Sotsiaalministeerium 24.05.2021 nr 5-3/21/1904
Rahandusministeerium
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseministri määruste
muutmine seoses meditsiiniseadmete tagamine" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: 20210430_Prillid_EN.docx
20210430_Prillid_SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
K aitseministri määruse „ Kaitseministri määruste muutmine seoses meditsiiniseadmete tagamisega “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseministri määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3 , § 31 lõike 7 ja § 193 lõike 4 alusel . E elnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi tervishoiuvaldkonna juht Mari-Ann Lõõnik (
[email protected] ) . Eelnõule on teinud normitehnilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigus osakonna nõunik Kati Lõbu (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (
[email protected] ). Eelnõuga muudetakse kaitseministri 26 . veebruar i 2013. a määrus t nr 9 „ Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine “ ja k aitsemini stri 15. märtsi 2013. a määrust nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katm ise tingimused, ulatus ja kord“ . Eelnõus sätestatud muudatused käsitlevad arstlikes komisjonides nägemisteravuse kontrolli tegemist ja kaitseväelastele nägemisteravust korrigeerivate abivahendite ta gamist . Võrreldes kehtiva korraga muudetakse kaitseväelastele läätsede , prillide ja kaitseprillide jaoks vajalike prilliklaaside tagamise tingimusi ning riigi poolt hüvita tava maksumuse ulatust . Arstliku komisjoni läbimisel nähakse ette k aitseväekohustuslaste le ja kaitseväekohustu st võtta soovivatele isikutele nägemisteravuse kontrolli tegemine . Eelnõu on seotud 26. mail 2021. a jõustuva meditsiiniseadme seaduse § 3 kehtetuks tunnistamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kah est paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse kaitseministri 26 . veebruar i 2013. a määrus t nr 9 „ Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine “ . Määruse § 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 ja § 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, milles sätestatakse Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseväe arstliku komisjoni läbimisel nägemisteravuse kontrolli tegemine. Ka praegu tehakse kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse tuvastamiseks nägemisteravuse kontroll – Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni läbimisel teeb seda optometrist ja Kaitseväe arstliku komisjoni läbimisel silmaarst – , kuid määruses ei ole seda eraldi ette nähtud. Muudatusega sätestatakse, et tegemist on arstliku komisjoni läbimisel ette nähtud kohustusliku terviseuuringuga. Paragrahvi ga 2 muudetakse k aitsemini stri 15. märtsi 2013. a määrust nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ . Punktis 1 sätestatud muudatus on seotud meditsiiniseadme seaduse § 3 kehtetuks tunnistamisega . A lates 26. maist 2021. a kohaldatakse meditsiiniseadme definitsiooni puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175), mistõttu ei ole kehtivas määruses sätestatud viide enam asjakohane. Punktiga 2 muudetakse kaitseväelasele nägemisteravust korrigeerivate abivahendite tagamise tingimusi. M uudetava m ääruse § 5 lõike 3 k ehtiva sõnastuse kohaselt tagatakse kaitseväelasele nägemisteravust korrigeerivad läätsed või prillid struktuuriüksuse arsti otsuse alusel , kui teenistuse ajal on kindlaks tehtud nägemisteravuse vähenemine või prillid on purunenud teenistusülesannete täitmisel. Sarnaselt 1. märtsi l 2021. a jõustunud Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõikes 6 kehtes tatud muudatus ega sätestatakse eelnõus , et kaitseväelasele tagatakse nägemisteravust korrigeerivad läätsed või prillid teenistusülesannete täitmiseks vajaliku abivahendina ning sealjuures ei ole o luline, kas nägemishäire on tekkinud teenistuse ajal (töötamisest tingituna) või muudel põhjustel. Peale kuvariga töötamise võib kaitseväelas te puhul nägemisteravus e korrigeeri mine olla vajalik näiteks relvade käsitsemiseks, masinate ja seadmete kasutamiseks ning muude sarnaste teenistusülesannete täitmiseks , mistõttu tagatakse vajaduse korral lisaks tavaprillidele ka kaitseprillide jaoks vajalikud prilliklaasid. Endiselt tagatakse kaitseväelastele uued prillid juhul, kui prillid on purunenud teenistusülesannete täitmisel. Kehtiv määrus võimaldab prillide asemel tagada