muutub tema ametikoha asukoht selliselt, et ta peaks elukohta vahetama või uuele ametikohale jõudmiseks kuluks ebamõistlik aeg või raha. Muudatus on seotud ka eelnõu § 3 punktiga 17, mille järgi muudetakse ametikohale nimetamise haldusaktis ametikoha asukoha mõistet. Kehtiva ATS-i järgi loetakse ametniku ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. Kehtiva seaduse järgi tooks ametiasutuse viimine teise kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile kaasa ametniku koondamise, kuigi ametikoha asukoha muutmine ei tooks kaasa ametniku elukohavahetust ja mõnel juhul hoopis väheneks vahemaa ametniku elukoha ja ametikoha asukoha vahel. Samas võib aga hoopis ametikoha asukoha muutumine kohaliku omavalitsusüksuse sees tuua kaasa vajaduse 116 elukohta vahetada või suureneb vahemaa ametniku elukoha ja ametikoha asukoha vahel oluliselt. Eelnõu § 3 punktiga 45 täiendatakse ATS-i § 91 uue lõikega, mille järgi võib ka ametnik nõuda teenistusest vabastamist katseaja jooksul. Kehtivate õigusaktide järgi on selline võimalus ainult töötajal. TLS-i § 86 lõige 1 annab lisaks tööandjale ka töötajale õiguse ütelda tööleping üles katseajal. Katseaja eesmärk on teha kindlaks, kas töötaja või ametnik vastab töö- või ametikohale kehtestatud nõuetele. Tööandja hindab, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isiksuseomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Samuti jõuab töötaja katseajal selgusele, kas ta suudab ja soovib seda tööd teha. ATS-i järgi saab ametniku teenistusest vabastada ametiasutuse initsiatiivil, ametnikul ei ole õigust taotleda enda vabastamist, kui ta katseaja jooksul jõuab arusaamisele, et ametikoha ülesanded ei sobi talle, ta ei soovi neid täita või ei ole selleks võimeline. Ametiasutus saab ametniku teenistusest vabastada, kui tööandja leiab, et ametniku töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Selline töötaja ja ametniku erinev kohtlemine ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole ametnikul ka õigust töötuskindlustushüvitisele, kui ta soovib enda teenistusest vabastamist katseajal, sest kehtiva seaduse järgi saab ta taotleda teenistusest vabastamist enda soovil. Ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise tagamiseks täiendatakse ATS-i ametniku õiguse taotleda enda vabastamist katseajal. Eelnõu § 3 punkti 46 kohaselt täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt ei pea andma teenistusest vabastamise haldusakti teenistustähtaja saabumise korral. ATS-i kohaselt nimetatakse viieks aastaks ametikohale riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor ja valitsusasutuse juht. Ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks vabastatakse teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu. ATS-is on sätestatud, mis alustel on võimalik ametnikuga teenistussuhe lõpetada. Nendeks juhtudeks on ametniku enda soov, teenistustähtaja möödumine, koondamine, katseaja ebarahuldavad tulemused, ettenägematute asjaolude ilmnemine, töövõime vähenemine, distsiplinaarsüüteo toimepanemine olulise rikkumise korral, teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemine, koostöö mittelaabumine. Juba ametniku määratud ajaks ametikohale nimetamise haldusaktist selgub, millal ametniku teenistustähtaeg saabub. Seega ei oleks vaja teenistustähtaja saabumisel enam täiendavat haldusakti, kuid ATS-i käsiraamatus on selgitatud, et vaatamata sellele, et seadus nimetab need juhud, millal on võimalik ametnikuga teenistussuhe lõpetada või ametnik ametikohalt vabastada, ei lõpe teenistussuhe enne, kui on välja antud vastav haldusakt (ATS § 103 lg 1). /---/ Vaatamata sellele, et seadus nimetab need juhud, millal on võimalik ametnikuga teenistussuhe lõpetada (sh määrab teenistussuhte viimase päeva, vt ATS § 87 lg 6, § 88 lg 3, § 89, § 90 lg 8, § 91 lg 3, § 92 lg 5, § 93 lg 4, § 96 lg 3, § 97 lg 3, § 99), ei saa seda enne teha, kui on välja antud vastav haldusakt. Hoolimata teatud sarnasusest TLS-iga, erineb ATS-i regulatsioon oluliselt töösuhetele kohaldatavast põhimõttest, mille kohaselt lõpeb töösuhe seaduses toodud alusel või teate esitamise tõttu automaatselt, ilma et oleks tarvis selleks dokumenti vormistada. Teenistussuhte lõppemiseks peab ametiasutus alati haldusakti vormistama. Teenistusest ja ametikohalt vabastamise haldusaktist peab selguma nii see, mis kuupäevast ametnik ametikohalt vabastatakse, mis on vabastamise kaalutlused, kas ametikohalt vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine kui ka see, missugused on teenistusest vabastamise haldusaktiga mittenõustumisel isiku vaidlustamisvõimalused.“ 117 Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik teab ametikohale nimetamisel, millal tema teenistustähtaeg saabub. Näiteks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigisekretäri ametisse nimetamine“ kohaselt nimetatakse riigisekretär ametikohale määratud ajaks viieks aastaks alates 10. detsembrist 2018. aastal kuni 9. detsembrini 2023. aastal. Seega teab riigisekretär, et ta vabastatakse teenistuses 2023. aasta 9. detsembril. Seda muidugi juhul, kui ta ei kandideeri uueks ametiajaks ega osutu valituks. Määratud ajaks ametikohalt vabastamisel ei pea vabastamist kaaluma, kuna vabastamine tuleneb seadusest. Tähtaja saabumisel ei ole ametnikul alust teenistusest vabastamist ka vaidlustada. Kuna ametnike teenistusest vabastamisel maksab võimalikud hüvitised välja Riigi Tugiteenuste Keskus, siis piisab sellest, kui ametiasutus annab keskusele teada, kellele ja mis hüvitis on vaja maksta. Eelnõu § 3 punkti 47 kohaselt täiendatakse ATS-i võimalusega pidada ametniku lõpparvest kinni muid rahalisi võlgnevusi, mis ametnikul lõpparve väljamaksmise ajal asutuse ees on, kui võlgnevuse üle ei ole poolte vahel vaidlust. Kehtiva ATS-i § 104 lõige 3 lubab ametiasutusel pidada ametniku teenistusest vabastamisel kinni tema lõpparvest puhkusetasu väljateenimata põhipuhkuse eest. Muudatus on ajendatud kohtuasjast nr 2-16-2338, mille järgi pidi vangla valesti arvutatud ja makstud puhkusetasu isikult pärast koondamist tagasi nõudma kohtu kaudu. Kohtuotsuses on märgitud, et kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kandis Tartu vangla 30. aprillil 2015. aastal arvestusliku vea tõttu vanglaametnikule 3347,46 euro võrra suurema puhkusetasu, kui tal oli õigus saada. Arvutiprogramm võttis seitsmepäevase puhkusetasu suuruse arvutamisel arvesse vanglaametnikule Tartu Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-12-1459 väljamõistetud 29 793,37 euro suuruse tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Vanglaametnik andis Tartu vanglale 5. juunil 2015. aastal nõusoleku pidada talle alusetult makstud puhkusetasu kinni tema igakuisest töötasust. Vanglaametnik avaldas soovi likvideerida võlgnevus 2015. aasta lõpuks. 2015. aasta maist detsembrini pidas vangla vanglaametniku palgast kinni 2624,37 eurot. 1. jaanuaril 2016. a vabastati vanglaametnik koondamise tõttu Tartu vangla teenistusest. Teenistusest vabastamise tõttu palus vangla vanglaametnikul teatada, kas kostja annab nõusoleku allesjäänud võlgnevuse kinnipidamiseks oma lõpparvest või tasub võlgnevuse hiljemalt 5. jaanuaril 2016. aastal hageja arveldusarvele. 21. detsembril 2015. aastal teatas teenistusest lahkuv vanglaametnik, et ei anna vanglale luba oma lõpparvest raha kinni pidada. Vaatamata sellele, et ametnik oli teenistuses oleku ajal andnud nõusoleku pidada talle enammakstud tasu palgast kinni, siis teenistusest lahkumisel ei saanud lõpparvest võlgnevust kinni pidada, kuna ametnik võttis nõusoleku tagasi. Vanglal ei jäänud muud üle, kui esitada kohtule hagiavaldus, mille kohus ka rahuldas. Kui ATS-is oleks säte, mille järgi võib ametniku lõpparvest kinni pidada ka muid võlgnevusi, mille üle ei ole vaidlust, ei oleks vanglast koondatud teenistujalt pidanud võlgnevust sisse nõudma kohtu kaudu. Eelnõu § 3 punktide 48 ja 49 kohaselt muudetakse ATS-i §-s 124 ametnike teenistuslehtede regulatsiooni. Esimese muudatuse järgi asendatakse ATS-i § 124 lõigetes 1, 2, 6, 7 ja 9 „Rahandusministeerium“ sõnadega „Riigi Tugiteenuste Keskus“. ATS-i § 124 reguleerib ametniku teenistuslehte ja sellega seotud toiminguid. Kehtiva ATS-i § 124 sätestab muuhulgas ametiasutuste kohustuse pidada ametnike kohta teenistuslehti, mis 2018. aastal edastatakse Rahandusministeeriumile. Alates 2018. aasta 1. aprillist viie aasta jooksul peetakse teenistuslehti edasi vanaduspensioni suurendamise staaži arvestamiseks. Pärast viie aasta möödumist edastatakse teenistuslehed 118 Rahandusministeeriumile, kes hoiustab neid 75 aastat. Praktikas edastasid aga ametiasutused teenistuslehed viie aasta möödumisel pärast uue ATS-i jõustumist, s.o alates 2018. aasta 1. aprillist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Teenistuslehtede vormi ja pidamise korda reguleerib täpsemalt Vabariigi Valitsuse määrus „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“. Teenistuslehti hoiustab ja teenistusstaaži kohta väljastab määruse järgi teenistuslehti keskselt hoiustav asutus42, kelleks on määruse mõttes Riigi Tugiteenuste Keskus. Tegemist on ATS-i tehnilise muudatusega, mida praktikas juba rakendatakse. Teise muudatuse järgi täiendatakse teenistuslehe vormi ja teenistuslehe pidamise korra kehtestamise volitusnormi. Kehtiva sõnastuse järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega teenistuslehe vormi ja teenistuslehe pidamise korra. Volitusnorm peab olema piisavalt üksikasjalik, et sellest selguks seadusandja antava volituse sisu ja ulatus, mistõttu täiendatakse volitusnormi selliselt, et määrusega kehtestatakse ka teenistuslehe säilitamise kord. See annab võimaluse täpsustada näiteks, kuidas ja kus säilitatakse ametnike teenistuslehti. Eelnõu § 4 järgi muudetakse JAS-i. Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt muudetakse JAS-i § 8. Muudatuste kohaselt kehtestatakse edaspidi KAPO ja Välisluureameti (edaspidi VLA) ametikohtade konkreetse arvu asemel ametikohtade piirarv, mille kehtestamise õigus antakse vastavalt siseministrile ja kaitseministrile. Piirarvu raames kehtestavad siseminister ja kaitseminister või nende volitatud julgeolekuasutuste juhid julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu. Eelnõu VTK-s on selgitatud: „ATS-i § 11 kohaselt kehtestab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või ministri volitatud ametiasutuse juht. Iga üksiku ametikoha nimetuse muutmine vajab koosseisu muudatust, seetõttu on ka ministril võimalus ametikohtade koosseisu kehtestamine ametiasutuse juhile volitada. Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord on kehtestatud VV määrusega. Ametiasutuse teenistuskohtade kooseisus määratakse kindlaks vähemalt ametiasutuse teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus. PPVS-is, PäästeTS-is ja ProkS-is PPA, PÄA ja prokuratuuri koosseisu kehtestamiseks erisätet ei ole, laieneb ATS regulatsioon.“ Muudatusega viiakse julgeolekuasutuste teenistuskohtade koosseisu kehtestamine teiste ametiasutustega samale alusele. Siseministri määrustega „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“, „Päästeameti teenistuskohtade koosseis“, „Häirekeskuse teenistuskohtade koosseis“, „Sisekaitsekadeemia teenistuskohtade koosseis“ on kehtestatud PPA, PÄA, HÄK-i ja SKA teenistuskohtade koosseisu piirarv, sealhulgas eriteenistujate, ametnike ja töötajate piirarv. Kaitseliidu seaduse järgi kehtestab rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseliidus Vabariigi Valitsus korraldusega. Kaitseväe 42 Muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega „Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord” muutmine“. 119 korralduse seaduse järgi määrab Vabariigi Valitsus korraldusega Kaitseväe koosseisus sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri. Ka ei sätestata seaduses enam millise õigusaktiga minister koosseisu kehtestab, võiks edaspidi ametiasutuse koosseisud kehtestada käskkirjaga. Määruste kehtestamine on osades ametiasutustes jäänud ajalooliselt, kuna 31. märtsini 2013. aastal kehtinud ATS-i § 10 lõike 4 järgi kinnitas ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu minister määrusega. Samas kinnitatakse enamuses ametiasutustes teenistuskohtade koosseisud ametiasutuse juhi käskkirjaga. Nii on näiteks ministeeriumide teenistuskohtade koosseisud kehtestatud kantsleri käskkirjaga. Eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt muudetakse sõnastust, mis käsitleb julgeolekuasutuse ametniku suhtes katseaja kohaldamist. Kehtiva JAS-i § 12 lõike 3 kohaselt kohaldatakse julgeolekuasutuse ametniku esmakordsel ametikohale nimetamisel katseaega pikkusega neli kuud kuni üks aasta. Ametnikule kohaldatakse katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Töötajale kohaldatakse neljakuulist katseaega, mida võib lühendada. Julgeolekuasutuste ametnikele ei saa kohaldada neljast kuust lühemat katseaega. Selleks, et ühtlustada ametnike ja töötajate ning julgeolekuasutuste ametnike katseaegasid nii palju, kui võimalik, ning tagada selgus ja teenistuse korraldamise paindlikkus, sätestatakse JAS-is võimalus kohaldada julgeolekuasutuste ametnikule neljast kuust lühemat katseaega. Muudatus võimaldab julgeolekuasutusel võtta katseaja määramisel arvesse konkreetses olukorras tähtsust omavaid asjaolusid ning määrata katseaja pikkus neist tulenevalt. Eelnõu § 4 punktide 3–5 kohaselt täpsustatakse JAS-i §-s 151 julgeolekuasutuse ametniku teises asutuses teenistuses olemise tähtaega ning teenistusest vabastamise regulatsiooni ametniku ametikohale nimetamisel või tööle võtmisel teises asutuses või organisatsioonis. Esimese muudatuse kohaselt muudetakse julgeolekuasutuse ametniku teenistuse ja töötamise tähtaega teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik- õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ameti- või töökohal. Kehtiva regulatsiooni kohaselt julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, teenistustähtaeg teises asutuses või muus institutsioonis olla kolm aastat ning seda võib pikendada ühel korral kuni kolme aasta võrra. JAS-i § 151 lõige 1 reguleerib julgeolekuasutuse ametniku teenistusse võtmist teises asutuses, institutsioonis või rahvusvahelises organisatsioonis. Sisuliselt on tegemist julgeolekuasutuse ametniku tähtajalise üleviimisega ühest ametiasutusest teise. ATS-i § 33 lõike 4 kohaselt nimetatakse ametnik teisele ametikohale määratud ajaks ning seda tähtaega võib kõigi poolte nõusolekul üks kord pikendada. Võrreldes ATS-i regulatsiooniga kitsendab JAS julgeolekuasutuse ametniku teenistustähtaega vastuvõtvas asutuses. JAS-i kohaselt saab julgeolekuasutuse ametnik vastuvõtvas asutuses olla teenistuses korraga kolm aastat. ATS ei sätesta vastuvõtvas asutuses teenistuses olemise ajalist raami, see annab asutusele iga kord kõiki asjaolusid, sealhulgas asutuse vajadusi, arvesse võttes otsustada ametniku teenistustähtaeg vastuvõtvas asutuses. Teenistuskoha olemuse tõttu võib olla vajadus, et julgeolekuasutuse ametnik on vastuvõtvas asutuses teenistuses rohkem kui kolm aastat. Näiteks nimetatakse riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor ja valitsusasutuse juht ametikohale viieks aastaks. Kui julgeolekuasutuse ametnik kandideeriks eespool nimetatud ametikohale ja 120 osutuks valituks, siis peaks JAS-i kohaselt tema teenistustähtaega kolme aasta pärast pikendama, see tähendab kõigilt pooltelt nõusoleku küsimist ja tähtaja pikendamise vormistamist. Arvestades riigi ühtset suundumust bürokraatiat vähendada, ei oleks see mõistlik, kuna see suurendab ametiasutuse töökoormust ning tekitab bürokraatiat. Samamoodi JAS-i regulatsiooniga annab ka ATS võimaluse pikendada vastuvõtvas asutuses teenistustähtaega üks kord. Teise muudatuse järgi hüvitatakse tähtajaliselt teise asutuse teenistusse läinud julgeolekuasutuse ametniku kasutamata ja aegumata põhipuhkus, kui ta naaseb julgeolekuasutusse. Kui julgeolekuasutuse ametnik läheb tähtajaliselt teise asutusse, on sisuliselt tegemist roteerumisega, kuid selle vahega, et JAS-i järgi võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul teenistusest vabastada ja nimetada teise ametiasutuse ametikohale kuni kolmeks aastaks. Tähtaja möödumisel nimetatakse julgeolekuasutuse ametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul nimetada muule ametikohale või sõlmida temaga töölepingu. Sisuliselt on tegemist ametniku tavalise tähtajalise üleviimisega ehk roteerimisega. Ametnik läheb tähtajaliselt tööle teise asutusse, aga kui tähtaeg täis saab, siis on KAPO ja VLA julgeolekuasutusena kohustatud ametniku tagasi võtma. Erisus on selles, et kuna JAS räägib roteerumise ajaks teenistusest vabastamisest, siis makstakse roteeruvale politseiametnikule lõpparve, sh kasutamata puhkusepäevade eest. Lisaks tuleneb kasutamata puhkusepäevade hüvitamine ka PPVS-ist, mille järgi politseiametniku tähtajalisel üleviimise korral teise asutusse hüvitatakse talle kasutamata puhkus rahas. Seega roteeruvad KAPO teenistujad ja PPA politseiametnikud teise asutusse ilma puhkusepäevadeta, s.t puhkuse arvestus algab algusest. Kehtiva õiguse järgi roteerub julgeolekuasutuse ametnik teise asutusse JAS-i alusel, kuid tagasi julgeolekuasutusse ATS-i alusel. ATS-is on aga sätestatud, et kui ametnik viiakse üle, siis tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei maksta ning puhkuse arvestus jätkub ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus. Sellisel juhul on ametnikul õigus saada puhkust alates üleviimise päevast. Lisaks on ATS-i käsiraamatus selgitatud: „Arvesse tuleb võtta, et tähtajalise üleviimise korral ametniku puhkusearvestus jätkub selles ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise volitus. Puhkuse arvestus jätkub nii siis, kui ametnik viiakse üle vastuvõtvasse ametiasutuse, kui ka siis, kui ametnik naaseb saatvasse ametiasutusse. See tähendab, et ühelt ametikohalt vabastamine ei too kaasa hüvitise väljamaksmist kasutamata puhkusepäevade eest. Samuti ei saa lõpparvest ATS § 104 lg 3 alusel kinni pidada puhkusetasu väljateenimata põhipuhkuse eest. Puhkust on mõlemal juhul õigus saada alates üleviimise päevast ehk tähtajalise üleviimise korral ei rakendu TLS § 68 lg 4. TLS § 68 lg 4 kohaselt võib töötaja nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Enne tähtajalise üleviimise kasuks otsustamist on soovitav vastuvõtval ametiasutusel selgitada välja ametniku saadaolevad puhkusepäevad, nt esitades sellekohase taotluse saatvale ametiasutusele. Juhul kui ametnikuga lõpetatakse teenistussuhe perioodil, mil ta oli üle viidud, on ametniku teenistusest vabastamise ja väljateenitud, kuid kasutamata puhkusepäevade hüvitamise kohustus saatval ametiasutusel.“. Selleks, et julgeolekuasutuse ametnik roteeruks nii teise asutusse kui ka sealt tagasi julgeolekuasutusse ühe seaduse alusel, lisatakse JAS-i säte, et vastuvõttev asutus võib 121 hüvitada julgeolekuasutuse ametniku kasutamata ja aegumata põhipuhkuse, kui julgeolekuasutuse ametnik roteerub tagasi julgeolekuasutusse. Kolmanda muudatuse järgi kehtestatakse põhimõte, et teenistusaeg teises asutuses arvatakse julgeolekuasutuse ametniku teenistusaja hulka üksnes siis, kui julgeolekuasutuse ametnik jätkab pärast teises asutuses teenistustähtaja saabumist teenistust julgeolekuasutuses. Muudatuse mõte on, et julgeolekuasutuse ametnik naaseks teisest asutusest julgeolekuasutusse, tuues kaasa teises asutuses omandatud teadmised, oskused ja kogemused. Sarnane säte on ka KVTS-is, mille kohaselt arvatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg tegevteenistusstaaži hulka, kui tegevväelane jätkab rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt tagasikutsumise järel tegevteenistuses. Muudatust on KVTS-i seletuskirjas selgitatud kui erandit, mis lubab KVTS-i tsiviilmissioonil osalemise arvestada tegevteenistusstaaži hulka, kui isik jätkab pärast tsiviilmissiooni Kaitseväes või Kaitseliidus. Sätte lisamisel võeti arvesse asjaolu, et rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemine on seotud Eesti poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisega. Eelnõu § 4 punktide 6 ja 7 muudetakse JAS-i § 16 lõikeid 1 ja 2, mis reguleerivad KAPO politseiametnike palka. Esimese muudatuse järgi jäetakse JAS-i § 16 lõikes 1 välja KAPO ametnike põhipalga või põhipalga vahemiku ja selle suurendamise aluste kehtestamine määrusega. Kehtiva seaduse järgi reguleerib KAPO ametnike põhipalka ja selle suurendamise aluseid siseministri 14. aprilli 2015. aasta määrus nr 24 „Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalk ja selle suurendamise alused“. Muudatuste järgi saab KAPO ametnike palgakorraldust reguleerida määruse asemel mõnes muus õigusaktis, näiteks siseministri käskkirjas. Samas ei takista muudatus palgakorraldust reguleerida ka määruses. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 31 selgitusi. Teise muudatuse järgi jäetakse JAS-i § 16 lõikest 2 välja politseiametniku astmepalk. Kehtiva JAS-i § 16 lõike 2 järgi suurendatakse KAPO ametniku põhipalka ja politseiametniku astmepalka julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50% võrra. Muudatuse kohaselt suurendatakse KAPO ametniku ja politseiametniku põhipalka julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50% võrra. Suurendamise põhimõtteid ei muudeta, vaid sättes asendatakse politseiametniku astmepalk politseiametniku põhipalgaga. Muudatus on seotud politseiametnike palgasüsteemi muudatustega PPVS-is. Muudatuste kohaselt minnakse politseinike palgasüsteemis üle ATS-i palgakorralduse põhimõtetele. See tähendab, et samamoodi ametnikega makstakse ka politseiametnikele edaspidi ametipalga (s.o astmepalk ja teenistusastmetasu) asemel põhipalka, mis sisaldab nii kehtivat astmepalka kui ka teenistusastmetasu. Vt lisaks eelnõu § 1 punktide 29, 31 ja 51–53 selgitusi. Eelnõu § 4 punkti 7 kohaselt muudetakse JAS-i §-s 19 julgeolekuasutuste ametnike tervisekontrolli regulatsiooni. Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt võivad VLA ja 122 KAPO kehtestada teatud ametikohtadele kehalise ettevalmistuse nõuded. Nõuded kehtestatakse ainult nendele ametikohtadele, mille ülesannete täitmine eeldab teatud kehalist ettevalmistust. Üldised töökeskkonna ja tööülesannete ohutuse tagamise nõuded tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS). Neid kohaldatakse üldjuhul kõigile töötajatele ja ametnikele. Muu hulgas tulenevad tööandjale TTOS-ist kohustused korraldada töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks töökeskkonna riskianalüüs ning korraldada tervisekontroll igale töötajale või ametnikule, kelle tervist võib mõjutada mõni riskide hindamisel ilmnenud füüsikaline, keemiline, bioloogiline, füsioloogiline või psühhosotsiaalne ohutegur või töö laad. Samas on TTOS-i § 1 lõikega 2 nähtud ette võimalus teha eriteenistujatele, sealhulgas julgeolekuasutuste töötajatele eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega erandeid. Selle sättega kooskõlas sisaldavadki JAS, KVTS, PPVS, PäästeTS ja nende alusel kehtestatud määrused erandeid. Eriteenistuste tervisenõudeid ja tervisekontrolli reguleerivate määruste erinõuded arvestavad eriteenistuste töö eripärast tulenevaid ohutegureid. Samuti tagavad need selle, et tervisele kahjulikumas töökeskkonnas viibivad ning ohtlikumaid ülesandeid täidavad üksnes sellised isikud, kes on vaimselt ja füüsiliselt piisavalt terved ja tugevad ning kelle tervisele ei tekita sellega kaasnevad füüsikalised või psühhosotsiaalsed riskitegurid ning stress pöördumatut kahju. Samuti kindlustatakse erinõuetega, et neid isikuid kontrollitaks piisavalt sageli ja põhjalikult ning et siiski tekkinud tervisekahju avastataks piisavalt varakult. Samas on neil määrustel teine samavõrra tähtis eesmärk – tagada, et isikute psüühiline ja füüsiline seisund ja üldjuhul sellega tihedalt seotud kehalised võimed võimaldavad täita eriteenistuse töö- või ametikoha ülesandeid (edaspidi koos teenistusülesanded) ootustele vastava kvaliteediga ilma, et isik tekitaks sellega kahju endale, teisele isikule või riigile. Eriteenistuses on väga palju ametikohti, millel olevatel isikutel on tavapärasega võrreldes parem juurdepääs suurema ohu allikatele (relvad, erivahendid, eritehnika), millega saab tekitada kahju endale, teistele isikutele ja varale, aga ka avaliku korra, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra seisukohalt väga tundlikule juurdepääsupiiranguga teabele, millega pahatahtlikult väär ümberkäimine võib kahjustada avaliku halduse ülesandeid või riiki tervikuna. Samuti võib puudulik terviseseisund või piiratud kehaline võimekus tähendada, et riigi julgeoleku seisukohalt kriitilisele (näiteks korrakaitse või füüsilise kaitse ülesannetega seotud) töö- või ametikohale võetud isik ei suuda oma teenistusülesandeid kvaliteetselt täita ning tekitab sellega samamoodi kahju. Praegu reguleerib julgeolekuasutuste ametnike tervisekontrolle JAS-i § lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisus ja kord“. Määrus ja selle volitusnorm on püsinud sisuliselt muutumatuna alates 2001. aastast, kui see kehtestati. JAS-i § 19 lõikes 2 on omakorda täpsustatud, et see määrus ei laiene terviseuuringutele, mis on ette nähtud muu seaduse alusel. Nii ei kohaldata määrust KAPO politseiametnikele, kelle tervisekontrolle reguleerib PPVS-i § 71 lõike alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. 123 29. märtsil 2015. aastal jõustunud muudatusega43 tunnistati kehtetuks JAS-i § 19 lõike 1 teises lauses sisalduv teine volitusnorm, mille järgi pidanuks asjaomane minister kehtestama määrusega nende ametikohtade loetelu, kus terviseuuringutes osalemine on kohustuslik. Määrust ei olnud seni kehtestatud eelkõige seetõttu, et tegelikult peaks terviseuuringute tegemine olema kohustuslik kõigile julgeolekuasutuse ametnikele. JAS-i §-ga 19 seonduvad probleemid, mida soovitakse kõnesoleva eelnõuga lahendada, on järgmised. Esiteks on Vabariigi Valitsuse määruses esitatud küll politseiametniku ametikohal mitteolevale julgeolekuasutuse ametnikule ette nähtud kohustuslike terviseuuringute loetelu, kuid kehtivas seaduses ei ole kehtestatud nende uuringutega kontrollitavaid üldisi tervisenõudeid. Samuti puudub volitusnorm, mille alusel võiks Vabariigi Valitsus või minister tervisenõudeid kehtestada. Seetõttu ei ole terviseuuringutele seatud selget eesmärki ega saa seetõttu olla ka õiguslikku tähendust omavat tulemust. Volitusnormi sõnastus terviseuuringute alused ei ole selgelt mõistetav, seetõttu ei saa ka selle alusel kehtestada tervisenõudeid. Kirjeldatud puudujäägi tõtt ei ole praegu ka alust vabastada teenistusest ametnik, kelle terviseseisund ilmselgelt ei võimalda enam teenistusülesandeid tulemuslikult või ohutult täita. Osa probleemist seisneb ka selles, et terviseuuringute loetelu on kehtestatud määruse tasandil. Tegelikult peaks isikule määratavate terviseuuringute maht ja ulatus sõltuma sellest, millised on tema teenistusülesannetega seotud töökeskkonna riskitegurid ning tema individuaalne terviseseisund tervisekontrolli ajal. Nende üle peaks saama otsustada tervisekontrolli tegija, tuginedes kehtestatud tervisenõuetele. Praegune jäik loetelu sellist paindlikkust ei võimalda. Teiseks ei ole seaduses õiguslikku alust kehtestada julgeolekuasutuse töötaja ja ametniku kehalise ettevalmistuse nõuded. See on küll teoreetiliselt võimalik isiku töölepingus või ametijuhendis (kui lähtuda ATS § 52 lõike 1 punktist 2, mille järgi kehtestatakse ametijuhendis muu hulgas nõuded ametniku oskustele, seega eeldatavasti ka tema võimetele sooritada teatud kehalisi toiminguid), kuid puudub selge võimalus tema kehaliste võimete regulaarseks kontrollimiseks ning teenistusest vabastamiseks juhul, kui ta hiljem nendele nõuetele enam ei vasta. Kolmandaks esineb JAS-is sõnastuslik ebaselgus. JAS-i § 19 ei käsitle mitte tervisekontrolli, vaid terviseuuringuid. Tervisekontrolli üldine eesmärk on hinnata töötingimuste sobivust teenistujale ning tuvastada võimalikud terviseriskid ja -häired, kuid eriteenistujate puhul on vähemalt samaväärselt oluline hinnata ka tema terviseseisundi sobivust tema teenistuskoha teenistusülesannete täitmiseks. Terviseuuringud on üksnes osa tervisekontrollist. Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on järgmised. Erinevalt näiteks PPVS-i § 71 lõikest 1 ei sätestata JAS-i §-s 19 julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisekontrolli eesmärki, sest see on tuletatav teistest normidest ja õigusaktidest. Üldistatult võib sedastada, et julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisekontrollil on kolm eesmärki (neist esimene eelkõige teenistusliku loomuga, teised kaks aga töötervishoiu vallast): 43 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d545b21-de81-4a18-8aec-d4de49d36d63/ 124 1) tuvastada teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumine; 2) avastada teenistusest tingitud tervisehäired; 3) vähendada ja vältida teenistusest tingitud terviseriske. Samuti ei kehtestata eelnõu järgi JAS-i §-s 19 tervisekontrolli tegijat, sest see määratakse § 19 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses osana tervisekontrolli korrast. TTOS-i § 131 lõike 3 järgi teeb tavapärast tervisekontrolli töötervishoiuarst, kes kaasab vajaduse korral teised spetsialistid. Kõnealuses määruses on võimalik seda nõuet julgeolekuasutuse ja tervisenõuete eripärast tingituna kas täpsustada või vastupidi üldistada. Tervisekontrolli tegijal ei pea olema asjatundlikkust kõigi määruses sätestatavate nõuete ning näidustuste kontrollimiseks, kuid tal peab olema võimalus kaasata selleks teisi tervishoiuteenuste osutajaid. Lõike 1 järgi nähakse ette, et julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistusülesandeid. Sellega luuakse teenistusse võtmise lisatingimus, mis täiendab JAS-i § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teenistusse võtmise tingimusi. Ühtlasi tähendab see, et juhul, kui julgeolekuasutuse ametniku kandidaadi terviseseisundi või kehalise ettevalmistuse kontrollis selgub, et ta ei vasta määruse või julgeolekuasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud nõuetele, loetakse seda muus seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks ATS-i § 15 punkti 5 tähenduses. See omakorda tähendab, et kui juba teenistuses oleva ametniku perioodilise terviseseisundi või kehalise ettevalmistuse kontrollis selgub, et ta ei vasta enam nõuetele, ei ole tal võimalik teenistuses jätkata ning ta vabastatakse teenistusest ATS-i § 95 lõike 1 alusel, mille järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise muu hulgas ATS- i § 15 alusel. Kui teenistuses olev ametnik perioodilisest kontrollist keeldub, eeldatakse, et tema terviseseisund või kehaline ettevalmistus ei vasta enam nõuetele, sest ei ole olnud võimalik vastupidist tõendada, ning seetõttu tuginetakse tema vabastamisel samale alusele. Töötaja puhul tuleb nõuetele mittevastavuse ja kontrollist keeldumise korral tugineda TLS-i § 88 lõikele 1, mille järgi on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt lubatud töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Ka muudatuse jõustumise ajal teenistuses olevad isikud peavad edaspidi vastama uutele tervisenõuetele ning ka nende jätkamine teenistuses on nõuetele mittevastavuse korral välistatud. Selleks tuleb määruses ette näha mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul kontrollitakse kõigi teenistuses olevate isikute terviseseisundi vastavust uutele nõuetele. Lõike 2 järgi kehtestab julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Samamoodi teiste eriteenistust, aga ka turvategevust reguleerivate seadustega sätestatakse detailsemad tervisenõuded ministri määruses. Volitusnormide alusel on ministri määrusega kehtestatud või võimalik kehtestada päästeteenistujate, vabatahtlike päästjate, turvatöötaja, Kaitseliidu tegevliikme (seni kehtestamata44), lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Kõnesoleva eelnõuga 44 KalS-i § 100 järgi kehtivad enne seaduse jõustumist 1. aprillil 2013. aastal kehtinud KalS-i alusel antud määrused kuni nende kehtetuks tunnistamiseni edasi selles osas, mis ei ole vastuolus KalS-is sätestatuga. Seetõttu loetakse kehtivaks ka Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseliidu tegevliikmeks võtmist ja tegevliikmeks olekut takistavate füüsiliste puuete ja psüühikahäirete loetelu ning Kaitseliidu tegevliikmeks võtmise ja tegevliikmeks oleku võimalikkuse asjaolude kindlakstegemise korra kinnitamine“. 125 antakse ka politseiametnike ja abipolitseinike tervisenõuete ja -kontrolli kehtestamise pädevus Vabariigi Valitsuse asemel ministrile. Arvestades seda, et julgeolekuasutusi on kaks ning need paiknevad eri ministeeriumide valitsemisalas, peavad kaitseminister ja siseminister kehtestama kumbki oma määruse vastavalt VLA ja KAPO kohta, lähtudes kummagi asutuse ülesannete, terviseriskide ja ohutegurite eripärast. Ka ühes julgeolekuasutuses erinevad töö- ja ametikohad üksteisest oluliselt nii ohutegurite, nendega seotud terviseriskide kui ka spetsiifiliste teenistusülesannete täitmiseks vajamineva terviseseisundi poolest. Seetõttu võib määruses samamoodi teiste eriteenistustega ette näha erinevate nõuetega ametnike ja töötajate rühmad. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 33 selgitusi. Lõike 3 järgi kehtestab julgeolekuasutuste teenistuskohad, millele nimetatud ametnik peab vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ja nendele vastavuse kontrolli korra julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. Säte on muu hulgas kooskõlas ATS-i § 14 lõikega 4, mille järgi võib teiste seas ametiasutuse juht (praegusel juhul VLA ja KAPO peadirektor) kehtestada muu hulgas lisanõudeid isiku teadmistele ja oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Nõuded kehtestatakse ainult nendele ametikohtadele, mille ülesannete täitmine eeldab teatud kehalist ettevalmistust. Kuna lisanõuete kehtestamine peab olema põhjendatud, siis kehtestatakse nõuded ainult teatud ametikohtadele. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS-i kommentaarides on põhjendatud: „Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. [---] Norm on materiaalselt põhiseaduspärane, kui riive eesmärk on legitiimne ja riive on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes.” (RKÜKm 18.06.2013, 3-2-1-169-12, p 49). Proportsionaalsuse põhimõte on ka Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte ning Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et nii EL õiguse kui ka EL õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse tuleb arvestada EL õiguse üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõttega.” (RKHKo 18.12.2014, 3-3-1-77-14, p 17). „[---] Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kohus järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Ilmselgelt ebasobiva abinõu korral ei ole vaja kontrollida abinõu vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.” (RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21; 15.12.2009, 3-4-1- 126 25-09, p 24; alates RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; vrd RKPJKo 12.06.2002, 3-4- 1-6-02, p 12; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31). Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega “peab arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja, vaid ka seadusandja” (RKPJKo 28.04.2000, 3- 4-1-6-00, p 13; 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 16; 03.05.2001, 3-4-1-6-01, p 17; RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p 21). See on üks õigusriigi keskne põhimõte ja selle aluseks on idee, et riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu (vrd RKPJKo 14.04.1998, 3-4-1-3-98, p IV). „Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.” (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15;17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 24; RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 30; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 27; 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37; 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p 32). Seadus ei tohi nõuda midagi tegelikult või õiguslikult võimatut ega panna peale eesmärgi saavutamiseks täiesti ebasobivaid kohustusi.“ Arvestades, et VLA ja KAPO peamised ülesanded on vastavalt koguda, analüüsida ja edastada infot Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta, riigi julgeoleku tagamine teabe kogumise ja ennetusvahendite kasutamise abil ning süütegude uurimine, ning seda, et neid ülesandeid tuleb täita mitmesugustes tingimustes, ka pingutust nõudvates olukordades, on põhjendatud, et osale ametikohtadele kehtestatakse kehalise ettevalmistuse nõuded. See on vajalik, et julgeolekuasutuse ametnik saaks täita ka neid ülesandeid, mis eeldavad kehalise ettevalmistuse nõuetele vastamist. VLA ametniku kehalise ettevalmistuse nõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab VLA peadirektor. KAPO ametniku kehalise ettevalmistuse nõuded ning nende kontrollimise korra kehtestab KAPO peadirektor. Kehalist ettevalmistust eeldavad ametikohad otsustavad samuti vastavalt VLA või KAPO peadirektor. Kuna igal Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, siis tuleb põhjendada, miks just sellele ametikohale on kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuded. Ka võimaldab see kandideerijal VLA-sse või KAPO-sse mõnele ametikohale kandideerimisel arvestada, kas ta vastab ametikohale esitatavatele kehalise ettevalmistuse nõuetele. Kui kandideerija juba enne kandideerimisavalduse esitamist saab aru, et ta ei ole võimeline etteantud kehalise ettevalmistuse norme täitma, siis loobub ta sellele ametikohale kandideerimast, vähendades samas ka VLA ja KAPO värbaja töökoormust. Erinevalt tervisenõuetest antakse kehalise ettevalmistuse nõuete kehtestamise õigus julgeolekuasutuse juhile. Tervisenõuete ja nende kontrolli korra kehtestamine ministri määrusega on vajalik ja õiguspärane, sest tervisenõuete kontroll puudutab lisaks julgeolekuasutuse teenistujatele asutuseväliseid tervishoiuteenuste osutajaid, seega on vältimatult vajalik, et sellega saaksid piiranguteta tutvuda kõik asjast huvitatud isikud. Samuti luuakse võimalus anda RelvS-i alusel antava relvaluba või soetamisluba julgeolekuasutuse tervisenõuetele vastavuse korral ning võimaldatakse teatud ulatuses muu eriteenistuse tervisekontrolli tulemuste ristkasutamine. Seetõttu peab tervisenõuete õigusakt olema avalik ja võrreldav. 127 Seevastu kehalise ettevalmistuse nõuete kontrolli toimingud tehakse julgeolekuasutuse sees, need ei ole seotud ühegi töö- või teenistussuhte välise toiminguga ning on seetõttu loomulik osa ATS-i § 67 lõike 1 alusel ametiasutuse töö korraldamiseks antavatest teenistusalastest aktidest, mis julgeolekuasutuse puhul on ka juurdepääsupiiranguga (vastavalt sisule asutusesiseseks kasutamiseks või riigisaladus). Koos kontrolli korraga on otstarbekas jätta julgeolekuasutuse juhi tasemel kehtestamiseks ka kehalise ettevalmistuse nõuded, mida kontrollitakse. See võimaldab läheneda nende kehtestamisele paindlikult ning teha seda kas üksikute töö- ja ametikohtade kaupa töö- või ametijuhendis või kategooriate kaupa asutuseüleses käskkirjas. Peadirektori kehtestatud nõuete konkreetset kandidaati puututavat osa ja nende kontrollimise korda tutvustatakse värbamise käigus koos muude töö- või ametikoha nõuete ja tingimustega. Samamoodi tervisenõuetega peavad ka teenistuses olevad isikud vastama edaspidi uutele kehalise ettevalmistuse nõuetele ning ka nende jätkamine teenistuses on nõuetele mittevastavuse korral välistatud. Selleks tuleb ka julgeolekuasutuse juhi käskkirjas ette näha mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul kontrollitakse kõigi teenistuses olevate isikute kehalise seisundi vastavust uutele nõuetele, kui need puudutavad nende töö- või ametikohta. Teenistujal peab olema võimalik vajaduse korral kehalise ettevalmistuse nõuete kontrolliks mõistliku aja jooksul valmistuda, nt teha selleks vajalikke treeninguid. Lõikega 4 nähakse ette, et julgeolekuasutus võib suunata ametniku ja töötaja kandidaadi tervisekontrolli ning kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle võtmist. See laiendab töötaja ja ametniku nõudeid selgesõnaliselt ka isikutele, keda soovitakse võtta tööle või teenistusse julgeolekuasutuses ning välditakse võimalust, et värvatakse isik, kelle puhul ilmneb nõuetele mittevastavus alles teenistusülesannete täitmise ajal. Säte on oma mõttelt sarnane PPVS §-ga 41, mille järgi peab politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli. Lõike 5 järgi kannab julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu julgeolekuasutus. Ka TTOS-i § 131 lõike 7 järgi kannab tööandja tervisekontrolliga seotud kulud, kuid JAS-i § 19 lõike 5 järgi kaetakse ka kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu. Sarnane säte on PPVS-i § 71 lõikes 2, mille järgi tagatakse riigieelarve vahenditest politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll. Sõnastus võimaldab julgeolekuasutusel katta kulu nii otsemaksega kontrolli ja vaktsineerimist korraldavale tervishoiuteenuse osutajale kui ka hüvitamist arve tasunud ametnikule või töötajale. Ka vaktsineerimine on üks terviseriskide maandamisega seotud meetmeid, mille eesmärk on välistada ametniku või töötaja tervisehäire või isegi töövõime kaotus. Ka seni kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse § 13 järgi hüvitatakse julgeolekuasutuse ametnikele tehtud terviseuuringute kulud teda uuringutele suunanud asutuse poolt terviseuuringu läbiviimiseks lepingu sõlminud tervishoiuasutusele või arstidele. Eelnõu § 4 punkti 8 järgi täpsustatakse julgeolekuasutuse ametnikule antava lisapuhkuse regulatsiooni. Kehtiva JAS-i § 201 sätestab, et julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata. 128 Muudatuse järgi kehtestab KAPO ametniku lisapuhkuse andmise tingimused ja korra KAPO või VLA peadirektor või nende volitatud isik. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 37 muudatuse selgitusi. Eelnõu § 4 punkti 9 järgi täpsustatakse § 242 lõigetes 1 ja 2 salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise või töövõime vähenemise korral hüvitise maksmise regulatsiooni. Muudatustega ühtlustatakse JAS-i alusel salajasele koostööle kaasatud isikute salajasele koostööga seotud ülesannete täitmise tagajärjel hukkumise, surma, vigastuse või töövõime vähenemise tõttu hüvitiste suurused teistes seadustes sätestatud hüvitiste suurusega. Kehtivas JAS-is on sätestatud, et kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesande täitmise tõttu, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. Samuti makstakse isikule hüvitist, kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud ülesande täitmise tõttu osaline või puuduv töövõime. JAS ei erista, kas isik hukkus või kaotas töövõime õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe tagajärjel. Samas on ATS-is eristatud hüvitise maksmine õnnetusjuhtumi tagajärjel surma või hukkumise korral hüvitise maksmisest ametniku vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel surma või hukkumise korral. Sarnaselt ATS-iga eristatakse muudatusega ka salajasele koostööle kaasatud isikule hüvitise maksmine, s.t hüvitise maksmisel võetakse arvesse, kas salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi tagajärjel või ründe, süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Esimese muudatuse järgi sätestatakse hüvitise maksmine salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise korral salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi tagajärjel. Teise muudatuse järgi täiendatakse seadust hüvitise maksmisega salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise korral seoses salajase koostööga seotud ülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. JAS ei reguleeri hüvitist suurust, vaid viitab, et hüvitist makstakse ATS-iga samadel alustel. ATS-i järgi makstakse ametnikule, kes hukkub seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel hüvitist vastavalt 10 või 20 aasta palga ulatuses. Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist vastavalt tema kahe või seitsme aasta või kaheksa või 13 aasta keskmise palga ulatuses. Salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise või töövõime vähenemisel hüvitise maksmisel võetakse aluseks KAPO ametniku madalaimale palgaastmele vastav 129 põhipalgamäär või madalaim põhipalk ja VLA ametniku madalaim põhipalk. Hüvitise alus sõltub sellest, kumma asutusega on salajasele koostööle kaasatud isik lepingu sõlminud. Näide: Kehtiva siseministri määruse „Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalk ja selle suurendamise alused“ järgi on KAPO ametniku madalaim palgamäär 880 eurot. Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub salajasele koostööle kaasatud isiku ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitist summas 105 600 eurot (880 eurot × 12 kuud ×10 aastat). Kui aga salajasele koostööle kaasatud isik kaotab tema vastu toimepandud ründe tagajärjel täielikult töövõime, makstakse talle hüvitist summas 137 280 eurot (880 eurot × 12 kuud × 13 aastat). Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 3 selgitusi. Eelnõu § 5 järgi muudetakse KalS-i. Eelnõus nähakse ette muudatused, mis tagavad korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmetele Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikega võrdsed sotsiaalsed tagatised. Seetõttu täiendatakse KaLS § 58 lõikes 2 sätestatud Kaitseliidu liikmete sotsiaalsete tagatiste aluseid korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamise korral ning lisaks vigastada saamisele või hukkumisele hõlmatakse tagatistega ka haigestumine, kui see on tekkinud nimetatud juhtudel teenistuskohustuste täitmise tõttu. Samasugune muudatus kehtestatakse ka KaLS-i §-s 64 sätestatud ravikulu hüvitamise puhul. Lähtudes abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästjatele ette nähtud hüvitistest, sätestatakse korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamise korral ka Kaitseliidu liikmete suhtes KaLS-i § 61 lõigetes 41, 44, 51 ja 52 samasugused hüvitise määrad olenevalt sellest, kas osaline või puuduv töövõime tekkis või isik hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Samuti nähakse samamoodi politseiametnike ja abipolitseinikega KaLS-i § 61 lõikes 45 ette ühe kuu keskmise palga või töötasu suuruse hüvitise maksmine juhul, kui korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmel on tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel tekkinud vigastuse või haiguse tõttu tuvastatud ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Ühtlustamisega seoses muudetakse ka eespool nimetatud hüvitiste arvutamise aluseid: kui kehtiv KaLS sätestab Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saamise või hukkumise korral hüvitise maksmise, lähtudes viimasest Statistikaameti avaldatud keskmisest brutokuupalgast, siis nii nagu eriteenistujate ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike puhul, lähtutakse esitatud muudatuste kohaselt hüvitise arvutamisel isiku enda keskmisest palgast või töötasust. Kui isik enne vigastada saamist või hukkumist ei töötanud, on hüvitise arvutamise aluseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Lisaks korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamist käsitlevatele sätetele ühtlustatakse Kaitseliidu liikmetele ettenähtud hüvitised ka valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustuste täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral. Kehtiva seaduse § 61 lõigete 42 ja 43 alusel on Kaitseliidu liikmetel, kes saavad vigastada või hukkuvad noortejuhina õppetegevuse korraldamise ajal või Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemisega seotud teenistuskohustust täites, õigus samasugusele hüvitisele nagu korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud 130 Kaitseliidu liikmetel. Kuna õppetegevuse korraldamine või valves osalemine ei eelda Kaitseliidu liikme poolt vahetut ohu tõrjumist, siis võrdsustatakse nimetatud tegevuste puhul ettenähtud tagatised olukorraga, kui korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liige saab vigastada või hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel. Kaitseliidu korraldatavas sõjaväelises väljaõppes osalemisega seotud tagatisi ei muudeta, sõjaväelise väljaõppe käigus vigastada saamise või hukkumise korral ettenähtud hüvitise puhul on Kaitseliidu liikmed jätkuvalt võrdsustatud kaitseväelastega, kuna nende puhul on samuti tegemist samalaadse ülesande täitmisega. Eelnõu § 6 järgi muudetakse KVTS-i. Eelnõu § 6 punktide 1 ja 2 järgi tunnistatakse kehtetuks KVTS-is tegevteenistusest koondamise tõttu vabastamise regulatsiooni osad sätted ja sätestatakse, et tegevväelase vabastamisel koondamise tõttu kohaldatakse ATS-i koondamise sätteid. KVTS-i jäetakse sätted, mis täpsustavad tegevväelase koondamise olemust, kuna tegevteenistus erineb avalikust teenistusest selle poolest, et tegevteenistus ei ole seotud konkreetse rahuaja ametikohaga vaid teenistuse jooksul täidab tegevväelane teenistusülesandeid mitmelt rahuaja ametikohal kuhu teda võib nimetada teenistuse huvides tegevväelase nõusolekuta (KVTS-i § 149 lõige 1). Samuti jäetakse alles säte, mille kohaselt tuleb Kaitseliidus olevate rahuaja ametikohtade arvu vähendamisel või teenistuse ümberkorraldamisel tegevväelane nimetada rahuaja ametikohale Kaitseväes. Kui Kaitseväes ei ole rahuaja ametikohta, millele tegevväelane nimetada, siis tuleb ta tegevteenistusest vabastada koondamise tõttu (KVTS-i § 149 lõige 2). KVTS reguleerib tegevteenistuja koondamist sarnaselt ATS-iga, välja arvatud koondamisest etteteatamise tähtaeg, koondamishüvitise suurus ja Kaitseliidus olevate tegevväelaste koondamine. Koondamise regulatsiooni dubleerimine ja põhjendamatud erisused eriseadustes tekitavad ebavõrdsust, mõjutades samas teenistujate motivatsiooni, takistades asutuste vahelist koostööd ning teenistujate rotatsiooni. Seetõttu viiakse ka tegevteenistuja koondamine ATS-i, jättes KVTS-i ainult põhjendatud erisuse. Alates 1. aprillist 2013. aastal jõustus uus ATS, milles võrreldes seni kehtinud ATS-iga pikendati ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisest etteteatamise tähtaega ning samas vähendati koondamishüvitise suurust. KVTS-i järgi teavitatakse tegevväelast koondamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva enne vabastamise tähtaega. ATS-i järgi koondamisel sõltub teenistusest vabastamise etteteatamine teenistusstaažist. Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette 15–90 kalendripäeva olenevalt, kas teenistusstaaž on alla aasta, ühest kuni viie aastani, viiest kuni kümne aastani või üle kümne aasta. ATS-i käsiraamatus selgitatakse: „Etteteatamistähtaeg on aeg ametnikule ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. Rahvusvahelise põhimõtte kohaselt on mõistliku etteteatamisaja peamine eesmärk anda isikule vaba aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töö-või teenistussuhte lõppemist ehk ajal, millal ametnik saab veel palka. 1996. a ATS-i § 130 kohaselt teatati ametnikule teenistusest vabastamisest ette üldjuhul ühe kuu võrra (v.a. erisused pikaajalise töövõimetuse tõttu teenistusest vabastamisel ja teenistujate esindaja teenistusest vabastamisel). ATS § 101 kohaselt sõltuvad etteteatamise tähtajad ja põhimõtted sellest, mis alusel ametnik teenistusest vabastatakse. Teenistusest vabastamisest etteteatamise regulatsioon lähtub analoogiast 131 TLS-iga (vt TLS §-d 96 ja 97). Sama pikkade etteteatamistähtaegade kehtestamisega sooviti lisaks töösuhte ja teenistussuhte ühtlustamisele lihtsustada ka ametiasutuse tööd. Ametiasutus ei pea sellest tulenevalt meeles pidama erinevaid suhte lõpetamisest etteteatamise tähtaegu, mis on eriti oluline koondamissituatsioonides, kus koondamise tõttu lõpetatakse suhe nii ametniku kui töötajaga.“ Kehtiva KVTS-i kohaselt makstakse tegevteenistujale lisaks ettenähtud hüvitisele palka koos ettenähtud lisatasudega iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Samasugune säte on ka ATS-is, mille on sätestatud, et kui etteteatamistähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks ettenähtud koondamishüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Sätte mõte on selles, et ametnikule oleks tagatud sissetulek ajaks, kui ta oleks saanud teenistust veel jätkata. Analoogne säte on TLS-i § 100 lg-s 5, mille järgi makstakse töötajale vähem etteteatatud aja eest hüvitist ulatuses, mida ta oleks võinud välja teenida, kui ta oleks töötamist jätkanud, st säilitatakse töötasu. KVTS-i järgi makstakse tegevväelasele koondamise korral hüvitist vastavalt tema tegevteenistusstaažile. Kuni kolmeaastase staažiga tegevteenistujale makstakse koondamishüvitisena kahe kuu põhipalk, kolme- kuni viieaastase staaži korral kolme kuu põhipalk, viie- kuni kümneaastase staaži korral viie kuu põhipalk ja üle kümneaastase staažiga tegevteenistujale kümne kuu põhipalk. ATS-i järgi makstakse koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral ametnikule hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. Koondamise hüvitise suuruse muudatused sätestati 2013. aasta 1. aprillil, kui jõustus uus ATS. Enne seda oli ametnike koondamise hüvitis sarnane kehtivale KVTS- ile, s.t koondamishüvitise suurus sõltus teenistusstaažist. ATS-i käsiraamatus on muudatust selgitatud järgmiselt: „Koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral hüvitise maksmisel on lähtutud analoogselt teenistusest vabastamise etteteatamisele TLS põhimõtetest (vt TLS § 100 lg 1). Kui etteteatamistähtaeg erines sõltuvalt ametniku teenistusstaažist (vt lähemalt § 101 komm), siis hüvitise suurus koondamise tõttu teenistusest vabastamisel on kõigil ametnikel ühesugune. Hüvitise suurus on ühe kuu keskmine palk (ATS § 102 lg 1). Keskmise palga arvutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Nimetatud määruse tähenduses võrdsustatakse TLS mõiste „töötasu“ avalikus teenistuses mõistega „palk“ ATS-i tähenduses. Seega sõltub erinevalt 1996. a ATS-ist (vt §-d 130 ja 131) ametniku teenistusstaažist teenistusest vabastamisest etteteatamise tähtaeg, mitte koondamishüvitise suurus.“ Praeguseks on ametnike ja töötajate koondamishüvitise suurus viidud samadele alustele, s.o hüvitisena makstakse ühe kuu keskmine palk. Erisus koondamishüvitise suuruse kohta on sätestatud politseiametnikele, vanglateenistujatele ja tegevteenistujatele. Sellise erisuse tegemine ei ole aga põhjendatud, arvestades veel lisaks, et koondamise korral on kõigil ametnikel ja töötajatel õigus töötuskindlustushüvitisele. Kõnesoleva eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks ka PPVS-i ja VangS-i koondamise sätted ning edaspidi kohaldatakse ka politseinike ja vanglateenistujate koondamisel ATS-i. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 39 selgitusi. KVTS-is on eraldi reguleeritud tegevväelase koondamise tõttu vabastamise pädevus. Tegevväelase vabastab koondamise tõttu Kaitseväe juhataja. Avaliku teenistuse üldise põhimõtte järgi võtab ametniku teenistusse ametikohale nimetamise õigust omav isik, kes ametniku ka ametikohalt vabastab. KVTS-i § 85 lõike 1 järgi otsustab tegevteenistusse 132 võtmise Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik. Seega on ka Kaitseväes sama põhimõte, mis üldiselt avalikus teenistuses. Kaitseväe juhataja võtab tegevteenistuja teenistusse, seega ka vabastab ta teenistusest ning seda ei ole vaja eraldi reguleerida. KVTS-i järgi on koondamise tõttu tegevteenistusest vabastamise korral isikul õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses koondamise korral ettenähtud tingimustel ja korras. Täpselt samasuguse sõnastusega säte on ka ATS-is. Koondamise tõttu teenistusest vabastamisel on ametnikul õigus saada hüvitist töötuskindlustuse seaduses ette nähtud tingimustel ja korras (ATS § 102 lg 2). Töötuskindlustuse seaduse § 142 lõike 1 kohaselt makstakse ühekordset kindlustushüvitist koondamise korral ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud: 1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise palga ulatuses; 2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise palga ulatuses. KVTS-is on sätestatud, et kui koondamise tõttu tegevteenistusest vabastatud isikuga sõlmitakse tööleping Kaitseväes või Kaitseliidus või ta võetakse ATS-i alusel teenistusse Kaitseväkke enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle KVTS-i alusel koondamishüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti avaliku teenistusega seotud ametikohale nimetatakse. Kuna KVTS-i alusel makstav koondamishüvitis on oluliselt suurem, kui ATS-i või TLS-i alusel makstavad hüvitised, siis on selline nõue põhjendatud. Kuna aga kõnesoleva eelnõu järgi hakatakse edaspidi ka tegevteenistujatele maksma koondamishüvitisi ATS-i alusel, siis ei ole põhjendatud hüvitise tagasimaksmise sätet kehtima jätta. Kehtivas ATS-is sellist sätet ei ole, kuid see oli vanas ATS-is, mida on käsiraamatus selgitatud järgmiselt: „1996. a ATS-i § 131 kohaselt tuli hüvitis tagasi maksta, kui ametiasutuse likvideerimise või ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetati ametikohale, mida talle pakuti ametiasutuse likvideerimisel või koondamisel enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti. Saadud hüvitise pidi tagastama sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. Nimetatud regulatsioon on ATS-ist välja jäetud, kuna ebaotstarbekas on ametniku kohustus tagastada uuesti ametikohale nimetamisel koondamishüvitis, kuna selle suuruseks on ATS-i kohaselt ühe kuu keskmine palk. Teenistusest vabastamise hüvitisel ei ole pelgalt palga kompenseerimise eesmärk, vaid see on ka moraalne toetus ametikoha kaotamise eest. Samuti tekitab kuni ühe kuu keskmise palga tagasinõudmise menetlus ametiasutusele suuremat koormust kui oleks selle sissenõudmisest tekkiv kasu.“ Eelnõu § 7 järgi muudetakse KarRS-i. Muudatus on seotud taustakontrolli muudatustega PäästeTS-is ja VangS-is. Eelnõu § 7 punkti 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuks KarRS-i § 5 lõike 2 punkt 31, mis sätestab, et tööandjal on õigus isiku päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele, teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kuna edaspidi teeb päästeteenistusse päästeametniku, ametniku või töötaja teenistuskohale või praktikale kandideerija taustakontrolli PPA, siis jäetakse KarRS-ist välja säte, mille kohaselt teeb päästeteenistusse kandideerija taustakontrolli päästeasutus. Eelnõu § 7 punktide 2 ja 3 muudatused on seotud eelnõu § 7 punkti 1 muudatusega ja sellega, et edaspidi kontrollib päästeteenistusse kandideerijate tausta PPA. KarRS-i § 5 133 reguleerib registri andmete õiguslikku tähendust. Registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on muuhulgas õiguslik tähendus isiku politseiteenistusse ja päästeteenistuses teatud ametikohtadele võtmise otsustamisel, isiku võtmisel avalikku teenistusse seaduses nimetatud nõudele vastavuse kontrollimisel ja PPA-l PPVS-i §-s 759 nimetatud taustakontrolli tegemiseks. KarRS-i § 20 lõike 1 punkti 17 järgi on karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada PPA-l PPVS-i §-s 759 nimetatud taustakontrolli tegemiseks. PPVS-i täiendati §-ga 759 2019. aastal, kui seadusesse lisati taustakontrolli regulatsioon. PPVS-i muutmisega samal ajal muudeti ka KarRS-i. PäästeTS-i ja PäästeS-i muudatuste järgi hakkab päästeteenistusse teenistusse, tööle või praktikale, samuti SKA päästekolledžisse õppima kandideerija ning HÄK-i vabatahtliku tausta kontrollima PPA, mistõttu on vaja teha vastav muudatus ka KarRS-is. Eelnõu § 7 punkti 4 muudatus on seotud Justiitsministeeriumi esitatud VangS-i muudatustega. Eelnõu kohaselt täiendatakse KarRS-i § 20 lõiget 1 punktiga 18. muudatuse järgi on karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel ja Justiitsministeeriumil VangS-is sätestatud taustakontrolli tegemiseks. Sarnane säte juba olemas politseil. Ka näiteks VangS § 1141 lõike 4 punkt 3 sätestab, et taustakontrolli raames võib kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ning kasutada kontrollimiseks karistusregistri või karistusregistri arhiivi andmeid. Kuna VangS juba annab õiguse karistusregistri ja arhiivi andmete kasutamiseks, siis sellele vastav samasisuline säte peaks olema selgesõnaliselt ka KarRSis, mis sätestab, millal ja kellel on õigus andmeid saada. Eelnõu § 8 järgi muudetakse KVS-i, millesse lisatakse avalikust teenistusest vabastatud ametniku tegevuspiirangud. ATS-i § 60 lõige 5 sätestab, et teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada KVS-i § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. KVS-i § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses on seotud isikuks juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule ja juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps või isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine. Muudatuse järgi viiakse ATS-i säte KVS-i põhjusel, et tegevuspiirangu rakendamine on küsitav ja raskendatud, kuna täiendav tegevuspiirang seatakse isikule, kellele ATS enam ei laiene, tõenäolise eesmärgiga maandada huvide konflikti ohtu ajal, mil isik ametnikuna veel kuulub ATS-i reguleerimisalasse. ATS ei keela sellist isikut, kellel on vastav toimingupiirang ka ametisse nimetamast. Seega jääb ka küsimus, millised on sanktsioonid või tegevused olukorras, kus nimetatud toimingupiirangut on rikutud. Probleemne on sätte õigusselgus ja rakendamine kui ka vastutuse puudumine sätte rikkumise eest. [---] ATS-i § 60 lg 5 piirang oli esialgu KVS-i eelnõus, kohaldudes ka ametiisikutele, kes ei ole ametnikud, aga Riigikogus tõsteti ootamatult ATS-i eelnõusse. Seetõttu ei sobitu ta hästi ülejäänud ATS-iga ja tekitab ka palju tõlgendamisprobleeme. Nt ka selles osas, kas sellele laieneb KVS-i § 19 väärtegu45. 45 VTK 134 KVS-i lisatava regulatsiooniga on KVS-is reguleeritud ka ametikohalt lahkunud ametiisiku huvide deklaratsiooni esitamine. Deklaratsiooni esitamise kohustus lõpeb, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal. Ametist vabastatud ametnike piiranguid reguleerisid ka nii 31. detsembrini 2013. aastal kehtinud KVS kui ka ATS. ATS-i § 74 sätestas, et ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet. Ta ei või ka kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tulu. Piirang ei laiene töötamisele riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. KVS-i § 19 lõike 2 punkt 6 keelas avalikust teenistusest lahkunud ametiisikul kolme aasta jooksul olla mistahes riigi või KOV osalusega äriühingu juhtorgani liige ilma erandi võimaluseta. Riigikohus tunnistas kohtuasjas nr 3-1-1-92-06 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks KVS- i § 19 lõike 2 punkti 6 osas, milles see säte keelas vana KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikul olla kolme aasta jooksul pärast avalikust teenistusest lahkumist juht- või järelevalveorgani liige sellises riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, mille tegevuse üle järelevalvamine või tegevust otseselt mõjutavate otsuste tegemine ei olnud isiku endisest ametiseisundist tulenenud õiguspädevuses. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „Juhtum oli seotud endise kohtu haldusdirektoriga, kellele heideti ette asumist KOV osalusega äriühingu juhtorganisse. Riigikohus leidis, et endise ametniku töövaldkond konkreetselt ja tema asutuse pädevus üldiselt ei olnud puutumuses KOV tegevusega oma äriosaluste haldamisel. Riigikohtu poolne põhiseaduslikkuse kontroll laienes ainult sellele KVS sätte osale, mis keelab ametiisikul olla kolme aasta jooksul pärast avalikust teenistusest lahkumist juhtorgani liige riigi või KOV osalusega äriühingus, mille tegevuse üle järelevalvamine või tegevust otseselt mõjutavate otsuste tegemine ei olnud isiku endisest ametiseisundist tulenenud õiguspädevuses. Riigikohus leidis muuhulgas, et KVS § 19 lg 2 p 6 keeld on absoluutne. Riigikohus leidis, et KVS § 19 lg 2 p 6 tulenev tegevusala, elukutse ja töökohavalimise vabaduse riive on formaalselt põhiseaduspärane ning selle eesmärk on abstraktse korruptsiooniohu vältimine. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oli varem korruptsiooni vältimise kui põhiõiguste piiramise eesmärgi kohta märkinud, et piirang, mille eesmärgiks on avaliku korra kaitse ja kuriteo tõkestamine, on legitiimne. Edasi Riigikohus leidis, et olukord, kus vana KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikul oleks õigus asuda kohe pärast avalikust teenistusest lahkumist juht- või järelevalveorgani liikmeks tema senise ametiseisundiga puutuvust mitteomavas riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, ei saa iseenesest tekitada isikus soovi irduda kas avalikus teenistuses olles või äriühingut juhtides oma töö- või käsundiandja õiguspärastest huvidest. Seetõttu ei soodustanud KVS § 19 lg 2 p 6 asjassepuutuvast osast tulenev piirang selle kehtestamise eesmärgi – abstraktse korruptsiooniohu vähendamise – saavutamist. Järelikult oli tegemist PS § 11 mõttes ebasobiva abinõuga. Seega ei olnud piirang proportsionaalne ja oli seetõttu põhiseadusvastane. Vana ATS §-i 74 ei tunnistatud otseselt põhiseadusvastaseks tunnistanud (kuigi tõenäoliselt see säte võis olla põhiseadusega vastuolus mingis osas).“ Kehtivas ATS-i järgi võib teenistusest vabastatud ametniku toimingupiirangutes teha erandi, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse suurust, ametikohtade eripära või esitatavatele nõuetele vastavate isikute vähesust arvestades anda erandliku loa ametisse 135 nimetamise õigust omav isik. Erandlik luba antakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Kehtiva KVS-i järgi ei kohaldata toimingupiiranguid muu hulgas õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel, kui ametiisiku asendamine ei ole võimalik asendajale esitatavatele nõuetele vastava isiku puudumise tõttu, toimingute või otsuste puhul, millega avalikku ülesannet täitev asutus tagab oma töö korraldamise, välja arvatud teenistusalased otsused, valla- või linnaasutuses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik. KVS-i muudatused on seotud eelnõu § 3 punkti 24 muudatustega, s.o ATS-i muudatusega, mille kohaselt jäetakse ATS-ist välja teenistusest vabastatud ametniku tegevuspiirangud. Eelnõu § 9 järgi muudetakse KrHS-i. KrHS-is muudetakse §-i 16, milles asendatakse viide VangS-ile viitega ATS-ile. Muudatus on seotud sellega, et kõnesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VangS § 143, millele viidatakse VangS-i §-s 16. Ametnike jaoks midagi ei muutu, vajalikud tagatised tulenevad edaspidi ATS-ist. Eelnõu § 10 järgi muudetakse PäästeS-i. Eelnõu § 10 punktide 1 ja 2 kohaselt muudetakse PäästeS-i § 2 lõikeid 41 ja 5, mis reguleerivad vabatahtlike osalemist päästeasutuste töös. Lisaks täiendatakse PäästeS-i § 2 lõikega 51. Esimene muudatus võimaldab kaasata vabatahtlikke HÄK-i tegevusse, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisse. Muudatusega on võimalik edaspidi kaasata vabatahtlikke abi- ja infoteadete menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel, PäästeS-i § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel ning muudes HÄK-ile õigusaktidega pandud ülesannetes (näiteks personali- ja kommunikatsioonitegevused). Kehtiva PäästeS-i § 2 lõike 41 kohaselt on HÄK-il võimalik vabatahtlikke kaasata ainult kriisiinfo teenuse osutamisel. Vabatahtlike kaasamine on vajalik, et tagada HÄK-i toimepidevus, sealhulgas teenindada saabuvaid kõnesid kiirelt ja tõhusalt ning säästa hädaabinumbrit 112 ning abi- ja infoteenust võimaliku ülekoormuse eest. Muudatustega kaasneb isikuandmete töötlemine järgmises mahus. 1. Abi- ja infoteadete menetlemisel on kokkupuude isikuandmete töötlemisega väiksem. Abi- ja infoteated on eelkõige seotud vajadusega anda HÄK-i poole pöördunud isikule infot või võtta temalt vastu infot sündmuse kohta, kuhu HÄK-ilt abi- ja infoteenuse tellinud asutusel on vaja reageerida või teate edastaja taotleb asjaomase asutuse reageerimist. Näiteks kuuluvad siia alla teated, mis hõlmavad võimalikku ebaseadusliku keskkonnakasutuse kirjeldust. 2. Hädaabiteadete menetlemise üks osa on ohu hindamine. Võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel kaasatakse vabatahtlikke tõlgina, see omakorda tähendab isikuandmetega kokkupuudet. Võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel toetab vastava keeleoskusega vabatahtlik päästekorraldajat, olles 136  abiks hädaabiteate sisu mõistmisel ja küsimuste küsimisel, kuid ei sisesta ise andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogusse ega oma sinna juurdepääsu. 3. PäästeS-i § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel on kokkupuude isikuandmete töötlemisega väiksem. PäästeS-i § 131 kohaselt võib HÄK ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. PäästeS-i § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel seirab vabatahtlik HÄK-is asuvat videopilti ning annab informatsiooni edasi päästekorraldajale. Sealjuures puudub vabatahtlikul juurdepääs hädaabiteadete menetlemise andmekogule. 4. Personali- ja kommunikatsioonitegevustes osalemisel on vabatahtlikul kokkupuude isikuandmetega. Personali- ja kommunikatsioonitöös osalev vabatahtlik tutvustab näiteks messidel, koolides ja lasteaedades HÄK-i ülesandeid ja ühtset hädaabinumbrit 112, osaleb HÄK-i kampaaniates, abistab päästekorraldajate ja uute vabatahtlike värbamisel ning koordineerib HÄK-i vabatahtlikke. Teavitustöösse kaasatud vabatahtlik isikuandmeid ei töötle. Vabatahtlikke koordineeriv vabatahtlik töötleb teiste vabatahtlike isikuandmeid vabatahtliku nõusoleku alusel, mille annab vabatahtlikuks saada soovija ankeedi täitmisel. Teise ja kolmanda muudatuse kohaselt täpsustatakse päästeasutuste õigust sõlmida juriidiliste isikutega tsiviilõiguslikke lepinguid. Kehtiva PäästeS-i § 2 lõike 5 kohaselt võib päästeasutus sõlmida juriidiliste isikutega tsiviilõiguslikke lepinguid päästetööl ja ennetustööl osalevate vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamiseks ning kriisiinfo teenuse osutamisel vabatahtlike kaasamiseks. Kuna muudatuse eesmärk on laiendada Häirekeskuse õigust vabatahtlike kaasamiseks, on selguse huvides asjakohane sätestada kahes eraldi lõikes kahe päästeasutuse võimalus juriidiliste isikutega tsiviilõiguslike lepingute sõlmimiseks. Eelnõu § 10 punkti 3 järgi muudetakse vabatahtlikuks päästjaks võtmise tingimust. Kehtiva PäästeS-i § 34 punkti 3 järgi ei võeta vabatahtlikuks päästjaks isikut, kellel on psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire. Muudatuse kohaselt on keelatud vabatahtliku päästjana tunnustada isikut, kes on raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi märkusest, mis tehti Riigikogu menetluses oleva päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse 128 SE rakendusaktide kooskõlastamisel. Sotsiaalministeerium leidis siseministri määruse nr 57 kooskõlastamisel, et vabatahtliku päästja tervisenõuete paragrahv on vaimse tervise nõuete osas liialt üldistav ja range ning soovitas võtta eeskuju relvaseadusest, mille § 36 lõike 1 punkt 2 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. Ka Vabariigi Valitsuse määruse „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ järgi on 1. ja 2. gruppi kuuluvale juhile meditsiiniliselt vastunäidustatud raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet. Ka relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 2 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 43 ja § 2 punkti 1 selgitusi. 137 Eelnõu § 10 punkti 4 järgi täiendatakse PäästeS-i sättega, mille järgi võivad vabatahtlikuks päästjaks kandideerija taustakontrolli käigus tuvastatud andmed olla aluseks vabatahtlikuks päästjaks saamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Kehtivas seaduses on alus vabatahtlikuks päästjaks kandideerija tausta kontrollimiseks, kuid puudub selge säte selle kohta, et kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla vabatahtlikuks päästjaks saamise keeldumise aluseks. Samuti ei ole kehtivas PäästeS-is sätet, mille järgi ei pea kontrolli käigus tuvastatud andmeid avaldama. Mõlemad võimalused luuakse kõnesoleva eelnõu järgi. Tuvastatud andmete avaldamata jätmist lubab see, et andmete avaldamine võib ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut või ka abipolitseinikuks kandideerija õigusi, kui arvestada, mis andmeid võib vabatahtlikuks päästjaks kandideerija kohta kontrollida. PäästeS-i § 34 järgi on keelatud võtta vabatahtlikuks päästjaks isikut, kes on piiratud teovõimega; kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest; kellel on psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire; kellel on selline füüsiline puue, mis takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud. Eelnõu § 10 punkti 5 järgi muudetakse PäästeS-i § 41, milles on sätestatud vabatahtlikele päästjatele ja nende pereliikmete hüvitiste maksmine, kui vabatahtlik päästja saab viga või hukkub vabatahtliku päästja ülesannete täitmisel. Lõikes 1 sätestatakse, et kui vabatahtlik päästja hukkub või sureb vabatahtliku päästja ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele ja abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. Vabatahtlikule päästjale hüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta, s. t vabatahtliku päästja pereliikmetele makstakse hüvitist, kui vabatahtlik päästja hukkub või sureb vabatahtliku päästja ülesannete täitmisel. Nii nagu ka kehtiva PäästeS-i järgi, võetakse vabatahtliku päästja perekonnale hüvitise maksmise aluseks tema keskmine palk alalise tööandja juures. Lõikes 2 sätestatakse, et kui vabatahtlikul päästjal tuvastatakse vabatahtliku päästja ülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. Sama põhimõte on ka kehtivas PäästeS-is. Lõike 3 järgi lisatakse seadusesse viide ATS-i §-dele 49 ja 491, milles on sätestatud ametnikule, sh politseiametnikule, hüvitise maksmine tööülesannete täitmisel hukkumise või töövõime vähenemise korral. ATS-i käsiraamatus on ametnikule või tema perekonnale hüvitise maksmise regulatsiooni selgitatud järgmiselt: „PS § 25 tuleneb igaühe õigus nõuda endale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kui kahju tekkis seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis kannab kahju tekkimise riski tavapäraselt tööandja. ATS § 49 sätestatud juhtudel kohaldatakse ametnikule, võrreldes töölepingu alusel töötavate isikutega, lihtsustatud menetlust, st ametnik ei pea tõendama oma tegelikke kahjusid, vaid talle on määratud automaatselt väljamakstav summa. Eriregulatsioon on vajalik, kuna ametnikud tegutsevad potentsiaalselt ohtlikemates tingimustes – riiklik järelevalve, riigi julgeoleku tagamine, süütegude menetlemine jne. 138 Ametiasutuse töötajate töö iseloom on sarnane erasektori omaga, mistõttu laieneb neile sama kaitse, mis teistele töölepingu alusel töötavatele isikutele (kahju hüvitamist saab nõuda VÕS-i alusel, vt TLS § 40 lg 5 ja VÕS § 628 lg 5). Töötajale ei ole garanteeritud kindlaksmääratud summat, vaid igal konkreetsel juhul vaadatakse, millises ulatuses suudab töötaja kahju ära põhjendada.46“ PäästeS-i järgi on vabatahtlik päästja isik, kes vabatahtlikult osaleb päästetööl või ennetustööl. Vabatahtlik päästja teeb päästetööd koos päästeteenistujatega. Päästetööl osalemine koos päästeteenistujatega tähendab, et vabatahtlik päästja täidab samu ülesandeid, mida täidavad päästeteenistujad. Seega on nii vabatahtliku päästja kui ka kutselise päästeteenistuja ülesanded sarnased ja ka nende täitmisega seotud riskid on sarnased. Samas on sotsiaalsed tagatised hukkumise või töövõime muutumise korral teatud mõttes erinevad. Muudatustega võrdsustatakse vabatahtlike päästjate ja päästeteenistujate hüvitiste regulatsioonid. See on vabatahtlike päästjate suhtes õiglane ja võrdne kohtlemine, kui arvestada, et vabatahtlikud päästjad osalevad kõrvuti päästeteenistujatega päästetööde tegemisel. Lisaks annavad muudatused vabatahtlikule päästjale kindlustunde, et kui temaga midagi juhtub, siis riik hoolitseb tema enda või tema lähedaste eest. See aga omakorda võib olla motivaator liituda vabatahtlike päästjatega. PäästeS-i jäetakse ainult erisused, mis on tingitud sellest, et vabatahtlik päästja ei ole PÄA-ga teenistussuhtes, vaid tegutseb päästeteenistuses vabatahtlikuna. Näiteks ei maksta talle vabatahtliku päästja ülesannete täitmise eest palka. Nii nagu ametnikule või tema perekonnaliikmele hüvitise määramisel, arvestatakse ka vabatahtlikule päästjale või tema perekonnaliikmele hüvitise määramisel sellega, kas vabatahtlik päästja hukkus või sai viga õnnetusjuhtumi või tema suhtes toimepandud vägivalla tagajärjel. Kehtiva PäästeS-i järgi on mõlemal juhul hüvitise suurus sama, kuigi ATS-is on ründe tagajärjel hukkumise või vigastuse saamise korral ette nähtud poole suurem hüvitis, kui õnnetusjuhtumi korral. Muudatuse järgi kohaldatakse vabatahtlikule päästjale või tema perekonnaliikmele hüvitise maksmisel samu põhimõtteid nagu ametnikele hüvitise maksmisel. Näiteks eristatakse ATS-is hüvitise maksmisel töövõime vähenemise või kaotuse korral õnnetusjuhtumi tagajärjel hüvitise maksmisest töövõime vähenemise või kaotuse korral ametniku vastu toimepandud ründe tagajärjel. Viimasel juhul makstakse ametnikule töövõime osalise kaotuse korral kuni kaheksa aasta keskmine palk ja töövõime täieliku kaotuse korral kuni 13 aasta keskmine palk. Õnnetusjuhtumi tagajärjel makstakse ametnikule osalise töövõime korral tema kahe aasta keskmine palk, puuduva töövõimekorral seitsme aasta keskmine palk. Muudatusega võrdsustatakse vabatahtlike päästjate ja ametnike, sh päästeteenistujate hüvitised vigastuse saamise või hukkumise korral. Arvestatud on, et nii nagu päästeteenistujad, on ka vabatahtlikul päästjal tööülesandeid ohtlikum täita kui muudel aladel, s.t on suurem oht, et vabatahtlik päästja võib päästetööl saada viga või isegi hukkuda. Lõike 4 kohaselt võetakse vabatahtliku päästja perekonnale või vabatahtlikule päästjale hüvitise maksmisel aluseks vabatahtliku päästja keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Kuna vabatahtlik päästja ei ole ametnik, kelle hüvitise 46 Töötajale tekkinud kahju hüvitamise kohta vt http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf, § 40 komm, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, P.Varul, I.Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 24 jj., samuti Riigikohtu lahend aadressil http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-51-12. 139 maksmise aluseks olevat palka reguleerib ATS, siis täpsustatakse vabatahtliku päästja hüvitise aluseks olevat palka või töötasu PäästeS-is. Muudatus on seotud kutseliste eriteenistujate, s.t politseiametnike ja päästeteenistujate hüvitiste ühtlustamisega vabatahtlike, s.t abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate hüvitistega. Politseiametnikele ja päästeteenistujatele ning nende perekonnaliikmetele makstavaid hüvitis reguleerib ATS, mille järgi võetakse ametnikule või tema perekonnaliikmele hüvitise maksmisel aluseks ametniku keskmine palk. Ka kehtiva PäästeS-i järgi võetakse vabatahtliku päästja ühe kuu palga arvutamise aluseks tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk. Õigusselguse huvides sätestatakse seaduses, et hüvitise arvutamise aluseks võetakse vabatahtliku päästja keskmine palk või töötasu, mida talle maksti või makstakse tema tööandja juures. Lõike 5 kohaselt võetakse vabatahtlikule päästjale või tema perekonnale hüvitise maksmisel aluseks päästja madalaimale palgaastmele vastav palgamäär, kui vabatahtliku päästja palk või töötasu alalise tööandja juures on väiksem päästja madalaimale palgaastmele vastavast palgamäärast. Praegu on siseministri määruse „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord“ lisa 1 järgi päästja madalaim palgamäär 930 eurot. Sama põhimõte on kehtestatud abipolitseinikele kehtivas APolS-is ning see kehtestatakse ka muudetud APolS-i §-s 38. Abipolitseinikule või tema perekonnale hüvitise maksmisel võetakse aluseks politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär, kui abipolitseiniku palk või töötasu alalise tööandja juures on väiksem politseiametniku madalaimale palgaastmele vastavast palgamäärast. Lõikes 6 järgi lisatakse PäästeS-i säte selle kohta, mis palk võetakse aluseks, kui vabatahtlik päästja ei ole enne hukkumist või viga saamist töötanud. Sel juhul võetakse aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi kehtestati alates 1. jaanuarist 2020. aastal tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.47 Sama regulatsioon on ka abipolitseiniku kohta, mille kohaselt võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud palga alammäär, kui abipolitseinik ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal. Lõikes 7 täpsustatakse, et vabatahtliku päästja hukkumise või vigastuse saamise hüvitiste maksmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Sama põhimõte on ka kehtivas Pääste-is. Eelnõu § 10 punkti 6 järgi täiendatakse seadust sättega, mille järgi tuvastatakse vabatahtliku päästja staatusest vabastamise asjaolud menetluses, millele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku päästja staatusest vabastamise asjaolud. 