Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0114 - Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.02.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/370ad53b-174b-4294-bd54-2b1e5dceabb8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/370ad53b-174b-4294-bd54-2b1e5dceabb8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 3.02.2025 nr 8-1/25/589 Ministeeriumid Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: kutseõppeasutused, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliit, Tartu linn, Tallinna Haridusamet, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Marit Kuusk 735 0274 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 03.02.2025 MÄÄRUS Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 1 lõike 10 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus kehtestab kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides. (2) Määrust ei kohaldata sisekaitselise rakenduskõrgkooli tasulise kutseõppe tasemeõppe aluste ega tasu piirmäärade osas. § 2. Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärade alused (1) Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärade kehtestamisel lähtutakse õppeteenuse pakkumisega seotud kuludest. (2) Õppeteenuse pakkumisega seotud kulu on: 1) õpetajate tööjõukulu ja õpetaja ametikohtadega kaasnev majandamiskulu; 2) õppekasvatusala töötajate täienduskoolituse kulu; 3) õppevahendite kulu; 4) praktilise õppe ruumikulu; 5) õpilase arengu toetamisega seotud kulu; 6) õpilaspileti väljaandmisega seotud kulu; 7) kooli haldus- ja juhtimiskulu. (3) Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärade arvestuses ei võeta aluseks praktika riietuse, isiklike töövahendite, kutseeksami sooritamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata õppevahendite kulu, mille eest tasub õpilane ise. § 3. Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärad (1) Kutseõppe tasemeõppe õppekulude hüvitamise tasu kõigil kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel ja õppevaldkondades, välja arvatud humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, on vahemikus 35-80 eurot Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (edaspidi arvestuspunkt) kohta.  2 (2) Kutseõppe tasemeõppe õppekulude hüvitamise tasu piirmäärad humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika ja esituskunstide õppekavarühmas on 200-215 eurot arvestuspunkti kohta. § 4. Koolituskoha tasu suurus (1) Koolituskoha tasu suuruse õppekava kohta ja tasumise korra kehtestab kooli nõukogu hiljemalt vastuvõtu alguseks, arvestades õppekava mahtu ja käesoleva määruse §-s 3 toodud tasu vahemikku arvestuspunkti kohta. (2) Õppekaval, mille lõpetamise eeldus on kutseeksami sooritamine, lisab kool koolituskoha tasu suurusele valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kutseõppe tasemeõppe õpilase kutseeksami kulu ülemmäära arvesse võttes kutseeksami läbiviimisega seotud kulu või teavitab õpilast hiljemalt õppesse vastuvõtmisel selle eraldiseisvast tasumise kohustusest. (3) Õppeaasta jooksul ei ole lubatud alanud õppetööga õppekaval koolituskoha tasu muuta. Kahe õppeaasta vahel ei ole lubatud alanud õppetööga õppekaval tasu tõsta rohkem kui 10%. Koolituskoha tasu tõstmisel ei tohi koolituskoha ühe arvestuspunkti hind ületada §-s 3 kehtestatud tasu ülemmäära. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. Kristen Michal peaminister Kristina Kallas haridus- ja teadusminister Keit Kasemets riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“ (edaspidi määrus) kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 471 lõike 10 alusel. Käesoleva määruse väljatöötamise on tinginud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) vastu võtmine, millega kehtestatakse tasulise kutsehariduse alused. Tasulise õppimise alused ehk tingimused, kes ja mis ulatuses hariduse omandamise eest peab maksma, jõustuvad 1. septembril 2025. Seega alates 1. septembrist 2025. a ja hiljem alustavate täiskasvanud õppijate vastuvõtu alguseks peab olema