ka läätse si d, kuid eelnõu s sätestatakse, et seda tehakse vaid juhul , kui läätse d on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks , näiteks teenistusülesannete eripära või ettenähtud varustuse kasutamise tõttu . Kui kehtiva sõnastuse kohaselt tagatakse kaitseväelasele vajalikud abivahendid struktuuriüksuse arsti otsusega, siis eelnõu kohaselt peab töötervishoiuarst , silmaa rst või optometrist olema tuvasta n ud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite vajadus e ( prillide retsept ) ja struktuuriüksuse arsti lisa kooskõlastust ei ole vaja. Sätte s ei ole määratud enam prillide või läätsede tagamise ulatust , kuna vajaduse korral võib nägemisteravuse korrigeerimiseks vajalikud abivahendid hankida ka Kaitsevägi. Piirmäär ad kehtestatakse määruse § 5 lõikes 4 2 (vt ka punktis 5 sätestatud muudatus) ning neid rakendatakse juhul , kui vajalikud läätsed, prillid või prilliklaasid soetab kaitseväelane ise ja Kaitsevägi hüvitab nende maksumuse kindlaksmääratu d ulatuses. Punktis 3 toodud muudatusega jäetakse määruse § 5 lõikest 4 välja piirmäär, mille alusel tagatakse tagavaraprillid õ huväe õhusõiduki meeskonnaliikmele ja rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud kaitseväelasele. Sarnaselt punktis 2 esitatud muudatusega võib nimetatud juhtudel vajalikud tagavaraprillid hankida Kaitsevägi ja selleks ei ole vaja piirmäära kehtesta da . K ui tagavaraprillid soetab kaitseväelane ise, rakendatakse nende maksumuse hüvitamisel määruse nr 14 § 5 lõikes 4 2 kehtesta t ud piirmäära (vt ka punktis 5 sätestatud muudatus). Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 14 § 5 lõige 4 1 , mi lles käsitle takse kaitseprillide jaoks vajalike prilliklaaside tagamist. Punktis 2 sätestatud muudatus e kohaselt käsitletakse määruse § 5 lõikes 3 ka kaitseprillide jaoks vajalike prilliklaasid e taga mist , mistõttu eraldi sätet ei ole vaja kehtestada. Punktiga 5 täiendatakse määrust § 5 lõikega 4 2 , milles kehtestatakse kaitseväelastele läätsede, prillide (sh tagavaraprillide) ja kaitseprillide jaoks vajalike prilliklaaside tagamise ulatus. Piirmäärad kehtestatakse juhuks, kui kaitseväelane soetab nägemisteravuse korrigeerimiseks vajaliku abivahendi ise ja Kaitsevägi hüvitab selle maksumuse kindlaksmääratud ulatuses. Kehtiva määruse § 5 lõigetes 3 ja 4 sätestatud piirmäärad on seni olnud aluseks ka Kaitseväe hangitavate prillide ja prilliklaaside tagamisel , kuid kehtivate piirmäära de (läätsede ja prillide puhul 96 eurot ja kaitseprillide ja o ks vajalike prilliklaaside puhul 48 eurot) ulatuses ei ole sageli enam võimalik vajalikku abivahendit soetada . Seetõttu ei ole Kaitsevägi ajateenijatele kaitseprillide jaoks vajalikke prilliklaase seni taga n ud . Kui tegevväelaste puhul saab Kaitsevägi kui tööandja hüvitada vaid osa prillide maksumusest, siis ajateenijate puhul peab teenistusülesannete täitmiseks vajalik u abivahend i täies ulatuses tagama rii k ja isikult ei saa nõuda sellega seotud kulude osalist katmist. Kaitseväe ettepanekul kehtestatakse uuteks piirmääradeks nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamisel läätsede ja prillide (sh tagavaraprillide) puhul 120 eurot ja kaitseprillide jaoks vajalike prilliklaaside puhul 80 eurot. Piirmäärasid rakendatakse igakord selt olenevalt selle st , kuidas nägemisteravust korrigeeriva abivahendi tagamise järele vajadus tekib. Punktiga 6 tehakse muudatus mää ruse § 8 lõikes 7, mi lles käsitle takse tervishoiuteenuse, meditsiiniseadme või ravimi maksumuse hüvitamise taotlemist kaitseväelase poolt . Eelnõu kohaselt ei pea kaitseväelane selleks vajalikku avaldust ja kulu tõendavat dokumenti esitama enam struktuuriüksuse arstile, vaid asutusele, mille eelarvest kulu hüvita takse . Kulu hüvita takse asutuses kehtestatud korra kohaselt , millest lähtutakse ka kaitseväelase esitatud avalduse menetlemisel. Kui määruse kohaselt on kulu hüvitamise tingimusena nõutav struktuuriüksuse arsti eelnev otsus tervishoiuteenuse, meditsiiniseadme või ravimi tagamise kohta, siis annab struktuuriüksuse arst selle kohta kinnituse, kooskõlastades kulu hüvitamis e otsuse tegemise. Prillide tagamisel piisab e elnõu kohaselt sellest, et nägemisteravust korrigeeriva abivahendi kasutamise vajaduse on tuvastanud töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist, mistõttu ei ole struktuuriüksuse arsti lisa kooskõlastust kõnealuse kulu hüvitamiseks vaja ette näha. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse kohaldamisega. Määrus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175). 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel on Kaitseväel võimalik kaitseväelastele nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid vajaduse korral paremini tagada. Igal aastal asub teenistusse keskmiselt 3500 ajateenijat, kellest kuni 20 protsenti vajab nägemise korrigeerimist , ning tegevväelaste seas on selliseid isikuid kuni 25 protsenti . Kaitseväelaste puhul on nägemisteravus t vaja korrigeeri da mitmesuguste teenistusülesannete täitmiseks, kusjuures kaitsevarustuse kasutamise tõttu ei ole alati võimalik kasutada lääts i või tavaprill e , samuti võivad tavaprillid teenistusülesannete täitmisel kergesti puruneda. Kaitsevägi peab kaitseväelaste jaoks tagama teenistusülesannete täitmiseks vajalikud abivahendid, kuid ke htivas määruses sätestatud piirmäärad e ulatuses ei ole sageli võimalik vajalikke prille või kaitseprillide jaoks vajalikke prilliklaase hankida. Eelnõus muudetakse nägemisteravust korrigeerivate abivahendite tagamise tingimusi ning nende tagamise ulatus t reguleeritakse juhul, kui kaitseväelane soetab vajaliku abivahendi ise ja taotleb selle maksumuse hüvitamist piirmäära ulatuses . See muudatus võimaldab nägemisteravust korrigeerivate abivahendite tagamist korraldada vajadusel hanke korras , nii nagu kaitseväelastele tagatakse ka muu teenistusülesannete täitmiseks vajalik varustus . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasne vad lisa kulud seoses kaitseväelastele nägemisteravuse korrigeerimiseks vajalike abivahendite tagamisel uute piirmäärade kehtestamise ja arstlikus komisjonis tehtava nägemisteravuse kontrolli käigus prillide määramisega . Kaitseväe hinnangul ulatub kaitseväelastele nägemisteravuse korrigeerimiseks vajalike abivahendite tagamise ga seotud lisa kulu kuni 81 000 euroni aastas (sh ajateenijatele kaitseprillide jaoks vajalike prilliklaaside tagamisel piirmäära kaotamisega seotud kulu kuni 56 000 eurot aastas ja kaitseväelase soetatud prillide hüvitamisel piirmäära suurendamisega seotud kulu kuni 25 000 eurot aastas) ning see kaetakse Kaitseväe eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumi le ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseressursside Ametile , Kaitseväe le ja Kaitseliidule .
EELNÕU 10 .0 5 .2021 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri määruste muutmin e seoses meditsiiniseadmete tagamisega Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3 , § 31 lõike 7 ja § 193 lõike 4 alusel. § 1. Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruses nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) nägemisteravuse kontroll .“ ; 2) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses : „4 ) nägemisteravuse kontroll.“ . § 2 . Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruses nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määruses käsitletakse tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 tähenduses, ravimeid ravimiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning meditsiiniseadmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ , (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1 – 175) artikli 2 tähenduses.“; 2) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaitseväelasele tagatakse nägemisteravust korrigeerivad läätsed või prillid ja vajaduse korral kaitseprillide jaoks vajalikud prilliklaasid , kui : 1) töötervishoiuarst , silmaarst või optometrist on tuvasta n ud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite vajadus e ; 2) prillid on purunenud teenistusülesannete täitmisel ; 3) läätsed on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks . “; 3 ) paragrahvi 5 lõikes t 4 jäetakse välja tekstiosa „maksumusega kuni 96 eurot“ ; 4) paragrahvi 5 lõige 4 1 tunnistatakse kehtetuks ; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 2 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul tagatakse kaitseväelase soetatud nägemisteravust korrigeeriva d läätsed või prillid igakordselt kuni 120 euro ulatuses ning kaitseprillide jaoks vajalik ud prilliklaasid kuni 80 euro ulatuses.“ ; 6) paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse sõnad „struktuuriüksuse arstile“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutusele“ . (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister (allkirjastatud digitaalselt ) Kristjan Prikk Kantsler