47 Sama töötasu alammäär kehtib ka 2021. aasta II kvartalis. 140 Vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku staatusest reguleerib päästeseaduse § 43. Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest PÄA peadirektori või tema volitatud isiku käskkirjaga: 1) vabatahtliku päästja algatusel; 2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 (vabatahtlikule päästjale esitatavad nõuded) sätestatud tingimustele või §-s 34 (isikud, keda on keelatud vabatahtlikuks päästjaks võtta, näiteks alkoholi- või narkosõltlane, psüühikahäirega jms) nimetatud alustel; 3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega. Päästeseaduse 514 SE seletuskiri selgitab väga lakooniliselt: „Eelnõu § 46 sätestab abipäästja staatusest vabastamise alused, milledeks on: 1) abipäästja algatus; 2) tema mittevastavusel abipäästjale esitavatele nõuetele; 3) abipäästjale sobimatu käitumisega. Abipäästja vabastatakse abipäästja staatusest päästekeskuse juhi käskkirjaga, mis tuleb abipäästjale ka teatavaks teha.“ Kehtivas seaduses ei ole sõnaselgelt sätestatud, millises menetluses vabastamise asjaolud tuvastatakse ning see on praktikas tekitanud probleeme. Muudatuse järgi tuvastatakse vabastamise asjaolud haldusmenetluses. Kõne all on juhud, kui vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumise tõttu, näiteks vääritu teo või süüteo toimepanemise tõttu. Vabatahtlik päästja ei ole PÄA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata päästeteenistuja distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Vabatahtliku päästja vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine, eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et vabatahtlik päästja on toime pannud teo, mille pärast ta vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse. Vt lisaks eelnõu § 2 punkti 7 muudatuste selgitusi. Eelnõu § 10 punkti 7 järgi täiendatakse PäästeS-i uue 71. peatükiga, milles sätestatakse Häirekeskuse vabatahtliku sotsiaalsed tagatised, kulude hüvitamine, taustakontroll ja vabatahtliku staatusest vabastamine. Esimese muudatuse kohaselt täiendatakse seadust §-ga 431, milles sätestatakse HÄK-i tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalsed tagatised ja vabatahtlikule hüvitatavad kulud Muudatuse eesmärk on tagada, et samamoodi muude siseturvalisuse tagamises osalevate vabatahtlikega kehtiks ka HÄK-i tegevuses abi- ja infoteadete menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, osalevatele vabatahtlikele sotsiaalsed tagatised. Kehtiva päästeseaduse kohaselt HÄK-i kaasatavatele vabatahtlikele sotsiaalsed tagatised ei laiene. Sotsiaalseid tagatisi rakendatakse juhul kui vabatahtlik oma ülesannete täitmise käigus hukkub, sureb või väheneb tema töövõime õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe tagajärjel. HÄK-i tegevuses kriisiinfo teenuse osutamisel osaleva vabatahtliku täidetavad ülesanded hõlmavad eelkõige kriisiinfo telefonile pöördunud isiku küsimustele vastamist ja käitumisjuhiste andmist. Vabatahtlik täidab talle antud ülesandeid HÄK-i 141 ruumides. Seega, arvestades ülesannete iseloomu, ei ole juhtumid, mil HÄK-i tegevuses osalevatele vabatahtlikele on vaja sotsiaalseid tagatisi rakendada, väga tõenäolised. Samas ei saa kirjeldatud juhtumeid välistada ja sellistele olukordadele on vaja ette mõelda. Oluline on ka võrdsustada kaasamise tingimused võrreldes nendega, mis kehtivad teiste siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike kohta. Samuti luuakse suurem selgus, missugused kulud HÄK vabatahtlikele hüvitab. Muudatuse kohaselt on HÄK-il õigus kaaluda, milliseid transpordi-, side või muid kulusid abi- ja infoteadete menetlemisse, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisse, kaasatud vabatahtlikele või vabatahtlikke ühendavatele juriidilistele isikutele ta hüvitab. Vajadusel kehtestab HÄK vastavad piirmäärad sisemise korraga. Teise muudatuse järgi täiendatakse seadust §-ga 432, milles sätestatakse HÄK-i tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontroll. 26. juunil 2020. aastal kuulutas Vabariigi President välja päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse 128 UA, mille järgi täiendati PäästeS-i võimalusega kaasata HÄK-i tegevusse ka vabatahtlikke. Muudatus jõustus 15. juulil 2020. aastal ja selle kohaselt võivad HÄK-i tegevuses kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel osaleda vabatahtlikud, kes peavad vastama ATS-is sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud: „Kriisiinfotelefoni lisaoperaatorina tegutsevad vabatahtlikud peavad vastama avalikku teenistusse võtmise nõuetele, kuna nad hakkavad viibima ühes tööruumis hädaabiteateid menetlevate päästekorraldajatega ja võivad kokku puutuda tundliku infoga. Võimalik ligipääs taolisele infole tingib kaasatava vabatahtliku tausta kontrollimise ja seeläbi usaldusväärsuse hindamise vajaduse, mistõttu on talle ettenähtud samad nõuded, mis avalikku teenistusse astuda soovijale. Nõuded avalikku teenistusse võtmiseks on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 14. Miinimumtasemena on § 14 lõikes 1 seatud keskhariduse, täieliku teovõime, Eesti Vabariigi kodakondsuse ja õigusaktides sätestatud ulatuses eesti keele valdamise nõuded. Lisaks on avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus nõuded ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks. Isikud, keda ei ole lubatud avalikku teenistusse võtta, on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 15.“ Selleks, et kontrollida, kas HÄK-i tegevuses osalevad vabatahtlikud vastavad avalikku teenistusse võtmise nõuetele, täiendatakse PäästeS-i HÄK-i tegevuses osaleva vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimise sätetega. HÄK-i tegevuses osalevaks vabatahtlikuks kandideerija nõuetele vastavuse kontrollimine vähendab riske, et vabatahtlikuks võetakse isik, kes võib vabatahtliku ülesannete täitmisel panna toime õigusrikkumise või muul viisil kahjustada asutuse ülesannete täitmist või mainet. Muudatuste järgi kehtestatakse võimalus kontrollida HÄK-i vabatahtlikuks kandideerija andmeid talle määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta, tema vastu algatatud kriminaalmenetluste, seotuse kohta sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta ja seotuse kohta välisriigi luure- ja julgeolekuteenistusega ka nende teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku vabatahtlikuks võtmise. 142 HÄK on valitsusasutus, kelle ülesandeid täidavad teatud osas ka vabatahtlikud ning kelle vabatahtlikuks võtmist välistavate asjaolude aluseks võetakse ATS-is sätestatud teenistust välistavad asjaolud. ATS-i järgi on isiku avalikku teenistusse võtmine välistatud, kui isikul ei ole vähemalt keskharidust, tema teovõimet on piiratud, ta ei ole Eesti Vabariigi kodanik või ta ei valda eesti keelt seaduses sätestatud ulatuses. Samuti ei võeta teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus, kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametnikuga seotud isik või muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Õigusselguse tagamiseks täiendatakse PäästeS-i sättega, mille järgi võivad kontrolli käigus tuvastatud andmed olla alus, et keelduda HÄK-i vabatahtlikuks võtmisest, ning kontrolli käigus avaldatud andmeid ei pea avaldama. Tuvastatud andmed võidakse avaldamata jätta põhjusel, et andmete avaldamine võib ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut või ka vabatahtlikuks kandideerija õigusi, kui arvestada, mis andmeid on HÄK-i vabatahtlikuks kandideerija kohta vaja kontrollida. Näiteks ei võeta HÄK-i vabatahtlikuks isikut, kes on piiratud teovõimega või kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. PPA-l on õigus HÄK-i vabatahtlikuks kandideerija andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda teise ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus, kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, saada andmeid karistusregistri arhiivist, töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on nii kehtivas PäästeTS-is kui ka PPVS-is. PäästeS-i sätestatakse ka HÄK-i vabatahtlike taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtaeg, mis on viis aastat alates taustakontrolli tegemise lõppemisest või vabatahtliku staatusest vabastamisest. See on sama teistes seadustes taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtajaga. Kehtiva PPVS-i kohaselt säilitatakse taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid viis aastat alates taustakontrolli tegemise lõppemisest. Kõnesoleva eelnõuga täiendatakse PPVS-i sättega, mille kohaselt võib põhjendatud juhtudel kontrollida ka teenistuses oleva ametniku või töötaja tausta, mistõttu täiendatakse seadust võimalusega säilitada taustakontrolliks kogutud andmeid viis aastat pärast isiku teenistusest või töölt lahkumist. Samasugune kord on ka ProkS-is, mille järgi säilitatakse taustakontrolli tegemise käigus kogutud andmeid viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist. Ka KalS-is on säte, mille järgi säilitatakse taustakontrolli tegemisel kogutud isikuandmeid kuni viis aastat Kaitseliidu liikmesuse lõppemisest või Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisest keeldumisest. Vt lisaks eelnõu § 1 punktide 4–8 ja § 2 punkti 4 selgitusi. Kolmanda muudatusena täiendatakse PäästeS-i §-ga 433, mille järgi vabastatakse HÄK- i tegevuses osalev vabatahtlik vabatahtliku staatusest, kui ilmnevad asjaolud, mis välistaksid tema vabatahtlikuks võtmise. HÄK-i tegevuses osalev vabatahtlik peab vastama ATS-is sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele. Nende nõuete kohaselt 143 peab HÄK-i tegevuses osalev vabatahtlik olema vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses Tal ei või olla karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest ega karistust tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest, samuti ei või tal olla jõustunud kohtuotsusega ära võetud ametikohal töötamise õigust ega muud seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistavat asjaolu. Vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolud tuvastatakse menetluses, millele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. HÄK-i vabatahtlik vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolud. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 48 ja eelnõu § 2 punkti 7 selgitusi. Eelnõu § 11 järgi muudetakse PäästeTS-i. Eelnõu § 11 punkti 1 järgi muudetakse SKA päästekolledži päästeteenistujate ametinimetustele vastavate teenistuskohtade kehtestamise pädevust. Kehtiva PäästeTS-i § 5 lõike 4 järgi kehtestab päästekolledži teenistuskohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele siseminister määrusega. Muudatuste järgi antakse see õigus SKA rektorile. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 49 selgitusi. Eelnõu § 11 punkti 2 kohaselt täiendatakse PäästeTS-i õigusega töödelda päästeasutusse teenistusse, tööle või praktikale kandideeriva isiku isikuandmeid teenistusse asumise sobivuse hindamisel. Õigusselguse huvides kehtestatakse PäästeTS-i § 72 uues sõnastuses. Kehtiva PäästeTS-i § 72 lõikes 1 on sätestatud, et päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele, kandideerivalt isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeasutus võib ankeedis küsida lisaks sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja - kohta ning kontaktandmeid. Seega võimaldab kehtiv seadus kontrollida ainult teatud ametikohtadele päästeteenistusse kandideerijate tausta. Samas on päästeasutustel, kelleks on PÄA ja HÄK, vajadus kontrollida ka teisi asutusse teenistusse kandideerijaid, s.t lisaks päästeametnikele ka päästetöötaja, töötaja või ametniku teenistuskohale kandideerijaid. Esimese muudatuse järgi täiendatakse PäästeTS-i võimalusega kontrollida ka päästeasutusse kandideeriva töötaja, ametniku ja praktikandi tausta. Päästeasutused kui ametiasutused täidavad avaliku võimu ülesandeid, mille täitmiseks võetakse teenistusse nii avalikku võimu teostavad ametnikud kui ka nende ülesannete täitmist toetavad töötajad. Ametiasutused peavad tagama, et neile pandud ülesandeid täidavad usaldusväärsed ja laitmatu taustaga inimesed. See omakorda tagab, et avaliku võimu ülesandeid täidetakse parimal viisil ja õiguspäraselt. Päästeasutuses täidavad avaliku võimu ülesandeid või nende täitmist toetavaid ülesandeid kõik ametnikud ja töötajad, s.t ka need, kelle ametiülesannete hulka ei kuulu töö andmekogudega, demineerimistöö 144 tegemine või kellel on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele. Päästeasutuse teenistusse kandideerija tausta kontrollimine vähendab riske, et teenistusse satub isik, kes võib ülesannete täitmisel panna toime õigusrikkumise või muul viisil kahjustada asutuse teenistusülesannete täitmist või mainet. Muudatuste järgi võib päästeteenistusse kandideerivalt isikult nõuda isikuankeedi esitamist. Isikuankeedi esitamise nõude otsustab päästeasutuse juht. Otsuse tegemise aluseks on eelkõige ametikoha nõuded, millele ametnik peab vastama. Näiteks otsustab päästeasutuse juht isikuankeedi esitamise nõude päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele kandideeriva isiku suhtes. Kui päästeteenistusse teenistus- või töökohale või praktikale kandideerijalt ei nõuta isikuankeedi esitamist, siis kontrollitakse tema isikuandmeid seaduses sätestatud alustel. Kui päästeteenistusse kandideerijalt nõutakse isikuankeedi esitamist, siis kontrollitakse lisaks seaduses sätestatud alustele ka isikuankeedis esitatud andmete õigsust. Kehtiva PäästeTS-i kohaselt esitab isik isikuankeedi, kui ta kandideerib päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeasutusel on õigus kontrollida isikuankeedis esitatud andmeid. Kui päästeasutus tuvastab isikuankeedis esitatud andmete kontrollimisel, et esinevad teenistusse võtmist välistavad asjaolud, siis isikut päästeteenistusse ei võeta. Sellised asjaolud on sätestatud PäästeTS-i § 71 lõikes 1. Teenistusse võtmist välistavateks asjaoludeks on näiteks isiku karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistatus vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest või pensioni, töötasu või muu tasu saamine riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Regulatsioon kehtib ka isikule, kes kandideerib SKA päästeteenistuse erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeametniku ametikohale. Seega võimaldab PäästeTS kontrollida nende päästeametnike tausta, kes kandideerivad teatud ametikohtadele PÄA-s või ameti- ja õppekohtadele SKA-s. Iga päästeteenistusse kandideerija taustakontrolli eesmärk on veenduda, et päästeteenistusse asub usaldusväärne inimene. See omakorda kindlustab siseturvalisust tagavate asutuste usaldusväärsuse ja turvalisuse. Päästeteenistujatel on ligipääs mitmesugustele ruumidele, inimeste kodudele, andmebaasidele ja seega ka eri laadi infole, sealhulgas tundlikule infole. Andmete kuritarvitamise korral võib see ohustada asutuste ja üldiselt ühiskonna turvalisust. Kuna praeguseks ei ole teada, millal Justiitsministeeriumis ette valmistatud usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu menetlus jätkub, sätestatakse päästeteenistujate tausta kontrollimise õigus PäästeTS-is. Teise muudatusena sätestatakse, et päästeteenistuja ametikohale kandideeriva isiku isikuankeedi vormi ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtivas PäästeTS-i järgi esitab isikuankeedi päästeametniku ametikohale kandideerija, kelle ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele. Isikuankeeti reguleerib kehtiva õiguse järgi siseministri määrus 145 „Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale kandideeriva isiku isikuankeedi vorm“. Edaspidi reguleerib nimetatud määrus ka teiste päästeteenistusse kandideerijate isikuankeedi vormi ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaega. Kolmanda ja neljanda muudatuse kohaselt kontrollib päästeasutusse tööle või teenistusse kandideerija isikuankeedis esitatud andmete õigsust kontrolli ja seaduses sätestatud andmeid töötleb PPA. Eelnõu järgi võib töödelda isikuandmeid ja koguda tõendeid muuhulgas isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta, isiku suhtes algatatud kriminaalmenetluste ja menetlust lõpetava lahendi kohta, isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta ning isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. PPA-l on õigus kasutada erinevaid andmebaase ning muudatusega luuakse õiguslik alus kontrollida päästeteenistujate andmeid muuhulgas ka andmebaasidest. Regulatsioon ja põhjendused on samad PPVS-is 2019. aasta kevadel isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE kehtestatud taustakontrolli regulatsiooniga. Muudatused annavad PÄA-le, HÄK-ile ja SKA-le vajaduse korral aluse taustakontrolli tegemiseks, määratleb kontrolli piirid ning sätestab kontrollitavad andmed ja teenistusse võtmist välistavad asjaolud. Viienda muudatuse järgi võib PPA ka teenistuses oleva isiku tausta kontrollida, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse võtmise. Põhjendused on samad eelnõu § 1 punktide 8–12 kuuenda muudatuse selgitustega. Kuuenda muudatuse kohaselt on PPA-l õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda teise ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus, kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, saada andmeid karistusregistri arhiivist, töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on nii kehtivas PäästeTS-is kui ka PPVS-is. Seitsmes muudatus annab aluse keelduda isiku päästeteenistusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale võtmisest. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata, kuna kogutavate ja analüüsitavate andmete avalikuks tulek võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatut, mille kohaselt võib piirata määruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda andmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. 146 Kaheksanda muudatusena viiakse PäästeTS-i § 72 lõige 5 üle PäästeTS-i § 72 lõikesse 8. Selle järgi laieneb taustakontrolli regulatsioon ka SKA-sse päästeteenistuse erialale õppima või päästekolledžisse päästeteenistuja ametikohale kandideerijale. Sättes muudetakse isikuankeedis esitatud andmete kontrollija pädevust. Kehtiva seaduse järgi kontrollib SKA-sse õppima või teenistusse kandideerija esitatud andmeid päästeasutus, pärast muudatust teeb seda PPA või KAPO, kes kontrollivad ka päästeasutusse tööle või teenistusse kandideerivate isikute esitatud andmeid. Üheksanda muudatusena viiakse kehtiva PäästeTS-i § 72 lõige 21 muutumatul kujul üle PäästeTS-i § 72 lõikesse 9. Selle kohaselt on päästeasutusel päästeteenistuja teenistusse võtmisel õigus küsida päästeteenistuja laste, vanemate, abikaasa, temaga abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase või perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olevate isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile päästeteenistuse seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised. Muudatus lisati seadusesse 2015. aastal politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 810 SE. Eelnõu seletuskirjas selgitati muudatust järgmiselt: „[---] võimaldab päästeametnikult ja päästetöötajalt küsida isiku lähedaste andmeid, et hukkumise ja surma korral tagada kontakt. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei ole praegu päästeasutusel õigust neid andmeid küsida ega töödelda, samas on isiku lähedastel õigus sellisest juhtumist teada.“ Vt lisaks eelnõu § 1 punktide 4–8 selgitusi. Eelnõu § 11 punkti 3 järgi muudetakse PÄA ja HÄK-i peadirektori asetäitja ning PÄA päästekeskuse juhi ametikohale nimetamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse päästeasutuse peadirektori asetäitja ja PÄA keskuse juht ametisse tähtajatult. Muudatuse järgi kehtestatakse päästeasutuse peadirektori asetäitjale ja PÄA keskuse juhile viieaastane tähtaeg. Viieaastane tähtaeg on kehtestatud PPA, KAPO ja PÄA peadirektoritele ja ka PPA prefektidele. Peadirektori asetäitja ametikoht on võrreldav peadirektori ametikohaga ning PPA prefekti ametikoht PÄA keskuse juhi ametikohaga, mistõttu kehtestatakse ka asetäitjatele ja keskuse juhtide ametikohtadele viieaastane tähtaeg. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 18 selgitusi. Eelnõu § 11 punkti 4 järgi täiendatakse PäästeTS-i võimalusega teatud juhtudel päästeasutusel kaasata SKA päästekolledžis õppivaid kadette. Selline regulatsioon on juba PPVS-is SKA politsei- ja piirivalvekolledži kadettide kaasamise kohta. Selle kohaselt on PPA peadirektoril õigus SKA politsei- ja piirivalvekolledži direktori nõusolekul PPVS-i § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse SKA politseiametnikke ja kadette. PPVS-i § 77 lõikes 1 sätestatud juhud on: 1) riigi julgeoleku tagamine; 2) riigikaitse vajadus; 3) inimelu päästmine, päästetööde teostamine ja inimeste otsingud; 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamine; 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmine, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 6) massilise korratuse ärahoidmine ja lõpetamine; 7) muud seaduses sätestatud juhud. 147 PPVS-i § 60 lõike 2 järgi laienevad kadetile politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 21. peatüki (riiklik järelevalve – riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus, koostöö muude isikute ja asutustega ning asja sundkasutusse võtmine) ja korrakaitseseaduse 5. peatüki (vahetu sund – kohaldamise lubatavus ja pädevus, erivahendid, teenistusrelvad jne) samuti käesoleva seaduse §-de 71 (tervisekontroll ja arstiabi), 74 (varalise kahju hüvitamine), 76–781 (tööaeg, ületunnitöö, valveaeg, öötöö piirang) ja 83–92 (distsiplinaarvõim) ning avaliku teenistuse seaduse § 49 (hüvitis teenistusülesannete täitmisel vigastuse, haiguse, surma või hukkumise korral) kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesandeid täitma. Kadettide kaasamise võimalust on PPA kasutanud vähemalt kahel korral. 1. 2007. aasta pronksiöö massirahutuste ajal kaasati kadetid PolTS-i alusel, mille järgi oli politseiameti juhil õigus SKA juhi nõusolekul PolTS-i § 27 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata tööle politseikolledži politseiametnikke ja politseikadette. PolTS-i § 27 lõikes 1 nimetatud juhud olid riigi julgeoleku tagamine, riigikaitse vajadus, inimese päästmine, abi osutamiseks päästeala töödel, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamine või selle tagajärgede kõrvaldamine, massilise korratuse ärahoidmine ja lõpetamine, korra tagamine suurüritusel, politseiülesande täitmine, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada, muud seaduses sätestatud juhud. 2. PPVS-i alusel kaasati kadetid 2020. aasta koroonakriisi tõttu väljakuulutatud eriolukorra ajal. Kadettide kaasamine võimaldas politseil välja panna rohkem patrulle, teatud päevadel oli tänavatel tavapärasest isegi kaks korda rohkem politseipatrulle. Politseipatrullide suurendamine omakorda võimaldas valvata piiri suuremas mahus, kontrollida eriolukorra piirangutest kinni pidamist (näiteks 2+2 reegli järgimist), teha liiklusjärelevalvet ja muid avaliku korra tagamiseks vajalikke tegevusi. Pärast 2020. aasta 12. märtsi välja kuulutatud eriolukorda selgus, et eriolukorra lahendamiseks oleks vaja kaasata ka SKA päästekolledži kadette, kuid selleks ei olnud õiguslikku alust. Muudatuse järgi lisatakse selline säte PäästeTS-i. Seaduses sätestatakse, et päästeasutus saab SKA päästekolledži õppureid kaasata juhul, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata (ATS-i § 39 lõige 1) või tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS-i § 44 lõige 4). Need on juhud, mille korral saab tööandja, sh ametiasutus nõuda ametnikelt ja töötajatelt ületunnitöö tegemist. ATS-i käsiraamatus on sellise juhtumi näitena toodud 2007. aasta pronksiöö ja selgitatud seda järgmiselt: „Kui töötajat saab ületunnitööks kohustada eelkõige loodusõnnetuse vms korral, siis ametniku ületunnitööks kohustamise võib tingida ka olukord, kui tekiks oht avalikule korrale (nn pronksiöö juhtum) või vajadus esitada lühikese tähtaja jooksul EL- le Eesti Vabariigi seisukoht. Nii ametnike kui töötajate kohta sobiva näitena võib tuua olukorra, kus suur hulk isikuid jääks teenindamata ja see mõjutaks oluliselt nende elukorraldust (nt ütleb üles infosüsteem ja inimestele tuleb passid igal juhul väljastada või pangast väljamakseid teha). Päästekolledži õppurite kaasamise korral laienevad neile päästeteenistujale ettenähtud sotsiaalsed tagatised (palk, hüvitis hukkumise või töövõime vähenemise korral), õigused (tasuta tervisekontroll ja vaktsineerimine, vormiriietus) ja vastutus. Kaasatud õppuri hukkumise või töövõime vähenemise korral võetakse hüvitise määramise aluseks 148 päästeteenistuja madalaim palgamäär vastavalt sellele, milline päästeasutus kadeti kaasas. Kui õppuri kaasab PÄA, siis rakendatakse siseministri määruse „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord“ lisas 1 toodud madalaimat palgamäära, kui kadeti kaasab Häirekeskus, siis sama määruse lisas 2 toodud madalaimat palgamäära. Lisatavas regulatsioonis on sarnaselt PPVS-ile viide riikliku järelevalve teostamise kohta, mida reguleerib PäästeS-i 4. peatükk. Selle järgi võib PÄA riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 44 (viibimise keelamine), 49 (vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine) ja 51 (valduse läbivaatus) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. HÄK võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 34 (isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega) sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Päästeasutuse tegevusse kaasatud õppuri tööülesanded kehtestatakse kaasamise haldusaktis vastavalt sellele, mis väljaõppe on õppur juba saanud ja mis ülesannete täitmiseks on tal oskused, teadmised ja kogemused. Eelnõu § 11 punkti 5 kohaselt jäetakse seadusest välja päästeteenistujate palgamäärade ning põhipalga määramise ning päästeteenistujatele muutuvpalga ja lisatasude maksmise korra kehtestamine määrusega. Kehtiva seaduse järgi reguleerib päästeteenistujate palgamäärasid ning põhipalga määramise ning päästeteenistujatele muutuvpalga ja lisatasude maksmise korda PäästeTS-i § 11 lõike 5 alusel kehtestatud siseministri 2. mai 2013. aasta määrus nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord“. Muudatuste järgi saab päästeteenistujate palgakorraldust reguleerida määruse asemel mõnes muus õigusaktis, näiteks siseministri käskkirjas. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 31 selgitusi. Eelnõu § 11 punktide 6 ja 9 kohaselt muudetakse päästeteenistujate vanaduspensioni oote toetuse ja vanaduspensioni suurendamise regulatsiooni. Esimese muudatuse järgi sätestatakse PäästeTS-i § 19 lõikes 1, et vähemalt 15-aastase päästeteenistuse staažiga päästeteenistujal on kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist õigus jääda vanaduspensioni oote toetusele. Kehtiva seaduse järgi tekib see õigus kolm aastat enne vanaduspensioniea saabumist. Pääste- ja demineerimistöid tegevate päästeteenistujate tööülesannete hulka kuuluvad mitmed ülesanded, mis esitavad kõrgeid nõudmisi just pingutuse intensiivsuse ja kestvuse osas. Lähtudes päästeteenistuja profiilis loetletud tööülesannetest, mis seavad kindlad nõudmised päästetöötajate terviseseisundile, sisaldab loetelu järgmiseid tööülesandeid. 1. Tulekahju sündmusel teostatakse tulekahju kustutamist või takistatakse tule levikut ka hingamiskõlbmatus ja/või kõrge temperatuuri keskkonnas, sh hoonete sees. Kasutatakse kaitsevarustust, töötatakse hingamisaparaadis järjest ühe ballooniga (kaal kuni 17 kg) kuni 25 minutit ning kõrges kuumuses (temperatuur kuni 800 °C, kuid üldjuhul jääb päästjate töökeskkond 200 °C piirimaile). 149 2. Kasutatakse kuni 9 meetri kõrguselt (kuni hoone kolmas korrus) inimeste evakueerimiseks redelit ning kuni 54 meetri kõrguselt (näiteks hoone 9. korrus) redelautot või tõstukautot. Päästeteenistuja peab olema võimeline redelit püstitama ning sellest üles ronima kandes kaitsevarustust. Vajadusel peab olema võimeline kannatanut mööda redelit kandma. 3. Keemiapääste sündmusel teostatakse ohtlike ainete kokku korjamist või takistatakse levikut ka hingamiskõlbmatus, sh hoonete sees. Kasutatakse kaitsevarustust, töötatakse hingamisaparaadis (kestvuseks järjest kahe ballooniga kuni 50 minutit). 4. Inimeste evakueerimisel on samad tegevused, mis tulekahju sündmustel, samuti kannatanutega tegelemine ja ohutsoonist välja viimine või kandmine. Päästeteenistujatele on tööülesannetega hakkama saamiseks kehtestatud ranged kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuded. Töö on füüsiliselt raske, kuna kätkeb kannatanute ja kuni 25 kg varustuse tõstmist ja transportimist, ronimist redelil, pikkade vahemaade läbimist metsatulekahjul jms. Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alusel on üle 40-aastastel meestel võrreldes noorematega palju suurem esmashaigestumus diabeeti, kõrgvererõhutõppe, südame isheemiatõppe ja artroosi. Üle 50-aastastel meestel suurenevad võrreldes nooremate vanuseklassidega kuulmiskahjustused ja südame erutusjuhtehäired ning haigestumine peaaju veresoonte haigustesse ja bronhiaalastmasse. Alates 2008. aastast on vanaduspensioniiga järk-järgult suurenenud ja 2026. aastaks suureneb vanaduspensioniiga 65. eluaastani, see tähendab, et kui päästja soovib olla teenistuses kuni vanaduspensionieani, saab ta teenistusest lahkuda alles 65-aastaselt. Teise muudatuse järgi muudetakse PäästeTS-i § 33 lõike 1 sõnastust. Kehtiva PäästeTS- i § 33 lõikes 1 on sätestatud, et PäästeTS-i §-id 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates PäästeTS-i jõustumisest 1. märtsil 2008. aastal. See tähendab, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise ja oote toetuse regulatsioonid kehtivad kuni 28. veebruarini 2023. aastal. Õigus saada vanaduspensioni suurendust säilib kõigil päästeteenistujatel, kellel on 1. märtsiks 2023. aastal vanaduspensioni suurendamiseks vajalik teenistusstaaž. Kehtiva PäästeTS-i § 19 järgi on päästeteenistujal võimalik kolm aastat enne vanaduspensioniea saabumist jääda vanaduspensioni ootele, kui ta ei saa enam tervislikel või kehalistel põhjustel teenistust jätkata. Praegu saab vanaduspensionile jääda 63- aastaselt, s.t päästeteenistujal on võimalik vormistada vanaduspensioni oote toetus 60-aastaselt. Kui alates 2023. aastast toetuse regulatsioon kaotatakse, võib juhtuda, et päästjad hakkavad juba aegsasti uut tööd otsima, et ennetada teenistusest lahkumist enne, kui tekivad tervislikud või kehalised probleemid tööülesannetega hakkama saamiseks. Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni, on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele. Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab päästeasutus päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Vanaduspensioni oote toetuse regulatsioon kehtestati alates 2008. aasta 1. märtsist, kui seadus jõustus. Regulatsioon kehtib 15 aastat, see tähendab kuni 2023. aasta 1. märtsini. PäästTS-i eelnõu seletuskirjas selgitati pensioni oote toetuse kehtestamist järgmiselt: „Päästeteenistuja elukutse nõuab pidevalt nõuetekohast füüsilist ettevalmistust ning head tervislikku seisukorda. Haiguste ja east tulenevate muutuste tagajärjel ei ole paljud 150 päästeteenistujad, peale pikemaajalist teenistust võimelised enam täitma füüsiliste katsete normatiive või ei vasta tervislik olukord nõutavale. Päästeteenistuja elukutse on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt raske, nõuab suurte koormuste talumist, iga töötaja peab olema valmis töötamiseks kõrge psüühilise pinge olukorras. Aastate pikkune praktika on näidanud, et 50-55 aastased mehed ei ole sageli enam võimelised töötama päästeredelil, kõrgetel objektidel, kandma seljas raskuseid, töötama hingamisaparaadiga, neil on välja kujunenud kutsehaigused, organismi vastupanuvõime töökeskkonna muutustele (niiskus, suits, kuumus, keemilised kustutusvahendid jne) on nõrgenenud. Pideva psüühilise stressi tingimustes töötavad demineerijad. Eestis on nende töökoormus suur, kuna pommikahtlusega esemeid leitakse iga päev. Eksimus igapäeva töös võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi. Tugeva emotsionaalse pinge tingimustes töötavad operatiivkorrapidajad, kellel lasub ainuvastutus päästetööde vigadeta korraldamisel. Operatiivkorrapidaja otsuste õigsusest sõltub nii päästeteenistujate kui ka päästetavate elu ja tervis. Rasketes töötingimustes on ka spetsialistid, kes pidevalt puutuvad kokku radioaktiivsete ja mürgiste ainetega. Kuigi nende tervis on pideva meditsiinilise kontrolli all, jätab tihe kokkupuude ohtlike ainetega oma jälje. Eeltoodust lähtuvalt on päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat, õigus kuni kolm aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahvis 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele (§ 19). Päästeteenistuse staaži hulka arvatavate ametikohtade loetelu on ammendavalt kehtestatud käesoleva seaduse paragrahvis 13. Seega ei anna vabatahtliku päästja staatus või käsundilepinguga teatud ülesannete täitmine õigust nimetatud perioodi arvata päästeteenistuse staaži hulka. Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab Päästeamet päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta päästealal töötamise ajal. Toetuse arvutamise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega. Päästeteenistujate pensionide erisused kehtivad 15 aastat ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.“ Kehtiva PäästeTS-i § 18 kohaselt suurendatakse päästeteenistujate vanaduspensionit 10– 50% olenevalt päästeteenistuse staažist. Regulatsiooni loomisel arvestati 2008. aastal kehtinud ATS-i põhimõtetega, mille järgi suurendati ametnike vanaduspensioni samuti teenistusstaaži alusel. Säte lisati PäästeTS-i, kuna see võimaldas vanaduspensioni suurendada nii päästeametnikel kui ka päästjatel. Päästeametnikud said enne seda vanaduspensioni suurendust ATS-i alusel, kuid päästjatele vanaduspensioni suurenduse regulatsiooni ei olnud. Eriseaduse loomisega kehtestati õigus suurendada vanaduspensioni kõigil päästeteenistujatel. Kuna praeguseks ei ole muutunud päästeteenistujate tööülesannete iseloom ega nende täitmise tingimused, on põhjendatud, et neile on erinevalt teistest avalikest teenistujatest kehtestatud erisused vanaduspensioni oote toetuse ja vanaduspensioni suurenduse näol. Kõnesoleva muudatuse järgi jätkub päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetuse ja pensionisuurenduse maksmine ka pärast 1. märtsi 2023. aastal. PäästeTS-i § 33 lõige 1 sõnastatakse selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamine jätkub kuni 28. veebruarini 2043. aastal. Päästjate pensionisuurenduse jätkumine 20 aasta vältel tähendab seda, et suurendusele on õigus: - kõigil neil, kes seda sellel ajal juba saavad, ja 151 - kõigil neil, kes ei ole veel pensionieas, kuid kellel on 20 aasta pärast vähemalt kümneaastane staaž (miinimum, mille korral on õigus suurendusele) ja kes hakkavad suurendust saama, kui nad pensionile jäävad. Päästja pärast seda enam suurendamise eelduseks olevat staaži ei kogu, kuid juba olemasolevat staaži temalt ära ei võeta. Näide. Päästja pensioni suurendamise regulatsioon kaotab kehtivuse 1. märtsil 2043. aastal. 50-aastasel päästjal on selleks ajaks 20-aastane päästeteenistuse staaž. Pärast 1. märtsi 2043. aastal päästja enam pensioni suurendamise staaži juurde ei teeni. Päästja saab pensionile jääda 65-aastaselt, s.t 15 aastat pärast regulatsiooni kehtetuks muutumist. Pensionile jäädes suurendatakse päästja pensioni 20% võrra, mis on ette nähtud 20- aastase staaži eest. Kuna päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetuse maksmist ei lõpetata alates 1. märtsist 2023. aastal ning maksmise jätkamisele ei kehtestata ka ajalist piirangut, jäetakse PäästeTS-i § 33 lõike 1 sõnastusest välja oote toetuse maksmise lõpetamine ja maksmise ajaline piirang. Päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetuse ja pensionisuurenduse maksmise jätkamist toetab ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punkt 8.22. Selle järgi väärtustatakse siseturvalisuse valdkonna töötajate tööd. Eesmärgi saavutamise ülesandeks on tegevusprogrammi märgitud eriteenistuste ühtlustamise eelnõu ettevalmistamine (vanaduspensioni oote toetuse maksmine, päästeteenistujate vanaduspensioni suurenduse maksmise jätkamine). Eelnõu § 11 punkti 7 järgi täiendatakse PäästeTS-i päästeteenistuja varalise kahju hüvitamise regulatsiooniga. Kõnesoleva eelnõu järgi tunnistatakse ametniku ja tema perekonnaliikme varalise kahju hüvitamise regulatsioon eriseadustes kehtetuks ning varalise kahju hüvitamise regulatsioon kehtestatakse ATS-is. PäästeTS-i lisatakse viide ATS-ile seepärast, et PÄA-s töötavad ka päästetöötajad, kellele ATS ei kohaldu. Viitamine ATS-ile tagab samas asutuses töötavate eriteenistujate võrdse kohtlemise. Samas töötavad päästeametnikud ja päästetöötajad kõrvuti, mis tähendab, et mõlemal juhul on varalise kahju tekkimise oht sama. Samasugune viide on PäästeTS-is ka päästeteenistuja vigastuse või hukkumise hüvitise kohta. PäästeTS-i § 14 sätestab, et kui päästeteenistuja sureb või tema töövõime väheneb teenistusülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist ATS-i § 49 alusel ja korras. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 35 ja § 3 punkti 33 selgitusi. Eelnõu § 11 punkti 8 järgi täpsustatakse päästeteenistujale lisapuhkuse andmise regulatsiooni. Kehtiva PäästeTS-i § 202 sätestab, et päästeteenistujale võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata. Õigusselguse huvides sätestatakse seaduses, et päästeteenistujale lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab PÄA või HÄK-i peadirektor või SKA rektor või nende volitatud isik. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 37 ja § 4 punkti 9 selgitusi. Eelnõu § 12 järgi muudetakse RelvS-i. 152 Muudatuse kohaselt täiendatakse RelvS-i § 35 lõike 7 punkti 1, milles on sätestatud erisus soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõendi esitamise ja relvaeksami tegemise kohta. Kehtiva RelvaS-i § 35 lõike 7 punkt 1 sätestab, et politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele, ei laiene soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõendi esitamise ega teooriaeksami ja relva käsitsemise katse tegemise kohustus. Sättesse lisatakse, et erisus kehtib ka julgeolekuasutuste, s.t KAPO ja VLA ametnikele. Muudatus on seotud kõnesoleva eelnõu JAS-i § 19 muutmisega (eelnõu § 4 punkt 7). Muudatusega lisatakse isikute loetellu, kes ei pea soetamisloa või relvaloa saamiseks esitama tervisetõendit ega läbima relvaeksamit, julgeolekuasutuse ametnik, kellel on sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab julgeolekuasutuse ametnikule esitatavatele tervisenõuetele. Sellega välditakse põhjendamatut halduskoormust isikule, kes on julgeolekuasutuse teenistuses juba oma terviseseisundi ja oskuste nõuetele vastavust tõestanud. Selleks, et erandi rakendamisel oleks tagatud üksnes sobiva terviseseisundiga isikutele soetamisloa või relvaloa andmine, sätestatakse julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuete määruses nõuded kooskõlas RelvS-i § 351 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega või viidatakse sellele. Isiku tervise ja tema oskuste nõuetele vastavus on tagatud ka seeläbi, et RelvS-i § 3 lõike 6 alusel kehtestatud kaitseministri 9. juuli 2018. aasta määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 26 lõike 3 järgi võib sõjaväerelva kandmise õiguse anda, kui isik on läbinud RelvS-i §-s 351 ette nähtud tervisekontrolli või muus seaduses ettenähtud tervisekontrolli, relva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning sooritanud väljaõppeprogrammis ettenähtud laskeharjutused. Teise muudatusena täpsustatakse RelvaS-i § 35 lõike 7 punkti 1 sõnastust selliselt, et sõnad „teenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele“ asendatakse sõnadega „ametniku tervisenõuetele“. Sõnastuse täpsustus väljendab paremini, millistele tervisenõutele vastavuse korral ei pea relva soetamisloa ja relvaloa taotleja esitama tervisetõendit. Eelnõu § 13 kohaselt muudetakse SMS-i. Muudatusega täiendatakse SMS-i § 3 uue punktiga, milles sätestatakse PPVS-i ja PäästeS-i alusel tagatava tasuta toitlustamise sotsiaalmaksuvabastus. SMS-i § 3 reguleerib juhtusid, millal ei pea sotsiaalmaksu maksma. Näiteks ei maksustata sotsiaalmaksuga Riigikogu liikme tööga seotud kulutusi, eluasemekulusid, lähetuskulusid ja reisikindlustust, presidendi ja valitusliikme esindustasu, politseiametniku vormiriietuse hüvitist jms. Lisaks ei maksustata sotsiaalmaksuga ka kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust (SMS-i § 3 punkt 14). Muudatus on seotud ka kõnesoleva eelnõu PPVS-i muudatusega, mille kohaselt sätestatakse PPVS-is politseinike toitlustamine teatud ülesannete täitmisel. Sellisteks ülesanneteks on: 1) riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamine; 2) inimelu päästmine, päästetööde tegemine ja inimeste otsing; 153 3) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamine või selle tagajärgede kõrvaldamine; 4) edasilükkamatu teenistusülesande täitmine, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 5) massilise korratuse ärahoidmine ja lõpetamine; 6) hädaolukorra lahendamise õppusel osalemine. Tegemist on juhtudega, kui ametnikul, töötajal või ülesande täitmisesse kaasatud muul isikul ei ole võimalik tööülesande täitmiselt söömise ajaks lahkuda. Seega peab ülesannet täitvale ametnikule, töötajale või muule isikule tagama toidu ametiasutus, kelle ülesannet täidetakse. Näiteks ei saa ametnikud, töötajad või muud kaasatud isikud lahkuda inimese otsingu kohast ning otsijatele tuuakse toit otsingukohta. Eelnõu § 14 kohaselt muudetakse TuMS-i. Muudatuse põhjendused on samad eelnõu § 13 muudatuste põhjendustega. Muudatusega täiendatakse TuMS-i § 13 lõiget 1 uue punktiga, milles sätestatakse PPVS- i ja PäästeS-i alusel tagatava tasuta toitlustamise tulumaksuvabastus. TuMS-i § 13 lõige 1 reguleerib juhtusid, millal ei pea tulumaksu maksma. Näiteks ei tulumaksustata Vabariigi Valitsuse liikmetele, Riigikohtu esimehele, õiguskantslerile, riigi peaprokurörile, riigikontrolörile ja riigisekretärile makstavat esinduskulu, salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu, tööandja tasutud töötajate täiendus- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu, Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise eest makstavat hüvitist jms. Lisaks ei maksustata tulumaksuga ka laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumust, mis ei ületa 10 eurot isiku kohta päevas, kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust (TuMS-i § 13 lõike 3 punktid 6 ja 13) ning Kaitseliidu liikmele Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel antava toitlustuse maksumust (TuMS-i § 19 lõike 3 punkt 13). KalS-i järgi tagatakse tasuta toit järgmiste Kaitseliidu ülesannete täitmisel: 3) Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel osalemine; 4) riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine; 5) Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises osalemine; 6) KVTS-i alusel tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine ja korraldamine; 7) Muu väljaõppe ja koolituse andmine ja korraldamine; 8) elanikkonna hulgas kehakultuuri ja spordi arendamine ja väärtustamine; 9) vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve tagamine; 10) kaasamine järgmiste ülesannete täitmiseks:  päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras;  eriolukorra tööde tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras;  erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras;  küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel; 154   PPVS-i § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 (süütegude ennetamine, otsingu- ja päästetööde tegemine, merereostuse avastamine, piirivalve valdkonna asjade korraldamine ning isikute ja objektide kaitsmine) ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse (ulatusliku evakuatsiooni korraldamine);  riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Vt lisaks eelnõu § 13 selgitusi. Eelnõu § 15 järgi muudetakse TKindlS-i, mida täiendatakse sättega, mille kohaselt täiendatakse seadust uute alustega, millisel juhul on teenistusest vabastatud ametnikul õigus töötuskindlustushüvitisele. Muudatus on seotud eelnõu § 3 punktide 43 ja 45 muudatustega, mille kohaselt sätestatakse ATS-is võimalus, et ametnik võib nõuda enda teenistusest vabastamist katseajal või ametiasutuse poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. TLS-i § 91 lõike 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. TLS-i § 86 lõike 1 järgi võib nii tööandja kui ka töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TKindlS-i § 6 lõike 2 punkti 1 järgi ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel TLS- i § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel. Seega on kehtiva TKindlS-i järgi õigus töötuskindlustusele töötajal, kes ütleb töölepingu üles tööandjapoolse kohustuse rikkumise korral. Töötajate ja ametnike võrdseks kohtlemiseks lisatakse erisus ka ametniku kohta, kelle teenistussuhe lõpeb küll tema enda algatusel, kuid ei lõpe ametnikust tuleneval põhjusel. Eelnõu § 3 punkti 43 järgi täiendatakse ATS-i uue, §-ga 871, milles sätestatakse, et ametnik võib nõuda enda teenistusest vabastamist, kui ametiasutus on kohelnud ametnikku ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaasteenistujatel või kolmandatel isikutel, ametiasutus on oluliselt viivitanud palga maksmisega või teenistuse jätkamine on seotud reaalse ohuga ametniku elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Samasugused töölepingu lõpetamise alused on töötajale TLS-i § 91 lõikes 2. Mõnel loetletud alusel töölepingu lõpetamine tagab töötajale töötuskindlustushüvitise ning sama peaks kehtima ka ametnikule. Seetõttu täiendatakse TKindlS-i selliselt, et ametnikul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta vabastatakse teenistusest ATS-i § 871 lõike 2 alusel. Töölt lahkunud töötajal on õigus töötuskindlustushüvitisele koondamisel, asutuse likvideerimisel, töölepingu lõppemisel katseajal või töötaja pikaajalise töövõimetuse korral, tähtajalise töölepingu või võlaõigusliku lepingu lõppemisel.48 TLS-i ja ATS-i regulatsioon erinevad katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel. TLS-is on katseajal töölepingu ülesütlemiseks mõlemale töösuhte poolele üks ja sama õiguslik alus ehk TLS-i § 86 lõige 1, mille järgi võivad 48 Töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis. 155 töölepingu üles öelda nii töötaja kui ka tööandja. Ametnikul ATS-is sellist võimalust ei ole ning teenistusest lahkumise õiguslik alus on juhtudel, kui ametnik soovib katseajal teenistusest lahkuda, siis vabastatakse ta ATS-i § 87 lõike 1 alusel. See aga ei anna töötuks jäämisel TKindlS-i § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt õigust töötuskindlustushüvitisele. Ametnike ja töötajate erinev kohtlemine ei ole põhjendatud, seetõttu täiendatakse TKindlS-i sättega, mille kohaselt on töötuskindlustushüvitisele õigus ka ametnikul, kes ise soovib enda vabastamist teenistusest katseajal, kuna ta soovib katseajal ise teenistusest lahkuda. Eelnõu § 16 järgi muudetakse VangS-i. Eelnõu § 16 punktide 1–3 kohaselt muudetakse VangS-i § 1131. Lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökogemuse“ sõnaga „tervise“. Tööle võtmisel peab vanglaametnik vastama ka Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tervisenõuetele, mis tulenevad vangistusseaduse (VangS) §-st 146. Kahetsusväärsel kombel ei sisalda aga vanglaametnikule esitatavaid nõudeid loetlev säte tervist, kuigi seadust eesmärgipäraselt tõlgendades on mõistetav, et nõuded, mis on teenistuses oleva ametniku kohta, kehtivad ka teenistusse võetavale ametnikule. Selleks, et normid oleksid selged ja üheselt mõistetavad ilma õigusteaduslikke tõlgendusmeetodeid appi võtmata, täiendatakse ka asjakohast normi. Muudatus on normitehniline ega muuda praktikat. Seoses selle muudatusega muudetakse ka § 1131 lõiget 2. Vanglaametniku tervisenõuded on praegu kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Muudatuse tulemusel kehtestab tervisenõuded edaspidi valdkonna eest vastutav minister. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 27 muudatustega, millega antakse politseiametnike tervisenõuete määruse kehtestamise õigus Vabariigi Valitsuselt siseministrile. Põhimõte, et tervisenõuete ja nende hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister, sätestatakse ka VangS-is. Lisaks jäetakse lõikest 2 välja nõue kehtestada nõuded haridusele, töökogemusele ja kehalisele ettevalmistusele ning isiku teadmistele ja oskustele ametiastmete kaupa. Ametiastmete kaupa nõuete kehtestamine ei ole piisavalt paindlik ega võimalda arvestada samasse ametiastmesse kuuluvate vanglaametnike ülesannete eripärasid. Kuivõrd ühte ametiastmesse kuuluvad erinevaid ülesandeid täitvad vanglaametnikud (nt nii valvurid, kes töötavad tugevdatud järelevalvet vajavate vangidega, kui ka noorte vangidega töötavad valvurid), siis tulenevalt ülesannete erinevusest on vaja ka ametnike teadmistele, oskustele ja kehalisele ettevalmistusele kehtestada erinevad nõuded. Selleks ei ole mõistlik juurde luua uusi ametiastmeid (vt VangS § 112), vaid piisab, kui loobuda sellest, et nõuded kehtestatakse ametiastmete kaupa. Seetõttu loobutakse seaduses nõuete ametiastmete kaupa kehtestamisest. Nii saab valdkonna eest vastutav minister määrusega paindlikult reguleerida nõudeid nii ametiastmete kaupa, kus see on otstarbekas, kui ka kehtestada ametiastme sees erinevaid nõudeid erinevaid ülesandeid täitvatele ametnikele. Kuivõrd volitusnorm sätestatakse § 1131 lõikes 2, tunnistatakse kehtetuks § 1131 lõige 3, mis sätestas volitusnormi vangla direktori ametikohale esitatavate nõuete ning tema värbamise ja valiku, arendamise ja hindamise korra kehtestamiseks. Eelnõu § 16 punkti 4 järgi tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 128 lõige 51. Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna puudub vajadus piirata võimalust viia ametnik üle tähtajaliselt. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus vanglaametniku tähtajaline üleviimine oleks võinud olla üks lahendustest. Muudatuse järel rakendatakse vanglaametniku 156 tähtajalisele üleviimisele ATS-i regulatsiooni. Eelnõu § 16 punkti 5 kohaselt tunnistatakse VangS-i § 129 kehtetuks. Kehtiva VangS-i § 129 sätestab vanglaametniku üleviimise muule ametikohale riigiasutuses. Kuna vanglaametniku üleviimine on reguleeritud §-s 128, ja muule ametikohale riigiasutuses üleviimine toimub edaspidi samadel põhimõtetel, siis tunnistatakse § 129 kehtetuks. Eelnõu § 16 punkti 6 järgi täiendatakse VangS-i §-ga 1292. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 25 muudatustega. PPVS § 67 lõike 1 muudatuse kohaselt, kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, võib avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui puhkuse arvestust ei ole võimalik jätkata ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus. Sarnane säte lisatakse ka VangSi, et samadel põhimõtetel oleks võimalik hüvitada põhipuhkus rahas, kui üleviimise järel ei ole võimalik puhkuse arvestust jätkata. See tagab ametnike võrdse kohtlemise. Eelnõu § 16 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 1361 lõige 4, mille kohaselt lisatasu võib maksta täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest ühes kuus kuni 50% vanglaametniku palgamäära madalaimast summast või palgamäära summast. Ametnikele lisatasu maksmise piirmäär on juba sätestatud ATS § 61 lõikes 5. Piirmäär kehtestati vangistusseaduses ajal, mil ATS-is lisatasude suhtes piirmäära veel kehtestatud ei olnud. Uue ATS-i alusel on alates 2013. aastast sätestatud, et muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Piirmäär kehtestati ametniku palgakindluse suurendamiseks. See aitab tagada, et aasta kogupalgas põhipalga ehk palga püsiv osa ei jääks võrreldes muude tasuliikidega liiga väikeseks ning et palgasüsteem oleks senisest selgem ja arusaadavam.49 Kuivõrd erisus võimaldab vanglaametnike puhul sisuliselt samas suurusjärgus lisatasu maksmist, kui see oleks võimalik ATS-ist tulenevatel alustel, siis tunnistatakse VangS-is lisatasu piirmäära puudutav säte kehtetuks ja edaspidi arvutatakse lisatasu määra ATS § 61 lõike 5 alusel. Eelnõu § 16 punkti 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 138. Tööajavälisel ajal vanglaametniku tööle rakendamisele kohaldatakse edaspidi VangS §-s 139 ületunnitöö kohta sätestatut. Regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega koos loobutakse vahetusevälise töö kahekordselt tasustamisest. Kuna tegemist on ületunnitööga, siis on põhjendatud sellele kohaldada ka tavapärast ületunnitöö tasustamise regulatsiooni. Loobutakse ka riigipühal töötamise tasustamise reguleerimisest VangS-s, mis kordab ATS § 40 lõiget 4. Eelnõu § 16 punkti 9 kohaselt täiendatakse VangS-i § 139 lõiget 1 punktiga 4. Muudatuse kohaselt on vanglaametnik kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd ka riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks. Sarnaselt on PPVS-i § 77 lõike 1 punktidest 1 ja 2 tulenevalt riigi julgeoleku tagamine ja riigikaitse vajadus sellised olukorrad, millal politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd. VangS-i § 109 lõike 4 kohaselt võib vajaduse korral nt relvastatud üksust või vanglateenistuse ametnikku kasutada ametiabi korras vastavalt halduskoostöö seadusele ka avaliku korra tagamiseks. Kahtlemata on sellistes olukordades vaja, et vanglateenistus saaks ametiabi kohustusi täita, samuti panustada riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks. Õigusselguse huvides sätestatakse kohustus teha sellistes 49 Vt ka avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, lk 205 arvutivõrgus: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat_0.pdf 157 olukordades ületunnitööd selgesõnaliselt VangS-i § 139 lõike 1 loetelus. Eelnõu § 16 punktiga 10 muudetakse VangS-i § 140 lõiget 1. Muudatus on seotud VangS-i § 139 muudatusega. Analoogselt on ka PPVS-i § 82 lõike 1 alusel võimalus puhkus katkestada riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks (PPVS-i § 77 lõike 1 punktid 1 ja 2). Samasugune vajadus on kahtlemata ka vanglateenistusel, mistõttu sätestatakse politseiteenistusega sarnane põhimõte ka VangS-is. Eelnõu § 16 punkti 11 järgi täiendatakse VangS-i § 140 lõikega 3 seoses lisapuhkuse nõude aegumisega, eesmärgiga ühtlustada sätet PPVS-iga. Sarnane põhimõte on sätestatud ka PPVS-i § 81 lõikes 3, PäästeTS-i § 202 lõikes 3 ja JAS-i §-s 201. Muudatusest tulenevalt aegub lisapuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kui vanglaametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub teisele ametikohale nimetamise tõttu, tööle võtmise tõttu vastuvõtvas asutuses või teenistusest vabastamise tõttu, siis kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata. Vanglaametnikule ei hüvitata lisapuhkusepäevi rahas, kuivõrd ATS-i jõustumisel 1. aprillil 2013. aastal loobuti staažist sõltuvatest automaatsetest lisapuhkuse päevadest, selle asemel nähti eriteenistujatele ette põhjendatud juhtudel lisapuhkuse andmise võimalus. Lisapuhkuse hüvitamine vanglaametniku teisele ametikohale nimetamisel vastuvõtvas asutuses ei ole kooskõlas lisapuhkuse andmise põhimõttega, kuna lisapuhkuse andmise eesmärk on anda teenistujale võimalus taastuda pingelisest tööolukorrast ning lisapuhkuse rahaline hüvitamine ei täida seda eesmärki. Selleks, et lisapuhkus eesmärki täidaks, tuleks see kasutada ära lähiajal pärast pingutust nõudva tööülesande täitmist, kehtiva seaduse kohaselt hiljemalt aasta jooksul. Eelnõu § 16 punkti 12 kohaselt tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 143. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 21, mille kohaselt sätestatakse ATS § 492 lõikes 1, et ametniku teenistusülesannete täitmise tõttu ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Lisatava sätte lõike 2 kohaselt nõutakse kahjutasu süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. Varalise kahju hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu § 16 punktiga 13 muudetakse VangS-i § 145. Muudatus on seotud VangS-i §-i 1292 muudatustega. Kuivõrd eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 1292, siis tehakse normitehniline muudatus ka §-s 145, mis viitab §-le 1292. Eelnõu § 16 punkti 14 kohaselt tunnistatakse VangS-i § 146 lõige 4 kehtetuks. Muudatus on seotud § 1131 lõike 2 muudatustega, millega antakse vanglateenistuse ametniku tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuete kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna volitusnorm vanglateenistuse ametniku tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuete kehtestamiseks sätestatakse § 1131 lõike 2 punktis 3, siis tunnistatakse § 146 lõige 4 kehtetuks. Eelnõu § 16 punkti 15 järgi täiendatakse VangS-i § 146 lõikega 5. Praegu ei loetle VangS selgesõnaliselt isikuid, kes peavad vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele vastama. VangS-i § 1051 lõike 2 punkti 1 kohaselt kuuluvad vanglateenistusse ka Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad. VangS-i § 1051 lõike 4 kohaselt kohaldatakse sama 158 paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohtadele teenistusse võetavate või nendel teenistuses olevate ametnike taustakontrollile, valveajale ja tervisekontrollile vanglaametniku taustakontrolli, valveaega ning tervisekontrolli reguleerivaid sätteid. Muudatusega sätestatakse VangS-is sõnaselgelt, et vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ka Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik. Eelnõu § 16 punktiga 16 tunnistatakse VangS-i § 1461 kehtetuks. Kuivõrd VangS § 142 (Toetus vanglaametnikuvastase ründe korral) on juba kehtetuks tunnistatud ja käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ka § 143 (Varalise kahju hüvitamine), siis puudub vajadus selleks sätteks. Seega, ametnike jaoks praeguse olukorraga võrreldes midagi ei muutu, kuna vajalikud sotsiaalsed tagatised tulenevad juba ATS-ist. Seega kaotatakse VangS-ist eriregulatsioon ning edaspidi lähtutakse ATS-is sätestatust. Eelnõu § 16 punkti 17 järgi tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 150. Üheks aastaks madalamale ametiastmele või ametikohale üleviimine on ametniku jaoks demotiveeriv ega pruugi kõige paremini täita distsiplinaarkaristuse eesmärki. Praktikas ei ole seda distsiplinaarkaristusena viimase viie aasta jooksul rakendatud, mis tähendab, et ATS-is olev distsiplinaarkaristuste loetelu on piisav ning nende hulgast saab valida distsiplinaarsüüteo raskusele ja ametniku süüle vastava proportsionaalse karistuse. Lõike 1 punkt 3 on ainuke erisus võrreldes distsiplinaarkaristuste loeteluga ATS §-s 70. Kuna aga punkti 3 ei ole enam tarvis, siis ei ole see regulatsioon enam erisus ATS-i suhtes, mistõttu ei ole enam ka erisätet VangS-i vaja. Eelnõu § 16 punkti 18 kohaselt tunnistatakse VangS-is kehtetuks säte, mille järgi makstakse vangla direktorile teenistusest vabastamisel hüvitist tema kuue kuu ametipalga ulatuses. Kuni 2013. aasta 1. aprillini oli samasugune hüvitis ette nähtud ka maavanematele, kuid ATS-i rakendussätete kohaselt tunnistati see kehtetuks. Praeguseks ei ole teenistustähtaja saabumisel hüvitist ette nähtud ühelegi ametnikule ning põhjendamatu on sellise hüvitise maksmine vangla direktorile. Vangla direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, seega ta teab juba ametikohale nimetamisel, et viie aasta pärast ei pruugi ta enam vangla direktorina jätkata. Viieks aastaks nimetatakse ametikohale ka teiste valitsusasutuste juhid (näiteks PPA, PÄA, HÄK-i, KAPO, VLA peadirektorid, peaprokurör, juhtivprokurör), kuid teenistusest lahkumise hüvitist ei ole neile ette nähtud. Muudatus võib riivata ametis olevate vangla direktorite omandipõhiõigust ja õiguspärast ootust. PS-is §-ga 32 tagatud omandipõhiõiguse näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele50. Õigus hüvitisele kui rahaliselt hinnatav õigus kuulub olemuslikult omandipõhiõiguse kaitsealasse. Isiku omandipõhiõiguse riive sõltub aga eeskätt sellest, kas isikul oli tekkinud õiguspärane ootus hüvitise saamiseks ning kuivõrd võib selle ootusega arvestamata jätta. Kui vangla direktor nimetati ametisse ajal, kui kehtis regulatsioon vangla direktorile teenistustähtaja saabumisel hüvitise maksmiseks, võib tal olla tekkinud õiguspärane ootus, et viie aasta möödumisel makstakse talle hüvitisena kuue kuu ametipalk. Kuid õiguspärane ootus ei laiene kõikidele võimalikele õiguspositsioonidele, vaid „kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta 50 Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. aasta Lahendi nr 3-2-1-143-03 punkt 18 159 ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima“51. Õigusakti muutumisel isikule ebasoodsas suunas on tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte riivega. Õiguspärase ootuse põhimõtte riive aga ei ole veel õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine. Riigikohus on oma 2. detsembri 2004. a lahendis nr 3-4-1-20-04 punktis 14 leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Seadusandja pädevuses on otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada. Vangla direktor ei ole muudatuse jõustumisel asunud veel realiseerima talle antud õigust saada teenistussuhte lõppemisel kuuekuulist ametihüvitist. Pelgalt vangla direktori ametikohal töötamise fakt enne muudatuse jõustumist ei tähenda veel, et isiku õiguspärase ootuse riive oleks põhjendamatu võrreldes normi legitiimse eesmärgiga ja avaliku huviga kasutada riigi eelarveraha mõistlikult ja säästlikult. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 28. aprilli 2016. aasta kohtuasjas nr 3-14-53147, milles maavanemad taotlesid teenistusest lahkumise hüvitise maksmist. Eelnõu § 16 punkti 19 järgi tunnistatakse VangS-is kehtetuks vanglaametnike koondamise regulatsioon. Edaspidi lähtutakse vanglaametnike koondamisel ATS-is sätestatust. See tähendab, et vanglaametniku koondamisest etteteatamise tähtaeg viiakse ATS-i tähtaegadega samadele alustele. Kehtiva VangS-i järgi teavitatakse vanglaametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette 30 kalendripäeva enne vabastamise tähtaega. ATS-i järgi on ametnikule koondamisest etteteatamise tähtaeg seotud teenistusstaažiga ja sama põhimõte hakkab edaspidi kehtima ka vanglaametnikele. Kuna etteteatamistähtaeg on ametnikule vajalik ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks, siis on selline aeg vajalik ka vanglaametnikule. Samuti makstakse vanglaametnikele edaspidi koondamishüvitisi teiste ametnikega samadel alustel. Kehtiva seaduse järgi makstakse koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral vanglaametnikule hüvitist vastavalt tema teenistusstaažile. Alla kolmeaastase staaži korral makstakse vanglaametnikule kahe kuu põhipalk, kolme- kuni viieaastase staaži korral kolme kuu põhipalk, viie- kuni kümneaastase staaži korral viie kuu põhipalk ja üle kümneaastase staaži korral kümne kuu põhipalk. ATS-i järgi makstakse ametnikule koondamise korral hüvitist ühe kuu põhipalga ulatuses ning see põhimõte hakkab edaspidi kehtima ka vanglaametnikele. Kuna VangS-is tunnistatakse koondamise sätted kehtetuks, siis muutub kehtetuks ka hüvitise tagasimaksmise säte. Kehtiv VangS sätestab, et kui koondamise tõttu vanglateenistusest vabastatud ametnik nimetatakse ametisse vanglateenistusse enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle koondamishüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti nimetatakse ametisse vanglateenistusse vanglaametniku ametikohale. Kuna VangS-i alusel makstav koondamishüvitis on oluliselt suurem, kui ATS-i või TLS-i alusel makstavad hüvitised, siis on selline nõue põhjendatud. Kuna aga kõnesoleva eelnõu järgi hakatakse edaspidi ka vanglaametnikele maksma koondamishüvitisi ATS-i alusel, ei ole põhjendatud hüvitise tagasimaksmise sätet kehtima jätta. 51 Riigikohtu 21. veebruari 2002. aasta Lahendi nr 3-3-1-6-02 punkt 18, 31. jaanuari 2012. aasta Lahendi nr 3-4-1-24-11 punkt 49 160 Kõnesoleva eelnõu järgi kohaldatakse edaspidi ka tegevteenistujate ja politseiametnike koondamisel ATS-i. See tähendab, et eriseadustest (PPVS, KVTS ja VangS) jäetakse välja põhjendamatud erisused politseiametnike, vanglaametnike ja tegevteenistujate koondamisel. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 39 ja § 6 punktide 1 ja 2 selgitusi. Eelnõu § 16 punkti 20 järgi täiendatakse VangS-i §-dega 1543 ja 1544. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 40. Nagu PPVS § 40 puhul, tuleb ATS § 95 alusel koosmõjus VangS § 114 lõike 1 punktiga 3 vabastada teenistusest kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav isik. Samas sätestab PS § 22 lõige 1, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 12. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 5-21-1 tunnistas Riigikohus ATS § 95 lõike 1 ja § 15 punkti 5 ning PPVS § 40 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav.52 Riigikohus leidis, et kuni menetluse lõpuni piisaks teenistussuhte peatamisest või teisele töökohale üleviimisest (p 32). Samamoodi ei ole põhjendatud vabastada juba teenistuses olevat vanglaametnikku enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Lisaks on võimalik rakendada isiku õigusi vähem riivavaid meetmeid. Kui asutus suudab tegu, milles ametnikku süüdistatakse, piisavalt tõendada ja tegu saab kvalifitseerida väärituks teoks, saab vanglaametnikule määrata distsiplinaarkaristuse ja ta teenistusest vabastada VangS § 150 lõike 1 punkti 4 alusel. Ka ATS § 75 lõikes 9 on sätestatud, et kui ametnik on rikkunud teenistuskohustust teoga, mille eest talle võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse temalt mõista välja kahjuhüvitis, ei ole välistatud ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramine. VangS-is sätestatakse, et vanglateenistuse ametniku, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib kõrvaldada ajutiselt teenistusest, kui teenistusest kõrvaldamata jätmine võib ohustada vangla julgeolekut või korda või karistuse täideviimist. Karistuse täideviimise all peetakse silmas nii vanglas tehtavat tööd vangistuse või aresti täideviimisel kui ka kriminaalhooldaja poolt kriminaalhoolduse teostamist. Lisaks on vanglal kehtiva õiguse alusel võimalik kaaluda ametniku tööülesannete muutmist või tema teisele ametikohale viimist, kui on võimalik tagada, et see ei ohusta vangla julgeolekut või korda või karistuse täideviimist. Kui see ei ole võimalik, saab ametniku teenistusest kõrvaldada. Nii on võimalik teenistusest kõrvaldamise vajadust hinnata juhtumipõhiselt, ühtlasi on see isiku õiguste vaatest vähem riivav meede kui vanglaametniku teenistusest vabastamine VangS § 114 lõike 1 punktis 3 sätestatud asjaolude ilmnemise korral. Kuivõrd ATS § 83 punkti 8 kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, siis peatub vanglaametniku teenistusest kõrvaldamise korral ka tema avaliku võimu teostamise õigus. Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse sotsiaalsed tagatised, mis on sarnased ATS § 78 lõigetes 3 ja 4 sätestatuga. Eelnõu § 17 järgi muudetakse VAPS-i. Muudatuse järgi kehtestatakse päästeteenistujatele erisus VAPS-i alusel pensioni maksmiseks. Üldise põhimõtte kohaselt ei määrata ega maksta väljateenitud aastate 52 Otsus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-21-1/10 161 pensioni, kui inimene töötab VAPS-i alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Muudatuse kohaselt makstakse päästeteenistujale VAPS-i alusel pensioni ka siis, kui ta töötab VAPS-i alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Selline põhimõte kehtis kuni 1. jaanuarini 2020. aastal, kui päästeteenistujad, politseinikud ja vanglaametnikud ei pidanud VAPS-i alusel pensioni saamiseks selle õigust andvalt kutsealalt või ametikohalt lahkuma. Alates 1. jaanuarist 2020. aastal ei saa politseinikud ja päästjad, kelle teenistusstaaž on alla 20 aasta, jätkata teenistust, kui nad vormistavad VAPS-i alusel makstava pensioni. Kuni 1. jaanuarini 2020. aastal kehtis regulatsioon, mille kohaselt võis politseinik või päästja saada samal ajal väljateenitud aastate pensioni (edaspidi VAP) ja töötada oma kutsealal, s.t politsei- või päästeteenistuses. Teiste kutsealade (näiteks kaevurid, baleriinid, bussijuhid) töötajad peavad VAPS-i alusel pensioni saamiseks kutsealalt lahkuma. 1. jaanuaril 2020. aastal jõustus muudatus, mille kohaselt jääb vana kord kehtima ainult neile politseinikele ja päästjatele, kellel on selleks kuupäevaks vähemalt 20-aastane teenistusstaaž. Kui teenistusstaaž on alla 20 aasta, siis peab politseinik või päästja VAP-i saamiseks teenistusest lahkuma. See tähendab, et alates 2025. aastast võivad politsei- ja päästeteenistusest hakata lahkuma need teenistujad, kellel 1. jaanuaril 2020. aastal oli staaži alla 20 aasta ning kellel alates 2025. aastast hakkab täituma VAP-i saamiseks vajalik 25-aastane teenistusstaaž. VAPS jõustus 1. juulil 1992. aastal ning algselt reguleeris see teiste hulgas ka kaitseväelaste, piirivalvurite, politseinike, päästeteenistujate ja vanglaametnike pensione. VAPS-i alusel pensionide maksmise üldine põhimõte on see, et kutsealal töötamise ajal VAPS-i pensioni ei maksta. Selle pensioni mõte on selles, et seda makstakse ainult juhul, kui töötaja ei ole tervise või muul põhjusel võimeline kutsealal edasi töötama. Näiteks kui baleriin ei ole enam füüsiliselt võimeline balletti tantsima, siis ta lahkub balletist ja talle makstakse VAP-i. Kui töölt lahkub mõnel kutsealal töötaja (näiteks kaevur) töölt kutsehaigestumise tõttu, siis on tal samuti õigus VAP-ile. 1. aprillil 1994. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta“ punkti 7 kohaselt tehti VAPS-i pensioni maksmisel erisus politseinike, päästeteenistujate, vanglaametnike, kaitsejõudude (kaitseväe, piirikaitse ja päästeteenistuse) tegevteenistuses (ohvitseride ja üleajateenijatena) olevate isikute suhtes ning lubati kuni väljateenitud aastate pensionide määramise uute aluste, nende pensionide määramise korra ja tingimuste jõustumiseni maksta väljateenitud aastate pensioni, olenemata palgast või muust sissetulekust ning ka nimetatud kutsealal töötamisel. KVTS-i jõustumisel 16. aprillil 2000. aastal kaotas kaitseväeteenistujaid, sealhulgas piirikaitses olevaid isikuid, puudutav VAPS-i regulatsioon kehtivuse ning neile hakati pensioni maksma KVTS-i alusel. Piirivalve väljaviimine KVTS-i alt leidis aset 1. juulil 2007. aastal, kui jõustus piirivalveteenistuse seadus. See tähendab, et kaitseväelastele ja piirivalvuritele lõpetati VAPS-i pensioni maksmine juba 2000. aastal. Politseiametnike pensioni regulatsioon loodi 1. jaanuaril 2002. aastal jõustunud politseiteenistuse seaduses. Ülemnõukogu otsuse kohaselt oleks alates 1. jaanuarist 2002. aastal tulnud lõpetada politseiametnikele samal ajal politseiteenistuses olemisega VAPS-i pensioni maksmine. Seda aga ei tehtud kuni eripensionide kaotamise eelnõu menetlemiseni. 162 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega 447 SE kaotati alates 1. jaanuarist 2020. aastal politseiametnike, kaitseväelaste ja prokuröride eripensionid. Sama seadusega tunnistati kehtetuks ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. aasta otsus (muudetud 1. aprillil 1994. aastal) „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta”. Eripensionide eelnõus kavandatud VAPS-i muudatused ei tähendanud, et politseiametnikul või päästeteenistujal ei ole edaspidi VAPS-i pensionile üldse õigust. Õigus säilib kõigil neil, - kellele see pension on juba määratud, s.t päästeteenistuja, kellel on 25-aastane päästeteenistuse staaž, kes töötab päästeteenistuses edasi või on lahkunud päästeteenistusest ja kellele on VAPS-i pension juba määratud, saab seda pensioni edasi. Juba määratud pensioni ära ei võeta; - kellel on seaduse jõustumise ajaks 1. jaanuaril 2020. aastal VAPS-i staaži 20 aastat ja kes töötavad oma kutsealal (näiteks päästeteenistuses), s.t neil säilib õigus VAPS-i pensionile ka siis, kui nad päästeteenistuses edasi töötavad ehk 20-aastase staažiga päästeteenistuja jaoks ei muutu midagi. VAPS-i pension määratakse siis, kui täitub 25-aastane staaž; - kellel on seaduse jõustumise ajal alla 20-aastane päästeteenistuse staaž, s.t kui neil saab täis 25-aastane VAPS-i staaž, on neil õigus VAPS-i pensionile, kuid nad ei saa seda samal ajal päästeteenistuses jätkamisega ehk päästeteenistuja peab siis valima, kas ta jätkab teenistust päästeteenistuses ja ei saa VAPS-i pensioni või ta lahkub päästeteenistusest ja hakkab saama u 300-eurost pensioni. Viimasel juhul on tal õigus asuda tööle muul kutsealal, sellisel juhul VAPS-i pension säilib. Põhimõte, et VAPS- i pensioni ei saa samal ajal sellel kutsealal töötamisega, mille eest on VAPS-i pension määratud, kehtib kõigi teiste kutsealade kohta, välja arvatud need kutsealad, mille kohta kehtestati kunagi ülemnõukogu otsusega erisus. Eripensionide kaotamise eelnõuga tunnistati see erisus kehtetuks. Näide. 1. jaanuaril 2020. aastal on päästjal päästeteenistuse staaži 19 aastat ja 6 kuud. Selleks, et saada VAP-i pensioni peab päästjal olema 25-aastane päästeteenistuse staaž, mis siinse näite puhul täitub 2025. aastal. Kui päästja vormistab 2025. aastal VAP-i, siis ta enam päästeteenistuses jätkata ei saa, kuigi ta võib olla näiteks 45-aastane. Eripensionide kaotamise eelnõu seletuskirjas selgitatakse muu hulgas: „VAPS alusel makstakse pensioni üldjuhul isikutele, kes on siis töösuhte lõpetanud teatud erialadel enne vanaduspensioni ea saabumist. Erand on tehtud politseiametnikele, päästjatele ja kinnipidamisasutuste töötajatele, kellele saab nimetatud pensioni maksta ka ametikohal töötamise ajal, kui on täitunud 25 aasta tööstaaži nimetatud ametikohal. Sisuliselt on loodud teatud staaži täitumisel lisatasu. Omal ajal, kui nimetatud ametikohtadel töötavate isikute palgad ei olnud üldisel tööturul konkurentsivõimelised, siis käsitletigi seda meedet kui teatavat lisamotivaatorit. Tänaseks on nimetatud erialade palgatasemed jõudnud tööturul konkurentsivõimelisteks, mis ei eelda enam erikorra kehtestamist.“ VAPS-i alusel pensioni saamiseks teenistusest lahkumine võib tähendada, et politseinikud ja päästeteenistujad lahkuvad teenistusest. Politseinike lahkumise tõenäosus on väike, kuna 1. jaanuaril 2020. aastal teenistuses olnud politseinikel säilis politseipensioni saamise õigus ning politseipension on oluliselt suurem kui VAP. Politseipensioni saamise üks eeldus on see, et politseinik peab viis viimast aastat enne pensioniõiguse tekkimist olema politseiteenistuses. Küll aga võib tõenäoliseks pidada päästjate lahkumist, arvestades päästjate väikest palka ja seda, et keskmine VAP on 2021. aastal 430 eurot. 2021. aasta alguses oli päästja minimaalne palk 1068 eurot, keskmine palk oli 1204 eurot. 163 See tähendab, et päästja minimaalne palk oli 75% Eesti keskmisest ja päästja keskmine palk oli 83% Eesti keskmisest palgast. Võrdluseks, et 2019. aastal oli avaliku teenistuse riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk 1657 eurot ning 2021. aasta alguses oli politseinike miinimumpalk 1345 eurot ja keskmine palk 1660 eurot. Eestis saab päästja patrullpolitseiniku palgast 71%, Lätis on vastav näitaja 91% ning Leedus 98%. Joonis. Keskmine brutopalk ehk kogupalk kuus Eesti, Läti. Leedu. Andmed 2020. aasta novembri seisuga. 2000 1 655 1422 1399 1402 1 437 1500 1177 1118 912 1 001 1000 500 0 Eesti Läti Leedu Riigi keskmine Päästja Patrullpolitseinik Vanglaametnikele on ette nähtud tööandjapension. Vanglate põhimääruste53 kohaselt teevad vanglad tööandjana teenistuses oleva vanglaametniku eest sissemakseid tema kolmandasse pensionisambasse, kui vanglaametnikul on teenistusstaaži vanglaametnikuna vähemalt seitse aastat ja tal on erialane haridus. Sissemaksete suurus on 15% vanglaametnikule vangla poolt kalendrikuu eest töötasuna makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast, kuid kõige rohkem 6000 eurot kalendriaastas. Kolmanda pensionisamba väljamaksete tegemisel ei ole piiranguid: inimesel on õigus kogutud raha välja võtta igal ajal ja selles ulatuses nagu talle sobib. Väljamaksete suurus sõltub kogunenud investeeringute suurusest ning valitud pensioniperioodi pikkusest. Valikuvabadus võimaluste osas on suur – alates ühekordsest väljamaksest kuni eluaegse pensionini. See tähendab, et vanglaametnikul on õigus kolmanda pensionisamba väljamaksetele ka teenistuse ajal, millega on võimalik suurendada oma sissetulekut. Võttes päästjatelt õiguse saada samal ajal päästeteenistuses jätkamisega VAP-i, võetakse päästjatelt ära lisasissetulek, mis moodustaks võrrelduna nende põhipalgaga 39% nende brutosissetulekust. Kui taastada võimalus, et päästja võib VAP-i saamisega samal ajal töötada edasi päästeteenistuses, ei too VAP-i maksmine riigile kaasa rahalist kulu. Pigem toob see kaasa selle, et päästjad ei lahku teenistusest. Kui aga jätta muudatus tegemata, tähendaks see seda, et päästjad lahkuvad VAP-i saamiseks teenistusest ning riik peab neile VAP-i igal juhul välja maksma. Samas kaotaks aga PÄA päästjad, kellest vabaks jäävatele teenistuskohtadele tuleb värvata uued päästjad. Uusi päästjaid on raske leida ja nende väljaõpe on kallis. Praegu õpetatakse aastas välja 80 päästjat ja riik maksab selle eest 1 miljon eurot. Allolev tabel näitab, et VAP-i saamiseks võib aastatel 2027–2042 päästeteenistusest lahkuda igal aastal keskmiselt 94 päästeteenistujat. 