selge, millist õppemaksu tuleb maksta isikul, kes seaduse kohaselt tasuta koolituskohale ei kvalifitseeru. Tasumäärade Vabariigi Valitsuse määruse tasandil kehtestamise näeb ette Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõige 2 punkt 3, mis kehtestab, et Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub avalike õppe- ja kasvatusasutuste õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine ning kutseõppeasutuse seaduse 1. septembril 2025. a jõustuva redaktsiooni § 47 1 lõige 10. Eelnõu kohase määrusega kehtestatakse avalike haridusasutuste (munitsipaal- ja riigi kutseõppeasutused) poolt pakutava tasulise õppeteenuse tasu piimäärad, millest lähtuvalt kehtestab kool igale õppekavale õppemaksu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige ([email protected], tel 735 1850) kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk ([email protected], tel 735 0274), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna eelarve peaekspert Tiina Kõllamaa ([email protected], tel 735 0163) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili Lehtmets ([email protected], tel 735 0289). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 5 paragrahvist. Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse piirmäärad on kujundatud kulupõhise mudeli alusel selliselt, et õppeteenuse eest makstav tasu katab konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud õppega seotud kulud. Määruse paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamiseala. Oluline on, et avalikud õppeasutused, mida peetakse üleval avaliku raha eest toimetaksid läbipaistvalt, mistõttu tuleb lähtuda koolidel õppemaksu küsimisel ühetaolistest põhimõtetest. Selleks, et avalike õppeasutuste poolt õppemaksu suuruse määramine oleks kõigile läbipaistev, kehtestatakse käesoleva määrusega alused, millest lähtuvalt isiku jaoks kutseõppes makstav õppetasu kujuneb. Kuivõrd erinevates kutseõppeasutustes on võimalik sarnast õpet või sama kvalifikatsiooni pakkuda erineva kulu ehk tasu eest, kehtestataksegi käesoleva määrusega õppemaksu aluseks oleva arvestuspunkti tasu vahemikud. Käesolevat määrust ei kohaldata sisekaitselise rakenduskõrgkooli tasulise kutseõppe tasemeõppe aluste ega tasu piirmäärade osas. KutÕS § 47 lõike 14 kohaselt kehtestab sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe finantseerimise alused, tingimused ja korra sisekaitse valdkonda juhtiv minister. Paragrahv 2 kehtestatakse õppeteenuse pakkumisega seotud kulu ehk nii otsene kui ka kaudne kulu, mis sisaldab kõiki õppe korraldamise ja pakkumisega seotud kulusid alates õpetajate palkadest kuni õppematerjalide ja kooliruumide ülalpidamise kuludeni. Paragrahvi 2 lõikes 2 loetletakse, millistest kuludest tasemeõppe tasu piirmäärade arvestamisel lähtutakse. Kulude määratlemisel on aluseks võetud haridus- ja teadusministri 16.09.2019 määrusega nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord” kehtestatud tegevustoetuse baasrahastamise komponendid ning neile rakendatavad koefitsiendid. Samuti arvestatakse õppeteenuse pakkumisega seotud kuludena kutseõppeasutuse seadusega ette nähtud teisi kulukomponente, milleks õpilasel õppes olles õigus on. Seega sisaldab õppeteenus ka konkreetset õppija staatust tuvastava ja kooli väljastava õpilaspileti kulu kui ka tugiteenustega seotud arvestuslikku kulu. Seega loetakse määrusega õppeteenuse pakkumisega seotud kuluks: 1) õpetajate tööjõukulu õpetaja ja õpetaja ametikohtadega kaasnevat majandamiskulu; 2) õppekasvatusala töötajate ehk õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulu; 3) õppevahendite kulu (mis sisaldab mh kulu nii füüsilisele- kui digitaalsele õppevarale); 4) praktilise õppe ruumikulu; 5) õpilase arengu toetamisega seotud kulu; 6) õpilaspileti väljaandmisega seotud kulu; 7) kooli haldus- ja juhtimiskulu (sh ka kulu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale). Kirjeldatud paragrahvi lõike 3 kohaselt ei ole piirmäärade leidmisel võetud arvesse kulu praktika riietusele, isiklikele