53 Justiitsministri määrused „Tallinna Vangla põhimäärus“, „Tartu Vangla põhimäärus“, „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ 164 Päästja töö eesmärk on teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid õnnetuste korral operatiivselt ja professionaalselt. Päästja teeb tulekustutustööd ja tehnilist päästetööd ning likvideerib ohtlike ainete tagajärjel tekkinud päästesündmusi. Päästja peab isiksuseomaduste poolest olema võimeline täitma päästeasutusele pandud kohustusi, peab suutma töötada pingeolukorras ning olema meeskonnamängija. Päästjatelt eeldatakse head füüsilist ja vaimset vormi ning oskust teha meeskonnatööd, ta peab olema kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, hea suhtlemisoskusega ja kiire muutustele reageerija. Lisaks sellele peab olema päästjal valmisolek töötada nii sise- kui ka välitingimustes, erinevates ilmastikuoludes ja ekstreemsetes tingimustes (nt kõrge temperatuur, kitsad olud, töötamine sügavustes ja kõrgustes või hingamiskõlbmatus keskkonnas). Päästja elukutsele on esitatud hulk rangeid tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõudeid ning valmis tuleb olla psüühikat traumeerivateks olukordadeks. Päästja töö on korraldatud ööpäevaringsete valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Päästetööl puutub päästja kokku ohuteguritega (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi jm), mis võivad mõjuda tema elule ja tervisele.54 Arvestades päästeteenistuja tööülesandeid, nende väikest palka ja seda, et nad lahkuvad teenistusest, kuna muidu ei oleks neil õigust 430 eurosele VAP-ile, on oht, et alates 2025. aastast loobuvad päästeteenistuja tööst need, kellele selleks ajaks täitub 25-aastane päästeteenistuse staaž. Kuna päästeteenistujate vabu kohti on keeruline täita, võib seetõttu kannatada PÄA-le pandud ülesannete täitmine. See omakorda tähendab, et ohtu satub nii inimeste elu kui ka vara. Inimeste elude ja vara päästmine tulekahjus, õnnetuses, looduskatastroofis vms juhul sõltub otseselt päästjate olemasolust, seetõttu on väga oluline hoida juba teenistuses olevaid päästeteenistujaid ja motiveerida päästeteenistusse asuma uusi päästeteenistujaid. Üks teenistusse jäämise motivaator on kindlasti ka see, et päästjale jääb alles 430-eurone VAP ka siis, kui ta jätkab päästeteenistuses. On vähe kutsealasid, kus inimeste elu, tervise ja vara säilimine ohuolukordades, õnnetustes, 54 SKA veebilehelt aaderessil https://www.sisekaitse.ee/en/node/944?language_content_entity=en 165 katastroofides või kriisides oleneb nii palju kutsealal töötavast inimesest kui see on oleneb päästjatest. Eelnõu § 18 kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. jaanuaril. Kindla kuupäeva määramine lihtsustab ametiasutustel muudatuste rakendamist. Näiteks PPA-l uuele palgasüsteemile üleminemiseks ettevalmistuste tegemist. Palgasüsteemi muudatustega kaasnevad palga määramise käskkirjade ettevalmistamine, muudatuste tegemine infosüsteemides jms. Erandina jõustuvad eelnõu § 11 punktid 6 ja 9 2023. aasta 1. märtsil. Kehtiva PäästeTS-i järgi kaotaks sellel kuupäeval kehtivuse päästeteenistuja vanaduspensioni suurenduse ja vanaduspensioni oote toetuse regulatsioonid. Mõlemad regulatsioonid jäävad muudatuste järgi ka pärast 2023. aasta 1. märtsi kehtima. Päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetuse regulatsioonis muudatuse kohaselt pikendatakse oote toetuse saamise aega kolmelt aastalt viiele aastale enne vanaduspensioniea saabumist, kuid see muudatus hakkab kehtima alles 2023. aasta 1. märtsist. Selle ajani kehtib põhimõte, et päästeteenistujal on õigus vanaduspensioni oote toetusele kolm aastat enne vanaduspensioniea saabumist. Samuti hakkab samast kuupäevast kulgema päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise regulatsiooni kehtivuse 20-aastane tähtaeg. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse järgmisi uusi termineid: 1. „Politseile saabuv operatiivteade ja -sündmus“ on PPA-le edastatud informatsioon asjaolude kohta, mille puhul on teate sisust ja olukorrast lähtuvalt vaja otsustada sündmuse operatiivseks lahendamiseks vajalikud tegevused ja kaasatav politsei ressurss. Politseile saabuv operatiivteade ei ole teade siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tähenduses, mille puhul tuleb hinnata abi kiire väljasaatmise vajadust. KILP-is ei registreerita hädaabiteateid, vaid KILP-i abil lahendatakse operatiivset lahendamist vajavaid politsei sündmusi. „Politseile saabuv operatiivteade“ on PPA-le edastatud informatsioon asjaoludest, mille puhul tuleb teate sisust lähtuvalt välja saata politsei ressurss. 2. „Kriisirolliga abipolitseinik“, kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal politsei ülesannete täitmisel, ja on läbinud vastava väljaõppe. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. novembri 2019. a määrusega (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, sest KILP kaudu edastatakse EUROSUR süsteemi info välispiiril toimunud sündmuse kohta. KILP-is töödeldakse füüsiliste isikute isikuandmeid. Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise kohta kehtivaid põhimõtteid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu määrusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Eriteenistuste ühtlustamine 166 6.1.1. Otsuste vormistamise muutmine Kavandatavad muudatused Politsei- ja päästeteenistust reguleerivates õigusaktides muudetakse otsuste tegemise dokumendi nimetust. Praegu vormistatakse enamus otsuseid (ametikohale nimetamine, ergutuste kohaldamine, allstruktuuriüksuste loomine) käskkirjaga, mis võib olla piirav, mistõttu asendatakse seadustes sõna „käskkiri“ sõnaga „haldusakt“. Muudatuste järgi kehtestatakse edaspidi politseiametnike ja päästeteenistujate palgamäärad või palgamäärade vahemikud samuti ministri haldusaktiga, praegu kehtestatakse need ministri määrusega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on siseminister, Siseministeeriumi kantsler ja ametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võimaldab vormistada otsuseid nii käskkirja, korraldus kui ka muu haldusaktiga, mis on oluline arvestades infotehnoloogia arengut ja uute süsteemide kasutuselevõttu. Näiteks kasutatakse ametiasutustes puhkuste vormistamisel riigitöötaja iseteenindusportaali, milles puhkused vormistatakse korraldusega. Muudatus vähendab ka sihtrühma töökoormust, kuna vähenevad tegevused, mis on seotud määruse kehtestamisega, kuna selle peavad allkirjastama nii minister kui kantsler. Lisaks jäävad ära tegevused, mis on seotud määruse Riigi Teatajasse edastamisega. Sotsiaalne mõju Muudatuse tulemusel ei muutu politseiametnike ja päästeteenistujate palgad, kuna ei ole oluline, kas palgamäärad ja nende vahemikud määratakse määruse või haldusaktiga. Samuti ei ole oluline, kas otsused vormistatakse korralduse, käskkirja või muu haldusaktiga. Otsuste sisu ja palgamäärade ja nende vahemike kehtestamise põhimõtted ei muutu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna vähendab ametiisikute koormust ja bürokraatiat. Mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väike, sagedust võib hinnata keskmiseks, arvestades, et politseiametnike ja päästeteenistujate palgamääruseid muudetakse aastas umbes 1–2 korda, s.o kokku umbes 5–10 määruse muutmine.55 6.1.2. Otsustuspädevuste muutmine ja otsuste tegemise volitamine Kavandatavad muudatused Esimese muudatuse kohaselt antakse Vabariigi Valitsuse asemel osa määruste kehtestamise õigus siseministrile. Edaspidi kehtestab siseminister politseiametnike tervisenõuete, politseiametniku üleviimisega seotud kulude hüvitamise ja vabatahtliku merepäästja tegevusega seotud kulude hüvitamise ulatuse ja korra. Teise muudatuse järgi antakse ametiasutuste juhtidele ja siseministrile õigus volitada mõnede toimingute tegemine teisele isikule. Edaspidi võib politseiametnike teenistust korraldada ka peadirektori volitatud isik ja politseiametnike palgajuhendi kehtestada ka siseministri volitatud isik. Kolmanda muudatuse kohaselt antakse PPA peadirektorile koos 55 PPA ja SKA politseiametnike, KAPO politseiametnike ja ametnike ning PÄA, HÄK-i ja SKA päästeteenistujate määrused 167 edasivolitamise õigusega õigus moodustada abipolitseinike üksusi ja kehtestada nende töökorraldus. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on määruste menetlejad (valitsuse liikmed, riigikantselei), siseminister, PPA peadirektor ja volitatud isik. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määruste muutmiseks pädeva isiku muutmisega vähendatakse valitsuse töökoormust. Kuna määrused reguleerivad siseministri vastutusvaldkonda, siis on ebamõistlik, et määrused kehtestab valitsus. Muudatuse tulemusel võib suureneda siseministri ja Siseministeeriumi kantsleri töökoormus, kuid arvestades, et nad osalevad ka Vabariigi Valitsuse määruste menetlemises (kooskõlastamine ja allkirjastamine), mõjutab muudatus nende töökoormust vähesel määral. Teatud tegevusteks volituse andmine teisele isikule vähendab siseministri ja asutuste juhtide töökoormust, kuid see võib suurendada volitatud isikute töökoormust. Samas on juba praegu näiteks PPA peadirektori asetäitja ja prefekt volitatud korraldama politseiametnike teenistust. See on sätestatud PPA põhimääruses, mis tähendab, et sisuliselt on volituse andnud siseminister. Edaspidi saab teenistuse korraldamist volitada peadirektor. See on mõistlik, kui arvestada, et asutust juhib peadirektor, kes teab kõige paremini, kuidas asutuse tööd korraldada. Ka vähendab muudatus õigusloomet, kuna volitatud isikute vahetamisel ei ole enam vaja muuta määrust, vaid piisab haldusakti muutmisest. APolS-i § 13 muudatused aitavad PPA peadirektoril paindlikumalt ja efektiivsemalt korraldada asutuse sees abipolitseinike tööd ning seeläbi neid tulemuslikumalt kaasata politsei tegevusse. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna vähendab valitsuse, siseministri ja asutuste juhtide koormust ja bürokraatiat. Mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väike. Mõju sagedust võib hinnata väikseks, arvestades, et määruseid muudetakse umbes kord aastas, s.o umbes kolme määruse muutmine aastas, ning põhimääruste alusel on osaliselt juba praegu volitatud teenistust korraldama teisi isikuid. 6.1.3. Eriteenistujate, vabatahtlike ja salajasele koostööle kaasatud isikute hukkumise või vigastuse hüvitiste ühtlustamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi võrdsustakse vabatahtlike ja salajasele koostööle kaasatud isikute hukkumise või vigastuse hüvitised kutseliste teenistujate hüvitistega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, HÄK-i vabatahtlikud, vabatahtlikud merepäästjad ja salajasele koostööle kaasatud isikud ning nende perekonnaliikmed. Kaasnev mõju Majanduslik mõju Muudatused mõjutavad vabatahtlike ja nende leibkondade sissetulekuid, kuna tagavad vabatahtlikule töövõime kaotuse korral sama sissetuleku nagu tal oleks siis, kui ta 168 töövõimet ei oleks kaotanud. Samuti tagavad muudatused sissetuleku vabatahtliku perekonnaliikmetele, kui vabatahtlik hukkub vabatahtliku ülesannete täitmisel. Sotsiaalne mõju Muudatused tagavad nii vabatahtlike ja kutseliste teenistujate kui ka vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate ja abipolitseinike omavahelise võrdse kohtlemise. Praegu on vabatahtlike hüvitiste maksmisele kehtestatud erinevad alused, mõnda hüvitist ei ole vabatahtlikule üldse ette nähtud. Näiteks ei ole praegu eristatud, kas vabatahtlik hukkus või sai vigastuse õnnetusjuhtumi või vägivalla tagajärjel, mis ametnike, sealhulgas politseiametnike ja päästeteenistujate puhul on eristatud. Sellest, kas ametnik hukkus õnnetusjuhtumi või vägivalla tagajärjel, oleneb hüvitise suurus. Vägivalla tõttu hukkumise hüvitis on poole suurem, kui õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkumise hüvitis, mis tagatakse edaspidi ka vabatahtlikule. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste suurendamine loob neile ja nende perekondadele kindlustunde, et vigastuse või hukkumise korral kompenseeritakse kahjud neile või nende lähedastele. See tagab nii vabatahtlike kui kutseliste teenistujate võrdse ja õiglase kohtlemise, mis on oluline seetõttu, et vabatahtlikud ja kutselised eriteenistujad täidavad üha enam sarnaseid ülesandeid, mille täitmisega kaasneb oht nii eriteenistuja kui vabatahtliku tervisele või elule. Kehtiva korra järgi on vabatahtlike hukkumise või vigastuste hüvitised väiksemad, kui eriteenistujatel. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab vabatahtlike ülesannete täitmisel vabatahtliku hukkumise või vigastuse saamise korral vabatahtlikele ja nende perekondadele samasugused sotsiaalsed tagatised nagu on kutselistel teenistujatel. Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja sagedus on väike, arvestades, et vabatahtlike hukkumisi ja töövõime kaotusega vigastusi esineb väga harva. Muudatused võivad kaasa tuua ka vabatahtlikuks saada soovijate suurenemise. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on otsene positiivne mõju Eesti elanike turvatundele ja siseturvalisusele üldiselt, kuna eelduslikult suurendavad muudatused vabatahtlike arvu. Muudatus võib motiveerida astuma vabatahtlikuks neid, kellele on oluline, et kui ta astub vabatahtlikuks ja ta peaks vabatahtliku ülesannete täitmisel õnnetuse või tema suhtes vägivalla toimepanemise tagajärjel hukkuma või viga saama, siis tema enda ja perekonna elatustase ei halvene. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, aga positiivne. Mõju ulatus ja sagedus on väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu, mõju on positiivne riigi julgeoleku ja siseturvalisuse seisukohalt. 6.1.4. HÄK-i töösse vabatahtlike kaasamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi saab HÄK kaasata oma tegevusse vabatahtlikke laiemalt, v.a hädaabiteadete menetlemisse, kui tegemist ei ole võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on Häirekeskuse teenistujad, vabatahtlikud ja Eesti elanikud. Kaasnev mõju 169 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Vabatahtlike kaasamise vajadus on nii abi- ja infoteadete menetlemisel laiemalt kui ka kriisiinfo teenuse osutamisel, et piisava kiirusega teenindada HÄK-i saabuvate kõnede hulka ja hoida hädaabinumbrit 112 ülekoormuse eest ning pakkuda elanikkonnale asjakohast teavet. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne muudatusi isikuandmete töötlemises. Võrreldes kriisiinfo teenuse osutamisega, kuhu HÄK-il on juba võimalik vabatahtlikke kaasata, on muude abi- ja infoteadete menetlemisel väiksem kokkupuude isikuandmete töötlemisega. Abi- ja infoteated on eelkõige seotud vajadusega anda Häirekeskuse poole pöördunud isikule teavet või võtta temalt infot vastu sündmuse kohta, kuhu Häirekeskuselt abi- ja infoteenuse tellinud asutusel on vaja reageerida või teate edastaja taotleb asjaomase asutuse reageerimist. Sotsiaalne mõju Muudatus suurendab Eesti elanike teadlikkust HÄK-i tegevustest ning seda, mida teha häda või hädaohu korral. See omakorda suurendab inimeste turvatunnet. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ametiasutusele oluline, kuna annab õigusliku aluse värvata rohkem vabatahtlikke, see omakorda võimaldab tööd tõhusamalt planeerida. Mõju sagedus ja ulatus on väike, arvestades värbamiste sagedust ja värvatavate arvu. 6.1.5. Taustakontrollide regulatsiooni kehtestamine Kavandatavad muudatused Muudatusega luuakse võimalus kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse asutusse või päästeasutuse teenistusse või praktikale kandideerija ning Siseministeeriumile või tema hallatavale asutusele teenuse osutamisega seotud isiku tausta. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 35 lõige 1 sätestab, et kui teatavat tüüpi isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Lisades seadustesse andmete töötlemise, et hinnata isiku sobivust ametiasutuse teenistuskohale või teenuse osutamiseks, ei tekita isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, mis eeldaks andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist. Ka kehtivate seaduste järgi töödeldakse ametiasutustesse kandideerijate, teenuse osutajate ja politsei valvatavatel objektidel viibivate isikute andmeid. Siinse eelnõuga lisatakse grupp inimesi, kelle andmeid on vaja samuti selleks, et hinnata nende sobivust ametiasutuse teenistusse või ametiasutusele teenust osutama. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isik ning Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija. Kaasnev mõju 170 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused suurendavad PPA töökoormust, kes edaspidi teeb ka ministeeriumisse, selle hallatavasse asutusse või päästeasutusse kandideerijate taustakontrolle.56 Samas tehakse edaspidi Siseministeeriumi ametiasutustes taustakontrolle ühtsematel alustel, mis tagab teenistusse ja praktikale kandideerijatele samasuguse kontrolli. Ühtsematel alustel tehtav taustakontroll vähendab menetlusvigade tegemist ja tagab ühtse halduspraktika, mis omakorda vähendab vaidlusi kontrollide tegemise üle. Isikuankeedis esitatud andmeid töötleb ainult see teenistuja, kes esitatud andmete õigsust kontrollib, ning üksnes ulatuses, mis on vajalik, et otsustada, kas isik sobib teenistuskohale, millele ta kandideerib. See, et andmeid ei avaldata, on reguleeritud seaduses, tagades selle, et isikuankeedis esitatud andmed ei sattu kolmandate isikute kätte. Mõju riigi julgeolekule Muudatused tagavad isiku usaldusväärsuse riigi turvalisuse ja julgeoleku seisukohast oluliste ülesannete täitmiseks. Ametiasutused saavad juba värbamisel veenduda, et isikud, kes kandideerivad ametiasutusse teenistusse või praktikale, on usaldusväärsed ja laitmatu taustaga. Usaldusväärsete inimeste värbamine tagab omakorda, et avalikku võimu teostavad ja avaliku võimu teostamist toetavaid ülesandeid täidetakse otstarbekalt ja õiguspäraselt. Võrreldes kehtivate õigusaktidega ei laiendata kogutavaid andmekoosseise, kuid laiendatakse isikute ringi, kelle andmeid kontrollitakse. Arvestades siseturvalisuse tagamisega seotud asutuste ülesandeid, neil olemasoleva info hulka ja laadi, maailmas kujunenud julgeolekuolukorda ja seda ohustavaid tegureid, infotehnoloogia arengut ja küberkuritegevuse levikut on oluline, et siseturvalisuse valdkonna ametiasutustes töötaksid või osutaksid teenust laitmatu taustaga ametnikud, töötajad ja teenuseosutajad. Vabale ametikohale või praktikale kandideerija tausta kontrollimise võimalus välistab selliste inimeste teenistusse võtmise, kes võivad olla halbade kavatsustega inimeste või isegi Eesti riigi suhtes. Näiteks, kui halbade kavatsustega inimene edastab talle teenistusülesannete täitmisega seotud info halbade kavatsustega välisriigile või kasutab infot muuks ebaseaduslikuks tegevuseks, nagu näiteks isikuandmete kasutamine inimese mõjutamiseks tegema info valdaja kasuks mõnda tegu. Sotsiaalne mõju Muudatused võivad puudutada ametiasutuse teenistusse, praktikale või teenuseosutajaks kandideerijate eraelu puutumatust, kuid arvestades muudatuse eesmärki, mis on riigi siseturvalisuse ja julgeoleku tagamine, on see proportsionaalne, arvestades ka küsitavaid andmeid. Siseturvalisuse valdkonna ametiasutusse kandideerija tausta kontrollimine on vajalik, et tagada, et ametiasutuse teenistusse, praktikale või teenust osutama saavad ainult need inimesed, kelle taust seda võimaldab, s.t nad ei ole kurjategijad, nad on ausad, sh ei ole nad seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, ega ole ka seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Ilma inimese kohta andmete kogumise ja kontrollimiseta ei ole võimalik eeltoodud asjaolude puudumist tuvastada. 56 PPA-le lisandub aastas umbes 1050 isiku tausta kontrollimine – PÄA kontrollib ca 550, HÄK ca 80, SMIT ca 350 ja SIM ca 70 isikut. 171 Teenistusse kandideerimisel töödeldakse isikuandmeid juba kehtivate seaduste järgi, s.t andmete töötlemise eesmärk on tuvastada, kas isiku taust vastab ametikohale kehtestatud nõuetele. Muudatuse järgi jääb eesmärk samaks, juurde tuleb grupp inimesi, kelle tausta samal eesmärgil samuti edaspidi kontrollitakse. Eelnõu kohaselt küsitakse teatud ametikohtadele kandideerimisel isikult ankeedi täitmist. Ankeedis küsitakse ainult neid andmeid, mis on vajaliku ametikohale sobivuse hindamiseks. Kehtivate seaduste kohaselt küsitakse politsei- või päästeteenistusse kandideerijatelet isikuankeedis järgmisi andmeid: 1) isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, emakeel, tegelik elukoht, isikut tõendav dokument, sidevahendid, varem kasutatud nimed); 2) perekondlikud ja tutvussidemed (sugulased ja hõimlased, kaks lähimat tuttavat); 3) hariduskäik; 4) varasem elukäik ja tegevus (varasem töötamine ja kaitseväeteenistus); 5) täiendav isikuteave (keeleoskus, küsimused välisriigis kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olemise või kriminaalkorras karistatuse kohta, distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastamise kohta ning pensioni, töötasu või muu regulaarse tasu saamise kohta riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni). Kehtivates isikuankeetides küsitud andmete kohta võib öelda, et andmete küsimine on proportsionaalne arvestades küsitud andmete hulka ja laadi ning andmete küsimise eesmärki, milleks on riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamine, kuna siseturvalisuse tagamisega tegeleva ametiasutuse teenistusse võetakse ainult laitmatu taustaga inimesed. Isikutelt, kelle tausta hakatakse kontrollima pärast seadusmuudatuste jõustumist, ei küsita kindlasti rohkem andmeid, kui politsei- või päästeteenistusse kandideerijatelt, seetõttu on ka neilt andmete küsimine proportsionaalne. Muudatuste järgi ei töödelda eriliiki isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Isikuankeedis esitab inimene oma andmed ise. Juhul, kui isikuankeedi esitamist ei nõuta, võib taustakontrolli tegev PPA ametnik teha järgmist: 1) pöörduda riigi või KOV-i üksuse asutuste, samuti füüsiliste või juriidiliste isikute poole, et pärida neilt kontrollitava isiku isikuandmeid; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et a) selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning b) vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, KOV-i või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele mõeldud või avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Ametiasutusse teenistusse, praktikale või teenust osutama kandideeriva isiku andmeid töötlevad ainult need isikud, kes kontrollivad esitatud andmete õigust või kandideerija tausta registrist, mille kasutamise õigus kontrollijal on. Isikuandmeid sisaldavad registrid 172 on üles ehitatud nii, et on võimalik tuvastada andmete töötlemise õiguse kuritarvitamine ja selle eest on ette nähtud ka sanktsioonid. Inimene saab oma andmete töötlemisest teada seadusest, kus on sätestatud, et Siseministeeriumisse ja tema valitsemisala asutusse teenistusse, praktikale või teenuseosutajaks kandideerimisel on ametiasutusel õigus kontrollida kandideerija andmeid. Tavaliselt teavitab andmete kogumisest kandideerijat ka värbaja ning kandideerija saab andmete kogumisest teada ka siis, kui ta ise isikuankeedi täidab. Isikuankeet esitatakse ja säilitatakse elektrooniliselt ning neile ligipääs on ainult isikutel, kellel on selleks õigus, s.t inimesed, kes tegelevad kandideerija andmete kontrollimisega. Kogutud andmeid kolmandatele isikutele ei väljastata. Kuna muudatustega sätestatakse, milliseid andmeid ja millises ulatuses võib ametiasutus ametniku, töötaja, praktikandi või teenuse osutaja tausta kontrollimisel töödelda, on isikul juba enne ametiasutusse kandideerimist võimalik hinnata, kas ta sobib ametiasutuse teenistusse, praktikale või teenust osutama. See tagab kandideerijale õigusselguse ja lihtsustab ametiasutusse kandideerimise otsustamist. Muudatuse järgi kontrollitakse nende isikute tausta, kes pärast seadusmuudatust Siseministeeriumisse või tema valitsusasutusse või tema hallatavasse asutusse teenistusse, praktikale või teenuseosutajaks kandideerivad. Juba teenistuses olevate ametnike ja töötajate tausta on lubatud kontrollida ainult juhul, kui Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud isiku kohta ilmneb põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse võtmise. Näiteks selgub isiku teenistuses oleku ajal, et teda on kriminaalkorras karistatud või ta võib olla seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ametiasutusele oluline, kuna annab õigusliku aluse ametiasutusse kandideerijate tausta kontrollimiseks, mis omakorda võimaldab vältida ebausaldusväärsete isikute värbamist. Mõju sagedus ja ulatus on väike, arvestades värbamiste sagedust ja värvatavate arvu. 6.1.6. Kehtiva taustakontrolli regulatsiooni muutmine Kavandatavad muudatused Muudatuse kohaselt Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike tausta kontrollimise käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks keelduda isiku vabatahtlikuks võtmisest. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata Sihtrühm Muudatuse sihtrühm vabatahtlikuks päästjaks, vabatahtlikuks merepäästjaks, HÄK-i vabatahtlikuks ja abipolitseinikuks kandideerijad ning PPA, PÄA ja HÄK. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused ei mõjuta vabatahtlikega tegelevate ametiasutuste töökoormust. Vabatahtlikuks kandideerija tausta kontrollitakse ka praegu ja andmete mitte avaldamise 173 sätte lisamine seadustesse ei suurenda ega ka vähenda oluliselt ametiasutuste töökoormust, kui arvestada, et ka praegu ei avaldata teatud juhtudel keeldumise aluseid. Näiteks ei avaldata, et vabatahtlikuks merepäästjaks ei võeta inimest seetõttu, et ta on psüühikahäirega või sõltuvuses narkootilistest ainetest. Õigusaktides on sätestatud välistused, mille puhul ei võeta isikut abipolitseinikuks, vabatahtlikuks merepäästjaks, vabatahtlikuks päästjaks ja HÄK-i vabatahtlikuks. See annab vabatahtlikega tegelevatele ametiasutustele õiguse kontrollida, kas vabatahtlikuks kandideerija sobib vabatahtlikuks, s.t ei esine vabatahtlikuks võtmist välistavaid asjaolusid. Samas ei ole õigusaktides selgelt sätestatud, et kontrolli käigus tuvastatud asjaolud võivad olla aluseks keelduda isiku vabatahtlikuks võtmisest. Muudatusega lisatakse see seadusesse, tagades sellega õigusselguse nii vabatahtlikuks kandideerijatele kui ka ametiasutustele. Sotsiaalne mõju Muudatused võivad puudutada abipolitseinikuks, vabatahtlikuks päästjaks, vabatahtlikuks merepäästjaks või HÄK-i vabatahtlikuks kandideerijate eraelu puutumatust. Samas lubab sellise erisuse tegemist isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatu, mille kohaselt võib piirata määruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda andmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Muudatuse järgi ei avaldata kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Regulatsioon lisatakse seadusesse põhjusel, et andmete avaldamine võib ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut ja vabatahtlikuks kandideerija õigusi, kuna kontrollitakse eriliigilisi andmeid, nagu terviseandmed, teovõime, füüsiline puue vms. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna annab ametiasutustele õiguse vabatahtlikuks kandideerija taustakontrolli käigus tuvastatud asjaolusid mitte avaldada, mis on oluline isiku õiguste tagamise seisukohalt. Mõju sagedus ja ulatus on väike, arvestades vabatahtlikuks kandideerimiste sagedust ja kandideerijate arvu. 6.1.7. Lennureisija broneeringuinfo muudatused Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt muudetakse lennureisija broneeringuinfo andmeid. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on lennureisijad ja lennureisija broneeringuinfo töötlejad. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatusega tagatakse õigusselgus ja korrektsus, kuna muudatuse tulemusel on PPVS kooskõlas PNR direktiiviga. Samuti tagab muudatus ühesuguse tõlgenduse kehtiva viisa andmete kogumise kohta. Sotsiaalne mõju 174 Muudatused ei mõjuta lennureisijaid, kuna nad esitavad ka praegu samasid andmeid. Muudatusega vaid täpsustatakse punktide sõnastust. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus ja sagedus on väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu, mõju on positiivne, kuna muudatustega viiakse seadus kooskõlla direktiiviga. 6.1.8. Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu nimetuse, eesmärgi ja andmekogusse kantavate andmete loetelu muutmine Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt muudetakse riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu nimetust, andmekogu asutamise eesmärki ning täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu. Muudatus mõjutab PPA töökorraldust ja riigi siseturvalisust. Kõiki reageeriva ressursi planeerimise ja haldamise andmeid ning politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimise, operatiivsündmuste taktikalise juhtimise ja nende lahendamise korraldamisega seotud andmeid hakatakse edaspidi haldama ühes infotehnoloogilises keskkonnas. Häirekeskusele saabunud politsei pädevuses oleva teate edasine lahendamine KILP-is avaldab mõju ka Häirekeskusele. Eelnõuga kavandatud muudatus ei mõjuta keskkonda, majandust ega regionaalarengut. Sihtrühm Muudatus avaldab mõju PPA-le ja HÄK-ile. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu nimetuse muutmise, andmekogu asutamise eesmärgi ja andmekogusse kantavate andmete loetelu täpsustamisega tagatakse andmete töötlemise eesmärgipärasus, selgus ja läbipaistvus. Muudatuste järgselt on andmekogu eesmärk selgem ja arusaadavam ning andmekogus töödeldavate andmete täpsustamine võimaldab paremini aru saada andmete töötlemise vajalikkusest. KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageeriv ressurss ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei pädevusse kuuluvad ning politseile saabuvad operatiivteated ja -sündmused, juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist. KILP võimaldab üle minna digitaalsele patrullide planeerimisele ja arvestusele. See tähendab, et kogu patrulli ajal kogutav info on algusest peale digitaalselt töödeldav ja hallatav. Siiani on käsitsi koostatud igal aastal keskmiselt 75 000 patrulllehte, millelt ei ole võimalik andmeid otse töödelda ning töötlemine eeldab andmete digitaliseerimist, mis on väga aeganõudev ja ressursimahukas. KILP-i kasutamine muudab info kogumise ja töötlemise protsessi operatiivseks ja tõhusamaks. KILP loob võimaluse saada ülevaade reaalajas kõikidest PPA hallatavatest sündmustest ja nende andmestikest ning sündmusega seotud ressurssidest. Seni on seda tehtud eraldi igapäevase käsitsi kogutava aruandlusena. KILP-i kasutamise ja arendamisega hoiab PPA kokku ajalist ressurssi sündmuste, ressursside ja teadete käsitsi sisestamise ja aruandluse koostamise osas, mis 175 võimaldab ametnikel tegeleda sündmuse ja pöördumise sisulise lahendamisega. See tõhustab PPA tööd. Lisaks võimaldab KILP automatiseerida statistiliste aruannete koostamise ja lisaks ametnike tegeliku tööaja arvestuse. Igapäevase tööülesannete planeerimise, statistika kogumise ja edastamise, tegeliku tööaja sisestamise ja operatiivinfo töötlemise protsesside digitaliseerimisega, hoiab PPA kokku hinnanguliselt 240 töötundi päevas.. Edaspidi on tegevus automatiseeritud ja PPA ametnikud saavad keskenduda sisulisele tööle. KILP-i kasutamisega kogu politsei reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks ning politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteatete ja – sündmusete lahendamiseks, vähendame andmete dubleerimist. KILP võimaldab andmeid operatiivselt kasutada ning PPA-l on edaspidi reaalajas ülevaade olukorrast, sündmuste lahendamisest ja ressurssidest. KILP kasutamisega on andmestik koondunud ühte süsteemi, mis võimaldab teha paremaid juhtimisotsuseid. Samuti ühtlustuvad tööprotsessid ja paraneb andmekvaliteet. See kõik võimaldab PPA-l paremini planeerida oma tööd ja töötada tõhusamalt selleks, et Eesti oleks turvaline. Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb inimeste kindlus- ja turvatunne. Häirekeskust puudutab muudatus seetõttu, et PPA kasutab Häirekeskusest saabunud politsei pädevuses oleva teate edasiseks lahendamiseks KILP-i ja edastab edaspidi sündmuse lahendamise tulemuse KILP kaudu HKSOS-i tagasi. Reaalajas ressursside, operatiivinfo ja sündmuse tervikülevaade muudab politsei operatiivinfo haldamine kiiremaks ja tõhusamaks. Mõju riigi julgeolekule Kavandatav muudatus avaldab mõju sise- ja piiriturvalisusele. KILP-iga on loodud võimekus seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus, ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning piiriülest kuritegevust. Kuna KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageeriv ressurss ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei pädevusse kuuluvad ning politseile saabuvad operatiivteated ja -sündmused, juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist, saavutatakse tõhusa teabehanke ja andmeanalüüsi võimekusega siseturvalisus ja piirijulgeolek. KILP võimaldab andmeid operatiivselt kasutada ning PPA-l on edaspidi reaalajas ülevaade olukorrast, sündmuste lahendamisest ja ressurssidest. KILP-i arendamisega tekib erinevatel juhtimistasanditel politsei sündmuste lahendamise ülevaade ja see tõhustab politsei tööd. Mõju ulatus on keskmine, sest KILP-i kasutamine kogu PPA vaates vähendab PPA halduskoormust KILP võimaldab digitaalset patrullide planeerimist ja arvestust. KILP-i kasutamine muudab info kogumise ja töötlemise protsessi operatiivseks. Mõju sagedus ja sihtrühma suurus on väikesed, sest muudatus puudutab PPA-d. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna eelduslikult muutub PPA reageeriva ressursi planeerimine ja haldamine ning politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete lahendamine tõhusamaks. Mõju isikuandmete töötlemisele 176 Valdavalt on tegemist teenistusalaselt vajadusega töödelda PPA teenistujate andmeid. Samas opertiivteadete ja –sündmuste korral töödeldakse ka füüsiliste isikute andmeid EL andmekaitse üldmääruse tähenduses. Töödeldakse üksnes nende füüsiliste isikute andmeid, kes on selle sündmusega seotud. Vastav töötlemine toimub selles osas ka praegu ning eelnõuga ei kaasne muudatusi isikuandmete töötlemisele. 6.1.9. Politseiteenistuse staaži arvestamise aluste täiendamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi loetakse politseiteenistuse staaži hulka ka teenistusaeg RAM-i RAB-ist teise asutusse politseilist ettevalmistust eeldavale ametikohale roteerumisel. Muudatuse sihtrühm Muudatus võib puudutada umbes 20 politseiametnikku, kes alates 1. jaanuarist 2021. aastal viidi PPA RAB-ist tähtajatult üle RAM-i RAB-i. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võib mõjutada positiivselt ametiasutuste koostööd, kuna see tagab tähtajaliselt ühest asutusest teise liikuvale ametnikule sotsiaalsed tagatised, mis soodustavad tähtajalist liikumist. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab PPA-st RAM-i RAB-i üleviidud politseiametnikele õiguspärase ootuse põhimõttest kinnipidamise. Lisaks sellele, et RAB-i üleviimisega ei muudetud PPA teenistuses olevate politseiametnike teenistustingimusi, ülesandeid, õiguseid (sh politseipensioni saamise õigus) ega kohustusi, on politseiametnikel ka õiguspärane ootus, et kui riigil on vaja teha ümberkorraldusi, siis sellele vaatamata säilivad neil need õigused, mida on neile lubatud. „Õiguskindluse põhimõte tuleneb PS-i §-st 10 ning kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).” (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23.). Muudatusega tagatakse üleviidud politseiametnikele politseiteenistuse staaži arvestamine samadel alustel, kui neil oleks olnud siis, kui neid ei oleks RAM-i RAB-i üle viidud. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus ja sagedus on väike, kuid see on positiivne endistele politseiametnikele, kellel on õiguspärane ootus, et nende üleviimisel ühest ametiasutusest teise säilivad nende sotsiaalsed tagatised. 6.1.10. Distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ühtlustamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi kohaldatakse politseiametnikele edaspidi ATS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on politseiametnikud. Kaasnev mõju 177 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kuna PPVS-i ja ATS-i distsiplinaarmenetluse regulatsioonides ei ole põhimõttelisi erinevusi, siis ei too see PPA-le kaasa töökorralduse muudatusi, lisategevusi ega täiendavat kulu. Sotsiaalne mõju Muudatused tagavad regulatsioonide ühtsuse, mis omakorda tagab, et distsipliinirikkumise korral on nii politseiametnike kui ka teiste ametnike kohta tehtav menetlus samasugune. Ka on ühe regulatsiooni kasutamine õigusselgem, sest kahe erineva regulatsiooni kehtestamine võib tekitada küsimusi, mis on kahe regulatsiooni vahe ja kas ametnikke võidakse kohelda ebavõrdselt. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus ja sagedus on väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu, mõju on positiivne avalike teenistujate regulatsioonide ühtlustamise seisukohalt. 6.1.11. Politseiametnike puhkusearvestuse muutmine Kavandatavad muudatused Muudatusega kaotatakse põhjendamatu erisus politseiametnike puhkusearvestuses roteerumise korral teise asutusse ning viiakse see samadele alustele teiste avalike teenistujate puhkusearvestusega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on politseiametnikud ning PPA ja ametiasutused, kuhu politseiametnikud roteeruvad. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatuse tagajärjel ei pea ametiasutused oma tööd ümber korraldama, kuid vähesel määral võib väheneda PPA ja RTK töökoormus, sest enam ei ole vaja välja maksta kasutamata puhkuse hüvitis. Ka võib muudatus mõjutada ametiasutust, kuhu politseiametnik roteerub juhul, kui roteerunud politseiametnik soovib politseiteenistuses kasutamata puhkust kasutada vastuvõtvas asutuses. Sel juhul peab vastuvõttev asutus ajutiselt oma tööd ümber korraldama, et täidetud oleksid ka puhkusel oleva ametniku ülesanded. Sotsiaalne mõju Muudatused võimaldavad teise asutusse roteerunud politseiametnikul kasutada politseiteenistuses välja teenitud, kuid kasutamata puhkust. See omakorda mõjutab tema töövõimet ja tervist. Puhkus on ette nähtud teenistuja töövõime ja tervise säilitamiseks ning kui ta seda kasutada ei saa, võib suureneda stress või halveneda tervis, millest tingituna väheneb töö kvaliteet. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna vähendab ametiisikute koormust ja bürokraatiat ning tagab politseiametnikele puhkuse ka teise asutusse roteerumisel. Mõju ulatus ja sagedus on harvad, arvestades roteeruvate politseiametnike ja roteerumiste arvu. 6.1.12. Politseiametnikele toitlustuse tagamine ressursimahuka sündmuse lahendamisel 178 Kavandatav muudatus Muudatuse järgi tagatakse politseiametnikele ja teistele kaasatud isikutele ressursimahukate sündmuste või kriiside lahendamise ajal PPA poolt tasuta toitlustamine. Muudatusega kaasneb ka teine muudatus, mille järgi ei maksustata päästeteenistujatele ja politseiametnikele tagatava toidu maksumust tulu- ega sotsiaalmaksuga. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA politseiametnikud, ametnikud, töötajad ja politsei ressursimahukate ülesannete täitmisesse kaasatud isikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus mõjutab positiivselt PPA töökorraldust, kuna tagab ressursimahukate sündmuste ja kriisiolukordade lahendamisel katkematu politsei ülesannete täitmise. See omakorda tagab PPA-le pandud ülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise. Tulu- ja sotsiaalmaksuvabastuse sätestamine seadustes hoiab kokku PPA raha, mida saab kasutada muude vajalikema kulutuste (näiteks tehnika või isikukaitsevahendid) eest maksmiseks. Sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab positiivselt politseinikke ja teisi ressursimahukate sündmuste lahendamisesse kaasatud isikuid, kellele tagatakse tasuta toit juhuks, kui neil ei ole võimalik teenistusülesande täitmise kohast söömise ajaks lahkuda. Toit on inimesele vajalik iga päev ja õigel ajal söömine aitab politseinikul paremini oma ülesandeid täita, tagades samas ka hea tervise ja heaolu. Mõju riigi julgeolekule Muudatus mõjutab Eesti elanike turvatunnet, kuna see annab võimaluse toitlustada politseiametnikke ja teisi isikuid ressursimahukate sündmuste ja kriisiolukordade lahendamisel, mis omakorda tagab sündmuse katkematu lahendamise. Näiteks võimaldab sündmuse lahendamise kohas otsida kadunud isikut ilma vaheaegadeta, see võib kiirendada inimese leidmist. Samuti tagab toitlustuse tagamine katkematu tegevuse näiteks massiliste piiririkkumiste lõpetamisel, mis kiirendab kriitilise olukorra lahendamist, tagades samas riigi julgeoleku. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt, kuna võimaldab kriitilistes olukordades politsei ülesannete katkematu täitmise. Mõju ulatus ja sagedus on väike, arvestades, et alates 2007. aastast on kahel korral olnud sellised olukorrad, kus on vaja politsei ülesannetesse kaasata tavapärasest rohkem politseiametnikke (nn pronksiöö ja 2020. aastal alanud COVID-19 kriis). Lisaks tagatakse toitlustamine nendel sündmustel, mis ei nõua nii suurt ressurssi, näiteks kadunud inimese otsimine. Nende ülesannete täitmisel ei osale nii palju politseinikke kui pronksiöö või COVID-19 kriisi lahendamisel. 6.1.13. Teenistuse erisused ja kadettide kaasamine teatud olukordades Kavandatav muudatus Muudatuse järgi luuakse võimalus kohaldada teatud olukordades politseiametnikule summeeritud tööaega ilma tema nõusolekuta ja kaasata päästeasutuse tegevusse SKA päästekolledži kadette. 179 Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA ja PÄA peadirektor, politseiametnikud ja SKA päästekolledži kadetid. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus mõjutab positiivselt PPA ja päästeasutuste töökorraldust, kuna tagab erakorraliste olukordade ajal PPA-le ja päästeasutustele vajaliku tööjõu. See omakorda tagab asutustele neile pandud ülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise. Sotsiaalne mõju Tavapärasest erineva tööaja kehtestamine võib mõjutada politseiametnike pere- ja eraelu. Kui suuremat tööjõudu vajava sündmuse lahendamine ei ole võimalik tavapärast tööaega kohaldades, on proportsionaalne, kui asutus kehtestab sündmuse lahendamise ajaks tavapärasest erineva tööaja, kui muude meetmetega ei ole võimalik vajaminevat tööjõudu suurendada. Muudatused ei piira ülemäära ametnike ja töötajate õigusi, kui eriolukorda ei ole võimalik vähemate meetmetega lahendada. Teatud juhtudel peab ametiasutus tagama ööpäevaringse ja tavapärasest erineva teenistuses olemise aja, mida tavaolukorras ei ole vaja. Mõju riigi julgeolekule Muudatus mõjutab Eesti elanike turvatunnet, kuna see annab võimaluse teatud sündmuste korral kaasata päästetegevusse kadette ja tagab politseiteenistuse paindlikumaks muutmisega politsei katkematu toimimise. Kuigi selliseid juhtumeid, mille lahendamisse oleks vaja kaasata kadette või muuta politseinike tööajakorraldust, ei esine sageli, annab see inimestele turvatunde, kuna selline võimalus on olemas. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt, kuna võimaldab kriitilistes olukordades kaasata suuremal hulgal teenistujaid. Mõju ulatus ja sagedus on väike, arvestades, et alates 2007. aastast on kahel korral olnud vaja kehtestada teenistujatele tavapärasest erinev tööaeg või kaasata kadette. 6.1.14. Kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava politseiteenistusest vabastamise erisuse kehtestamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi kehtestatakse võimalus kriminaalmenetluses kahtlustatava politseiametniku teenistuses jätkamiseks või teenistusest kõrvaldamiseks. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA peadirektor, kriminaalmenetluses kahtlustatav politseiametnik ja tema perekond. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võib vähesel määral suurendada PPA töökoormust, kuna kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava teenistuses jätkamise otsus on kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada. Kehtiva korra järgi ei saa asutus kaaluda, kas politseiametnik saab teenistuses jätkata, vaid vormistatakse tema teenistusest vabastamine. Teisest küljest annab see asutusele võimaluse jätkata ka ajal, kui politseiametnik on kriminaalmenetluse all, oma 180 tavapärase töökorraldusega. See tähendab, et asutus ei pea hakkama otsima teenistusest vabastatud politseiametniku asemel uut teenistujat. Sotsiaalne mõju Muudatus arvestab põhiseadusest tulenevat põhimõtet, et isik ei ole süüdi, kuni teda ei ole süüdi tunnistatud. Vaieldamatult on põhjendatud, et politseiametnikele on kehtestatud rangemad nõudmised, sh laitmatu taust. Samas võib esineda juhtumeid, kui kuriteos kahtlustatav politseiametnik ei ole kuritegu tegelikult toime pannud, aga ta on teenistusest juba vabastatud, jättes ta ilma sotsiaalsetest tagatistest ja teatud juhtudel ka raskendades uue töökoha leidmist. Majanduslik mõju Muudatus tagab kriminaalmenetluses kahtlustatavale politseiametnikule sissetuleku ka kriminaalmenetluse ajal. Kehtiva korra järgi tuleb ta politseiteenistusest vabastada, mis tähendab, et tal kaob igakuine sissetulek palga näol. Kui politseiametnik kaotab oma töö ja sotsiaalsed tagatised (palk, ravikindlustus jms), mõjutab see ka tema perekonnaliikmeid, kes võivad täielikult või osaliselt sõltuda tema sissetulekust. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna võimaldab politseiametnikul jätkata teenistust, kui ta ei ole veel kriminaalkorras süüdi tunnistatud, tagades sellega endale ja oma perekonnale sissetuleku. Muudatuse sagedus ja ulatus on väike, kuna politseiametnikke süüdistatakse või kahtlustatakse kriminaalkuriteos harva. 6.1.15. Vabatahtliku staatusest vabastamise regulatsiooni loomine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi sätestatakse vabatahtlike tegevust reguleerivates seadustes selge õiguslik alus vabatahtliku staatuse vabastamiseks. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad, HÄK-i vabatahtlikud, abipolitseinikud, PPA ja PÄA. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus annab ametiasutustele selge õigusliku aluse, kuidas toimida vabatahtliku staatusest vabastamisel. Kuna praegu sellist selget alust ei ole, siis on vabatahtlike tegevust koordineerivatel ametiasutustel vabatahtlike vabastamisel erinev praktika, mis on teatud juhtudel toonud kaasa ka vaidlusi, mida muudatus võimaldab tulevikus vältida. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab vabatahtlike võrdse ja sarnase kohtlemise, kuna nende vabastamisel vabatahtliku staatusest kohaldatakse kõigile sarnast menetlust sarnastel alustel. Kuna haldusmenetlusele on kehtestatud kindlad reeglid, mida tuleb järgida, siis suurendab see ühtse halduspraktika tekkimist ja vähendab eeldatavasti kohtukaebuste esitamist. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna annab vabatahtlike tegevust koordineerivatele asutustele selge aluse vabatahtliku vabastamiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis takistaksid vabatahtliku jätkamist 181 vabatahtlikus tegevuses. Muudatuse ulatus ja mõju on väike, arvestades juhtumeid, kus vabatahtlik on vaja vabatahtliku staatusest vabastada loodava regulatsiooni alusel. 6.1.16. Ametikohtade tähtajaliseks muutmine Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt kehtestatakse PPA, PÄA, HÄK-i ja KAPO peadirektori asetäitjate ametikohtadele viieaastane teenistustähtaeg ning võimalus peadirektori asetäitja vabastamiseks peadirektoriga koostöö mittelaabumise tõttu. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA, PÄA, HÄK-i ja KAPO peadirektori asetäitja, PPA, PÄA, HÄK-i ja KAPO peadirektor, PÄA keskuse juht, siseminister ja personalitöötajad. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võib peadirektori asetäitja teenistustähtaja saabumisel suurendada seoses vabaneva ametikoha täitmisega korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust. Praegu on PPA ja KAPO peadirektoril kolm asetäitjat, PÄA peadirektoril kaks asetäitjat ja HÄK-i peadirektoril üks asetäitja. Kui saabub kõigi nende viieaastase teenistustähtaja lõpp, on kokku vaja korraldada üheksa konkurssi. See suurendaks ajutiselt ka ametite personalitöötajate töökoormust. Samas kui peadirektori asetäitja ametikoht on politseiametniku või päästeteenistuja ametikoht, võib peadirektori asetäitja nimetada ametikohale ka konkursita. Lisaks suureneb vähesel määral siseministri töökoormus, kes peadirektori asetäitjad ametikohale nimetab. Majanduslik mõju Muudatus võib mõjutada peadirektori asetäitjate leibkondade toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna viieaastase teenistustähtaja saabumisel võivad nad ilma jääda sissetulekust, millega nad on arvestanud pikemaks ajaks. Samas on peadirektori asetäitjatel aega plaanida oma tööd ja tegevust viis aastat, mis peaks olema ka Riigikohtu hinnangul mõistlik aeg. Samuti tuleb arvesse võtta, et peale teenistustähtaja saabumist on peadirektori asetäitjal õigus töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitisele, mida olenevalt staaži pikkusest makstakse 180–360 kalendripäeva. Selle aja jooksul on võimalik otsida uut töökohta ning töökoha otsimise ajaks on tagatud ka piisav sissetulek. Sotsiaalne mõju Peadirektori asetäitjale hüvitise maksmine tema ennetähtaegsel teenistusest vabastamisel, kui tema koostöö peadirektoriga ei laabu, tagab talle ja tema ülalpeetavatele sissetuleku. See omakorda tagab peadirektorile ja tema ülalpeetavatele igapäevast kulude tasumise ja pikaajaliste kohustuste täitmise võimaluse. Kuna politseiametnikel on õigus eripensionile, siis võiks teenistustähtaja möödumisel politseiteenistusest vabastamine mõjutada eripensioni saamist. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist politseiametniku eripension kaotatakse, kuid see jääb kehtima enne seadusmuudatust kehtinud tingimustel kõigile, kes 2020. aasta 1. jaanuaril on politseiteenistuses. Kuna kõnesolev seadusmuudatus võimaldab peadirektori asetäitjal töötada oma ametikohal kuni 2023. aasta 31. detsembrini, säilib tal õigus eripensionile ning muudatus ei mõjuta eripensioni saamist. PPA koosseisus on praegu 5570 182 teenistuskohta, millest politseiametniku ametikohti on 4283. Teenistustähtaja saabumisel on peadirektori asetäitjal suur võimalus jätkata muul ametikohal politseis. Kuna muudatusega kehtestatakse ka viieaastane üleminekuaeg ametis olevatele asetäitjatele, tagab see õiguskindluse põhimõtte, mis muuhulgas tähendab, et õiguslike muudatuste tegemiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.57 Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid võib olla negatiivne peadirektori asetäitjatele. Samas kaaluvad võimaliku negatiivse mõju üle muudatuse põhjendused. Muudatuse ulatus ja mõju on väike, kuna puudutab üheksat inimest viieaastase tähtaja saabumisel. 6.1.17. Julgeolekuasutuste teenistusküsimuste muudatused Kavandatav muudatus 1 Muudatuste järgi ühtlustatakse julgeolekuasutuste ametnike roteerumise tähtajad ATS-i alusel roteerumise tähtaegadega ja kehtestatakse puhkusearvestuse erisus ametniku roteerumisel teise asutusse. Sihtrühm VLA, KAPO ja asutuste ametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Roteerumise muudatus võimaldab ametnike vabamat liikumist, vähendab halduskoormust ja tagab õigusselguse. Nii julgeolekuasutuste ametnike kui teiste ametnike roteerimise tähtaja regulatsioon peaks kogu riigis olema sarnane ning erineva tähtaja kehtestamine ei ole praegu enam vajalik, kuna ATS-i regulatsioon annab võimaluse asutustel oma tööd paindlikult korraldada. Muudetava sätte JAS-i lisamise ajal kehtis 1995. aastal jõustunud ATS, mis ametniku tähtajalist üleviimist ei reguleerinud, kuid 1. aprillil 2013. aastal jõustunud ATS-is on ametnike tähtajaline üleviimine, sh üleviimise tähtaeg ja tähtaja pikendamine, põhjalikult reguleeritud, seetõttu puudub vajadus reguleerida seda JAS-is. Roteeruva politseiametniku puhkusearvestuse kohta erisuse kehtestamine annab julgeolekuasutusele võimaluse saata julgeolekuasutuse ametnik teise asutusse ja võtta julgeolekuasutusse teenistusse tagasi samadel alustel. Kehtiv regulatsioon, kus julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse roteerumisel teenistusest ja talle makstakse lõpparve, tekitab julgeolekuasutusele probleeme, kui julgeolekuasutuse ametnik tagasi roteerub. Teise ametiasutusse läheb julgeolekuasutuse ametnik ilma kasutamata puhkusepäevade jäägita, kuid tagasi võib tulla näiteks 35-päevase puhkusejäägiga, mida ta soovib kasutada julgeolekuasutuses. See aga tähendab seda, et ametnik on pika aja vältel teenistusülesannete täitmisest eemal ja julgeolekuasutusel on raskendatud teenistusülesannete täitmine. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab ametnike võrdse kohtlemise ja julgeolekuasutustele pandud ülesannete täitmise. Muudatuse ulatus, sagedus ja mõju on väike, kuna juhtumeid, mida muudatus reguleerib on harva ja see puudutab väheseid ametnikke. 57 Riigikohtu 02.12.2004 lahend 3-4-1-20-04 183 Kavandatav muudatus 2 Muudatuste järgi kehtestatakse julgeolekuasutuse ametnikele ja töötajatele kehalise ettevalmistuse nõuded, tervisenõuded ning nende kontrollimise kord. Sihtrühm I Muudatuse sihtrühm on VLA ja KAPO töötajad ja ametnikud. Sihtrühma suurus on väike, sest julgeolekuasutuse töötajad ja ametnikud moodustavad avaliku teenistuse töö- ja ametikohtadest väga väikese osa. Täpne asjassepuutuvate teenistuskohtade arv on riigisaladus. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Julgeolekuasutuse ametnikele selgelt läbimõeldud kehalise ettevalmistuse nõuete ja tervisenõuete kehtestamine ning nende kontrollimise kord võimaldavad senisest täpsemalt tuvastada sihtrühma terviseriske ning tõhusamalt ennetada või õigel ajal avastada nendest tulenevaid tervisehäireid. Mõju riigi julgeolekule Tervisenõuete ja kehalise ettevalmistuse nõuete täpsustamine võimaldab täita julgeolekuasutuses teenistusülesandeid üksnes neil isikutel, kelle vaimne ja füüsiline tervis seda võimaldab. Sellel omakorda on positiivne mõju julgeolekuasutuse põhiülesannete täitmise tulemuslikkusele. Ühtlasi väheneb võimalus, et julgeolekuasutuse ametnik või töötaja on ohtlik endale, teistele isikutele, varale või laiemalt riigile. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Tervisenõuete ja kehalise ettevalmistuse nõuete täpsustamine võib vähendada julgeolekuasutuse vabadele ametikohtadele sobivate kandidaatide hulka. See omakorda võib pikendada vabade ametikohtade täitmise protsessi. Samuti toob tervisenõuete täpsustamine kaasa senisest detailsema ja sagedasema tervisekontrolli, millest tekkiv lisakulu tuleb katta julgeolekuasutusele riigieelarves planeeritud vahenditest. Sihtrühm II Muudatuse sihtrühm on arstid ja muud tervishoiuteenuse osutajad, kellega julgeolekuasutus sõlmib lepingu tervisekontrolli tegemiseks. Sihtrühma suurus on väike, sest kontrollitavate isikute arv on väike ning ka leping sõlmitakse üksnes ühe või mõne tervishoiuteenuse osutajaga. Mõju majandusele Tervisenõuete täpsustamine ja nende kontrolli korra kehtestamine tekitab lisakoormust nendele tervishoiuteenuse osutajatele, kellega sõlmitakse leping tervisekontrolli teenuse osutamiseks. Nende osutatav tervisekontrolli teenus on tasustatav, seetõttu suurendab muudatus sihtrühma kuuluvate isikute käivet. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna võimaldab senisest paremini tagada julgeolekuasutuste ülesannete kvaliteetse täitmise. Muudatuse ulatus, sagedus ja mõju on väike, kuna juhtumeid, mida muudatus reguleerib on harva ja see puudutab väheseid töötajaid, ametnikke ning tervishoiuteenuse osutajaid. 184 6.1.18. Päästeteenistujate vanaduspensioni oote toetuse ja vanadusepensioni suurenduse säilitamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi säilitatakse päästeteenistujatele vanaduspensioni suurendamise ja oote toetuse regulatsioonid, mis kaotavad kehtivuse alates 1. märtsist 2023. aastal. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PÄA, HÄK, SKA ja päästeteenistujad, s.t nii päästjad kui ka päästeametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus ei mõjuta päästeasutuste töökoormust, kuna ka praegu väljastavad päästeasutused pensionile jäävatele päästeteenistujatele tõendeid teenistusstaaži kohta esitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Muudatus mõjutab aga PÄA ja riigi eelarvet, kuna muudatused nõuavad raha. Vanaduspensioni oote toetust makstakse PÄA eelarvest, vanaduspensioni suurendust riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab juba enne pensionile jäämist sissetuleku sellele päästeteenistujale, kes ei ole enam võimeline päästetööd tegema, ning võimaldab vanaduspensionil oleval päästeteenistujal hoolitseda oma tervise eest, mis võib tervistkahjustava töö tõttu olla kehvem, kui teiste kutsealade töötajatel. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on positiivne ja oluline päästeteenistujatele, kellele tagatakse sotsiaalsed tagatised juhuks, kui nad ei ole enam võimelised oma teenistusülesandeid täitma. 6.1.19. Vangla direktori teenistuses lahkumise hüvitise kaotamine Kavandatav muudatus Kehtiva seaduse järgi makstakse teenistusest lahkuvale vangla direktorile teenistustähtaja saabumisel hüvitist kuue kuu palga ulatuses. Muudatuse järgi kaotatakse selline erisus. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vangla direktorid. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Muudatus tagab avalike teenistujate võrdse kohtlemise, kuna teistelt riigiteenistujatelt (näiteks maavanemad) on teenistustähtaja saabumise hüvitis kaotatud, välja arvatud kantsler, kelle puhul on hüvitis õigustatud, kuna tema vabastamine võib sõltuda ministrist, mitte tähtaja saabumisest. Majanduslik mõju Muudatuse rakendamisel ei ole vangla direktoril enam õigust saada teenistusest lahkumisel teenistustähtaja saabumise tõttu hüvitist kuue kuu palga ulatuses, mis tähendab, et muudatus võib riivata vangla direktori omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuid arvestades muudatuse eesmärki on riive õigustatud. 185 Muudatuse üks eesmärk on riigi raha kokkuhoidmine ja teine eesmärk avalike teenistujate võrdne kohtlemine. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja on positiivne teistele avalikele teenistujatele, kuid võib olla negatiivne vangla direktoritele. Samas kaaluvad võimaliku negatiivse mõju üle muudatuse põhjendused. Muudatuse ulatus ja mõju on väike, kuna puudutab kolme inimest viieaastase tähtaja saabumisel. 6.1.20. Eriteenistuste ühtlustamine üldise avaliku teenistusega Kavandatavad muudatused Muudatuste järgi jäetakse eriseadustest välja sätted, mida reguleerib ka ATS. Eriseadustest jäetakse välja puuduva ametniku asendamise, distsiplinaarmenetluse ja koondamise sätted. Eriseadustesse jäetakse ainult teenistuste eripärast tulenevad erisused, näiteks politseiametniku ametikohale nimetamise ja teenistuslehe erisused. Sihtrühm Muudatuste sihtrühm on eriteenistujad ja ametiasutused. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ATS-i osaline dubleerimine eriseadustes tekitab ebaselgust ametiasutuses menetluste läbiviimisel ja segadust, millisel juhul ja millises ulatuses kuulub kohaldamisele eriseadus ja millisel juhul ja millises ulatuses ATS. Kuna muudatustega jäetakse eriseadustest ATS- i dubleerivad regulatsioonid välja, tagab see ametiasutustele õigusselguse millist seadust kohaldada, tagades samas ka eriteenistujate ja ametnike võrdse ja samasuguse kohtlemise. Sotsiaalne mõju Muudatused tagavad õigusselguse ka teenistujatele, kellel on edaspidi selgus, et nende suhtes kohaldatakse teatud juhtudel ainult ATS-i. Kehtivate õigusaktide järgi on see ebaselge ja võib eriseadustes ATS-i osalise dubleerimise korral tekitada tunde, et küsimus on reguleeritud eriseaduses ja ATS-i sel juhtumil ei kohaldata, kuigi tegelikult see nii ei ole. Koondamishüvitiste vastavusse viimine ATS-i põhimõtetega vähendab pikema staažiga eriteenistujate koondamishüvitiste suurust. Samas on kõigile koondatud eriteenistujatele sarnaselt teiste ametnike ja töötajatega ette nähtud töötuskindlustushüvitis, mis tagab koondatule ja tema perekonnale piisava sissetuleku. Teisest küljest tagab muudatus kõigi teenistujate, sh eriteenistujate võrdse kohtlemise, vähendab riigi kulusid ning soodustab ametiasutuse töökorralduse muudatusi ja koondatud eriteenistuja asumist muule ameti- või töökohale. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna lõpetatakse seadustes regulatsioonide dubleerimine, tagades sellega õigusselguse. Muudatuse ulatus ja mõju on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.1.21. Vabatahtlikule esitatavate nõuete muutmine Kavandatav muudatus 186 Muudatuse järgi muudetakse vabatahtlikuks saamise eeldust. Kehtiva seaduse järgi ei või vabatahtlikuks võtta psüühikahäirega inimest, muudatuse järgi ei või vabatahtlikuks päästjaks võtta raskekujulise psüühikahäirega inimest. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja abipolitseinikud. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Muudatus suurendab ka nende isikute, kellel võib esineda väiksemaid psüühilisi probleeme (kerge depressioon, täpsustamata ärevushäire, öötööst tulenev unehäire jms, mis liigitub psüühikahäireks), vabatahtlikuks kandideerimise võimalust. Samuti viiakse nõue vastavusse Sotsiaalministeeriumi kui tervisevaldkonna eest vastutava ministeeriumi soovitusega. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on selline üldistus vaimse tervise seisukohalt vale, eksitav ja isegi kahju tekitav. Mõju riigi julgeolekule Muudatusel võib olla positiivne mõju Eesti elanike turvatundele ja siseturvalisusele üldiselt, kuna see võimaldab vabatahtlikuks saama suuremal arvul isikutel. Siseturvalisuse valdkonnas tagavad vabatahtlikud sarnaselt eriteenistujatega inimeste turvalisust ja avalikku korda, osalevad päästetöödel ja teevad muid turvalisuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel. Seega on oluline, kui turvalisuse tagamisse soovib ja saab panustada enam inimesi. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna see suurendab eelduslikult vabatahtlike arvu. Muudatuse ulatus, sagedus ja mõju on väike, arvestades võimalikke juhtumeid, mida muudatus puudutab. 6.1.22. Abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse võimaldamine ja hüvitamine Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt võimaldatakse abipolitseinikele lisapuhkust teatud politsei ülesannete täitmisel osalemiseks. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on abipolitseinikud, abipolitseinike alalised tööandjad ja Eesti elanikud. Kaasnev mõju Mõju majandusele Eelnõu kohaselt on abipolitseinikul õigus saada PPA peadirektori või tema volitatud isiku taotlusel tööandjalt lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva abipolitseiniku ülesannete täitmiseks PPVS §-i 77 lõikes 1 (riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse vajadusel jne) sätestatud juhtudel. Kuivõrd abipolitseinikud moodustavad praegu umbes 0,2% tööhõivest, ei ole nende ajutisel kõrvalejäämisel tööhõivest olulist mõju majandusele tervikuna. Eeltoodu tõttu on mõju ulatus väike, samuti on mõju sagedus väike ja oleneb vajadusest. Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike, kuivõrd olukordi, kui abipolitseinikke on vaja kaasata kriisiaegsete ülesannete täitmiseks, leiab praktikas aset harva. 187 Sotsiaalne mõju Muudatus annab abipolitseinikule kindlustunde, et kui riik vajab teda politsei ülesannete täitmisel, on tal võimalik minna politsei ülesandeid täitma, kartmata et ta sel ajal kaotab oma töö. Kuna selliseid sündmusi, kus abipolitseinik on vaja kaasata politsei ülesannete täitmisesse pikema aja vältel esineb harva, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus mõjutab Eesti elanike turvatunnet, kuna see annab võimaluse teatud sündmuste korral kaasata politseitegevusse abipolitseinikke. Sellisteks sündmusteks on näiteks massilised rahutused, näiteks 2007. aasta pronksiöö, või loodusõnnetus, näiteks 2005. aasta torm Gudrun või 2010. aasta lumetorm Monika. Kuigi selliseid juhtumeid, mille lahendamisse oleks vaja kaasata palju abipolitseinikke, ei pruugi esineda sageli, tekitab inimestele turvatunnet teadmine, et selline võimalus on olemas. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja abipolitseiniku kindlustunde seisukohalt oluline ja positiivne. 6.1.23. Eriteenistujate lisapuhkuse regulatsiooni täpsustamine Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on politseinikud, vanglaametnikud ja päästeteenistujad, PPA, KAPO, vanglateenistus, HÄK, PÄA ja SKA. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus annab ametiasutusele selge aluse kehtestada lisapuhkuse andmise reeglid. Kehtiva õiguse järgi on tegemist kaalutlusotsusega, mis on ametiasutusele koormav ning muudatustega vähendatakse ka ametiasutuse koormust. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab eriteenistujate võrdse kohtlemise lisapuhkuse andmisel, kuna ametite juhid kehtestavad lisapuhkuse andmise ühtsed reeglid, mis kehtivad kõigile ametiasutuse teenistuses olevatele eriteenistujatele. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab eriteenistujatele lisapuhkuse andmise sarnastel alustel. 6.1.24. Politseipensioni saamist välistava asjaolu muutmine Kavandatav muudatus Muudatusega kaotatakse PPVS-st piirang, mille kohaselt ei teki politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigust isikul, kes vabastatakse politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu. Sihtrühm Seaduse muudatused avaldavad mõju politseiametnikele. Kaasnev mõju Mõju majandusele Muudatus võib mõjutada politseiametnike leibkondade kulusid ega tulusid, kuna ka distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud politseiametnikul säilib õigus politseipensionile, s.t tal on võimalik uuesti politseiteenistusse asumisel ja pensioni 188 saamise eelduseks olevate tingimuste täitumisel taotleda politseipensioni määramist. Politseipensioni määramine ja saamine suurendab politseiametniku leibkonna sissetulekuid. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Seadusmuudatus ei mõjuta PPA halduskoormust, kuna politseiametniku vabastamisele distsiplinaarsüüteo eest eelneb ka praegu distsiplinaarmenetlus ja vabastamise haldusakti koostamine ja muude vabastamisega seotud toimingute tegemine. Samuti ei mõjuta muudatus Sotsiaalkindlustusameti töökoormust, kuna juhul, kui isikult võetakse õigus politseipensionile ning seetõttu ei ole vaja seda ka vormistada, siis on isikul õigus muule pensionile (tavaliselt vanaduspension), mille Sotsiaalkindlustusamet peab vormistama. Seadusmuudatusega viiakse PPVS-i politseiametniku väljateenitud aastate pensioni regulatsioon vastavusse põhiseadusega, kuna distsiplinaarsüüteo eest vabastatud isikult politseipensioni õiguse äravõtmine ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab proportsionaalsuse, õigusselguse ja vastavuse kehtiva õigusega, kuna politseiteenistuses olevalt politseipensionärilt ei saa distsiplinaarkaristuse eest politseipensioni ära võtta. 6.1.25. Politseipensioni arvutamise aluspalga täpsustamine Kavandatav muudatus Muudatusega täpsustatakse politseiteenistusest lahkunud teenistujatele politseipensioni arvestamise aluseks oleva palga regulatsiooni. Sihtrühm Seadusmuudatused avaldavad mõju Siseministeeriumi ja Riigikantselei teenistujatele, Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusse üleviidavatele politseiametnikele ning prokuröridele, kellel on säilinud õigus saada politseipensioni. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused tagavad õigusselguse politseiteenistusest lahkunud isikutele politseipensioni arvutamisel aluseks oleva palga osas ning lõpetavad edaspidise sätte vääriti tõlgendamise, millele on Siseministeerium juhtinud nii Sotsiaalkindlustusameti, PPA, prokuratuuri kui ka Justiitsministeeriumi tähelepanu58. Muudatus lihtsustab politseipensioni määramisega tegelevate asutuste tööd, kuna seaduses on selge alus politseipensioni suuruse arvutamiseks. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab politseiametnike ja politseiteenistusest lahkunud, kuid politseipensioni õigusega isikute võrdse kohtlemise. Kuna praegu tõlgendatakse seadust erinevalt, siis on tekkinud olukord, kus näiteks politseipensioni saamise õigusega prokurörile määratakse politseipension prokuröripalga alusel, kuid Siseministeeriumi teenistuses oleva politseipensioni õigusega ametnikule määratakse politseipension politseiametniku ametikoha palga alusel. Viimasel juhul viiakse ministeeriumi ametikoht vastavusse 58 Vt Siseministeeriumi arvamust prokuröri politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga kohta 189 sarnast tööd tegeva politseiametniku ametikohaga ja pensioni määramisel arvestatakse selle ametikoha palgaga. Samas on aga prokuröri põhipalk oluliselt suurem, kui politseiametniku astmepalk ja teenistusastmetasu, mis võetakse politseipensioni arvutamise aluseks. Näiteks on keskmine pensioni arvutamise aluspalk patrullpolitseinikul 1300 eurot ja peadirektori asetäitjal 2377 eurot (astmepalk + ametikoha madalaima teenistusastme tasu), vanemprokuröri, eriasjade prokuröri ja ringkonnaprokuröri ametipalk on 2817,75 eurot (75% peaprokuröri ametipalgast, mis on 3757 eurot, s.o koefitsient 0,85 kõrgemate riigiteenijate kõrgeimast palgamäärast, mis on 5200 eurot). Kuna politseiteenistusest lahkunud politseiametnike ja teenistuses olevate politseiametnike politseipensioni arvutamise alused on erinevad, siis on tekkinud olukord, kus politseiametnike politseipension on väiksem, kui politseiteenistusest lahkunud teenistujatel. See on ebaõiglane teenistuses olevate politseiametnike suhtes. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab politseipensionäride võrdse kohtlemise. Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja sagedus on väiksed, arvestades, et muudatus võib puudutada umbes 10 prokuröri ja 10 mujal teenistuses olevat politseipensioni õigusega isikut. 6.1.22. Politseinike palgasüsteemi ja sellega seonduvalt politseipensioni arvutamise aluspalga muudatused Kavandatav muudatus Muudatusega võetakse politsei palgasüsteemis ametipalga asemel kasutusele põhipalk, mis võetakse edaspidi ka politseipensioni arvutamisel aluseks. Sihtrühm Palgasüsteemi muudatused avaldavad mõju politseiametnikele ning politseipensioni aluspalga muudatused avaldavad mõju politseiametnikele, kellel on õigus politseipensionile. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist politseiteenistusse sisenejatel ei ole politseipensioni saamise õigust. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatustega viiakse politsei palgasüsteem vastavusse üldise avaliku teenistuse palgasüsteemiga, mis tagab palgasüsteemi õigusselguse, lihtsuse ja arusaadavuse. Muudatusega kaasneb riigile lisakulu, kuna lisaks praegu politseipensioni arvutamise aluseks võetavale astmepalgale ja teenistusastmetasule võetakse tulevikus politseipensioni arvutamisel aluseks ka tasandustasu. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab politseiametnike ja teiste eriteenistujate (kaitseväelaste ja prokuröride) võrdsema kohtlemise. Kaitseväeteenistuse rakendamise seaduse järgi on tegevteenistuspensioni suuruse aluseks isiku valikul tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Kaitseministri määruse „Tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade palgaastmestik“ järgi on tegevväelase rahuaja ametikoha palgaastmestiku kõrgeim keskmine määr 4700 eurot, mis võetakse tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise aluseks. Sama palgaastmestiku madalam palgamäär on 4600 eurot ja kõrgem määr 4800 eurot. Tegevväelase rahuaja ametikoha palgaastmestiku madalaim keskmine määr 700 eurot, mis võetakse 190 tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise aluseks. Sama palgaastmestiku madalam palgamäär on 600 eurot ja kõrgem määr 800 eurot. ProkS-i järgi on prokuröri vanaduspensioni suurus 65% tema viimasele ametikohale vastavast või teenistuse viie viimase aasta ametikohtade hulgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, valitud talle soodsaimast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või ProkS-i alusel kehtestatud ametipalgast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat ametipalga suurendust. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab politsei palgasüsteemi lihtsuse ja arusaadavuse ning politseipensionäride võrdse kohtlemise. Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja sagedus on väiksed, arvestades, et muudatus puudutab järgnevatel aastatel 122–190 politseiametnikku. Politseipensioniõiguse tekkimise aasta Politseipensionile minejate arv 2022 190 2023 159 2024 153 2025 122 2026 136 2027 153 2028 157 2029 151 2030 135 2031 122 6.1.23. VAPS-i alusel makstava pensioni erisus päästeteenistujatele Kavandatav muudatus Muudatusega kehtestatakse erisus päästeteenistujatele VAPS-i alusel pensioni maksmiseks. Muudatus võimaldab päästeteenistujal samal ajal jätkata päästeteenistuses ja saada VAP-i. Sihtrühm Seadusmuudatused avaldavad mõju päästeametnikele, kellel täitub 25-aastane teenistusstaaž ja kes kehtiva õiguse kohaselt peaks VAPS-i alusel pensioni saamiseks päästeteenistusest lahkuma. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus mõjutab päästeasutuste ülesandeid ja töökoormust. Kui päästeteenistuja saab jätkata teenistuses ka pärast VAP-i määramist, ei pea PÄA ega HÄK hakkama otsima uusi töötajaid. See vähendab personalitöötajate ja teiste värbamisega seotud teenistujate töökoormust. Samuti mõjutab muudatus päästeasutuste põhiülesannete täitmist. Nendeks on pääste-, otsingu- ja demineerimistöö tegemine, järelevalve tuleohutuse nõuete täitmise üle, tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine, ennetustöö, hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine, hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine ja töötlemine, ohu hindamine ning väljasõidukorralduse andmine PÄA-le ja kiirabi osutajale päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks ning teabe edastamine PPA-le, abi- ja 191 infoteadete menetlemine, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele. Kõigi nende ülesannete täitmine on oluline nii inimestele kui ka riigile. Muudatus tagab päästeasutustele piisavalt töötajaid, et täita inimestele ja riigile olulisi ülesandeid. Sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab päästeteenistujate tööhõivet, s.t nad jätkavad teenistust ka pärast VAP- i määramist. See tähendab, et päästeteenistujal ja tema perekonnal säilib sissetulek töötasu või palga näol. Ka ei ole vaja päästeteenistujal hakata ümber õppima uut eriala, vaid ta saab jätkata õpitud erialal, milles tal on 25-aastane kogemus, oskused ja teadmised. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus suurendab inimeste turvatunnet, sest säilib kindlus, et päästeasutustes jätkavad tööd oma ala asjatundjad ja neid on piisavalt inimeste ja nende vara päästmiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline ja positiivne, kuna tagab päästeteenistujate jätkamise teenistuses ka pärast 25-aastase teenistusstaaži täitumist. See omakorda tagab inimeste turvalisuse ning nende elu ja vara kaitse. 6.1.24. APolS-i muudatused seoses kriisirolliga abipolitseinike kaasamisega Kavandav muudatus Muudatuse järgi sätestatakse APolS-is kriisirolliga abipolitseiniku ülesanded, politsei tegevusse kaasamine, väljaõpe, sotsiaalsed tagatised jms. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on - kriisirolliga abipolitseinikud, kelleks võivad olla näiteks praegused ja endised abipolitseinikud, endised PPA teenistujad, julgeolekuasutuste töötajad, ajateenistuse läbinud isikud, SKA politseiametniku eriala lõpetanud isikud ja teised, kes soovivad abistada PPA-d hädaolukorra lahendamisel. - Eesti elanikkond, sh hajaasustuse elanikud. 2021. aasta alguses oli Eesti rahvaarv 1 330 068. - Ametiasutused ja ettevõtted, kes on kriisirolliga abipolitseinike alalised tööandjad. Kuivõrd kriisirolliga abipolitseinike suurust on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid tööandjaid võib see muudatus tulevikus puudutada. - PPA teenistujad, kes tegelevad kriisirolliga abipolitseinike loomise ja tööshoidmisega (nt väljaõppeinstruktorid, formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja palgaarvestusega tegelevad isikud jne). Mõju valdkond Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõu kriisiolukorras, mil politseiteenuste järele vajadus oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb ka uute abipolitseinike koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba väljatöötatud koolituslahenduste kaudu PPA-s ja SKA-s. Eelnõu soodustab politseitegevuses vabatahtlikuna osalemisel võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks. Samuti tagavad eelnõu muudatused kriisirolliga abipolitseinikule vajalikud sotsiaalsed tagatised. Muudatused tagavad ka abipolitseiniku lähedastele kindluse, et kui isik ei saa 192 eriolukorras PPA tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad õigusselguse nii ametnikule ja töötajale kui ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada ametnikule ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil maksta palka. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena luuakse PPA-sse kriisirolliga abipolitseinikud, et aidata PPA-l kriise efektiivsemalt ja kiiremini lahendada. Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades PPA suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita vajalikke ülesandeid. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema. Mõju majandusele Kui kriisirolliga abipolitseinik viibib väljaõppel või osaleb kriisi lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja, kes on ühtlasi abipolitseinik, on andnud nõusoleku kriisirolli määramiseks ning kes kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse. Eelnõuga ei suurene ettevõtete kulud, ent on vaja senisest enam arvestada töötajate lisapuhkustega, kui need on seotud siseturvalisuse tagamisega. Tööandjad peavad lubama isikutele tasustamata lisapuhkust väljaõppe ajaks kuni 15 päeva aastas. Arvestades, et Eesti kogu tööhõive on u 600 000 inimest ja et kriisirolliga abipolitseinike inimeste koguhulk oleneb mitmest tegurist, võib väljaõppe (arvestades ka täiendõpet) iga-aastane maht lähemal kolmel aastal puudutada kuni 500 inimest aastas, sõltudes edaspidi kriisirolliga abipolitseinike suuruse kujundamise otsustest ja riigieelarvevõimalustest. Mõju riigiasutuste korraldusele Muudatused võivad suurendada PPA palgakorraldusega tegelevate teenistujate töökoormust. PPA teenistujate ülesanne on pidada arvestust kriisirolliga abipolitseinike üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua nende haldamiseks vajalik suutlikkus. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav süsteem lisaressursi rakendamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti keskmine. Uue süsteemi juurutamisel on võimalik, et kriisirolliga abipolitseinike teemadega hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile töökoormust juurde. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna seisukohalt oluline ja positiivne. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõu kohaselt on küll kriisirolliga abipolitseinikel samad õigused (vabastused), mis isikul, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, ent arvestades isikute hulga suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele, sh moodustada sõjaajaüksusi, väheoluline. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, missugustele abipolitseinikele kriisirolli määrata ei saa. Eelnõu kohaselt ei määrata kriisirolli abipolitseinikele, kes on juba riigikaitselisel ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal. Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja julgeolekut tagada. Samuti on mõju majandusele, sh tööhõivele väheoluline. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd selliseid hädaolukordi ehk kriise, kuhu on vaja kaasata kriisirolliga 193 abipolitseinikke, ei juhtu praktikas tihti. Viimati oli selline kriis näiteks 2007. aasta aprillis, mil pronkssõduri teisaldamine tekitas rahutusi. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda juhul, kui PPA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis olulisel määral mõjutab kasumi teenimist. 6.1.25. KalS-i muudatused – Kaitseliidu liikme ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste ühtlustamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi võrdsustatakse Kaitseliidu liikmetele ettenähtud sotsiaalsed tagatised Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalsete tagatistega, kui Kaitseliidu liikmed kaasatakse korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Lisaks ühtlustatakse tagatised nendele Kaitseliidu liikmetele ettenähtud tagatiste osas, kes täidavad teenistuskohustust seoses valves osalemise tõttu või korraldavad noortejuhina õppetegevust. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on Kaitseliidu liikmed, kes kaasatakse Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse, täidavad valves osalemisega seotud teenistuskohustust või korraldavad noortejuhina õppetegevust, samuti nende perekonnaliikmed. Kaasnevad mõjud Sotsiaalne mõju Muudatused tagavad Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmete jaoks võrdse kohtlemise Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikega (abipolitseinike ja vabatahtlike päästjatega), kuna nad täidavad samasugust ülesannet. Praegu on Kaitseliidu liikmed nendega võrreldes erinevalt koheldud, kuna KaLS-is ei ole ette nähtud ajutise töövõime kaotuse korral makstavat hüvitist. Samuti ei ole tagatiste puhul eristatud olukordi, kas vigastada saamine või hukkumine leiab aset korrakaitseorgani ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi või isiku vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Sellest sõltuvalt võivad viimati nimetatud juhtudel vigastada saamise või hukkumise korral Kaitseliidu liikmetele ette nähtud hüvitised olla märgatavalt väiksemad kui sama ülesannet täitvatel abipolitseinikel ja vabatahtlikel päästjatel, kuigi korrakaitseorgani ülesannete täitmisega kaasneb oluliselt suurem oht isiku elule ja tervisele. Oluline erinevus tuleneb ka hüvitise arvestamise alusest, kuna KaLS-is sätestatud hüvitised on praegu seotud riigi keskmise palgaga. Tagatiste ühtlustamine annab Kaitseliidu liikmetele ja nende perekondadele suurema kindlustunde, et korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatuna vigastada saamise või hukkumise korral kompenseeritakse kahjud samamoodi nagu abipolitseinike või vabatahtlike päästjate puhul. Muudatustega ei laiendata isikute ringi ega tegevusi, milles osalemise korral on Kaitseliidu liikmetele sotsiaalsed tagatised ette nähtud, vaid ühtlustatakse tagatiste kohaldamise tingimused, hüvitise määrad ja arvestamise alused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatused avaldavad positiivset mõju riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamisele, kuna suurendavad vabatahtlike motivatsiooni osaleda Kaitseliidu ülesannete täitmisel, sh olla vajaduse korral kaasatud ka korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Kaitseliidu liikmelisus on üldjuhul seotud isiku sooviga osaleda organisatsiooni tegevuses ja 194 vabatahtlikult panustada kindla ülesande täitmisse. Tagatiste ühtlustamine avaldab kindlasti soodsat mõju nende valmisolekule osaleda vajaduse korral ka teiste ülesannete täitmises. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab Kaitseliidu liikmetele Kaitseliidu ülesannete täitmisel hukkumise või vigastada saamise korral samasugused sotsiaalsed tagatised nagu on Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikel. Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja sagedus on väike, kuna kõnealuste ülesannete täitmisel ei ole Kaitseliidu liikme hukkumise või töövõime kaotuse põhjustanud juhtumeid aset leidnud. 6.1.26. VangS-i muudatused 6.1.26.1. Vanglaametniku tervisenõuete muudatused Kavandatav muudatus Muudatuste järgi tehakse vanglaametnike tervisenõuete regulatsioonis normitehnilised muudatused. Sihtrühm Muudatuse sihtrühmaks on vanglaametnikud, keda on kõigi kolme vangla peale kokku 909,3 ametikohta. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatuse mõju on väheoluline, kuna ka praegu on vanglateenistuse ametnike tervisenõuded kehtestatud vastavalt vanglateenistuse ülesannete täitmise vajadustele ja politseiga sarnased. Vanglateenistujad peavad olema võimelised andma politseile ametiabi ja seetõttu on sarnased nõuded olnud põhjendatud. Eelnõuga muudetakse ka PPVS-i sätteid nii, et tervisenõuete kehtestamise õigus, mis seni on olnud Vabariigi Valitsusel, antakse siseministrile. Kuivõrd politseiteenistuses kehtestab edaspidi tervisenõuded siseminister, on loogiline, et vanglateenistuses kehtestab tervisenõuded edaspidi valdkonna eest vastutav minister. Kuna tervisenõudeid saab kõige paremini hinnata valdkonnapõhiselt, arvestades avaliku teenistuse eriliigi konkreetseid vajadusi, siis on muudatuse mõju pigem positiivne. 6.1.26.2. Vanglaametniku tähtajalise regulatsiooni muudatus Kavandatav muudatus Muudatuse järgi kohaldatakse pärast seadusmuudatuse jõustumist vanglaametnike tähtajalisele üleviimisele ATS-i regulatsiooni. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vanglaametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus on positiivne, kuna jäetakse välja erisused, mida teenistuses enam ei vajata. ATS-i regulatsiooni kohaldamine aitab kaasa teenistujate ühetaolisemale kohtlemisele. 195 6.1.26.3. Vanglaametniku üleviimise korral põhipuhkuse hüvitamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi hüvitatakse vanglaametnikule teise asutusse üleviimisel kasutamata põhipuhkus, puhkusearvestust ei ole võimalik teises ametiasutuses jätkata. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on teise ametiasutusse üleviidavad vanglaametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatuse mõju on väike, kuna juhtumeid, mida muudatus puudutab, on vähe. Samas on muudatusel positiivne mõju, kuna see võimaldab paremini arvestada üleviimisega seotud asjaolusid ja praktikas tekkinud probleeme ning leida lahenduse, mis ei kahjusta asutuse ega teenistuja huve. Lisaks aitab muudatus kaasa ühetaolisema praktika kujunemisele. 6.1.26.4. Vanglaametnikule lisatasu maksmise piirmäära muudatused Kavandatav muudatus Muudatuse järgi jäetakse seadusest välja vanglaametnikule lisatasu maksmise piirmäär. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vanglaametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatuse mõju on väike, kuna muudetakse piirmäärasid, mitte aga lisatasu määramise aluseid. Vanglaametnike erisuse kaotamise järel lähtutakse lisatasu maksmisel ATS-is sätestatust, mis tähendab, et piirmäära summa sõltub põhipalgast. Muudatus on positiivne, kuna VangS-ist kaotatakse piirmäärade erisus, mida ei ole enam tarvis, ning lähtutakse samadest põhimõtetest nagu kõikide teiste ametnike puhul. 6.1.26.5. Tööajavälisel ajal vanglaametniku tööle rakendamise muudatus Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt rakendatakse tööajavälisel ajal vanglaametniku tööle rakendamisele edaspidi ületunnitöö kohta sätestatut. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vanglaametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatusel on mõningane mõju vanglate eelarvele. Vahetusevälise töö kahekordsest tasustamisest loobumise järel rakendatakse tavapärast ületunnitöö tasustamise regulatsiooni, st töö tasustatakse poolteise-, mitte kahekordselt. Muudatus on pigem positiivne, kuna kaotatakse ebavajalik erisus. Kuivõrd muudatuse tulemusel tasutatakse vahetuseväline töö pooleteise kordselt, siis sättes nimetatud tingimustel seni kahekordset 196 töötasu saanud ametnikele kaasneb muudatusega mõningane negatiivne mõju. Muudatusega kaasneb eelarveline kokkuhoid u 184 000 eurot. 6.1.26.6. Vanglaametniku kohustus teha ületunnitööd Kavandatav muudatus Muudatuse järgi kehtestatakse seaduses vanglaametniku kohustus täita juhi korraldust teha ületunnitööd riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vanglaametnikud. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Muudatuse mõju on väike, kuid positiivne, kuna politseiteenistuses ja vanglateenistuses lähtutakse ületunnitöö tegemisel samadest põhimõtetest. Mõningane negatiivne mõju on ka ametnikele, kuna juhtumeid, millal saab nõuda ületunnitöö tegemist, võib olla rohkem. Mõlemas teenistuses on ametnikud kohustatud tegema ületunnitööd juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigikaitseks. 6.1.26.7. Lisapuhkuse nõude aegumine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi täiendatakse seadust lisapuhkuse nõude aegumisega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vanglaametnikud. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Muudatusel on positiivne mõju, kuna see soodustab lisapuhkuse sihtotstarbelist kasutust. Pingelisest tööst puhkuse ajal taastumine aitab hoida teenistuja tervist, samas kui sellise puhkuse rahas hüvitamisel sellist mõju poleks. 6.1.26.8. Varalise kahju hüvitamise kehtetuks tunnistamine Kavandava muudatus Muudatuse järgi tunnistatakse VangS-is kehtetuks varalise kahju hüvitamise regulatsioon. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vanglaametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatuse mõju on väike, kuna see puudutab väga väheseid juhtumeid. Muudatuse tulemusel lähtutakse samadest alustest nagu kõikide teiste ametnike puhul. Varalise kahju hüvitamise süsteem muutub lihtsamaks ja ühetaolisemaks. 6.1.26.9. Vanglaametniku teenistusest kõrvaldamine Kavandatav muudatus 197 Muudatuse järgi võib kriminaalmenetluses kahtlustava või süüdistatava vanglaametniku teenistusest kõrvaldada. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on vanglaametnikud ja ametikohale nimetamise õigust omavad isikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele ning sotsiaalne mõju Muudatuse tulemusel on haldusorganil paindlikumad võimalused otsustada, kuidas toimida ametniku puhul, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Praegu kehtiva sätte kohaselt tuleks ametnik sellise asjaolu ilmnemisel kohe teenistusest vabastada, mis ei ole aga põhjendatud. Muudatus on positiivne, kuna uus olukord riivab vähem ametniku õigusi ja on igati kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega, samuti on asutusel võimalik arvestada konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid ja otsustada sellest lähtuvalt. 6.2. Avaliku teenistuse seaduse muudatused 6.2.1. Praktikandid avalikus teenistuses Kavandatav muudatus Muudatusega võimaldatakse ametiasutusel võtta isikuid teenistusse koosseisuvälisele teenistuskohale. Koosseisuvälisele teenistuskohale võib nimetada ametniku või sõlmida töölepingu töötajaga üksnes õppepraktika läbimise ajaks. Sihtrühm Muudatuse sihtrühmaks on ametiasutused ja õppeasutused. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus vähendab õigusloome mahtu ja avaliku teenistuse statistika kogumise töömahtu. Ilma ametiasutuste koosseise muutmata võimaldab muudatus luua tähtajalisi praktikantide teenistuskohti. Teenistuskohti on vaja selleks, et praktikandid saaksid praktilise õppe käigus õppida avaliku võimu teostamisega või seda toetava tegevusega soetud toimingute teostamist, näiteks õpivad kasutama andmekogudega. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab ametiasutuse praktikandile ka sotsiaalsed tagatised, kuna talle laienevad avaliku teenistuse sotsiaalsed tagatised, välja arvatud mõni erand, nagu näiteks palga maksmine või puhkusearvestus. Samas luuakse võimalus maksta praktikandile stipendiumi, et ta saaks tasuda võimalikud lisakulud, mis võivad seoses praktikaga tekkida, näiteks sõidukulud. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna vähendab ametiasutuste koormust ja õigusloomet, tagades samas praktikantidele õigusselguse nende staatuse kohta. Mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väike, sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna ametiasutustes käib praktikante igal aastal. 6.2.2. Konkursi korraldamise erisused 198 Kavandatav muudatus Muudatustega antakse ka ametiasutuse töötajale võimalus osaleda sisekonkursil, seadust täiendatakse konkursi korraldamata jätmise uute alustega (puuduva ametniku asendaja ametikohale nimetamine, kui asendatav avalikku teenistusse ei naase ning varem ametiasutuse ametikohale kandideerinud, kuid valituks mitteosutunud isikule ametikohale asumise pakkumine), jäetakse välja kohustus teavitada avalikku teenistusse kandideerijat pärast konkursi lõppemist, luues võimaluse teavitada kandideerijat kohe pärast tema kohta tehtud otsuse tegemist ning võimaldatakse teatud juhtudel konkursi luhtunuks kuulutamise tähtaeg peatada. Sihtrühm Avalikku teenistusse kandideerijad ja ametiasutused. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatused vähendavad ametiasutuste töökoormust, kuna enam ei pea korraldama konkurssi, kui puuduva ametniku asendaja on mitme aasta vältel saanud teenistusülesannetega hästi hakkama. Ametiasutuse töökoormust vähendab ka see, kui teatud juhtudel on võimalik konkursi luhtunuks kuulutamise tähtaeg peatada, sest see annab võimaluse jätta välja kuulutamata uus konkurss või teha sihtotsingut. Samuti vähendab ametiasutuste töökoormust, kui ametiasutus ei pea enam konkursil osalejat teavitama pärast konkursi lõppemist. Praegu teavitatakse kandideerijat pärast tema kohta tehtud otsuse tegemist (näiteks selgub kandideerija CV-st, et ta ei vasta ametikohale esitatud nõuetele ega pääse seetõttu järgmisesse vooru) ja pärast konkursi lõppemist. Ka suureneb usaldus konkursside korraldamise vastu ja paraneb ametiasutuste konkursside korraldamise maine, kuna enam ei korraldata konkursse, mille tulemus on juba ette teada. Lisaks vähendavad muudatused ametiasutuste sisebürokraatiat, luues võimaluse jätta sisekonkurss välja kuulutamata. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab sisekonkursil osalemiseks võrdsed võimalused kõigile ametiasutuse teenistuses olevatele ametnikele ja töötajatele, kes vastavad ametikohale esitatavatele nõuetele. Samuti väheneb bürokraatia ametiasutuse ja nende avalikku teenistusse kandideerijate jaoks, kes on varem avalikku teenistusse kandideerinud, aga ei ole valituks osutunud. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna vähendab ametiasutuste koormust ja bürokraatiat. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.3. Katseaja kestuse muutmine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi kehtestatakse ametiasutustele võimalus kohaldada ametikohale nimetatud ametniku suhtes kuni kuuekuulist katseaega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametiasutused ja ametiasutusse kandideerijad. Kaasnev mõju 199 Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus võimaldab kohaldada sellise pikkusega katseaega, mille jooksul on tööandjal võimalik veenduda, et ametnik või töötaja on võimeline oma ülesandeid täitma. Pikema katseaja kohaldamise võimaluse loomine on eriti oluline asutustele, kes saadavad pärast isiku teenistusse võtmist ta õppima või kus toimub töökohapõhine õpe, mis kestab kauem kui neli kuud. Muudatus tagab riigi eduka toimimise, kuna pikem katseaeg võimaldab veenduda, et ametikohale nimetatud ametnik või tööle võetud töötaja on vajaliku ettevalmistusega, pühendunud ja usaldusväärne. Sotsiaalne mõju Pikema katseaja kohaldamise võimaluse loomine võib puudutada ametnike õigusi, kuna katseajal on ametnike õigused vähem kaitstud. Samas ei ole kuuekuulise katseaja kehtestamine tööandja kohustus, vaid võimalus ning katseaja pikkuses saavad tööandja ja ametnik kokku leppida juba enne ametikohale või tööle asumist. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline ametiasutustele, kellel on vaja teenistusse võetud teenistuja suhtes kohaldada pikemat katseaega, kui kehtiv õigus lubab. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad59. 6.2.4. Ametikoha asukoha mõiste muutmine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi täpsustatakse ametikohale nimetamise haldusakti märgitava ametikoha asukoha määratlust. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametnikud ja ametiasutused. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatuse tulemusel ei tekki ametnikul enam koondamissituatsiooni, kui ametniku ametikoha asukoht viiakse teise kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile, kuid see ei too kaasa ametniku elukohavahetuse vajadust ega isegi ei pikene tema teekond ametiasutusse ja sealt tagasi koju. See omakorda hoiab kokku riigi raha ja ametiasutuse teenistujate aega, sest ametniku koondamist ei pea vormistama, talle koondamishüvitist maksma ega uut teenistujat värbama. Sotsiaalne mõju Muudatus ei mõjuta ametnike era- ega pereelu, sest kui ametniku ametikoha muudatus toob kaasa tema elukohavahetuse, siis on tal õigus nõuda koondamist. Asjakohane säte lisatakse ATS-i siinse eelnõuga. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne nii ametiasutusele kui ka riigile. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 59 Avaliku teenistuse 2019. aasta aruande järgi nimetati 2019. aastal ametikohale 2452 ametnikku ja tööleping sõlmiti 1458 töötajaga. 200 6.2.5. Riigi keskselt korraldavate ressursimahukate koolituste hüvitamise muudatus Kavandatav muudatus Muudatusega täiendatakse seadust riigis keskselt korraldatavate koolituste kulude hüvitamise regulatsiooniga. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on riik ja kesksel ressursimahukal koolitusel osaleja. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus võimaldab edaspidi nõuda ressursimahuka koolituse kulude hüvitamist ka juhul, kui koolituskulud on jagatud riigiasutuste vahel, s.t tegelikult kannab kulud riik. Kehtiva õiguse järgi ei saa keskse ressursimahuka koolituse kulude hüvitamist nõuda, mis tähendab, et osa juhtudel jääb riigil raha tagasi saamata, ehkki riigil oleks selleks õigus. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab kõigi ressursimahukatel koolitustel osalejate võrdse kohtlemise. Praegu on ametiasutuse tasutud kulusid õigus sisse nõuda üksnes sellel ametiasutusel, kelle teenistuses ametnik on. Keskselt korraldatud ressursimahukatel koolitustel osalenud isikutelt ei saa riik praegu kulude hüvitamist nõuda. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju ebaoluline, kuid positiivne, kuna võimaldab vajaduse korral nõuda kulude hüvitamist isikult, kes osales kesksel ressursimahukal koolitusel. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.6. Ametniku ja töötaja roteerumise regulatsiooni muudatused Kavandatav muudatus Seadust täiendatakse ametniku edasiroteerumise võimalusega, kui ametnik on teenistuses vastuvõtvas asutuses, ning laiendatakse tähtajalise üleviimise regulatsiooni ka ametiasutuse töötajale ja lisatakse võimalus ametniku või töötaja tähtajaliseks üleviimiseks valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse või rahvusvahelisse organisatsiooni. Samuti sätestatakse seaduses võimalus osaliseks roteerumiseks. Sihtrühm Muudatuse sihtrühmaks on ametiasutused, personalitöötajad, ametnikud ja töötajad. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Edasiroteerumise regulatsiooni lisamine seadusesse vähendaks asutuste sisebürokraatiat, kuna ei oleks vaja vormistada vahepealset lähetavasse asutusse saatmist. See omakorda võimaldaks roteerumise vormistamisega tegelevatel teenistujatel täita muid olulisi ülesandeid. Roteerumisvõimaluste laiendamine vähendab bürokraatiat, kuna roteerumise põhimõtted ja vormistamine on sarnane kehtiva korraga (näiteks jätkub puhkusearvestus) ning laiendab asutuste hulka, kellega edendada koostööd ja kogemusi jagada. 201 Osaline roteerumine suurendab asutustevahelist koostööd ja võimaldab paindlikumat roteerumist. Sotsiaalne mõju Muudatus annab võrdse võimaluse nii ametniku kui töötaja roteerumiseks. Roteerumise eesmärk on suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Sama põhimõte peaks kehtima ka ametiasutuse töötajatele, kellel võib samuti olla vajadus või soov suurendada enda pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, aga positiivne, kuna laiendab nii isikute kui asutuste ringi, kuhu roteeruda saab. See aga mõjutab positiivselt teenistujate pädevust ja motivatsiooni ning ametiasutuste koostööd teiste ametiasutustega. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.7. Ametniku ületunnitöö hüvitamise muutmine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi muudetakse ametnikule ületunnitöö hüvitamise põhimõtet. Muudatuse järgi hakatakse edaspidi ületunnitööd hüvitama esimese valikuna vaba aja andmisega ja teise valikuna raha hüvitama. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametiasutused ja ametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus lihtsustab ametiasutusel tööaja üle keskse arvestuse pidamist, vähendades samas arvestajate töökoormust. Sotsiaalne mõju Muudatuse tulemusel koheldakse sarnaselt nii ametiasutuse ametnikke kui töötajaid. Samuti mõjutab muudatus ametnike töövõimet ja pühendumust, kuna ületundide hüvitamine vaba ajaga annab võimaluse ametnikul pärast pikemat tööaega välja puhata. Muudatus mõjub positiivselt ka ametniku tervisele, sest ületöötanud inimene võib langeda depressiooni. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, aga positiivne, kuna ametnikke ja töötajaid koheldakse edaspidi võrdselt. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.8. Ametnikule hukkumise või töövõime vähenemise hüvitiste määramise muudatused Kavandatav muudatus Muudatuse järgi täpsustatakse ametniku hukkumise ja töövõime kaotuse hüvitise regulatsiooni. Sihtrühm 202 Muudatuse sihtrühm on ametiasutused ja ametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Seaduses on sätestatud hüvitise saamist välistavad asjaolud (surm enesetapu tõttu, oli vigastuse saamise ajal joobeseisundis jms). Hüvitise maksmise välistus aga ei kehti matusekulude, ravi ja ravimite hüvitamise korral. Kuna nimetatud hüvitised lisati ATS-i alles töövõimereformi käigus hüvitiste ühtlustamise, siis on arvatavasti seaduse muutmise käigus hüvitise saamist välistav säte muutmata jäänud. Muudatusega viiakse hüvitise maksmist välistavad asjaolud vastavusse teiste hüvitiste maksmise välistustega, tagades sellega õigusselguse. Sotsiaalne mõju Muudatusega viiakse hüvitise maksmist välistavad asjaolud ühtsetele alustele, tagades selle, et mistahes hüvitise maksmise üle otsustatakse samade tingimuste alusel. See omakorda tagab isikute võrdse kohtlemise juhul, kui esineb hüvitise saamist välistav asjaolu. Kehtiva seaduse järgi oleks justnagu sellel, kes on vigastuse saanud joobeseisundis olles, õigus ravikuludele, aga ei oleks õigus töövõime vähenemise eest ettenähtud hüvitisele. Hüvitise saamiseks õigustatud isikute hulka loetakse ka abieluga sarnanevas suhtes olevad elukaaslased. Muudatus tagab ametniku hukkumise korral perekonna toimetuleku, vaatamata sellele, et ametnik ja tema elukaaslane ei olnud abielus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, aga tagab õigusselguse ja õigluse. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades, et juhtumeid, mida muudatused puudutavad, esineb üliharva. 6.2.9. Varalise kahju, kolimis- ja majutuskulude ning põrmu Eestisse toomise kulude hüvitamise regulatsiooni loomine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi kehtestatakse seaduses ametniku kolimis- ja majutuskulude ning põrmu Eestisse toomise kulude hüvitamine. Sihtrühm Varalise kahju hüvitamise regulatsiooni loomise sihtrühm on kõik ametnikud. Kolimis- ja majutuskulude hüvitamise regulatsiooni loomise sihtrühm on ametnikud, kelle ametikoha asukoht muutub ajutiselt seoses ajutise üleviimisega teisele ametikohale või alaliselt seoses ametikoha liikumisega teise piirkonda. Ametniku põrmu Eestisse toomise kulude hüvitamise regulatsiooni loomise sihtrühm on ametnikud ja nende lähedased. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Kuna juhtumeid, kus ametnikule või tema lähedastele tema teenistusülesannete täitmise tõttu tekitatakse varaline kahju, või kus oleks vaja maksta kolimis- ja majutuskulusid või põrmu Eestisse toomise kulusid on harvad, ei pea ametiasutused muudatuse tõttu oma töökorraldust muutma, see ei too kaasa töökoormuse suurenemist ega olulist rahalist kulu riigile. 203 Sotsiaalne mõju Varalise kahju hüvitamise muudatused tagavad õiguse varalise kahju hüvitamiseks ka ametnikele, kes ei ole eriteenistujad. Kehtiva õiguse järgi on õigus varalise kahju hüvitamisele politseiametnikel, vanglaametnikel, prokuröridel, julgeolekuasutuste ametnikel ja kriminaalhooldusametnikel. Samas ei ole õigust varalise kahju hüvitamisele neil ametnikel, kes samuti oma töös puutuvad kokku selliste inimestega, kelle käitumine võib ametnikule varalist kahju tekitada. Need on näiteks maksu- ja tolliametnikud või keskkonnainspektorid, kellel aga oma eriseadust ei ole. Muudatus annab lisaks võrdsele kohtlemisele ametnikele ka kindlustunde, et riik hüvitab talle ja tema perekonnale teenistusülesannete täitmise ajal tekitatud varalise kahju. Kolimis- ja majutuskulude hüvitamise regulatsiooni loomine suurendab avaliku teenistuse paindlikkust ja kvalifitseeritud ametnike liikumist teise tööpiirkonda. See tagab ametiasutuse tõrgeteta toimimise ja ühtlustab avaliku teenuse sarnase kvaliteedi ei piirkondades, viies samas ellu ka regionaalpoliitikat. Negatiivseks mõjuks võib olla riigieelarveliste kulude tõus, kuid mis pikemas vaates katab kasu, mida riik roteerumisest saab. Ametniku põrmu Eestisse toomise kulude hüvitamise regulatsiooni loomine annab lisaks võrdsele kohtlemisele ametnikele ja nende lähedastele ka kindlustunde, et kui ametnikuga välisriigis midagi juhtub, siis hoolitseb tema eest riik. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagatakse ametnike võrdne kohtlemine ja ametiasutuse tõrgeteta toimimine. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades, et ametnikele tekitatakse varalist kahju harva ning harvad on ka juhtumid, kui oleks vaja maksta kolimis- ja majutuskulusid või põrmu Eestisse toomise kulusid. 6.2.10. Korralduse täitmisest keeldumise sõnastuse muutmine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi täpsustatakse korralduse täitmise kohustuse regulatsiooni. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametnikud ja ametnikele korralduse andjad. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus tagab õigusselguse, et ametnikul ei ole teatud juhtudel korralduse täitmisest keeldumisel võimalik keeldumist kaalutleda, vaid ta keeldubki korralduse täitmisest. Kehtiva sõnastuse järgi ei ole see õigusselge, kuna on mitmeti tõlgendatav. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid samas positiivne, kuna tagab õigusselguse. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.11. Puuduva ametniku asendamise määramise volitamine Kavandatav muudatus 204 Muudatuse järgi täiendatakse seadust sättega, andes ametikohale nimetamise õigust omavale isikule õiguse volitada puuduva ametniku asendaja määramine teisele isikule. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametikohale nimetamise õigust omavad isikud ja puuduva ametniku asendamist vormistavad ametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus vähendab sisebürokraatiat, suurendab avaliku teenistuse paindlikkust, tagab õigusselguse ja ametiasutuste puuduva ametniku asendamise vormistamisel samasuguse praktika. Muudatus vähendab ka tippjuhtide ja asendamist vormistavate ametnike töökoormust, kuna näiteks kehtiva õiguse järgi lubab ametniku puhkusele ametiasutuse juht või tema volitatud isik, aga tema asendamise saab otsustada üksnes ametiasutuse juht. Kui puhkusele lubab volitatud isik, siis asendamise peab otsustama ametiasutuse juht, mis tähendab, et ka kahte vormistamist. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne, kuna vähendab bürokraatiat ja tippjuhtide töökoormust. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.12. Teenistusest lahkunud ametniku tegevuspiirangute muudatus Kavandatav muudatus Muudatuste järgi jäetakse ATS-ist välja teenistusest lahkunud ametniku tegevuspiirangud, mis samas lisatakse KVS-i. Sihtrühm Muudatuste sihtrühm on teenistusest vabastatud ametnikud, kes aasta jooksul vabastamise päevast arvates soovib saada seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus tagab õigusselguse ja võimaluse seadust rakendada. ATS-i kohaldatakse ametnikule, kes on teenistuses, KVS kehtib ka teenistusest lahkunud ametnikule. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne, kuna tagab õigusselguse, sest küsitav on, kas ATS-i saab kohaldada isikule, kes on avalikust teenistusest lahkunud, samas KVS-i saab kohaldada ka teenistusest lahkunud isikutele. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.13. Ametniku palgakomponentide muutmine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi jäetakse ametniku palgakomponentide hulgast välja valveajatasu. Sihtrühm 205 Muudatuse sihtrühm on ametnikud, kellele kohaldatakse valveaega. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Muudatus tagab ametiasutuse ametniku ja töötaja võrdse kohtlemise, sest töötaja töötasu hulka ei loeta valveajatasu. Muudatus ei vähenda ametnikule valveajatasu maksmist, aga mõjutab ametniku keskmise palka. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne tagades ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatus puudutab. 6.2.14. Palgajuhendi kehtestamise volitamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi antakse ministrile õigus volitada palgajuhendi kehtestamine teisele isikule. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ministrid ja volitatud isikud (ametiasutuste juhid). Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus vähendab ministrite ja ministeeriumides valitsemisala asutuste palgajuhendite kehtestamise ja muutmise menetlusega tegelevate ametnike töökoormust. Samas võimaldab see volitatud isikul, kelleks on eeldatavasti ametiasutuse juht, kehtestada palgajuhend, mis arvestab lisaks seaduses tulenevatele kohustuslikele palgajuhendi komponentidele (põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga ja muude lisatasude maksmise tingimused ja kord), ka ametiasutuse eripära ja ülesannetega. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne, kuna vähendab bürokraatiat. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades, et ametiasutuse palgajuhendit muudetakse reeglina aastas ainult mõned korrad. 6.2.15. Palga maksmine õppekogunemise ajal Kavandatav muudatus Muudatuse järgi täiendatakse seadust võimalusega säilitada ametnikule ja ametiasutuse töötajale õppekogunemise ajaks põhipalk või töötasu. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametnikud ja ametiasutuse töötajad, kes on kohustatud osalema õppekogunemistel. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus võib suurendada ametiasutuse kulusid, kui palka tuleb maksta nii ametnikule ja töötajale, kes on õppekogunemisel kui ka tema asendajale. Samas arvestades, et 206 õppekogunemine kestab 14–30 päeva, võib eeldada, et puuduvale ametnikule ei määrata asendajat, mis tähendab, et asendajale ei pea maksma palka ega lisatasu. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab ametnikele, töötajatele ja nende perekonnaliikmetele sissetuleku ka õppekogunemise ajal. Kui ametnik või töötaja kutsutakse õppekogunemisele, on ta kohustatud õppekogunemisele minema, samas väheneb tema sissetulek, sest õppekogunemise ajal makstakse talle toetust, mis on väiksem, kui ametniku palk või töötaja töötasu. Sissetuleku säilitamine ei ole oluline mitte üksnes seetõttu, et täidetud oleksid kohustused eestkoste all olevate isikute ees, vaid ka teised kohustused. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne, kuna tagab ametnikele sotsiaalsed tagatised. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.16. Puhkuse aegumise peatumine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi peatub ametniku puhkuse aegumine ajaks, mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud ametniku soovil ja ametiasutuse juhi nõusolekul. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametiasutused ja ametnikud, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud ametniku soovil. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Muudatus võimaldab ametnikul pärast teenistusse naasmist väljateenitud puhkus ära puhata või teenistusest lahkumisel saada hüvitist väljateenitud, kuid puhkamata jäänud puhkuse eest. See tagab võrdse kohtlemise nende ametnikega, kellel on samuti avaliku võimu teostamise õigus pikema aja vältel peatunud. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne ametnike võrdse kohtlemise ja õigluse seisukohalt. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.17. Ametniku teisele ametikohale viimine distsiplinaarmenetluse ajaks Kavandatav muudatus Muudatuse järgi võib ametiasutuse juht otsustada, et ametniku, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, võib teenistusest kõrvaldamise asemel viia distsiplinaarmenetluse ajaks teisele ametikohale. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametiasutused ja ametnikud, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus võimaldab viia ametniku distsiplinaarmenetluse ajaks teisele ametikohale, kus ametnik ei saa korrata distsiplinaarmenetluse põhjuseks olevaid tegusid ega mõjutada 207 menetluse tulemusi. See omakorda võimaldab ametiasutusel tööjõudu paremini kasutada ja suurte töökorralduse muudatusteta asutusele pandud ülesandeid nõuetekohaselt täita. Sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab distsiplinaarsüüteos kahtlustatavat ametnikku ja tema perekonda, kuna teenistuses jätkamine tagab ametnikule ja tema perekonnale ka menetluse ajal sama sissetuleku nagu tal oleks siis, kui tema suhtes ei oleks distsiplinaarmenetlust algatatud. Sissetuleku jätkumine tagab ametniku kohutuste täitmise ülalpeetavate ja teiste isikute (näiteks laenu maksmise pangale) ees. Kehtiva seaduse järgi võib ametniku distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada ja sellisel juhul vähendatakse tema palka 40% võrra. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne nii ametiasutusele kui ka ametnikule. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.18. Teenistusest vabastamise aluste täiendamine Kavandatav muudatus Muudatuse järgi täiendatakse seadust ametniku õigusega nõuda enda teenistusest vabastamist, kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis tooks kaasa ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu, ning mõjuval põhjusel, kui teenistuses jätkamine ei ole enam ametniku ja ametiasutuse huve silmas pidades. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametiasutus ja ametnik, kelle ametikoha asukoht muutub, või kes ei saa teenistuses jätkata mõjuval põhjusel. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus võib ametiasutusele kaasa tuua vähese töökoormuse suurenemise, kuna vabastamist nõudnud ametniku asemele tuleb värvata uus ametnik. Samuti võib muudatus kaasa tuua riigile täiendavad kulud, kuna muudatusega nähakse ette ka teenistusest vabastatud ametnikule töötuskindlustuse maksmine. Sotsiaalne mõju Muudatus tagab ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise, kuna kehtivas õiguses on töötajal juba võimalik taotleda mõjuval põhjusel töölepingu lõpetamist. Lisaks annab muudatus ametnikule kindluse, et kui ta nõuab enda vabastamist ametikohalt näiteks töökiustamise tõttu, on talle pärast vabastamist ette nähtud töötuskindlustushüvitis. See omakorda tagab vabastatud ametnikule ja tema perekonnaliikmetele sissetuleku. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, kuid positiivne, kuna tagab ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise ning annab ametnikule kindlustunde saada sotsiaalseid tagatisi ka siis, kui ta mõjuval põhjusel ise taotleb enda vabastamist. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.19. Ametikoha asukoha arvestamine palga määramisel Kavandatav muudatus 208 Muudatuse järgi saab ametniku palga määramisel arvestada ka ametikoha asukohaga. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametiasutused ja ametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus mõjutab teatud piirkondades teenistuses olevate ametnikele palga määramist. Need on piirkonnad, kus on keeruline värvata nõuetele vastavaid ametnikke, töö on intensiivsem ja terav palgakonkurents. Muudatus võib lihtsustada ametnike teenistusse värbamist, mis omakorda tagab ametiasutuse tõrgeteta töö. Sotsiaalne mõju Muudatus võib mõjutada teatud piirkonnas töötavate ametnike sissetulekut, kuna muudatuse järgi võib ametniku palga määramisel arvestada piirkonnaga, kus ametiasutus asub. Lisaks tagab muudatus ametnike ja eriteenistujate sarnase kohtlemise, kuna eriteenistujate palga määramisel võib juba praegu arvestada ametikoha asukohaga. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, aga positiivne, tagades samadel alustel palga määramise nii ametnikele kui eriteenistujatele. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 6.2.20. Ametniku teenistusest vabastamine katseajal Kavandatav muudatus Muudatuse järgi saab ka ametnik nõuda teenistusest vabastamist katseaja jooksul. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on ametiasutused ja katseajaga ametnikud. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Muudatus tagab ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise. Kehtivate õigusaktide järgi on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist katseajal, ametnikul ei ole seda õigust. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ebaoluline, aga positiivne, tagades ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatused puudutavad. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatused vähendavad siseministri, Siseministeeriumi kantsleri, ametiasutuse juhtide ning määruseid menetlevate ametnike töökoormust, võimaldades neil täita muid olulisi teenistusülesandeid. Samuti väheneb ametiasutustes bürokraatia. A. Eriteenistujate koondamishüvitiste võrdsustamine teiste avalike teenistujatega vähendab riigi kulusid koondamistele. PPA on aastatel 2018–2020 maksnud 25 korral politseiametnike koondamishüvitisi koos maksudega kokku 497 108 eurot, Kaitsevägi 209  on alates 2017. aastast maksnud tegevteenistujate koondamishüvitisi seitsmel korral kokku koos maksudega 66 231 eurot60 ja vanglateenistus on aastatel 2017–2020 maksnud 9 korral koondamishüvitist kokku 18 147,88 eurot, kuid koondatute hulgas ei ole olnud vanglaametnikke. Muudatustega ei hoia ametiasutused kokku kogu koondamishüvitiste raha, sest ühe kuu palga suuruse hüvitise maksmise kohustus jääb alles. B. Vangla direktorile hüvitise maksmise kaotamine hoiab iga viie aasta järel kokku riigi raha umbes 63 000 eurot (3 direktorit × 3500 eurot × 6 kuud). C. Päästeteenistujatele vanaduspensioni suurendamise ja oote toetuse regulatsioonide kehtima jäämine toob riigile kaasa lisakulu. Tabel 1. Päästeteenistujate vanaduspensioni suurendamise kulu aastatel 2023–2026 2023 2024 2025 2026 keskmine vanaduspensioni suurendus 25% (PÄA poolt 2018–2020 antud tõendite alusel) 124 130 136 140 uute pensionisuurenduse saajate arv alates 2023. aastast (PÄA 2018–2020 andmete põhjal) 35 70 105 140 Kulu palgasuurendusele kokku 52 018 109 237 171 393 235 837 Päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise nelja aasta kulu on ca 600 000 eurot, 10 aasta kulu on 3,6 miljonit eurot. Prognoos on tehtud järgmiste eeldustega: - Lisanduvaid vanaduspensioni suurenduse saajaid on aastas keskmiselt 3561. - Vanaduspensioni suurendust saava päästeteenistuja keskmine teenistusstaaž on 23 aastat. - Vanaduspensioni suurendamise määr on 25%, mis määratakse PäästeTS-i järgi 23 teenistusaasta eest. - Enne 2026. aastat vanaduspensioni välja teeninud pensionäridele makstakse vanaduspensioni keskmiselt 11 aastat (meeste keskmine eluiga 74 eluaastat– vanaduspensioniiga 63 aastat). - 2026. aastal ja hiljem vanaduspensioni välja teeninud pensionäridele makstakse vanaduspensioni keskmiselt 9 aastat (meeste keskmine eluiga 74 eluaastat– vanaduspensioniiga 65 aastat). - Keskmine vanaduspension ilma pensionisuurenduseta on 471 eurot (keskmine vanaduspension II poolaastal 2020. aastal on 530 eurot x 88,9%, mis on 2019. aasta statistika põhjal suurenduseta pensioni osakaal kogupensionist). Tabel 2. Päästeteenistujate vanadusepensioni oote toetuse kulu aastatel 2023–2026 2023 2024 2025 2026 vanaduspensioni indeks 1,22 1,4 1,4 1,4 keskmine vanadusepension 560 581 603 626 aastas keskmiselt toetuse saajaid, 30 30 30 30 kui vanaduspensioniiga on 63 aastat 60 Ühe kuu palga ulatuses koondamistasu maksmisel oleks kulu olnud 10 303 eurot, seega oleks kokkuhoid olnud 55 928 eurot. 61 See on keskmiselt 34 isikut, kellele PÄA on viimase kolme aasta jooksul vanaduspensioni suurendamise tõendi väljastanud + 11% HÄK-i ja SKA päästeteenistujate osakaal PÄA päästeteenistujatest. 210  oote toetuse saajate arvu 1 1 1 1,7 suurenemine, kuna alates 2026. aastast saavad isikud oote toetust 5 aastat enne vanaduspensioniiga (vanuses 60–64) oote toetuse saajaid aastas 30 30 30 50 keskmiselt kulu vanaduspensioni oote toetusele 267 955 278 316 288 946 499 650 kokku aastatel 2023–2026 Päästeteenistuja vanadusepensioni oote toetuse kulu on aastas kuni 2025. aastani 250 000–300 000 eurot, alates 2026. aastast on kulu aastas 500 000 eurot. D. Samal ajal päästeteenistuses jätkamisega VAPS-i alusel pensioni maksmine ei too riigile kaasa lisakulusid, kuna töölt lahkunud päästjatele tuleb VAP igal juhul välja maksta. Kui seadust ei muudeta, kaasneb lisakulu sellega, et teenistusest lahkunud päästeteenistujate asemele tuleb võtta uued päästeteenistujad, kes peavad kõigepealt läbima väljaõppe. Uusi päästjaid on raske leida ja nende väljaõpe on kallis. Näiteks maksab 80 päästja aastane väljaõpe 1 miljon eurot. Alla 20-aastase päästeteenistuse staažiga oli 2020. aasta 1. jaanuaril teenistuses ca 1500 päästeteenistujat. Nende VAP-i maksmise eelduseks olev staaž täitub alates 2027. aastast keskmiselt 100 päästeteenistujal aastas. 100 päästeteenistujatele VAPS-i alusel makstava pensioni kulu on aastas ca 516 000 eurot. Keskmiselt saadakse VAP-i 8,5 aastat, seega ulatub kumulatiivne kulu aastas ca 4 miljoni euroni. E. Politsei palgasüsteemi muudatused toovad riigile kaasa lisakulu seoses politseipensioni aluspalga suurenemisega. Politseipensioni alus suureneb tasandustasu ja regioonitasu võrra. Keskmiselt suureneb ühe politseipensionäri pension kuus 240 euro võrra 936-lt eurolt 1090-le eurole ning riigi kulu politseipensionile suureneb 10 aasta vaates 26 miljonit eurot ja 20 aasta vaates 84 miljonit eurot. 2021–2030. aasta (10 aasta kulu 2021–2040. aasta (20 aasta kulu miljonites eurodes) miljonites eurodes) Kulu kokku Muutus Kulu kokku Muutus võrreldes võrreldes kehtiva kehtiva seadusega seadusega Olemasolev 120,8 440,0 olukord Pärast 146,8 26,0 524,0 84,0 seadusmuudatuse jõustumist F. Taustakontrolli regulatsiooni täiendamine toob PPA-le kaasa lisakulu seoses ühe uue ametikoha loomisega. Prognoositav lisakulu on ca 40 000 eurot, millest palk moodustab ca 32 100 eurot, vormiriietus ca 300 eurot, isikuvarustus ca 2880 eurot, IKT töökoht ca 1890 eurot, töökoha kulu ca 1470 eurot ja majanduskulu ca 740 eurot. Järgmistel aastatel on kulu väiksem töökohtade, varustuse, vormiriietuse kulu võrra. 211 G. Vabatahtlike hüvitiste regulatsiooni muudatustega võivad kaasneda riigieelarvele vähesel määral lisakulud, ent kui arvestada eelmiste aastate kulusid, on see vähetõenäoline. 2016.–2019. aastal said abipolitseinikud vigastada 29 korral ja hüvitist on makstud nelja aasta jooksul kokku 8299,86 eurot, s.o aastas keskmiselt 2074,97 eurot. Tabel 3. Aastatel 2016–2019 abipolitseinikega juhtunud õnnetused ja nende vastu toimepandud ründed 2016 2017 2018 2019 Kokku koolitus 1 1 liiklusõnnetus 2 1 3 muu 1 1 nakkusohtlik vigastus 1 2 3 ohu tõrjumine 1 2 1 4 rünne 3 2 1 6 süüteo tõkestamine 2 3 1 6 töö ajal saadud muu vigastus 1 1 õigusrikkuja jälitamine 2 2 õigusrikkuja rünne 2 2 Kokku 6 10 9 4 29 Tabel 4. Aastatel 2016–2019 abipolitseinikele makstud hüvitised 2016 2017 2018 2019 Kokku ajutise töövõimetuse hüvitis eurodes 875 2625 3225 6725 ravi- ja ravimikulud eurodes 68,38 1491,48 15 1574,86 Kokku 943,38 4116,48 15 3225 8299,86 Alates 2014. aastal on PÄA maksnud vabatahtliku päästja ülesannete tõttu vigastuse saamisel hüvitist kolmele vabatahtlikule päästjale summas 3533,94 eurot. Alates 1993. aastast on vabatahtliku päästja ülesannete täitmisel surnud üks vabatahtlik päästja. PPA andmetel ei ole vabatahtlike merepäästjatega juhtunud selliseid õnnetusi vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmisel, mille eest oleks neile hüvitist makstud. H. Eriteenistujate lisapuhkuse ühtsete reeglite kehtestamine ei too ametiasutustele kaasa lisakulu, kuna juba praegu on eriteenistujatele ette nähtud lisapuhkus, mille kuluga asutused arvestavad juba alates 2013. aasta 1. aprillist, kui regulatsioon kehtestati. I. Politseiametnike toitlustamisele kulub aastas kokku ca 20 000 eurot. 212  Erisoodustuste 2019 2019 2019 2020 2020 2020 liik kulu maksud* kokku kulu maksud* kokku Isikukaitset 6 270 4 154 10 424 10 126 6 708 16 834 teostavate politseiametnike toitlustamine Piirikontrolli 0 1 143 757 1 900 teostavate politseiametnike toitlustamine Suurüritustega 4 058 2 688 6 746 2 633 1 744 4 377 (sh õppustega, otsingutega) seotud politseiametnike toitlustamine KOKKU 10 328 6 842 17 170 13 902 9 209 23 111 *Tulumaks ja sotsiaalmaks 2018* 2019 2020 Üle nelja tunni kestev pääste- või demineerimistöö Toiduained 38 865,08 35 108,75 46 815,90 Üle nelja tunni kestev pääste- või demineerimistöö Toitlustusteenused 38 941,23 13 663,54 8 055,20 Kokku km-ta 77 806,31 48 772,29 54 871,10 * 2018 aasta suurpõlengute toit 30 298,14 eurot. J. Muudatus, mille järgi kehtestatakse julgeolekuasutuse ametnikele ja töötajatele kehalise ettevalmistuse nõuded, tervisenõuded ning nende kontrollimise kord, vähendab dubleerivaid tervisekontrolle (regulaarne töötervishoiuarsti kontroll ning relvaloa soetamise ja omamisega seotud tervisekontroll). Sellest tulenevalt julgeolekuasutuse teenistujate tervisekontrolli kulu väheneb. Teisalt laieneb erinevatele töö- ja ametikohtadele kehtestatavatest tervisenõuetest tulenevalt terviseuuringute loetelu ja ulatus. Samuti suureneb tervisekontrolli suunatavate inimeste hulk, sest sellega hõlmatakse edaspidi ka julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kandidaadid. Need kaks muudatust omakorda suurendavad julgeolekuasutuse teenistujate tervisekontrolli kulu. Seega kaasneb seaduse rakendamisega nii lisakulu kui ka kokkuhoid, mis eelduste kohaselt tasakaalustavad teineteist sel määral, et kokkuvõttes puudub mõju asutuse eelarvele. Riigiüleselt ei too muudatuse rakendamine kaasa täiendavaid tegevusi. Julgeolekuasutuse sees on vaja välja muuta või kehtestada asutusesisest töökorraldust ning töö- ja teenistussuhteid reguleerivaid dokumente, mis puudutavad kehalise ettevalmistuse nõudeid ja tervisenõudeid ning nende kontrollimist. Muu hulgas peab julgeolekuasutus jaotama töö- ja ametikohad määruse kategooriatesse vastavalt kehtestatavale ministri määrusele. K. Kaitseliidu liikmetele ettenähtud hüvitiste regulatsiooni muudatustega võivad kaasneda riigieelarvele lisakulud, kuid arvestades, et eelnevatel aastatel ei ole muudetavate sätetega seotud juhtumeid aset leidnud, on see vähetõenäoline. Võrreldes kehtiva seadusega tekivad lisakulud ainult olukorras, kui Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liige saab vigastada, haigestub või hukkub teenistuskohustuse täitmisel tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. 213 L. Eelnõu kohaselt sätestatakse õiguslikud alused kriisirolliga abipolitseinike loomiseks. Kuigi kriisirolliga abipolitseinike väljaõpe ja nende rakendamise valmiduses hoidmine eeldab lisakulusid, oleneb kulude suurus eelkõige sellest, kui palju kriisirolliga abipolitseinikke luua soovitakse ja kui palju abipolitseinikke endale kriisirolli soovib. Eelnõu ei loo kohustust kindla arvuga abipolitseinikke kriisirolliga luua. Praktikas määratakse kriisirolliga abipolitseinike arv riigikaitse arengukavas, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Seetõttu ei ole võimalik välja tuua konkreetset kogukulu, kuna see oleneb paljudest teguritest, sh kriisirolliga abipolitseinike suuruse kujundamise otsustest ja riigieelarve võimalustest. Eelduslikud kulud, mis kriisirolliga abipolitseinike loomisega võivad PPA-le kaasneda, on nimetatud allpool. Kriisirolliga abipolitseinikega seotud püsikulud. Kriisirolliga abipolitseinike seotud tegevused (värbamine, välja õpetamine, vajaliku võimekuse säilitamine ja varustuse tagamine) eeldab lisavahendeid, et suurendada PPA koosseisu. Ametikohtade hulk sõltub sellest, kui suur reserv kriisirolliga abipolitseinike näol luuakse. Isikute varustuse, relvastuse ja väljaõppega seotud püsikulud. Kriisirolliga abipolitseinike väljaõpe, varustus (sh vorm ja transpordivahendid) ja relvastus eeldab täiendavaid püsikulusid. Kriisirolliga abipolitseinikule tuleb lisaks abipolitseiniku esimese astme õppele anda täiendavad erioskused. Kulude suurus oleneb aga sellest, millise taustaga (teadmised, oskused) abipolitseinikke suudetakse värvata ja milliseks koolituste maht kujuneb. Abipolitseinike koolitus koosneb I ja II astme õppest, samuti tulirelvaõppe baaskoolitusest, millest I astme e-õpe (40 tundi, teooria e-õppes – SKA, kaheksa kontakttundi – PPA) maksab näiteks 1973 eurot ja II astme õpe (40 tundi, sisaldab koolitaja instruktori tasu, majutus, toitlustus, sõidukulud) maksab 6000 eurot, abipolitseinike relva baaskoolitus (40 tundi, mis sisaldab instruktori tasu, moona maksumust) 6840 eurot. Kui praegune abipolitseinik soovib endale kriisirolli, siis talle uut vormi ei ole vaja. Vormi ja varustusega tuleb arvestada siis, kui kriisirolliga abipolitseinikuks soovivad tulla uued liikmed, kes praegu ei ole abipolitseinikud. Kriisirolliga abipolitseinike väljaõpetamise, varustuse jms kulu on aastateks 2021–2025 kokku 12 386 272 eurot. Perioodi 2021 – 2025 kulude maht ning jagunemine on esitatud järgnevas tabelis: Aasta: 202162 2022 2023 2024 2025 Majandamiskulu: 1 057 671 € 1 428 616 € 856 870 € 901 791 € 942 808 € Personalikulu: 821 833 € 1 264 744 € 1 406 037 € 1 498 973 € 1 523 729 € Investeeringud: 683 200 € 210 000 € Kriisirolliga abipolitseinike kaasamisega seotud kulud kriisi ajal. Eelnõu kohaselt võib kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamisel, maksta toetust. 62 2021. aasta eelarve sisaldab 2020. aasta ülekantavat eelarvet summas 618 200 EUR. 214 Eeldusel, et selliseid kriise, kuhu oleks vaja kaasata kriisirolliga abipolitseinike näol lisajõudu, juhtub praktikas vähe (nt pronksiöö rahutused 2007. aastal), ei ole prognoositav, et need kulud oleksid riigieelarve mõistes pikas perspektiivis märkimisväärsed. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi rakendusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 213 „Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud kulude kompenseerimise ulatus ja kord“; 2) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. aasta määrus nr 185 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“; 3) Vabariigi Valitsuse 6. septembri 2012. aasta määrus nr 74 „Vabatahtliku merepäästja kulutuste hüvitamise ulatus ja kord“; 4) Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. aasta määrus nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“; 5) Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrus nr 114 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“; 6) siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 12.03.2019, 40; 7) siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 29.12.2020, 37; 8) siseministri 28. detsembri 2009. aasta määrus nr 96 „Isikuankeedi vorm“ avaldamismärkega RT I, 18.09.2018, 11; 9) siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise kord“ avaldamismärkega RT I, 30.08.2019, 3. 10) siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 67 „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ avaldamismärkega RT I, 27.03.2015, 21; 11) siseministri 30. detsembri 2011. aasta määrus nr 34 „Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale kandideeriva isiku isikuankeedi vorm“ avaldamismärkega RT I, 18.09.2018, 8; 12) siseministri 12. septembri 2012. aasta määrus nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“ avaldamismärkega RT I, 28.08.2020, 9; 13) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 30.09.2020, 3; 14) siseministri 13. juuni 2017. aasta määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ avaldamismärkega RT I, 20.06.2017, 2; 15) siseministri 25. septembri 2018. aasta määrus nr 22 „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 10.01.2020, 7; 16) siseministri 18. veebruari 2019. aasta määrust nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 07.08.2019, 4; 215 17) kaitseministri 22. augusti 2016. aasta määrus nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ avaldamismärkega RT I, 28.06.2019, 26. Eeltoodud punktides 1–3 ja 5 nimetatud määrused muutuvad seadusmuudatuste jõustumisel kehtetuks, kuna nende kehtestamine volitatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel siseministrile. Eelnõu rakendamiseks tunnistatakse kehtetuks järgmised rakendusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2001. aasta määrus nr 337 „Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisus ja kord“; 2) Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009. aasta määrus nr 222 „Teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord“; 3) siseministri 15. juuni 2012. aasta määrus nr 8 „Sisekaitseakadeemia politseiametnike ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed ning Päästekolledži ametikohtade vastavus päästeteenistujate ametinimetustele“; 4) siseministri 24. aprilli 2013. aasta määrus nr 17 „Kaitsepolitseiameti politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ja teenistusastmetasu suurus“; 5) siseministri 2. mai 2013. aasta määrus nr 18 „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“. Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse järgmised rakendusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Varalise kahju hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“; 2) siseministri määrus „Politseiametniku ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud, diferentseerimise alused ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatus“; 3) siseministri määrus „Politseiametniku toitlustamise tingimused, ulatus ja kord“; 4) siseministri määrus „Abipolitseinikule lisapuhkuse eest ja kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises makstava hüvitise ulatus ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord “; 5) siseministri määrus „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“; 6) kaitseministri määrus „Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Seaduse jõustumise kuupäev annab piisava aja rakendusaktide ettevalmistamiseks ja ametiasutustele võimaluse teha kindlaks kuupäevaks ettevalmistusi seadusmuudatuste rakendamiseks (näiteks taustakontrollide menetlemise ettevalmistamine) ning annab neile ametnikele, kelle teenistusaeg muudetakse tähtajaliseks, vähendatakse koondamishüvitist või kaotatakse teenistusest vabastamise hüvitis, piisava aja muudatusega harjuda. Eelnõu § 11 punktid 6 ja 9 jõustuvad erandina 1. märtsil 2023. aastal. Vt lisaks eelnõu § 18 selgitusi. 216 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks PPA-le, PÄA-le, KAPO-le, HÄK-ile, SMIT-ile, SKA-le, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Vabatahtlikule Mere- ja Järvepäästele, Päästeliidule, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule ning Tööandjate Keskliidule. 217  Eriteenistuste ühtlustamisega seotud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 Siseministri määrus Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud kulude kompenseerimise ulatus ja kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 73 lõike 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulude ning vara veo kulude ja kolimiskulude (edaspidi ümberasumisega seotud kulud) kompenseerimise ulatus ja kord, kui ümberasumine on tingitud politseiametniku üleviimisest või nimetamisest teisele ametikohale, millega kaasneb elukohavahetus. (2) Politseiametniku perekonnaliikmete hulka, keda arvestatakse ümberasumisega seotud sõidukulude kompenseerimisel, kuuluvad temaga koos elavad perekonnaliikmed, kes asuvad ümber koos politseiametnikuga. § 2. Kulude kompenseerimise taotlus ja selle läbivaatamine (1) Ümberasumisega seotud kulud kompenseerib Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia (edaspidi asutus) lähtuvalt sellest, kelle koosseisus olevale ametikohale politseiametnik nimetatakse. (2) Ümberasumisega seotud kulude kompenseerimiseks esitab politseiametnik asutuse juhile kirjaliku taotluse, millele lisab ümberasumisega seotud kulude tasumist tõendavad maksedokumendid. (3) Asutus kontrollib esitatud taotluse ja ümberasumisega seotud kulude põhjendatust ning asutuse juht teeb kahe nädala jooksul avalduse saamisest arvates otsuse ümberasumisega seotud kulude kompenseerimise kohta. § 3. Kulude kompenseerimise ulatus (1) Ümberasumisega seotud sõidukulusid ei kompenseerita, kui Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia võimaldas politseiametnikule ja tema perekonnaliikmetele tasuta sõidu uude elukohta asutuse transpordivahendiga. Samuti ei kompenseerita vara veo kulusid, kui Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia võimaldas tasuta vara veo uude elukohta asutuse transpordivahendiga. 1 (2) Ümberasumisega seotud kulud kompenseeritakse vastavalt tegelikele kulutustele, kuid mitte rohkem kui 320 eurot kokku politseiametniku ja tema perekonnaliikmete kohta (edaspidi kompenseerimisele kuuluv summa). § 4. Kompenseerimisele kuuluva summa väljamaksmine Kompenseerimisele kuuluv summa makstakse välja vastavalt asutuses kehtivale korrale. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler 2  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 Siseministri määrus Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu, abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded. § 2. Abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete loetelu (1) Abipolitseinikuks saamist välistavad tervisehäired on: 1) kroonilised südame-veresoonkonna haigused, II ja III staadium; 2) kõrgvererõhutõbi, III staadium; 3) alkoholisõltuvus; 4) sõltuvus kannabinoididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest ja lenduvatest lahustitest või nende ainete kuritarvitamine; 5) vestibulaaraparaadi rasked funktsioonihäired (sh Meniere’i tõbi); 6) teadvuse kaotuse hood; 7) raskekujuline psüühika-, isiksus- ja käitumishäire ning vaimse arengu peetus; 8) kaasasündinud, trauma- või neurokirurgilise operatsiooni järgne või haigusest põhjustatud psüühikahäire. (2) Abipolitseinikuks saamist välistavad järgmised psüühika- ja käitumishäired: 1) kõik orgaanilised psüühikahäired (välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired); 2) psühhoaktiivsete ainete(välja arvatud tubakas) kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired; 3) alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired; 4) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired; 5) neurootlised, stressiga seotud ja somatoformsed häired; 6) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired; 7) vaimne alaareng; 8) pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired. 3 § 3. Abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu (1) Abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva kandmist välistavad füüsilised puuded on: 1) diploopia ehk kahelinägemine; 2) nägeva silma korrigeeritud nägemisteravus alla 0,7; 3) oluline defekt paremini nägeva silma tsentraalses vaateväljas 30° ulatuses; 4) ühe käe osaline või täielik puudumine; 5) laskekäe pöidla või kolme või enama sõrme puudumine; 6) ühe käe osaline või täielik halvatus; 7) laskekäe treemor (rahu- või intensioonitreemor); 8) laskekäe koordinatsioonihäired; 9) liigeste jäikus; 10) Dupuytreni kontraktuur laskekäel. (2) Lõikes 1 nimetatud füüsiliste puuete olemasolu kontrollitakse juhul, kui abipolitseinik või abipolitseinikuks astuda soovija soovib saada õigust kanda abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva. § 4. Tervisekontrolli tegija Tervisekontrolli teeb perearst, kaasates eriarste. § 5. Tervisekontrolli läbimine (1) Abipolitseinikuks astuda soovija peab tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne abipolitseinikuks astumise taotluse esitamist. (11) Abipolitseinikuks astuda soovija ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ja relvaluba või ta soovib osaleda politsei tegevuses ainult abipolitseiniku seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud ülesande täitmisel või tal on abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend. (2) Abipolitseinik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (21) Abipolitseinik, kes on abipolitseiniku seaduse § 6 lõigete 11 ja 14 alusel vabastatud tervisekontrollist, peab läbima esimese perioodilise tervisekontrolli: 1) üks kuu enne mootorsõidukijuhi tervisetõendi või relvaloa tervisetõendi kehtivuse lõppemist; 2) üks kuu enne käesoleva määruse §-s 61 sätestatud samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendi kehtivuse lõppemist. (22) Abipolitseinik, kes osaleb politsei tegevuses ainult abipolitseiniku seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud ülesande täitmisel, ei pea läbima perioodilist tervisekontrolli. (3) Perearstil on meditsiinilistel näidustustel õigus muuta lõikes 2 nimetatud tervisekontrolli sagedust. 4 (4) Abipolitseinikuks astuda soovija või abipolitseiniku võib suunata erakorralisse tervisekontrolli politseiametniku põhjendatud ettekande alusel. § 6. Tervisekontrolli tegemine (1) Tervisekontrolli tulles peavad abipolitseinikul ja abipolitseinikuks astuda soovijal olema kaasas isikut tõendav dokument ja alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid (prillid, kontaktläätsed, kuulmisaparaat, proteesid jms). (2) Abipolitseinik või abipolitseinikuks astuda soovija esitab enne tervisekontrolli tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi, täidab lisas 1 esitatud tervisekontrolli kaardi tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab tervisekontrolli kaardi esimeses osas esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. (3) Tervisekontrolli tegija teeb või korraldab abipolitseiniku või abipolitseinikuks astuda soovija terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud ning kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardi teisele osale. Terviseuuringute tulemusi tõendavaid dokumente säilitatakse koos abipolitseiniku või abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli kaardiga. (4) Tervisekontrolli tegija teeb tervisekontrolli tulemusena kindlaks, kas abipolitseinikul või abipolitseinikuks astuda soovijal esineb §-des 2 ja 3 sätestatud tervisehäireid. (5) Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli alusel tehtud otsuse tervisekontrolli kaardi kolmandale osale. (6) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab abipolitseinikule või abipolitseinikuks astuda soovijale tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust ning võtab taotlejalt selle kohta tervisekontrolli kaardile allkirja. § 7. Abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontroll Abipolitseiniku tervisekontrolliga loetakse samaväärseks Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti, politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglateenistuse ametniku tervisekontroll, kui see vastab käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Käesolevas sättes nimetatud tervisekontrolli läbimist tõendab selle kohta väljastatud kehtiv tervisetõend. § 8. Tervisetõendi vormistamine ja väljastamine (1) Tervisekontrolli tegija vormistab tervisekontrolli kaardi alusel lisas 2 esitatud vormi kohase tervisetõendi ja väljastab selle abipolitseinikule või abipolitseinikuks astuda soovijale. (2) Tervisekontrolli tegija märgib tervisetõendile abipolitseinikule või abipolitseinikuks astuda soovijale terviseseisundi tõttu rakendatava erinõude või piirangu. § 9. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine Tervisekontrolli tegija säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberkandjal või elektroonilisel kujul 15 aastat abipolitseinikule või abipolitseinikuks astuda soovijale viimase tervisekontrolli tegemisest arvates. 5 § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa 1. Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekaart Lisa 2. Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisetõend 6  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 Siseministri määrus Vabatahtliku merepäästja kulutuste hüvitamise ulatus ja kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10816 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muude Politsei- ja Piirivalveameti ja mittetulundusühingu vahel sõlmitud vabatahtliku merepäästetöö korraldamise ja ennetustöö tegemise lepingus ettenähtud ning vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamise ulatus ja kord. § 2. Kulutuste hüvitamise taotleja Määruses sätestatud kulutuste hüvitamise taotlejaks on: 1) isik, kes on vabatahtlik merepäästja politsei ja piirivalve seaduse § 1081 lõike 1 tähenduses; 2) mittetulundusühing, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud tsiviilõigusliku lepingu merepäästetööl osalevate vabatahtlike merepäästjate tegevuse korraldamiseks ja merepäästetöö tegemiseks. § 3. Kulutuste liigid (1) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab §-s 2 nimetatud taotlejale Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud vabatahtliku merepäästetöö korraldamise lepingus ettenähtud ja vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmiseks vajalikud järgmised kulutused: 1) vahetult merepäästetööga seotud transpordi- ja sidekulutused; 2) esimese ja teise astme õppel ning täiendusõppel osalemise kulutused; 3) muud vabatahtliku merepäästetöö korraldamisega vahetult seotud kulutused. (2) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab §-s 2 nimetatud taotlejale Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud vabatahtliku ennetustöö tegemise lepingus ettenähtud ja ennetustöö tegemisel vajalikud järgmised kulutused: 1) ennetustööga seotud transpordi- ja sidekulutused; 2) ennetustööks vajalikud kulutused koolitusele; 3) ennetustööks vajalikud muud kulutused. § 4. Kulutuste hüvitamise ulatus (1) Kulutused hüvitatakse vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti ja mittetulundusühingu vahel sõlmitud tsiviilõiguslikus lepingus kokkulepitule. (2) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab kulutused, mis on põhjendatud, vajalikud ning seotud merepäästetöö korraldamise ja ennetustöö tegemisega. 7 (3) Paragrahvis 3 nimetatud kulutuste hüvitamise taotlemisel lähtub kulutuste hüvitamise taotleja otsestest kuludest ja kasutatud seadme või muu vahendi harilikust väärtusest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. § 5. Taotluse esitamise kord (1) Hüvitise taotleja esitab § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 nimetatud kulutuste hüvitamiseks taotluse ja üksikasjaliku kulutuste arvestuse 14 kalendripäeva jooksul, arvates merepäästetööde või ennetustöö lõpetamise päevast või päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama kulutuste tekkimisest. (2) Hüvitise taotleja esitab § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kulutuste hüvitamiseks taotluse üks kord aastas. (3) Taotlus ja kulutuste arvestus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile. § 6. Taotluse läbivaatamise kord Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib kulutuste arvestuses esitatud andmeid ning määrab ebatäpsuste korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. § 7. Hüvitise maksmise kord (1) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab §-s 3 nimetatud kulutused hüvitise taotlejale 14 kalendripäeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest. (2) Kulutused hüvitatakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler 8  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. aasta määruse nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 107 lõike 2 ja § 124 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruses nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõnu „teenistuslehe pidamise“ sõnaga „säilitamise“; 2) paragrahvi 3 lõikes 3, § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 ja § 6 lõikes 11 asendatakse sõnad „teenistuslehti keskselt hoiustav asutus“ sõnadega „Riigi Tugiteenuste Keskus“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „hoiustamine“ sõnadega „ja säilitamine“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Teenistuslehti säilitatakse ……. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 9  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5 Siseministri määrus Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse politseiametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm. (2) Politseiametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima politseiteenistusse kandideeriv või politseiteenistuses olev politseiametnik ja politseiametniku erialale õppima kandideeriv või sellel erialal õppiv isik. § 2. Tervise üldnõuded (1) Politseiametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Politseiametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) relva kandmine ja kasutamine; 9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga. (3) Politseiametnikud jaotatakse tervisenõuete alusel kahte gruppi, lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning töö iseloomust: 1) I grupp – välitööd tegevad politseiametnikud; 2) II grupp – sisetööd tegevad politseiametnikud. (4) Kaitsepolitseiameti politseiametnik ja politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik peab vastama I grupi politseiametnikele kehtestatud tervisenõuetele. 10 § 3. Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse lisas 1. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku politseiteenistusse võtmise või politseiametniku erialale õppima asumise. (3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning politseiametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole politseiametnikul esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel, võib politseiametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis on politseiametnikul tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus. § 4. Politseiametniku tervisekontrolli tegija (1) Politseiametniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti või Sisekaitseakadeemia ja tegevusluba omava töötervishoiuteenuse osutaja vahel. § 5. Politseiametniku tervisekontrolli perioodilisus (1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse politseiametnikul enne politseiametniku erialale õppima asumist ja enne politseiteenistusse asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning politseiteenistuse ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll). (2) Politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne politsei erialale õppima asumist. (3) Politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik ei pea läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust §-des 2 ja 3 kehtestatud nõuetele ning tehtud § 6 lõikes 3 loetletud uuringud. (4) Kui politseiametnik töötab ametikohal või politseiteenistusse kandideeriv isik kandideerib ametikohale, millel töötamiseks on kehtestatud erinõuded, on ta kohustatud läbima asjakohase tervisekontrolli. (5) Politseiametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (6) Politsei- ja Piirivalveameti I gruppi kuuluv politseiametnik peab tervisekontrolli läbima alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ning alates 50. eluaastast ühe aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. 11 (7) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud politseiametniku tervisekontrolli sagedust. (8) Politseiametniku tervisekontrolli saatnud asutus võib muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud politseiametniku tervisekontrolli sagedust: 1) politseiametniku põhjendatud taotluse alusel; 2) politseiametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel; 3) politseiametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu; 4) kui politseiametnik esitab arstitõendi kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuete täitmisest vabastamiseks. § 6. Politseiametniku tervisekontrolli tegemise kord (1) Politseiametniku saadab tervisekontrolli Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia. (2) Politseiametnik täidab ning kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardi, mis on esitatud lisas 2. (3) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini aminotransferaasi (ALT), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria; 4) perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast; 5) kopsude röntgenuuring; 6) spiromeetria; 7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimisharjumuste hindamine. (4) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on politseiametnikule varem teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis samu protseduure või uuringuid ei ole vajalik uuesti teha. (5) Terviseseisundi täpsustamiseks on töötervishoiuarstil õigus saata politseiametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 3 nimetatud. (6) Tervisekontrolli käigus nõustatakse politseiametnikku töötervishoiu teemal. Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab politseiametnikule tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. (7) Tervisekontrolli läbinud politseiametniku või politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi (lisa 3), mis sisaldab otsust politseiteenistusse sobivuse kohta. Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli saatnud asutusele. 12 § 7. Tervisekontrolli kulude hüvitamine Määruses ette nähtud politseiametniku tervisekontrolli kulud tasub Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia. § 8. Määruse rakendamine Politseiametnik, kes on läbinud politseiametniku tervisekontrolli enne käesoleva määruse jõustumist ja kellel on kehtiv tervisetõend, saadetakse käesoleva määruse alusel tervisekontrolli siis, kui tema tervisetõendi kehtivus hakkab lõppema. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa 1. Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Lisa 2. Tervisekontrolli kaart Lisa 3. Tervisetõend 13  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6 Siseministri määrus Siseministri määruste muutmine seoses riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu muudatustega Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7, § 8 lõike 3, § 19 lõike 1, § 251 lõike 3 ning päästeseaduse § 5 lõike 4 ja § 91 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „POLITSEI TAKTIKALISE JUHTIMISE ANDMEKOGU“; 2) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega asutatakse politsei taktikalise juhtimise andmekogu (edaspidi andmekogu). Andmekogu ametlik lühend on KILP. (2) Andmekogu peetakse: 1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks; 2) politsei valdkonda pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja - sündmuste registreerimiseks, operatiivsündmuste nende taktikaliseks juhtimiseks ja nende lahendamise korraldamiseks; 3) rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamiseks.; 3) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogusse kantakse: 1) käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud toimingute ja nendega seotud isikute andmed; 2) reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed; 3) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed; 4) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo; 5) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed.; 4) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsioon Paragrahvis sätestatakse, milliseid andmekogusse kantud andmeid edastatakse EUROSUR süsteemi. 14 § 2. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus“ § 101 lõike 2 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) politsei taktikalise juhtimise andmekogu;“. § 3. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Reageeriva tegevuse andmestik Paragrahvis sisustatakse reageeriva tegevuse andmestik, mis sisaldab üksnes süütegude ennetamiseks, avastamiseks, tõkestamiseks ja menetluseks vajalikke andmeid. Reageeriva tegevuse andmestikus ei töödelda edaspidi reageeriva ressursi planeerimisega ja haldamisega seotud andmed. 2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) Häirekeskus – otsimise andmestikku;“; 3) paragrahvi 19 lõike 2 punktid 2, 4, 6 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Punktides tehakse muudatused, mis on seotud sellega, et reageeriva tegevuse andmestikus ei töödelda edaspidi reageeriva ressursi planeerimisega ja haldamisega seotud andmed. Seetõttu tuleb muuda ka andmekogu andmetele juurdepääsu õigusi. § 4. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Sätet muudetakse, sest politsei pädevuses olevat teadet lahendab Politsei- ja Piirivalveamet edaspidi politsei taktikalise juhtimise andmekogus. § 5. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 15 Punktis sätestatakse, milliseid andmeid edastab andmekogusse edaspidi politsei andmekogu vastutav töötleja. 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) politsei taktikalise juhtimise andmekogu vastutav töötleja esitab andmekogusse sündmuse lahendamiseks kaasatava reageeriva ressursi ja vajaduse korral sündmusega seonduvaid andmed;“. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani siseminister Lauri Lugna kantsler 16  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7 Siseministri määrus Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 759 lõike 12 ja 42 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruses nr 96 „Isikuankeedi vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse politseiteenistusse, Siseministeeriumisse ja tema hallatavasse asutusse teenistusse kandideeriva isiku, politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideeriva isiku või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis kandideeriva isiku isikuankeedi vorm. (2) Politseiteenistusse kandideeriva isiku, politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideeriva isiku või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis kandideeriva isiku isikuankeedi vorm on esitatud määruse lisas 1. (3) Siseministeeriumisse ja tema hallatavasse asutusse teenistusse kandideeriva isiku isikuankeedi vorm on esitatud määruse lisas 2. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa 1. Politseiametniku isikuankeet Lisa 2. Siseministeeriumi ja tema hallatava asutuse ametniku ja töötaja isikuankeet 17  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8 Siseministri määrus Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 67 „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 7 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruse nr 67 „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa. Abipolitseiniku ankeet 18  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 9 Siseministri määrus Päästeteenistusse kandideeriva isiku isikuankeedi vorm Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 72 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse päästeteenistusse kandideeriva isiku, päästeteenistuse erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideeriva isiku või päästeametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis kandideeriva isiku isikuankeedi vorm (lisa). § 2. Isikuankeedis küsitud andmete säilitamine Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku päästeteenistusse kandideerimisest või päästeteenistusest lahkumisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa. Isikuankeedi vorm 19  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 10 Siseministri määrus Siseministri 12. septembri 2012. aasta määruse nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 1086 lõike 9 alusel. § 1. Siseministri 12. septembri 2012. aasta määruses nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“; 2) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses: „21. peatükk Vabatahtliku merepäästja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise kord § 41. Vabatahtliku merepäästja tervisekontroll (1) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija peab enne vabatahtliku merepäästjana tunnustamist läbima tervisekontrolli. Vabatahtlik merepäästja peab perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas isiku terviseseisund võimaldab tal tegutseda vabatahtliku merepäästjana. (2) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtlik merepäästja tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ühel järgmistest viisidest: 1) esitades kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi; 2) esitades relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiva tervisetõendi; 3) tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku päästjana või abipolitseinikuna on isiku terviseseisund vastav tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku päästja või abipolitseiniku tervisenõuetele. (3) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja võib suunata erakorralisse tervisekontrolli politseiametniku põhjendatud taotluse alusel. (4) Tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja kulul. 20 § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler 21  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 11 Siseministri määrus Siseministri 18. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 252 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 18. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ § 4 lõike 1 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „5) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 6) reisidokumendi liik ja number, dokumendi väljastanud riigi nimi, dokumendi kehtivuse lõppkuupäev ning kehtiva viisa andmed;“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler 22  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 12 Siseministri määrus Politseiametniku ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud, diferentseerimise alused ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatus Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 70 lõike 3 alusel. § 1. Palgamäärade kehtestamine (1) Määrusega kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Sisekaitseakadeemia politseiametnike palgamäärad vastavalt lisadele 1, 2 ja 3. (2) Palgamäärade kehtestamisel võetakse teenistuskohast sõltuvalt arvesse piirkonda, päästeteenistuja kvalifikatsiooninõudeid, teenistus- või töötingimuste erisusi ja muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid. § 2. Põhipalga ja muutuvpalga määramise kord Päästeteenistujate põhipalga määramise kord kehtestatakse vastavalt Päästeameti ja Häirekeskuse palgajuhendiga ning Sisekaitseakadeemia töötasustamise korraga. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa 1. Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnike palgamäärad Lisa 2. Kaitsepolitseiameti politseiametnike palgamäärad Lisa 3. Sisekaitseakadeemia politseiametnike palgamäärad 23  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 13 Siseministri määrus Abipolitseinikule lisapuhkuse eest ja kriisirolliga abipolitseinikule kriisi lahendamises makstava hüvitise ulatus ning selle taotlemise ja väljamaksmise kord Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 425 lõike 5 ja § 371 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse: 1) kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, makstava hüvitise ulatus, selle taotlemise ja väljamaksmise kord; 2) abipolitseinikule väljaõppeks ja abipolitseiniku ülesannete täitmiseks lisapuhkuse ajal makstava hüvitise ulatus ja selle taotlemise ja väljamaksmise kord. § 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine (1) Hüvitise saamiseks esitab õigustatud isik Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta. (2) Politsei- ja Piirivalveamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab toetuse taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler RAKENDUSAKTI KAVAND nr 14 Siseministri määrus 24 Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 8 ja 425 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 21. detsembri 2010. a määruses nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse paragrahviga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Abipolitseiniku kandidaadi lühendatud esimese astme õpe (1) Kui abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 11 kohaselt lühendatakse abipolitseiniku kandidaadi esmase õppe kestus 20 tunnile, peab abipolitseiniku kandidaat läbima § 2 punktides 1, 2, 4, 5, 51, 6 ja 7 sätestatud õpiväljundid § 5 lõike 1 alusel kehtestatud väljaõppekavades kehtestatud määras ja täpsustustega. (2) Abipolitseinikul on vastava olukorra lõppemise järel kohustus läbida ühe aasta jooksul esimese astme õpe ülejäänud mahus ja sooritada arvestus § 2 sätestatud mahus.“. 2) määrust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Kriisirolliga abipolitseiniku väljaõpe (1) Kriisirolliga abipolitseiniku erialase õppe käigus omandatakse teadmised ja oskused piirivalve, objektikaitse ja massiohje osas. Erialane õpe kestab vähemalt 60 tundi. (2) Kriisirolliga abipolitseiniku täiendusõpe ….“. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler RAKENDUSAKTI KAVAND nr 15 25 Kaitseministri määrus Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning hüvitise väljamaksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 62 lõike 2 alusel. § 1. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruses nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning hüvitise väljamaksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning hüvitise väljamaksmise tingimused ja kord“; 2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „4–43 ja 5“ tekstiosaga „4–45 ja 5–53“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kaitseliidu liikme Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutise töövõime kaotuse tuvastamise korral esitatakse ühekordse hüvitise taotlus Kaitseministeeriumile Kaitseliidu kaudu. Taotlusele tuleb lisada töövõimetusleht või arsti poolt väljastatud muu ajutist töövõimetust tõendav dokument. 4) paragrahvi 1 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „2 või 3“ tekstiosaga „2, 3 või 31“; 5) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „püsiva töövõimetuse tuvastamise korral“ sõnadega „ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse“; 6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui pärast Kaitseliidu liikmele käesoleva määruse § 1 lõikes 31 sätestatud taotluse alusel ühekordse hüvitise maksmist selgub, et isikul on sama juhtumi tagajärjel tuvastatud ka osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva määruse § 1 lõikes 3 sätestatud taotluse alusel makstavat hüvitist talle varem väljamakstud summa võrra.“ 26 § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kalle Laanet Kaitseminister Kusti Salm Kantsler 27  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 16 Vabariigi Valitsuse määrus Varalise kahju ning kolimis- ja majutuskulude hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 492 2 ja 493 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju ning kolimis- ja majutuskulude hüvitamise taotlemise ning hüvitise suuruse määramise kord. § 2. Hüvitise taotlemine (1) Varalise kahju hüvitamiseks esitab ametnik ametiasutusele taotluse 30 kalendripäeva jooksul arvates varalise kahju tekitamise või avastamise päevast. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ametniku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elu- ja töökoht; 2) kui varalist kahju kannatanud isik on ametniku perekonnaliige, siis tõendid tema perekonnaliikmeks olemise kohta; 3) hävinud, kadunud või rikutud vara nimetus, liik, soetusaasta, soetushind ning selle arvatav harilik väärtus vara hävimise, kaotsimineku või rikkumise päeval, vara rikkumise korral selle jääkväärtus; 4) põhjuslik seos politseiametniku teenistusülesande täitmise ja varalise kahju tekkimise vahel; 5) kinnitus selle kohta, et kahju ei ole kannatanule täielikult hüvitatud muudest allikatest; 6) teave selle kohta, kas kahju on osaliselt hüvitatud või hüvitatakse tulevikus kannatanule teadaolevalt muudest allikatest; 7) taotluse esitamise kuupäev ja kannatanu allkiri. (2) Taotlusele lisatakse varalise kahju tekitamist ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Kui sama kahju on osaliselt või täielikult hüvitatud muudest allikatest, lisatakse taotlusele muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavad dokumendid. (3) Ametikoha muutumisega seotud kolimis- ja majutuskulude hüvitamiseks esitab ametnik ametiasutusele taotluse, millele lisab kolimise ja majutusega seotud kulude tasumist tõendavad dokumendid. § 3. Taotluse läbivaatamine (1) Ametiasutus vaatab taotluse läbi 15 kalendripäeva jooksul taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates. (2) Varalise kahju hüvitamise taotluse lahendamisel kogub ametiasutus vajadusel lisatõendeid ning määrab ekspertiisi kahju suuruse või selle tekkimise asjaolude väljaselgitamiseks. 28 § 4. Hüvitise suurus (1) Varalise kahju hüvitamise suuruse määramisel võetakse aluseks kahjustatud vara harilik väärtus. (2) Varalise kahju hüvitamise ülemmääraks on …... (3) Kolimise ja majutusega seotud kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kulutustele, kuid mitte rohkem kui … eurot. § 5. Hüvitise väljamaksmine (1) Võimalikud kaasnevad kulud varalise kahju ning kolimis- ja majutuskulude hüvitamiseks kaetakse riigieelarvest ametiasutuse eelarve kaudu. (2) Ametiasutus nõuab ametnikule hüvitatud varalise kahjutasu sisse süüdiolevalt isikult. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 29  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 17 Siseministri määrus Politseiametniku toitlustamise tingimused, ulatus ja kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 721 lõike 3 alusel. § 1. Toitlustuse tingimused (1) Politseiametnikule võimaldatakse toitlustus järgmistel juhtudel: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) riigikaitse vajadusel; 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks; 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks; 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; 7) hädaolukorra lahendamise õppusel osalemisel. (2) Politseiametnikule tagatakse tasuta toit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamine kestab järjestikku üle 24 tunni. § 2. Toitlustuskulud (1) Toitlustamise ja joogivee kulud käesoleva määruse § 1 lõikes nimetatud juhtudel hüvitatakse kokku kuni … eurot isiku kohta iga 24 tunni kohta. (2) Toitlustamise ja joogivee kulude hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja pakendamise, ühekordsete toidunõude, toidu sündmuskohta transpordi ning hilisema toidunõude ja toidujäätmete utiliseerimise kulud. § 3. Määruse jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler 30  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 18 Kaitseministri määrus Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord Määrus kehtestatakse julgeolekuasutuste seaduse § 19 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Välisluureameti ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja) tervisenõuded ja tervisekontrolli kord. (2) Määrusega kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud korras tervisekontrolli läbima: 1) teenistujad; 2) teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle võtmist. § 2. Teenistujate grupid (1) Teenistujad jaotatakse Välisluureameti peadirektori otsusega kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – teenistujad, kellele võib anda õiguse kanda ja kasutada töö- või teenistusülesannete (edaspidi koos teenistusülesanded) täitmise ajal tulirelva või kelle teenistusülesannete iseloomust või töökeskkonnast tuleneb muu suurem oht teenistuja või teise isiku elule või tervisele; 2) II grupp – punktis 1 nimetamata teenistujad. § 3. Meditsiinilised vastunäidustused (1) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad meditsiinilised vastunäidustused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku ameti- ja töökohale (edaspidi koos teenistuskoht) võtmise või sellel olemise. (3) Suhtelise meditsiinilise vastunäidustuse esinemise korral võib teenistuja olla teenistuskohal ja jätkata teenistusülesannete täitmist juhul, kui tervisekontrolli tegija seda lubab, tervisekontrolli tegija nõutud töötingimused on tagatud ning teenistuja vahetu juhi hinnangu järgi ei ole teenistujal esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel. 31 § 3. Üldised tervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Teenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma talle pandud teenistus- ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Teenistuja terviseseisund peab võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: … (3) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on: … (4) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on: … § 4. I grupi lisatervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab lisaks § 3 lõikes 2 sätestatule võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: … (2) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 3 lõikes 3 sätestatule: … (3) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 3 lõikes 4 sätestatule: … (4) I gruppi kuuluva teenistuja nägemise ja kuulmise lisanõuded on järgmised: … § 5. Tervisekontrolli tegija Teenistuja tervisekontrolli teeb Välisluureametiga lepingu sõlminud töötervishoiuarst. § 6. Tervisekontrolli sagedus (1) Tervisekontrolli tehakse järgmiselt: 1) enne isiku teenistusse võtmist või I gruppi kuuluvale teenistuskohale üleviimist (edaspidi eelnev tervisekontroll); 2) teenistuses olemise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll). (2) Isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud politseiametniku erialale õppima asumisel või politseiametnikuna töötamisel või Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust §-des 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. 32 (3) Enne isiku teenistusse võtmist tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontrolli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist. (4) Teenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. (5) Välisluureameti peadirektor võib erandjuhul muuta teenistuja perioodilisse tervisekontrolli suunamise sagedust, kui selleks teeb põhjendatud ettepaneku: 1) tervisekontrolli tegija suhtelise meditsiinilise näidustuse korral; 2) teenistuja; 3) teenistuja vahetu või otsene juht. (6) Kui teenistuja viimasest tervisekontrollist on möödunud vähem kui …, võidakse ta suunata perioodilisse tervisekontrolli vaid tema enda nõusolekul. § 7. Tervisekontrolli tegemise kord (1) Teenistuja või teenistuja kandidaat täidab lisas x esitatud vormi kohase tervisekontrolli kaardi ning kinnitab selle õigsust oma allkirjaga. (2) Tervisekontrolli tegija määrab tervisekontrolli kaardi ja Välisluureameti riskianalüüsi tulemuste alusel terviseuuringute mahu ja teeb teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. (3) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervisekontrolli tegija või muu tervishoiuteenuse osutaja on teenistujale või teenistuja kandidaadile varem teinud terviseuuringuid, mida on võimalik tervisekontrolli tegemisel arvestada, ei ole vaja samu terviseuuringuid uuesti teha. (4) Tervisekontrolli tegija kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundile ning teeb otsuse teenistuja nõuetele vastavuse kohta ning töökeskkonna või töökorralduse teenistujale sobivuse kohta. (5) Tervisekontrolli tegija teeb teenistujale või teenistuja kandidaadile teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. (6) Tervisekontrolli tegija edastab Välisluureametile lisas x esitatud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud teenistuja või teenistuja kandidaadi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. § 8. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine Tervisekontrolli tegija säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberkandjal või elektroonilisel kujul … aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. § 9. Määruse rakendamine Käesoleva määruse jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja peab läbima käesoleva määruse nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle § 131 lõike 8 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastava tervisekontrolli. 33 § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kalle Laanet Kaitseminister Kristjan Prikk Kantsler Lisa 1. Tervisekontrolli kaart Lisa 2. Tervisekontrolli otsus 34  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 19 Siseministri määrus Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord Määrus kehtestatakse julgeolekuasutuste seaduse § 19 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja) tervisenõuded ja tervisekontrolli kord. (2) Määrusega kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud korras tervisekontrolli läbima: 1) teenistujad; 2) teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle võtmist. § 2. Teenistujate grupid (1) Teenistujad jaotatakse Kaitsepolitseiamet peadirektori otsusega kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – teenistujad, kellele võib anda õiguse kanda ja kasutada töö- või teenistusülesannete (edaspidi koos teenistusülesanded) täitmise ajal tulirelva või kelle teenistusülesannete iseloomust või töökeskkonnast tuleneb muu suurem oht teenistuja või teise isiku elule või tervisele; 2) II grupp – punktis 1 nimetamata teenistujad. § 3. Meditsiinilised vastunäidustused (1) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad meditsiinilised vastunäidustused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku ameti- ja töökohale (edaspidi koos teenistuskoht) võtmise või sellel olemise. (3) Suhtelise meditsiinilise vastunäidustuse esinemise korral võib teenistuja olla teenistuskohal ja jätkata teenistusülesannete täitmist juhul, kui tervisekontrolli tegija seda lubab, tervisekontrolli tegija nõutud töötingimused on tagatud ning teenistuja vahetu juhi hinnangu järgi ei ole teenistujal esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel. 35 § 3. Üldised tervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Teenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma talle pandud teenistus- ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Teenistuja terviseseisund peab võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: … (3) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on: … (4) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on: … § 4. I grupi lisatervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab lisaks § 3 lõikes 2 sätestatule võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: … (2) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 3 lõikes 3 sätestatule: … (3) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 3 lõikes 4 sätestatule: … (4) I gruppi kuuluva teenistuja nägemise ja kuulmise lisanõuded on järgmised: … § 5. Tervisekontrolli tegija Teenistuja tervisekontrolli teeb Kaitsepolitseiametiga lepingu sõlminud töötervishoiuarst. § 6. Tervisekontrolli sagedus (1) Tervisekontrolli tehakse järgmiselt: 1) enne isiku teenistusse võtmist või I gruppi kuuluvale teenistuskohale üleviimist (edaspidi eelnev tervisekontroll); 2) teenistuses olemise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll). (2) Isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud politseiametniku erialale õppima asumisel või politseiametnikuna töötamisel või Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust §-des 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. 36 (3) Enne isiku teenistusse võtmist tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontrolli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist. (4) Teenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. (5) Kaitsepolitseiameti peadirektor võib erandjuhul muuta teenistuja perioodilisse tervisekontrolli suunamise sagedust, kui selleks teeb põhjendatud ettepaneku: 1) tervisekontrolli tegija suhtelise meditsiinilise näidustuse korral; 2) teenistuja; 3) teenistuja vahetu või otsene juht. (6) Kui teenistuja viimasest tervisekontrollist on möödunud vähem kui …, võidakse ta suunata perioodilisse tervisekontrolli vaid tema enda nõusolekul. § 7. Tervisekontrolli tegemise kord (1) Teenistuja või teenistuja kandidaat täidab lisas x esitatud vormi kohase tervisekontrolli kaardi ning kinnitab selle õigsust oma allkirjaga. (2) Tervisekontrolli tegija määrab tervisekontrolli kaardi ja Kaitsepolitseiameti riskianalüüsi tulemuste alusel terviseuuringute mahu ja teeb teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. (3) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervisekontrolli tegija või muu tervishoiuteenuse osutaja on teenistujale või teenistuja kandidaadile varem teinud terviseuuringuid, mida on võimalik tervisekontrolli tegemisel arvestada, ei ole vaja samu terviseuuringuid uuesti teha. (4) Tervisekontrolli tegija kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundile ning teeb otsuse teenistuja nõuetele vastavuse kohta ning töökeskkonna või töökorralduse teenistujale sobivuse kohta. (5) Tervisekontrolli tegija teeb teenistujale või teenistuja kandidaadile teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. (6) Tervisekontrolli tegija edastab Kaitsepolitseiametile lisas x esitatud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud teenistuja või teenistuja kandidaadi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. § 8. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine Tervisekontrolli tegija säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberkandjal või elektroonilisel kujul … aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. § 9. Määruse rakendamine Käesoleva määruse jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja peab läbima käesoleva määruse nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima töötervishoiu ja 37 tööohutuse seaduse ja selle § 131 lõike 8 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastava tervisekontrolli. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Kristian Jaani Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa 1. Tervisekontrolli kaart Lisa 2. Tervisekontrolli otsus 38  Eriteenistuste ühtlustamisega seotud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Rahandusministeerium (Kaidi Meristo, [email protected]) Politsei ja piirivalve seaduse muutmisest Arvestatud ja selgitus. Eelnõust on välja jäetud peadirektori asetäitja 1. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse PPVS paragrahvi 44 lõigetega 21–23, vabastamine teenistusest peadirektoriga koostöö mittelaabumise tõttu. millega võimaldatakse PPA ja KAPO peadirektori asetäitja vabastada teenistusest koostöö mittelaabumise tõttu 6 kuu jooksul koostöö algusest ning maksta teenistusest vabastamisel hüvitist kuni 6 kuu ametipalga ulatuses. Me ei nõustu kirjeldatud muudatusega. Avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) on piisavalt aluseid ametniku teenistusest vabastamiseks objektiivsetel alustel. Ametniku teadlikkus tema kindlustatud õiguspositsioonist toetab ametniku valmisolekut teostada enda ametitegevust vastavalt seadusele (ATS § 50) ja üldistele teenistuskohustusele (ATS § 51), s.h võimaldab täita ametnikul enda ülesandeid erapooletult (vt ATS § 51 lg 2 komm). Erand kantsleri tuleneb tema erilisest positsioonist, kus tal tuleb teha tihedat koostööd poliitilise ministriga. Seega ei ole siinkohal kantsleri ja PPA ning KAPO peadirektori positsioonid võrreldavad. 2. PPVS § 84 annab võimaluse määrata politseiametnikule kauaaegse teenistuse Selgitus. PPVS-i § 84 järgi võib ergutusi (tänukiri, rahaline preemia, aukiri, või teenistusalaste ülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest rahalise hinnaline kingitus, nimeline relv, politsei teenetemärk) kohaldada PPA ja preemia. Ka ATS § 61 lg 5 näeb ette rahalise preemia maksmise erakordsete KAPO teenistujatele (politseiametnik, ametnike ja töötaja), aga ka asutuste teenistusalaste saavutuste eest. ATS-is sätestatud preemia on muutuvpalga välistele isikutele. Nende puhul ei saa arvestada 20%-lise piiranguga osa, mida võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni ametipalgast. 20 % ametniku aastasest põhipalgast. Kuna ATS kehtib eriteenistujatele eriteenistusi reguleerivates seadustes sätestatud Praktikas kohaldatakse PPA-s ergutusi nii ATS-i kui PPVS-i alusel. PPVS-i erisustega, tekib küsimus, kas ergutusena ja palgakomponendina makstavad alusel rahalise preemia määramisel arvestatakse ATS-i muutuvpalga maksmise preemiad on üksteist välistavad või koos kohaldatavad. Kas ergutusena 20% piiriga. makstavale preemiale kehtivad ATS § 61 lõikes 5 toodud piirangud? Kuna ka ATS palgakomponendina makstav preemia on oma sisult ergutus, tuleks asuda seisukohale, et eriteenistuste ergutuste kataloogis nimetatud rahalisele preemiale kehtib samuti ATS regulatsioon (piirangud preemia suurusele). Topelt 1 premeerimine ei oleks kooskõlas riigi eelarvevahendite eesmärgipärase ja säästliku kasutamisega, samuti avaliku teenistuse läbipaistvuse põhimõttega (sh korruptsiooniennetus). Täna on preemia kohaldamine ergutusena ja palgakomponendina asutuseti erinev. Seetõttu palume PPVS § 84 lg 1 p 2, samuti PäästeTS § 23 lg 1 p 2, JAS § 203 lg 1 p 3, VangS § 151 lg 2 p 3 ja KVTS § 159 lg 2 kehtetuks tunnistada või täpsustada sätteid selliselt, et oleks selge ühekordse premeerimise põhimõte ning 20% piirangu kehtivus. 3. Lisaks palume kaaluda politseiametnike palgasüsteemi korrastamist vastavalt Selgitus. Siseministeerium koostöös PPA ja KAPO-ga on ette valmistamas ATS palgasüsteemile, et riigi ametiasutuste palgasüsteemid oleksid omavahel politseiametnike palgasüsteemi muudatusi. võrreldavad ning võimaldaksid riigi palgapoliitikat paremini kujundada. 4. Samuti palume kaaluda politseiametniku nõusolekuta üleviimise kaotamist. Selgitus. Lisaks märkuses märgitule on politseiametniku nõusolekuta Ainult teenistusastme ja ametiasutuse nõue üleviimisel ei taga üleviimise üheks tingimuseks ka see, et üleviimine ei too kaasa tema politseiametniku eneseteostusõigust, küll aga võimaldab nõusolekuta teisele elukohavahetust. Politseiametniku nõusolekuta üleviimist ei kasutata tema ametikohale üleviimine ametnikku survestada. Teenistusalaste huvide survestamiseks, vaid rakendatakse ainult siis, kui see on vajalik politsei täitmiseks on teised meetodid, nagu lähetus, lisaülesannete andmine, ülesannete paremaks täitmiseks. Ka ei saa politseinikku üle viia ametikohale, asendamine, ajutine või alaline üleviimine ametniku nõusolekul. mille ülesannete täitmiseks puuduvad tal vajalikud oskused, teadmised, kogemused ja nõuetele vastavus. Avaliku teenistuse seaduse muutmisest Üldine selgitus. Siseministeerium esitab ATS-i muudatused Justiitsministeeriumile seadusmuudatuste ettepanekutena, millega palume arvestada. Märkuste kohta, millega eelnõu ettevalmistaja ei arvesta, saab täiendava hinnangu anda Justiitsministeerium. 1 5. eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse ATS § 16 lõikega 7 järgmises sõnastuses: Arvestatud ja selgitus. Kuigi märkuses ei ole selgitusi ettepaneku kohta, on Konkursi võib jätta korraldamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eelnõu vastavalt märkusele muudetud ja seletuskirja lisatud ka selgitused ametikoht täidetakse ametniku tähtajalise üleviimise teel vastavalt käesoleva pakutud sõnastuse kohta. seaduse § 33 lõikele 1. Sellisel juhul ei tohi tähtajaline üleviimine kesta üle kuue kuu aastas.“. Nõustume sätte mõttega, et tippjuhi ametikohta oleks võimalik ajutiselt täita ka tähtajalise üleviimisega konkursi korraldamata kuni 6 kuuks. See võimaldaks tippjuhi ajutisel äraolekul tööd selliselt ümber korraldada, et ükski asutuse ülesanne ei jääks täitmata personali nappuse tõttu ning ei tuleks asutuse koosseisu ametniku eemaloleku tõttu kunstilikult lisaametikohta luua. Palume siiski sätte selguse huvides sõnastada muudatuse järgmiselt: „7) „paragrahvi 16 lõikes 6 asendatakse lõiked „2-5“ lõigetega „2-3 ja 5“; 8) paragrahvi 16 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: 2 „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduva ametniku asendamine käesoleva seaduse § 57 kohaselt või ametniku tähtajaline üleviimine lõikes 6 nimetatud ametikohale käesoleva seaduse § 33 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas.“ 6. Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse § 16 lõigetega 9 ja 10 järgmiselt: Mittearvestatud ja selgitus. ATS-i rakendamisel on probleemiks saanud osa „(9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on ametikoha täitmisel sätete liiga piirav sõnastus, mida kõnesoleva eelnõuga püütakse parandada. võimalik nimetada ametikohale isik, kes on varem kandideerinud sama Pakutud regulatsioon on eelnõu sõnastusest piiravam ega võimalda ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametiasutusel lihtsamini vaba ametikohta täita, mis on muudatuse mõte. ametikoha teenistusülesanded on olulises osas sarnased. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud juhul võib kandideerimise andmeid Märkuses on märgitud, et „iga kandidaat, kes on aasta jooksul asutuse mõnele kasutada ühe aasta jooksul eelmise kandideerimise jaoks dokumentide muule sarnaste ülesannetega ametikohale kandideerinud, ei ole ilmtingimata esitamisest.“. parim valik ametikoha teenistusülesannete täitmiseks“. On ebatõenäoline, et Märgime, et iga kandidaat, kes on aasta jooksul asutuse mõnele muule sarnaste ametiasutus pakub vaba ametikohta halvimale või halvemale kandidaadile. ülesannetega ametikohale kandideerinud, ei ole ilmtingimata parim valik Eriteenistuste ühtlustamise 14. augusti 2019. aasta töörühmas lepiti kokku, et ametikoha teenistusülesannete täitmiseks. Niisiis tuleks sätet täiendada järgmiste seaduses sätestatakse võimalus kasutada konkursi tulemusi ka uue konkursi tingimustega: ametikohta pakutakse kandidaatidele konkursi tulemustel selgunud korras täidetava ametikoha täitmisel. Seda tingimusel, et vaba ametikoha paremusjärjekorras ja ametikohta võib täita 240 kalendripäeva jooksul (kui teenistusülesanded on olulises osas samad eelmise konkursi ametikoha katseaega pikendatakse kuuele kuule). Samuti teeme ettepaneku liita säte ATS § ülesannetega. 18 lõikesse 10, mis reguleerib paremuselt järgmise kandidaadi ametikohale nimetamist, järgmises sõnastuses: „(10) Paremuselt järgmise kandidaadi võib ametikohale nimetada juhul, kui konkursi võitnud isik loobub ametikohale asumisest, ametikohale nimetatud isiku ametikohale nimetamise haldusakt tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud juhtudel, kui ametnik vabastatakse teenistusest katseaja jooksul või kui ametiasutuses vabaneb ametikoht, mille teenistusülesanded on olulises osas sarnased ametikohale, mille konkursil kandidaat osales. Ametisse nimetamise õigust omav isik võib 240 kalendripäeva jooksul konkursi võitnud isiku ametikohale nimetamisest arvates teha ilma uut konkurssi välja kuulutamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku ametikohale asumiseks konkursi paremuselt järgmisele kandidaadile.“. 7. Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse ATS § 16 lõikega 11 järgmises Arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastust on täiendatud vastavalt ettepanekule, sõnastuses: „11) Konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus s.t ametikohale võib nimetada nii ametniku, kes seni on täitnud sama arvata, et vabale ametikohale on otstarbekas tähtajatult nimetada ametnik, kes ametikoha kui ka olulises osas sarnaste teenistusülesannetega ametikohta seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana, ning kui asendatav ajutiselt äraoleva ametniku ülesandeid. Samuti on sätet täiendatud ametnikult teenistusse ei naase.“. nõusoleku küsimisega. 3 On oluline, et tähtajalise teenistussuhte tähtajatuks muutmisel oleks ka ametniku nõusolek, kuna tähtajalise ja tähtajatu teenistussuhte lõpetamisel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Ametnik ei tohiks sattuda ametikoha muutmise tõttu tähtajatuks ametikohaks ebasoodsamasse olukorda kui ta teenistusse asudes teadis arvestada. Pöörame ka tähelepanu asjaolule, et asendaja teenistustähtaeg saabub ka juhul ,kui asendatav naaseb küll teenistusse, kuid mitte samale ametikohale. Lisaks soovime sätet laiendada juhtudele, kus samal ajal, kui lõpeb ametniku teenistussuhe asendajana ühel ametikohal, vabaneb ametikoht, mille teenistusülesanded on olulises osas sarnased. Palume sätte sõnastust muuta järgmiselt: „11) Konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vabale ametikohale on otstarbekas nimetada ametnik, kes seni on täitnud sama või olulises osas sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ajutiselt äraoleva ametniku asendajana, tingimusel, et ametnik annab selleks oma nõusoleku“. 8. Palume lisada eelnõu § 3 muudatus, mille kohaselt täiendatakse ATS § 23 lg 2 Arvestatud ja selgitus. ATS-i § 23 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et määratud punkti 2 pärast sõna „või“ lauseosaga „välisvahenditest rahastatava projekti ajaks nimetatakse ametikohale ajutise iseloomuga teenistusülesandeid, eelkõige tegevuste“. Välisvahenditest finantseeritavate projektide pikkus on tihti seotud ajaliselt piiritletud ülesandeid ja töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud rahastusperioodiga ning pikem kui 5 aastat. Kehtiva seaduse järgi tuleks ülesandeid täitev ametnik – ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise projektiga seotud ametnik kas vahetult enne projekti lõppu välja vahetada, ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks või Riigikogu uurimis- või korraldades tema ülesannete täitmiseks uue konkursi, või võtta ametnik probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni. Eelnõu muudetud ATS-i § 23 lõike teenistusse tähtajatult. Viimaselt juhul tuleks ametnik pärast projekti 2 punkti 2 täiendusega, mille järgi täiendatakse sätet pärast sõna „tegevuse“ lõppemist ametikoha koondamise tõttu teenistusest vabastada ning planeerida sõnadega „või välisvahenditest rahastatava projekti tegevuste“. riigieelarvesse ametniku koondamishüvitised, kuna välisvahenditest sellised väljamaksed reeglina abikõlbulikud ei ole. Selline regulatsioon ei ole eesmärgipärane. 9. Palume täpsustada eelnõu § 3 punktis 10 tehtavat muudatust selliselt, et oleks Arvestatud ja selgitus. Eelnõu muudetud vastavalt märkusele. määratletud ka ajavahemik, mille jooksul kandidaate nende kohta tehtud otsusest teavitatakse. Soovitatavalt „hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul“ pärast nende kohta otsuse tegemist. 10. Me ei toeta eelnõu § 3 punktiga 12 tehtud muudatusettepanekut. Ametnikule Selgitus. Eelnõu § 3 punkti 12 muudatusega ei võeta ametnikult õigust nõuda peab säilima õigus nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui teenistusest vabastamist koondamise tõttu. Eelnõu § 3 punkti 32 (muutunud ametikoha asukoht muutub selliselt, et see tingib vajaduse elukoha muutmise punkt 44) muudatuse järgi on ametnikul õigus nõuda teenistusest vabastamist järgi. See tingib ametikoha asukoha määramise KOV täpsusega. Arvestades koondamise tõttu, kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa haldusreformi tulemusel suurenenud KOV territooriume, tuleks pigem ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu. täpsustada teenistusest vabastamise regulatsiooni koondamise tõttu, laiem tööpiirkond aga märkida ametniku ametijuhendisse. Kehtiva seaduse järgi on ametnikul õigus nõuda enda koondamist, kui muutub 4  ametikoha asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV üksus) nimetus. Haldusreformi tulemusel jäi 213 omavalitsusüksuse asemel alles 79. See tähendab, et paljude omavalitsusüksuste territoorium on väga suur. See aga tähendab seda, et teatud juhtudel võib sama KOV üksuse sees ametiasutuse asukoha muutmine tähendada pikemat vahemaad, kui ametikoha viimisel asutusse, mis asub teises omavalitsusüksuses. Näiteks elab inimene Sauel ja käib tööl Tallinna kesklinnas asuvas asutuses. Vahemaa Saue ja kesklinna vahel on ca 20 km. Ametniku ametikoht viiakse Keilasse, mis on teine KOV üksus, kuid vahemaa tööle jõudmiseks väheneb, sest Sauelt Keilasse on ca 10 km. Seega tegelikult vähenevad ametniku teenistusse jõudmise vahemaa ja kulud, kuid ta saab siiski enda koondamist nõuda, sest muutub ametikoha asukoha KOV üksus. ATS-is on sätestatud, et kui muutuvad oluliselt teenistustingimused, siis on tegemist koondamissituatsiooniga. Kui ametikoht asub teises omavalitsusüksuses, siis on see oluline tingimus. Kehtiva õiguse järgi ei ole oluline, et teise asutusse üleviimisel võivad inimese teenistusse jõudmise tingimused muutuda soodsamaks, aga koondada tuleb ikka, kui asutus asub teises omavalitsusüksuses. 11. Eelnõu § 3 punktides 14 ja 15 tehtud muudatusettepanekutega võimaldatakse Arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastuses asendatud „teenistusest vabastamine“ edasiroteerumine vastuvõetavas asutuses saatva asutuse nõusolekul ning „ametikohalt vabastamisega“. Töötaja edasiroteerumine muudatuse sõnastusest vähendatakse kehtivas seaduses sama toimingu tegemiseks rakendatavat välja jäetud. töökoormust. Toetame ettepanekut, kuid pöörame tähelepanu asjaolule, et vastuvõttev asutus ei vabasta lähetatud ametnikku teenistusest. Liikumine toimub avaliku teenistuse sees. Lisaks märgime, et kuna töölepinguga saab kokku leppida kõike, mis ei sea töötajat halvemasse olukorda seaduses sätestatust, tuleks avaliku teenistuse seaduses reguleerida pigem ametniku staatust käsitlevad probleemid, nt töötaja rotatsiooni käigus ametikohale nimetamist (konkursi korraldamine või mitte vastastikuse rotatsiooni korral), puhkuse aegumise peatumist, avaliku teenistuse või asutuse staaži jätkumist ametniku roteerumisel töökohale jmt. 12. Palume täiendada eelnõud lisades ATS § 33 lõike 41 järgmises sõnastuses: Arvestatud ja selgitus. ATS-i ja PPVS-i muudatusi täiendatud vastavalt „41) Vastuvõttev asutus võib erandjuhul, kui teenistusalased huvid seda märkusele. nõuavad, ametniku enne üleviimise tähtaja saabumist ametikohalt vabastada, teatades sellest ametnikule ja saatvale ametiasutusele vähemalt üks kuu ette.“. 5  PPVS´is dubleeriv säte välja jätta. ATS´ist puudub säte, mille järgi oleks võimalik tähtajalist üleviimist ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada muul juhul, kui teenistusest vabastamise tõttu saatvas asutuses. Vajadus selle järgi on aga olemas. Nt Eesti EL eesistumise ajal, kui eesistumise tähtaeg nihkus 6 kuud ettepoole, samuti vastuvõtva asutuse ümberkorraldamisel. PPVS´is on võimalus tähtaegse üleviimise ühepoolseks ennetähtaegseks lõpetamiseks olemas, kuid vajadus on laiem ja puudutab kogu avalikku teenistust. 13. Palume eelnõuga täiendada ATS § 33 lõiget 5 lisades pärast lauseosa „millelt Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud vastavalt märkusele. ametnik üle viidi“ lauseosa „välja arvatud osalise üleviimise korral“. Säte muudaks roteerumise paindlikumaks ning võimaldaks tähtajalisi üleviimisi selliselt, et ametnik jätkaks osalise koormusega teenistust ka saatvas asutuses, muutes koostöö ametiasutuste vahel paindlikumaks. Asutused on keeldunud osalise tähtajalise üleviimise vormistamisest viitega avaliku võimu teostamise peatumisele saatvas asutuses. 14. Palume eelnõu § 3 punktis 17 sõnastatud ATS § 39 lõiget 6 täpsustada pärast Arvestatud ja selgitus. Eelnõu § 3 punkti 17 sõnastusse on lisatud sõna sõna „ületunnitöö“ sõnaga „täiendava“, et hoida ära vaidlusi sätte rakendamise „täiendava“. osas. Sätte eesmärk ei ole nihutada vaba aega kokkulepitud ajalt muule ajale, vaid ametnikule ületunnitööga tekitatud ebamugavuse (isikliku elu ümberplaneerimise) kompenseerimises täiendava vaba ajaga, tasustades sealjuures ka väljaspool tööaega tehtud tööd. 15. Palume eelnõuga täiendada ATS § 43 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Osaliselt arvestatud ja selgitus. Eelnõusse on lisatud puhkuse aegumise Ametniku puhkuse aegumine peatub ajaks, mil ametniku avaliku võimu peatumine, kui ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud teostamise õigus on peatunud käesoleva seaduse § 83 punkti 1, 4 ja 5 alusel.“. ametniku taotlusel ja ametiasutuse nõusolekul. Puhkuse aegumist ja aegumise Kehtiva seaduse alusel jätkub puhkuse aegumine ajal, mil ametnik on teenistusest peatumist reguleerib TLS-i § 68 lõige 6. Selle kohaselt aegub põhipuhkuse pikemalt eemal (nn palgata puhkus nt stažeerimise ajal mõnes rahvusvahelises nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest organisatsioonis, aja- või asendusteenistuses viibimine, mobilisatsioon), mistõttu puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja võib ametnik jääda ilma oma väljateenitud puhkusest. Ettepaneku järgi saab sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui ametnik pärast teenistusse naasmist oma väljateenitud puhuse ära puhata või töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. ATS-i § 43 lõike 1 järgi teenistusest lahkumisel saada hüvitist välja teenitud, kuid puhkamata jäänud kohaldatakse ametnikule töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuse eest. puhkuseregulatsiooni. 16. Palume eelnõuga täiendada ATS § 44 lõike 4 teist lauset pärast sõna Arvestatud ja selgitus. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt „põhipalk“ lauseosaga“ puhkuse arvestus“. Kehtiva sätte järgi ei tohi ettepanekule. ametiasutus teenistuslähetusse saadetud ametnikule anda teenistusülesandeid ajal, kui ametnik täidab Euroopa Liidu institutsioonide juures riikliku eksperdi 6  ülesandeid. Riikliku eksperdi ülesannete täitmise ajaks säilitatakse ametnikule põhipalk ja õigus asuda pärast teenistuslähetuse lõppemist teenistusse endisele või samaväärsele ametikohale. Kuna nii palga maksmine kui ka puhkuse arvestus toimuvad vastavalt töötatud ajale (teenistusülesannete täitmisele), tuleks erand sellest tuua seadusesse mõlemal juhul. Hetkel on erand välja toodud vaid põhipalga säilimisel. 17. Palume eelnõuga täiendada ATS § 49 lõiget 6 ja lõiget 7 lisades pärast Arvestatud ja selgitus. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt lauseosa „saadud vigastuse või“ lauseosa „samadel asjaoludel“. ettepanekule. Kehtivast tekstist ei ole võimalik aru saada, kas hüvitis on ette nähtud ka juhtudel, kui ametnik on haigestunud küll teenistusülesannete täitmisel, kuid mitte õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Nii Sotsiaalkindlustusamet, kui ka asutused, kellele vastav nõue on esitatud kulutavad töötunde ja eelarvelisi vahendeid sellesisulistele vaidlustele (sh, kohtuvaidlustele). ATS sõnastuse parandamine võiks selle probleemi lahendada. Samal põhjusel palume muuta § 491 lõiget 1, sõnastades see järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmisel toimunud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või samadel asjaoludel tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral.“. 18. Eelnõu § 3 punktiga 21 täiendatakse ATS´i otsese varalise kahju hüvitamise Osaliselt arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastust muudetud selliselt, et sättega. Nõustume sätte sisuga, kuid mitte varalise kahju hüvitamisega riigi ametnikule hüvitatakse varaline kahju. Samasugune sõnastus on ATS-i §-s 49, poolt. Palume riigi vastutuse asendada ametiasutuse vastutusega. Kohalike mis reguleerib ametnikule hüvitise maksmist hukkumise või surma korral või omavalitsuste ülesandeid täitva ametniku teenistusülesannete täitmise tõttutöövõime vähenemisel või kaotusel. ATS-i § 49 lõigetes 1, 2, 6 ja 7 on tekitatud kahjude eest ei saa vastutada riik ega võtta enda peale kohustustsätestatud, et ametnikule või tema perekonnale makstakse hüvitist, kui ametnik kahjude sissenõudmiseks süüdiolevalt isikult. hukkub või sureb või tema töövõime väheneb või kaob teenistusülesannete täitmise tõttu. Samas on lõigetes 4, 10 ja 12 sätestatud, et ametniku matuse-, ravi- ja ravimikulud ning ajutise töövõime kaotuse ühekordse hüvitise kulu maksab riik. Sõnastuse järgi maksab riik ka kohaliku omavalitsuse ametniku hüvitised. 19. Sama punktiga täiendatakse ATS´i kolimis- ja majutuskulude hüvitamise Osaliselt arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastust on muudetud selliselt, et sättega. ametniku tähtajalisel üleviimisel võib tema sõidu- ja majutuskulud hüvitada nii Palume muudatuse ümber sõnastada järgmiselt: „(1) Ametniku tähtajalisel lähetav kui vastuvõttev asutus. Kohustus on asendatud ametiasutuse üleviimisel ametiasutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, võib kaalutlusotsusega. Samuti on muudetud kolimiskulude hüvitamine 7 ametiasutus hüvitada ametniku sõidu- ja majutuskulud. ametiasutuse kehtestatud kaalutlusotsuseks ja kulud võib hüvitada ametiasutus. korras ja tingimustel ning piirmäärade ulatuses. (2) Kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku Selleks, et ametiasutustes rakendatakse kulude hüvitamist sarnaselt elukohavahetuse võib ametiasutus hüvitada ametniku kolimiskulud. ametiasutuse kehtestatakse hüvitamise kord, tingimused ja piirmäär Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tingimustel ning piirmäärade ulatuses.“ määrusega. Eelnõus esitatud kujul on säte liialt piirav ning ei võimalda arvestada konkreetsete üleviimist tingivate asjaoludega. Kõikidel juhtudel ei ole kolimis- või majutus- ja sõidukulude hüvitamine asutuse poolt õigustatud. Samuti piiraks see ametniku tähtajalist üleviimist ametniku enda initsiatiivil, kui ametiasutusel ei ole võimalik või mõistlik ametniku kolimis- või majutus- ja sõidukulusid hüvitada. Samuti tuleb arvestada, et ATS´is ei ole tähtajalise üleviimise tähtaeg piiratud. See võib tähendada aastaid majutuskulude ja sõidukulude hüvitamist, mis ei ole mõistlik kulu ametiasutuse ülesannete täitmiseks. Niisiis teeme ettepaneku kulude hüvitamise võimaluse kehtestamise. Arvestades sealjuures, et üleviimine on kolmepoolne kokkuleppe, mitte kohustus. Samuti võib olla ametniku ajutise üleviimis huvi ja vajadus hoopis vastuvõtval asutusel, kes oleks valmis tasuma ka selleks vajalikud kulutused. Seega teeme ettepaneku, et kulude hüvitamise kohustuse võib võtta endale ka vastuvõttev asutus. Kuna iga asutuse vajadused on erinevad peame õigeks, et iga asutus kehtestab kulude hüvitamise korra ise, vastavalt oma vajadusi ja võimalusi silmas pidades. Lisaks pöörame tähelepanu asjaolule, et üleviimise kulusid ei peaks kindlasti hüvitama riik, vaid asutus, kes oma tööd korraldab, sh KOV asutused. 20. Eelnõu § 3 punktiga 26 tehakse ettepanek täiendada ATS § 61 lõiget 2 Osaliselt arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastus tähendab seda, et ametnikule selliselt, et põhipalga määramisel arvestataks lisaks ametikoha põhipalga määramisel arvestatakse ka piirkonnaga, kus tema ametikoht asub. teenistusülesannete, ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste See ei tähenda seda, et teatud piirkonnas peab ametniku palk olema alati ka ametikoha asukohta. Nõustume, et ametikoha asukoha arvesse võtmine suurem või väiksem võrreldes muu piirkonnaga. Muudatus ei tekita kuidagi põhipalga määramisel piirkondades, kus on vastava ettevalmistusega tööjõu ebavõrdset kohtlemist asutuse sees, sest asutuse kõigi ametnike põhipalga leidmine problemaatiline, on oluline. Samas oleme seisukohal, et põhipalga määramisel võetakse aluseks samad kriteeriumid. Mis puudutab sarnase töö suurus ei peaks alati sõltuma ametikoha piirkonnast. Peame oluliseks kohelda eest sarnase palga maksmist, siis arvestatakse ka sarnast tööd tegevate ametiasutuse sees ametnikke võrdselt, makstes sarnase töö eest sarnast palka. ametnikele palga määramisel lisaks muudele asjaoludele ka ametniku panust, Ametikoha arvestamine põhipalga määramisel peab jääma põhjendatud pühendumust jms. Seega ei pruugi kõigi sarnast tööd tegevate ametnike palk erisuseks. Palume seda sätte ümbersõnastamisel arvestada. Samuti märgime, olla sama. et eelnõu seletuskirjas on sätte põhistusel viidatud 2016. a ATAR´ile. Soovitame eelnõus kasutada viimase ATAR´i andmeid. Seletuskirja on täiendatud viitega avaliku teenistuse 2019. aasta aruandele. 8 21. Eelnõu § 3 punktiga 28 täiendatakse ATS´i paragrahviga 641 , kohustades riigi Mittearvestatud ja selgitus. Kui sõnastada säte vastavalt ettepanekule, ei ja kohaliku omavalitsuse asutusi säilitama ametnikele õppekogunemise ajaks lahenda muudatus praktikas ilmnenud probleemi, et osa õppekogunemisel palga ametniku põhipalga ja KVTS alusel kehtestatud määruses sätestatud osalevad isikud kaotavad õppekogunemise ajal sissetulekus. Seda põhjusel, et toetuse vahe ulatuses. Teeme ettepaneku sätestada kohustuse asemel asutusele muudatusettepaneku kohaselt oleks tegemist tööandja kaalutlusotsusega, mis ei võimaluse ametnike palga säilitamiseks, jättes võimaluse paindlikumaks kohusta tööandjat õppekogunemisele kutsutud töötaja või ametniku töötasu või planeerimiseks. palka säilitama või õppekogunemise toetuse ja töötasu või palga vahet hüvitama. Kui ettepanekut arvestada, võib tekkida olukord, kui üks ametiasutus hüvitab ametnikule õppekogunemisel põhipalga ja õppekogunemise toetuse vahe, kuid teine ametiasutus seda ei teeks. See aga tähendab õppekogunemisele kutsutavate ametnike ebavõrdset kohtlemist. 22. Eelnõu § 3 punktis 33 tehakse ettepanek täiendada ATS´i §-ga 901 ametniku Osaliselt arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastuse asukoht on muudetud algatusel teenistusest vabastamise sättega. vastavalt ettepanekule, s.t ATS-i täiendatakse § 901 asemel §-ga 871. Nõustume olulises osa sätte sisuga, kuid palume muuta sätte asukohta täiendades Õigusselguse huvides ei muudeta sätte sõnastust, kuna ATS-i § 87 sätestab ATS´i §-ga 871, kus on sätte loogilisem asukoht. Lisaks palume muuta sätte lõiget ametniku vabastamise tema enda soovil ja see ei ole seotud muude asjaoludega. 1 järgmises sõnastuses: „(1) Ametnik vabastatakse katseaja jooksul tema enda Lisatav säte aga tähendab, et ametnik soovib enda vabastamist põhjusel, et tal algatusel kirjaliku taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omavale isikule.“. ei ole tööandjast, kolleegidest või muudest temast olenematutel asjaoludel Eelnõu lõikes 1 sõnastatud säte oma sisult ATS § 87 „Teenistusest vabastamine võimalik enam teenistust jätkata. ametniku soovil“, ega ole seetõttu vajalik. Küll on aga vaja eraldi reguleerida ametniku vabastamist omal soovil katseajal. Eraldi sätte puudumise tõttu on hetkel Pakutud muudatus, mille järgi muudetakse lisatava sätte lõike 1 sõnastust olukord, kus töötaja, kes lõpetab töölepingu katseaja jooksul omal soovil, saab katseajal vabastamise kohta, ei sobi lisatavasse sättesse. Kuna aga muudatus on Töötuskassast töötuskindlustushüvitist, ametnik aga mitte. Tegemist on vajalik, siis on see lisatud eelnõusse eraldi muudatusena. Samuti on eelnõus põhjendamatu diskrimineerimisega, mille lõpetamiseks tuleb muuta nii ATS´i kui täiendatud TKindlS muudatusi. ka töötuskindlustuse seadust (vt „Töötuskindlustuse seaduse muutmisest“). Viide TKindlS-ile on ka ATS-i § 102 lõikes 2, milles on sätestatud, et Sama paragrahvi lõige 5 ei ole vajalik. Muudatus tuleb kehtestada koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral on ametnikul õigus saada Töötuskindlustuse seadusega. kindlustushüvitist TKindlS-is ettenähtud tingimustel ja korras. 23. Palume eelnõuga täiendada ATS´i alusega teenistusest vabastamiseks, mida Mittearvestatud ja selgitus. Ettepanekust ei selgu, kuidas tagatakse ATS-i õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus kohtu kaudu nõuda, täiendamisega vastavalt ettepanekule ametnikule töötuskindlustushüvitis. Kui ilma et ta kaotaks õiguse töötuskindlustushüvitisele: „§1051. Teenistusest ametiasutus vabastab ametniku teenistusest, siis eeldatakse, et vabastamine on vabastamine kohtuotsuse alusel õiguspärane ning vastavalt vabastamise alusele on või ei ole ametnikul õigust (1) Kui kohus tuvastab, et teenistussuhte lõpetamine on seadusest tuleneva aluse töötuskindlustushüvitisele. Kohtumenetlus võib kesta kuid, s.t ka ametniku puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea teenistusest vabastamise õigusvastasus või tühisus tuvastatakse mitme kuu usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et teenistussuhe ei ole lõppenud pärast. Pealegi reguleerib ATS-i § 105 nõudeõigust õigusvastaselt teenistusest ametiasutuse antud haldusakti alusel. vabastamise tõttu. Selle järgi on õigusvastaselt teenistusest vabastatud (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus ametiasutuse või ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks 9 ametniku taotlusel teenistussuhte alates ajast, kui see oleks lõppenud teenistusest tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku vabastamise haldusakti kehtivuse korral. kolme kuu keskmise palga ulatuses. Ametnikul, kes on rase, kellel on õigus (3) Kohus ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ametiasutuse rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on taotlust, kui ametnik on teenistussuhte lõpetamise ajal rase või ametnikul on õigus valitud ametnike esindajaks, on õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest saada rasedus- ja sünnituspuhkust, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks arvestades ei ole teenistussuhte jätkamine mõistlikult võimalik.“. tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond (RIHATO) on algatanud ATS-i täiendava muutmisvajaduse ülevaatamise ja ATS-i käsiraamatu kaasajastamise projekti. Esitatud ettepaneku saab lisada nimetatud projekti kaudu ministeeriumidelt ja nende valitsemisala asutustel laekunud ettepanekute hulka. Samuti saab ettepaneku ATS-i muutmise eelnõusse lisada Justiitsministeerium, kellele ATS-i muutmise ettepanekud edastatakse. Korruptsioonivastase seaduse muutmisest Selgitus. ATS-i muudatused saadetakse Justiitsministeeriumisse 24. Eelnõu §-ga 7 tehakse ettepanek viia korruptsioonivastasesse seadusesse ettepanekutena, mis tähendab, et vajadusel saab Justiitsministeerium sätte (KVS) ATS § 60 sisalduv tegevuspiirang, mille järgi ametnik ei või ühe aasta sõnastust muuta. jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Toetame sätte viimist KVS´sse, kuid taotletud eesmärki ei saa saavutada sätte sõna-sõnalise viimisega teise seadusesse. Palume koostöös Justiitsministeeriumiga, kelle valitsemisalas korruptsiooni ennetamine on, töötada välja KVS sõnastus, millega laiendatakse tegevuspiirangut ka neile ametiisikutele, kes ei ole ametnikud, täpsustades sättes kirjeldatud järelevalve liike ning täiendades sätet erandliku loa andmise regulatsiooniga. Töötuskindlustuse seaduse muutmisest Osaliselt arvestatud ja selgitus. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud vastavalt 25. Eelnõu §´ga 11 muudetakse töötuskindlustuse seadust lisades selle § 6 lõike 2 ettepanekule, välja arvatud ATS-i § 1051 lõike 1 osas. punkti 1 täiendavad alused töötuskindlustuse hüvitise saamiseks. Töötuskindlustuse seaduse kehtiva § 6 lg 2 punkti 1 järgi ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 10  nimetatud alustel. Eelnõuga lisatakse erandite nimekirja ka ATS § 901 (eelpool oleva ettepaneku järgimisel § 871) lg 2 ehk ametniku vabastamine teenistusest ametiasutuse poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Palume eelnõud täiendada, lisades töötuskindlustusele õigust omavate isikute hulka ka ATS § 871 lõike 1 (katseajal omal soovil) alusel teenistusest vabastatud isikud ning §1051 lõike 2 (kohtuotsuse alusel) teenistusest vabastatud isikud. Sotsiaalministeerium (Nele Nisu, [email protected], Liis Tõnismaa, [email protected]) Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks eriteenistuste ühtlustamisest tuleneva Eelnõu ettevalmistamisele eelnesid töörühma kohtumised, kus arutati politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meie eriteenistusi ja avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide võimalikke hinnangul tulnuks selle väljatöötamisse asjaosalisi rohkem kaasata ning saame muudatusi. Töörühma töösse olid kaasatud kõik asjaosalised. Töörühm sai selle kooskõlastada vaid alljärgnevate märkustega arvestamisel. alates 2019. aasta maist kuni detsembrini kokku kaheksa korda ning töös osalesid Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja ministeeriumide valitsemisala asutuste1 teenistujad. Töörühmass arutati koos kõiki võimalikke muudatusi. Sotsiaalministeerium ei olnud kaasatud, kuna tegemist oli eriteenistusi reguleerivate õigusaktide muutmisega. Eelnõus on üks töölepingu seaduse muudatus (katseaja pikendamine), mis saadeti Sotsiaalministeeriumile arvamuse andmiseks 21. oktoobril 2020. aastal pärast eelnõu valmimist. Praeguseks on töölepingu seaduse muudatus eelnõust välja jäetud. 1. Paragrahvi 1 punktiga 29 soovitakse politsei ja piirivalve seadusega (PPVS) Osaliselt arvestatud ja selgitus. Muudatuse mõte ei ole ületundide jagamine reguleerida võimalus, kus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema summeerimisperioodi peale, vaid politseiametnike tööaja jagamine volitatud isik võib kohaldada politseiametnikule summeeritud tööaega tavapärasest tööajast erinevale tööajale. Muudatus ei tähenda ilmtingimata ametniku nõusolekuta. Erisuse kehtestamisel tuleb arvestada PPVS-is ja töökoormuse suurenemist, vaid seda, et tagatud oleks politsei ülesannete avaliku teenistuse seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja normide ja oluliste katkematu täitmine. Ka muidu ei ole summeeritud tööajaga töötamise mõte, asjaoludega, mis võivad takistada politseiametnikule summeeritud tööaja et ametnik või töötaja teeb ületunnitööd, vaid mõte on selles, et ametniku kohaldamist. või töötaja tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. TLS-i Eelviidatu kohaselt tekib tööandjal teenistussuhte kestel õigus otsustada, kas selgitustes on selgitatud: „Summeeritud tööaega rakendatakse juhul, kui töötaja ametnik töötab päevaviisilise tööajaga (tööaeg ei muutu perioodiliselt) või tööaeg jaguneb töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt summeeritud tööajaga (tööaeg muutub nädalate lõikes ja töötatakse tööajakava arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.“. ATS-i käsiraamatus on selgitatud: 1 Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, Välisluureamet, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, vanglateenistus, prokuratuurid 11 alusel). Muudatuse tulemusel, ei maksta töökoormuse tõustes politseiametnikele „Summeeritud tööaja all mõeldakse tööaja jagunemist seitsmepäevase mitte ületunnitöötasu vaid töötunnid jagatakse summeerimisperioodis ringi vahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, selliselt, et ületunnitöötasu maksmise kohustust ei teki. Sellisel viisil ametnike tulenevalt teenistushuvidest (analoogiliselt TLS § 43 lg 3). Summeeritud tööaja teenistustingimuste muutmine kahjustab ametnike õigusi oluliselt. Lisaks oleks arvestust kasutatakse vahetustega töötamise korral, mille puhul tööaja jaotus see vastuolus ka rahvusvahelise õigusega. arvestusperioodis ei ole ühtlane ehk ametnik võib töötada ühel nädalal rohkem tunde ja/või päevi kui teises. EL direktiivi133 artikli 2 punktis 5 on vahetustega Töö- ja teenistustingimuste regulatsioonis (nii töölepingu seaduses (TLS) kui ka töötamist defineeritud kui iga vahetustega töökorralduse meetodit, mille puhul avaliku teenistuse seaduses (ATS)) kehtib üldine põhimõte, et nii töötaja kui töötajad vahetuvad ühel ja samal töökohal üksteise järel vastavalt teatavale ametniku tööle võtmisel räägitakse läbi ja lepitakse kokku töö- ja mudelile, /…/, ning mis võib olla pidev või pausidega, nii et töötajatel on teenistustingimustes, sealhulgas töötaja või ametniku tööajakorraldus. Nii töötajal vajadus töötada antud päevade või nädalate jooksul eri aegadel. Summeeritud kui ametnikul on ootus, et tal on kindel kokkulepitud tööaeg. Kokku saab leppida tööajakorralduse puhul arvestatakse tööaega kogu arvestusperioodi (mitte muuhulgas ka summeeritud tööaja arvestuse rakendamises. Kehtiva õiguse rohkem kui 4 kuud) jooksul. Seega ka ületundide olemasolu või puudumine kohaselt nähakse ametnike puhul summeeritud tööaeg ette ametijuhendis. Juhul fikseeritakse alles arvestusperioodi lõpu seisuga, mitte iganädalaselt või kui ametijuhendis muudetakse summeeritud tööaja arvestust, peab ametnik ise igakuiselt. Välja arvatud juhul, kui arvestusperioodiks ongi nädal või kuu.“. sellega nõus olema (ATS § 51 lg 1 p 3 ja lg 3 p 3). Seega tuleb töötajat või ametnikku tööle võttes läbi mõelda, kas tehtav töö nõuab summeeritud tööaja Muudatust kohaldatakse ainult juhtudel, kui viivitamata tuleb täita ülesanne, arvestuse kasutamist ning selles tuleb pooltel enne tööle asumist kokku leppida. mis tagab riigi julgeoleku, massilise korratuse ärahoidmise ja lõpetamise vms Ametnikul peab säilima võimalus ise otsustada, kas ta töötab päevaviisilise olukorra lahendamise. Samasugune regulatsioon loodi 2020. aastal arvestuse või summeeritud tööaja arvestuse alusel. abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) 170 SE Eelnõuga sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või tema volitatud hädaolukorra seadusesse. Erinevus PPVS-i loodava muudatusega on selles, et isikule õigus määrata politseiametnikule summeeritud tööaega olukordades, kus HOS-i järgi saab ametniku või töötaja viia nõusolekuta üle summeeritud politseiametnik on kohustatud tegema ületunnitööd PPVS § 77 lõike 1 alusel. tööajale eriolukorra väljakuulutamise ajal. PPVS-i §-s 77 nimetatud juhtumite Nimekiri, kus politseiametnikul on kohustus asutuse juhi korraldusel teha korral ei pruugi valitsus eriolukorda välja kuulutada, kuid vajadus ületunnitööd, on üldine ning jäetud lahtiseks (muudel seadusest sätestatud politseiametnike tavapärasest erineva tööaja kohaldamiseks on sama nagu juhtudel). See tähendab, et sisuliselt võib tegemist olla igasuguse olukorraga, kus eriolukorra ajal. politseiametnikul on vaja teha tavapärasest rohkem tööd (edasilükkamatute teenistusülesannete täitmine vms). Seega luuakse eelnõuga olukord, kus PPA-s on politseiametnikud jagatud kahte gruppi: 1) politseiametnikud, kes suurenenud töökoormuse tingimustes võib tööandja ühepoolselt otsustada täidavad tööülesandeid peamiselt välitingimustes ja 2) politseiametnikud, kes politseiametnikule summeeritud tööaja kohaldamises, mistõttu töötunnid jaotuksid täidavad tööülesandeid peamiselt sisetingimustes. Enamus välitingimustes teatud perioodi jooksul ühtlaselt ning ületunde, mida tasustada, ei teki. Nii, töötavate politseinike (patrullpolitseinik, piirivalvur jne) suhtes kohaldatakse lubades ajutiselt summeeritud tööaja kohaldamist politseiametnikele kelle tööaja summeeritud tööaega, et tagatud oleks Eesti inimeste turvalisus arvestus on tavapäraselt päevaviisiline, sätestatakse neile aga oluliselt ööpäevaringselt. Sisetingimustes töötavate politseinike (näiteks uurijad) suhtes kahjulikumad töötingimused. Olukorras, kus tööandja arvestab tööd ületundidena kohaldatakse tavapärast tööaega. Samas peavad ka kõik sisetingimustes ja soovib automaatselt kohaldada tööaja summeerimist ületundide eest lisatasu töötavad politseinikud vastama politseinikele kehtestatud tervise-, kehalise 12 maksmise vältimiseks, on vastuolus ületunnitöö hüvitamise põhimõtetega. ettevalmistuse jms nõuetele, sh oskama kasutada relva. Juhul, kui tekib Sarnaselt TLSile tuleb ka ATSi kohaselt ametnikule ületunnitöö hüvitada vaba aja olukord, kus mingi kriitilise sündmuse korral või kriisiolukorra tekkimisel on andmise või lisatasu maksmisega. välitingimustel töötavate politseinike ülesannete täitmiseks vaja täiendavat tööjõudu, saavad neile appi minna ka tavapäraselt sisetingimustes ja Juhime tähelepanu, et Eesti on ratifitseerinud parandatud ja täiendatud Euroopa tavatööajaga töötavad politseinikud. sotsiaalharta artikli 4, mille lõike 2 kohaselt peavad töötajad saama ületunnitöö eest suuremat tasu ning erandid on lubatud vaid teatud juhtudel. Sotsiaalhartas Sotsiaalministeerium on muudatust vääralt mõistnud ja oma märkuses liialt hõlmab töötaja mõiste ka ametnikke, seega tuleb harta sätetega arvestada ka keskendunud ületunnitööle ja selle eest tasu maksmisele. Muudatuse mõte ei ametnike töötingimuste reguleerimisel. Sotsiaalõiguste komitee on nimetatud sätte ole politseinike ületunnitööle kohustamine ja selle eest kõrgema tasu tõlgendamisel öelnud, et eelviidatud sätte taga peitub idee, et väljaspool tavapärast maksmisest hoidumine. Muudatuse mõte on tagada PPA-le paindlikkus tööaega tehtud töö tuleb tasustada kõrgemalt kui töötaja tavapärane töötasu, sest kriitiliste ülesannete täitmisel, mis omakorda tagab inimeste turvalisuse. selline töö nõuab töötajalt ka suuremat pingutust. Nimetatud põhimõte kehtib kõikidel juhtudel. Eelnõus on täpsustatud, et politseiametniku võib summeeritud tööajale üle viia ainult PPVS-i § 77 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 sätestatud juhtudel. See Komitee on öelnud, et erand ületunnitöö kõrgemast tasustamisest kõigile tähendab, et politseiametniku võib summeeritud tööajale üle viia ainult riigi politseinikele sõltumata nende ametiastmest ja ülesannetest või näiteks kõigile julgeoleku tagamiseks, riigikaitse vajadusel, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii riigiametnikele või töötajatele olenemata nende ülesannetest või vastutustasemest, või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks ning ei ole artikli 4 lõikega 2 kooskõlas. Sotsiaalharta lubab ületunnitöö hüvitamise massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Selliseid juhtumeid, kus nõuetest erandeid ainult piiratud juhtudel (näitena on toodud erandite lubatavus oleks vaja politseiametnik viia üle summeeritud tööajale, esineb praktikas kõrgemate ametnike puhul, näiteks kõrgemad politseiametnikud). vähe. Näiteks võib nimetada pronksiöö rahutusi 2007. aastal ja „COVID 19“ 2020. aastal. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas summeeritud tööaega antud juhul kohaldatakse. Eelnõu järgi võib summeeritud tööaja kehtestada üheks päevaks või ka mitmeks Eelnõu on täiendatud sättega, mille järgi tehakse tavatööajaga politseinikule nädalaks. Summeeritud tööaja regulatsiooni järgi (TLS ja ATS) lepitakse kokku summeeritud tööajale üleviimisel teatavaks summeeritud tööaja tingimused konkreetses arvestusperioodis ja töögraafik tuleb ametnikule teatavaks teha varem. ning muudatusest teatakse ette mõistliku aja jooksul. Seda tuleb sisustada iga Samuti koostatakse PPVS § 76 lõike 6 kohaselt summeeritud tööaja arvestuse juhtumi eripärasid silmas pidades, kuid kindlasti peab ametnikul ja töötajal puhul teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu olema piisavalt aega, et oma juba plaanitud tegevused lõpetada või ümber kohta ning see tehakse politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne korraldada ning piisavalt aega teenistusse jõudmiseks. Kui politseiametnikule arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Eelnõust jääb arusaamatuks, kuidas kohaldatakse summeeritud tööajaga töötamist, tehakse politseiametnikule praktikas summeeritud tööaja arvestuse kasutamine ületunnitöö tegemise teatavaks summeeritud tööaja kohaldamise tingimused. Politseiametnikule olukorras rakenduks, millal summeeritud tööaeg algab ja lõpeb, kuidas ametnikku teatatakse summeerimisperioodi pikkusest, tööajakava teatavaks tegemisest sellest teavitatakse ja kuidas näeb praktikas välja olukord, et vahepeal ja selle muutmise tingimused. Sarnase mõttega säte on ka TLS-is, mille järgi rakendatakse summeeritud tööaega ja vahepeal mitte. Tekib küsimus, kas sellisel peab tööandja muu hulgas teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise juhul kohalduvad PPVS § 76 summeeritud tööaega puudutavad sätted. Eelnõus tingimused, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb toodud muudatus annab tööandjale võimaluse kehtestada igas kuus erinev arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg). 13 tööajakorraldus. Juhul kui töömaht on väiksem, töötab politseiametnik Eelnõus sätestatud PPA kohustus, et nõusolekuta summeeritud tööaja päevaviisilise tööaja alusel ning kui töömaht tõuseb, siis summeeritud tööaja kohaldamisel ja tööajakava muutmisel tuleb arvestada ATS-is, TLS-is ja teistes alusel. Tööajakorralduse muutmise osas puudub ametnikul sõnaõigus. Seetõttu avaliku teenistuse eriliigi seadustes sätestatud puhkeaja normidega ning muude riivatakse ametniku õigusi tugevalt. oluliste asjaoludega, on lisatud politseinike õiguste kaitseks. See tähendab, et politseiametnikule erineva tööaja kehtestamisel tuleb arvestada, et Lisatava lõike 62 kohaselt tuleb summeeritud tööaja kohaldamisel arvestada töö- ja politseiametnikule oleks tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Kehtiva puhkeaja normidega ning oluliste asjaoludega, mis võivad takistada ATS-i ja TLS-i järgi peab ametniku ja töötaja igapäevane puhkeaeg olema politseiametnikule summeeritud tööaja kohaldamist. Olukorras, kus summeeritud vähemalt 11 tundi, seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 48 tundi ja tööaja rakendamisel tuleb igal juhul järgida töö- ja puhkeaja norme, puudub summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi. Eriteenistusi vajadus seadust normiga täiendada. Ebaselgeks jääb, kes hindab, millised asjaolud reguleerivates seadustes on teatud juhtudeks kehtestatud puhkeaja erisused. on piisavalt olulised, et takistavad politseiametnikule summeeritud tööaja kohaldamist. Kas lisatav säte annab politseiametnikule siis aluse keelduda tema Lisaks eeltoodule on eelnõus politseinike ja nende pereliikmete õiguste suhtes summeeritud tööaja arvestuse kohaldamisest, kui tema hinnangul esinevad kaitseks säte, mille järgi tuleb arvestada ka asjaoludega, mis võivad olla takistavad asjaolud? Eelduslikult on antud säte lisatud eelnõusse eesmärgiga takistuseks politseinikule summeeritud tööaja kohaldamisel. Sellised asjaolud pehmendada ametniku õiguste olulist riivet, mida toob kaasa ilma nõusolekuta on näiteks politseiniku rasedus, lapse kasvatamine, abi vajava perekonnaliikme summeeritud tööaja kohaldamine ja võimalike ületundide tasustamata jätmine. hooldamine jms. Kui politseinikul on objektiivne asjaolu, mis takistab tema Tulenevalt eelviidatud põhimõtetest ei saa see õigustada summeeritud tööaja suhtes summeeritud tööaja kohaldamist, on politseinikul õigus keelduda alusel töötamise nõudmist ja ületundide maksmata jätmist. Eeltoodust lähtuvalt, summeeritud tööajale üleminekust ja PPA peab nende asjaoludega arvestama. palume see osa muudatustest välja jätta. 2. Paragrahvi 3 punktiga 2 tehakse muudatused ATSis. Nimetatud muudatusega Arvestatud ja selgitus. Eelnõust on välja jäetud koosseisuvälise töötajaga välistatakse õppepraktikal olijale mitmed TLSi sätted: TLS § 28 lõike 2 punkt õppepraktika ajaks töölepingu sõlmimine. Eelnõusse on jäetud võimalus 2, 3 ja 5 (tööandja kohustus maksta töötasu, anda puhkust, maksta nimetada praktikant koosseisuvälisele ametikohale praktika läbimise ajaks. puhkusetasu ja koolituste tagamine), §-d 29–39 (töötasu puudutavad sätted) ja Koosseisuvälisele ametikohale nimetamine õppepraktika ajaks on juba § 54 lõige 1 (õigus puhkusele). reguleeritud kehtivas PPVS-is, PäästeTS-is ja VangS-is. Samas on ka mitmel teisel riigiasutusel vajadus võtta praktikandid õppepraktika ajaks teenistusse, Selgitame, et töölepingu alusel töötavale praktikandile kohalduvad igal juhul TLSi kuid neil ei ole eriseadust, kus seda reguleerida. Eriti oluline on see Maksu- ja sätted. Töösuhete regulatsioon tuleneb suuresti ELi direktiividest ja parandatud Tolliametile ning Keskkonnainspektsioonile. ning täiendatud Euroopa sotsiaalhartast, mis ei võimalda töötajatele eelnõus nimetatud sätetest erisusi teha. Muuhulgas sätestab sotsiaalharta töötasu maksmise Täiendav selgitus. Väljavõte avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse kohustuse. Töölepingulisele töötajale tuleb maksta töötasu. TLS ei võimalda eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise töötajale töötasu asemel stipendiumi maksmist. On oluline märkida, et hetkel on kavatsusest (EIS toimik 17-0844/02): „ATS-is regulatsioon praktikantide arutlusel töötasu alammäära direktiiv, mille kohaselt tuleb töötajatele (sh teenistusse võtmiseks puudub. Enamasti võetakse praktikandid ametnikud, praktikandid) tagada töötasu selle alammäära ulatuses. Õigus ametiasutustesse praktikale võlaõigusliku (praktikandi) lepinguga. Erinevates puhkusele tuleneb otseselt direktiivist 2003/88/EÜ ning direktiiv ei võimalda riigi ametiasutustes on vajadus aga praktikandid avaliku võimu teostamiseks erisusi puhkuse andmise kohustusest. nimetada praktika teostamise ajaks ametikohale. Praktikantide võtmine 14  praktika ajaks avalikku teenistusse ehk praktikantidele ametnikega võimalikult Erisuste tegemine oleks mõeldav juhul, kui praktikandiga sõlmitaks õppepraktika sarnaste teenistustingimuste loomine soodustab prognoositavalt avaliku leping. Samas ei ole Eesti õigusruumis õppepraktika lepinguid reguleeritud ning teenistuse järelkasvu kujundamist ja toetab sobivate ametnikukandidaatide vastava regulatsiooni loomisele peaks eelnema põhjalikum analüüs ning arutelud leidmist ning arendamist juba nende õpinguperioodil. ministeeriumide ja sotsiaalpartnerite vahel. Vastavalt Euroopa Kohtu senisele kohtupraktikale, loetakse töötajaks kõik lepingulises suhtes olevad isikud, kes Eriregulatsioonid praktikantide ametikohale nimetamiseks on PäästeTS §-s 6, vastavad töötaja kriteeriumitele. Euroopa Kohus on leidnud, et töösuhtele on PPVS §-s 60, VangS §-des 113 ja 116. Kuid ka nendel ametiasutustel, kelle iseloomulik ühe isiku poolt tasu eest teenuse osutamine teise isiku juhtimise all (vt teenistussuhet ei reguleeri ükski eriseadus, on vajadus hooajaliste praktikantide lahend C 66/85). Seega eeldavad plaaneritud erisuste tegemised eraldi arutelu ning ametikohtade järgi, kus teenistuses olles praktikandi palka asendab kooli selle tulemusel tuleks kujundada õppepraktika lepingu regulatsioon. Eeltoodust poolt makstav stipendium, ning puhkust ei arvestata. Kuna ATS-is vastav lähtuvalt palume eelnõust välja jätta ATS § 8 muudatused, mis puudutavad regulatsioon puudub, on neil asutustel (nt Maksu- ja Tolliamet) raskendatud töölepingulisi töötajaid (lõiked 11–14 ). koostöö tulevast kvalifitseeritud ametnikkonda koolitava asutusega.“ Praktika on osa õppetööst, mille eest makstakse praktikantidele stipendiumi või õppetoetust. See asendab palga või töötasu maksmist. Samuti on praktikantidele ette nähtud vaheajad õppetööst, ning kuna praktika on lühiajaline, ei ole põhjendatud praktikandile puhkuse arvestamine. 3. Paragrahvi 3 punkti 16 muudatusega võimaldatakse avalikes asutustes Mittearvestatud ja selgitus. Nii nagu töötaja üleviimisel ühest ametiasutusest töötavate töölepinguliste töötajate tähtajalist üleviimist teisele töökohale teise tuleb muuta töölepingut, nii tuleb ka ametniku üleviimise kohta anda sarnaselt ametnike tähtajalisele üleviimisele. Tähtajalise üleviimise haldusakt. Kõnealuse muudatuse mõte on see, et kui töötaja läheb tähtajaliselt regulatsiooni ei ole aga otse võimalik eelnõus toodud viisil töötajatele üle teise ametiasutusse, siis jätkub tema puhkusearvestus ja kasutamata jäänud kohaldada. Teise ametiasutusse tööle asumine nõuab töötajaga uue töölepingu aegumata puhkust rahas ei hüvitata. Töötaja tähtajalisel üleviimisel teise sõlmimist ning kõik töölepingust tulenevad kohustused (sealhulgas töötasu asutusse tema töösuhe saatvas asutuses tegelikult ei lõpe, nagu ei lõpe ka maksmise kohustus) lähevad üle uuele tööandjale. Samuti tuleb silmas pidada, ametniku teenistussuhe. Pärast teises ametiasutuses töötamise tähtaja saabumist et TLSi kohaselt on töötajaga tähtajalise töölepingu sõlmimiseks vajalik läheb ametnik või töötaja tagasi teda saatnud ametiasutusse, s.t sellesse mõjuv põhjus (teise töötaja asendamine, hooajatöö, ajutine töömahu ametiasutusse, mis on tema peamine tööandja. suurenemine). Asutuse siseselt ajutiselt teisele töökohale liikumisel tuleb muuta töötaja töölepingut. Lisaks sätestab ATS § 33 lõige 13, et kui ametnik Muudatuse järgi tehaksegi erisus, et kui ametiasutuse töötaja roteerub teise viiakse üle, siis tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata asutusse, siis tema puhkusearvestus jätkub ja töösuhe saatva ametiasutusega ei põhipuhkuse eest hüvitist ei maksta. Siis jätkub puhkuse arvestus lõpe. Praegu saab ametiasutus saata oma töötaja kogemuste saamiseks teise ametiasutuses, kus ametnik jätkab avaliku võimu teostamise õigust. See aga ei asutusse ainult töölepingu lõpetamisega, mis tähendab, et nii töötajal kui sobitu TLSi regulatsiooniga ehk kui üks töösuhe lõppeb, siis tuleb töötajale ametiasutusel puudub kindlus, et töötaja tagasi tuleb või töötajale tema töökoht hüvitada kasutamata jäänud põhipuhkus rahas. säilitatakse. Seega leiame, et tähtajalise üleviimise regulatsiooni laiendamine töölepingulistele Ka kehtiv ATS ei takista ametniku liikumist ühelt ametikohalt teisele, kuid 15 töötajatele muudab olukorra pigem segasemaks. Eraldi tähtajalise üleviimise tähtajalise üleviimise regulatsioon tagab kindluse nii ametnikule kui regulatsioon avalikus teenistuses töötavatele töölepingulistele töötajatele ei ole ametiasutusele, et tähtaja möödumisel asub ametnik oma põhiametikohale. vajalik, kuivõrd TLSi regulatsioon on piisavalt paindlik ja võimaldab ka täna Muudatus tagab vastupidi õigusselguse ja -kindluse töötajale, kes nagu töötajal ühelt töökohalt teisele liikuda. Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõust välja ametnikki sooviks tähtajaliselt roteeruda teise ametiasutusse teades, et tähtaja jätta ATS § 33 täiendamine lõigetega 14 ja 15. möödumisel saab ta tagasi oma töökohale. Kuna eelviidatud selgitused kehtivad ka eelnõu § 4 toodud punkti 3 muudatuste JAS-i § 151 lõikes 1 ei muudeta julgeolekuasutuse ametniku tähtajaliselt teise osas, sest ametnike teise töökohale või teise asutusse tööle suunamise puhul asutusse viimise põhimõtteid. Kehtiva JAS-i § 151 lõige 1 sätestab, et tekivad sarnased probleemid nagu eelnevalt kirjeldatud, tuleb regulatsiooni julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud loomisel arvesse võtta TLSi sätteid. Seetõttu tuleb julgeolekuasutuste seaduse § tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või 151 lõike 1 muudatusest välja võtta viited töölepingulisele suhtele. võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik- õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks. Julgeolekuasutuse ametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra. Eelnõu järgi muudetakse ametniku teise asutusse üleviimise tähtaega, mis viiakse samadele alustele teiste ametnike üleviimise tähtajaga. Muudatuse järgi ei pea üleviidava julgeolekuasutuse ametniku tähtaeg olema kolm aastat, mida saab üks kord kolme aasta võrra pikendada. Üleviimise tähtaeg lepitakse kokku lähetava asutuse, vastuvõtva asutuse ja ametniku vahel. Tähtaega saab pikendada üks kord. 4. Paragrahvi 9 punktiga 8 täiendatakse päästeseadust varalise kahju hüvitamise Arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastuses on täpsustatud, et kui sättega. Eelnõust ei selgu millist kahju hüvitamist täpsemalt silmas peetakse. päästeteenistujale tekitatakse varaline kahju teenistusülesannete täitmise tõttu, Seetõttu võib jääda mulje, et see võiks kohalduda kahju korral, mille on siis kohaldatakse talle avaliku teenistuse seaduse §-s 492 sätestatut. tekitanud päästeteenistuja. Samas reguleerib töötaja vastutust TLS. Ilmselt on soovitud reguleerida olukorda, kus päästeteenistujale on ametikohustuse täitmise tõttu tekkinud varaline kahju. Sellest tulenevalt peaks päästeteenistuse seadusesse lisatava § 191 sõnastust täpsustama. 5. Paragrahviga 10 soovitakse muuta TLSi katseaja regulatsiooni viisil, et Arvestatud ja selgitus. Kuna muudatus puudutaks kõiki töölepingulisi katseaja pikkus oleks nelja kuu asemel kuus kuud. Juhime tähelepanu, et TLSi töötajaid, siis võib kuuekuulise katseaja kehtestamine olla nii suures osas regulatsioon on välja töötatud koostöös sotsiaalpartneritega. Kõikide TLSi põhjendamatu. Seetõttu jäetakse kõnesolevast eelnõust muudatus välja. sätete osas, sealhulgas katseaeg, on põhimõtted kokku lepitud koostöös sotsiaalpartneritega ning sellest tulenevalt on katseaja pikkuseks sätestatud 4 kuud. Sotsiaalministeerium ei ole saanud sotsiaalpartneritelt tagasisidet katseaja pikkuse muutmise vajaduse kohta. 16 Planeeritav muudatusettepanek mõjutab kõiki töötajaid, võimaldades tööandjatel automaatselt kohaldada veelgi pikemat katseaega. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, mille muutmiseks on vajalik eelnev konsulteerimine sotsiaalpartneritega ning ka nendega kokkuleppele jõudmine. Leiame, et ametnike ja töölepinguliste töötajate katseaja regulatsiooni ühtlustamine ei ole antud juhul piisav põhjus nii põhimõttelise muudatuse tegemiseks, et panna senisest halvemasse olukorda kõik ülejäänud töölepingu alusel töötavad töötajad. Kui sooviks on määrata eriteenistuses pikem katseaeg, siis tuleks vastav muudatus teha eriseadustes. Selline muudatus on lubatud ja kooskõlas vastava direktiiviga ning siis ei kaasne ka negatiivset mõju kõikidele teistele TLSi alusel töötavatele töötajatele. Palume eeltoodust tulenevalt TLS § 10 muudatus eelnõust välja jätta. 6. Palume üle vaadata ka kavandatavad hüvitise viited ATSis (§ 901 lg 5). Ilmselt Osaliselt arvestatud ja selgitus. ATS-i § 901 lõikes 5 on täpsustatud, et selle on mõeldud, et lõike 2 alusel teenistusest vabastamise korral on ametnikul sätte alusel teenistusest vabastamisel on ametnikul õigus õigus saada just töötuskindlustushüvitist (kindlustushüvitis on ka töötuskindlustushüvitisele. koondamishüvitis ja maksejõuetushüvitis, vt TKindlS § 5). Viide peaks olema täpsem. Sarnaselt eelviidatuga, tuleks teha selge viide ka töötuskindlustuse Kooskõlastamisele saadetud TKindlS-i § 6 lõike 2 punkti 1 muudatuses on seaduse muutmisel, kust tuleneks selgelt, et erisus kehtib just teenistussuhte viide ATS-i § 901 lõikele 2. lõpetamisel ATS § 901 lõikes 2 sätestatud alusel (§ 6 lõike 2 punkti 1 täiendamine). 7. Üldise kommentaarina juhime tähelepanu, et olukordades kus riik maksab Arvestatud, selgitus ja teadmiseks võetud. Eelnõu sõnastust on täiendatud hüvitist ülesannete täitmisel hukkunud või surnud isiku lesele, võiks eelnõu viitega ametniku või vabatahtliku elukaaslasele (eelnõu § 1 punkt 3, § 2 sõnastust täiendada viitega isiku elukaaslasele. Nimelt võiks sellesse ringi punktid 6 ja 7, § 3 punkt 28, § 4 punkt 10, § 9 punktid 4 ja 5). kuuluda ka abieluga sarnases suhtes olnud elukaaslane ja registreeritud elukaaslane („abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane“ on kasutuses Selgitus isikuandmete säilitamise tähtaja kohta: eelnõu taustakontrolli sätetes, näiteks PPVS § 759 lg 11 , PäästeS § 72 ). Kuna Kehtivates õigusaktides on isikuandmete säilitamise tähtajad kehtestatud kaotusel on samasugune mõju nii elukaaslasele kui abikaasale, nende erinevalt – osa tähtaegasid on seaduses, osa määrustes. Seda võimaldab majanduslikule jm olukorrale ning hakkamasaamisele, võiks isikute ring olla isikuandmete kaitse seadus, mille järgi võib isikuandmete säilitamise tähtajad laiem. Samuti juhime tähelepanu isikuandmete töötlemise sätetele. sätestada nii seaduses kui ka määruses. Isikuandmete säilitamise tähtaja Informatsiooniline enesemääratlusõigus on isiku õigus valida, kellele ja kehtivaid regulatsioone eriteenistuste ühtlustamise eelnõuga ei plaanita muuta. millises ulatuses ta avaldab ise või lubab kolmandatel isikutel enda suhtes Kehtiva PäästeTS-i § 72 järgi kehtestab päästeametniku ametikohale informatsiooni avaldada (PS § 19). kandideeriva isiku isikuankeedi vormi ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Samuti on igaühel õigus eraelu puutumatusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (PS § 26). Andmete kogumine ja nende säilitamine riivab eelviidatud Näiteks on ka kooskõlastusmärkusele vastamise ajal menetluses olevas õigusi (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19). Tulenevalt sellest, et kõik nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse 17 põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peaks langetama seadusandja, tuleks muutmise seaduse eelnõus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 seaduses määratleda ka säilitamise tähtajad (kategoriseerida ja siduda näiteks lõike 5 muudatus, mille järgi nakkuste registri andmeid säilitatakse tähtajatult, maksimaalse säilitamise tähtajaga või teatud sündmusega). Seega palume kui registri põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Nakkushaiguse epideemilise käesolevas punktis nimetatud tagasiside pinnalt eelnõu täiendada (nt PäästeS § 72 leviku korral negatiivse laboratoorse uuringu tulemuse andnud isiku proovi lg 2). andmeid ja tulemusi, nakkushaiguse epideemilise leviku korral nakkushaige kontaktse andmeid ja seost nakkushaigega ning nakkushaiguse epideemilise leviku korral immuniseerimise andmeid ei säilitata tähtajatult ning säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses. Välisministeerium (Riina Pihel, [email protected]) 1. Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 soovitakse täiendada avaliku teenistuse seaduse Arvestatud osaliselt ja selgitus. Nagu ka esitatud märkusest nähtub, on (edaspidi ATS) § 8 koosseisuväliste ametnike regulatsiooniga. VäTS -is sätestatud koosseisuvälised ametikohad, s.t eriseaduses on juba tehtud Nõustume, et praktikante puudutav on õige ja vajalik ATSi lisada, kuid samas erisus. Kõnesoleva eelnõu järgi tehakse erisus ainult koosseisuväliste toome välja, et praktikandid ei ole ainsad koosseisuvälised teenistujad. Näiteks praktikantide kohta, kuna praktikantide teenistusse võtmine on olnud praktikas välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS) § 2 lõike 1 punktide 5 ja 9 kohaselt on probleem. Kui koosseisuväliste ametnike regulatsiooni veelgi laiendada, kaotab erialadiplomaadid ning lähetajaministeeriumi lähetatud haldusteenistujad ametiasutuste koosseisude regulatsioon oma mõtte. Välisministeeriumi koosseisuvälised teenistujad. Samuti on rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalejad Välisministeeriumi koosseisuvälised teenistujad Seletuskirjast on välja jäetud väide, et Välisministeerium saadab praktikante rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 10 lõike 1 kohaselt. Sellest välislähetusse. tulenevalt palume § 8 lõike 11 sõnastada selliselt, et praktika ajaks oleks võimalik inimene nimetada koosseisuvälisele teenistuskohale, kuid et see ei piiraks koosseisuväliseid teenistuskohti ainult praktikantidega. Seletuskirjas (lk 54) on ekslikult viidatud, et Välisministeerium saadab praktikante välislähetusse. Praktikante on praktikale võetud välisesinduse asukohariigis kohapeal, kuid mitte Eestist lähetatud. Samas toetame nii konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist kui ka ATSi regulatsiooni praktikantidele laienemist. 2. Eelnõu § 3 punktiga 8 soovitakse täiendada ATSi § 16 lõikega 11, et Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud vastavalt märkusele. ametikohale võiks nimetada ametniku, kes on seni täitnud ametikoha ülesandeid asendajana. Toetame seda muudatust, kuid märgime, et „ning kui asendatav teenistusse ei naase“ võib olla Välisministeeriumi kontekstis liialt kitsendav, kuna teenistuja naaseb küll näiteks lapsehoolduspuhkuselt teenistusse, aga majasisese rotatsiooni tõttu alustab teenistust teisel ametikohal kas välisesinduses või teises peamaja üksuses. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada see järgmiselt „ning kui asendatav sellele ametikohale ei naase“. 3. Eelnõu § 3 punktiga 12 soovitakse muuta ATSi § 26 lõike 1 punktis 6 Selgitus. Ametikohana märgitakse ametikohale nimetamise haldusaktis ametikoha asukoha määratlust. teenistusülesannete täitmise tegelik koht või mitu kohta. See on sarnane 18 Nõustume nende argumentidega, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse töölepinguliste töötajatega, kelle töölepingusse saab samuti märkida ühe või territooriumi, kuigi kilometraaži muutus ei pruugi olla alati määrav kriteerium. mitu tegeliku töötamise kohta. Nii nagu töötajatega töölepingu sõlmimisel, Inimestel on erinevad eelistused ja elukorraldus, mistõttu töökoha lähemale, kuid saab ka ametnikuga enne ametikohale asumist kokku leppida teenistuja jaoks ebamugavamasse kohta toomine ei pruugi tähendada, et teenistuja teenistusülesannete täitmise tegelik koht või mitu kohta. peab seda soodsaks muutuseks pidama. ATS-i muudatused saadetakse Justiitsministeeriumile muudatusettepanekutena, Samas ei anna ka „ametikoha asukoht, milleks loetakse teenistusülesannete seega saab ametikoha asukoha võimalikke muudatusi täiendavalt arutada pärast täitmise kohta“ meie hinnangul edasi kaasajal tekkinud olukorda, kus tööd tehakse seda, kui Justiitsministeerium on esitatavad ettepanekud läbi vaadanud. osaliselt kodust ning on teenistussuhteid, kus ongi kokku lepitud, et tehakse kaugtööd kohast, kust igapäevaselt ei ole eeldatud tööandja asukohta sõitmine ega ole seetõttu oluline selle mõistlik kaugus (nt välisriigist või sadade kilomeetrite tagant). Kuidas sel juhul määratleda, mis on tegelik teenistusülesannete täitmise koht ning kuidas see oleks mõlemale poolele vajalik piiritleda, arvestades, et kokkulepitud asukoht võib edaspidi olla nii palga määramise tingimuseks kui on kolimis- ja majutuskulude hüvitamise ning kokkulepitud asukoha muutus aluseks võimalikule koondamissituatsioonile? Oleme valmis sel teemal täiendavalt kaasa mõtlema. 4. Eelnõu § 3 punktiga 14 täiendatakse ATSi § 33 edasiroteerumise võimalusega. Arvestatud ja selgitus. Eelnõu sõnastust on täpsustatud ja õigusselguse Toetame selle võimaluse lisamist ATSi, kuid palume eelnõu sõnastust täpsustada huvides lisatud täiendav lõige, et edasiroteerumise korral on lähetav asutus see selliselt, et see mõte ja korraldus, mis seletuskirjas lahti kirjutatud, oleks selgemini asutus, kus ametniku avaliku võimu teostamise õigus on algselt peatatud. mõistetav ka seaduses. 5. Eelnõu § 3 punktiga 16 soovitakse täiendada ATSi § 33 lõikega 15, mille Selgitus. Tähtajaliselt rahvusvahelisse organisatsiooni üle viidud ametnikule kohaselt võib §-s 33 sätestatud kohaldada muuhulgas ka ametniku või töötaja või töötajale tagab muudatus rahvusvahelisest organisatsioonist naasmisel tema tähtajalisel üleviimisel rahvusvahelisse organisatsiooni. senise ameti- või töökoha ametiasutuses. Sarnane regulatsioon on praegu Palume selgitada, mida siin mõeldud on, sest rahvusvaheline organisatsioon ei allu näiteks PäästeTS-is ja PPVS-is, kuid neid saab kohaldada eriteenistujatele. Eesti õigusele, mistõttu ei ole nad kohustatud järgima ATSis vastuvõtvale Samas võib olla vajadus ka teiste ametiasutuste ametnike ja töötajate asutusele kohalduvaid sätteid. Eelduslikult on sellisel juhul tegemist pigem roteerimiseks rahvusvahelisse organisatsiooni. Teenistuslähetus on ametniku pikaajalise välislähetusega. saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet väljaspool alalise ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta. Roteerumise korral peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus saatvas asutuses ja ta täidab teenistusülesandeid teises ametiasutuses. 6. Eelnõu § 3 punktiga 27 soovitakse muuta ATSi § 63 lõiget 4 ning anda Selgitus. Muudatuses on täpsustatud, et ametiasutuse palgajuhendi kehtestab võimalus volitada ministeeriumi palgajuhendi kinnitamine ministrilt allapoole. minister või tema volitatud ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse Seletuskirjas viidatakse muuhulgas Vabariigi Valitsuse määrusele, mis võiks anda juht. üldisemad juhised riigiasutuse palgakorralduseks, mida ei ole aga tänaseni 19 kehtestatud. Kas võib eeldada, et see siiski kehtestatakse? Vastupidisel juhul Märkuses viidatud valitsuse määrust ei ole kaheksa aasta jooksul kehtestatud, võivad seadusest tulenevad põhimõtted olla liiga üldised, et nt osakonna juhile kuid sellele vaatamata on ametiasutused palgajuhendid kehtestanud. Kas volitada kogu ministeeriumi palgajuhendi kehtestamine. määrus kehtestada, saab otsustada ATS-i muudatuste eelnõu menetlemise ajal. 7. Eelnõu § 3 punktiga 33 soovitakse täiendada ATSi §-ga 901 võimalusega Arvestatud ja selgitus. Plaanitav muudatus on viidud ATS-i §-st 901 §-i 871 ja teenistusest vabastamiseks ametniku algatusel. pealkiri on sõnastatud järgmiselt: „Teenistusest vabastamine ametniku Teeme ettepaneku täpsustada paragrahvi pealkirja, et see oleks võimalikult selgelt nõudmisel“. eristatav muuhulgas ATSi §-st 87 (teenistusest vabastamine ametniku soovil). Näiteks võiks kaaluda pealkirja sõnastamist järgmiselt „Teenistusest vabastamine ametniku nõudel“. 8. VäTSi § 72 lõige 2 kohustab Välisministeeriumi tooma riigi kulul Eestisse Arvestatud ja selgitus. Eelnõu täiendatud vastavalt ettepanekule. välisriigis tööülesandeid täites surnud või hukkunud teenistuja põrmu, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus. Selline kohustus peaks laienema kõigile avaliku teenistuse ametnikele, mistõttu teeme ettepaneku täiendada ATSi §-ga 49⁴ „Ametniku põrmu Eestisse toomine“ järgmises sõnastuses: „§ 49⁴. Ametniku põrmu Eestisse toomine Kui ametnik hukkub või sureb välisriigis seoses teenistusülesannete täitmisega, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus.”. Kultuuriministeerium (Maris Pern, [email protected]) 1. Eelnõu § 3 punkti 7 järgi muudetakse avaliku teenistuse seaduses konkursi Mittearvestatud ja selgitus. Muudatus on seotud kehtiva ATS-i põhimõttega, korraldamise sätteid ja täiendatakse seadust § 16 lõikega 71 , mille kohaselt mille järgi saab puuduva tippjuhi ülesanded kuni kuueks kuuks panna teisele võib konkursi jätta korraldamata, kui riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, ametnikule. Teise ametniku kuueks kuuks tippjuhi ametikohale nimetamine asekantsleri, Riigikantselei direktori ja riigikaitse koordinatsioonidirektori, konkursita annab võimaluse täita pärast kuue kuu möödumist tippjuhi ameti ja inspektsiooni peadirektori, riigiarhivaari, Kaitseväe juhataja ja riigi ametikoht vastavalt üldisele korrale, s.o konkursi korras. Tippjuhi ametikoha peaprokuröri täitmata ametikoht täidetakse ajutiselt tähtajalise üleviimise teel. pikemaajaline täitmine konkursi korras on tingitud vajadusest täita tippjuhtide Sellisel juhul ei tohi tähtajaline üleviimine kesta üle kuue kuu aastas. Teeme ametikohad kõigile avatud ja ühesugustel alustel läbiviidavate konkursside teel. ettepaneku kaaluda võimalust nimetatud tähtajalist üleviimist analoogselt avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikega 4 kõigi osapoolte nõusolekul üks kord pikendada kuni kuueks kuuks. See oleks mõistlik juhul, kui tippjuhi ametikoht muutub ajutiselt vakantseks seoses tippjuhi rasedus- ja sünnituspuhkusele ja sellele järgnevale lapsehoolduspuhkusele suundumisega. Tippjuht võib enne töölt eemale jäämist prognoosida, et naaseb lapsehoolduspuhkuselt pärast 6 kuud töölt eemal viibimist, mistõttu tema ametikohale konkursi korraldamist vajalikuks ei peeta, kuid ta võib 6 kuu möödumisel leida, et soovib mitte veel tööle naasta. Kui tippjuht ei soovi siiski ka aasta jooksul veel tööle naasta, 20  kuulutab tippjuhtide kompetentsikeskus aegsasti koostöös asutusega välja kõigile avatud ja ühesugustel alustel tehtava avaliku konkursi tippjuhi ametikoha täitmiseks. 2. Eelnõu § 3 punktides 15 ja 16 toodud parandused eeldavad ka avaliku Arvestatud osaliselt ja selgitus. Eelnõu täiendatud uue punktiga, mille järgi teenistuse seaduse § 33 pealkirja muutmist, sest pealkirjas kajastatakse üksnes lisatakse ATS-i § 33 pealkirja muudatus. ATS-i § 33 pealkirja täiendatakse ametniku tähtajalist üleviimist. Muudatused laienevad aga ka töölepinguga selliselt, et paragrahv kehtib ka ametiasutuse töötaja üleviimisele. tööl olevatele ametiasutuse töötajatele. Märgime, et punktis 15 toodu on Eelnõu punkti 15 sõnastus on keeleliselt toimetatud ja seda tuleks lugeda koos keeleliselt raskesti loetav. Ka punktis 16 toodud uut lõiget 15 tuleks keeleliselt ATS-i § 33 lõike 3 sissejuhatava lausega ja koosmõjus eelnõu § 3 punktiga 14 toimetada ning selle täiendusega tekib ka praktiline küsimus, kuidas (muudetud eelnõus punkt 21). Sellisel juhul on lause sõnastus järgmine: töölepingu seaduse alusel töötava töötaja roteerumist vormistada. Palume „Ametniku võib tähtajaliselt üle viia, kui ametniku vastuvõtvas ametiasutuses selles osas seletuskirja täpsustada. teenistusest või töölt vabastamise korral üleviimisel on saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavad isikud andnud nõusoleku.“. Eelnõu § 3 punkt 16 on samuti keeleliselt toimetatud, mistõttu seda ei muudeta. Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et töötaja teise asutusse üleviimisel peatub tema töösuhe saatvas ametiasutuses ja temaga sõlmitakse tähtajaline tööleping vastuvõtvas ametiasutuses. Pärast tähtaja saabumist naaseb töötaja saatvasse asutusse ja tema töösuhe jätkub saatvas asutuses. Kaitseministeerium (Kati Lõbu, [email protected], Gerli Morell, Gerli.Morell@)kaitseministeerium.ee) Ettepanekud politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) muudatuste kohta 1. Eelnõu § 1 punktidega 8-12 muudetakse taustakontrolli regulatsiooni ning Teadmiseks võetud ja selgitus. Nõustume, et mõistlik oleks luua täpsustatakse ja laiendatakse Politsei- ja piirivalveameti (PPA) õigusi isikute taustakontrollide tegemise õiguslik alus kõigile, kelle valduses on objekt, mille suhtes taustakontrolli teostamisel, sh andmekogudes isiku kohta peetavate ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi isikuandmete töötlemisel: a) politsei valvatavatele objektile ja objektiga julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine seotud territooriumile lubamise otsustamiseks; b) PPA-le või võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse Siseministeeriumile (SiM) või tema hallatavale riigiasutusele teenuse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või osutamisega seotud isiku sobivuse hindamiseks; c) PPA või SiM-i või tema põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Nõustume ka sellega, et hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või SiM-i või tema taustakontrolli teostamise seaduslik alus, ulatus ja vorm tuleks tervikuna Eesti hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse õiguses üle vaadata ning luua ühtne menetluspraktika ja lähenemisviis. hindamiseks. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et arvestades praegust julgeolekuolukorda, on ülioluline tagada nii SiM-i kui ka tema hallatavate asutuste turvalisus, sest on väga suur võimalike rünnete oht asutustele, kellel on kõrge turbetasemega andmekogusid ja valdkondi, mis on kaitstud riigisaladusega. Seletuskirjas toodust võib järeldada, et nii infosüsteemide, 21  inimeste kui ka hoonete rünnet aitab ära hoida objektile (sh territooriumile) lubatud isikute taustakontroll ja sobivuse (sh usaldusväärsuse) hindamine. Seda lähenemist Kaitseministeerium toetab. Samas leiame, et objekti julgeoleku tagamiseks taustakontrolli teostamise õigus on vajalik ka teistele, näiteks riigikaitseobjektide valdajatele. Oleme sellele varemgi juhtinud tähelepanu (esimest korda meie 26.09.2018 kirjas nr 5-2/18/1308 ja teist korda meie 21.12.2018 kirjas nr 5-6/18 /5043), et peame vajalikuks riigikaitseobjekti valdajale anda õigus töödelda loetletud isikuandmeid erinevates andmekogudes isiku objektile lubamise otsustamiseks ja teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamiseks. Oleme seisukohal, et riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamiseks ei piisa üksnes riigikaitseobjekti külastava või teenindava isiku tuvastamisest või isikusamasuse kontrollimisest. Riigikaitseobjekti valdajal peab olema õigus isiku nõusolekul töödelda tema andmeid otsustamaks, kas ja millistel tingimustel on tal võimalik isikuid objektile lubada, seejuures kohustuseta avaldada oma otsuse või hinnangu täpsemaid põhjuseid. Seetõttu toetame SiM-i plaani taustakontrolli täpsustamiseks ja laiendamiseks, kuid peame mõistlikuks vastavate õiguste loomist kõigile, kelle valduses on objekt, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Rõhutame, et eriseadustes taustakontrolli läbiviimise sätestamine on küll parem lähenemisviis, kui üldse selle puudumine, kuid ei lahenda ega taga praegust julgeolekuolukorda silmas pidades valitsus- ja riigiasutuste turvalisust ning seal töötavate ja teenust pakkuvate isikute usaldusväärsuses veendumist. Taustakontrolli teostamise seaduslik alus, ulatus ja vorm tuleks tervikuna Eesti õiguses üle vaadata ning luua ühtne menetluspraktika ja lähenemisviis. 2. Eelnõu § 1 punkti 8 sõnastuses kasutatakse mõistet „sobivuse hindamisel“, Selgitus. Kehtiva PPVS-i järgi võib PPA isiku taustakontrolli tegemisele muu kuid ei eelnõus ega selle seletuskirjas ole täpsustatud, mis on sobivuse hulgas tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta kriteeriumid. Peame oluliseks mõiste „sobivuse hindamisel“ juures täpsustada, peetavaid isikuandmeid PPA-le teenuse osutamisega seotud isiku ja PPA-sse et oleks arusaadav ka isikule, kelle sobivust hinnatakse, mis on sobiv ja mis praktikale kandideerija sobivuse hindamisel. PPVS-is kehtestati PPA õigus mitte. tuvastada isiku isikusamasust ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse rakendamise 22  seadusega 778 SE. Eelnõu seletuskirja kohaselt on sobivust selgitatud isiku usaldusväärsuse ja laitmatu taustaga, arvestades valvatavate objektide olulisust riigi julgeoleku seisukohast, tundliku teabe töötlemise, teabele ligipääsu jms. Samasugune regulatsioon on ka Kaitseväe korralduse seaduses, mille järgi hinnatakse Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivust. Kõnesoleva eelnõuga neid sätteid ei muudeta, kuid kontrollitavate isiku hulka lisatakse Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isikud ja Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerijad. Sobivuse hindamise põhjendused on samad, millega on põhjendatud kehtivate taustakontrollide kehtestamise vajadust. Ametiasutusse tööle, teenistusse, praktikale või teenust osutama tulevad isikud on sobivad, kui nad on usaldusväärsed ja laitmatu taustaga ning vastavad teenistusse, praktikale või teenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele. Näiteks ei ole neil kriminaalkaristust. 3. Eelnõu § 1 punktides 17 ja 37, § 2 punktis 4, § 8 punktis 3 ja 11 on sätestatud, Selgitus. Muudatus ei tähenda, et keeldumise põhjuseid ei pea avaldama et keeldumise põhjuseid ega keeldumise aluseks olevad asjaolusid ei avaldata. taustakontrollile allutatud isikule, kuid ka temale ei pea avaldama kõiki Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu üheselt, kas andmete mitteavaldamine kontrolli käigus ilmnenud asjaolusid. Näiteks põhjendatakse isiku teenistusse hõlmab ka taustakontrollile allutatud isikut, st et talle ei avaldata keeldumise mitte võtmist sellega, et teenistusse kandideerinud isik ei vasta ametikohale põhjuseid. Näiteks ametikohale kandideerijate puhul peab asutus olema valmis esitatud nõuetele, sest tal on kehtiv kriminaalkaristus. avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 20 alusel põhjendama isiku nõudmisel tema mittevalituks osutumise põhjuseid ning asutus peab olema valmis oma Nii eelnõu kui ka seletuskirja järgi teeb isiku sobivuse kohta otsuse valimiskriteeriume ka kirjeldama ning kandidaadile põhjendama (sh ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või praktikale kandideerib. Eelnõu selgitama, millisele kriteeriumile ta ei vastanud). Lisaks leiame, et eelnõust ja seletuskirjas on selgitatud: „[---] täpsustatakse objektile lubamisest, teenuse seletuskirjast jääb ebaselgeks, mis see taustakontrolli otsus täpsemalt on, kas osutamisest, teenistusse, tööle või praktikale lubamisest ning kaitstava isiku see on arvamus ja kas seda käsitletakse toiminguna haldusmenetluse seaduse § läheduses viibimise lubamisest keeldumise aluseid. Kehtiva PPVS-i järgi teeb 106 lõike 1 tähenduses. keelduva otsuse PPA, kuid kuna seadust täiendatakse Siseministeeriumisse või tema hallatavasse asutusse või valitsusasutusse praktikale või teenistusse või tööle kandideerija tausta kontrollimise võimalusega, siis lisatakse seadusesse, et nimetatud juhtudel on õigus teha keelduv otsus ametiasutusel, kuhu isik praktikale, teenistusse või tööle kandideerib. See tähendab, et kui isik kandideerib Siseministeeriumi ametikohale, siis taotleb tema tausta 23  kontrollimist ministeerium, taustakontrolli teeb PPA, kes annab isiku tausta kohta arvamuse ministeeriumile. Otsuse isiku teenistusse, tööle või praktikale võtmise kohta teeb Siseministeerium, kuid ka edaspidi teeb PPA otsuseid keelduda a) taustakontrollile allutatud isiku lubamisest objektile või b) isiku teenustest, kes on seotud teenuse osutamisega või c) kaitstava isiku läheduses viimisest.“. PPA teeb toimingu, mis iseenesest ei loo kellelegi õigusi ega pane kohustusi, kuid toimingute tulemusel teeb ametiasutus otsuse, mis mõjutab inimese õigusi või kohustusti. 4. Eelnõuga soovitakse ühtlustada eriteenistujate, vabatahtlike ja salajasele Arvestatud ja selgitus. koostööle kaasatud isikute sotsiaalseid tagatisi, kuid vigastada saamise või • Eelnõus on PPVS-i § 753 sõnastust muudetud. Salajasele koostööle hukkumise korral ettenähtud hüvitise osade kaupa väljamaksmise osas (st kas kaasatud isikule vigastuse või hukkumise hüvitise määramisele ja osade kaupa maksmist kohaldatakse osalise või puuduva töövõime korral; maksmisele kohaldatakse ATS-i §-des 49 ja 491 sätestatud. Erisus on ainult õnnetusjuhtumi või ründe tagajärjel) jääb regulatsioon erinevates seadustes hüvitise määramise alussummas. Salajasele koostööle kaasatud isikule või jätkuvalt erinevaks: tema lähedastele hüvitise maksmisel võetakse aluseks politseiametniku • ATS § 49 lõige 8 sätestab hüvitise maksmise kahes osas, kui osaline töövõime madalaimale palgaastmele vastav palgamäär. on tuvastatud ründe tagajärjel; • Eelnõus on abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate hüvitiste sõnastust • PPVS § 753 lõikes 41 ja eelnõu § 1 punktis 5 toodud muudatus sätestavad hüvitise muudetud. Abipolitseinikule ja vabatahtlikule päästjale vigastuse või osade kaupa väljamaksmise, kui osaline või puuduv töövõime on tuvastatud hukkumise hüvitise määramisele ja maksmisele kohaldatakse ATS-i §-des õnnetusjuhtumi tagajärjel; 49 ja 491 sätestatut, millele eelnõus viidatakse. Lisaks on eelnõus • Abipolitseiniku seaduse (APolS) § 38 lõikes 3 ning eelnõu § 2 punktides 9 ja 10 täpsustused hüvitise arvutamise aluspalga kohta ning juhuks, kui toodud muudatused sätestavad hüvitise osade kaupa väljamaksmise, kui osaline vabatahtlik hukkumise või vigastuse saamise korral ei töötanud. või puuduv töövõime on tuvastatud õnnetusjuhtumi või ründe tagajärjel (sama ka päästeseaduse (PäästeS) § 41 lõike 4 ning eelnõu § 8 punktides 7 ja 8 toodud muudatuste järgi). Lisaks juhime tähelepanu, et PPVS § 753 lõike 41 , APolS § 38 lõike 3 ja PäästeS § 41 lõike 4 kohaselt sõltub hüvitise osade kaupa väljamaksmise korral osa suurus töövõime esmakordsel või kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestusest, kuid täpsustamata on osade arv, esimese osa suurus ja see, kuidas sõltub hüvitise kogusuurus töövõime kordushindamise tulemustest. Võrdlusena võiks lähtuda ATS § 49 lg 7 punktist 1, mille kohaselt makstakse hüvitist „kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses“ ning lõigetes 8 ja 9 sätestatakse hüvitise maksmine kahes osas ja mõlema osa suurus. Kuna PPVS- is, APolS-is ja PäästeS-is (ning eeltoodud ettepaneku kohaselt ka KaLS-is) sätestatakse hüvitise osade kaupa maksmine ka puuduva töövõime korral, vajab 24 lisaks täpsustamist hüvitise kogusuurus või pärast kordushindamist makstava(te) osa(de) suurus juhul, kui isikul tuvastatakse esmakordsel hindamisel puuduv töövõime ja kordushindamisel osaline töövõime. Teeme ettepaneku erinevates seadustes hüvitise osade kaupa maksmise juhtusid ja osade väljamaksmist käsitlevad sätted üle vaadata. Ühtlasi soovime olla kaasatud ühtlustatud regulatsiooni väljatöötamisse. 5. Eelnõu § 2 punktiga 11 ühtlustatakse abipolitseinikule ja politseiametnikule Mittearvestatud ja selgitus. ATS-i hüvitiste regulatsiooni loomisele eelnesid ühekordse hüvitise maksmise alused ajutise töövõime kaotuse tuvastamisel põhjalikud arutelud ja analüüsid, mille tulemusel kehtestati põhimõte, et seoses teenistusülesannete täitmisega abipolitseiniku vastu toimepandud ametnikule, kellel seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse tõrjumise tagajärjel. Muudatuse kohaselt makstakse hüvitist ainult juhul, kui lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel tuvastati ajutine töövõime kaotus, sellega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet. Juhime tähelepanu, et millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab riik ühekordset töövõime kaotuse kestust ei ole alati võimalik koheselt hinnata ning seega hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. See laieneb edaspidi ka võib tekkida olukord, kui isikule makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja salajasele koostööle kaasatud isikutele, vabatahtlikele päästjatele ja alles hiljem selgub, et saadud kehavigastuse tagajärjel on tema töövõime ka abipolitseinikele. Kuna peaaegu viie aasta jooksul ei ole Siseministeeriumile püsivalt vähenenud. See ei välista ka osalise või puuduva töövõime teadaolevalt selle sätte rakendamisega probleeme olnud, siis kõnesoleva tuvastamise korral ettenähtud hüvitise taotlemist, kuid isikule varem makstud eelnõuga seda sätet ei muudeta. Nagu kooskõlastusmärkuses märgitakse, ei hüvitis tuleks sellest maha arvata. Teeme ettepaneku APolS §-s 38 ning ATS välista ühekordse hüvitise maksmine hüvitise maksmist, kui hiljem §-s 49 kehtestatud regulatsiooni täiendada (vt ka alltoodud ettepanekut KaLS tuvastatakse ametniku osaline või puuduv töövõime. § 61 täiendamiseks lõikega 46 ). 6. Eelnõu §-s 2 punktides 6-9 ja 10 ning §-s 8 punktides 4-7 ja 9 on Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud vastavalt märkusele, s.t abipolitseiniku ja vabatahtliku päästja hüvitise arvestamise aluseks võetud eelnõusse on lisatud, et vabatahtliku hüvitise maksmise aluseks võetakse palk tema ühe kuu keskmine palk. Palk kehtib ametnike osas (ATS § 34). Samas on või töötasu, olenevalt sellest, kas vabatahtlik on alalise tööandja juures tõenäoline, et vabatahtlikus tegevuses osaleja on töölepingulises suhtes, mille teenistuses ametnikuna või töötab töötajana. korral makstakse töötasu (töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõige 1 p 5), seega tuleks lisaks palgale viidata antud sätetes ka töötasule. Lisaks eeltoodule jääb Kuna eelnõu on muudetud selliselt, et vabatahtlikele hüvitiste maksmisel eelnõus arusaamatuks kuidas toimub hüvitise arvutamise aluseks oleva kohaldatakse ATS-i, siis kohaldatakse neile ka ATS-is sätestatud hüvitise keskmise palga või töötasu määratlemine. Antud küsimus on olulise arvutamise aluseks oleva keskmise palga või töötasu arvutamise põhimõtteid. tähtsusega, kuna sellest sõltub oluliselt hüvitise suurus. Teeme ettepaneku hüvitise maksmisel võtta keskmise palga või töötasu arvutamise aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, sarnaselt ATS § 49 lõikes 11 sätestatuga. Ettepanekud avaliku teenistuse seaduse muudatuste kohta Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on muudetud vastavalt märkusele. 7. Kuna ATS-s puudub teenistuja mõiste, palume eelnõu § 3 punktides 4 ja 5 25  (ATS § 12 muutmine) kasutada sõna „teenistuja“ asemel väljendit „ametnikud või töötajad“ vastavas käändes. Juhime tähelepanu, et kuna ATS-s ei kasutata teenistuja mõistet, on seletuskirjas ekslik öelda, et tegemist on tehnilise muudatusega. Oleme seisukohal, et selline muudatus oleks sisuline. 8. Eelnõu § 3 punkti 7 (ATS § 16 täiendamine lõikega 7¹) kohta seletuskirjas Selgitus. Muudatus tähendab, et kuni kuueks kuuks võib riigisekretäri, toodud näited, kus vakantset kohta on vaja täita, et tagada töö jätkumine, ei ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori ja riigikaitse toeta ATS § 33 lõige 1, mille kohaselt tähtajalise üleviimise eesmärk on koordinatsioonidirektori, ameti ja inspektsiooni peadirektori, riigiarhivaari, suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd Kaitseväe juhataja ja riigi peaprokuröri vaba ametikoha täita ka ilma ametiasutuste vahel. Juhime tähelepanu, et kehtivas ATS § 16 lõikes 4 on konkursita. Sellisel juhul kohaldatakse ametnikule ATS-i § 33 sätteid. Selguse tähtajaline üleviimine seotud § 33 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega. huvides on eelnõu sõnastust muudetud ja säte sõnastatud selliselt, et puuduva riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori ja riigikaitse koordinatsioonidirektori, ameti ja inspektsiooni peadirektori, riigiarhivaari, Kaitseväe juhataja ja riigi peaprokuröri asendamine ATS-i § 57 kohaselt (puuduva ametniku ülesannete täitmine) või ametniku tähtajaline üleviimine riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori ja riigikaitse koordinatsioonidirektori, ameti ja inspektsiooni peadirektori, riigiarhivaari, Kaitseväe juhataja ja riigi peaprokuröri ametikohale ATS-i § 33 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas. 9. Eelnõu § 3 punkt 8 (ATS § 16 täiendamine lõigetega 9-11): Arvestatud ja selgitus. Eelnõu § 3 punkti 8 (uus punkt 12) on muudetud 1) Teeme ettepaneku täiendada ja täpsustada lisatavat lõiget 9, sõnastades see vastavalt ettepanekutele. järgmiselt: „(9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on ametikoha täitmisel võimalik nimetada ametikohale isik, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises osas sarnased ning nõudmised ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul.“. 2) Teeme ettepaneku täpsustada lisatavat lõiget 10. ATS § 16 lõige 10 pakutud sõnastuses annab meie hinnangul liiga suured ajaraamid - on kaheldav, kas oleks täidetud ATS eesmärk avaliku teenistuse ametikohtade mehitamise avatusest. ATS § 19 (konkursi luhtumine) analoogia alusel võiks kaaluda, kas võimaldada samade nõudmistega järgmise ametikoha täitmiseks kasutada eelmisi kandidaate 120+120= 240 päeva jooksul, või piirduda katseaja pikkuse perioodiga (praegu 120, plaan 180 päeva). Või siis kasutada ATS § 18 lõike 10 loogikat – 150 päeva. (kandidaadi edukaks kuulutamine + tema 30 päeva eelmise töökoha etteteatamisest + 120 päeva katseaega). 26 3) Teeme ettepaneku muuta selgemaks ja ammendavaks ATS §-i 16 lisatava uus lõige 11 sõnastus. ATS § 16 senise sõnastusega ühilduvaks sõnastuseks pakume välja, et lõike 11 võiks sõnastada järgmiselt: „(11) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ajutiselt äraolev ametnik on teatanud oma ametisse mitte naasmisest ning on põhjendatud alus arvata, et vabanevale ametikohale on otstarbekas tähtajatult nimetada ametnik, kes seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana. Otstarbekust eeldatakse, kui asendaja oskused ja senised töötulemused ametikohal annavad eelduse täita ametikoha teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel ning asendaja on andnud oma nõusoleku tähtjatult ametisse nimetamiseks.“ 4) Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ATS § 16 lõikeid 9-11 on kavas rakendada ka ATS § 16 lõikes 6 nimetatud isikutele. Ilmselt tuleks lõiget 6 täiendada viidetega lõigetele 9-11. 10. Eelnõu § 3 punkt 12 (ATS § 26 lõike 1 punkt 6 muutmine) vajab täpsustamist. Selgitus. Eelnõu § 3 punkti 12 muudatusega ei võeta ametnikult õigust nõuda Töö tegemise asukoha fikseerimine on oluline, mh selle muutumisel tekkiva teenistusest vabastamist koondamise tõttu. Eelnõu § 3 punkti 32 (muutunud koondamissituatsiooni tuvastamiseks. Paraku jääb arusaamatuks, kuidas punkt 44) muudatuse järgi on ametnikul õigus nõuda teenistusest vabastamist pakutav sõnastus, mis enam ei maini teenistusülesannete täitmise asukohta koondamise tõttu, kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa omavalitsusüksuse täpsusega/piiranguga, aitab kaasa koondamisolukorra ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu. vältimisele, nagu seletuskirjas viidatakse. Mingid piirangud teenistusülesannete täitmise asukoha muutumisele peab kindlasti seadma. Kehtiva seaduse järgi on ametnikul õigus nõuda enda koondamist, kui muutub Pakutavas sõnastuses aga ei selgu piirangute seadmise reeglid. Meie ametikoha asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV üksus) nimetus. hinnangul ei ole otstarbekas kehtestada olukorda, kus koondamissituatsioon Haldusreformi tulemusel jäi 213 omavalitsusüksuse asemel alles 79. See või selle puudumine tuleb tuvastada igakordse individuaalse vaidluse käigus. tähendab, et paljude omavalitsusüksuste territoorium on väga suur. See aga Juhime ka tähelepanu, et seletuskirjas mainitud ametniku elukoha ja tähendab seda, et teatud juhtudel võib sama KOV üksuse sees ametiasutuse teenistusülesannete täitmise koha vahemaa kilomeetrites ei saa olla lõplik asukoha muutmine tähendada pikemat vahemaad, kui ametikoha viimisel argument koondamissituatsiooni tuvastamisel. Kui, siis oleks asjakohane asutusse, mis asub teises omavalitsusüksuses. Näiteks elab inimene Sauel ja arvestada ülesannete täitmise kohta liikumise võimalusi ja selleks kuluvat käib tööl Tallinna kesklinnas asuvas asutuses. Vahemaa Saue ja kesklinna aega, mida võimaldab liikluse ja ühistranspordi korraldus. See aga viiks meid vahel on ca 20 km. Ametniku ametikoht viiakse Keilasse, mis on teine KOV taas igakordse individuaalse vaidluseni. Sestap, arvestades mh ka üksus, kuid vahemaa tööle jõudmiseks väheneb, sest Sauelt Keilasse on ca 10 haldusreformi käigus oluliselt suurenenud omavalitsuste territooriume, km. Seega tegelikult vähenevad ametniku teenistusse jõudmise vahemaa ja kaldume arvama, et omavalitsusüksuse piirang võiks säilida. kulud, kuid ta saab siiski enda koondamist nõuda, sest muutub ametikoha Isikule/ametnikule jääb alati võimalus jätkata teenistusülesannete täitmist ka asukoha KOV üksus. teises omavalitsusüksuses, kui see talle logistilisi võimalusi arvestades sobilik peaks olema. ATS-is on sätestatud, et kui muutuvad oluliselt teenistustingimused, siis on tegemist koondamissituatsiooniga. Kui ametikoht asub teises 27  omavalitsusüksuses, siis on see oluline tingimus. Kehtiva õiguse järgi ei ole oluline, et teise asutusse üleviimisel võivad inimese teenistusse jõudmise tingimused muutuda soodsamaks, aga koondada tuleb ikka, kui asutus asub teises omavalitsusüksuses. ATS-i muudatused saadetakse Justiitsministeeriumile muudatusettepanekutena, seega saab ametikoha asukoha võimalikke muudatusi täiendavalt arutada pärast seda, kui Justiitsministeerium on esitatavad ettepanekud läbi vaadanud. Koondamist tuleb alati põhjendada ja see ei tähenda, et tegemist oleks ametniku ja ametiasutuse vahelise vaidlusega. Sama põhimõte kehtib ka ametniku algatusel koondamisel, s.t ametnik pea põhjendama, miks ta nõuab koondamist, kui tema ametikoha asukoht muutub. 11. Eelnõu § 3 punkti 14 tuleb täpsustada. Eelnõust peab üheselt selguma, kes Arvestatud ja selgitus. Eelnõusse on lisatud säte, milles täpsustatakse võib ametniku vastuvõtvas ametiasutuses teenistusest või töölt vabastamise edasiroteerumisel vastuvõtva ja saatva asutuse mõistet. korral üle viia. Isegi kui seletuskirjas on seda avatud, peab see selguma ka üheselt eelnõust. 12. Eelnõu § 3 punkt 16 (ATS § 33 täiendamine) vajab täpsutamist. ATS § 33 Arvestatud ja selgitus. Eelnõusse on lisatud ATS-i § 33 pealkirja muutmine, sätestab ametniku tähtajalise üleviimise, mistõttu ei saa see säte puudutada millesse on lisatud ka töötaja tähtajalise üleviimise võimalus. töötajate üleviimist ilma, et § 33 pealkirja ei muudeta. 13. Eelnõu § 3 punktiga 16 lisatavas ATS § 33 lõikes 15 on sõnad Arvestatud ja selgitus. Eelnõu § 33 lõike 15 muudatusest on üleliigsed sõnad „valitsusasutuse hallatavasse asutusse“ kaks korda. välja jäetud. 14. Eelnõu § 3 punktiga 20 lisatav ATS § 49 lõike 14 punktid 5 ja 6 vajavad Osaliselt arvestatud ja selgitus. Eelnõust on välja jäetud muudatus, mille täpsustamist. Punktis 6 sätestatakse, et ametnikul ei ole õigust sotsiaalsetele järgi ei maksta hüvitist, kui ametnik pani toime teo, mis on distsiplinaarkorras tagatistele, kui ta oli varem keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas karistatav. Süüteo mõiste katab ka distsiplinaarsüüteo. tegevuses või jättis selles osalemata. Tuleks arvesse võtta, et osalemata jätmisel võivad olla ka õigustavad asjaolud (nt tulenevalt isiku füüsilisest või Teise muudatuse osas on eelnõusse lisatud, et sätet ei kohaldata ametnikule, tervislikust seisundist). Eelnõus tuleks kaaluda, kas selline välistus on kellel on mõjuv põhjus keelduda osalemast tervisekahjustust ennetavas proportsionaalne, mis on piirangu ja hüvitise eesmärgiks. Sama märkus ka tegevuses. Mõjuva põhjusena arvestatakse eelkõige ametniku tervislikust või distsiplinaarsüüteo kohta. füüsilisest seisundist tulenevat põhjust. 1 15. Kaitseministeerium ei toeta eelnõu § 3 punktiga 28 ATS-i lisatavat §-i 64 . Mittearvestatud ja selgitus. Eriteenistuste ühtlustamise töörühma Eriteenistuste ühtlustamise töörühmas ei ole põhimõtet, millega tööandjale 20. novembri 2019. aasta kohtumise üldkokkuvõtte järgi oli KVTS sellel ajal pannakse kohustus ametnikule õppekogunemise ajal töötasu hüvitada, juba muutmisel ja plaanitud muudatuste järgi lubati, et õppekogunemise ajal käsitletud. Toetame paindlikku võimalust tööandjal säilitada või hüvitada säilib ametniku palk. isikule tema palga või töötasu või siis hüvitada palga või töötasu ja toetuse 28  vahe. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 2020. aasta detsembris käis kooskõlastamisel KVTS-i muudatus, mille kohaselt oleme sätestanud eelpool nimetatud paindliku võimaluse. Teeme ettepaneku võib tööandja reservväelasele õppekogunemisel osalemise ajal säilitada või punkt 28 eelnõust välja jätta. hüvitada tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja õppekogunemisel osalemise aja eest makstud toetuse vahe. Muudatus ei lahenda praktikas ilmnenud probleemi, et osa õppekogunemisel osalevad isikud kaotavad õppekogunemise ajal sissetulekus. Seda põhjusel, et muudatuse kohaselt on tegemist tööandja kaalutlusotsusega, mis ei kohusta tööandjat õppekogunemisele kutsutud töötaja või ametniku töötasu või palka säilitama või õppekogunemise toetuse ja töötasu või palga vahet hüvitama. Ka võib muudatus tekitada ebavõrdselt kohtlemist, kui osa ametiasutusi säilitab ametnikule õppekogunemise ajaks palga, kuid osa ametiasutusi ei säilita. 16. Eelnõu § 3 punktis 33 on lisatavas § 90¹ lõikes 3 sõnad „üles öelda“ üleliigsed Arvestatud ja selgitus. Üleliigsed sõnad sõnastusest välja jäetud. Ettepanekud julgeolekuasutuste seaduse muudatuste kohta Arvestatud ja selgitus. Eelnõu muudetud vastavalt ettepanekule. 17. Eelnõuga soovitakse muuta katseaja regulatsiooni. Üldine katseaja regulatsioon on ATSis. Selle järgi kohaldatakse ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumisest arvates. Eelnõuga pikendatakse katseaja maksimaalset kestust kuue kuuni. Võrreldes ATS asjaomase sättega on julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 12 lõige 3 sõnastatud piiravamalt. Selle järgi kohaldatakse julgeolekuasutuse ametniku esmakordsel ametikohale nimetamisel katseaega pikkusega neli kuud kuni üks aasta. Selguse ja paindlikkuse ning ATSiga parema kooskõla tagamiseks tuleks ka seda sätet muuta nii, et ka julgeolekuasutusel oleks isiku ametikohale nimetamisel võimalik arvestada konkreetses olukorras tähtsust omavaid asjaolusid ning vajadusel kehtestada ka neljast kuust lühem katseaja pikkus. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu sättega, millega muudetakse JAS § 12 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(3) Julgeolekuasutuse ametnikule kohaldatakse katseaga kestusega kuni üks aasta.“. 18. Eelnõu § 4 punktis 7 täiendatakse JAS § 16 lõiget 2 võimalusega suurendada Arvestatud ja selgitus. Muudatus eelnõust välja jäetud. Edaspidi võiks ka Välisluureameti ametniku põhipalka julgeolekualaste ülesannete täitmise seadusmuudatuste ettepanekute tegemisel põhjalikumalt kaaluda muudatuse eest 10–50% võrra. Vastava muudatuse vajadust on põhjendatud asjaoluga, et vajalikkust. Sellisel juhul jääks ära seadusmuudatuste eelnõu ettevalmistaja kuna julgeolekualaseid ülesandeid tuleb tihtipeale täita ka ööajal, riigipühadel üleliigne töö ja sellest üle jäävat tööaega saaks kasutada otstarbekamalt. ja peale tööaega, on ATS-i alusel ületunnitöö arvestuse pidamine ning selle alusel lisatasu maksmine asutusele liialt suureks halduskoormuseks. Sellest tulenevalt nähakse lahendusena sätestada JASis võimalus vastavalt ületunnitööd tegevatel ametnikel põhipalga suurendamiseks kuni 50%. 29  Kaitseministeerium ei nõustu Välisluureametile nimetatud erisuse loomisega ja leiab, et Välisluureameti ametniku palga suurendamine on võimalik ka ilma JASi täienduseta ning põhipalga määramisel tuleb lähtuda vastava ametikoha teenistusülesannetest. Nõustume, et julgeolekualaste ülesannete täitmine eeldab sageli ka töötamist töövälisel ajal, kuid selliste teenistusülesannete täitmine on seotud siiski teatud spetsiifiliste ametikohtadega. Seetõttu on võimalik selliste ametikohtade puhul määrata kõrgem ametikoha põhipalk, mis katab ka eritingimustes ja tavapärasest tööajast erineval ajal töötamise. Kaitseministeerium palub eelnõust kõnesolev säte välja võtta. 19. Eelnõu § 4 punktis 4 täiendatakse JAS § 15¹ lõikega 3¹. Teeme ettepaneku Arvestatud ja selgitus. Sõnastust muudetud vastavalt ettepanekule. kaaluda lõikes 3¹ paindlikumat sõnastust, mis annab võimaluse hüvitada sellistel juhtudel aegumata põhipuhkus rahas, aga võib ka kasutamata jäänud puhkusepäevi kasutada edasi julgeolekuasutuses. „(3¹) Kui julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas.“ 20. Palume võtta eelnõust välja § 4 punkt 2, millega täiendatakse JAS §i 12 Arvestatud ja selgitus. Eelnõu muudetud vastavalt ettepanekule. lõigetega 31–33 kehalise ettevalmistuse nõuete osas. Paragrahvi 12 täienduste asemel pakume vastavaid sõnastusi JAS paragrahvi 19. Muudatuse selgitus on toodud kooskõlastuskirja lisas 1. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 4 punkt 8 järgmiselt: "8) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine (1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistus- või tööülesandeid. (2) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ning nendele vastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. (4) Julgeolekuasutus võib suunata ametniku ja töötaja kandidaadi tervisekontrolli ning kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle võtmist. (5) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus.". Ettepanekud päästeseaduse muudatuste kohta Arvestatud ja selgitus. Eelnõu muudetud vastavalt ettepanekule. 30 21. Eelnõu § 8 punktiga 11 täiendatakse päästeseadust (edaspidi PäästeS), mille § 431 lõikes 1 sätestatakse, et Häirekeskuse tegevuses osalevatele vabatahtlikele makstakse hukkumise või töövõime vähenemise korral hüvitist avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 49 alusel ja korras. Juhime tähelepanu, et Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku puhul võib olla tegemist mittetöötava isikuga, kuid ATS §-is 49 ei ole ette nähtud võimalust kohaldada sellisel juhul ühekordse hüvitise maksmise alusena vigastada saamise või hukkumise ajal kehtinud töötasu alammäära. Seetõttu võiks Häirekeskuse tegevuses osalevatele vabatahtlikele ettenähtud hüvitise osas viidata pigem vabatahtlike päästjate puhul kehtestatud tagatistele (PäästeS §-s 41 kehtestatud regulatsioon) Täiendavad muudatusettepanekud Arvestatud ja selgitus. Täiendavad muudatusettepanekud on lisatud 22. Eelnõuga ühtlustatakse Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike eelnõusse. sotsiaalsed tagatised eriteenistujate tagatistega. Arvestades, et teatud juhtudel täidavad samu ülesandeid ka Kaitseliidu liikmed, teeme ettepaneku ühtlustada tagatised kaitseliitlaste osas. Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS) on sätestatud Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral ühekordse hüvitise maksmine lähtudes Kaitseliidu ülesandest, mille täitmisel on juhtum aset leidnud. Seda põhimõtet soovime silmas pidada ka tagatiste ühtlustamisel, et sarnase ülesande täitmisel oleksid isikud ka tagatiste mõttes sarnaselt koheldud sõltumata nende staatusest. See tähendab, et Kaitseliidu korraldatava sõjaväelise väljaõppe (KaLS § 4 lg 1 p 4 sätestatud Kaitseliidu ülesanne) käigus tekkinud tervisekahju hüvitamine jätkuks ka edaspidi sarnaselt kaitseväelastele, kuid Kaitseliidu kaasamisel korrakaitseorgani ülesannete täitmisse (KaLS § 4 lg 2 p 1, 2, 4, 6 ja 7 sätestatud juhud) oleksid selles osalevad Kaitseliidu liikmed koheldud sarnaselt eriteenistujatele ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikele, kuna nad täidavad sama ülesannet. Toetame ühtlustatud lähenemist ka nende tagatiste osas, mis on vigastada saamise või hukkumise korral ette nähtud Kaitseliidu liikmetest noortejuhtidele õppetegevuse korraldamise ajal ning Kaitseliidu tegevliikmetele, kes täidavad valvesosalemisega seotud teenistuskohustust (KaLS § 58 lg 11 ja 21). Eeltoodust lähtudes palume eelnõu täiendada ning sätestada muudatused Kaitseliidu seaduses. Muudatuste selgitused on toodud kooskõlastuskirja lisas 2. "§ X. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 31 1) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse tekstiosa „vigastada saamise“ järel tekstiosaga „, haigestumise“; 2) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Kaitseliidu liikmele, kellel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgnevalt: 1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga või töötasu ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga või töötasu ulatuses.“; 3) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 44–46 järgmises sõnastuses: „(44 ) Kaitseliidu liikmele, kellel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgnevalt: 1) osalise töövõime korral – tema kaheksa aasta keskmise palga või töötasu ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (45) Kaitseliidu liikmele, kellel käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu on tuvastatud ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab Kaitseliit ühekordset hüvitist tema ühe kuu keskmise palga või töötasu ulatuses. (46) Kui pärast Kaitseliidu liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 45 sätestatud ühekordse hüvitise maksmist selgub, et isikul on sama juhtumi tagajärjel tuvastatud ka osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva paragrahvi 32 lõikes 44 sätestatud hüvitist talle varem väljamakstud summa võrra.“; 4) paragrahvi 61 lõiget 5 täiendatakse sõna „korral“ järel tekstiosaga „käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel“; 5) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 51–55 järgmises sõnastuses: (51) Kaitseliidu liikme hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist tema kümne aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (52) Kaitseliidu liikme hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist tema 20 aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (53) Kaitseliidu liikme hukkumise korral Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 sätestatu kohaselt. (54) Käesoleva paragrahvi lõigete 41 , 44 , 45 , 51 ja 52 alusel hüvitise maksmisel võetakse isiku keskmise palga või töötasu arvutamise aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord. (55) Kui Kaitseliidu liige ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 41–45 , 51 ja 52 sätestatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.“; 6) paragrahvi 61 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5, 51 ja 52“; 7) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4–45 ja 5–53 sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotuse või püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisest arvates.“; 33 8) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse tekstiosa „hukkumise,“ järel tekstiosaga „ajutise töövõime kaotuse,“; 9) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5– 53“; 10) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.“; 11) paragrahvi 64 lõiget 2 täiendatakse sõna „vigastuse“ järel sõnadega „või tekkinud haiguse“.". 23. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse relvaseaduse (RelvS) muudatuse, mis on Arvestatud ja selgitus. RelvS-i muudatused on lisatud eelnõusse. seotud JAS § 19 muutmisega. RelvS § 35 lõike 7 punktis 1 on loetletud isikud, kes ei pea soetamisloa või relvaloa saamiseks esitama tervisetõendit ning läbima relvaeksamit. Muudatusega lisatakse sellesse loetellu julgeolekuasutuse ametnik, kellel on sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab julgeolekuasutuse ametnikule esitatavatele tervisenõuetele. Sellega välditakse põhjendamatut halduskoormust isikule, kes on julgeolekuasutuse teenistuses juba oma terviseseisundi ja oskuste nõuetele vastavust tõestanud. Selleks, et erandi rakendamisel oleks tagatud üksnessobiva terviseseisundiga isikutele soetamisloa või relvaloa andmine, sätestatakse julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuete määruses nõuded kooskõlas RelvS § 351 lõike 4 alusel antud määrusega või viidatakse sellele. Isiku tervise ja tema oskuste nõuetele vastavus on tagatud ka seeläbi, et RelvS § 3 lõike 6 alusel antud kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 26 lõike 3 järgi võib sõjaväerelva kandmise õiguse anda, kui isik on läbinud RelvS §-s 351 ettenähtud tervisekontrolli või muus seaduses ettenähtud tervisekontrolli, relva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning sooritanud väljaõppeprogrammis ettenähtud laskeharjutused. Teise muudatusena täpsustatakse sõnastust selliselt, et sõnad „teenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele“ asendatakse sõnadega „ametniku tervisenõuetele“ nt „politseiametniku tervisenõuetele“ jt. Sõnastuse täpsustus väljendab paremini, millistele tervisenõutele vastavuse korral ei pea 34  relva soetamisloa ja relvaloa taotleja esitama tervisetõendit. "§ X. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1) politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule, tegevväelasele ja julgeolekuasutuse ametnikule, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politseiametniku, vanglaametniku, päästeteenistuja, tegevväelase või julgeolekuasutuse ametniku tervisenõuetele;". Muud märkused Arvestatud. - Seletuskirjas on eelnõu § 3 punkti 10 selgituses teise lause alguses üleliigsed sõnad „Kehtiva seaduse järgi“. - Palun täiendada eelnõu seletuskirja punkti 8. Rakendusaktid ja lisada sinna kaitseministri määruse muutmine tulenevalt volitusnormi muutmisest järgmiselt: "(x) kaitseministri 22.08.2016 määrus nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord". Justiitsministeeriumi vanglateenistus ([email protected], Laura Glaase, [email protected]) 1. Eelnõu § 1 punkti 20 järgi jäetakse seadusest välja ametivande pidulik Teadmiseks võetud. andmine riigilipu juures. Ametivande andmist ei pea korraldama seaduses, vaid selle võiks pigem kindlaks määrata asutuse sisekorras. Sarnane regulatsioon on ka PäästeTS-is, mis kõnesoleva eelnõu kohaselt samuti seadusest välja jäetakse. See toetab riigikaitse väärtusi ja rõhutab eesti riiklust. Arvestades ka sisejulgeoleku arengukavas toodut, siis võiks see pigem olla midagi, mille väärtust just võiks seaduse tasandil rõhutada. Vanglateenistuse poolelt kaalume millegi sarnase sisseviimist. 2. Eelnõu § 3 punktide 1 ja 2 järgi täiendatakse ATS-i koosseisuväliste Selgitus. Praktika on osa õppetööst, mille eest makstakse praktikantidele ametnike regulatsiooniga. stipendiumi või õppetoetust. See asendab palga või töötasu maksmist. Küsimus: Kas parem ei oleks sel juhul kasutadagi mõistet „palk“ ja sätestada võimaluse – st asutus saab ju otsustada, kas võimaldada tasustatud või tasustamata praktikat. Stipendiumi võiks ja saaks maksta eeskätt õppeasutus, see võiks olla KHaSi mõttega rohkem kooskõlas. 35 3. Eelnõu § 3 punkti 8 teise muudatuse kohaselt võib enne ametiasutuse muule Arvestatud ja selgitus. Eelnõu sõnastusse on lisatud kandideerija teavitamine ametikohale kandideerinud isiku kandideerimise andmeid kasutada ühe aasta tema andmete kasutamisest. jooksul alates eelneva kandideerimise jaoks dokumentide esitamisest. Normi rakendajale peaks olema selge, et sellisel juhul peab isikut nende andmete säilitamisest teavitama ja isikult peab saama nende andmete töötlemiseks ka nõusoleku. Ehk siis siin tuleb arvestada andmekaitse üldmäärusest tulenevate nõuetega. See võiks selgelt sättest välja tulla. 4. Eelnõu § 3 punkti 13 kohaselt täiendatakse seadust riigis keskselt Selgitus. Küsimuses viidatud ressursimahuka koolitusega seotud muudatused korraldatavate koolituste kulude hüvitamise regulatsiooniga. Esimese on seotud ATS-i täiendamisega selliselt, et riigis keskselt korraldavatele muudatuse kohaselt kohaldatakse riigis keskselt korraldavatele ressursimahuka koolituse kulude hüvitamisele kohaldatakse ATS-i ressursimahuka koolituse kulude hüvitamisele ATS-i ressursimahuka ressursimahuka koolituse regulatsiooni. Kas vanglateenistuse teabe- ja koolituse regulatsiooni. uurimisametniku õpe on keskselt korraldatav ressursimahukas koolitus? Kui jah, saab kohaldada riigis keskselt korraldavate ressursimahuka koolituste Kas see tähendab, et vanglateenistuses saaks teabe- ja uurimisametniku õpet kulude hüvitamise regulatsiooni. Kui ei, siis ei saa. Esitatud küsimusele oskab (kutseõppe jätkuõpe) edaspidi pidada ressursimahukaks koolituseks? TUO-õpe ei kõige paremini vastata vanglateenistus. ole õigusaktide tähenduses ettevalmistusteenistus, vaid on kutseõpe. Eelnõu § 3 punktide 14 ja 15 kohaselt täiendatakse seadust ametniku Selgitus. Eelnõus on edasiroteerumise regulatsiooni sätteid täpsustatud. edasiroteerumise võimalusega, kui ametnik on teenistuses vastuvõtvas asutuses. Seda, et punktid on mõeldud nn edasiroteerumiseks, selgub küll seletuskirjast, kuid võiks kaaluda ka sätete täpsustamist, et mõte paremini välja tuleks. Eelnõu § 3 punkti 17 kohaselt viiakse ametnike ületunnitöö hüvitamise Selgitus. Ületunnitöö hüvitamise muudatus ei võta ametiasutuselt võimalust regulatsioon samadele alustele töötajate ületunnitöö regulatsiooniga. Kehtiva hüvitada ametnikule ületunnitöö rahas. Esimene valik peaks olema ülitunnitöö ATS-i järgi on ametnikule ületunnitöö hüvitamise esimene valik 1,5-kordse palga hüvitamisel aga vaba aja andmine, sest oluline on ametniku tervise kaitse, mida maksmine ja teine valik on ametniku taotlusel vaba aja andmine ületunnitööga võib ületundide tegemine ilma puhkeajata ohustada. võrdses ulatuses. Täna on oluliselt lihtsam maksta raha kui anda ametnikule vaba aega. Vangla toimimine tuleb tagada ööpäevaringselt, kuid olemasolevat inimressurssi arvestades pole alati võimalik vaba aega anda. Vanglateenistuse vaatest eelistaksime, et jääb kehtiv sõnastus. Eelnõu § 3 punktide 18–20 järgi täpsustatakse ametniku hukkumise ja töövõime Selgitus. Eelnõust on välja jäetud muudatus, mille järgi ei maksta hüvitist, kui kaotuse hüvitise regulatsiooni. Ametnikul ei ole õigust hüvitisele ka siis, kui ta ametnik pani toime teo, mis on distsiplinaarkorras karistatav. Süüteo mõiste pani toime distsiplinaarkorras karistatava teo või oli varem keeldunud osalemast katab ka distsiplinaarsüüteo. Eelnõusse on lisatud, et sätet ei kohaldata tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata. See on natuke ametnikule, kellel on mõjuv põhjus keelduda osalemast tervisekahjustust küsitav, sest tegu võib küll olla toime pandud, kuid küsimus on ju selles, kas teda ennetavas tegevuses. Mõjuva põhjusena arvestatakse eelkõige ametniku 36 on karistatud sellise teo eest. Asutusel on karistuse määramisel kaalutlusruum ja tervislikust või füüsilisest seisundist tulenevat põhjust. sellise sõnastusega võetakse see tegelikult ära, mis ei pruugi olla kõige parem lahendus. Lisaks võiks olla võimalik arvestada ka hooletusega vms inimese enda süüst tulenevaga, mis annab võimaluse hüvitist vähendada. Eelnõu § 3 punkti 25 järgi jäetakse ametniku palgakomponentide hulgast välja Arvestatud ja selgitus. Muudatus on eelnõust välja jäetud. valveajatasu. Sellega ei tahaks hästi nõus olla. Valveaja mõte ongi selles, et inimene peab planeerima oma tegevusi nii, et ta on tööandjast sõltuv – vajadusel peab olemas olema kindlaksmääratud kohas, lühikese etteteatamisega, ükskõik mis ajal valveaja sees. See on oluliselt erinev sellest, kui ametnikul on puhkeaeg ja ta ei tee tööd ega pea ka sellise võimalusega põhimõtteliselt arvestama. Eelnõu § 3 punkti 28 kohaselt täiendatakse ATS-i võimalusega säilitada Selgitus. Õppekogunemise ajal sissetuleku vähenemise küsimuse tõstatas ametnikule õppekogunemise ajaks põhipalk. Kas ei teki diskrimineerimist, kui 2018. aastal ROTAL, kelle sõnul makstakse õppekogunemisel osalevale võrrelda sama olukorraga töötaja puhul – kuidas peaks kohtlema töötajat, kes eraettevõtte töötajatele töötasu, avalikus teenistuses aga ainult toetust. samal alusel on teenistusest ära? Kas on kaalutud kaitseväeteenistuse hüvitise Eriteenistuste ühtlustamise töörühma kohtumiste ajal arutati ka seda küsimust. muutmist nii, et see laieneks kõikidele, st nii avalikule kui erasektorile? Või siisSelgus, et muutmisel on KVTS, milles muu hulgas lubatakse palga säilitamine nii, et iga asutus ise otsustab? Küsitav on, miks avalikus teenistuses peaks õppekogunemise ajal. Eraettevõtetele ei oleks kohustuse panemine kohtlema inimest oluliselt teistmoodi, kui samas olukorras olevat inimest proportsionaalne, sest riik kutsub töötaja õppekogunemisele, aga ettevõttele erasektoris. pannakse kohustus. Kui aga hüvitatakse ainult riigisektoris, siis oleks see ebavõrdne kohtlemine võrreldes erasektori töötajatega. Seega oleks kõige mõistlikum lisada riigi kohustus hüvitada töötajale tema töötasu ja toetuse vahe õppekogunemisel osalemise ajal KVTS-i. Eelnõu § 3 punktide 29–31 järgi täiendatakse ATS-i võimalusega viia ametnik Selgitus. Eelnõu § punktid 29 ja 30 (uued punktid 40 ja 41) on vajalikud distsiplinaarmenetluse ajaks teisele ametikohale. Kas ei piisaks, kui jätta ära p-d õigusselguse huvides. 29 ja 30 ning jätta vaid p 31? Lisaks on soovitus kirjutada selgelt, et ilma nõusolekuta võib seda teha. See võib hiljem vaidlusi tekitada. Sätte sõnastus, et „distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus viia ametnik teisele ametikohale“ tähendabki seda, et ametnik viiakse üle tema nõusolekuta. Eelnõu § 3 punkti 32 järgi täiendatakse ATS-i ühe koondamise alusega, kui Selgitus. Eelnõu sõnastuse järgi võib ametnik nõuda koondamist, kui muutub ametnik võib nõuda enda vabastamist koondamise tõttu. Muudatuse järgi võib ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku elukohavahetuse või ametnik nõuda enda koondamist ka siis, kui muutub ametniku ametikoha asukoht, ebamõistliku aja- või rahakulu. Kui ametikoha asukoha muudatus toob kaasa mis tooks kaasa ametniku elukohavahetuse või ametikoha asukohale jõudmiseks ebamõistliku ajakulu, tähendabki see, et ametniku teenistusse jõudmise aeg 37 ebamõistliku aja- või rahakulu. pikeneb. Ettepanek kasutada siin sõnastuses midagi taolist: „[---] ametikoha asukoht, mille tõttu pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg.“ Vastasel juhul on see, et ametnik võibki kolida teisele aadressile samas linnas (üks faktiline tingimus täidetud), kuid see pole olnud asja eesmärk. Eesmärgipärase tõlgendamisega võib ilmselt tõesti saada aru, et ei ole sellist olukorda silmas peetud, kuid selliseid vaidlusi ei ole üldse vaja ja neid võiks saada sõnastuse muutmisega välistada. Ebamõistlik rahakulu on ka kindlasti väga suhteline mõiste, rahalise väärtusega sidumine võiks olla vägagi subjektiivne ja see tooks ilmselt kaasa halduskoormust kõige selle hindamisel. Eelnõu § 3 punkti 33 kohaselt lisatakse ATS-i võimalus teenistusest Selgitus. Samasugune regulatsioon on töötajate kohta TLS-is ja praktikas on vabastamiseks ametniku algatusel. Siin võib tekitada probleeme see, kuidas neid töötajad tõendanud, et teda on koheldud ebaväärikalt. Seega ei peaks ka asjaolusid tõendama hakatakse. Nt p 1 - ametiasutus on kohelnud ametnikku ametniku jaoks tõendamine olema võimatu. Lisaks on juba ka töökiusamise ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaasteenistujatel või kohta kohtulahendeid. kolmandatel isikutel. Kuidas peaks ametnik seda tõendama? Seda eriti veel juhul, kui ainuke võimalus seda tõendada võibki olla salaja vestluste lindistamine vms. Sättest ei ole selgelt aru saada, kas lg 1, 2 ja 3 on eraldi alused. See võib tekitada Tegemist on eraldi alustega ja sätte sõnastuse on üle vaadanud keeletoimetaja. vaidlusi, et kas lg 1 on eraldi alus või kirjeldab vaid sätteid 2 ja 3, mis on Täpselt sama sõnastus kehtib töötajate kohta TLS-is ja suurt kõlapinda ei ole õiguslikud nõude alused. Punkt 3 on probleem – kui nt vanglaametnik väidab, et saanud, et sätte sõnastus tekitaks praktikas probleeme. Kui eriteenistuja ei tee tema terviseseisund ei võimalda jätkata (nt ei tee ka ära kehalisi katseid, mistõttu ära kehalisi katseid või ei läbi tervisekontrolli, siis vabastatakse ta nõuetele tuleks ta muidu vabastada), siis saaks ta jätkuvalt ka sel alusel vabastamist nõuda mittevastavuse tõttu. Märkuses märgitud muudatuse mõte on märkuses toodust ja ka sotsiaalseid tagatisi. See on probleemne säte – kas ja mille alusel peab ära erinev. minema. Pigem tasuks kaaluda n-ö neutraalset alust, mis annab ametnikule tagatised, säte, kus ametnik ei peaks hakkama tööandja „rikkumisi“ tõendama, tõendeid koguma, salvestama ja kus tööandja ei peaks siis hakkama nende tõendite hindamisega tegelema ja mingit eraldi menetlust läbi viima, mis tooks kaasa omakorda halduskoormuse. Kui nt tööandja ei nõustu, et on midagi rikkunud töötaja suhtes, siis ei saa sättega ka soovitud eesmärki saavutada. Ilmselt ei ole tööandja ka ise paljudel juhtudel nõus, et töökiusamine oleks aset leidnud vms. Siis on ametnik ikka samas olukorras. Seaduses võiks sätestada võimaluse, et teenistussuhte võib lõpetada poolte Teenistussuhte saab ka kehtiva õiguse kohaselt lõpetada kokkuleppel. Lisaks kokkuleppel, kui ametnik ja asutus, kus ametnik on teenistuses, nõustuvad, et on seadustes mitu erinevat teenistussuhte lõpetamise alust – teenistusest 38 teenistussuhte jätkamine pole asjaoludest tulenevalt mõistlikult võimalik ega vabastamine katseaja ebarahuldava läbimise, koondamise, tähtaja saabumise, kummagi poole huvides ja puuduvad muud seaduses sätestatud asjaolud, mis ettenägematute asjaolude ilmnemise, töövõime vähenemise tõttu, asjaolude annaksid aluse teenistussuhte lõpetamiseks. Sellisel juhul säilitataks lahkuvale tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise jne. Ametiasutus ei saa ametnikule sotsiaalsed tagatised (lõige 5). Võiks olla väga lihtne ja lakooniline sundida ametnikku teenistusest lahkuma, vaid ametiasutuse algatusel säte, mis võimaldab poolte kokkuleppel teenistussuhte lõpetada ja samal ajal teenistusest vabastamine peab üldjuhul olema põhjendatud, mida saab kas säilitada tagatis. Ametnik ei soovi omal soovil lahkuda, kuna kaotaks tagatised ja vaide- või kohtumenetluses kontrollida. tööandjal samas ei ole muud alust, mille alusel vabastada. Nt kui asutus sooviks, et ametnik lahkub ja ametnik on samuti nõus lahkuma, sel juhul oleks kompromissvariant, kuidas teenistussuhe lõpetada ka nii, et see tuleks ka hiljem personaliaruandlusest eristatavalt välja. Praegu on need kõik „omal soovil lahkujad“ – see näitab vabatahtlikku voolavust tegelikult valesti. Täiendavad ettepanekud vangistusseaduse muutmiseks Arvestatud ja selgitus. Vangistusseaduse muudatused on eelnõusse lisatud. 5. X) paragrahvi 1131 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökogemuse“ tekstiosaga „, tervise“; 6. X) paragrahvi 1131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) vanglaametniku hariduse, töökogemuse, kehalise ettevalmistuse, teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste nõuded ning nendele vastavuse hindamise korra; 2) vangla direktori ametikohale esitatavad nõuded ning tema värbamise, valiku, arendamise ja hindamise korra; 3) vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded.“; § 1131 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „töökogemuse“ sõnaga „tervise“. Tööle võtmisel peab vanglaametnik vastama ka Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud tervisenõuetele, mis tulenevad vangistusseaduse §-st 146. Kahetsusväärsel kombel ei sisalda aga vanglaametnikule esitatavaid nõuded loetlev säte tervist, kuigi seadust eesmärgipäraselt tõlgendades on mõistetav, et nõuded, mis on teenistuses oleval ametnikul, kehtivad ka teenisusse võetavale ametnikule. Selleks, et normid oleksid selged ja üheselt mõistetavad ilma õigusteaduslikke tõlgendusmeetodeid appi võtmata, täiendatakse ka asjakohast normi. Muudatus on seetõttu normitehniline ega muuda praktikat. 39 Seoses selle muudatusega muudetakse ka § 1131 lõiget 2. Vanglaametniku tervisenõuded on praegu kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Muudatuse tulemusel kehtestab tervisenõuded edaspidi valdkonna eest vastutav minister. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 27 muudatustega, millega antakse politseiametnike tervisenõuete määruse kehtestamise õigus Vabariigi Valitsuselt siseministrile. Põhimõte, et tervisenõuete ja nende hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister, sätestatakse ka VangSis. Lisaks jäetakse lõikest 2 välja nõue kehtestada nõuded haridusele, töökogemusele ja kehalisele ettevalmistusele ning isiku teadmistele ja oskustele ametiastmete kaupa. Ametiastmete kaupa nõuete kehtestamine ei ole piisavalt paindlik ega võimalda arvestada samasse ametiastmesse kuuluvate vanglaametnike ülesannete eripäradega. Kuivõrd ühte ametiastmesse kuuluvad erinevaid ülesandeid täitvad vanglaametnikud (nt valvurid, kes töötavad tugevdatud järelevalvet vajavate vangidega kui ka noorte vangidega töötavad valvurid), siis tulenevalt ülesannete erinevusest on vaja ka ametnike teadmistele, oskustele ja kehalisele ettevalmistusele kehtestada erinevaid nõudeid. Selleks ei ole mõistlik juurde luua uusi ametiastmeid (vt VangS § 112), vaid piisab, kui loobuda sellest, et nõuded kehtestatakse ametiastmete kaupa. Seetõttu loobutakse seaduses nõuete ametiastmete kaupa kehtestamisest. Nii saab valdkonna eest vastutav minister määrusega paindlikult reguleerida nõudeid nii ametiastmete kaupa, kus see on otstarbekas, kui kehtestada ka ametiastme sees erinevaid nõudeid erinevaid ülesandeid täitvatele ametnikele. 7. X) paragrahvi 128 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks; Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna puudub vajadus piirata võimalust viia ametnik üle tähtajaliselt. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus vanglaametniku tähtajaline üleviimine oleks võinud olla üks lahendustest. Muudatuse järgselt rakendatakse vanglaametniku tähtajalisele üleviimisele ATS-i regulatsiooni. 8. X) paragrahvi 129 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 129. Vanglaametniku üleviimisel põhipuhkuse hüvitamine 40 Kui vanglaametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele teenistuskohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, võib avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui puhkuse arvestust ei ole võimalik jätkata ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus.“; Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 23 muudatustega. PPVS § 67 lõike 1 muudatuse kohaselt, kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, võib avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui puhkuse arvestust ei ole võimalik jätkata ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus. Sarnane säte lisatakse ka vangistusseadusesse, et samadel põhimõtetel oleks võimalik hüvitada põhipuhkus rahas, kui üleviimisel ei ole võimalik puhkuse arvestust jätkata. See tagab teenistustes ametnike võrdse kohtlemise. 9. X) paragrahvi 1361 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 1361 lõige 4, mille kohaselt lisatasu võib maksta täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavamast tulemuslikuma töö eest ühes kuus kuni 50% vanglaametniku palgamäära madalaimast summast või palgamäära summast. Ametnikele lisatasu maksmise piirmäär on juba sätestatud ATS § 61 lõikes 5. Piirmäär kehtestati vangistusseaduses ajal, mil ATS-is lisatasude suhtes piirmäära veel kehtestatud ei olnud. Uue ATS-i alusel on alates 2013. aastast sätestatud, et muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Piirmäär kehtestati ametniku palgakindluse suurendamiseks. See aitab tagada, et aasta kogupalgas põhipalga ehk palga püsiv osa ei jääks võrreldes muude tasuliikidega liiga väikeseks ning et palgasüsteem oleks senisest selgem ja arusaadavam.2 Kuivõrd erisus, mis võimaldab vanglaametnike puhul sisuliselt samas suurusjärgus lisatasu maksmist, kui see oleks võimalik ATS-i tulenevatel alustel, siis tunnistatakse VangS-is lisatasu piirmäära puudutav säte kehtetuks ja edaspidi arvutatakse lisatasu määra ATS § 61 lõike 5 alusel. 2 Vt ka avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, lk 205 arvutivõrgus: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat_0.pdf 41 10. X) paragrahv 138 tunnistatakse kehtetuks; Tööajavälisel ajal vanglaametniku tööle rakendamisele kohaldatakse edaspidi VangS §-s 139 ületunnitöö kohta sätestatut. Regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega koos loobutakse vahetusevälise töö kahekordselt tasustamisest. Kuna tegemist on ületunnitööga, siis on põhjendatud sellele kohaldada ka tavapärast ületunnitöö tasustamise regulatsiooni. Loobutakse ka riigipühal töötamise tasustamise reguleerimisest VangS-s, mis kordab ATS § 40 lõiget 4. 11. X) paragrahvi 139 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks.“; Lõiget 1 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt on vanglaametnik kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd ka riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks. Sarnaselt on PPVS § 77 lõike 1 punktidest 1 ja 2 tulenevalt riigi julgeoleku tagamine ja riigikaitse vajadus sellised olukorrad, millal politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd. VangS § 109 lõike 4 kohaselt võib vajaduse korral nt relvastatud üksust või vanglateenistuse ametnikku kasutada ametiabi korras vastavalt halduskoostöö seadusele ka avaliku korra tagamiseks. Kahtlemata on sellistes olukordades vaja, et vanglateenistus saaks ametiabi kohustusi täita, samuti panustada riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks. Õigusselguse huvides sätestatakse kohustus teha sellistes olukordades ületunnitööd selgesõnaliselt § 139 lõike 1 loetelus. 12. X) paragrahvi 140 lõike 1 teises lauses asendatakse lauseosa „punktis 1“ lauseosaga „punktides 1 ja 4“. Muudatus on seotud § 139 muudatusega. Analoogselt on ka PPVS § 82 lõike 1 alusel võimalus puhkus katkestada riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks (PPVS § 77 lõike 1 punktid 1 ja 2). 13. X) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 42 „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Lisapuhkuse nõude aegumine ei peatu ühelgi juhul. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata.“; Paragrahvi täiendatakse lõikega 3 seoses lisapuhkuse nõude aegumisega, eesmärgiga ühtlustada sätet politsei- ja piirivalveseadusega. Sarnane põhimõte on sätestatud ka politsei- ja piirivalveseaduses (§ 81 lõige 3), päästeseaduses (§ 202 lõige 3) ning julgeolekuasutuste seaduses (§ 201). Muudatusest tulenevalt aegub lisapuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kui vanglaametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub teisele ametikohale nimetamise tõttu, tööle võtmise tõttu vastuvõtvas asutuses või teenistusest vabastamise tõttu, siis kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata. Vanglaametnikule ei hüvitata lisapuhkusepäevi rahas, kuivõrd ATS-i jõustumisel 1. aprillil 2013. aastal loobuti staažist sõltuvatest automaatsetest lisapuhkuse päevadest, selle asemel nähti eriteenistujatele ette põhjendatud juhtudel lisapuhkuse andmise võimalus. Lisapuhkuse hüvitamine vanglaametniku teisele ametikohale nimetamisel vastuvõtvas asutuses ei ole kooskõlas lisapuhkuse andmise põhimõttega, kuna lisapuhkuse andmise eesmärk on anda teenistujale võimalus taastuda pingelisest tööolukorrast ning lisapuhkuse rahaline hüvitamine ei täida seda eesmärki. Selleks, et lisapuhkus eesmärki täidaks, tuleks see kasutada ära lähiajal pärast pingutust nõudva tööülesande täitmist, kehtiva seaduse kohaselt hiljemalt aasta jooksul. 14. X) paragrahv 143 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 21, mille kohaselt sätestatakse ATS § 492 lõikes 1, et ametniku teenistusülesannete täitmise tõttu ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Lisatava sätte lõike 2 kohaselt nõutakse kahjutasu süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. Varalise kahju hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 43 15. X) paragrahvi 146 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud § 1131 lõike 2 muudatustega, millega antakse vanglateenistuse ametniku tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuete kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna volitusnorm vanglateenistuse ametniku tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuete kehtestamiseks sätestatakse § 1131 lõike 2 punktis 3, siis tunnistatakse § 146 lõige 4 kehtetuks. 16. X) paragrahvi 146 täiendatakse lõikega 5 järgmisest sõnastuses: „(5) Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, käesoleva seaduse §1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik.“; 17. X) paragrahv 1461 tunnistatakse kehtetuks; VangS § 142 on kehtetu, 143 tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks, mistõttu puudub vajadus selleks sätteks. Ametnike jaoks midagi ei muutu, vajalikud tagatised tulenevad ATSist. Sellega seoses tuleb muuta ka kriminaalhooldusseadust, kus on viidatud VangS §- le 143: Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused: 18. X) kriminaalhooldusseaduse §-s 16 asendatakse lauseosa „vangistusseaduse §- s 143“ lauseosaga „avaliku teenistuse seaduse § 492“. 19. X) paragrahv 150 tunnistatakse kehtetuks; 44 Üheks aastaks madalamale ametiastmele või ametikohale üleviimine on ametniku jaoks demotiveeriv ega pruugi kõige paremini täita distsiplinaarkaristuse eesmärki. Praktikas ei ole seda distsiplinaarkaristusena viimase viie aasta jooksul rakendatud, mis tähendab, et olemasolev distsiplinaarkaristuste loetelu on piisav ning nende hulgast saab valida distsiplinaarsüüteo raskusele ja ametniku süüle vastava, proportsionaalse karistuse. Lõike 1 punkt 3 on ainuke erisus võrreldes distsiplinaarkaristuste loeteluga ATS §-s 70. Kuna aga punkti 3 ei ole enam tarvis, siis ei ole enam regulatsioon erisus ATSi suhtes, mistõttu ei ole enam ka erisätet VangSi vaja. 20. X) paragrahv 1541 tunnistatakse kehtetuks; Paragrahv reguleerib vangla direktori teenistusest vabastamist teenistustähtaja möödumise tõttu. Eriteenistuste ühtlustamise vaatest on mõistlik lähtuda ATSis sätestatust ja loobuda kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitise maksmisest vangla direktori ametis mitte jätkamise korral. Vangla direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks, mis on nii isiku kui teenistuse vaatest piisavalt pikk aeg, mille puhul ei ole vaja anda täiendavat sotsiaalset garantiid. Inimene teab ametisse nimetamisel ette, millal tema teenistustähtaeg lõpeb. Kui ametniku teenistustähtaeg lõpeb, siis on võimalik ametnik nimetada kas uueks ametiajaks või viia üle teisele teenistuskohale. Ka need regulatsioonid on kehtivas õiguses juba olemas, mistõttu ei ole vaja seda täiendavalt VangSis dubleerida. 21. X) paragrahv 1542 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõus on sätestatud, et kehtetuks tunnistatakse lõiked 2-4, kuid kuna erisusi enam sellesse paragrahvi ei jää, tuleks kogu paragrahv kehtetuks tunnistada. Palume selle eelnõus ära muuta. Kuna erisusi enam ei ole, siis ei ole VangSi enam erisätet tarvis. 22. X) seadust täiendatakse §-dega 1543 ja 1544 järgmises sõnastuses: „§ 1543. Erisus vanglateenistusest vabastamisel asjaolude tõttu, mis välistaksid isiku vanglateenistusse võtmise 45 Isiku vanglateenistusest vabastamisel asjaolude tõttu, mis välistaksid vanglateenistusse võtmise, ei kohaldata VangS § 114 lõike 1 punkti 3. § 1544. Vanglateenistuse ametniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamine (1) Vanglateenistuse ametniku võib ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui esinevad käesoleva seaduse § 114 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud ja kui isiku teenistusest kõrvaldamata jätmine võib ohustada vangla julgeolekut, korda või karistuse täideviimist. (2) Ajutiselt teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga. (3) Ajal, kui vanglateenistuse ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. (4) Vanglateenistuse ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud.“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 33. Nagu ka PPVS § 40 puhul, tuleb ATS-i § 95 alusel koosmõjus VangS § 114 lõike 1 punktiga 3 vabastada teenistusest kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav isik. Samas sätestab PS-i § 22 lõige 1, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seetõttu ei ole põhjendatud vabastada juba teenistuses olevat vanglaametnikku enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Lisaks on võimalik rakendada isiku õigusi vähem riivavaid meetmeid. Kui tegu, milles ametnikku süüdistatakse, on asutuse poolt piisavalt tõendatav ja seda saab kvalifitseerida väärituks teoks, saab vanglaametnikule määrata distsiplinaarkaristuse ja ta teenistusest vabastada VangS § 150 lõike 1 punkti 4 alusel. Ka ATS § 75 lõikes 9 on sätestatud, et kui teenistuskohustuse rikkumine pannakse toime teoga, mille eest ametnikule võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse mõista ametnikult välja kahjuhüvitis, ei välista see ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse 46 määramist. Vangistusseaduses sätestatakse, et vanglateenistuse ametniku, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib kõrvaldada ajutiselt teenistusest, kui teenistusest kõrvaldamata jätmine võib ohustada vangla julgeolekut või korda või karistuse täideviimist. Karistuse täideviimise all peetakse silmas nii vanglas tehtavat tööd vangistuse või aresti täideviimisel kui ka kriminaalhooldaja poolt kriminaalhoolduse teostamist. Lisaks on vanglal kehtiva õiguse alusel võimalik kaaluda ametniku tööülesannete muutmist või tema teisele ametikohale viimist, kui on võimalik tagada, et see ei ohustada vangla julgeolekut või korda või karistuse täideviimist. Kui see ei ole võimalik, siis saab ametniku teenistusest kõrvaldada. Nii on võimalik teenistusest kõrvaldamise vajadust hinnata juhtumipõhiselt, ühtlasi on see isiku õiguste vaatest vähem riivav meede, kui vanglaametniku teenistusest vabastamine VangS § 114 lõike 1 punktis 3 sätestatud asjaolude ilmnemise korral. Kuivõrd ATS § 83 punkti 8 kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, siis peatub vanglaametniku teenistusest kõrvaldamise korral ka tema avaliku võimu teostamise õigus. Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse sotsiaalsed tagatised, mis on sarnased ATS §78 lõigetes 3 ja 4 sätestatuga. Karistusregistri seaduse muudatused: 23. X) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 18 sätestatud taustakontrolli tegemisel“; 24. X) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) vanglateenistusel ja Justiitsministeeriumil vangistusseaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks.“ Sarnane säte juba olemas politseil. Ka nt VangS § 1141 lg 4 p 3 sätestab, et taustakontrolli raames võib kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või 47 karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ning kasutada kontrollimiseks karistusregistri või karistusregistri arhiivi andmeid. Kuna VangS juba annab õiguse karistusregistri ja arhiivi andmete kasutamiseks, siis sellele vastav samasisuline säte peaks olema selgesõnaliselt ka KarRSis, mis sätestab, millal ja kellel on õigus andmeid saada. Politsei- ja Piirivalveamet (Piret Andrekson, [email protected]) 1. Tulenevalt PPVS § 3 lõike 1 punktidest 1 ja 4 on politsei ülesandeks Mittearvestatud ja selgitus. Siseministeeriumi tööplaanis on käesoleva aasta karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud jooksul valmistada ette analüüs kriminaalmenetluse seadustikus ja teistes süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu seadustes kasutatavate terminite kohta. Pärast analüüsi ettevalmistamist korrakaitseorgani pädevusse ning süütegude menetlemine ja karistuse otsustatakse kas ja milliseid termineid on vaja õigusaktides, sh PPVS-is muuta. täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. Samas ei ole politsei ülesanne pelgalt süütegude ennetamine ja menetlemine, vaid ka nende avastamine (välja selgitamine) ja tõkestamine, mis peaks samuti olema seaduses sätestatud. Peamiselt puudutab avastamine (väljaselgitamine) ja tõkestamine riigi siseturvalisust ja seeläbi riigi julgeolekut õõnestavaid raskeid latentseid kuritegusid. Sellisteks varjatud kuritegudeks on näiteks kuritegelike ühenduste organiseerimine ja sinna kuulumine ning rasked korruptsioonikuriteod. Kuritegelikke ühendusi pärsitakse nende poolt toime pandud peitkuritegude väljaselgitamise ja tõkestamise, mitte ennetamise näol. Kuritegelike ühenduste kavandatavad uued kuriteod saavad ennetatud, kui varasemalt toime pandud kuriteod on avastatud ja tõkestatud. Mida aktiivsemalt politsei latentse kuritegevuse vastu võitleb, seda rohkem julgevad inimesed ka politsei poole pöörduda. Organiseeritud kuritegevuse puhul ei ole erakordne, et kannatanud on ohvriks langemisest valmis politseid teavitama üksnes siis, kui politsei on ohtlikud kuritegelikud ühendused ja grupid juba menetlusele allutanud (isikud on kinni peetud). Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 152 lõikest 4 võib „piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, § 1262 lg 1 punkti 1 kohaselt võib teha jälitustoiminguid, kui on vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil. Vastavalt KrMS § 991 lõigetele 1 ja 2 daktüloskopeeritakse ja võetakse DNA- proov kahtlustatavalt, süüdistatavalt või süüdimõistetult süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil. Analoogselt on kuritegude tõkestamise ülesanne sätestatud julgeolekuasutuste 48 seaduse (JAS) §-s 6 (Kaitsepolitseiameti ülesanded) – nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel (JAS § 6 punkt 3), seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine (JAS § 6 punkt 4). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 täiendada punktiga järgmises sõnastuses: „…) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: 11) Politsei- ja Piirivalveameti uurimisalluvusse antud kuritegude avastamine ja tõkestamine;“. 2. Tulenevalt Riigikohtu 30. aprilli 2019. aasta otsusest nr 3-16-2498, edastame Mittearvestatud ja selgitus. Kuna esitatud ettepanek vajab täiendavat muudatusettepaneku, mis võimaldaks vajadusel kasutada politseiteenistusse analüüsi, siis eriteenistuste ühtlustamise eelnõusse seda ei lisata. sobivuse otsustamiseks teisel ajendil KrMS § 1263 lõigetes 2 ja 3 nimetatud Siseministeeriumil on plaanis analüüs teha käesoleva aasta jooksul. jälitustoiminguga kogutud teavet. PPVS § 750 lõige 1 sätestab: „Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid KrMS § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada tema sobivus politseiteenistusse“. Tulenevalt KrMS § 12612 lõikest 3 võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses, julgeolekukontrollis, seaduses sätestatud juhul isiku tööle või teenistusse võtmise ning loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Maksu- ja Tolliamet (MTA) edastas PPA-le teabe, mis saadi nende menetluses olevas kriminaalasjas pealtkuulamise käigus. PPA algatas distsiplinaarmenetluse, algatamise ajendiks oli MTA-lt saadud jälitusteave (sh teabe salajase pealtkuulamise protokoll). Kaebaja leidis, et kuna haldusmenetluses ei ole kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud teavet lubatud kasutada, siis ei või jälitustoimingu protokolli distsiplinaarmenetluses tõendina kasutada. Riigikohus ülalnimetatud otsuses leidis: „Jälitustoiminguga saadud andmete kasutamiseks teenistusse võtmise otsustamisel peab olema eriseaduses õiguslik alus. PPVS-st ei leia sellist erinormi. Kolleegiumi hinnangul võib jälitustoiminguga saadud andmete kasutamise õiguse siiski tuletada PPVS § 750 lg- st 1, mille järgi võib politsei isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta 49 isikuandmeid KrMS § 1263 lg-s 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lg-tes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada tema sobivus politseiteenistusse. Kui erinormi järgi võib isiku teenistusse võtmise otsustamisel teha uusi jälitustoiminguid, on õigus kasutada ka varem saadud jälitusandmeid, kuid seda vaid juhul, kui erinormi kohaldamise eeldused on täidetud. Praegusel juhul see nii ei ole.“ (otsuse punkt 19). „PPVS § 750 lg 1 järgi on lubatud jälitustoimingud järgmised: jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda; koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringud; teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult (vt KrMS § 1263 lg 1). PPVS § 750 lg 1 ei võimalda andmeid koguda teabe salajase pealtkuulamisega (lisaks salajase pealtvaatamisega, postisaadetise varjatud läbivaatusega, politseiagendi kasutamisega ega matkimisega, vt KrMS § 1263 lg-d 2 ja 3). Kolleegium leiab, et ka varem teisel ajendil kogutud jälitusteave peab olema saadud PPVS § 750 lg-s 1 nimetatud jälitustoiminguga, et seda oleks võimalik isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamisel kasutada. Arvestades, et puudub täpne norm olemasolevate jälitustoiminguga kogutud andmete kasutamiseks politseiteenistusse võtmise otsustamisel, ei ole praegu kehtivate normide valguses võimalik PPVS § 750 lg-t 1 laiendavalt tõlgendada. Jälitustoimingute tulemusel saadud andmete kasutamise võimalused peavad olema selged ja piiritletud (otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 16).“ (otsuse punkt 20) Oluline antud lahendis on Riigikohtu seisukoht PPVS § 750 tõlgendamisel: „… kui eriseaduse järgi võib isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada, siis võib neid kasutada ka teenistuses oleva ametniku puhul. KrMS § 12612 lg 3 eesmärk on tagada, et nendele ametikohtadele, mille puhul on ette nähtud rangem nõuetele vastavuse kontroll (taustakontroll), ei võetaks teenistusse nõuetele mittevastavaid isikuid (vt kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE) seletuskiri, lk 18). Nimetatud eesmärgi saavutamiseks peab olema võimalik olemasolevat jälitusteavet kasutada ka teenistuses oleva isiku puhul, kui haldusorganil tekib kahtlus tema nõuetelevastavuses. Kui haldusorganile saavad teatavaks asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise, tuleb isik teenistusest vabastada (vt ATS § 95 lg 1, § 14 lg-d 1 ja 2 ning § 15).“ (otsuse punkt 18) 50 Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 täiendada punktiga järgmises sõnastuses: „…) paragrahvi 750 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Politsei võib isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kasutada andmeid, mis on saadud muul ajendil tehtud KrMS § 1263 lõigetes 1–3 nimetatud jälitustoiminguga.“. 3. Raskete peitkuritegude väljaselgitamine ja menetluse alustamine on võimalik Mittearvestatud ja selgitus. Kuna esitatud ettepanek vajab täiendavat vaid juhul, kui nende toimepanemise kohta on olemas vastav teave. Kuna analüüsi, siis eriteenistuste ühtlustamise eelnõusse seda ei lisata. varjatult toimepandavate kuritegude kohta teabe kogumine avalike Siseministeeriumil on plaanis analüüs teha käesoleva aasta jooksul. toimingutega üldjuhul ei ole võimalik, siis on Eesti seadusandja analoogselt teiste arenenud demokraatlike riikidega näinud ette võimaluse kasutada teabe kogumiseks jälitustegevuse meetodina salajast koostööd. PPVS kehtiva regulatsiooni kohaselt on salajasele koostööle kaasatud isikute kasutamine lubatud jälitustoimingute tegemise tagamiseks ning teabe kogumiseks, konspiratsioonivõtteid on lubatud kasutada üksnes jälitustoimingute tegemise tagamiseks. Praktikas on aga nii salajasele koostööle kaasatud isikuid kui ka konspiratsioonivõtteid vajalik rakendada ka jälitustoimingute vahetuks tegemiseks (mitte ainult tegemise tagamiseks), salajasele koostööle kaasatud isikute poolt teabe kogumiseks ning nende identiteedi varjamiseks. Konspiratsioonivõtete rakendamata jätmisel on oht salajasele koostööle kaasatud isikute identiteedi ja jälitustoimingute avalikukstulekuks. Samasugune regulatsioon on kehtestatud ka vangistusseaduse § 333 lõikes 1 ning tolliseaduse § 11 lõikes 1, mille kohaselt Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal ning Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. PPVS §-d 751 ja 754 laienevad jälitustegevuse osas ka Kaitsepolitseiametile. Leiame, et antud juhul erisuste tegemine jälitusasutuste vahel ei ole põhjendatud. Üks konspiratsioonivõtetest on vajaliku dokumendi väljaandmine. Praktikas esineb olukordi, kui dokumendi peaks väljastama isik, kes ise on allutatud jälitustoimingule või kelle kohta tuleb teavet koguda. Sellisel juhul on sellelt isikult vajaliku dokumendi taotlemine välistatud. Sellisteks dokumentideks on näiteks pääsla läbipääsutõend, parkimisluba, töötõend. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 täiendada punktidega järgmises 51 sõnastuses: „…) paragrahvi 751 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut.“. „…) paragrahvi 754 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 754. Konspiratsioonivõtted (1) Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks ja teabe kogumiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, salajasele koostööle kaasatud isiku identiteeti, teabe kogumise ja jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust. (2) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine. Vajadusel koostab konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku loal Politsei- ja Piirivalveamet.“. Täiendavalt märgime, et punktides 1, 2 ja 3 toodud ettepanekud on varasemalt (2019. aastal) edastatud SIM sisejulgeolekupoliitika osakonnale. 4. Eelnõu § 1 punktid 3–7 (PPVS § 753 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt ettepanekule Võttes aluseks JAS § 242 ja selles tehtavad muudatused (eelnõu § 4 punkt 10) muudetud. teeme ettepaneku sõnastada PPVS § 753 järgmiselt: „753. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral (1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb seoses salajase koostööga seotud ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. (2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse seoses salajase koostööga õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. 52 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 491 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav palgamäär.“. 5. Eelnõu § 1 punkt 8 (PPVS § 759 lõike 1 muutmine) Mittearvestatud ja selgitus. Terminit „isikusamasuse tuvastamine“ PPVS § 759 lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet kasutatakse paljudes õigusaktides. Näiteks kasutatakse sama terminit tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid korrakaitseseaduses, kus § 32 reguleerib isikusamasuse tuvastamist. Peale selle isikuandmeid. Sama sõnastust on kasutatud eelnõus esitatud päästeteenistuse kasutatakse terminit ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (PäästeTS) § 72 lõikes 4 ja päästeseaduse (PäästeS) § 432 lõikes 2. seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus, kriminaalmenetluse seaduses. Isikut saab tuvastada või tema isikusamasust kontrollida. Isikusamasuse Samas kasutatakse terminit „isikusamasuse kontrollimine“ isikut tõendavate kontrollimise käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt dokumentide seaduses, kus küll ühel korral kasutatakse ka „isikusamasuse on. tuvastamist“. Seega on seadustes kasutusel nii „isikusamasuse tuvastamine“ Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised ettepanekud: kui ka „isikusamasuse kontrollimine“ ning kuna kehtivas PPVS-is kasutatakse 1) eelnõu § 1 punktis 8 (PPVS § 759 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas) asendada taustakontrolli regulatsioonis „isikusamasuse tuvastamist“ ja see ei ole sõnad „tuvastada isiku isikusamasuse“ sõnadega „kontrollida isiku praktikas probleeme tekitanud, siis eelnõu sõnastust ei muudeta. isikusamasust“; Siseministeerium on käesoleva aasta jooksul üle vaatamas seadustes 2) muuta analoogselt ka PäästeS § 432 lõiget 2 (eelnõu § 8 punkt 11) ja PäästeTS kasutatavaid termineid, sh vaadatakse üle ka kõnealune termin. § 72 lõiget 4 (eelnõu § 9 punkt 2); 3) PPVS § 744 lõike 1 teises lauses asendada sõna „isikusamasuse“ sõnaga „isiku“. 6. KrMS kohaselt kriminaalmenetlust alustatakse, mitte ei algatata. Sellest Mittearvestatud ja selgitus. Siseministeeriumi tööplaanis on käesoleva aasta tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 täiendada punktiga järgmises jooksul valmistada ette analüüs kriminaalmenetluse seadustikus ja teistes sõnastuses: seadustes kasutatavate terminite kohta. Pärast analüüsi ettevalmistamist „…) paragrahvi 759 lg 2 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: otsustatakse kas ja milliseid termineid on vaja õigusaktides, sh PPVS-is muuta. 3) andmed isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;“. Analoogsed muudatused palume teha ka eelnõu § 8 (PäästeS muutmine) punktis 11 (PäästeS § 432 lg 2 punkt 3) ja eelnõu § 9 (PäästeTS muutmine) punktis 2 (PäästeTS § 72 lg 4 punkt 3). 7. Eelnõu § 1 punkt 11 (PPVS § 759 lõike 3 muutmine) Mittearvestatud ja selgitus. Eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja. Meie hinnangul PPVS 759 lõike 3 sõnastus ei ole keeleliselt kõige parem. Teeme ettepaneku sõnastada PPVS § 759 lõige 3 järgmiselt: 53 „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks: 1) Politsei- ja Piirivalveametile keelduda taustakontrollile allutatud isiku objektile või objektiga seotud territooriumile lubamisest; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametiasutusele keelduda teenuse osutamisega seotud isiku poolt ametiasutusele teenuse osutamisest; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ametiasutusele keelduda isiku teenistusse, tööle või praktikale võtmisest; 4) Politsei- ja Piirivalveametile keelata isiku viibimine kaitstava isiku läheduses.“. 8. Võttes aluseks analoogia päästeteenistuse seadusega (eelnõu § 9 punkt 2 – Arvestatud ja selgitus. PPVS-i § 42 lõiget 3 täiendatud vastavalt märkusele. PäästeTS § 72 lg 6 punkt 5), teeme ettepaneku muuta PPVS § 42 lõiget 3 täiendades seda punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.“. 9. Eelnõu § 1 punkt 17 (PPVS § 42 täiendamine lõigetega 41 ja 42) Arvestatud. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatava PPVS-i § 42 lõike 41 PPVS § 759 lõige 4 – Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise sõnastust muudetud vastavalt märkusele. põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. PäästeTS § 72 lõige 7 (eelnõu § 9 punkt 2) – Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevad asjaolusid ei avaldata. Teeme ettepaneku kasutada ühesugust sõnastust ja sõnastada PPVS § 42 lõige 41: „(41) Asjaolud, mis on tuvastatud isiku teenistusse võtmiseks otsustamise andmete kogumisel, võivad olla alus keelduda isiku teenistusse võtmiseks. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevad asjaolusid ei avaldata.“. 10. Eelnõu § 1 punkt 19 (PPVS § 44 täiendamine lõigetega 21–23) Arvestatud ja selgitus. Eelnõust on välja jäetud peadirektori asetäitja Eelnõus esitatud ettepanekuga ei saa PPA nõustuda. vabastamine teenistusest peadirektoriga koostöö mittelaabumise tõttu. PPVS sätestab peadirektori ja prefektide ametikohtadele viieaastase teenistustähtaja. Muudatusega laiendatakse see ka peadirektori asetäitjatele. Meil ei ole vastuväiteid soovile muuta peadirektori asetäitjate ametikohad tähtajaliseks, kuid me ei poolda PPVS-i täiendamist sätetega, mis võimaldavad peadirektori asetäitjate teenistusest vabastamist koostöö mittelaabumise tõttu. Kehtivas õiguses on taoline võimalus sätestatud avaliku teenistuse seaduses ning puudutab see ministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamist juhul, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Miks soovitakse analoogset teenistusest vabastamist laiendada ainult peadirektori asetäitjatele, mitte aga teistele tähtajalistele ametikohtadele (ministeeriumi asekantslerid, peadirektor, prefektid jne)? Peadirektori asetäitjad on oma valdkonna tippspetsialistid, kes on määratud 54 oma valdkonda juhtima ning juhul, kui peadirektor leiab, et tema koostöö asetäitjaga ei laabu, on ka piisavalt teisi võimalusi vajalike muudatuste tegemiseks. 11. Tulenevalt PPVS §-de 74 ja 86–92 kehtetuks tunnistamisega ning ATS Osaliselt arvestatud ja selgitus. Kehtiva PPVS-i § 60 lõike 1 teises lauses on täiendamisega §-ga 492 tuleb muuta ka PPVS § 60 lõikeid 1 ja 2. viide, et õppepraktika ajal laieneb kadetile ATS-i §-des 44, 45, 48–51 ja 53–60 Teeme ettepaneku PPVS § 60 lõiked 1 ja 2 sõnastada järgmiselt: ning käesoleva seaduse 21. peatükis ja korrakaitseseaduse 5. peatükis, samuti „(1) Õppepraktika läbimise ajaks nimetatakse kadett koosseisuvälise käesoleva seaduse §-des 71, 74, 76–781 ja 83–92 sätestatu. politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laieneb kadetile avaliku teenistuse seaduse §-des 44, 45, 48– PPVS-i § 60 lõike 1 teises lauses hõlmab viide ATS-i §-dele 48–51 ka §-i 492 492, 50–51, 53–60 ja 8. peatükis ning käesoleva seaduse 21. peatükis ja (eelnõu järgi ATS-i lisatav ametnikule varalise kahju hüvitamine), mistõttu korrakaitseseaduse 5. peatükis, samuti käesoleva seaduse §-des 71, 76–781 ja 83– seda viidet ei ole vaja muuta. Kuna aga PPVS-is tunnistatakse kehtetuks 85 sätestatu. politseiametniku varalise kahju hüvitamise (§ 74) ja distsiplinaarsüütegude, - (2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused vastutuse, -karistuse, -karistuse määramise õiguse, -menetluse eesmärgi, ja vastutus käesoleva seaduse 21. peatüki ja korrakaitseseaduse 5. peatüki, samuti algatamise ja menetluse sätted (§-d 86–92), siis täiendatakse PPVS-i § 60 lõike käesoleva seaduse §-de 71, 76–781 ja 83–85 ning avaliku teenistuse seaduse §-de 1 teist lauset viitega ATS-i 8. peatükile (ametniku distsiplinaarvastutus) ning 49, 492 ja 8. peatüki kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal jäetakse välja viide PPVS-i §-dele 86–92 (politseiametniku initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesandeid täitma.“. distsiplinaarvastutus). PPVS-i § 60 lõikest 2 jäetakse välja PPVS-i §-d 74 ja 86–92 ning täiendatakse viitega ATS-i §-le 492 ja 8. peatükile. Muudatuste põhjendused on PPVS-i § 60 lõike 1 teise lause muudatuste põhjendustega samad. 12. Eelnõu § 1 punkt 22 (PPVS § 67 lõigete 1 ja 2 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Eelnõu sõnastust on muudetud vastavalt märkusele. Meie hinnangul tuleb PPVS § 67 lõikes 1 sõna „ametiasutuses“ asendada sõnadega „vastuvõtvas asutuses“ ja tekstiosa „ ,kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus“ on liigne. Teeme ettepaneku PPVS § 67 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, võib avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui puhkuse arvestust ei ole võimalik jätkata vastuvõtvas asutuses.“. 13. Tulenevalt PPVS §-de 74 ja 86–92 kehtetuks tunnistamisega ning ATS Osaliselt arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud PPVS-i § 671 lõigete 2 täiendamisega §-ga 492 tuleb muuta ka PPVS § 671 lõikeid 2–4. ja 3 muutmise ja lõike 4 kehtetuks tunnistamisega. 13.1. Teeme ettepaneku sõnastada PPVS § 671 lõige 2 järgmiselt: „(2) Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes ei PPVS-i § 671 lõike 2 muudatus on sõnastatud sarnaselt ettepanekule. kohaldu käesoleva seaduse 5. peatüki 6. ja 7. jagu. 13.2. Eelnõu 891 SE Eelnõuga ei tunnistata kehtetuks PPVS-i § 671 lõiget 3, mis reguleerib 55  (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c49cab4-5abf-734e-cba1- rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud f13378c32a55/Avaliku%20teabe%20seaduse%20ning%20politsei%20ja%20p ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku sotsiaalseid tagatisi iirivalve%20seaduse%20muutmise%20seadus) seletuskirjas on PPVS § 671 hukkumisel või töövõime kaotuse või vähenemise korral ja varalise kahju kohta mh märgitud järgmist: „Lõike 2 kohaselt ei kohaldu Teisele ametikohale hüvitamist. Lõike sõnastus on muudetud vastavalt eelnõu muudatustele, mille nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes ei kohaldu käesoleva järgi varalise kahju hüvitamise regulatsioon läheb ATS-i. seaduse 5. peatüki 6. ja 7. jagu, käesoleva seaduse § 86 punktid 1 ja 2 ning §- d 87–92, välja arvatud, vastavalt lõikele 3, rahvusvahelises organisatsioonis Kõnealust sätet tuleb vaadata koosmõjus teiste PPVS-i 5. peatüki 41. jao või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle paragrahvidega, mis reguleerivad teenistusse ja tööle võtmist teises asutuses võetud politseiametniku suhtes sätestatud erisus – tema suhtes kohaldatakse ning rahvusvahelises organisatsioonis. Tegemist ei ole lähetusega, vaid PPvS §-des 74 ja 75 sätestatut.“. tähtajalise üleviimisega, s.t roteerumisega teise asutusse ja selleks peavad Miks peaks rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames nõusoleku andma kolm osapoolt – ametnik, lähetav asutus ja vastuvõttev loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametnikule kehtima erisus asutus. sotsiaalsete tagatiste (ATS § 49) ja varalise kahju hüvitamise (kehtiv PPVS § 74, uus ATS § 491) osas, jääb meile arusaamatuks. Tegemist ei ole ju lähetamisega, Kui politseiametnik nimetatakse tähtajaliselt teise Eesti ametiasutusse, siis vaid isik läheb sinna tööle vabatahtlikult. Kas nende isikute tagatised ei peaks kohaldatakse talle ATS-i, sh sotsiaalsete tagatiste kohta sätestatut. Selleks, et tulema nendest organisatsioonidest, kuhu nad tööle lähevad? Mina enda sarnaselt oleks koheldud ka rahvusvahelisse organisatsiooni nimetatud materjalidest ei leidnud selle sätte kohta põhjendusi, mis selgitaksid sellise erisuse politseiametnikud, on seaduses täpsustatud, et ka neile kehtib sama tegemist. Aga äkki on selline teadmine teil ministeeriumis? regulatsioon. Sätte väljajätmine seadusest ainult seetõttu, et see jääb Kuna me mõistlikku põhjendust hetkel ei näe, siis teeme ettepaneku tunnistada arusaamatuks, ei ole põhjendatud. Väljajätmine nõuab täiendavat analüüsi, PPVS § 671 lõige 3 kehtetuks. mida kõnesoleva eelnõu käigus ei plaanita teha. 13.3. Kuna PPVS § 86 tunnistatakse kehtetuks teeme ettepaneku tunnistada ka Eelnõu on täiendatud PPVS-i § 671 lõike 4 kehtetuks tunnistamisega. PPVS § 671 lõige 4 kehtetuks. 14. Eelnõu § 1 punkt 30 (PPVS § 81 täiendamine lõikega 6) Selgitus. PPVS-i § 81 sätestab, et politseiametnikule võib anda põhjendatud Eelnõus esitatud ettepanekuga ei saa PPA nõustuda. Eriteenistujatele antava juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sõna „võib“ lisapuhkuse ühtsed alused on võimalik ministeeriumi valitsemisalas ka muul moel tähendab, et lisapuhkuse andmisel tuleb iga kord kaaluda, kas ja miks kokku leppida ning puudub vajadus täiendava regulatsiooni järele. PPA-s on lisapuhkust antakse. Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus politseiametnike lisapuhkuse andmine reguleeritud peadirektori kinnitatud kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg puhkuste andmise korras ning puudub vajadus täiendavate regulatsioonide järele. 1). Lubava õigusnormi korral peab asutus kaaluma, kas seadusega antud võimalust kaaluda või mitte. Kaalutlusveaks peetakse ka seda, kui asutus jätab kaalutlusõiguse teostamata. Politseiametnikule lisapuhkuse andmine on kehtiva seaduse järgi kaalutlusotsus, s.t lisapuhkuse andmine ei ametiasutuse kohustus ega politseiametniku õigus lisapuhkust saada. Õigusselguse ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatakse seaduses, et politseiametnikule lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab siseminister või tema volitatud isik, kes kehtestab ka päästeteenistujatele ja KAPO ametnikele lisapuhkuse andmise 56  tingimused ja korra. 15. Eelnõu § 1 punkt 30 (PPVS § 82 lõike 1 muutmine) Mittearvestatud ja selgitus. Kehtiva PPVS-i § 82 lõike 1 kohaselt võib Kuna PPVS § 82 lõige 1 muutub 01.04.2022 [RT I, 26.10.2018, 1], siis tuleb ka politseiametniku puhkuse, välja arvatud rasedus- ja sünnituspuhkuse, 01.04.2022 jõustuvat sätet muuta. lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkuse, katkestada või edasi lükata ilma Teeme ettepaneku 01.04.2022 jõustuvas PPVS § 82 lõikes 1 tekstiosa „käesoleva tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel“ asendada tekstiosaga teenistusse tagasi või lükatakse tema puhkus edasi käesoleva seaduse § 77 „käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel“. lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel. Kõnesoleva eelnõu järgi muudetakse PPVS-i § 82 lõiget 1. Muudatuse järgi võib politseiametniku puhkuse katkestada PPVS-i § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Muudatus on plaanitud jõustuma enne 2022. aastat, kui jõustub perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtav PPVS-i § 82 lõike 1 muudatus. Selle muudatuse järgi asendatakse PPVS-i § 82 lõikes 1 sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkus“ sõnadega „emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse”. Selleks ajaks on viide PPVS-i § 77 lõikele 1 juba muutunud, mistõttu ei ole vaja seda 2022. aastal enam muuta. 16. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse PPVS § 46 lõiget 1 ja viidatakse ATS § Mittearvestatud ja selgitus. ATS-i § 124 lõike 4 järgi kantakse ametniku 124 lõikele 4. Nendest sätetest lähtuvalt märgitakse teenistuslehele ergutused teenistuslehele ametniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, ametivande ja distsiplinaarkaristused. andmise kuupäev ja koht, teenistuskäik, sealhulgas teenistusest vabastamise Dubleerimise vältimiseks teeme ettepaneku PPVS § 83 lõige 3 tunnistada aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, avaliku kehtetuks. võimu teostamise õiguse peatumine ning distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine. PPVS-i § 83 lõike 3 järgi kantakse politseiametniku teenistuslehele talle määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused. ATS-i järgi ei kanta ametniku teenistuslehele ergutusi, mistõttu sätestatakse see PPVS-i § 46 lõikes 1 (lisaks viitele ATS-i § 124 lõikele 4). Seega peab kehtima jääma ka PVS-i § 83 lõige 3. Kuigi ametniku teenistuslehele kantakse distsiplinaarkaristused ja seega võiks selle osa sättest välja jätta, jääb ka see osa kehtima, et vältida ebaselguse tekkimist. PPVS-i § 83 lõike 1 kohaselt on distsiplinaarvõim on õigus kohaldada ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. 17. Kuna PPVS § 94, 95 ja 97 tunnistatakse kehtetuks ja seadust täiendatakse §-ga Mittearvestatud ja selgitus. Eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks PPVS-i §-d 971, siis tuleb muuta ka PPVS § 93. Teeme ettepaneku PPVS § 93 sõnastada 86–95 ja 97, mistõttu ei saa muuta PPVS-i § 93 sõnastust. Kehtiva PPVS-i § 93 järgmiselt: sätestab, et lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest „Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest PPVS-i vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-s 971 §-des 94–97 sätestatud korras. PPVS-i § 94 reguleerib politseiametniku sätestatud korras.“. vabastamist koondamise tõttu, § 95 määratud tähtajaks ametikohale nimetatud 57  politseiametniku ametist vabastamist teenistustähtaja möödumise tõttu, § 96 politseiametniku vabastamist piirvanuse saabumisel (kehtetu alates 2020. aasta 1. jaanuarist), § 97 politseiteenistusest vabastamisel makstavat hüvitist. Need sätted tunnistatakse kehtetuks, kuna nii koondamist kui ka tähtaja saabumisel vabastamist reguleerib ATS ja hüvitised viiakse ATS-iga samadele alustele. PPVS-i § 971 sätestatakse uus politseiametniku vabastamise alus ja vabastamisel juhindutakse sätte sõnastusest ning sellele ei ole vaja mujal eraldi viidata. 18. Eelnõu § 1 punkt 32 (§-de 86–95 ja 97 kehtetuks tunnistamine) Mittearvestatud ja selgitus. ATS-i kohaselt kohaldatakse ATS-i politsei-, PPVS §-de 86–92, 94, 95 ja 97 kehtetuks tunnistamise ettepanekut PPA toetab. vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja Kui PPVS 9. jagu täiendatakse §-ga 971, siis tuleks § 93 ikkagi alles jätta, muutes avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele eriseadustes sätestatud erisustega. aga sätte sõnastust. Politseiametniku vabastamisele kohaldatakse ATS-i PPVS-ist tulenevate Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 32 sõnastada järgmiselt: erisustega. Kui PPVS-is on sätestatud ametniku vabastamise erisus, siis „32) paragrahvid 86–92, 94, 95 ja 97 tunnistatakse kehtetuks;“ kohaldatakse seda sätet. Lisaks teeme ettepaneku eelnõu § 1 täiendada punktiga järgmises sõnastuses: „…) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Vt lisaks märkuse 17 selgitusi. Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-s 971 sätestatud korras.“. 19. Eelnõu § 1 punkt 32 (PPVS täiendamine §-ga 971) Arvestatud osaliselt ja selgitus. Kuigi kahtlustus või süüdistus kuriteo Pakume eelnõu § 1 punkti 33 (PPVS täiendamine §-ga 971) kohta välja alloleva toimepanemises viitab karistusseadustikus sätestatud kuriteole ja sõnastuse: kriminaalmenetluses on õigusselguse huvides õigem sättes täpsustada, et 1 „§ 97 . Kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava tegemist on kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatavaga. politseiteenistusest vabastamise erisus (1) Kui politseiametnik on kahtlustatav või süüdistatav esimese astme kuriteo Samuti on õigusselguse huvides lõike 2 sõnastust täiendatud selliselt, et kui toimepanemises, vabastatakse ta politseiteenistusest. politseiametnik ei anna nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks, siis ta (2) Kui politseiametnik on kahtlustatav või süüdistatav teise astme kuriteo vabastatakse politseiteenistusest. toimepanemises, otsustab tema teenistuse jätkamise ametikohal, millele ta on nimetatud, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti Lõikes 2 sätestatakse võimalus otsustada kriminaalmenetluses kahtlustatava peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor. Kui teenistuse jätkamine senisel või süüdistatava teisele ametikohale üleviimine. See tähendab seda, et ametikohal osutub võimatuks, viiakse politseiametnik tema nõusolekul ametikohale nimetamise õigust omav isik arvestab teisele ametikohale kriminaalmenetluse ajaks üle teisele ametikohale. Kui politseiametnik nõusolekut üleviimisel, millise kuriteo toimepanemises politseiametnikku kahtlustatakse ei anna, vabastatakse ta politseiteenistusest.“. või süüdistatakse ning kas tal on võimalik senisel ametikohal jätkata. Kui isik on kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav, siis ei peaks sättes viitama enam kriminaalmenetlusele. Kõik kuriteod on sätestatud ainult 58 karistusseadustikus, seepärast oleks ka karistusseadustikule viitamine liigne. Sellest tulenevalt kohendasime sätteid lühemaks. Teise lõike puhul on meie hinnangul oluline sõnaselgelt välja tuua, et nõusoleku mitteandmisel isik vabastatakse politseiteenistusest. 20. Eelnõu § 1 punkt 33 (PPVS § 98 muutmine) Arvestatud ja selgitus. PPVS-i § 98 punkti 2 muudatusest sõna Teeme ettepaneku jätta sätte punktist 2 välja sõna „väljateenitud“, kui liigne. „väljateenitud“ välja jäetud. 21. Eelnõu § 1 punkt 38 (PPVS § 1088 kehtetuks tunnistamine) ja § 1 punkt Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. 41 (PPVS § 10818 muutmine) Kui PPVS § 1088 tunnistatakse kehtetuks, tuleb muuta ka PPVS § 10818 punkti 2 (eelnõu järgselt § 10818 lg 1 punkt 2), kuna see viitab §-le 1088. Teeme ettepaneku PPVS § 10818 punkt 2 (eelnõu järgselt § 10818 lg 1 punkt 2) sõnastada järgmiselt: „2) vabatahtliku merepäästja mittevastavusel käesoleva seaduse § 1086 lõigetes 1, 4 ja 9 sätestatud tingimustele;“. 22. Eelnõu § 1 punkt 39 (PPVS § 10815 muutmine) Selgitus. Kehtiva PPVS-i § 10815 sätestab, et merepäästetöö tegemise käigus Meile tekitab küsimusi PPVS § 10815 muudatus ja seda läbi ennetustöö. vabatahtliku merepäästja hukkumise ja osalise või puuduva töövõime Ennetustööd saab teha nii MTÜ liikmeks olev vabatahtlik merepäästja kui ka tuvastamise korral kohaldatakse hüvitise maksmisele ja varalise kahju MTÜ liige, keda ei ole tunnustatud vabatahtliku merepäästjana. hüvitamisele abipolitseiniku seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut. Muudetud Kui vabatahtlik merepäästja ja MTÜ liige, keda ei ole tunnustatud vabatahtliku sõnastus järgi on vabatahtlikul merepäästjal õigus hüvitisele hukkumise, merepäästjana, on näiteks teel ennetusüritusele (ennetustöö) ja satuvad haigestumise ja vigastuse saamise korral ükskõik millise vabatahtliku liiklusõnnetusse, saades vigastada, siis hüvitise saamise õigus PPVS § 10815 merepäästja ülesande täitmisel. Muudatusega ei muudeta hüvitiste määramise muudatuse kohaselt oleks üksnes vabatahtlikul merepäästjal. Kas see ongi põhimõtet, vaid laiendatakse ülesandeid, mille täitmisel on hüvitisele õigus. eesmärk? Meie hinnangul võiksid ennetustöö puhul laieneda MTÜ liikmele, keda See tähendab, et muudatusega ei eristata MTÜ liikmeks olevat vabatahtlikku ei ole tunnustatud vabatahtliku merepäästjana, vabatahtliku merepäästjaga merepäästjat MTÜ liikmest, keda ei ole tunnustatud vabatahtliku samaväärsed sotsiaalsed tagatised. merepäästjana. 23. Eelnõu § 1 punkt 41 (PPVS § 10818 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. PPA võib sõlmida MTÜ-ga tsiviilõigusliku lepingu merepäästetööl osalevate vabatahtlike merepäästjate tegevuse korraldamiseks (§ 10811 lg 1). Samas lepingus sätestatakse vabatahtliku merepäästja töökorraldus (§ 10812 lg 1). Kui PPA lõpetab MTÜ-ga lepingu, siis sellesse MTÜ-sse kuuluvaid vabatahtlikke merepäästjaid me merepäästetöö tegemisel enam kasutada ei saa. Sellises olukorras peaks meil olema õigus nendelt vabatahtlikelt merepäästjatelt staatus ära võtta. Kehtiv õigus seda aga ei võimalda. Teeme ettepaneku PPVS § 10818 (eelnõu järgselt § 10818 lg 1) täiendada punktiga 5 näiteks järgmises sõnastuses: 59 „5) käesoleva seaduse § 1081 lg 1 punktis 1 nimetatud lepingu lõppemisel.“. 24. Eelnõu § 1 punkt 43 (PPVS § 1112 täiendamine lõigetega 31–33) Arvestatud ja selgitus. Sõnastus täiendatud ja muudetud vastavalt Meie hinnangul on lõikest 31 puudu „teenistusastmetasu“. ettepanekule. Lõigetes 31 ja 32 tuleb sõna „politseipensionile“ asendada sõnadega „politseiametniku pensionile“. Lõikest 33 tuleb sõna „politseiametnik“ asendada sõnaga „ametnik“. Teeme ettepaneku PPVS § 1112 lõiked 31–33 sõnastada järgmiselt: „(31) Kui ametnik, kes vabastati politsei- või piirivalveteenistusest seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati, võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks palgamäär ja teenistusastmetasu tema viimase politsei- või piirivalveametniku ametikohal suuruses, mis kehtib päeval, mil isikul tekib õigus politseiametniku pensionile. (32) Kui prokurör kasutab käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud õigust politseiametniku pensionile, võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks palgamäär ja teenistusastmetasu tema viimasel politseiametniku ametikohal suuruses, mis kehtivad päeval, mil isikul tekib õigus politseiametniku pensionile. (33) Käesoleva paragrahvi lõigetes 31 ja 32 nimetatud politseiametniku viimase ametikoha palgamäära ja teenistusastmetasu saamiseks suuruses, mis kehtib tema politseiametniku pensioni õiguse tekkimise päeval, viiakse pensionile jääva ametniku või prokuröri viimane politsei- või piirivalveametniku ametikoht vastavusse politseiametniku ametikohaga politseiametniku pensioni õiguse tekkimise päeva seisuga.“; 25. Eelnõu § 1 punkt 44 (PPVS täiendamine §-ga 11919) Arvestatud ja selgitus. Algselt oli eelnõu plaanitud jõustuma 2022. aasta Kui seadus on plaanitud jõustuma 2021. aasta 1. juulil, siis miks viidatakse sättes 1. jaanuaril. Praegu on eelnõu plaanitud jõustuma 2021. aasta 1. juulil ning 2022. aasta 1. jaanuarile? vastavalt sellele ja märkusele on eelnõu parandatud. PPVS § 11919 pealkirjas on pärast sõna „Kaitsepolitseiameti“ puudu sõna „peadirektori“. Pealkirja on täiendatud vastavalt märkusele. 26. Eelnõu § 2 punkt 1 (APolS § 5 punkti 6 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Seletuskirja on muudetud vastavalt märkusele. Märgime, et selle punkti juures kasutatakse seletuskirjas eksitavat väljendit „abipolitseinikuna tunnustamine“, mida APolS ei kasuta. Abipolitseinikuks võetakse ja nimetatakse. Tunnustamine on veidi teise sisuga protseduur, mis on 60 kasutusel vabatahtlike merepäästjate puhul. 27. Eelnõu § 2 punkt 3 (APolS § 7 lõike 1 muutmine) Arvestatud osaliselt, teadmiseks võetud ja selgitus. AP§olS-i § 7 lõike 1 Eelnõuga muudetakse APolS § 7 lõiget 1, mille punkti 2 kohaselt esitab punkti 2 sõnastusest välja jäetud lauseosa „mis võimaldavad hinnata isiku abipolitseinikuks astuda soovija abipolitseiniku ankeedi, milles küsitakse sobivust abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemiseks“, kuna sama tingimus andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinikuks. Kui kehtiva on APolS-i § 7 lõikes 11. APolS § 7 lõike 11 esimene lause kohaselt küsitakse abipolitseiniku ankeedis andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinikuna politsei Seletuskirja punkti 8 on lisatud siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruse tegevuses osalemiseks ja seda sätet ei muudeta, siis miks on vaja eelnõus (§ 7 lg 1 nr 67 „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ (avaldamismärkega RT I, 27.03.2015, punkt 2) uuesti välja tuua, et ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad 21) muutmise vajadus. Määruse muutmise kavand on lisatud kõnesoleva hinnata isiku sobivust abipolitseinikuks? eelnõu juurde. Määruse muutmise eelnõu ettevalmistamisesse kaasatakse ka Seletuskirjas selgitatakse, et kehtivast sätte sõnastusest on välja jäetud foto PPA. esitamise kohustus või alternatiivina andmekogust dokumendifoto kasutamise nõusoleku andmine, sest foto koht on juba ankeedil olemas ning ka nõusoleku Ka kehtivates õigusaktides ei ole seaduses sätestatud kohustust foto dokumendifoto kasutamiseks võiks anda ankeedis. Nõusoleku lisamiseks esitamiseks. Vt PPVS-i § 42 lg 2, ProkS § 151 lg 3, RSVS-i § 31 lg 5. ankeedile tuleks muuta vastavat siseministri määrust, millega ankeedi vorm kinnitatud on. Leiame siiski, et kohustus foto PPA-le esitada või alternatiivselt lubada dokumendifoto kasutamist PPA andmekogust on selgemini mõistetav, kui seda ütleb seadus, selmet see oleks kaudselt tabatav määrusega kinnitatud vormi kaudu. Tegelikult on foto koht ankeedi vormil ajale jalgu jäänud nähtus, sest teenib paberankeedi eesmärki, millest sisuliselt on juba loobutud. Foto tuleb ikkagi esitada ankeedile lisaks digitaalselt. Fakt foto saatmise kohta või nõusolek isikut tõendava dokumendi foto kasutamiseks võib iseenesest ankeedis kajastuda. Juhime tähelepanu, et APolS § 7 lõige 11 määratleb ankeedi sisu ja eesmärgi ning kui täiendada määruse muutmise kaudu ankeeti, võib olla vajalik muuta ka nimetatud lõike sõnastust. Samuti eeldab ankeedi vormi kehtestava määruse muutmist ka isikut tõendava dokumendi koopia esitamisest loobumine, mida seletuskirja kohaselt peaks asendama dokumendi number ankeedis, mille põhjal saaks PPA teha päringu dokumendi kohta vastavasse andmekogusse. Tõele ei vasta seletuskirja viide sellele, et kehtivas ankeedi vormis juba küsitakse isikut tõendava dokumendi andmeid (lk 44, eelnõu § 2 punkti 4 selgituse juures). PPA ei saa nõustuda eelnõu ettepanekuga loobuda eesti keele tasemetunnistuse koopia esitamise nõudest APolS § 7 lõikes 1, sest analoogselt haridust tõendavate dokumentidega ei ole osa neist riiklikusse registrisse kantud. Seega on vajalik APolS § 7 lõikes 1 sätestada ühe punktina ka kohustus esitada keeletunnistuse 61 koopia, nt kujul „eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles ja kui andmed ei ole Eksamite Infosüsteemis.“ Lisaks on keeletunnistuse kohta päringu tegemiseks Eksamite Infosüsteemis isikuandmete kõrval vajalik ka tunnistuse number. Põhimõtteliselt võiks tunnistuse numbrit (juhul, kui tunnistus on üldse registris olemas) küsida ankeedi vormil. See eeldab aga taaskord määruse muutmist. 28. Eelnõu § 2 punkt 12 (APolS § 38 täiendamine lõikega 101) Arvestatud ja selgitus. Eelnõus on silmas peetud Vabariigi Valitsuse Kui sõnade „palga alammäär“ all mõeldakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestatavat töötasu töötasu alammäära, siis teeme ettepaneku APolS § 38 lõige 101 sõnastada alammäära. Eelnõu sõnastust on muudetud vastavalt märkusele. järgmiselt: „(101) Kui abipolitseiniku ülesandeid täitev abipolitseinik ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal, võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.“. 29. Eelnõu § 2 punkt 5 (APolS § 13 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Kuigi „isik“ hõlmab ka „ametniku“ on eelnõu sõnastus APolS § 13 lõike 2 sõnastuse kohaselt võib PPA peadirektori volitatud isik muudetud vastavalt ettepanekule, kuna teistes APolS-i sätetes kasutatakse käskkirjaga korraldada abipolitseinike tööd. „volitatud isiku“ asemel „volitatud ametnikku“. Avalikus teenistuses üldiselt, Sõna „isik“ asemel on õige kasutada sõna „ametnik“ – see ühtib teiste analoogsete sh ATS-is kasutatakse terminit „volitatud isik“. APolS sätetega, mis sisaldavad volitusnorme. Abipolitseinike üksuse moodustamine ja töökorralduse kehtestamine käskkirjaga on riigivõimu teostamine ja saab olla ainult ametniku tegevus. Erinevus sätete sõnastustes loob ebasoovitavat segaduse riski rakendamisel. Seletuskiri räägib samuti nimetatud kontekstis ametnikust, seega ei ole mingit põhjust sätte sõnastuses kasutada laiemat, teistest sarnastest sätetest erinevat ja seeläbi eksitavat terminit. Teeme ettepaneku § 13 lõikes 2 (eelnõu § 2 punkt 5) asendada sõna „isik“ sõnaga „ametnik“. 30. Eelnõu § 2 punkt 6 (APolS § 38 lõike 1 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Eelnõu § 1 punkti 6 sõnastust on muudetud vastavalt Kui vaadata avaliku teenistuse seaduse § 49 lõikeid 1 ja 2, siis eelnõu § 2 punktis märkusele. 6 tehtavas muudatuses p.o „lapsele“ (mitte „lastele“), „vanemale“ (mitte „vanematele“) ja „teisele isikule“ (mitte „teistele isikutele“). 31. Eelnõu § 2 punkt 10 (APolS § 38 lõigete 22 ja 3 muutmine) Selgitus. Eelnõus on abipolitseinike hüvitiste sõnastust muudetud. Lisaks APolS § 38 lõigete 22 ja 3 muutmisele tuleb muuta ka lõiget 5. Teeme Abipolitseinikule vigastuse või hukkumise hüvitise määramisele ja maksmisele ettepaneku eelnõu § 2 punkt 10 sõnastada järgmiselt: kohaldatakse ATS-i §-des 49 ja 491 sätestatut, millele eelnõus viidatakse. „10) paragrahvi 38 lõigetes 22, 3 ja 5 asendada tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga Lisaks on eelnõus täpsustused hüvitise arvutamise aluspalga kohta ning juhuks, „lõigetes 2 ja 21“; kui abipolitseinik hukkumise või vigastuse saamise korral ei töötanud. 32. Eelnõu § 2 punkt 11 (APolS § 38 lõike 9 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Eelnõu § 2 punkti 11 sõnastust on muudetud vastavalt 62 Sättesse on sattunud keeleline ebatäpsus. Teeme ettepaneku sõna „kes“ asendada märkusele. sõnaga „kellel“ ja jätta välja sõna „on“. Seega tuleks säte sõnastada järgmiselt: „(9) Abipolitseinikule, kellel seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel tuvastati ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab riik ühekordset hüvitist tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.“. 33. Eelnõu § 2 punkt 14 (APolS § 42 muutmine) Mittearvestatud ja selgitus. Eelmiste muudatuste selgitused aitavad paremini Märgime, et tehtava muudatuse selgitamiseks on eelnõu seletuskirjas pikalt mõista, kuidas ja miks seadusesse mingi regulatsioon on kirjutatud või miks tsiteeritud vana abipolitseiniku seaduse 633 SE seletuskirja, mis sisu poolest ei mingi juba seadusesse kirjutatud regulatsiooniga seotu on seadusest välja aita kuidagi kaasa käesoleva eelnõuga planeeritud muudatuse mõistmisele, vaid jäetud. Nii on APolS-s küll reguleeritud abipolitseiniku staatusest vabastamise tekitab vastupidi segadust, miks nii vanad ja tänaseks asjasse puutumatud alused, aga puudub regulatsioon vabastamise menetluse kohta. Vana võrdlused esile tuuakse. Teeme ettepaneku tsitaat seletuskirjast välja jätta. Ilma seletuskirja selgitused aitavad aru saada, et kunagi ei plaanitudki sellise selleta on muudatuse sisu ja mõte arusaadav. regulatsiooni loomist. Praktikas on aga abipolitseiniku staatusest vabastamine tekitanud probleeme, mistõttu täiendatakse seadust vabastamise menetluse sätetega. 34. Eelnõu § 3 punkt 2 (ATS § 8 täiendamine lõigetega 11–14) Mittearvestatud ja selgitus. Eelnõu on toimetanud keeletoimetaja. Teeme ettepaneku ATS § 8 lõige 12 sõnastada järgmiselt: „(12) Õppepraktika ajaks laieneb koosseisuvälisele teenistuskohale nimetatud ametnikule avaliku teenistuse seadus ja töölepinguga töötajale töölepingu seadus, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. 35. Eelnõu § 3 punkt 16 (ATS § 33 täiendamine lõigetega 14 ja 15) Arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastusse on liigsed sõnad jäänud ekslikult, ATS § 33 lõikes 15 on tekstiosa „üleviimiseks valitsusasutuse hallatavasse need on vastavalt märkusele välja jäetud. asutusse“ liigne. Teeme ettepaneku ATS § 33 lõige 15 sõnastada järgmiselt: „(15) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib kohaldada ka ametniku ja ametiasutuse töötaja tähtajalise üleviimise korral valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse või rahvusvahelisse organisatsiooni.“. 36. Eelnõu § 3 punkt 25 (ATS § 61 lõike 1 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Valveajaga seotud muudatus on eelnõust välja jäetud. Eelnõus esitatud ettepanekuga ei saa PPA nõustuda, kuna muudatus mõjutaks negatiivselt neid PPA teenistujaid, kellele rakendatakse valveaega (lennusalk, laevastik, kiirreageerimisüksused jms). Kui valveaja tasu jäetakse palgakomponentide hulgast välja, siis väheneb PPA teenistujate keskmine palk ja see vähendab suure tõenäosusega ka teenistujate puhkusetasu. PPA palgajuhendi 63 kohaselt säilitatakse teenistujatele põhi- ja lisapuhkuse aja eest palk või töötasu. Kui keskmise palga alusel arvutatav puhkusetasu on suurem, kui säilitatav palk, makstakse puhkusetasu keskmise palga alusel. 37. ATS § 73 lõikes 9 toodud distsiplinaarsüüteo toimepanemise kahtlustatava ja Mittearvestatud ja selgitus. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku tema esindaja õigus – tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse teenistuse osakond (RIHATO) on algatanud ATS-i täiendava muutmisvajaduse igas etapis - on distsiplinaarmenetluse läbiviimist raskendav (omab olulist ülevaatamise ja ATS-i käsiraamatu kaasajastamise projekti. Selle tegevusse on mõju distsiplinaarmenetluses tõendite kogumisele) ja on liialt koormav kaasatud ka teised ministeeriumid ja muud valitsusasutused. Kuna PPA distsiplinaarmenetluse läbiviija jaoks (nõuab lisa aja- ja ressursikulu ettepaneku arvesse võtmine võib rikkuda haldusmenetluse ühte olulist toimikuga tutvumise võimaldamisel, kui tegelikult tuleks panustada tõendite põhimõtet, mille järgi on menetlusosalisel õigus igas menetlusstaadiumis kogumisele). Hetkel võib kahtlustatav nõuda menetlejalt igal ajal tutvuda asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, on muudatuse materjalidega tutvumise võimaldamist ning menetlejal puuduvad võimalused tegemiseks vaja seda eelnevalt põhjalikult analüüsida. PPA ettepanek ka selle piiramiseks, nt pahatahtlikkuse korral. Enne distsiplinaarmenetluse edastatakse RIHATO töörühmale, kus seda täiendavalt analüüsitakse. kokkuvõtte koostamist tõenditega tutvumine võimaldab distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustataval mõjutada oluliselt asutusesiseselt tõendite kogumist, nt tunnistajate mõjutamine, tõendite kõrvaldamine, kuna isik saab teada distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatust. Tõendite või nende allikate mõjutamisega kaasneb distsiplinaarmenetluse läbiviijal võimetus tugineda objektiivsetele tõenditele, mistõttu saab kahjustatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise eesmärk – distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude täielik väljaselgitamine. Kui võrrelda distsiplinaarmenetlust teiste süüteomenetlustega, siis nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses, on süüteo toimepanemises kahtlustatava õigusi piiratud tõenditega tutvumisel kuni süüdistuse esitamiseni (väärteomenetluse seadustiku § 69 lõige 6 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 341 lõige 1). Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes esitatavat süüdistust võib võrrelda väärteoprotokolli koostamisega väärteomenetluses, kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamisega, mistõttu analoogia kohaldamine nende menetlusliikidega on kohane. Ettepanek piirata materjalidega tutvumise õigust kuni distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte valmimiseni, ei pärsiks distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatava ametniku ärakuulamisõigust, kuna vastav õigus on talle tagatud pärast kokkuvõtte kättesaamist (ATS § 73 lõige 7). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku ATS § 73 lõige 9 sõnastada järgmiselt: „(9) Ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal on õigus esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi ja pärast 64 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kättesaamist tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega.“. 38. Eelnõu § 3 punkt 33 (ATS täiendamine §-ga 901) Arvestatud ja selgitus. Sätte sõnastusest on üleliigsed sõnad välja jäetud. ATS § 901 lõikes 3 on sõnad „üles öelda“ liigsed. Teeme ettepaneku ATS § 901 lõige 3 sõnastada järgmiselt: „(3) Ametnik võib nõuda enda teenistusest vabastamist ametniku isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui ametniku terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud teenistusülesandeid täita ja ametiasutus ei võimalda talle sobivaid teenistusülesandeid.“. 39. Kuna PäästeTS § 8 lõige 2 sätestab asetäitja ametisse nimetamise, siis lõikes 6 Arvestatud ja selgitus. PäästeTS-i § 8 lõikes 6 asendatud viide lõikele 2 viidatakse valele sättele (Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel…) viitega lõikele 5 ja asendatud politsei ülesannete täitmine päästeasutuse ja kindlasti ei kaasata SKA päästekolledži kadette politsei ülesandeid täitma. ülesannete täitmisega. 40. Kas RAB-i endise politseiametniku roteerumisel teise asutusse loetakse teise Selgitus. PPVS-i on täiendatud muudatusega, mille järgi jätkub RAB-i asutuse staaž politseiametniku staaži hulka? üleviidud politseiametniku staažiarvestus ka vastuvõtvas asutuses tingimusel, et politseipensionile jääb ametnik RAB-ist või politseiteenistusest. 41. Eelnõu § 6 punkt 2 (KarRS § 20 lg 1 punkti 17 muutmine) Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud vastavalt ettepanekule. Muudatusest on välja jäänud viide PäästeS §-le 432 (Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontroll). Teeme ettepaneku eelnõu § 6 punkt 2 sõnastada järgmiselt: „2) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa „politsei ja piirivalve seaduse §-s 759“ tekstiosaga „ , päästeseaduse §-s 432 ja päästeteenistuse seaduse §-s 72“. Kaitsepolitseiamet 1. Eelnõu § 1 punktidega 18, 19 ja 45 muudetakse KAPO peadirektori asetäitjate Osaliselt arvestatud ja selgitus. Eelnõust on välja jäetud peadirektori asetäitja teenistus tähtajaliseks. Eelnõu seletuskirjas on muudatuse vajadust vabastamine teenistusest peadirektoriga koostöö mittelaabumise tõttu. põhjendatud järgmiselt: „Kuigi PPA ja KAPO peadirektori asetäitja ametikohti ei ole Riigikantselei koostatud tippjuhtide loetelus, võib ka neid Täiendavaks selgituseks peadirektori asetäitja ametikoha tähtajaliseks ametikohti pidada tippjuhtide ametikohtadeks, kellele peaks kehtima muutmise kohta, et sellega ei seata piirangut teenistustähtaja korduvusele. See peadirektoritega samad nõuded. Nende ametikohale nimetamine avaliku tähendab, et peadirektori asetäitja võib jätkata ka pärast viieaastase teenistuse tippjuhtidega samadel alustel aitab samuti kaasa rotatsioonisüsteemi teenistustähtaja saabumist, kui ta osutub ametikohale valituks. kasutuselevõtmisele ning kompetentsuse ja pühendumuse kasvule. Teiselt poolt võib määratud teenistustähtaeg toetada tippjuhtide motiveerimist ja Võrdluseks, JAS-i kohaselt nimetab Vabariigi Valitsus julgeolekuasutuse juhi suurendada mobiilsust tippjuhtide grupi sees, ennetades näiteks pinge- ja ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu stressirohkest tööst tingitud väsimust või isegi terviseprobleeme.“. julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. ATS-is on 65 Ameti hinnangul ei aita see meede kaasa eelviidatud eesmärkide saavutamisele. kehtestatud viieaastane teenistustähtaeg riigisekretärile, ministeeriumi Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni läbiviidav avalik konkurss on see kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile, valitsusasutuse juhile, riigi lüli, mis peaks tagama, et riigi tippjuhtide ametikohad on täidetud kõige julgeoleku volitatud esindaja juhile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kompetentsemate ja pühendunumate isikutega. Üksnes tähtajalise ametikohale kohtlemise volinikule ja Konkurentsiameti peadirektorile. Julgeoleku nimetamisega seda ei saavuta. Erinevalt muust avalikust sektorist võib volitatud esindaja juhti ja Konkurentsiameti peadirektorit ei nimetata julgeolekuasutuse ametniku ja politseiametniku ametikohale nimetada konkursita. ametikohale rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Avaliku konkursi nõude kehtestamine KAPO peadirektori asetäitjatele oleks aga asutuse spetsiifikat arvestades ebamõistlik. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametikohale (ja sellest tulenevalt ka vabastab) valdkonna eest vastutav minister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul ning kehtiva õiguse kohaselt on nii peadirektoril kui ka ministril piisavad hoovad kompetentsi tagamiseks. Näiteks on võimalus algatada distsiplinaarmenetlus, kui esineb kahtlus, et asetäitja on rikkunud oma teenistuskohustusi. Distsiplinaarkaristuseks võib mh määrata teenistusest vabastamise. Teenistuse tähtajalisus toob kogu protsessi üksnes täiendava ja täiesti ebavajaliku bürokraatia. Lisaks loob eelnõu § 1 punktis 45 sisalduv rakendussäte olukorra, mille kohaselt lõppeb kõigil asetäitjatel teenistusaeg 2026. aasta lõpus, ja sellest ajast alates ka edaspidi, samal ajal. See võib lühiajaliselt igakordselt halvata asutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmist, kuna samaaegselt võivad muutuda kõik asetäitjad. Kuivõrd KAPO on julgeolekuasutus, siis seeläbi võib halvemal juhul ohtu sattuda riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine. Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine (JAS § 2 lg 1). Teemad, millega julgeolekuasutused tegelevad, on pikaaegsed, millest tulenevalt on asutusele pandud ülesannete täitmisel oluline järjepidevus. Peadirektori vahetumisel aitavad seda järjepidevust esmajoones edasi kanda asetäitjad. Ühe asetäitja vahetumisel peadirektor ja teised asetäitjad. Kui lühikese perioodi jooksul muutub kogu asutuse juhtkond, siis võib sattuda ohtu asutuse ülesannete täitmine, mida omakorda võivad seda ära kasutada Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud välisriikide eriteenistused. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse PPVS-i võimalusega vabastada teenistusest KAPO peadirektori asetäitja, kui tema koostöö peadirektoriga ei laabu. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Lisaks annab seadusmuudatus võimaluse 66 paindlikumaks personaliplaneerimiseks ja vajaduse korral uue meeskonna loomiseks uue peadirektori ametisseasumisel. Peadirektoril peab olema usaldus oma asetäitja vastu, kuid kui seda ei ole ning peadirektori ja tema asetäitja koostöö ei laabu, võib see pärssida kogu asutuse tööd.“. Seletuskirjas on õigesti viidatud, et sarnane teenistusest vabastamise regulatsioon on kehtivas õiguses kehtestatud ATS-is ka ministri ja ministeeriumi kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu. Samas ei selgu seletuskirjast, miks on vajalik üksnes PPA, PÄA ja KAPO peadirektori asetäitjate teenistuse tähtajaliseks muutmine ja täiendava võimaluse loomine nende teenistusest vabastamiseks ning seeläbi põhjendatud neid kolme asutust diskrimineeriva regulatsiooni kehtestamine. ATS-i käsiraamat selgitab: „Ministeeriumi kantsleri ja ministri koostöö põhineb erilisel usaldussuhtel. Kantsler juhib ministeeriumi tööd ning talle on esitatud kõrgendatud nõudmised võrreldes ülejäänud ametnikega. Juhul kui ministri ja kantsleri koostöö ei laabu, on kogu ministeeriumi töö takistatud. Sellest tulenevalt on ATS-is sarnaselt 1996. a ATS-i §-le 1131 ette nähtud, et kui minister leiab, et koostöö kantsleriga ei laabu, võib ta kantsleri teenistusest vabastada (ATS § 96). Teenistusest vabastamisel tuleb arvestada kuue kuu pikkust koostöötamise nõuet ja makstes talle hüvitist vastavalt ATS § 102 lg-le 3 (maksimaalselt kuue kuu põhipalk). Hüvitise suuruse määramisel on arvestatud, et see tasakaalustaks kantsleri teenistussuhte ebastabiilsust. Kuus kuud on piisav aeg, et veenduda koostöö sobivuses või sobimatuses.“. ATS-i vastuvõtmise ajal nähti ette samasugune võimalus ka maavanema vabastamiseks, kuid maavalitsuste tegevuse lõpetamisega tunnistati vastav ATS-i paragrahv kehtetuks. Meelevaldne on võrdsustada ministri ja kantsleri rolli ministeeriumi juhtimisel KAPO peadirektori ja peadirektori asetäitja rolliga asutuse juhtimisel. Kahtlemata on peadirektori asetäitja roll oluline, kuid asetäitja ei ole võrdsustatav kantsleriga. Nagu ka märgitakse põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 94 selgitustes on kantsler Vabariigi Valitsuse ametisse nimetatud ministeeriumi tööd korraldav ja ministri määrustele kaasallkirja andev riigiteenistuja. VVS sätestab nii ministri kui ka kantsleri pädevuse ministeeriumi juhtimisel. Kui ministri ja kantsleri koostöö ei laabu, siis võib tõepoolest olla ministeeriumi töö takistatud, sest kantsleril on küllaltki ulatuslikud seadusest tulenevad volitused ministeeriumi töö suunamiseks ja koordineerimiseks. Sama ei saa öelda peadirektori asetäitja kohta. Teenistuslikus mõttes ei erine peadirektori asetäitja teistest ametnikest. Asetäitja esmane ülesanne on asendada peadirektorit tema äraolekul (KAPO põhimääruse § 9 lg 2). 67 Peadirektori asetäitjate ülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendis (KAPO põhimääruse § 11 lg 3) nagu ka teistel ameti teenistujatel. Ministeeriumi juhtimise kontekstis on peadirektori asetäitja võrreldav asekantsleriga, kuid seadus ei sätesta võimalust asekantslerit sellisel viisil vabastada, vaid kohaldub üldine ATS-i regulatsioon. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Kui ATS-is on praeguseks loobutud karjäärisüsteemi elementidest, siis eriteenistustes on need jätkuvalt alles. Üheks selliseks on eripension. Õigus eripensionile tekib isikul, kellel on täis saanud nõutav vanus ja politseiteenistuse staaž ning kes läheb pensionile politseiteenistusest. Kui KAPO peadirektori asetäitja vabastatakse teenistusest koostöö mitte laabumise tõttu, võib ta seetõttu ilma jääda eripensionist. Kui asetäitjal on teenistusest vabastamise hetkel täis saanud nii nõutav vanus kui ka politseiteenistuse staaž, siis ta võib väljateenitud pensionile minna. Kui aga vabastamise hetkel on täis saanud üksnes 3 / 6 politseiteenistuse staaž, siis piirvanuse saabumisel ta enam eripensioni ei saa, sest tal pole võimalik minna pensionile politseiteenistusest. Näiteks prokuratuuriseaduses ei ole tingimust, et eripensioni saamiseks peab prokurör minema pensionile prokuröriteenistusest. See omakorda võib tuua kaasa selle, et isikud kellel on säilinud võimalus saada eripensioni, ei kandideeri peadirektori asetäitja ametikohale, sest nende eripensioni saamine seatakse otsesesse sõltuvusse sellest, kas tema koostöö uue peadirektoriga laabub või mitte. Eelkirjeldatu ei aita mitte mingil viisil kaasa kompetentsuse kasvule. Seetõttu peab olema politseiametnik, kes vabastatakse teenistusest koostöö mittelaabumise tõttu ja kellel on vabastamise hetkel on täis saanud politseiteenistuse staaž, eripensioni saamiseks vabastatud nõudest minna pensionile politseiteenistusest. Eripensioni hakkaks ta sellisel juhul saama piirvanuse (vastavalt 50 või 55 aastat) täis saamisel. Koostöö mittelaabumise tõttu teenistusest vabastamise võimaluse loomine paratamatult politiseerib asutuse juhtimist. Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametikohale Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul. Senimaani on peadirektori asetäitjad tulnud asutuse seest ning tegemist on pikaaegse julgeolekuvaldkonna kogemusega ekspertidega. Kui uus peadirektor saab sedavõrd lihtsalt kõik peadirektori asetäitjad välja vahetada, siis on oht, et iga uue peadirektori tulekuga nimetatakse asetäitjateks isikud, kes sobivad parajasti võimul olevale koalitsioonile. Palume tulevikus sedavõrd otseselt Kaitsepolitseiametit puudutavad muudatused enne eelnõu koostamist ametiga läbi arutada. 68 2. Eelnõu § 1 punkti 29 järgi täiendatakse PPVS-i võimalusega kohaldada Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud vastavalt märkusele. politseiametnikule summeeritud tööaega. Eelnõu annab võimaluse kohaldada summeeritud tööaega PPA peadirektorile või tema volitatud isikule, kuid mitte KAPO peadirektorile. Ka Kaitsepolitseiametil võib olla vajadus kohaldada erisust tavapärasest tööajast näiteks riigi julgeoleku tagamiseks või edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada PPVS § 76 lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61 ) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik võib käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kohaldada politseiametnikule summeeritud tööaega ilma politseiametniku nõusolekuta.“ 3. Eelnõu § 1 punkti 30 järgi täpsustatakse politseiametnikule lisapuhkuse Mittearvestatud ja selgitus. Õigusselguse ja võrdse kohtlemise tagamiseks andmise regulatsiooni. Eelnõu kohaselt kehtestab lisapuhkuse andmise sätestatakse seaduses, et politseiametnikule lisapuhkuse andmise tingimused ja tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik. korra kehtestab siseminister või tema volitatud isik. Ministri poolt lisapuhkuse Eelnõu seletuskirjas on välja toodud järgmist: „Korra kehtestamine on vajalik, andmise tingimuste ja korra kehtestamine tagab kõigile Siseministeeriumi et lisapuhkust kohaldatakse kõigile ühe valdkonna eriteenistujatele ühtemoodi valitsemisala asutuste teenistujatele sarnase kohtlemise. Samas jäetakse ning nad teaksid, kuidas seda kohaldatakse. Samuti vähendab see seadusesse ka võimalus lisapuhkuse andmise volitamine teisele isikule, sh võib ametiasutuste töökoormust, kuna iga kord ei ole vaja lisapuhkuse andmise minister selle volitada ka ametiasutuse juhile. otsustamisel kasutada kaalutlusotsust.“. ATS-i kohaselt otsustab puhkuse andmise ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik. Seega puhkuse andmine on asutuse sisemise töökorralduse küsimus. Kõige paremini oskab asutuse vajadusi hinnata asutuse juht. Kuivõrd asutuste töö spetsiifika ja sellest tulenevalt teenistusülesannete täitmise iseloom on erinev, siis määrav pole mitte see, et lisapuhkust kohaldatakse kõigile ühe valdkonna eriteenistujatele (nt politseiametnikele) ühtemoodi, vaid oluline on tagada, et ühes asutuses koheldakse kõiki teenistujaid võrdselt. Sellest järelduvalt ei ole otstarbekas ega vajalik, et asutuse lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab minister, vaid see peab olema asutuse juhi pädevuses. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada PPVS § 81 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor.“ 4. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt tunnistatakse kehtetuks mh PPVS § 95. Selle Mittearvestatud ja selgitus. ATS-i § 88 lõige 2 sätestab, et määratud ajaks sätte kohaselt määratud ajaks ametikohale nimetatud politseiametniku ametikohale nimetatud ametnikku ei vabastata teenistusest teenistustähtaja vabastamisel nimetatakse politseiametnik tema kirjalikul nõusolekul uueks möödumise tõttu, kui ta nimetatakse uueks tähtajaks samale ametikohale, 69  ametiajaks tagasi senisele ametikohale või muule ametikohale või sama ametiasutuse teisele ametikohale või teise ametiasutuse ametikohale. vabastatakse politseiteenistusest. Nagu ka eespool mainitud, on eriteenistustes Pärast sama sisuga sätte kehtetuks tunnistamist PPVS-is kohaldatakse PPVS-i jätkuvalt alles karjäärisüsteemi elemendid. Isikud on teenistusse asunud § 44 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud ametnike teenistustähtaja saabumisel eesmärgiga anda valdkonda pikaaegne panus, saades selle eest vastu ATS-i. seadusega tagatud hüved (nt eripension). Üldreeglina nimetatakse politseiametnik ametikohale määramata ajaks. Erisused on sätestatud PPVS § 44 lõigetes 2 ja 3. Kui politseiametnikule on teada, et tema politseikarjäär võib pärast tähtaja saabumist lõppeda, siis see võib saada takistuseks sellisele ametikohale kandideerimisel. Motivatsiooni aitaks kasvatada kindlus, et isikule on vähemalt tagatud võimalus jätkata politseisüsteemis. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku mitte tunnistada kehtetuks PPVS § 95 ning täiendada seda paragrahvi põhimõttega, et määratud ajaks ametikohale nimetatud politseiametniku vabastamisel politseiametnik esmajoones nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale. Kui see pole võimalik, siis nimetatakse politseiametnik tema kirjalikul nõusolekul muule ametikohale. Alles siis, kui politseiametnik keeldub nii senisele ametikohale kui muule ametikohale nimetamisest, võib ta vabastada politseiteenistusest. Sama põhimõte peab kohalduma ka politseiametnikule, kes vabastatakse teenistusest koostöö mittelaabumise tõttu (eelnõu § 1 p 19, juhul kui see säte jääb eelnõusse). 5. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt kehtestatakse PPVS-is erisus Arvestatud ja selgitus. Eelnõu sõnastusse lisatud politseiametniku kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava politseiteenistusest vabastamine, kui ta keeldub teisele ametikohale asumisest. vabastamiseks. Eelnõu kohaselt vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest, kui teda kahtlustatakse või süüdistatakse karistusseadustikus sätestatud esimese astme kuriteos. Kui politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustikus sätestatud teise astme kuriteo toimepanemises, võib otsustada politseiametniku teenistuse jätkamise kriminaalmenetluse ajaks samal ametikohal, või viia politseiametniku nõusolekul ta üle teisele ametikohale. Sätte sõnastusest ega seletuskirjast ei selgu üheselt, kas politseiametniku võib vabastada politseiteenistusest, kui teda kahtlustatakse või süüdistatakse karistusseadustikus sätestatud teise astme kuriteos või on ainukene alternatiiv tema üle viimine teisele ametikohale. Ameti hinnangul peab olema võimalus politseiametnik vabastada, kui teda kahtlustatakse või süüdistatakse tahtlikult toime pandud teise astme kuriteos. Palume seletuskirja ning vajadusel eelnõu 70  sõnastust täpsustada. 6. Eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt täiendatakse JAS-i sättega, mille kohaselt võib Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud vastavalt ettepanekule. Nõuded Välisluureamet (VLA) teatud ametikohtadele kehtestada kehalise kehtestatakse vastavalt Kaitseministeeriumi ettepanekule JAS-i §-s 19. ettevalmistuse nõuded. KAPO on samaaegselt nii politsei- kui julgeolekuasutus. KAPO politseiametnike kehalise ettevalmistuse nõuded on kehtestatud siseministri määrusega, kuid ametil puudub õigus kehtestada sarnased nõuded ka ametikohtadele, millele kohaldub üksnes ATS-i regulatsioon (JAS-ist tulenevate eristustega). Arvestades, et sarnaselt VLA-ga peavad ka KAPO ametnikud täitma oma ülesandeid mitmesugustes tingimustes ning kõik ametnikud ei ole politseiametnikud, siis on põhjendatud anda mõlemale julgeolekuasutusele õigus kehtestada teatud julgeolekuasutuse ametniku ametikohtadele kehalise ettevalmistamise nõuded. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 4 punktis 2 sisaldavas JAS § 12 täienduses sõna „Välisluureameti“ sõnaga „Julgeolekuasutuse“. 7. Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse julgeolekuasutuse ametniku suunamise Mittearvestatud ja selgitus. Kehtiva JAS-i § 151 lõige 1 sätestab, et regulatsiooni. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib julgeolekuasutuse ametniku julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud teenistustähtaeg teises asutuses või muus institutsioonis olla kuni kolm aastat tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või ning seda võib pikendada ühel korral kuni kolme aasta võrra. Eelnõuga võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik- kaotatakse viidatud ajalised piirangud. Kaitsepolitseiamet seda muudatust ei õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või toeta. Kehtiv regulatsioon tagab, et hiljemalt kolme aasta pärast peavad kõik rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale kuni osapooled (s.o saatev ja vastuvõttev asutus ning ametnik) hindama suunamise kolmeks järjestikuseks aastaks. Julgeolekuasutuse ametniku nõusolekul võib põhjendatust ning kinnitama oma nõusolekut selle jätkamiseks. ATS § 33 lg tähtaja möödumisel tähtaega pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra. 10 kohaselt on tähtajalise üleviimise lõpetamiseks enne tähtaja lõppu vajalik kõigi osapoolte nõusolek. Kui ametnik on suunatud pikemaks ajaks teise ATS-is on sama põhimõte, s. t ametniku võib tähtajaliselt üle viia ja üks kord asutusse ja julgeolekuolukorra muutumisel vms põhjusel on saatval asutusel üleviimist pikendada, kuid ATS-is ei ole sätestatud üleviimise tähtaega. Seega vajalik, et ta esimesel võimalusel jätkaks oma teenistust julgeolekuasutuses, saab ametiasutus, sh julgeolekuasutus ise otsustada mitmeks aastaks ametnik siis see ei pruugi olla võimalik. Kõik osapooled arvestavad põhjendatult üle viiakse. Seega saab julgeolekuasutus otsustada, kas tema teenistuja viiakse sellega, et ametniku suunamine kehtib tähtaja lõpuni, millest tulenevalt võib tähtajaliselt üle teise asutusse kaheks, kolmeks, neljaks või kümneks aastaks. ametnik teha muudatusi oma elukorralduses ning vastuvõttev asutus eeldada, Üleviimist saab üks kord pikendada. Avalikus teenistuses kehtivad üleviimisel et ametnik viib lõpuni projekti vms. Tavapäraselt peab vastuvõttev asutus samad reeglid. Sealjuures kehtib see ka politseiametnikele (v.a KAPO leidma suunamise lõppemisel vabaneva ametikoha täitmiseks uue kandidaadi. politseinikud), kelle üleviimise tähtaja osas mindi ATS-ile üle juba Eeltoodu tähendab, et suunamise ennetähtaegne lõpetamine võib panna ühe 2017. aastal. PPVS-i § 64 lõike 1 järgi kohaldatakse politseiametniku või kaks osapoolt keerulisse olukorda ning oma nõusolekut ei anta või selle teenistuse ja töötamise tähtajale vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal avaliku andmisega viivitatakse. Kuigi ka kolm aastat võib tunduda eelkirjeldatud teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. kontekstis pikk aeg, kui näiteks sarnane vajadus ilmneb suunamise esimesel Unustasin eile seda üle täpsustada. Muudatus annab julgeolekuasutusele 71  aastal, siis ameti hinnangul on kolm aastat mõistlik aeg, mis arvestab piisaval sisuliselt paindlikumad võimalused otsuste tegemiseks. Samas ei ole määral kõikide osapoolte huvidega. Küll aga oleme nõus sellega, et võib põhjendatud, et ametniku üleviimist peaks pikendama enam kui kaks korda, esineda vajadust suunamist pikendada rohkem kui üks kord. Eeltoodust sest ka julgeolekuasutus (nagu kõik teised riigiasutused) saab ise otsustada, kui tulenevalt teeme ettepaneku JAS § 151 lõige 1 muuta ja sõnastada järgmiselt: pikaks ajaks ametnik teise asutusse üle viiakse. „(1) Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik- õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks. Julgeolekuasutuse ametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kaks korda, mõlemal juhul kuni kolme aasta võrra.“ 8. Eelnõu § 4 punkti 9 järgi täpsustatakse julgeolekuasutuse ametnikule antava Mittearvestatud ja selgitus. Lisapuhkuse andmise korra kehtestamine lisapuhkuse regulatsiooni. Muudatus on analoogne eelnõu § 1 punktiga 30. volitatakse ministrile või tema volitatud isikule. Seega võib minister volitada Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 30 kohta esitatud märkustest teeme ettepaneku lisapuhkuse korra kehtestamise ka ametiasutuse juhile. Ministrile korra täiendada JAS § 201 lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva kehtestamise volitamine tagab ühe valitsemisala asutuste lisapuhkuse andmise paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra ühtsetel alustel. kehtestab julgeolekuasutuse juht.“ 9. Eelnõu § 8 punktiga 11 täiendatakse päästeteenistuse seadust (PäästeTS) Mittearvestatud ja selgitus. Muudatuse ettevalmistamisesse on olnud Häirekeskuse vabatahtliku taustakontrolli regulatsiooniga ning eelnõu § 9 kaasatud kõik Siseministeeriumi valitsemisala asutused, muudatused on kokku punktiga 2 täiendatakse PäästeTS päästeasutusse päästeteenistuja lepitud ja neile ei olnud ettevalmistamise ajal vastuväiteid. Pealegi on juba teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale kehtivates õigusaktides sätestatud, et taustakontrollide tegemiseks on kandideerivalt isiku taustakontrolli regulatsiooniga. Mõlemal juhul teostab taustakontrolli tegijal õigus pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse taustakontrolli PPA, kellel on andmete kontrollimiseks õigus mh pöörduda asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega riigiasutuste poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta. kontrollitava isiku isikuandmete kohta (PPVS-i § 760 punkt 1, PäästeTS-i § 72 Mõlemal juhul on kontrolli teostajal õigus koguda tõendeid selle kohta, kas lõike 3 punkt 1, VangS-i § 1141 lõike 4 punkt 1, ProkS-i § 151 lõike 4 punkt 1). isik on seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Nimetatud asjaolu kontrollimiseks tuleb PPA-l pöörduda julgeolekuasutuste, ennekõike Kaitsepolitseiameti, poole. Päringutele vastamine toob ametile kaasa täiendava kulu, eelkõige kasvava töökoormuse näol. Võttes arvesse taustakontrolliga hõlmatud teenistuskohti (vabatahtlikud, päästjad jne), ei ole ameti hinnangul põhjendatud ega proportsionaalne hinnata nendele kandideerivate isikute seotust välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Täiendav andmete töötlemine üksnes suurendab nii PPA kui KAPO töökoormust ning laiendab isikuandmete töötlejate ringi ja töödeldavate 72  andmete mahtu, omamata sealjuures olulist positiivset mõju riigi julgeolekule. Nimetatud asjaolu kontrollimine muutub oluliseks siis, kui isik asub ametikohale, mis on seotud suuremate riskidega, näiteks juhul, kui kaalutakse isikule juurdepääsuõiguse andmist riigisaladusele. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõust välja jätta PäästeS täiendamine § 432 lõike 2 punktiga 6 ja PäästeTS täiendamine § 72 lõike 4 punktiga 6. Päästeamet 1. Eelnõus on lahendatud mitmeid teenistujate üleviimisega seonduvaid Selgitus. ATS-is on ametniku tähtajatu üleviimine reguleeritud § 98 lõikes 1. küsimusi. Samas ei ole eelnõus lõpuni reguleeritud olukorda, kus on vajalik Ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale viiel juhul ja need on juhud, ühe ametiasutuse sees ametnik tähtajatult üle viia töötaja kohale ja vastupidi. kui Nt on tihti puuduva meeskonnavanema (päästeametnik) ametikohale vaja üle 1) ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele viia päästja (päästetöötaja), samas eeldab see kehtiva õiguse järgi töösuhte struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele, lõpetamist koos sellest tulenevaga (lõpparve, puhkusearvestus), kuigi 2) ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht ja ametnik paigutatakse teenistuja jätkab töötamist samas asutuses ja isegi samas allstruktuuriüksuses. asutuse juhi otsusel ümber teise ametniku ametikohale, kes koondatakse, Sama olukord võib tekkida ka (tavalise) töötaja ja ametniku puhul. Oleme 3) kahe ametniku koondamisel on pakkuda üks ametikoht, mida pakutakse seisukohal, et olukorras, kus teenistuja jätkab tööd samas asutuses erineva ametnikule, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad õigusliku regulatsiooni alusel ei ole põhjendatud samas mahus toimingute teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim või kui ametnik ei ole tegemine, kui olukorras, kus teenistuja lahkub asutusest või avalikust tervislikel või muudel põhjustel enam võimeline või ei saa oma ametikohal teenistusest. Analoogselt ka avaliku teenistuse jõustumisel olid ette nähtud ülesandeid täita ja talle pakutakse ametikohta, mis on talle jõukohane või rakendussätted, vältimaks teenistussuhete muutumisel avalikust teenistustest vastab, töösuhteks kõikide teenistusest vabastamisega seotud toimingute tegemist. 4) ametnik nõustub asuma sama ametiasutuse teisele ametikohale, Teeme ettepaneku eelnõud vastavalt täiendada. 5) ametnik nõustub asuma ametikohale teises riigi ametiasutuses või teises sama kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuses. Ametniku tähtajatu üleviimise sätet ei plaanitud muuta seadusmuudatuste väljatöötamiskavatsuse järgi ega muudeta ka eelnõu järgi. Ametniku tähtajatu üleviimisega kaasneb ka konkursi läbimine, välja arvatud juhul, kui ametnik viiakse üle koondamise tõttu või talle pakutakse tervislikel põhjustel või muude nõuete tõttu teenistusest vabastamise asemel teist ametikohta. Kui töötaja viiakse tähtajatult ametniku ametikohale, peab ta igal juhul läbima teatud protseduurid – töötaja, kes kandideerib ametikohale peab läbima konkursi ja osutuma valituks, seejärel ütleb ta töölepingu üles ja ametiasutuse juht nimetab ta ametikohale. Kuna tegemist on kahe erineva teenistussuhtega, tuleb igal juhul teatud toimingud teha. Nii ei saa ATS-is näiteks sätestada, et kui töötaja asub ametiasutuse sees ametniku ametikohale, siis tema töölepingut ei lõpetata. 73  Küll on aga eelnõus muudatus, mille järgi kohaldatakse tähtajalise üleviimise sätteid nii ametiasutuse ametnikele kui töötajatele. See tähendab, et kui seadusmuudatus jõustub, siis saab ka ametiasutuse töötaja roteeruda ametiasutuse sees või teise ametiasutusse ilma, et tema puhkusearvestus katkeks või talle peaks lõpparve välja maksma. 2. Eelnõu § 3 punktiga 20 täiendatakse ATS § 49 lõiget 14, täpsustades, et ATS Arvestatud ja selgitus. Eelnõust on välja jäetud muudatus, mille järgi ei § 49 sätestatud hüvitisi ei maksta, kui teenistuja pani toime teo, mis on maksta hüvitist, kui ametnik pani toime teo, mis on distsiplinaarkorras distsiplinaarkorras karistatav. Leiame, et pakutud sõnastus ei ole üheselt karistatav. Süüteo mõiste katab ka distsiplinaarsüüteo. mõistetav. Kas siin on mõeldud, et isikul peab olema kehtiv distsiplinaarkaristus? Lisaks sätestab kehtiv § 49 lg 14 p 1, et hüvitist ei maksta, kui isik pani toime süüteo. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamatus on selgitatud, et süüteo all tuleb mõista nii kuritegu, väärtegu kui ka distsiplinaarsüütegu. Palume eelnõu või seletuskirja vastavalt täpsustada. 3. Tervitame saavutatud konsensust päästeteenistujate sotsiaalsete tagatiste Mittearvestatud ja selgitus. Lisaks RPKS-le on veel hulk seadusi, mis samuti säilitamisel. Leiame, et sotsiaalsed tagatised on tõhus meede vajaliku riiklikke pensione reguleerivad: inimressursi tagamiseks Päästeameti ülesannete täitmiseks. Samas teeme - Väljateenitud aastate pensionide seadus reguleerib pensioni, mida ettepaneku lahendada eelnõu §-s 19 lõikes 1 sätestatud ebakõla, mis on makstakse töö eest, mida töötaja teatud vanuses ei ole enam võimeline põhjustanud pikaajalist tõlgendamisvajadust erinevate ametkondade vahel. tegema. Nimelt sätestab PäästeTS § 19 lg 1, pensioni oote toetust on õigus saada - Politsei ja piirivalve seadus reguleerib politseiametnike väljateenitud päästeteenistujal, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž ning kes ei saa aastate pensioni. riiklikku pensionit. Üheselt ei ole selge, kas riikliku pensioni all on mõeldud - Kaitseväeteenistuse seadus reguleerib tegevväelaste pensioni. ka väljateenitud aastate pensioni (soodustingimustel vanaduspensioni, nn - Prokuratuuriseadus reguleerib prokuröride vanaduspensioni. politsei eripensioni jne), mida riikliku pensionikindlustuse seaduse § 5 riikliku - Soodustingimustel vanaduspensionide seadus reguleerib pensioni, mida pensionina ei loetle. Teeme ettepaneku muuta sätet selliselt, et oleks üheselt makstakse tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töökohtadel arusaadav, et pensioni oote toetust ei maksta isikule, kes saab riigi poolt töötamise eest. määratud pensioni. PäästeTS-i § 19 lõige 1 sätestab, et päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni, on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele. Väljateenitud aastate pension on riiklik pension, mida maksab riik, nagu kõiki riiklikke pensione. Sotsiaalkindlustusamet ega Siseministeerium ei ole kunagi väljateenitud aastate pensione tõlgendanud teisiti kui riiklike pensionidena, s.o riigi poolt määravate pensionidena. See arvamus on edastatud ka Päästeametile ja päästjate ametiühingu esindajatele. Seaduse sõnastus räägib „riiklikust pensionist“, mis tähendabki, et tegemist on riigi poolt määratud ja makstava pensioniga. 74 4. Kriisireservi seaduse eelnõu menetlemisel tegime ettepaneku täpsustada Arvestatud ja selgitus. Päästeameti muudatusettepanek on lisatud eelnõusse tulumaksuseadust osas, mis puudutab toitlustamist teenistusülesannete koos ettepanekuga täiendada lisaks TuMS-i muutmisele ka PPVS-i sättega, täitmise ajal. Päästeseaduse § 47 alusel on üle nelja tunni kestval pääste- ja mille alusel tagatakse tasuta toitlustamine ka pikaajalise politseisündmuse demineerimistööl tagatud tasuta toitlustamine. Üheselt ei ole aga selge, kas lahendamise korral. seaduse alusel tagatud tasuta toitlustamine on tulumaksuga maksustatav. Tulumaksuseadus sätestab nt kaitseväelaste (aga ka laevapere liikmete, Kaitseliidu liikmete), kellele on eriseadusega samuti ette nähtud tasuta toitlustamine, tulumaksuga maksustamise erisused toitlustamise korral, ent sõnaselgelt ei ole reguleeritud päästeseaduse alusel tagatud tasuta toitlustamise maksustamise küsimus. Jääme oma esitatud ettepaneku juurde ning teeme ettepaneku tulumaksuseaduse täiendamiseks, et oleks üheselt mõistetav, et päästeseaduse alusel tagatud toitlustus ei ole tulumaksuga maksustatav. Sisekaitseakadeemia (Gaili Parts, [email protected]) 1. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse PPVS-i § 759 lõiget 1. Eelnõu kohaselt Mittearvestatud ja selgitus. võib Politsei- ja Piirivalveamet tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda PPVS-i § 42 reguleerib põhjalikult politseiteenistusse kandideerija andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid Politsei- ja taustakontrolli. Regulatsioon kehtib ka isikule, kes kandideerib politsei või Piirivalveametisse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Eeltoodud hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse põhjusel puudub vajadus täiendada eelnõu § 1 punkti 8 sõnastust. hindamisel. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse PPVS-i § 759 lõikega 11. Eelnõu kohaselt teeb Eelnõu § 1 punktis 9 on Siseministeeriumisse või tema hallatavasse otsuse isikuankeedi esitamise kohta ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale kandideerijate all silmas praktikale kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad peetud neid, kes ise kandideerivad ministeeriumisse, SMIT-i või SKA- hinnata isiku sobivust teenistusse, tööle või praktikale. Eelnõu § 1 punktiga 10 sse praktikale, mitte SKA õppureid, kelle taustakontrolli reguleerivad täiendatakse PPVS § 759 lõikega 21. Eelnõu kohaselt võib Politsei- ja juba kehtivad seadused (PPVS, PäästeTS ja VangS). Piirivalveamet PPVS § 759 lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle Nimetatud isikute politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub võetud isiku kohta ka nende teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, isikuandmeid PPA. Politsei ja piirivalvekolledžisse kandideerija taustakontrolli et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse võtmise. Eelnõu § 1 reguleerib kehtiva PPVS-i § 42. punktiga 11 muudetakse PPVS § 759 lõiget 3. Eelnõu kohaselt võivad PPVS § 759 lõikes 2 nimetatud asjaolud olla aluseks, et PPVS § 759 lõike 1 punktis 4 nimetatud Eelnõu § 1 punkti 17 järgi täiendatakse PPVS-i § 42 selliselt, et PPA võib ametiasutus võib keelduda isiku teenistusse, tööle või praktikale võtmisest. Kehtiv kontrollida politseiametniku sobivust politseiteenistusse ka tema teenistuses PPVS § 42 sätestab teenistusse võtmiseks vajalike andmete kogumise tingimused. olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid PPVS § 42 lg-st 5 nähtub, et kõnealuses paragrahvis sätestatud nõuded laienevad tema politseiteenistusse võtmise. PPVS-i §-s 42 sätestatu laieneb ka SKA 75 ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või politsei- ja piirivalvekolledžisse õppima kandideerijale ja kadetile. rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse PPVS-i selliselt, et asjaolud, mis on kogub isikuandmeid Politsei- ja Piirivalveamet. tuvastatud isiku teenistusse võtmiseks otsustamise andmete kogumisel, võivad Eelnõuga täiendatavate ja/või muudetavate PPVS § 759 lõigetes 1-3 on eraldi olla alus keelduda isiku teenistusse võtmiseks. Keeldumise põhjuseid ega taustakontrolli osas nimetatud praktikat (sh SKA õppurite praktika). Samas on keeldumise aluseks olevad asjaolusid ei avaldata. Säte kehtib ka SKA politsei- meie hinnangul õige PPVS § 759 lõigetes 1-3 sätteid kohaldada ka SKA politsei ja piirivalvekolledžisse õppima kandideerijale. või piirivalve eriala õppesse kandideerija või õppiva õppuri suhtes. Möönan, et PPVS § 42 lg 5 lahendab õppima kandideerija taustakontrolli tegemise küsimuse, kuid jätab lahtiseks nt selle, kes otsustab isikuankeedi esitamise (eelnõuga täiendatud PPVS § 759 lg 11. Seletuskiri: Loodava regulatsiooni järgi ei ole isikuankeedi esitamine kohustuslik enne, kui ametiasutus isikuankeedi esitamist nõuab). Samuti on vajalik, et SKA politsei või piirivalve erialal õppivate õppurite osas saab teha vajadusel taustakontrolli ka õppimise ajal (eelnõuga täiendatud § 759 lõige 21). Viimati nimetatut just põhjusel, et juhul kui õppuril ilmnevad teenistusse võtmist välistavad asjaolud tuleks õppur eksmatrikuleerida viivitamatult. Olukorras, kus õppurit ei saa võtta teenistusse (nt praktika ajaks), pole riigil mõistlik jätkata koolitamist ning kanda kulusid. Samuti tuleks sätestada, et SKA-l on õigus keelduda isiku politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse võtmisest, kui ilmnevad PPVS § 759 lõikes 2 nimetatud asjaolud. See looks õigusselguse, sest ühes õigusaktis oleks nimetatud ära kõikidele taustakontrolli mitteläbinud isikutele rakenduvad õigusjärelmid. Eeltoodut arvestades on kõige selgem kui: 1) täiendada eelnõu § 1 punkti 8 ning sätestada, et Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid Politsei- ja Piirivalveametisse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või politsei või piirivalve eriala kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija või suunatu sobivuse hindamisel. 2) täiendada eelnõu punkti 9 ning sätestada otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle, praktikale või õppima kandideerib või suunatakse. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse, tööle, praktikale või õppima. Lisaks osundan, et SKA õppurid ei kandideeri praktikale. SKA õppurid suunatakse praktikale. 76 3) täiendada eelnõu § 1 punkti 10 ja sätestada, et Politsei- ja Piirivalveamet võib § 759 lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud või politsei või piirivalve erialal kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppes õppiva isiku kohta ka nende teenistuses olemise või õppimise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse võtmise; 4) täiendada eelnõu § 1 punkti 11 ning sätestada, et § 759 lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks, et käesoleva § 759 lõike 1 punktis 4 nimetatud ametiasutus keeldub isiku teenistusse, tööle, praktikale või politsei või piirivalve eriala kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse võtmisest. 2. PPVS § 71 lg 2 kohaselt politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud Arvestatud ja selgitus. Eelnõu on täiendatud vastavalt ettepanekule. arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest. Palun muuta kehtiva PPVS § 71 lg-t 2 ning viia see kooskõlla täna kehtiva olukorraga ja sõnastada see järgmiselt: politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest. 3. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse PPVS § 70 lõiget 61 ja täiendatakse pärast Arvestatud ja selgitus. Ametiasutuse palgajuhendi kehtestamise üldine nõue sõnu „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „või tema volitusel tuleneb ATS-ist, mille käsiraamatus on selgitatud: „ATS-s nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor“. ametiasutuste loetelu lähtub tingimusest, et nende ametiasutuste Palume eelnõud täpsustada ja sätestada ka SKA rektorile politseiametnike põhifunktsiooniks on avaliku võimu teostamine. Kõik asutused, kes põhiosas palgajuhendi kehtestamise volitusnorm. avalikku võimu ei teosta, on loetelust välja jäetud. Avaliku võimu teostamiseks võimaldab VVS § 43 lg 1 samas eriseaduste kaudu ette näha eriteenistuse ametikohti hallatavate riigiasutuste koosseisus (nt Sisekaitseakadeemia). Sisekaitseakadeemia on oma õiguslikult seisundilt rakenduskõrgkooli seaduse § 3 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 28.01.2010. a määruse nr 12 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ § 1 lg 3 kohaselt Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mitte valitsusasutus.“. Kuigi selleks, et rektor saaks kehtestada SKA teenistujatele palga või töötasu määramise ja maksmise ei pea talle selleks andma volitust seaduses, on eelnõu õigusselguse huvides täiendatud. SKA politseiametnikele kohaldatakse palga määramisel PPVS-i ja politseiametniku palgamäärust, lõpliku palga määrab SKA rektor, kes politseiametniku ametikohale nimetab. 77 4. Eelnõu §-ga 9 muudetakse päästeteenistuse seadust. Meie hinnangul tuleks Osaliselt arvestatud ja selgitus. päästeteenistuse seaduses teha sarnased taustakontrolli puudutavad Eelnõu §-i 9 ei muudeta samadel põhjustel, miks ei muudeta eelnõu § 1 punkte muudatused, millele osundasime PPVS osas. Lisaks, palun täiendada 8–11. Vt lisaks märkuse 1 selgitusi. PäästeTS § 8 lg 5 (eelnõu § 9 punkt 5) tingimusega, et SKA päästekolledži õppureid võib kaasata üksnes päästekolledži direktori nõusolekul (analoogne Eelnõu § 9 punktiga 5 täiendatavas PäästeTS-i § 8 lõikes 5 täiendatakse PPVS § 80-ga). Lisaks tuleks eelnõuga täiendatava PäästeTS § 8 lg 6 viimases päästekolledži õppuri kaasamist tingimusega, et õppur kaasatakse üksnes lauses sõna „politsei“ asendada sõnaga „päästeasutuse“. Samuti ei ole sõnad: päästekolledži direktori nõusolekul. „käesoleva seaduse 3. peatükki“ õiges kohas ning tuleks keeleliselt üle vaadata. Samuti ei ole õige sama § 8 lõikes 7 sõna „kadeti“. PäästeTS ei Eelnõu § 9 punktiga 5 täiendatavas PäästeTS-i § 8 lõikes 6 on sõna „politsei“ kasutata SKA õppurite määratlemisel sõna „kadett“. Nimetatud termin on asendatud sõnaga „päästeasutuse“. Samuti on üle vaadatud päästekolledži kasutuses PPVS-is. õppuri õigused, kohustused, vastutus ja sotsiaalsed tagatised. Selle tagajärjel on viide PäästeTS-i 3. peatükile välja jäetud, kuna sättes on viide 3. peatüki paragrahvidele, mida kaasatud õppuritele kohaldatakse. Lisaks on sätet täiendatud kahe viitega: 1) päästeseaduse 4. peatükile, mis reguleerib päästeasutuse õigust teostada riiklikku järelevalvet ja 2) PäästeTS-i 5. peatükile, mis reguleerib päästeteenistujatele kohaldatavaid ergutusi ja distsiplinaarvõimu teostamist. Eelnõu § 9 punktiga 5 täiendatavas PäästeTS-i § 8 lõikes 7 asendatakse sõna „kadett“ sõnadega „sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase ja rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase“. Vastavalt märkusele on muudetud ka seletuskirja. Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit (ROTAL) Vaadanud läbi eriteenistuste ühtlustamisest tuleneva politsei ja piirivalve seaduse Selgitus. Siseministeerium on nii eelnõu ettevalmistamisele eelnenud ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos sellele lisatud seletuskirjaga, töörühma kohtumiste kui ka eelnõu ettevalmistamise ajal hoidnud ROTAL-it esitame alljärgneva arvamuse. Kõigepealt väljendame rahulolematust, et eelnõu kursis eelnõu menetlemise käiguga. Eriteenistuste ühtlustamise teemat on väljatöötamisse ei olnud kaasatud eriteenistujaid koondavaid ametiühinguid ega käsitletud vähemalt järgmistel ROTAL-i ja ministeeriumi kohtumistel: nende katusorganisatsiooni ROTAL. Eriti kahetsusväärne on see seetõttu, et 12. detsembril 2017. aastal, 14. septembril 2018. aastal, 19. septembril eelnõu väljatöötaja, st Siseministeerium on tööandjana otseselt ROTAL-i partner, 2019. aastal, 4. detsembril 2019. aastal, 18. juunil 2020. aastal. ROTAL ei ole kellega on sõlmitud ka sotsiaalpartnerluse kokkulepe. Sisulise töötajate kordagi avaldanud soovi, et soovib osaleda eelnõu väljatöötamisel. Küll aga on kaasamisena ei saa mõista juba valmis eelnõu saatmist arvamuse avaldamiseks, ROTAL teinud ettepaneku lisada eelnõusse päästeteenistujate vanaduspensioni vaid töötajate esinduse kaasamist tegelikku töösse alates seaduse muutmise ideest oote toetuse ja vanaduspensioni suurendamise regulatsioonide jätkumise ka kuni seaduseelnõu lõpliku valmimiseni. Põhimõtteliselt pooldab ametiühing pärast 2023. aasta 1. märtsi, kui need kehtiva päästeteenistuse seaduse järgi 78 eriteenistuste ühtlustamise ideed, kuid oleme seisukohal, et seda ei saa teha oma kehtivuse kaotavad. Mõlemad ettepanekud on eelnõusse lisatud. Lisaks on eelnõus esitatud kujul, st avaliku teenistuse eriliike reguleerivaid seadusi muutes, 27. ja 30. detsembril 2019. aastal saadetud ROTAL-ile eraldi e-kiri kuna see lahendus ei võimalda tagada seletuskirjas toodud eesmärki, st kokkuvõttega eriteenistuste ühtlustamise töörühma tööst 2019. aastal ja eriteenistujate võrdset kohtlemist. Aja jooksul hakatakse ikkagi muutma üht või seadusmuudatuste ettevalmistamise edasistest plaanidest. teist eriseadust vastavalt poliitilistele eelistustele või päevakorral olevatele probleemidele (nagu senini on toimunud). Lisaks jääb eriseadustesse jätkuvalt Eriteenistuste seaduse eelnõu väljatöötamise idee ja töörühma moodustamine ei mingeid erisusi kasvõi normide sõnastuse osas, mis võimaldavad mitmeti ole käesoleva eelnõu teema, mistõttu selles osas Siseministeerium seisukohta ei tõlgendamist ning muudavad regulatsioonid eelkõige teenistujatele arusaamatuks võta. Küll aga võib öelda, et kui eriteenistujate teenistust reguleeriks üks ja tekitavad praktikas segadust ja rahulolematust. seadus, siis jääks ka sellesse erisused, arvestades erinevate tööülesannete, Tulenevalt eeltoodust leiame, et tuleb taaselustada eriteenistuste seaduse eelnõu teenistustingimuste, nõuete, väljaõppe ja muu sellisega. väljatöötamise idee ja moodustada selle tarbeks töörühm. Kusjuures väga oluliseks peame eelkõige eriteenistuja mõiste defineerimist (või oluliste tunnuste Eriteenistujat eristab teistest teenistujatest ülesannete kirjeldus, töötingimused, kirjeldamist). Jäädes tänase arusaamise juurde, kus definitsioon puudub ja ühtseid nõuded, väljaõpe jms. Seda milline konkreetne ametikoht on ametniku tunnuseid ei püütagi leida, ei ole võimalik tagada sarnaste tööülesannetega ametikoht ja milline eriteenistuja ametikoht, ei saa sätestada seaduses, vaid ametnike võrdset kohtlemist, st eriteenistuste ühtlustamist. Olukord, kus näiteks seda peab, arvestades ametikoha ülesandeid ja muid eespool nimetatud politseiteenistuses puuduvad jätkuvalt kriteeriumid, mille alusel otsustada, milline tingimusi, otsustama ametiasutus, kelle koosseisus on ka eriteenistujad. ametikoht (või milliste ülesannete täitmine) peab kuuluma eriteenistuse ning milline üldise avaliku teenistuse regulatsiooni alla, ei tohi jätkuda, kuna on Asjakohatu on märkuse viide sellele, et päästjad on töölepingulised töötajad, põhjustanud ja põhjustab kindlasti ka tulevikus palju arusaamatusi. mitte ametnikud. Päästjad on eriteenistujad, kellele laienevad kõik Näiteid praktikast: päästeametnikega samad õigused, tagatised ja kohustused. See, miks  aastaid tagasi kõik arestimajade ametnikud politseiametniku staatuses. Siis keskkonnainspektoreid ja tolliametnikke ei käsitleta eriteenistujatena, ei ole otsustati (ilmselgelt raha kokkuhoiu eesmärgil) neist osad allutada üldise samuti käesoleva eelnõu teema. Eriteenistuste ühtlustamise töörühma viimasel avaliku teenistuse regulatsioonile, kohaldades sealjuures neile õige pisut ka kohtumisel 2019. aasta 20. detsembril lepiti kokku, et iga ministeerium vangistusseaduse sätteid. Tulemuseks oli ametnik, kellel olid teatud õigused valmistab ette enda valdkonna seadusmuudatused. See tähendab, et näiteks arestimajas kinni peetavate isikute suhtes, kuid kellele ei laienenud mingid vanglateenistusega seotud muudatused valmistab ette Justiitsministeerium, sotsiaalsed garantiid. Tänaseks on taas jõutud arusaamisele, et kõik arestimaja keskkonnainspektoreid puudutavad muudatused Keskkonnaministeerium ning ametnikud teevad sarnast tööd ja peaksid olema allutatud ühtsele maksu- ja tolliametnikke puudutavad muudatused Rahandusministeerium. regulatsioonile; Vastavalt kokkuleppele valmistaski Siseministeerium ette ainult enda  üks politseipeadirektori asetäitja (varade alal) ametikoht ei olnud veel hiljuti valitsemisala eriteenistujate teenistusküsimuste muudatused, s.o PPVS-i ja politseiametniku ametikoht. Eelmise peadirektori asetäitja teenistusest PäästeTS-i muudatused. lahkumise järgselt ametikoha ülesanded politseilisemaks ei muutunud, kuid uuest inimesest sai üleöö politseiametnik. Kogu organisatsioon oli segaduses, Päris õige ei ole märkuses esitatud arvamus, et eelnõu järgi allutatakse seda enam, et tegemist on ametikohaga, mille täitjale on ette nähtud väga eriteenistujad valdavalt üldise avaliku teenistuse regulatsioonile, jättes samas kõrge teenistusaste. alles kõikvõimalikud teenistusalased nõuded ja piirangud, mida nn  ajal, mil PPA-s arutati, kas väärtegude menetleja ametikoht peaks olema tavaametnikele ei kohaldata. Eelnõu järgi minnakse ATS-i regulatsioonile 79  politseiametniku või üldise avaliku teenistuja ametikoht, loodi pigem üle ainult sellistel juhtudel, kui eriseadus dubleerib ATS-i. politseiametnikust kommunikatsioonispetsialist ametikoht argumendiga, et avalikkusega on politseitöö teemal lihtsam suhelda isikul, kes omab selles töös Kuigi kõigile ametikohtadele on kehtestatud teatud nõuded (haridus, kogemusi. töökogemus, tervis), on eriteenistujatele vaieldamatult kehtestatud kõrgemad Küsitavusi võib tuua ka väljastpoolt politseiorganisatsiooni – miks päästjad on tervise ja kehalise ettevalmistuse nõuded kui teistele ametnikele. Küll aga on töölepingulised töötajad, kas nad ei teosta avalikku võimu? Miks muud piirangud nii eriteenistujatel kui ametnikel sarnased, mis on sätestatud keskkonnainspektoreid ja tolliametnikke ei käsitleta eriteenistujatena (selle ATS-is. Näiteks peab ametnik teavitama ametiasutuse juhti kõrvaltegevusega probleemile on tähelepanu juhitud ka seletuskirjas)? tegelemisest. PPVS-is on lisaks ATS-i piirangutele ka erakonda kuulumise Kokkuvõtvalt on teenistuse ühtlustamine ja eriteenistujate võrdne kohtlemine keeld, PäästeTS-is päästeteenistujatele täiendavaid piiranguid ei ole. Teatud võimalik vaid ühtse seaduse loomise abil. Kõikidele teenistuja õigusi piiravatele tingimustel on politseiametnikule ja päästeteenistujale ohtlikuma töö eest ette erisustele (võrreldes üldise avaliku teenistusega) peavad vastama ka kohased nähtud teenistusülesannete täitmisel vigastuse saamisel poole suurem hüvitis soodustused, hüvitised ja sotsiaalsed garantiid. Eriteenistuse seaduses oleks kui ametnikule, kes saab vigastuse enda ülesannete täitmisel. võimalik sätestada ka hädavajalikud erisused teatud teenistuse eriliikidele, kui neid peaks esinema. Ausaks ja õiglaseks ei saa aga pidada eriteenistuste ühtlustamise ettekäändel allutada eriteenistujad valdavalt üldise avaliku teenistuse regulatsioonile, jättes alles kõikvõimalikud teenistusalased nõuded ja piirangud, mida nn tavaametnikele ei kohaldata. Üldiselt peab eelnõu kohta märkima, et see lähtub kitsalt riigi või ametkonna huvist, jättes kõrvale ametnike heaolu ja õigused, kuid teatud osas ka laiemalt ülejäänud inimeste vabadused ja õigused. Selline lähenemine ei ole jätkusuutlik, sest ei võimalda tagada professionaalset, oma tööga rahulolevat ja riigile lojaalset ametnikkonda – kui ametnik tunnetab, et riik tema panustamisest ei hooli (tema õigused on teistega võrreldes oluliselt piiratumad ja palk ebapiisav, kuid nõudmised temale oluliselt kõrgemad, kui kõikidele ülejäänutele), kaob tal motivatsioon ja huvi. Selle tulemuseks on kuulekas, kuid mitte loov, tööle orienteeritud ja inimlik ametnik. 1. Taustakontrollile allutatud isikute ringi suurendamine eelnõus esitatud ulatuses Selgitus. Ka praegu kehtivas PPVS-is on sätestatud, et PPA võib tuvastada (eelnõu § 1 p 8) on põhjendamatu, ebamõistlik ja EL õigusele mittevastav isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid järgmistel põhjustel: isikuandmeid isiku politsei valvatavale objektile lubamise otsustamisel. 1.1. politsei valvatavate objektide hulka kuuluvad ka välisriikide suursaatkonnad Muudatuse järgi täpsustakse, et isiku isikusamasuse võib tuvastada ning ja nende töötajate kontrollimine politsei poolt, sealjuures saatkonna isikuandmeid töödelda ka objektiga seotud territooriumile lubamise nõusolekuta, peab olema välistatud; otsustamisel. Muus osas jääb sätte sõnastus kehtivaga samaks. Kõnealuse sätte 1.2. politsei valvatavate objektide hulka kuulub muuhulgas ka Riigikogu hoone. täpsustamine ei tähenda seda, et PPA hakkab kontrollima Riigikontrolli On mõeldamatu, eesmärgipäratu ja ebavajalik, et politsei asuks teostama saadikuid või saatkondade teenistujaid, vaid seda, et õigusaktides on võimalus taustakontrolli Riigikogu saadikute osas; kontrollida nende inimeste tausta, kes kandideerivad või on avalikus 1.3. politsei poolt ajutiselt valvatavate objektide loetelu kehtestab peadirektor, teenistuses. Avalikus teenistuses on oluline, et seal töötaksid usaldusväärsed 80  kelle haldusaktid ei ole avalikud, mistõttu objektil töötavad inimesed isegi ei inimesed, kellele usaldatakse avaliku võimu ülesande või avaliku võimu saa teada nende suhtes teostatud taustakontrollist; teostamist toetava ülesande täitmine. 1.4. töölepinguliste töötajate taustakontroll ei ole PPVS reguleerimisala põhjendusel, et taustakontrolli on õigustatud teostama politsei. See on teema, Nõustuda võib märkuses toodud arvamusega, et taustakontrolli regulatsioon mis peaks sisalduma töölepinguseaduses – tegemist on võimaliku lepingu peaks olema ka teistes seadustes (või isegi eraldi seaduses). Taustakontrollide sõlmimist takistava asjaolu kontrollimisega ning töölepingu juba sõlminud valdkonna reguleerimiseks esitas Justiitsministeerium 2017. aastal töötajate õiguste riivega; kooskõlastamisele taustakontrolli seaduse eelnõu (eelnõude infosüsteemi 1.5. eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud Siseministeeriumi ja tema toimik 17- 0233). 2017. aasta lõpus esitati eelnõu Vabariigi Valitsusele hallatava riigi- või valitsusasutuse praktikale või tööle kandideerija osas usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu nime all. 1. veebruari 2019. aasta taustakontrolli teostamise suuremat vajalikkust võrreldes ülejäänud otsusega lõpetati Vabariigi Valituses eelnõu menetlemine. Kuna ministeeriumide ja nende hallatavate asutustega; usaldusväärsuse kontrolli seaduse menetlemine on praeguseks peatunud või 1.6. peab nõustuma, et SMIT-i töötajad ja teenuse osutajad peaksid olema isegi lõpetatud, kuid Siseministeeriumile on väga oluline, et oleks võimalik rangemalt kontrollitud, kuid see ei saa olla ettekäändeks kõikide kontrollida ministeeriumisse ja hallatavasse asutusse teenistusse või praktikale töölepinguliste töötajate tausta kontrollimise lubamisele. Lisaks juhime kandideerijate tausta, siis sätestatakse see võimalus PPVS-is. Nõustuda saab ka tähelepanu, et JuM või SoM haldusala IT-asutuste töötajad on samasugune sellega, et võimalik peaks olema kontrollida ka teiste valitsemisalade töötajate, potentsiaalne oht. Lauskontrolli asemel saab vajadusel seaduses sätestada sh IT-asutuste töötajate tausta, kuid sellise regulatsiooni loomine ei ole valdkonnad (nt IT), kuhu kandideerijate osas on taustakontroll lubatav, Siseministeeriumi pädevuses. tagades ka selles osas riigis ühtse, mitte SiM keskse lähenemise; 1.7. taustakontrollile allutatud isikute ringi niivõrd olulisel suurendamisel peab Nagu ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud, on nii Siseministeeriumil kui ka seaduses sätestama ka puudutatud isikute õigused – nende teavitamise tema valitsemisala asutustel, sh hallatavatel asutustel kõrge turbetasemega kohustuse, vaidlustamise võimalused jms; andmekogusid ja valdkondi, mis on kaitstud riigisaladusega. Neid 1.8. eelneva kokkuvõtteks peab märkima, et taustakontrolli puudutavate sätete andmekogusid kasutavad ja valdkondades töötavad kõrvuti ametnikega ka lisamisel PPVS-i isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega töötajad, mistõttu peab olema võimalik kontrollida ka töötaja töökohale sätestati taustakontrolli piirid teadlikult võimalikult kitsad, et politseil ei oleks kandideerija tausta. Eelnõus ei ole laiendatud taustakontrollide tegemise võimalik antud seadusesätet ebamõistlikult laiendavalt ja isikute õigusi põhimõtteid, kuid lisatud on grupp inimesi, kelle tausta on samuti õigus liigselt piiravalt kasutada. Eelnõus on see eesmärk mingil põhjusel hüljatud ja kontrollida. Täiendavaks selgituseks, et eelnõu taustakontrolli sätete sõnastust, esitatud sõnastus võimaldab just seda, mida varasemalt vältida sooviti. selgitusi ja mõjusid on kontrollinud Siseministeeriumi andmekaitsespetsialist. 2. Eelnõu § 1 p 9 võimaldab nõuda tööle või praktikale kandideerijalt isikuankeedi Selgitus. Isikuankeedis küsitakse teise isiku kohta ainult konkreetseid esitamist, kus ta peab esitama isikuandmeid ka oma lähedaste kohta. Sellise andmeid, mida säilitatakse viis aastat alates taustakontrolli teostamise nõude kehtestamine on küsitav. Esiteks jääb isikuandmete kaitse aspektist lõppemisest või viis aastat pärast teenistusest või töölt lahkumist. selgusetuks, kas kandideerija peab teise isiku isikuandmete esitamiseks küsima temalt nõusoleku ning kas nõusoleku mittesaamine nt kiuslikult sugulaselt (või Ka kehtivates seadustes on lubatud küsida kontrollitava isiku lähedaste kohta eksabikaasalt) või õe/venna kriminaalkaristatus välistab võimaluse tööle konkreetseid andmeid. Näiteks küsitakse PPVS-i, ProkS-i, PäästeTS või KKS-i kandideerida (miks peaks?), teiseks aga ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, järgi politsei-, prokuröri- ja päästeteenistusse või Kaitseväkke teenistusse ja mida isikuankeedis esitatud kolmanda isiku andmetega tehakse, kes, kus ja kui tööle kandideerija lähedaste andmeid. Lähedaste kohta küsitakse ainult nime, 81  kaua neid säilitab ning kas isikuankeedis kajastatud andmetega on võimalik isikukoodi või sünniaega ja kontaktandmeid, mis ei ole sellised andmed, mille tutvuda ka andmesubjektil. Seletuskirjas (lk 10) on esitatud selgitus, et kui küsimist saab pidada isiku õigustesse liigseks sekkumiseks. kandideerijalt nõutakse isikuankeedi esitamist, kontrollib PPA peale seaduses sätestatud aluste ka isikuankeedis esitatud andmete õigsust ning et teenistusse Eelnõu järgi kontrollib teenistusse, tööle või praktikale kandideerija või praktikale kandideerija tausta kontrollitakse isikuankeedis esitatud andmete isikusamasust ja esitatud andmeid PPA, mis tähendab, et PPA kontrollib ka alusel. See tekitab segadust, sest eelnõus ei ole ette nähtud isikuankeedi või isikuankeedis esitatud andmete õigust. Seletuskirjast ei nähtu, et PPA hakkab selles esitatud andmete edastamist PPA-le ega antud politseile ka vastavate kontrollima teenistusse või praktikale kandideerija lähedaste andmeid andmete kontrollimise õigust. Mille alusel seletuskirjas väidetakse, et politsei andmekogudest või tegema neile taustakontrolli. Eelnõu seletuskirjas on võib ka lähedaste andmeid asuda kontrollima näiteks andmekogudest või lausa muuhulgas selgitatud, et teenistusse või praktikale kandideerija tausta teha lähedase isiku taustakontrolli? Selline tegevus oleks taustakontrolli aluste kontrollitakse isikuankeedis esitatud andmete alusel ning teenistusse või lubamatu laiendamine, ka mingit muud laadi isikuankeedis nimetatud lähedaste praktikale kandideerija näeb juba ankeeti täites, millised andmed on olulised ja isikute isikuandmete kontrollimist eelnõu ei võimalda ja ei tohikski võimaldada, mida kontrollitakse. sest kolmandate isikute kontrollimine näiteks töölepingu sõlmimise otsustamiseks ei ole asjakohane – lepingulise töötaja tööülesanded ei saa Avalikku teenistusse ei võeta isikut, kes ei vasta teenistuskohale esitatavatele teatavasti olla seotud avaliku võimu teostamisega, veel vähem julgeolekuga nõuetele või kelle suhtes esinevad teenistusse võtmist välistavad asjaolud. seotud andmete töötlemisega. See oli avaliku teenistuse reformi peamine Avalikku teenistusse ei saa võtta ka sellist töötajat, kelle taust ei ole laitmatu põhimõte – muuta ametikohad, mille tööülesanded ei erine oluliselt sarnastest või kes ei ole usaldusväärne, vaatamata sellele, et töötaja ei täida avalikku töökohtadest erasektoris, töölepingulisteks ja allutada neid täitvad inimesed võimu. Siseturvalisuse valdkonna ametiasutusse kandideerija tausta erasektoriga võrdsele regulatsioonile, st töölepingu seadusele. Käsitletava kontrollimine on vajalik, et tagada, et ametiasutuse teenistusse, praktikale või eelnõuga püüab riik nimetatud põhimõttest kõrvale hiilida ja asuda teenust osutama saavad ainult need inimesed, kelle taust seda võimaldab, s.t töölepingulistele töötajatele (sealjuures kõikidele, mitte ainult teatud nad ei ole kurjategijad, nad on ausad, sh ei ole nad seotud organisatsiooni või valdkonnaga seotult) ametnikega sarnaseid, isegi suuremaid piiranguid liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on kehtestama. See ei ole riigile sobiv ja kohane käitumine ning kahtlemata ei ole suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, selline lahendus vajalik ega eesmärgipärane. Lisaks eeltoodule juhime territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele tähelepanu asjaolule, et kandideerija lähedasele peab olema selge, millised võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, ega tagajärjed on tema nõusolekul oma andmete avaldamiseks potentsiaalsele ole ka seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Ilma inimese kohta tööandjale ja kellele saavad need andmed teatavaks. Kandideerijale peab olema andmete kogumise ja kontrollimiseta ei ole võimalik eeltoodud asjaolude teada, millised asjaolud võivad olla takistuseks teenistusse või tööle võtmisel – puudumist tuvastada. Kõik eeltoodud põhjendused kehtivad ka ametiasutusse eelnõus puuduvad igasugused kriteeriumid, st tööandjale on antud piiramatu töökohale kandideerija kohta. kaalutlusõigus, mida seletuskirjas ei ole põhjendatud. 3. Seletuskirja kohaselt (lk 11-12) kehtestatakse kuuenda muudatusena võimalus Selgitus. Avalikus teenistuses töötavad kõrvuti nii ametnikud kui töötajad, kes kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse peavad olema usaldusväärsed. Seetõttu kehtivad teatud osas ka ametiasutuste või tööle võetud isiku suhtes andmeid talle määratud karistuste ja karistatuse, töötajatele samad nõuded ja piirangud nagu ametnikele. karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta, tema vastu algatatud kriminaalmenetluste, seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, 82  mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta ja seotuse kohta välisriigi luure- ja julgeolekuteenistusega ka nende teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse võtmise. Ühtlasi viidatakse seletuskirjas avaliku teenistuse käsiraamatule. Arusaamatuks jääb, kuidas seletuskirjas kirjutatu puudutab töölepingulist töötajat. 4. Taustakontrolli ja isikuankeediga seonduv on eelnõus reguleeritud puudulikult, Selgitus. Märkusest ei nähtu, miks selle esitaja on arvamusel, et taustakontrolli samuti eelkõige riigikeskselt, jättes üksikisiku õigused täiesti tähelepanuta. ja isikuankeediga seonduv on eelnõus reguleeritud puudulikult. Eelnõus on Lisaks ei ole eelnõus politseile antud õigust kellelegi edastada taustakontrolli sarnane regulatsioon juba kehtivates õigusaktides taustakontrolli ja tulemusel teatavaks saanud andmeid, mistõttu jääb arusaamatuks eelnõu § 1 isikuankeedi kohta, mille rakendamine ei ole praktikas probleeme tekitanud. punktiga 11 planeeritav muudatus PPVS § 759 lõike 3 punktis 3, mille kohaselt Taustakontrolli käigus tuvastatud asjaolud võivad olla takistuseks isiku saab keeldumise otsuse teha ametiasutus (st Siseministeerium või tema hallatav avalikku teenistusse võtmisel ja viidatud säte võimaldab ametiasutusel asutus). Isikuandmete edastamine seaduseelnõu seletuskirja alusel ei ole lubatav ilmnenud asjaoludele tuginedes keelduda isiku teenistusse võtmisest. Isik – isikuandmete töötlemiseks on vaja seaduslikku alust. kandideerib ametiasutusse, seaduse järgi kontrollib tema tausta PPA, kellele ametiasutusel on õigus edastada taotlus teenistusse, tööle või praktikale kandideerija tausta kontrollimiseks ja vajadusel isiku isikuankeet. PPA-l on aga õigus edastada ametiasutusele olulised asjaolud, mis võivad olla takistuseks teenistusse võtmisel või selle üldse välistada. 5. Eelnõu § 1 punktiga 17 soovitakse täiendada PPVS § 42 lõikega 41 selliselt, et Selgitus. Seletuskirjas on muu hulgas selgitatud, et lisatav muudatus on isiku teenistusse võtmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. sarnane juba kehtiva PPVS-i § 759 taustakontrolli ja kõnesoleva eelnõuga Seletuskirjas antud muudatust ei põhjendata. Leiame, et tegemist on isiku PäästeTS-i lisatava päästeteenistujate taustakontrolli regulatsiooni õiguste rikkumisega, kuna isik ei saa teada, kas teenistusse võtmisest muudatustega. Seletuskirjas selgitatakse muudatust sellega, et keeldumise keeldumise põhjus võib tulevikus ära langeda, st kas tal on võimalik teatud aja põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata, kuna möödudes uuesti politseiteenistusse kandideerida. Kuna teenistusse võtmist kogutavate ja analüüsitavate andmete avalikuks tulek võib ohustada avalikku välistavad asjaolud on ammendavalt õigusaktides sätestatud, ei saa teenistusse korda ja riigi julgeolekut. Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse võtmisest keeldumise põhjendamine olla PPA-le üleliia koormav. Lisaks ei ole üldmääruse artiklis 23 sätestatut, mille kohaselt võib piirata määruse artiklites antud säte kooskõlas põhiseadusega, kuna võtab isikult võimaluse oma õiguste 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang kaitseks kohtusse pöörduda. austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda andmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. 83  Ebaõige on märkuse esitaja arvamus, et muudatus võtab isikult võimaluse oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest ja ükski seadusmuudatus ei saa seda õigust inimeselt ära võtta. 6. Eelnõu § 1 punktis 19 esitatud muudatused ei sobi oma sisult PPVS § 44 Arvestatud osaliselt ja selgitus. Eelnõust on peadirektori asetäitja teenistusest koosseisu, kuna see reguleerib üksnes teenistustähtaegu. Olemuslikult kuuluvad vabastamise ja hüvitise määramise regulatsioon välja jäetud. antud muudatused PPVS 5. peatüki jakku 9, mis reguleerib lisaks teenistusest vabastamisele ka vabastamisel makstavaid hüvitisi. Oleme seisukohal, et Lisaks ei pruugi kõik peadirektori asetäitjad olla politseiametnikud, mis politseiametnikust peadirektori asetäitjat on võimalik koostöö mittelaabumisel tähendab, et neile ei saa kohaldada PPVS-i üleviimise regulatsiooni. Pealegi ei nimetada muule (madalamale) politseiametniku ametikohale, st ei ole takista muudatus vabastatud peadirektori asetäitjal asuda mõnele teisele kohustuslik tema teenistusest vabastamine, vaid saab kohaldada PPVS § 57 või ametikohale. PPVS-i §-d 57 ja 58 reguleerivad vastavalt politseiametniku 58. Kuna tegemist on tähtajalise ametikohaga, eksisteerib ka sel juhul tal üleviimist nõusolekul ja nõusolekuta. Muuhulgas on paragrahvides sätestatud, õigustatud ootus, mistõttu võiks ka teenistusest mittevabastamise ja teise et nõusolekuta võib politseiametniku üle viia ametikohale, mille üks ametikohale üleviimise korral ette näha hüvitise. Palume seletuskirja antud teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too muudatuste osas täiendada ja muuta vastavalt ka eelnõu sõnastust. Hüvitise osas kaasa tema elukohavahetust. Samuti tuleb talle säilitada senine palk, kui uue juhime tähelepanu, et PPVS-s puudub selline mõiste nagu “põhipalk” – ilmselt ametikoha palk on senisest palgast väiksem. Kui uue ametikoha teenistusaste ei peetakse eelnõus silmas ametipalka. Oleme aga seisukohal, et vasta üleviidava politseiametniku ametikohale, tuleb politseiametnikult politseipeadirektori asetäitjat ei pea võrdlema ministeeriumi kantsleriga ning üleviimiseks küsida nõusolekut. Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, makstava hüvitise suurus ei peaks ületama 3 kuu ametipalka – tundub mille kõige kõrgem teenistusaste on madalam kui tema politseiametniku ebaõiglane luua selline tagatis juhtkonna liikmele sama eelnõu raames, millega teenistusaste, siis tema politseiametniku teenistusastet ei alandata, vaid see jääb plaanitakse ametnike koondamishüvitisi oluliselt kärpida, kuigi on üldteada, et samaks. Kas märkuse esitaja hinnangul on teiste politseiametnike suhtes ametniku koondamist on senises praktikas tihti kasutatud ametniku ja juhi õiglane, et madalamale ametikohale üleviidud politseiametnik saab sama tööd koostöö mittelaabumisel ametniku teenistusest vabastamise alusena. tegevast politseiametnikust oluliselt suuremat palka või tal on ametikohale kehtestatud teenistusastmest oluliselt kõrgem teenistusaste? Näiteks on PPA peadirektori asetäitja ametikoha teenistusastmed politseikolonelleitnant, politseikolonel ja politseikindralinspektor, mille teenistusastmetasu on vastavalt 112, 135 ja 161 eurot. Peadirektori asetäitjale makstakse astmepalka 15–16 palgaastme järgi, millele vastavad palgamäärad on 2065 ja 2265 eurot. Eelnõus ei peeta silmas politseiametniku ametipalka, vaid põhipalka, mis koosneb ametipalgast ja tasandustasust. Pealegi, miks peaks peadirektori ametikohalt vabastatud politseiametnikule maksma hüvitis, kui talle tagatakse sissetulek teise ametikoha palga näol? 7. Seoses teenistuslehe regulatsiooniga peame vajalikuks märkida, et PPA-s Selgitus. Püsitatud küsimus ei ole küll eriteenistuste ühtlustamise eelnõu peetakse lisaks teenistuslehele politseiametniku kohta toimikut, milles teema, kuid vaatamata sellele juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemist säilitatakse ka muid andmeid, näiteks distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtteid ning reguleerib isikuandmete kaitse seadus ja EUROOPA PARLAMENDI JA 84  seda ka juhul, mil distsiplinaarmenetluse tulemusel ei ole ametnikule karistust NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse määratud. Oleme seisukohal, et selline praktika ei ole õiguspärane ja võib kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning puudutatud ametnikku diskrediteerida veel aastaid hiljem, mistõttu palume direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Mõlemas õigusaktis on politseiametnike kohta asjakohatute andmete kogumine ja säilitamine keelata. sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtted, mh seaduslikkus, eesmärgikohasus, õigsus ja säilitamine. Seega ei ole täiendava keelu sätestamine PPVS-is põhjendatud ega vajalik. 8. Oleme seisukohal, et politseiametnike palgamäärad ja teenistusastme tasud Selgitus. Avalikus teenistuses on loobutud palgasüsteemi kujundamisest peavad ka edaspidi olema kehtestatud ministri määrusega ja avaldatud Riigi seaduse ja määruste tasandil ning puudub sisuline põhjendus, miks peavad teatajas. See muudab palgasüsteemi läbipaistvamaks nii organisatsiooni politseiametnike palgamäärad olema kehtestatud määrusega. Siseministri tasandil kui avalikkusele. Tuletame meelde, et politseiteenistus on jätkuvalt käskkiri on haldusakt, mille kehtivusele on seaduses sätestatud kindlad nõuded. üles ehitatud karjäärisüsteemina, mitte avatud teenistusena, mida peeti silmas Haldusmenetluse seaduse järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks avaliku teenistuse reformimisel. Seetõttu ei saa kuidagi nõustuda seletuskirjas tegemisest või kättetoimetamisest alates. esitatud selgitusega, mille kohaselt avaliku teenistuse palgasüsteem on detsentraliseeritud ning kuna ülejäänud avalikus teenistuses on loobutud Palgamäärade kehtestamine määruse asemel käskkirjas ei takista kuidagi palgasüsteemi kujundamisest seaduse ja määruste tasandil, ei ole vaja ka sarnast tööd tegevatele politseiametnikele sarnase palga maksmist. Ka on erisusi nendest vaja luua seaduse ja määruste tasandil. Üldises avalikus arusaamatu märkuses toodud seisukoht, et määruse asemel käskkirjas teenistuses loobuti vähepaindlikust palgasüsteemist põhjendusel, et erinevate kehtestatud palgamäärad tekitavad kuidagi suuremat ebaselgust. ülesannetega asutustes ei ole kuigi palju võrreldavaid ametikohti. Ka toona oli Mis puudutab märkust avaliku teenistuse palkade läbipaistmatuse ja avalikkuse see seisukoht vaieldav, kuid fakt on, et politseiteenistuses on võrreldavaid kontrolli kohta, siis vastavalt ATS-ile avalikustatakse ametniku põhipalk ja ametikohti piisavalt, mistõttu ei ole alust loobuda samade ülesannete täitjatele muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana sarnase palga maksmisest. Palgasüsteemi läbipaistmatus tekitab eelmise kalendriaasta kohta avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt organisatsioonis rahulolematust ja väljaspool organisatsiooni küsimusi. 1. mail. Avalikustatud andmetega on kõigil võimalik tutvuda. Juhime tähelepanu asjaolule, et avaliku teenistuse palkade osas puudub pärast avaliku teenistuse reformi korrektne informatsioon ja avalikkuse kontroll. Prognoositud poliitiline kontrollimine ja kriitika ei toimi ning erinevate riigiasutuste juhtide palgad on paisunud juba oluliselt suuremaks kui ministrite või isegi presidendi palk ja seda põhjendatakse üha suureneva vastutusega. Ajal, mil üldjuhul spetsialisti tasemel ametnikule (sh politseiametnikule) ei maksta riigi keskmist palka, on tegemist pigem üha suurema vastutustundetusega riigieelarve kasutamisel. 9. Eelnõu § 1 p 26 – ebaselgeks jääb siinkohal avaliku teenistuse seadusest Selgitus. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt muudetakse politseiametnike (edaspidi ATS) erisuse tegemine, ka seletuskirjast ei selgu palgajuhendi palgajuhendi kehtestamise volitusnormi. Muudatuse järgi lisatakse PPVS-i, et kehtestamise PPA juhile volitamise vajadus. siseminister võib politseiametnike palgajuhendi kehtestamise volitada ka teisele isikule. Eelnõu § 3 punkti 27 järgi muudetakse ATS-is ministeeriumi ja tema valitsemisala ametiasutuse palgajuhendi 85  kehtestamise volitusnormi. Kehtiva ATS-i järgi saab ministeeriumi ja valitsemisala asutuse palgajuhendi kehtestada ainult minister. Muudatuse järgi lisatakse ATS-i, et minister võib ministeeriumi või tema valitsemisala asutuse palgajuhendi kehtestamise volitada ka teisele isikule. Seega ei ole PPVS-is erisust palgajuhendi kehtestamisel, samasugune muudatus tehakse ka ATS-is. Mõlema muudatuse selgitustes (eelnõu § 1 punkt 26 ja § 3 punkt 27) selgitutes on põhjendatud, miks muudetakse ametiasutuse palgajuhendi kehtestamise volitusnormi. 10. Eelnõu § 1 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks PPVS § 74 põhjendusel, et Selgitus. Muudatusega ei kitsendata hüvitise suurust võrreldes kehtiva korraga. ametnikule varalise kahju hüvitamise regulatsioon lisatakse ATS-i. Paraku PPVS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistusülesannete näeb eelnõu § 3 p 21 ette ametnikule varalise kahju hüvitamise piiratumalt kui täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese kehtiv PPVS § 74 – Vabariigi Valitsusele antakse volitusnorm kehtestada varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord“ kohaselt on politseiametniku muuhulgas ka hüvitamise piirmäärad. See ei ole ametnike seisukohalt varalise kahju hüvitamise ülemmääraks 25-kordne politseiametniku madalaim vastuvõetav. Praktikas on korduvalt toimunud politseiametnike vara astmepalk. Seega on ka kehtivas õiguses kehtestatud hüvitise piirmäär, kuigi hävitamist seoses nende tööülesannetega – lõhutakse aknaid, sõidukeid, selle kehtestamine ei ole volitusnormi selgelt märgitud. rebitakse puruks riideid, on esinenud ka süütamisi. Riiki teeniv ametnik, kes oma tööülesannete täitmisel esindab avalikku võimu, ei tohi nende ülesannete täitmise tõttu jääda kannatanuks, vaid peaks varakahju saama hüvitatud kohe ja õiglaselt, ka juhtudel, mil süüdlast ei tabata. Kindlasti ei tohi ema või isa teenistusülesannete tõttu kannatada saada lapsed. Eelnõu § 3 p 21, st varalise kahju hüvitamise ATS-is sätestamise kohta on seletuskirjas selgitatud, et volitusnorm on kehtivates seadustes erinev – kahes seaduses (PPVS ja VangS) sarnaselt, ProkS-s puudub ja ühes seadus sisaldab volitust ka hüvitise piirmäära kehtestamiseks. Kahjuks puudub seletuskirjas selgitus, miks eelnõusse otsustati valida 6 neljast kehtivast regulatsioonist ametnikele kõige kahjulikum. Puuduvad ka arvud seniste riigi vastavate kulude kohta, mis tehtud valikut võiksid selgitada või õigustada. 11. Eelnõu § 1 p 29, mis puudutab ametnikule tema nõusolekuta summeeritud Arvestatud osaliselt ja selgitus. Eelnõu on muudetud ja täpsustatud, et tööaja kohaldamist PPVS § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel, on politseiametniku võib üle viia summeeritud tööajale ainult PPVS-i § 77 lõike 1 vastuvõetamatu. Ametnike õigusi oluliselt piiravate sätete vajalikkust peaks punktides 1, 2, 4 ja 6 sätestatud juhtudel. Need on juhtumid, kus on vaja tagada eelnõu seletuskirjas olema äärmiselt põhjalikult selgitatud, paraku ei selgu riigi julgeolek ja riigikaitse, ennetada loodusõnnetusi ja katastroofe või seletuskirjast üldse muudatuse vajalikkus, toodud ei ole ka mitte ühtegi kõrvaldada nende tagajärgi, hoida ära massilisi korratusi. Summeeritud tööajale konkreetset näidet, millisel juhul olnuks praktikas vajalik tavatööaeg muuta üleviimine tähendab seda, et politseiametnik täidab olukorra lahendamise ajal summeeritud tööajaks politseiametnikul, kes ka kehtiva seaduse kohaselt on teenistusülesandeid tavapärasest tööajast erineval ajal. Sellisteks sündmusteks kohustatud PPVS § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel tegema ületunnitööd, sh on näiteks massilised rahutused, näiteks 2007. aasta pronksiöö, või 86  puhkepäeval või riiklikul pühal, tehes sealjuures kuni 8 ületundi. Jääb loodusõnnetus, näiteks 2005. aasta torm Gudrun või 2010. aasta lumetorm arusaamatuks, miks ei ole kehtiv regulatsioon piisav ja on vaja muuta Monika. ametniku nõusolekuta tema tööajarežiimi. Ka proportsionaalsuse kaalumine on seletuskirjas esitatud pinnapealselt ja formaalselt, mitte sisuliselt. Lisaks – Muudatus ei tähenda, et politseiametnikul tekivad ilmtingimata ületunnid, kuid kuna § 77 lõikes 1 nimetatud olukorrad ei kesta üldjuhul pikaajaliselt ja muudatus tagab politsei tegevuse paindlikkuse ja tagab katkematult politsei summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkuseks on 4 kuud, jääb ebaselgeks ülesannete täitmise tavapärasest erinevas olukorras. Kui ületunnid tekivad, siis (selgitused ja/või näited puuduvad ka seletuskirjas), kuidas praktikas sama hüvitatakse need vastavalt tekkinud ületundidele. Eelnõu järgi arvestatakse kalendrikuu (või ühe nädala) jooksul rakendatakse nii summeeritud kui politseiametniku summeeritud tööajale üleviimisel õigusaktides sätestatud töö- tavatööaega, kuidas sellisel juhul toimub ületunnitöö arvestus ning kuidas ja puhkeaja normidega ning oluliste asjaoludega, mis võivad takistada tagatakse sellisel juhul kehtestatud töö- ja puhkeaja normide järgimine. Ka politseiametnikule summeeritud tööaja kohaldamist. Oluline asjaolu on ka see, peab juhtima tähelepanu asjaolule, et politsei on kriisiolukorras (mida PPVS § kui politseiametnikul ei ole last või abi vajavat vanemat kellegi hoolde jätta. 77 lõikes 1 nimetatud juhtumid suures osas on) siiski käsuorganisatsioon, Kõike eeltoodut on selgitatud ka eelnõu seletuskirjas, kuid märkuse esitaja on mistõttu ei ole praktikas politseiametnikul võimalik käsku eirata nt selle mingil põhjusel tähelepanuta jätnud. põhjendusel, et tal ei ole lapsehoidjat kuskilt võtta või tema eakas isa vajab abi – koheselt tekib konfliktsituatsioon, mille nõrgemaks osapooleks on alati Lisaks on eelnõu täiendatud sättega, mille järgi tehakse tavatööajaga alluv. Ka praegu esineb PPA-s töö- ja puhkeaja arvestuses puudujääke politseinikule summeeritud tööajale üleviimisel teatavaks summeeritud tööaja (eelkõige ületundide mittearvestamise tõttu), kuid enamasti politseiametnikud tingimused ning muudatusest teatakse ette mõistliku aja jooksul. ei soovi tööandajaga konflikte ja jätavad need suurema tähelepanuta. Pealegi on ületunde tihti raske tõendada. Kokkuvõtvalt on eelnõus esitatud Vt lisaks Sotsiaalministeeriumi märkuse 1 tagasisidet. regulatsioon puudulik, põhjendamata, ebaproportsionaalselt koormav ja ebamõistlik. 12. Eelnõu § 1 punktiga 30 antakse ministrile volitus lisapuhkuse andmise Selgitus. PPVS-i § 81 sätestab, et politseiametnikule võib anda põhjendatud tingimuste ja korra kehtestamiseks. Kes ütleb või otsustab kellel on stress? juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sätte sõnastuse Kui ole4ks variant, et juht otsustab kas ametnik vajab seda puhkust siis on järgi on tegemist kaalutlusotsusega. Kaalutlusõigus on haldusorganile jällegi oht, et üks juht annab ühtedel alustel ja nt. teine ei anna üldse. seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate Praegustel tingimustel saab politseiametnik lisapuhkusega arvestada varakult otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Lubava õigusnormi korral peab asutus ette. Ametiühing teeb ettepaneku sätestada seaduses võimalus leppida kaaluma, kas seadusega antud võimalust kaaluda või mitte. Kaalutlusveaks lisapuhkuse andmise tingimused kokku kollektiivlepingus. Kollektiivlepingu peetakse ka seda, kui asutus jätab kaalutlusõiguse teostamata. Konkreetse sõlmimisel saavad kaasa rääkida ametnikud, kes kõige paremini suudavad normi sõnastusest nähtub, et tegemist ei ole asutuse kohustuse, vaid õigusega praktikast tuua näiteid, mil lisapuhkus on vajalik või õigustatud. Ministri või anda lisapuhkusepäevi, mis aga ei tähenda, et lisapuhkusepäevi võib tema volitatud isiku lauale jõuab nendest näidetest ilmselt vaid väike osa. kaalutlusõigust teostamata kõigile politseiametnikele anda. Selleks, et ametiasutused ei rikuks seadustes sätestatud kohustust teostada eriteenistujale lisapuhkuse andmisel kaalutlusõigust, lisatakse seadustesse säte selle kohta, et eriteenistuja lisapuhkust antakse ministri või tema volitatud isiku kehtestatud korras. Samasugune regulatsioon lisatakse ka VangS-i, PäästeTS-i ja JAS-i. 87 13. Eelnõu § 1 punktiga 31 soovitakse politseiametniku õigust puhkusele Selgitus. PPVS-i § 77 lõikes 1 on nimetatud konkreetsed juhtumid, millal võib täiendavalt piirata, laiendades puhkuse katkestamise võimalusi. Jääb politseiametniku puhkuse katkestada. Samas on TLS-i § 69 lõike 5 järgi ebaselgeks, kuidas on võimalik katkestada ametniku puhkust näiteks tööandjal õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks. Keeruline on seda teha ka töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. inimese otsimiseks, kuna PPA-l puudub haldussuutlikkus puhkuse Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest katkestamise kohta haldusakti vormistamiseks ja allkirja vastu kätte tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud toimetamiseks nii kiiresti, kui inimese otsimise olukord nõuab. andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist Seadusemuudatust on lubamatu teha nö igaks juhuks, asendades konkreetse, katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul varasemalt punktide kaupa läbi arutatud loetelu ilma argumentatsioonita kogu ajal. ATS-i § 43 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ametnikule TLS-i §-des 54–71 § 77 lõikes 1 sisalduva nimekirjaga, mille viimane punkt on pealegi nö sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades ATS-is sätestatud erisusi. Seega on lahtine. Seletuskirjas on muudatuse põhjenduseks esitatud vaid võimalik PPVS-is sätestatud hoopis kitsamad puhkuse katkestamise võimalused, kui asutuse/riigi vajadus ja lohutuseks on selgitatud, et puhkuse katkestamist teistele ametnikele ja töötajatele. Arvestades, et ATS-i kohaldatakse ka juhtub praktikas harva. See ei ole õiguste täiendavaks piiramiseks piisav. politseiametnikele osas, mida ei reguleeri PPVS, ei ole vaja PPVS-i täiendada Palume seletuskirjas esitada arvulised faktid politseiametnike puhkuste sättega puhkuse katkestamisel kulude hüvitamise jms kohta. Seda kõike katkestamise kohta viimaste aastate lõikes, samuti faktid selle kohta, kas ja reguleerivad juba TLS ja ATS. millises ulatuses on PPA puhkuse katkestamise korral saanud varalise kahju hüvitamise nõudeid (nt lapsehoidja palkamiseks või ära jäänud puhkusereisi Võrreldes aastaid tagasi kehtestatud võimalusega katkestada politseiametniku kulude katteks) ning kas selliseid nõudeid on rahuldatud. Ühtlasi palume puhkus, on muutunud tööturg, demograafia, julgeolekuolukord jms, mistõttu lisada eelnõusse säte hüvitamise kohustuse kohta või täiendada seletuskirja on põhjendatud lisada PPVS-i võimalus katkestada politseiametniku puhkus ka põhjendustega, miks ei peaks riik puhkuse katkestamisest tekkinud kahjusid inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks, hüvitama. loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks ning edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada. Viimati nimetatud juhtumid on näiteks masside ohjamine, päästetööl osalemine jms. Politsei ei saa katkestada massiliste korratuste lõpetamist, kuid samas ei saa ka teenistuses olevad politseiametnikud täita teenistusülesandeid ilma puhkeajata. Sellistel juhtudel kutsutaksegi ülesandeid täitma politseiametnik, kes on puhkusel. Puhkuste katkestamise kohta ei ole võimalik seletuskirja arvandmeid märkida, kuna PPA-l ei ole eraldi arvestust puhkuste katkestamise kohta ametniku algatusel või tööandja algatusel. Puhkuse katkestamise tõttu ei ole politseiametnikud PPA-le nõudeid esitanud. 14. Eelnõu § 1 punktiga 32 soovitakse tunnistada kehtetuks PPVS § 97, st kaotada Selgitus. Nagu ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud, siis koondamisel on politseiametniku koondamisel makstava hüvitise erisused, mida avaliku ametnikule (sh politseiametnikule) ja töötajale ette nähtud 88  teenistuse reformimisel ei kaotatud, kuna peeti õigustatuks eelkõige politsei töötuskindlustushüvitis töötuskindlustuse seaduse alusel ning ümberõpe ja kui karjäärisüsteemile rajatud organisatsiooni jaoks. Politseinikuks õpitakse tööturuteenused Töötukassa kaudu. Töötuskindlustushüvitise suurus ühe aastaid (lisaks koolile veel mitu aastat seda tööd praktiseerides), enne kui töö kalendripäeva eest on 60% esimesest kuni 100. kalendripäevani ja 40% enam-vähem selgeks saab. Seetõttu on politseinikuamet ka tänapäeval 101. kalendripäevast kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni ühe valdavalt amet kogu eluks, kuigi paljude sotsiaalsete garantiide, sh eripensioni kalendripäeva töötasust. Olenevalt staažist on kindlustatul õigus saada kaotamine on ka sellesse põhimõttesse teatavaid mõrasid löönud. Politseitöö töötuskindlustushüvitist 180–360 kalendripäeva. on spetsiifiline, politseiametnike eriettevalmistus ja koolitused on suunatud üksnes politseilistele tegevustele, millele ei ole erasektoris piisavat Eelnõu järgi kaotatakse ka tegevteenistujate ja vanglaametnike koondamise konkurentsi. Seetõttu ei ole politseiametnik pärast teenistusest vabastamist hüvitiste regulatsioon, mis viiakse üldistele ATS-is sätestatud alustele. Tähele tööturul edukas, töötuks jäämine eeldab alati ümberõpet, mis on ajamahukas tuleks panna ka seda, et suuremaid koondamishüvitis ei ole ette nähtud näiteks ja ümberõppe järgselt on isik tööturul vähese kogemusega, mistõttu tema päästeteenistujatele, kelle töö ja nõuded on võrreldavad politseinikega, kuid sissetulek ümberõppe järel kannatab oluliselt. Seetõttu on suurem kellele ei ole suuremat koondamishüvitist ette nähtud. koondamishüvitis oluline – see aitab üleminekut leevendada ametniku ümberõppe ja tööotsingute ajal. Teeme ettepaneku hüvitise regulatsioon ATS-is on sätestatud konkreetsed olukorrad, millal on koondamine lubatud. muutmata jätta. Need on ametiasutus likvideerimine, põhjendatud juhul ametniku ametikoha Ka eelnõu seletuskirjas on selgelt toodud välja uute politseiametnike kaotamine ametiasutuse koosseisus või ametijuhendi muutmine ulatuses, milles väljaõpetamise tähelepanuväärne maksumus, st koormus riigieelarvele, mistõttu see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud või ametnik on tuleks politseiametnike koondamist igati vältida. Kahjuks kasutatakse praktikas nimetatud ametikohale, millele nimetatakse õigusvastaselt teenistusest koondamist ära ka nt alluva-juhi sobimatuse korral jm juhtudel, mil kellegi vabastamise tõttu teenistusse ennistatud ametnik. Muudatus ei soodusta kuidagi suvaotsuse alusel peetakse politseiametnikku ametis sobimatuks või koondamisel nn suvaotsuse tegemist. ebasoovitavaks. Koondamistasude olulisel vähendamisel võib säärane tendents hakata kontrollimatult kasvama. Suurte koondamistasude koormus PPA personalieelarvele peaks asutuse strateegilisi plaane ümberkorralduste tegemisel oluliselt mõjutama, aitama vältida kergekäelisi koondamisotsuseid ja leida lahendusi olemasoleva inimressursi ümberpaigutamiseks või leidlikuks kasutamiseks. Politseis üldise avaliku teenistusega samade etteteatamistähtaegade ja koondamishüvitiste kehtestamine on mõistlik alles siis, kui ka kõik muud teenistustingimused sarnaseks muutuvad (st loobutakse igasugustest täiendavatest nõuetest ja piirangutest) ja politseiteenistusest saab tavaline avalik teenistus. Kuni tegemist on avaliku teenistuse eriliigiga, millele on sätestatud (ja käsitletava eelnõuga soovitakse täiendavalt sätestada) terve hulk ametnike õiguste piiranguid, peavad seaduses säilima ka ametnike õiguste teatud erisused – hetkel on ühena vähestest karjäärisüsteemi elementidest säilinud tagatisena suurem hüvitis ametikoha kaotamisel koondamise läbi. 15. Eelnõu § 1 punktiga 33 nähakse ette politseiametniku teenistusest Selgitus. Kehtivate õigusaktide järgi tuleb kriminaalmenetluses kahtlustatav 89  vabastamine, kui teda kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises. või süüdistatav politseiametnik teenistusest vabastada. Muudatusega luuakse Paraku puudub eelnõus säte isiku õigeksmõistmise korral tema erisus teise astme kuriteos süüdistatava või kahtlustatava politseiametniku politseiametniku staatuse ennistamise kohta, muidugi juhul, kui isik seda teenistusest vabastamise osas. Esimese astme kuriteos kahtlustatava või soovib. Selline lahendus oleks õiglane ja ainuõige – kui kohus on isiku õigeks süüdistava politseiametniku teenistusest vabastamise põhimõtet ei muudeta. mõistnud, pole asutusel mingit õigust ega võimalust teisiti otsustada. Alusetut kahtlustust või süüdistust on niigi üliraske taluda ning sellega ei tohi inimese elu ära rikkuda ja võtta temalt põhiseaduslikku õigust vabaks elukutsevalikuks. 16. Eelmise punktiga seonduvalt, arvestades politseiametnike nappust ja iga uue Selgitus. Teenistusest saab isiku vabastada ainult õigusaktides sätestatud politseiametniku väljaõppe maksumust palume PPVS-s sätestada alustel, mistõttu on ebaõige eeldada, et praktikas toimub see ebaseaduslikult. ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral ametniku õiguse nõuda Märkuse esitaja on ise märkinud, et ebaseaduslikult vallandatud ametnikule teenistusse ennistamist. Tänane praktika võimaldab teha juhil ebaseadusliku jääb kohtuvaidluse võitmisel stress, viha ja pettumus riigis ja teadmine, et tema teenistusest vabastamise otsustuse (ka teadvalt ja ka ametnike suhtes, kellel on teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik. Kuidas ametikohale ennistamine kätte jõudmas pensionile jäämise iga), seejärel kurnata vabastatud ametnikku kõik eeltoodu ametniku jaoks olematuks teeb, jääb esitatud ettepanekust kohtuvaidlusega kolmes kohtuastmes ning maksta riigieelarvest kohtuotsusega arusaamatuks. täiendavalt väljamõistetud hüvitisi ja advokaaditasusid. Ebaseaduslikult vallandatud ametnikule jääb kohtuvaidluse võitmisel stress, viha ja pettumus ATS ega TLS ei sätesta tööandja kohustust võtta teenistusse või tööle tagasi riigis, mida ta on lojaalselt teeninud (tihti aastakümneid) ning teadmine, et õigusvastaselt teenistusest või töölt vabastatud ametnikku või töötajat. tema teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik. Lõpptulemusena asutuse juht Arvestades märkuses toodud põhjendustega ei oleks see ka otstarbekas ega ei vastuta ebaseadusliku tegevuse ega raha raiskamise eest ning ametnik on mõistlik. Arvestades kehtivat demograafilist olukorda ja elanikkonna jätkuvalt ilma armastatud tööst. Õigusriigis peaks kohtuotsusega kaasnema vananemist on oluline märkida, et töötajate puuduse probleem on ka näiteks tehtud halva hüvitamine ehk kahju kannatanud isiku soovil endise, st tervishoiu- ja haridusvaldkonnas, kus tööle ennistamise regulatsiooni ei ole ette ebaseaduslikule otsustusele eelneva olukorra taastamine. Ühegi ametniku nähtud. õiglustundega ei ole kooskõlas ATS § 105 sätestatud õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitust 3 kuu keskmise palga ulatuses. 17. Eelnõu § 3 punktiga 17 muudetakse ATS § 39 lõikes 6 sätestatud ületunnitöö Selgitus. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et muudatust on selgitatud eelkõige hüvitamise kord vastupidiseks, st kui ametnik ei esita taotlust, hüvitatakse ametniku tervise ja ohutuse kaitsega. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja vaba ajaga. Seletuskirja kohaselt viiakse ametnike ületunnitöö hüvitamise tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime regulatsioon samadele alustele töötajate ületunnitöö regulatsiooniga, kuid säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Ületunnitöö tegemine ei saa olla selgusetuks jääb sellise muudatuse vajadus. See võib olla isegi õigustatud tavapärane, nagu esitatud märkuses märgitakse, vaid ületunnitööd peaks üldise avaliku teenistuse puhul, kus ametnikud ehk tõesti soovivad saada raha ametnik siiski tegema ainult väga põhjendatud juhtudel. asemel täiendavat vaba aega, kuid politseis sellise regulatsiooni rakendumine tekitab ilmselt tohutult ebavajalikku bürokraatiat, sest valdav enamik politseiametnikke soovib ületundide esinemisel nende hüvitamist rahas. 90  Põhjuseid on mitmeid – lisaks madalale palgale tihti liigne töökoormus, mis ei võimalda vaba aja kasutamist, kuid ka politseiametnike nappus, mis ei võimaldagi vaba aja andmist. Seega, vältimaks bürokraatiat, peaksid politseiametnikud, kelle jaoks ületunnitöö on muutunud üsna tavapäraseks (koolialguse, jõulurahu, hetkel ka nn COVID lisapatrullid, õppustel osalemine, rahvusvaheliselt kaitstud isikute Eesti külastused jms), ilmselt esitama ühe taotluse, paludes edaspidi alati kõik ületunnid hüvitada rahas? See ilmselt ei saa olla seadusandja tahe. 18. Eelnõu § 3 punktiga 20 täiendatakse ATS § 49 lõiget 14 kahe alusega, mille Selgitus. ATS § 49 lõike 14 kohaselt ei kehti ATS §-s 49 sätestatud sotsiaalsed esinemisel ei kohaldata ametnikule hukkumise või töövõime kaotuse tagatised, kui ametnik sama paragrahvi lõikes 1, 2, 6–8 või 10 nimetatud juhul regulatsiooni. Õigusselguse huvides teeme punkti 5 lisamise asemel (hukkub teenistusülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe ettepaneku sõnastada p 1 järgmiselt “pani toime tema hukkumise, surma, või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise töövõime kaotusega põhjuslikus seoses oleva süüteo või distsiplinaarkorras tagajärjel, või tuvastatakse samade asjaolude tagajärjel ametniku osaline või puuduv karistatava teo”. Kehtivat regulatsiooni on võimalik tõlgendada meelevaldselt töövõime või ajutise töövõime kaotus): nii, et mistahes süüteo toimepanemise korral on võimalik jätta hüvitise - pani toime süüteo; maksmist sätestav regulatsioon kohaldamata, kuid nii see kindlasti olla ei tohi. - pani toime enesetapu või enesetapukatse; Näiteks juhul, kui kurjategija viskab ametniku majja granaadi, see plahvatab, - pani toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku tekitab ametnikule kehavigastused ja lisaks põleb ka maja maha, ei ole alust seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest; keelduda ametnikule loobuda hüvitise maksmisest põhjendusel, et ametnikul - oli enda põhjustatud joobeseisundis. puudus majas suitsuandur (mis on väärteona karistatav tegu). Samamoodi ei Seega on ATS-is sõnastusest selgelt aru saada, et hüvitis ei kehti, kui ametnik saa ametnikule ette heita helkuri puudumist, kui kurjategija talle pimeda ajal hukkub või saab viga endast tingitud põhjustel nagu näiteks süüteo valgustatud teel tahtlikult autoga otsa sõidab (st näeb teda suurepäraselt toimepanemine, joobes olemine jne. Uus ATS kehtib juba peaaegu kaheksa sõltumata helkuri puudumisest). Teise, punktis 6 esitatud aluse osas teeme aastat ja ATS-i § 49 lõike 14 tõlgendamine ei ole probleeme tekitanud, mistõttu ettepaneku seda oluliselt kitsendada, täpsustades sõnastust. Kuna seletuskirjas puudub vajadus sätte muutmiseks. ei ole selle muudatuse sisu avatud, puudub võimalus esitada konkreetne sõnastusettepanek, kuid oleme seisukohal, et väljend “tervisekahjustust Mis puudutab märkust tervisekahjustust ennetava tegevuse kohta, siis eelnõus ennetav tegevus” on liigselt laialivalguv, hõlmates kõikvõimalikud infopäevad ei ole selle all silmas peetud vaktsineerimist. Kuigi märkuse esitaja on leidnud, ja vabatahtlikud töötervishoiualased koolitused (nt tuberkuloosi vm haiguse et muudatuse sisu ei ole seletuskirjas avatud, on siiski aru saadud, et kohta). Kui tervisekahjustust ennetava tegevuse all on mõeldud „tervisekahjustust ennetava tegevuse“ all on silmas peetud näiteks vaktsineerimist, tulebki nii sõnastada, kuigi siinkohal peab märkima, et enesekaitsevahendite koolitusi jm selliseid koolitusi, mis aitavad ennetada vaktsineerimine on isiku vaba tahe ja seda ei saa talle kohustuslikuks muuta. teenistusülesannete täitmisel vigastuste tekkimist või isegi hukkumist. Samas – viirushaigus nagu gripp või COVID-19 ei ole tervisekahjustus, seega ei saa välistada, et eelnõu koostajad on silmas pidanud midagi muud. Kuna tegemist on olulise sotsiaalse garantiiga, vajab selle piiramine eelnõu seletuskirjas põhjalikku selgitamist. Sarnaselt eelneva ettepanekuga teeme 91  ettepaneku ka antud punktis sisalduvale hüvitise maksmisest keeldumise alusele lisada täiendus, et tegemist peab olema põhjusliku seosega ametniku surma või töövõime kaotuse ja nimetatud aluse esinemise vahel. Lisama peab ka, et sätet kohaldatakse vaid, kui ametniku keeldumine või mitteosalemine on põhjendamatu. See tähendab, et kui ametnikule on tööandja poolt suunatud nt enesekaitsevahendite kasutamise koolitus, kuid ta oli sellele päevale juba varasemalt planeerinud teised edasilükkamatud ülesanded (kohtuistung, vestluseks või ülekuulamiseks kutsutud inimesed), peaks asutus lugema koolituselt puudumise põhjendatuks ning võimaldama tal osaleda sarnasel koolitusel muul ajal. 19. Eelnõu § 3 punktiga 22 muudetakse ATS § 54 lõiget 5 ja pannakse vastutus Selgitus. Märkuse esitaja on muudatust ebaõigesti mõistnud. Muudatus ei ebaseadusliku korralduse täitmise eest juhi asemel ametnikule. Seletuskirjas ei tähenda, et vastutus ebaseadusliku korralduse täitmise eest pannake juhi asemel ole antud muudatusele antud õige sisu ning esitatud põhjenduse tõttu ei vajaks ametnikule, vaid annab ametnikule õiguskindluse korraldus täitmata jätta. kehtiv seadus muutmist, kuna see juba võimaldab korralduse täitmata jätta. Kehtiva ATS-i § 54 lõiked 5 ja 6 sätestavad, et kui ametnik teavitab Eesti Sisuliselt tähendab eelnõus esitatud muudatus, et ametnikule pannakse Vabariigi põhiseaduse või muude õigusaktidega vastuolus olevast korraldusest, kohustus jätta korraldus täitmata, kui selle täitmine tähendaks kuriteo või ei ole ta kohustatud korraldust täitma pärast korralduse saamist ega ka juhul, väärteo toimepanemist ning selle kohustuse täitmata jätmine on kui seda korratakse, kui see tähendaks kuriteo või väärteo toimepanemist. distsiplinaarsüütegu. Ametnik vastutab selle kohustuse täitmata jätmisel ka Muudetud sõnastuse järgi jätab ametnik ebaseadusliku korralduse täitmata. juhul, kui korralduse andnud juht on korraldust kirjalikult korranud. Siinkohal Korralduse täitmata jätmise põhimõte ei muutu, kuid muudetud sõnastus on peab juhtima tähelepanu asjaolule, et iga ametnik ei pruugi olla võimeline ametnikule selgem. Muudatus ei vähenda kuidagi ametniku arusaama teo kvalifitseerima oma tegevust karistusõiguslikus mõttes õigesti. Isegi juhul, kui keelatusest või sellest, kas tegemist võib olla süüteoga. Ka kehtiva seaduse ametnik teab teo keelatusest või kahtlustab teo keelatust, ei pruugi ta teada, et järgi keeldub ametnik ebaseadusliku korralduse täitmisest. tegemist on süüteoga. Oleme seisukohal, et punkti 5 muutmine eelnõus pakutud kujul ei ole põhjendatud ega asjakohane. Ametnik on oma kohustuse täitnud sellega, kui ta korralduse andnud juhti teavitab oma seisukohast teo keelatuse kohta ja sellega peab vastutus liikuma juhi kanda. 20. Eelnõu § 3 punktiga 33 täiendatakse ATS paragrahviga 901 “Teenistusest Selgitus. Märkusest ei selgu, kuidas paragrahvi pealkirja muutmine suurendab vabastamine ametniku algatusel”. Kuna ATS juba sisaldab paragrahvi õigusselgust. Eelnõu sõnastus on keeleliselt toimetatud ja kõigile arusaadav, pealkirjaga “Teenistusest vabastamine ametniku soovil”, tuleks lisatava sätte mistõttu ei ole vaja sõnastust muut. Ka ei ole vaja seadust täiendada sättega pealkirja õigusselguse huvides muuta. Pakume uue sätte pealkirjaks näiteks ametniku tahteavalduse väljendamise kohta. ATS-i 87 lõike 1 järgi “Teenistusest vabastamine ametniku nõudmisel”. Lisaks palume eelnõusse vabastatakse ametnik teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse lisada säte ametniku nõudeõiguse protseduurilise väljenduse kohta, st kuidas alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule. ATS-i ametnik oma nõudmist väljendama peab. käsiraamatus on selgitatud: „Kui töölepingu ülesütlemise avaldus võib olla ükskõik millises kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis ametniku teenistusest vabastamise taotlusele näeb ATS ette kirjaliku vormi nõude (§ 87 92  lg 1), kuid kui isik soovib, võib ta taotluse esitada ka elektrooniliselt. Taotlus peab olema suunatud ametisse nimetamise õigust omavale isikule ja ametnik peab selle esitama selliselt, et taotlus selle isikuni jõuaks. Mõistlik on määrata taotluse esitamise kord teenistuskorralduslikes aktides. 21. Eelnõu § 3 punktiga 25 plaanitakse ATS § 61 lõikest 1 välja viide § 38 lõikele Arvestatud ja selgitus. Eelnõust on välja jäetud ametnike valveajatasu 3. Seletuskirja kohaselt jäetakse ametniku palgakomponentide hulgast välja muudatused. valveajatasu põhjendusel, et ametnikule makstakse palka töötamise eest, kuid valveajal ametnik tööd ei tee, välja arvatud juhul, kui ta asub valveajal teenistusülesandeid täitma. Muid lisatasusid, mis arvatakse ametniku palgakomponentide hulka, makstakse ametnikule teenistusülesannete täitmise eest. Seletuskirja kohaselt on valveajal oleval ametnikul on õigus vabalt valida, millega ta tegeleb, kuid sellel on mõned piirangud. See käsitlus ei ole kahjuks õige – tegemist on olulise piiranguga, sest ametnik ei saa lahkuda teenistusülesannete täitmise piirkonnast, st ta ei saa sõita külastama teises maakonnas asuvaid sugulasi või tuttavaid, ilmselgelt ei ole tal lubatud alkoholi tarvitamine, ta peab olema kättesaadav, st ei tohi minna piirkonda, kus on puudulik mobiililevi (isegi tänapäeval leidub selliseid kohti!), ta ei saa alustada ühtegi sellist tööd, mille katkestamine pole võimalik jne. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on olulise piiranguga. Lisaks märgitakse seletuskirjas, et muudatus tagab ka ametiasutuse ametniku ja töötaja võrdse kohtlemise, sest töötaja töötasu hulka ei loeta valveajatasu. Samas on töölepingu pooled vabad määratlemaks töötasu komponente, lubades töötasuna arvestada ka valveaja tasu. Pealegi töölepinguseadus sätestab töötasu osana tasu, mida tihti ei maksta otseselt töötaja töö eest - majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu (TLS § 5 lg 1). Seetõttu jääb arusaamatuks väide ametniku ja töötaja võrdse kohtlemise kohta – reaalsuses ei saa ju võrrelda võrreldamatut. Muudatuse mõju on seletuskirjas hinnatud mittoluliseks, märkides, et muudatus ei vähenda ametnikule valveajatasu maksmist, aga mõjutab ametniku keskmist palka. Muudatuse mõju on hinnatud ebaoluliseks, kuid positiivseks tagades ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike, arvestades juhtumeid, mida muudatus puudutab. Kuna esitatud ei ole mingeid arvandmdeid ametnike kohta, kellele valveaega kohaldatakse, ei saa seletuskirjas mõjuhinnanguga nõustuda. Keskmine palk mõjutab nt koondamishüvitise, haigushüvitise ja puhkusetasu suurust, hüvitist ametniku 93 hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral, samuti ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral. Mõjude hindamiseks palume esitada arvandmed ametnike kohta, keda antud muudatus puudutab, st kellele on viimatsel aastatel kohaldatud valveaega. 94