töövahenditele, kutseeksami sooritamisele ja õppevahenditele, mille eest tasub õpilane ise. Paragrahv 3 lõige 1 kehtestab, et tasu piirmäärad on kõigil kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel ja õppevaldkondades vahemikus 35-80 eurot ühe Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) kohta, välja arvatud humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika ja esituskunst ide õppekavarühmas. Lõike 2 kohaselt on humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika ja esituskunstide õppekavarühma tasu 200-215 eurot arvestuspunkti kohta. Muusika ja esituskunstide õppekavarühma osas on kehtestatud kõrgem vahemik eelkõige seetõttu, et seal toimub õppe pakkumisel tunduvalt rohkem individuaalset õppija juhendamist. See teeb otsese kulu õpetaja töötasule kõrgemaks kui õppe puhul, mida saab anda rühmades. Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on EKAP õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Õppevaldkonnad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ lisaga. Eelnõu koostamisel on arvestusliku keskmise EKAP maksumuse leidmiseks aluseks võetud kulupõhine mudel ehk otsesed ja kaudsed kulud õppeteenuse pakkumisel. Otsesed kulud on kulud, mis on otseselt seotud õppeteenuse osutamisega (eelkõige õpetajate tööjõukulu). Kaudsed kulud on aga kulud, mis on seotud õppeteenuse tagamisega (nt kooli haldus- ja juhtimiskulu, st tugipersonal ja üldjuhtimine, majandamiskulu jne). Kulude analüüsis on arvesse võetud ka kutseõppe finantseerimise põhimõtteid ning leitud ühe EKAP-i maksumus järgmise metoodika alusel. Arvestuse aluseks võeti 2024. a kutseõppeasutuste eelarve baasrahastamise komponendid, neile rakendatud koefitsiendid ja riigieelarvest rahastatavad kutseõppe koolituskohad. Nimetatud näitajate alusel arvestati välja õppekavarühmade lõikes iga kooli ühe koolituskoha keskmine kulu aastas, mis jagati 60-ga (s.o ühe koolituskoha aastane EKAP-te maht). Kooli arvestuslikeks haldamiskuludeks lisati tasumäärade arvestusse 20% teiste komponentide kogumahust. Käesoleva määrusega kehtestatavad tasumäärade vahemikud on eeltoodud arvestusmetoodika alusel leitud koolide tegelikud miinimumid ja maksimumid, millele on lisatud ka arvestuslik komponent, et oleks võimalik katta lähiaastate elukalliduse tõus ja muu õppija õigustega seotud kulu, mis sisaldub õppeteenuse pakkumises (nt kulu õpilaspileti väljastamisele, toe pakkumiseks). Arvesse võtmata õppekorralduslikke erisusi vajavatele õpilastele õppe pakkumisega seotud tugiteenuste koefitsiente on avalike kutseõppeasutuste õppesuuna või valdkonna EKAP hind arvestuslikult 2024 andmete alusel: 1 EKAP-i tasumäärade vahemik (sh haldamiskulu, mida lisatud 20%) Õppevaldkond Õppesuund Õppekavarühm ÕKR lõikes Koondatud Madalai Kõrgei Madalai Kõrgei m m m m 1. Koolipõhine õpe: Üldõppekavad Isikuareng Isikuareng 53.00 54.00 53.00 54.00 Audiovisuaalsed tehnikad ja 67.00 70.00 meedia tootmine 67.00 70.00 Humanitaaria ja Kunstid kunstid Käsitöö 70.00 70.00 Muusika ja 202.00 204.00 202.00 204.00 esituskunstid Majandusarvestus 38.00 40.00 ja maksundus Rahandus, pangandus ja 38.00 38.00 kindlustus Juhtimine ja 38.00 40.00 Ärindus, haldus ja haldus Ärindus ja haldus Turundus ja 38.00 40.00 õigus 38.00 38.00 reklaam Sekretäri- ja 38.00 40.00 kontoritöö Hulgi- ja 38.00 40.00 jaekaubandus Tööoskused 38.00 38.00 Loodusteadused, Looduskeskkond matemaatika ja Keskkond 52.00 52.00 ja elusloodus statistika Andmebaaside ja võrgu disain ning 49.00 50.00 49.00 52.00 Informatsiooni- ja Informatsiooni- ja haldus kommunikatsiooni kommunikatsiooni Tarkvara ja tehnoloogiad tehnoloogiad rakenduste 50.00 52.00 arendus ning analüüs Keemiatehnoloog 52.00 53.00 ia ja -protsessid Elektrienergia ja 50.00 70.00 energeetika Elektroonika ja 52.00 53.00 Tehnikaalad automaatika Mehaanika ja 50.00 52.00 metallitöö Mootorliikurid, laevandus ja 50.00 68.00 lennundustehnika Toiduainete 52.00 53.00 töötlemine Tehnika, tootmine Materjalide 50.00 70.00 ja ehitus töötlemine (klaas, 52.00 53.00 paber, plast ja puit) Tootmine ja töötlemine Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine 52.00 54.00 ning naha töötlemine Kaevandamine ja 53.00 53.00 rikastamine Arhitektuur ja 53.00 53.00 Arhitektuur ja linnaplaneerimine ehitus Ehitus ja 50.00 53.00 tsiviilrajatised Põllundus ja 62.00 62.00 loomakasvatus Põllundus ja Põllumajandus loomakasvatus 77.00 77.00 Põllumajandus, (masinaõpe) metsandus, Aiandus 62.00 65.00 62.00 77.00 kalandus ja Metsandus 62.00 62.00 veterinaaria Metsandus Metsandus 77.00 77.00 (masinaõpe) Kalandus Kalandus 62.00 62.00 Veterinaaria Veterinaaria 62.00 62.00 Tervis ja heaolu Tervis Hambaravi 49.00 49.00 49.00 49.00  Meditsiinidiagnos tika- ja 49.00 49.00 ravitehnoloogia Teraapia ja 49.00 49.00 taastusravi Lastehoid ja 49.00 49.00 teenused noortele Heaolu Sotsiaaltöö ja 49.00 49.00 nõustamine Koduteenindus 50.00 52.00 Juuksuritöö ja 50.00 52.00 iluteenindus Isikuteenindus Majutamine ja 49.00 50.00 toitlustamine Reisimine, turism Teenindus ja vaba aja 50.00 52.00 48.00 67.00 veetmine Transporditeenus 48.00 66.00 ed Transporditeenuse Transporditeenus d ed 67.00 67.00 (transpordivahend ite juhtimine) Nagu eelpool ka öeldud, lisati leitud hindadele arvestuslik komponent, et oleks võimalik katta nii lähiaastate elukalliduse tõus kui ka muu õppija õigustega seotud kulu, mis olemuselt sisaldub õppeteenuse pakkumises (nt kulu õpilaspileti väljastamisele, toe pakkumiseks). Kui õppima tuleb nt kõnepuudega õpilane, siis tema õppetasu on sama tasu nagu ilma viipetõlgi vajaduseta õppijal. Toevajaduse komponent sisaldub arvestusliku komponendi hulgas, kuivõrd ei ole võimalik tegelikku kuluvajadust kindlal õppekaval ette näha ja see sõltub alati õppijatest, mitte õppe sisust või korraldusest. Määrusega kehtestatakse EKAP maksumuse vahemik, kuivõrd eri koolides võib maksta õpe erinevalt ning see annab ka võimaluse õppeasutustel otsustada erisuste üle nt õppekavati. Sõltuvalt koolituskohtade arvust võib õpetamisega seotud kulu ka varieeruda (mida enam õppijaid, seda väiksemad kulud). Vahemiku kehtestamisega jäetakse pandlikkus õpet pakkuda erinevates koolides ja võimalus ka lähiaastatel määrust muutmata õppemaksu vajadusel (nt elukalliduse tõus) tõsta. Kui õppe pakkumine EKAP kohta on aga koolis kallim kui määrusega kehtestatud ülemmäär, siis sellist õpet kool avama ei peakski ja ilmselt ei oleks ka vajalik. Miinimumtaseme kehtestamine annab aga samuti selged piirid, et õppe doteerimine ei hakkaks toimuma riigieelarvest eraldatud raha arvelt, sooviga luua sihtrühma jaoks piisavalt madala hinnaga koolituskohad. Paragrahvis 4 kehtestatakse kooli tegevused tasulise õppe pakkumiseks. Lõikes 1 nähakse ette, et avatava õppekava õppemaksu suuruse ühe koolituskoha kohta kehtestab kooli nõukogu hiljemalt vastuvõtu alguseks. Kool arvestab õppemaksu suuruse määramisel ja kehtestamisel õppekava mahtu ja käesoleva määruse §-s 3 toodud tasu lubatavat vahemikku arvestuspunkti kohta. Näiteks, kui kool soovib pakkuda 4. taseme kutseõpet mahuga 60 EKAPit tehnika, tootmise ja ehitus õppevaldkonnas, tuleb koolil leida kehtestatud EKAP tasuvahemikku ja oma kooli õppeteenuse kulu silmas pidades õppekava hind. Kui koolil on võimalik õpet pakkuda nt 50 eurot 1 EKAP kohta, teeb see aastase õppe õppemaksuks õppija kohta 50x60= 3000 eurot. Samuti on kooli nõukogu ülesanne kehtestada reeglid, tasu maksmise korra kohta, ka need peavad olema teada enne vastuvõtutegevuste algust. Nii jäetakse koolile vabadus kehtestada, millist tasumise korda, on see nt igakuine või kord poolaastas makse tegemine, koolis eelistatakse. Vastavas korras saab kool ette näha ka üldised tingimused õppeteenuslepingu sõlmimiseks aga ka põhimõtted, kuidas menetletakse võlgnevusi. Paragrahvi 4 lõige 2 näeb ette, et kool võib õppetasu hulka arvata ka kutseeksami tasu. Kui seda siiski õppemaksu hulgas ei käsitleta, tuleb selgelt seda välja tuua vastuvõtu korraldamisel. Oluline on et õppijal ei oleks ebaõiget ettekujutust, et õppemaks sisaldab ka kutseeksami sooritamist. Lõikes 3 kehtestatakse põhimõte, et õppeaastate vahel ei saa juba vastu võetud õpilase õppemaks tõusta rohkem kui 10 %. Piiratud ei ole aga kooli õigus järgmisel aastal sama õppekava vastuvõtul kehtestada uus tasu suurus. Reegliks on aga igal juhul see, et kooli kehtestatud koolituskoha ühe EKAP-i hind ei tohi ületada käesolevas määruses kehtestatud tasu ülemmäära. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Tasulise kutseõppe rakendamise mõjud on õppijate, töömaailma ja õppeasutuste vaates analüüsitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu seletuskirjas. Täiendavalt täpsustame, et määrus toob kaasa olulise mõju avalikele kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele, kes pakuvad kutseõpet (välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkool, kes pakub kutseõpe), kel tuleb ümber kujundada vastuvõtu põhimõtted ja sellega seotud administratiivsed tegevused. Samuti tuleb koostada õppeteenustasu arvestamise põhimõtted ehk välja töötada protsessid hinnavahemike määramiseks, lepingute koostamiseks ja sõlmimiseks, arveldamiseks ning ka vajadusel võlglaste haldamiseks. Samuti tuleb koolil senisest põhjalikumalt läbi mõelda nii kutseõppe sisu kui ka korraldus (nt võib olla vajadus hakata tasemeõppe asemel pakkuma enam täiendkoolitust, mis võib omakorda tuua kaasa vajaduse ka uute õppekavade loomiseks). Lisaks õppeasutustele mõjutab käesolev määrus võimalikke tulevasi õppijaid, kellele tasu võtmise alused kohalduvad (korduvõppijad, paralleelselt mitmes haridusliigis õppijad, korduvkatkestajad). Eelkõige mõjutab see õppijate sihtrühma vaates kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga õppijaid, kelle jaoks võib väheneda õppe kättesaadavus. Samas tuleb rõhutada, et tasu alused lähtuvad eeskätt õppijast, ning esimene haridustee pärast õppimiskohustuse (sh keskhariduse lõppu) on igale õppijale eestikeelsel õppekaval tasuta (nii kutsehariduses kui ka kõrghariduses). Enam mõjutab see tõmbekeskustest kaugemal elavaid ja töötavaid õppijaid, sest sissetulekud on seal madalamad, kuid õppeteenusele on kehtestatud nn lubatav hinnavahemik, mis ei arvesta otseselt piirkonna eripärasid. Samas tuleb tõdeda, et vahemike kehtestamisel õppevaldkonna põhiselt loobuti ja otsustati kehtestada piirmäärad üle valdkondade (va muusika ja esitluskunstide õppekavarühm), mis tagab siiski päris suure otsustusvabaduse koolidele. Siiski ei tohi koolid unustada, et õppemaks peab katma koolituskoha kohta õppeteenuse pakkumise tegelikud kulud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on esimesel aastal tarvilik senisest suurem koolide toetamine vastuvõtutegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Tuge tuleb pakkuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonnal. Lisaks on vajadus täiendada kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide, poolt vastuvõtuprotsessi läbiviimiseks kasutatava elektroonilise keskkonna „SAIS“ arendustööd, mis lihtsustaksid koolide kontrollimiskohustust ning annaksid isikutele, kes õppesse kandideerivad ka koheselt teada, kas neil on võimalus õppida riigi või oma raha eest. Vastav arendus on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest rahastatav ja täiendavaid vahendeid selle tarbeks vaja ei ole. Arenduse valmides on kavandatud pakkuda ka tehnilist nõustamist ja tuge koolidele. 2025. aasta sügisesteks vastuvõttudeks kavandatakse kirjeldatud arenduse valmimist aprilliks. Määruse rakendamine ei too kaasa otsest tulu, kuivõrd isikud maksavad kinni oma õppe, mis kulub koolil selle õppe pakkumiseks. Kaudselt seisneb riigi kasu selles, et vabaneb enam kohti, sh ka riigieelarvelist ressurssi, põhikooli järgsetele noortele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks kutseõppeasutustele, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tartu linnale, Tallinna Haridusametile ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule. Triin Laasi-Õige kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja