MÄÄRUS
04.02.2025 nr 5
Suuremahuliste investeeringute toetus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse suuremahuliste investeeringute toetuse andmise, kasutamise ning
tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord.
(2) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu (edaspidi e-toetuse keskkond), kui käesolevast
määrusest ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette
nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.
§ 2. Riigiabi
(1) Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine
grupierandi määrus), artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(2) Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud
juhtudel.
§ 3. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses:
1) alginvesteering on vara soetamine või rentimine seoses uue ettevõtja või ettevõtte asutamisega,
olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, toodangu mitmekesistamisega
toodetega, mida ei ole veel ettevõtjas toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi
täieliku ümberkorraldamisega;
2) ettevõte on majandusüksus, mis toimib ettevõtja olemasolevast majandusüksusest iseseisvalt
2
ning millel on eraldiseisev tootmisprotsess;
3) immateriaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses, mida
ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat;
4) materiaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses, mida
ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat;
5) projektiplaan on ettevõtja tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle
täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus;
6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud
kriteeriumitele.
§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist Eestis ning
seeläbi ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.
(2) Toetuse andmise tulemusel loob iga toetuse saaja Eestis vähemalt 30 töökohta, mille keskmine
brutokuupalk on võrdne või suurem justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule
dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“
(edaspidi EMTAK) kahekohalise koodi täpsusega esitatud tegevusala, millel või mille alla
liigitatud tegevusalal projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnenud kvartali kohta
Statistikaameti avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga. Keskmise brutokuupalga arvutamisel
lähtutakse toetuse saaja valitud 30 töökoha keskmisest brutokuupalgast.
§ 5. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja
toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse lõikes 2 või 3 sätestatud investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt
100 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4 sätestatud eesmärki ja tulemust.
(2) Kui taotleja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud
kriteeriumitele (edaspidi VKE), antakse toetust alginvesteeringuks.
(3) Kui taotleja on suurettevõtja, antakse toetust investeeringuks üldise grupierandi määruse artikli
2 punkti 51 tähenduses.
(4) Kinnisasi, millele investeering tehakse, peab olema taotleja omandis või taotleja on sõlminud
selle kasutamiseks rendilepingu või tema kasuks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus või
taotleja on sõlminud notariaalselt tõestatud eellepingu kinnisasja omandamiseks, piiratud
asjaõiguse seadmiseks või eellepingu rentimiseks. Kui kinnisasi, millele investeering tehti, ei ole
taotleja omandis, peab kinnisasja kasutamiseks sõlmitud rendileping või piiratud asjaõigus olema
seatud kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks ja vähemalt viieks aastaks nimetatud perioodi
lõppemisest.
3
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus ning selle peab olema tasunud toetuse
saaja. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 4 sätestatud tulemuse
saavutamiseks.
(2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise
algdokumentide alusel pangaülekandega tasutud kulusid.
(3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata käibemaksu, trahve, viiviseid ja muid rahalisi karistusi ning
kohtu- ja õigusabikulusid, amortisatsiooni ega kulu, mille katteks on toetust makstud teistest
riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest.
(4) Abikõlblikud on järgmised turutingimustel § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuse kulud:
1) materiaalse vara omandamise kulu;
2) ehitise ehitamise ja rekonstrueerimise kulu;
3) materiaalse vara rentimise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 6 sätestatud
tingimustel;
4) materiaalse vara seadistamise, transpordi ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu, kui see
sisaldub vara soetusmaksumuses;
5) immateriaalse vara omandamise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud
tingimustel.
(5) Suurettevõtjast toetuse saaja puhul peab omandatav või renditav vara olema uus. Vara loetakse
uueks, kui seda ei ole varem majandustegevuses kasutatud.
(6) Ostetud vara omandiõigus peab toetuse saajale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi
jooksul. Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui
abikõlblikkuse periood, kui lepingu kohaselt läheb vara omandiõigus toetuse saajale üle pärast
kõigi liisingumaksete tasumist.
(7) Kui toetatava tegevuse raames toodetakse uut toodet, peavad abikõlblikud kulud ületama
vähemalt 200 protsendi ulatuses uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust tööde algusele
eelnenud majandusaasta seisuga.
(8) Uus toode on toode, mida taotleja ei ole varem tootnud või mida suurettevõtjast taotleja toodab
tegevusalal, mis ei ole tema põhitegevusalaga sama ega sarnane tegevusala üldise grupierandi
määruse artikli 2 punkti 50 tähenduses.
§ 8. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 10 protsenti. Toetuse maksimaalne osakaal on 15 protsenti
juhul, kui loodavate töökohtade keskmine brutokuupalk ületab 1,5 korda § 4 lõikes 2 sätestatud
keskmisest brutokuupalgast ja investeeringu asukoht asub väljaspool Harjumaad. Töötajatena
käsitletakse toetuse andmise tulemusel loodud töökohtadel töötavaid isikuid.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest, kui taotleja tegevuskoht asub Harjumaal,
on kümme protsenti.
4
(4) Projekti omafinantseeringuga kaetakse projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei
finantseerita.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäeval.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud.
(4) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse
esitamist.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise
korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.
(6) Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis ei
võimalda projekti jätkamist.
(7) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse
teinud.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Sama äriühing, samuti temaga samasse
kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel toetust saada ühe korra.
(2) EIS teavitab oma veebilehel toetuste eelarvest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest,
lõpetamisest ja peatamisest ning sellest, kas taotlemine on jooksev või voorupõhine,
kooskõlastades selle enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Voorupõhise taotlemise korral teavitab EIS taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast
vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Jooksva taotlemise korral teavitab EIS
taotluste vastuvõtmise alustamisest vähemalt 20 kalendripäeva ette.
(4) Jooksva taotlemise korral lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel,
kui taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub menetluses olevates taotlustes,
mille suhtes ei ole veel otsust tehtud, märgitud toetuste summaga.
§ 11. Eelnõustamine
(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima EIS-i läbiviidud eelnõustamise, mille tulemusena
antakse taotleja projektiplaanile eelhinnang.
5
(2) EIS annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui peab selles kirjeldatu põhjal §-s 4
sätestatud eesmärki ja tulemust saavutatavaks. Eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse hindamisel siduv.
(3) Projektiplaan koostatakse EIS-i veebilehel avaldatud vormil ja see peab sisaldama järgmist:
1) projekti eesmärk ja vastavalt EMTAK-i klassifikatsioonile märgitud projekti tegevusala;
2) projekti tegevuste kirjeldus, elluviimise asukoht ja ajakava;
3) projekti oodatav tulemus koos finantsprognoosiga, lähtudes §-st 4;
4) projekti eelarve maht ja rahastamise allikad;
5) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist.
(4) Eelnõustamine viiakse läbi 15 tööpäeva jooksul projektiplaani esitamisest EIS-ile. Eelhinnang
kehtib kuus kuud.
§ 12. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejas ega temaga ühte kontserni
kuuluvas äriühingus ei tohi olla riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, mis ületab 49
protsenti.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja maksu- ja maksevõlg riigile koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle
tasumine peab olema ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;
2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise hetkeks on nõuetekohaselt täidetud
maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja äriregistrile majandusaasta
aruannete esitamise kohustus;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,
sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;
5) taotlejale ega temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule ei tohi olla määruse alusel toetust
antud;
6) taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust;
7) taotleja on riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi
vahenditest saadud toetuse, mille ta on pidanud tagasi maksma, nõuetekohaselt tagasi maksnud
või talle määratud toetusest loobunud;
8) taotleja ei ole toetatavale tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal ajal punktis 7 sätestatud
vahenditest.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) taotleja nimi, registrikood, EMTAK-i tegevusala kood ja teave, kas taotleja on VKE või
suurettevõtja;
2) projekti nimetus, eesmärk ja kirjeldus, algus- ja lõppkuupäev, abikõlblike kulude loetelu,
projekti eelarve kogusumma ja toetuse summa, projekti tegevuste elluviimise asukoht;
3) projektiplaan, millele antud positiivne eelhinnang on kehtiv;
4) taotleja viimase majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, ja kontserni
viimase majandusaasta konsolideeritud aruanne, kui taotleja kuulub kontserni;
5) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali
seisuga;
6) projekti eelarve kalkulatsioon EIS-i vormil;
7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
6
8) kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ning
ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud toetusest on
alginvesteering tehtud;
9) kinnitus, et taotleja vastab §-s 12 sätestatud nõuetele;
10) dokumendid, mis tõendavad § 6 lõikes 4 sätestatud nõude täitmist;
11) teave selle kohta, kas taotleja on taotlenud või saanud riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse,
Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest toetust projektile või projekti tegevusele.
(2) Ümberpaigutamine on ettevõtja tegevuse või selle osa üleviimine üldise grupierandi määruse
artikli 2 punkti 61a tähenduses.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru
sulgumisest arvates ja jooksva taotlemise korral taotluse esitamisest arvates.
(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra,
millest teavitatakse taotlejat.
(3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse puudusi,
teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme
tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui:
1) taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
2) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei
ole võimalik kõrvaldada.
§ 15. Taotluse hindamine ja hindamiskriteeriumid
(1) Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse hindamisjuhendi kohaselt, mille EIS koostab lõikes 4
sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtudes ja kooskõlastab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ning esitab arvamuse avaldamiseks Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile. EIS-il on õigus moodustada taotluste hindamiseks komisjon ning
kaasata sõltumatuid eksperte. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(2) Hindamiskomisjoni koosseis ja hindamisjuhend avaldatakse EIS-i veebilehel hiljemalt
taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
(3) Taotlust hinnatakse lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumite alusel hindega null kuni neli
ning punktis 5 sätestatud kriteeriumi puhul hindega null või neli. Null on mitterahuldav ja neli
suurepärane. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.
(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju §-s 4 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate
töökohtade keskmist brutokuupalka – 40 protsenti koondhindest;
2) taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada – 20 protsenti koondhindest;
3) projekti mõju Eesti majandusele – 20 protsenti koondhindest;
4) projekti ettevalmistuse tase – kümme protsenti koondhindest;
5) projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad – kümme protsenti
koondhindest.
7
(5) Voorupõhise taotlemise puhul seab EIS taotlused hindamistulemuse alusel paremusjärjestusse.
Voorupõhise taotlemise puhul seab EIS taotlused hindamistulemuse alusel paremusjärjestusse
vastavalt hindamisjuhendis sätestatule.
§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ega esine
lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alust.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimetus;
2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest;
3) projekti abikõlblikkuse periood;
4) projekti elluviimise tingimused;
5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
6) toetuse maksmise tingimused.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:
1) taotluse koondhinne on alla 2,50;
2) taotlus on saanud vähemalt ühe § 15 lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumi eest hindeks
vähem kui 2,00;
3) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist;
4) taotletav toetuse summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole
võimalik osaliselt rahuldada;
5) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele.
(4) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või nimetatud otsuse muutmise otsus edastatakse
taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse
seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.
§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole põhjendatud;
2) taotletav toetuse summa ületab rahastamise eelarve vaba jääki.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui §-s 4 sätestatud tulemus ja projekti eesmärk on osalise
rahuldamise korral saavutatav ja taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga vähendada taotletud toetuse
summat. Kui taotleja ei ole ettepanekuga nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui taotleja peab tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse
seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei teki toetuse saajal õigust saada toetust enne
kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise korral lisatakse sellekohane
teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
8
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja digiallkirjastatud
taotluse alusel.
(2) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste
asjakohasust ja vajalikkust ning hindab vajaduse korral muudatuse mõju hindamiskriteeriumite
alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.
(3) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei
aita kaasa projekti eesmärgi ja §-s 4 sätestatud tulemuse saavutamisele.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest
arvates.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa §-s 4 sätestatud
tulemuse ja projekti eesmärgi saavutamisele ning muudatus on põhjendatud.
(6) EIS võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetust taotledes või projekti ellu viies on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kõrvaltingimust;
4) taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse
kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
(7) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistamise korral tagasi maksta.
4. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande perioodid määratakse taotluse
rahuldamise otsuses. Aruandlusperiood on kuus kuud.
(2) Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste
edenemise kohta vastaval aruandeperioodil ning ülevaadet tulemuste saavutamise kohta.
(3) Lõpparuanne peab sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ja hinnangut
abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta.
(4) EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul
aruande esitamisest arvates.
(5) EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte.
(6) Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist projekti
elluviimise järgse aruande, mille eesmärk on hinnata projekti ja meetme mõju.
9
§ 20. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud
tingimustele, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle tasunud täielikult või
omafinantseeringu ulatuses.
(2) Toetuse saaja esitab EIS-ile maksetaotluse mitte sagedamini kui kord kvartalis.
(3) Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu tasunud omafinantseeringu ulatuses, esitab ta EIS-ile
kogu kulu maksmist tõendava dokumendi kümne kalendripäeva jooksul vastava kulu eest toetuse
saamisest arvates. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib EIS peatada järgmise
maksetaotluse menetlemise ning nõuda toetuse tagastamist.
(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ning lõpparuande kinnitamist.
(5) EIS menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva.
(6) EIS võib kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures kohapeal.
(7) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemise käigus ilmneb puudus, mida
on võimalik kõrvaldada, määrab EIS puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb
maksetaotluse menetlemise aeg.
(8) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud kuludokument ei vasta raamatupidamise seaduses algdokumendile esitatud nõuetele;
2) toetatavat tegevust ei viidud ellu projekti abikõlblikkuse perioodil;
3) kulu aluseks olev tegevus ei ole toetatav või kulu abikõlblik;
4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;
5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
5. peatükk
Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja
tagasimaksmine
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse andmisega seotud õigusaktides
sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste kohta.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) viima projekti tegevused korrektselt ellu, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust
vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
3) looma ühe aasta jooksul pärast projekti lõppemist vähemalt 30 uut töökohta, mis vastavad § 4
lõikes 2 sätestatud nõuetele, ja säilitama neid töökohti vähemalt kolme aasta jooksul projekti
lõppemisest;
4) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud;
5) säilitama toetuse eest soetatud vara vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest;
10
6) esitama EIS-ile nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates, kui EIS ei ole
määranud teistsugust tähtaega;
7) teavitama EIS-i kirjalikult, kui toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigusega osanik või
aktsionär või juhtorgani liige muutub, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;
8) võimaldama toetuse kasutamise üle kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti
elluviimisega seotud kinnistule ja ruumidesse;
9) osutama auditi ja kontrolli tegemiseks igakülgset abi määratud tähtajaks;
10) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt
kümme aastat alates viimase toetuse makse tegemisest;
12) viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest,
mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning
projekti tegevuste elluviimisega jätkamist;
13) pidama kinni projekti eelarvest;
14) tagama projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustiku nõuete täitmise;
15) näitama toetust kasutades EIS-i veebilehel avaldatud viisil, et tegemist on toetusega.
§ 22. EIS-i õigused ja kohustused
(1) EIS-il on õigus:
1) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -
dokumentide esitamist;
2) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse
saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente
ja muid materjale;
3) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub määruses
sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses
sätestatust;
5) peatada toetuse maksed tagasinõutud summa lõpliku tagasimakseni;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et
toetuse eesmärgipärane kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.
(2) EIS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale e-toetuse
keskkonnas või oma veebilehel kättesaadavaks;
2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust
saava projekti nime, toetuse summa, projekti maksumuse ja taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva;
3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti
2 kohaselt avaldatav teave;
4) kontrollima projekti elluviimist ja toetuse kasutamist;
5) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet määruse
rakendamise käigust ning osalema projektide elluviimise lõppedes mõjuanalüüsi tegemises;
6) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud
takistustest;
7) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest maksest.
§ 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel
juhtudel:
11
1) toetust on makstud abikõlbmatu kulu hüvitamiseks;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud kohustuse või nõude;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või
kuulutatud välja pankrot;
4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse
kehtima hakkamise päevast arvates.
(3) Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamakstava toetusega.
(4) EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada.
(5) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise
vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel enda
majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.
(6) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne tööpäeva
jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega
pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(7) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse
päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib EIS kooskõlastatult Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
(9) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada toetuse
tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(10) Toetuse tagasinõudmise ja ajatamise taotluse rahuldamise ning kehtetuks tunnistamise otsus
edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse
seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.
(11) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates.
(12) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud
alustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
03.02.2025
Majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Majandus- ja tööstusministri määrus „Suuremahuliste investeeringute toetus“ (edaspidi eelnõu)
kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Eelnõu eesmärk on kehtestada suuremahuliste investeeringute toetuse andmise ja kasutamise
tingimused ning kord, et soodustada investeeringute tegemist Eestis ning seeläbi suurendada
ettevõtjate konkurentsivõimet ja lisandväärtust. Seega aitab toetus otseselt saavutada „Teadus-
ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ peamist
eesmärki jõuda 2035. aastaks 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest tootlikkusest. Toetuse abil
luuakse vähemalt 30 uut töökohta, kus makstakse sektori (toetuse saaja põhitegevusala)
keskmist või kõrgemat palka. Toetatakse üle 100 miljoni euroseid investeeringuid. ning toetuse
osakaal abikõlblikest kuludest on 10% ja toetuse suurus kuni 20 miljonit eurot. Kui projekti
tegevuse elluviimise koht on väljaspool Harjumaad ja loodava 30 töökoha palgatase on
vähemalt pooleteisekordne tegevusala keskmine, on toetuse osakaal kuni 15% abikõlblikest
kuludest.
Toetuse eelarve kogumaht on 160 miljonit eurot, mida rahastatakse riigieelarvest.
Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse toetusega eelnõu alusel panustatakse
Sihttase aastal Viimane teadaolev
TAIE mõõdik
2035 tase ja aasta
1. Eesti tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest 110% 77,5% (2023)
2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,7 mld eurot (2023)
3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 62,3% (2022)
59%
kohta EL-27 keskmisest
Allikas: TAIE
Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise ja kasutamise
tingimused, toetuse saaja ja toetusmeetme rakendaja, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
(edaspidi EIS) õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmise kord.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKM-i ettevõtluse ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo
Sempelson (e-post:
[email protected], telefon: 625 6350). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:
[email protected], telefon: 639 7652). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud
Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist.
Peatükid jagunevad järgmiselt.
1. Üldsätted
1
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
5. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi liik, toetuse andmise eesmärk,
oodatavad tulemused ja määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist ning
määratakse kindlaks asutuse ülesanded.
Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse toetuse taotlemise,
kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimusi ja korda. Toetuse taotlemise ja
kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse
andmise sihtpiirkond on Eesti.
Eelnõu § 2 määrab, et toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 1587, 26.06.2014, lk 1–78,
edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14 tähenduses. Toetust ei anta üldise grupierandi
määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. Eeltoodud sätete kohaselt ei anta
toetust siis, kui taotleja suhtes on tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mille ta on jätnud
tähtajaks täitmata. Samuti ei anta toetust raskustes olevale ettevõtjale ja taotlejale, kellele
Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud
abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks.
Eelnõu § 3 määratleb määruses kasutatavad terminid.
Eelnõu § 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja oodatava tulemuse. Toetuse eesmärk on
soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ja seeläbi majanduse konkurentsivõime
kasvu ning kasvatada ettevõtjate lisandväärtust ning võimet oma tooteid ja teenuseid
eksportida. Toetuse abil peab iga toetuse saaja looma vähemalt 30 uut töökohta. Loodavatest
töökohtadest vähemalt 30 peavad olema EMTAKi kahekohalise koodiga klassifitseeritud
tegevusala või selle alla liigitatud tegevusala, millel projekti ellu viiakse, keskmise või sellest
kõrgema brutokuupalgaga. Kuna toetuse saaja võib toetuse kaasabi luua rohkem kui 30
töökohta, valib ta ise töökohad, mille palgataset hinnatakse. Investeering tuleb teha Eestisse.
Palgataseme kontrollimisel lähtutakse Statistikaameti avaldatud kvartaalsetest andmetest.
Toetuse saaja peab maksma kas keskmist või sellest kõrgemat brutokuupalka (juhul, kui toetuse
kogusumma on 15% projekti abikõlblikest kuludest). Lähtutakse taotluse esitamisele eelnenud
kvartali andmetest.
Eelnõu § 5 sätestab, et toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja toetuse kasutamist
kontrollib ning toetuse tagasinõudeid teeb EIS. EIS-il on pikaajaline kogemus ettevõtjate
toetamisel.
2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ja
osakaal abikõlblikest kuludest ning projekti abikõlblikkuse periood.
2
Eelnõu § 6 järgi toetatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) puhul
alginvesteeringu ning suurettevõtjate puhul uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu
tegemist. Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktides 50 ja 51 toodud mõistetele
on uut majandustegevust soodustavaks alginvesteeringuks kas uue ettevõtte loomine või
ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama, mis ettevõtte
varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala. Sama või sarnane tegevusala on EMTAK
neljakohalise arvkoodi klassi kuuluv tegevusala. Toetatava tegevuse abikõlblikud kulud peavad
olema vähemalt 100 miljonit eurot, et vastata suuremahulise investeeringu kriteeriumile.
Kinnisasi, kuhu investeering tehakse (paigaldatakse seadmed, ehitatakse ehitis või rajatis vms)
peab olema taotluse esitamisel taotleja omandis või taotleja kasuks on seatud piiratud asjaõigus
või taotleja kasutab seda rendilepingu alusel. Võib olla sõlmitud ka eelleping (vajadusel
notariaalselt tõestatud) kinnisasja omandamiseks, piiratud asjaõiguse seadmiseks või
rentimiseks.
Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikud kulud. Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud,
dokumentaalselt tõendatav ja tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblikud on
materiaalse vara omandamise või rentimise kulu, samuti ehitise ehitamise ja rekonstrueerimise
kulu ning immateriaalse vara omandamise kulu. Kulud peavad olema tehtud turutingimustel.
Soetatud vara peab olema üldjuhul uus, st varem majandustegevuses kasutamata. See nõue ei
kehti juhul, kui taotleja on VKE või vara soetatakse ettevõtjalt, mis on tegevuse lõpetanud või
oleks tegevuse lõpetanud. Suurettevõtjatele kehtib nõue, et vara peab olema uus. Euroopa
Komisjoni tõlgenduse kohaselt on vara, nt ehitis või seade uus, kui see on küll olemas, kuid ei
ole veel majandustegevuses kasutusel olnud. Samamoodi on olemasoleva ehitise renoveerimine
suurettevõtjate puhul välistatud, kuna sellega ei teki uut vara. VKE-d saavad nii olemasolevat
ehitist osta kui ka olemasolevat ehitist renoveerida, sest neile ei kehti nõuet, et omandatav vara
peab olema uus. Käibemaksu toetusest ei hüvitata.
Määruses sätestatakse kulude topeltrahastamise keeld, st kulu ei hüvitata, kui selle katteks on
toetust makstud teistest avaliku sektori vahenditest.
Toetuse saaja peab projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul saama vara omanikuks.
Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse
periood, kuid lepingus peab olema tingimus omandiõiguse ülemineku kohta taotlejale pärast
kõigi liisingumaksete tasumist.
Abikõlblikud kulud peavad ületama vähemalt 200 protsendi ulatuses uuesti kasutatava vara
tööde algusele eelnenud majandusaastal registreeritud arvestuslikku väärtust, kui toetust
antakse uue toote tootmiseks tehtavateks investeeringuteks.
Eelnõu § 8 käsitleb toetuse suurust ja osakaalu abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne
suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 15%
kui loodavatest töökohtadest vähemalt 30 töökoha keskmine brutokuupalk ületab EMTAKi
kahekohalise koodi täpsusega esitatud tegevusala, millel või mille alla liigitatud tegevusalal
projekti ellu viiakse, keskmist brutokuupalka töötaja kohta 1,5 korda. Toetuse osakaal
abikõlblikest kuludest on kuni 10%, kui nimetatud keskmine brutokuupalk töötaja kohta on
võrdne nimetatud tegevusala keskmise brutokuupalgaga või ületab seda, kuid vähem kui 1,5
korda. Toetus Harjumaal tehtavate investeerimisprojektide puhul on kuni 10%, see tähendab,
et kõrgem toetusmäär Harjumaale tehtavatele investeeringutele ei kohaldu, sõltumata loodavate
3
töökohtade palgatasemest. Tegevuskohana võetakse arvesse investeeringu tegemise kohta,
mitte äriühingu registreeritud aadressi.
Kuna toetuse osakaalu määramisel lähtutakse taotlusest, seega lähtutakse prognoosist, võetakse
toetuse osakaalu määramisel arvesse Statistikaameti viimati avaldatud kvartaalsed andmed
vastava tegevusala keskmise brutokuupalga kohta. Toetuse saaja peab töökohad looma ühe
aasta jooksul projekti lõppemisest. Statistikaameti andmete ning perioodi vahele, mil toetuse
saaja peab töökohad looma ning vastava tegevusala vähemalt keskmist brutokuupalka maksma,
jääb ajaline nihe, mille jooksul võib palgatase oluliselt muutuda. Taotleja prognoosi peavad
toetama ka taotlus ja sellega esitatud dokumendid, mida arvestades määrab rakendusüksus
toetuse osakaalu.
Loodav töökoht on selline, mida varem ei olnud ning mis luuakse projekti elluviimise tulemusel
ning sellel töökohal töötab isik, kellega on sõlmitud tööleping.
Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood
määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Tagamaks üldise grupierandi määruse kohase
ergutava mõju põhimõtte järgimist, ei tohi projekti tegevusi alustada ega sellekohaseid siduvaid
kokkuleppeid sõlmida enne EIS-ile taotluse esitamist. Kohustuste võtmine hõlmab näiteks
tellimuse kinnitamist, pakkumusega nõustumist, lepingu või kokkuleppe sõlmimist, ettemaksu
tegemist, teenuse kasutamist ja üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimist. Küll aga on lubatud
ettevalmistavad tegevused, nt detailplaneeringute, lubade jms seonduv. Ergutava mõju
puudumise korral toetust ei saa. Seda, kas tegu on ergutava mõjuga või mitte, tuvastab EIS.
Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel
taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Ka pikendamise korral peab saavutatav
tulemus endiselt seonduma toetuse andmise eesmärgiga. Toetuse saaja peab taotlema projekti
lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei
võimalda projekti jätkata. Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse
saajale viimase väljamakse teinud.
3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
Eelnõu kolmandas peatükis käsitletakse toetuse taotlemise protsessi, nõudeid taotlejale ja
taotlusele, taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega
rahuldamist ning selle rahuldamata jätmist.
Eelnõu § 10 sätestab, et toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Toetuse taotlemise viis
sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtjate prognoositavast huvist ja sellega seotud nõudlusest,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud
tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võimekus mingit tegevust ellu viia
ületab eelarvelisi võimalusi, korraldatakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste
loomiseks taotlemine voorudena. Samas kui ettevõtjate huvi ja võimekus ei eelda, et
taotlusvoorude eelarved täituvad jooksva taotlemise korral kiiresti, siis korraldatakse
taotlemine jooksvalt. Jooksev taotlemine võimaldab ettevõtjatel oma tegevusi planeerida ja ellu
viia vastavalt nende ärilistele ja strateegilistele vajadustele. Samuti aitab jooksev taotlemine
Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusel paremini oma tööd juhtida ja planeerida.
Üks ja sama äriühing, samuti temaga samasse kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel
toetust saada ühe korra ja ühele projektile.
4
Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest
annab EIS teada oma veebilehel. EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast
oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. See jätab taotlejatele
piisava ajavaru ettevalmistuste tegemiseks.
Eelnõu § 11 käsitleb eelnõustamist. Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise.
Eelnõustamise tulemusena antakse projektiplaanile eelhinnang. EIS annab projektiplaanile
positiivse eelhinnangu, kui peab võimalikuks, et toetuse saamisel suudab taotleja saavutada §-
s 4 sätestatud eesmärki ja tulemuse. Positiivne eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse rahuldamisel
siduv, kuid see annab taotlejale kindlustunde, et projekt vastab toetuse andmise eesmärkidele.
Positiivne eelhinnang on taotluse esitamise eeldus, negatiivse eelhinnangu pälvinud taotlust
menetlusse ei võeta.
Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud
äriühing. Taotlejas endas ega taotlejaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi riigi ega
kohaliku omavalitsuse üksuse osalus ületada 49 protsenti. Kuna ettevõtjad, milles avaliku
sektori osalus on vähemalt pool, võivad saada rahalist tuge ka muudest riigi poolsetest
rahastamisallikatest (nt omakapitali suurendamine, dividendide väljavõtmisest loobumine jms),
siis on asjakohane välistada käesolevas määruses taotlejad, milles riik või kohaliku
omavalitsuse üksuse osalus on vähemalt pool. Eelnevast tulenevalt ei pea riik antud määruse
alusel täiendava toe andmise võimalust enda omanduses ettevõtjatele otstarbekaks, kuna juba
eksisteerivad riigi poolsed võimalused taolisi ettevõtjaid rahaliselt toetada, võimaldades
vajalike investeeringute tegemist. Neljakümne üheksa protsendiline piirmäär on seatud, kuna
sellisel juhul on tegu põhiosas eraomanduses oleva ettevõtjaga, kellele toetuse andmine on
eelistatuim variant võrreldes ettevõtjaga, kelle enamusosalus kuulub riigile. Määruse kontekstis
ei pea määruse kehtestaja otstarbekaks ka kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega äriühingute
toetamist, lähenedes neile analoogselt riigi osalusega äriühingutega. Kohaliku omavalitsuse
üksuse omanduses ettevõtjad pakuvad üldjuhul erinevaid kommunaalteenuseid, käesoleva
määruse eesmärk aga on tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ja kasvatada ettevõtjate
loodava lisandväärtust ning ekspordivõimekust. Avaliku raha võimalik suunamine avaliku
sektori kontrolli all olevasse ettevõtjasse ei ole määruse eesmärk.
Ülalnimetatud nõue on olemuselt põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust riivav, kuid
riive on legitiimne arvestades, et määruse eesmärgiks on toetada ettevõtjaid, millel on kapitali
kaasamine keerulisem, kui avaliku sektori osalusega ettevõtjatel1. Piirang võimaldab taotleda
toetust äriühingutel, mille aktsia- või osakapitalist on vähemalt 50 protsenti eraomandis, st
äriühingutel, mis ei ole avaliku sektori kontrolli all.
Lisaks loetletakse nõuded, millele taotleja peab vastama.
Määruse alusel saab ettevõtja toetust taotleda ainult ühe korra. See kehtib ka kontserni kohta.
Kui taotleja on varem taotlenud muud toetust, siis peab see olema korrektselt tagasi makstud.
Samuti ei tohi taotleja oma projektile, st tegevustele, millele toetust taotletakse olla toetust
taotlenud muudest allikatest.
Eelnõu § 13 sätestab nõuded taotlusele. Oluline, et taotlusega koos esitataks kehtiv eelhinnang.
1
Riigikohtu 09.12.2013 üldkogu otsuse nr 3-4-1-2-13 p. 116 kohaselt võib ettevõtlusvabadust piirata mis tahes
põhjusel, mis on põhiseadusega kooskõlas.
5
Taotlus peab sisaldama dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust,
kuhu investeering tehakse. Investeeringu asukohana mõeldakse kinnistut, kuhu tarnitavate
seadmete ostuks või ehitiste ehitamiseks toetust taotletakse. Alternatiivina on võimalik, et
taotleja on sõlminud kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või
rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Sel juhul tuleb lisada taotlusele viidatud kokkulepe.
Eelnõu § 15 määrab, kuidas ja mis kriteeriumite alusel taotlusi hinnatakse. Kui taotlus ja taotleja
vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlust EIS-i koostatud ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatud hindamisjuhendi kohaselt.
Hindamisjuhend saadetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse
avaldamiseks. Hindamisjuhend koostatakse, lähtudes määruses sätestatud
hindamiskriteeriumitest. EIS-il on õigus moodustada taotluse hindamiseks komisjon ja kaasata
sõltumatuid eksperte.
Paragrahvi 15 lõike 4 punktis 5 sätestatud hindamiskriteeriumit võib hinnata ka hindega 0 – see
mõjutab keskmist koondhinnet, ent ei välista projekti toetamist, kui hinne on 0. Seega lisaks
võimalikule kõrgemale toetusmäärale, saavad ka hindamisel boonust väljaspool Harjumaad
tehtavad investeeringud, tagamaks tasakaalustatumat regionaalset arengut.
Voorupõhise taotlemise puhul seatakse taotlused pingeritta ning rahastatakse kõrgema
keskmise hinde saanud projekti vastavalt hindamise juhisele.
Eelnõu § 16 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist.
Hindamistulemuste põhjal teeb EIS otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib § 16 lõike 1 alusel teha ka siis, kui pärast taotluste
hindamist selgub, taotleja või taotlus ei vasta kõigile määruses sätestatud nõuetele.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende menetluses olevate taotluste kohta, mis ei
mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada või mille
hinne ei ületa lävendit. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse
taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Eelnõu § 17 käsitleb taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist.
Osalise rahuldamise korral on oluline, et täidetud saavad toetuse andmise tulemus ja eesmärk
ning taotleja nõustub osalise rahuldamisega. Taotluse osaline rahuldamine võib tähendada, et
taotleja peab projekti kavandatust suuremas ulatuses ise finantseerima.
Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Kui
projekti on vaja muuta, saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Seda võib teha kas EIS omal
algatusel või toetuse saaja taotlusel.
EIS võib tunnistada ka taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Seda saab teha kui ilmneb
asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või kui on esitatud ebaõiget teavet. Kui taotluse
rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada. Kui
toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ja see tõi kaasa rahalise mõju, kuid rahalise mõju
6
suurust ei ole võimalik hinnata, vähendatakse toetust teatud protsendi ulatuses. Ulatus sõltub
rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist.
Aruandluse eesmärk on jälgida tegevuste elluviimise edenemist.
Eelnõu § 19 käsitleb aruandlust. Toetuse saaja peab esitama vahearuande ja lõpparuande
vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratule.
Vahearuanded esitatakse kuuekuulise perioodi kohta. Vahearuanded võimaldavad jälgida
projekti elluviimist ning vajadusel juhtida toetuse saaja tähelepanu probleemkohtadele ning
probleemide tekkimist ennetada.
Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmist. Toetust on võimalik maksta ka nii, et toetuse saaja tasub
abikõlbliku kulu vaid omafinantseeringu ulatuses, mis tähendab toetuse saajale vähem
omavahendite kulutamist.
Maksetaotluse esitamine mitte sagedamini kui kord kvartalis aitab vähendada EIS-i
halduskoormust.
Kui esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele,
abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele, võib EIS teha toetuse maksmisest osalise või täieliku
keeldumise otsuse.
5. peatükk. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja
tagasimaksmine
Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse õigusi ja kohustusi ning toetuse tagastamisega seonduvat.
Eelnõu § 21 käsitleb toetuse saaja õigusi ja kohustusi.
Oluline on toetuse saaja kohustus luua aasta jooksul pärast projekti lõppemist vähemalt 30
töökohta, millel tuleb maksta kas keskmist või keskmisest kõrgemat (kui toetuse määr
abikõlblikest kuludest oli kõrgem kui 10%) brutokuupalka projekti elluviimise tegevusala
keskmisest brutokuupalgast vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetest taotluse esitamisele
eelneva kvartali seisuga. Toetuse saaja võib luua rohkem kui 30 töökohta, kuid tulemuste
hindamisel arvestatakse toetuse saaja enda valitud 30 töökohta brutokuupalka. Palgaarvestust
peetakse 30 töökoha peale kokku, st mõnel töökohal võib palk olla väiksem või suurem, kuid
nimetatud töökohtade kohta kogumis tuleb brutokuupalga suuruse nõue täita.
Tagamaks investeeringu pikaajalist kohustust, on toetuse saajal kohustus säilitada loodud
töökohad kolm aastat pärast projekti lõppu.
Eelnõu § 22 käsitleb EIS-i õigusi ja kohustusi.
Eelnõu § 23 käsitleb toetuse tagastamist. EIS nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel.
Toetuse saaja peab maksma tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva
jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada
sama projekti raames väljamakstava toetusega.
EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja
ajatamise graafikust kinni ei pea, võib EIS tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse
7
kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise
otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse
tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest
arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga
kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse
saajale viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ja konkurentsiseadusega.
Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustel.
4. Määruse mõjud
Majanduslik mõju: eelnõu rakendamine toob olulist majanduslikku kasu, suurendades
investeeringuid ja luues uusi töökohti. See soodustab piirkondade arengut ja majanduse
mitmekesisust.
Sotsiaalne mõju: uute töökohtade loomine parandab elukvaliteeti ja vähendab töötust. Kõrgema
palgaga töökohad aitavad tõsta elatustaset.
Keskkonnamõju: eelnõul ei ole otsest keskkonnamõju, kuid investeeringute suunamine
keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse võib aidata saavutada rohepöörde eesmärke.
5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega
Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki tõsta 2035. aastaks tootlikkus 110%-ni EL-i
keskmisest. Toetus aitab tuua investeeringuid Eesti oluliste sektorite väärtusahelatesse (TAIE
2035 fookusvaldkonnad: energeetikas kasutatavate tehnoloogiate arendamine, puidu keemiline
väärindamine jne), mis suurendaksid majanduse lisandväärtust, teadmusmahukust ja olulisust
globaalsetes väärtusahelates tavapärasest oluliselt rohkem.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Prognoosi järgi rahastatakse keskmiselt kaht projekti aastas keskmise maksumusega 200+
miljonit eurot projekti kohta, millest laekub maksutuluna riigile vähemalt 40% ehk 80 miljonit
eurot projekti kohta (vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud „Isetasuvate eelarvemeetmete
majandusmõju hindamine 2021“ metoodikale, lk 13 p 6). Keskmise projekti tulemusena
luuakse 100 püsivat töökohta lisaks ehitusfaasis loodud töökohtadele. Seega ei mõjuta
toetusmeede negatiivselt riigieelarvet, st toetusega kaasnevate kulude vastu arvestatakse
eelarvesse ka vastavad tulud.
Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele olulisi lisakulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja
Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele
ja TAIE juhtkomisjonile. Kooskõlastusel esitatud märkuste ja arvamustega arvestamise tabel
on lisatud määruse seletuskirjale.
9
Majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu
seletuskirja lisa: märkustega arvestamine
Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar
Rahandus- Eelnõu §4 lõige 2 kohaselt loob toetuse saaja Arvestatud.
ministeerium vähemalt 30 uut töökohta ning iga uue töökoha
keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt
võrdne EMTAK 4-kohalise koodi täpsusega
kindlaks määratud tegevusala Eesti keskmise
brutokuupalgaga. Antud kriteerium ei vasta
12.09.2024 valitsuskabineti materjalides
toodud tingimustele, millele saadi valitsuse
heakskiit. Eelnõus toodud palgakriteeriumi
tingimuste puhul ei saa rahandusministeerium
kinnitada, et meetme rakendamisel tekib
piisavas ulatuses täiendavat maksutulu, mis
kataks meetmega seotud kulu (ehk ei taga n.ö
eelarvelist isetasuvust). Palume
palgakriteeriumi seadmisel lähtuda
kabinetimemorandumis toodud põhimõtetest:
toetuse maksimummäär on kuni 15% projekti
mahust või kuni 20 miljonit eurot, kui
keskmine brutokuupalk töötaja kohta ületab
1,5 korda sektori keskmist brutokuupalka
vähemalt kolme aasta jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi, ja 10%, kui keskmine
brutokuupalk töötaja kohta ületab sektori
keskmist brutokuupalka vähemalt kolme aasta
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi.
Juhime tähelepanu sellele, et Statistikaamet ei Arvestatud.
avalikusta keskmise brutokuupalga statistikat
EMTAK 4-kohalise tegevusala detailsuses,
nagu on nõutud eelnõu §4 lõikes 2. Soovitame
kasutada palgakriteeriumi referentsina
tegevusala keskmist brutotöötasu EMTAK 2-
kohalise koodi tasemel, mis on kättesaadav
Statistikaameti ettevõtete majandusnäitajate
lühiajastatistika andmebaasist; see detailsus
võiks olla piisav antud toetuse puhul.
Keskmise brutokuupalga statistika on olemas
veel agregeeritumal ehk EMTAKi ühekohalise
koodi tasemel.
Eelnõu §4 lõike 2 ja eelnõu seletuskirja Arvestatud. Määruse
seletuse vahel tundub olema vastuolu: §4 lõige eelnõud täpsustatud.
2 ütleb, et „Iga uue töökoha keskmine
brutokuupalk peab olema vähemalt võrdne
….“, kuid seletuskirja selgituse kohaselt (lk 2)
„Oluline on rõhutada, et töötasu puhul
10
arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist
brutopalka, mitte iga töökoha tasu eraldi.“
Palume seletuskirja Tabelis 1 kasutada Arvestatud.
viimaseid teadaolevaid andmeid.
Miks on just valitud 30 töökohta eesmärgiks, Selgitame. 30 töökohta
kuidas see seostub ja väljendub Tabelis 1 oli Vabariigi Valitsuses
esitatud mõõdikutega ning üldise eesmärgiga? kinnitatud meetme
kontseptsiooni eesmärk.
Kõrgema palgaga
töökohad ja uued
investeeringud
panustavad ka viidatud
TAIE eesmärkidesse.
Arvestades, et toetuse eesmärk on soodustada Selgitame. Detailne
investeeringute tegemist Eestis ja seeläbi hindamisjuhend
suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet ja töötatakse välja
lisandväärtust, siis palume selgemalt selgitada sätestatud kriteeriumite
valitud hindamiskriteeriumite komplekti, mida põhjal. Mõju on kõige
hinnatakse esimese kriteeriumi all ja mida nt olulisem kriteerium.
kolmanda kriteeriumi all, mille võrra need Samuti juhume
erinevad? Kas taotleja võimekus projekti tähelepanu, et kõik neli
eesmärki saavutada on vähem kaalukam kui sisukriteeriumit peavad
projekti mõju? saama vähemalt hinde
2,00, seega sõelutakse ka
võimetud taotlejad välja.
Kuidas lähenetakse, kui voorupõhiste taotluste Selgitatud. Eelistame sel
korral, saadakse samaarv punkte? juhul suurema mõjuga
projekte.
Kui reaalne on VKEde vastavus ja võimekus Selgitame. Tõenäoliselt
eelnõus toodud tingimustele? korreleerub võimekus
suurusega, ent kindlasti
leidub ka sobivaid
VKEsid, mistõttu on tegu
igati põhjendatud
sihtgrupiga.
Palume seletuskirjas välja tuua, mis on Arvestatud.
toetusmeetme kogumaht ja katteallikas
Regionaal- ja Suuremahuliste investeeringute toetusmeetme Arvestatud osaliselt.
põllumajandus- näol on tegemist olulise regionaalset Hindamisjuhend
ministeerium ettevõtlust toetava meetmega, mille abil on esitatakse Regionaal- ja
võimalik soodustada suuremahuliste Põllumajandus-
investeeringute maandamist väljapoole ministeeriumile arvamuse
Harjumaad, luua uusi töökohti, suurendada avaldamiseks.
ettevõtjate konkurentsivõimet ja
lisandväärtust.
Mitteametliku konsultatsiooni käigus 2024.
aasta oktoobris edastasime neli sisulist
ettepanekut meetme regionaalse mõju
suurendamiseks. Peame väga positiivseks, et
nende ettepanekutega on suures osas
11
arvestatud ning seeläbi luuakse tugevad
eeldused suuremahuliste investeeringute ja
uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade
tekkimiseks just väljaspool Harjumaad.
Ettepanekuga võtta toetuse andmisel arvesse
Harjumaa teistest piirkondadest oluliselt
kõrgemat palgataset ning seetõttu seada
kõrgemad ootused ka sinna kavandatavatele
töökohtadele, on osaliselt arvestatud.
Töökohtade palgataseme komponent on
eelnõus toodud sisse esimesse
hindamiskriteeriumisse, kuid selle kriteeriumi
täpsem sisustamine toimub enne vooru
avamist EISi poolt.
Peame oluliseks, et hindamismetoodikas
võetakse töökohtade palgataseme komponendi
sisustamisel arvesse ka regionaalseid
palgaerinevusi selliselt, et see kriteerium
aitaks täiendavalt võimestada
koalitsioonileppes kokku lepitud põhimõtet
suurinvesteeringute Eestisse toomise paketiga
suurendada muuhulgas piirkondlikku
konkurentsivõimet. Seetõttu kooskõlastame
eelnõu tingimusel, et hindamismetoodika
esitatakse enne kinnitamist ka Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile
kooskõlastamiseks.
Toetus on selgelt eesmärgistatud. Toetuse Arvestatud. Täpsustatud.
saaja peab looma vähemalt 30 uut töökohta.
Mitmeti mõistmise vältimiseks on soovitatav
nõuda, et toetuse saaja loob töökohad ja sõlmib
ka töölepingud loodud töökohtadele võetud
töötajatega.
Abikõlblike kuludena on kirjas "hoone Arvestatud.
ehitamise ja rekonstrueerimise kulu".
Ettepanek on asenda sõna "hoone" sõnaga
"ehitis". Ehitiseks loetakse hoone ja ka rajatis.
Suuremahuliste investeeringute puhul võivad
olulised ehitamist või renoveerimist vajavad
objektid olla hoopiski rajatised
ehitusseadustiku mõistes.
VKG Eelnõu kohaselt on toetuse andmise eesmärk Mittearvestatud.
soodustada suuremahuliste investeeringute Töökohtade loomine on
tegemist ning seeläbi ettevõtjate oluline ning künnis
konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja toetuse suurusega
lisandväärtuse kasvu. Täiendavalt on seatud võrreldes igati mõistlik.
tingimuseks vähemalt 30 uue töökoha
loomine.
Me nõustume toetuse andmise eesmärgiga
kuid leiame, et uute töökohtade künnise
12
seadmine ei ole eesmärgikohane.
Lisandväärtuse, tootlikkuse ja
konkurentsivõime kasv saab tulla suuresti
automatiseerimise, optimeerimise ja
digitaliseerimise kaudu. Uute töökohtade
loomise kriteerium võis olla õigustatud näiteks
Õiglase Ülemineku Fondi meetmetes, kuid
praeguses eelnõus on eesmärgid teised. Kui
töökohtade loomist soovitakse tingimusena
kindlasti sisse jätta, siis võiks lubatav olla ka
kaudsete (mitte ainult otseste) töökohtade
arvesse võtmine. Paralleeli võib tuua
taastuvenergia toetuste süsteemiga, kus toetusi
makstakse sõltumata sellest, et nt tuule- ja
päikeseparkides kohapeal ei tööta ühtegi
inimest; küll aga tekib elektrijaamade
hoolduse/teeninduse jms seonduvalt
sellegipoolest kaudseid töökohti ja kasu
ühiskonnale.
Teeme ettepaneku, et eelnõu § 7 lõikes 4 Mittearvestatud. Toetus
nimetatud abikõlblike kulude hulgas oleksid on suunatud selgelt
ka palgakulu – näiteks projektijuhtimiseks ja investeeringutele.
koolitus- ning konsultatsioonikulud.
Soovime selgitust § 12 lõike 2 punktis 7 Arvestatud. Määruse
toodud tingimusele koosmõjus § 7 punktiga 3 alusel võib sama äriühing
ning § 13 punktiga 11. Eelnõu § 12 lõike 2 ja temaga samasse
punktis 7 öeldakse, et taotleja ei ole toetatavale kontserni kuuluv äriühing
tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal toetust saada samale
ajal punktis 6 nimetatud vahenditest. projektile ühe korra.
Eelnõu § 7 lõike 2 punktis 3 öeldakse, et Määrust ja seletuskirja on
abikõlblike kulude hulka ei arvata kulu, mille täiendatud.
katteks on toetust makstud teistest välisabi
vahenditest. Lisaks tuleb anda teavet § 13
punktis 11, kas taotleja on taotlenud või
saanud välisvahenditest toetust projektile või
projekti tegevusele.
Selguse huvides peaks olema nii eelnõus kui
seletuskirjas täpsemalt välja toodud, millised
kohustused taotlejale rakenduvad. Meie
hinnangul on oluline, et sama projekti
tegevustele ei ole makstud toetust teistest
rahastusallikatest. St samade abikõlblike
kulude hüvitamiseks ei tohiks olla saadud
toetust mitmest allikast. Varasem toetuse
taotlemine või toetuse saamine projektiga
seotud (nt varasema etapi) selliste
tegevuste/kulude katteks, mis ei kvalifitseeru
abikõlblikeks kuludeks Suuremahuliste
investeeringute toetuse meetmest, peaks olema
lubatud. Lisaks, kui taotleja on saanud
13
positiivse rahastusotsuse teistest välisabi
vahenditest, aga on loobunud sellest toetusest,
siis see ei tohi olla takistuseks eelnõus toodud
toetuse saamiseks.
Palume seletuskirjas täpsemalt välja tuua § 9 Arvestatud. Seletuskirja
lõikes 4 toodud tegevuspiirangud. Kas see täiendatud.
lähtub Euroopa Liidu grupierandi määruses
toodud „start of works“ definitsioonile (st et ei
tohi olla võetud tagasipöördumatuid siduvaid
rahalisi kohustusi; aga on lubatud nt
ettevalmistavad tegevused nagu
tasuvusuuringud, maa omandamine, lubade
taotlemine jms)? Palume selgitada, millised
tegevused on lubatud, kuna teatud tegevused
on projektiarenduse jaoks vältimatud juba
enne toetuse taotlemist.
Eelnõus on toodud, et projekti abikõlblikkuse Selgitatud. Kuupäevad
periood algab taotluse EIS-ile esitamise sätestab EIS taotluse
kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses rahuldamise otsuses.
sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäeval. Palume täpsemalt lahti kirjutada,
mis hetkest algab abikõlblikkuse periood ning
kes ja mis alustel seda otsustab.
Eelnõus on jäetud lahtiseks see, kas toetust Teadmiseks võetud.
makstakse voorupõhiselt või jooksvalt. Jätame lahtiseks
Leiame, et kuna tegemist on mõlemad võimalused, nii
suurinvesteeringutega, kus on pikk voorulisel kui jooksval
ettevalmistusperiood, siis jooksev taotlemine taotlemisel on oma
tundub põhjendatum. eelised ja puudused.
Eelnõu § 11 lõikes 1 on kohustuslik läbida Selgitame. Võib ikka
eelnõustamine. Kas eelnõustamisse on esitada eelnõustamisele
võimalik projekt esitada igal hetkel pärast ka varem, kuid arvestama
määruse jõustumist või pärast EIS-i poolt peab sellega, et taotluse
väljakuulutatud taotlusvooru algust? esitamise hetkeks ei tohi
eelnõustamise
tulemusena antud
positiivse hinnangu
andmisest olla rohkem
möödunud kui kuus kuud.
Eelnõu § 15 lõikes 4 on esitatud taotluste Mittearvestatud.
hindamiskriteeriumid. Meie hinnangul need Palgakriteeriumi
hindamiskriteeriumid ei võta piisavalt arvesse seadmise on Vabariigi
tootlikkust ja innovatsiooni. Teeme ettepaneku Valitsus meetme
§ 15 lõike 4 punktis 1 kustutada lauseosa alates kontseptsiooni heaks
sõnast „ , arvestades ….“ kiitnud. Innovatsiooni osa
hinnatakse kriteeriumis 3.
Eelnõu § 19 lõike 6 kohaselt tuleb esitada kahe Selgitame. Nimetatud
aasta jooksul pärast projekti lõppemist projekti aruanne tuleb esitada EISi
elluviimise järgne aruanne. Kuidas see nõudmisel, see ei mõjuta
14
tingimus seostub kohustusega hoida vähemalt töökohtade säilitamise
30 uut töökohta viis aastat pärast projekti kohustust. Töökohad
valmimist? tuleb luua ühe aasta
jooksul pärast projekti
lõppu ja säilitada kolm
aastat.
Arvestades käesoleva kirja punktis 1 toodut Mittearvestatud.
leiame, et § 21 lõige 3 tuleks kustutada. Kaudsete töökohtade
Alternatiivina kaaluda lõike 3 algus sõnastada loomist ei saa taotlejalt
järgmiselt: looma ühe aasta jooksul pärast nõuda.
projekti lõppu vähemalt 30 uut otsest või
kaudset töökohta.
Tunnustame selle eest, et eelnõus on selgelt Teadmiseks võetud.
toodud välja eelhinnangu andmise ning
taotluse hindamise tähtajad. Loodame, et
nendest kinni peetakse.
Tõnu Tuppits Täiendada eelnõu § 3 täiendava lõikega Mittearvestatud. Antud
sõnastades selle järgmiselt: „„Ei kahjusta meetme kontekstis ei ole
oluliselt” printsiip on põhimõte, mille kohaselt täiendus asjakohane.
ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–
43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi
artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;“
Selgitus: Lisame termini selgituse, mille sisuks
on planeeritavate investeeringute
kliimamõjude kirjeldamine ja põhjendamine
eeldusel, et rakendatakse parimat võimalikku
tehnikat ja vähendatakse projekti elukaare
kliimamõjusid, kus see on võimalik.
Täiendada eelnõu § 4 (1) ja täpsustada selle Mittearvestatud.
sõnastust järgmiselt: Teadmusmahukus on
„Toetuse andmise eesmärk on soodustada meetme ellu kutsumise
kliimakindlate teadmusmahukate võimalik kaasnev mõju,
suuremahuliste investeeringute tegemist ning mida aitab saavutada
seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet, hindamismetoodika,
ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu“ samuti ootused
lisandväärtuse
Selgitus: Lähtudes teadmisest, et EL-is ja kriteeriumile. Toetuse
Eestis kehtib kohustus üle minna eesmärk ei ole
kliimakindlale majandusele peavad kõik eraldiseisvalt
haldustegevused sh planeeritav teadmusmahukuse
suuremahuliste investeeringute toetamine kasvatamine.
aitama kaasa Eesti eesmärgile saavutada 2035-
ks aastaks majandustegevuste kliimamõju
tõusu peatumine ja selle asendumine
võimaluste piires toimuva kliimamõju
15
vähenemisega. TAIE arengukava kõige
olulisemaks eesmärgiks on teadmusmahukate
tegevuste osatähtuse tõstmine, mis on
ettevõtluse jaoks aknaks majanduse
konkurentsivõime tõusule ja- lisandväärtuse
kasvule. Ainult teadmusmahuka ettevõtluse
läbi saavad areneda kõrgema lisandväärtusega
tooted ja teenused ning tõsta majanduse
ekspordivõimet.
Täiendada eelnõu § 7 lg 5 - (5) Suurettevõtjast Mittearvestatud.
toetuse saaja puhul peab soetatav või renditav Ettepanek on vastuolus
vara olema uus. Vara loetakse uueks, kui seda EL riigiabi reeglitega.
ei ole varem majandustegevuses kasutatud.
Ja sõnastada see järgmiselt:
„ Suurettevõtjast toetus saaja puhul peab
soetatav või renditav vara olema kas uus või
kasutatud. Vara loetakse uueks, kui seda ei ole
varem majandustegevuses kasutatud.
Kasutatud varaks loetakse käesoleva määruse
tähenduses vara, millel on kasulikku eluiga
järel vähemalt projekti abikõlbulikkuse
perioodi lõpuni pluss viis aastat“
Selgitus: Määruse eelnõu järgi peaks toetuse
taotleja saama võimaluse lisaks uue vara
soetamisele ka kasutatud vara kasutusele võtta.
Uue vara soetamine toob kaasa oluliselt
suurema keskkonnakulu kui heas korras
kasutatud vara rakendamine, kui sellel on
kasulikku eluiga järel olulises mahus ja see on
parandatav. Kliimakindlale majandusele
üleminek eeldab, et rakendaksime
ringmajanduse põhimõtteid, milleks on
muuhulgas teenusmajandusele üleminek,
asjade eluea pikendamine ja parandatavate
ja/või uuendatavate varade kasutuselevõtt.
Tootmisseadmete kasulikku eluiga saab mõõta
kümnetes aastates ja paljude tehnoloogiate
arendamiseks on maailmaturul pakkumisel
olulisel hulgal heas korras kasutatud
seadmestikke.
Täiendada eelnõu § 13 ja lisada sellele lõige Mittearvestatud. „Ei
(3) järgmises sõnastuses: kahjusta oluliselt“
„(3) Taotlus sisaldab hinnangut koos tõendava põhimõtte rakendamine
dokumentatsiooniga projekti vastavuse kohta on kohustuslik teatud
„ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hinnangu juhtudel EL vahendite
koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse kasutamise kontekstis,
veebilehel avaldatud juhendist.“ käesolev määrus EL
vahendeid ei kasuta.
16
Selgitus: „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele
vastavuse hinnangu koostamine on
ettevõtjaskonnas levinud ja arusaadav
kohustus. Samuti on selle koostamise
võimekuse omandanud paljud
konsultatsiooniettevõtted ja teadusasutused.
EIS kodulehel on hinnangu koostamise juhend
ja meil on olemas asjatundjad, kes hindavad ja
nõustavad taotlejaid. Hinnangu lisamine
taotlusele võimaldab investeeringutoetuste
rakendamise käigus tuvastada kas ja milliseid
parimaid tehnoloogiaid kasutatakse ja kuidas
ollakse valmis kohanduma kliimakindla
majandusega, mis on Eesti kindel
tulevikuperspektiiv järgneva viie kuni kümne
aasta jooksul. Ühtlasi võimaldab hinnangu
saamine ja analüüsimine astuda ekspertidel
taotlejaga dialoogi ning nõustada parimate
alternatiivide kasutamist ja majanduslikult
mõistlike väikese emissiooniga lahenduste
rakendamist.
Täiendada eelnõu § 15 lõikega (3) järgmises Mittearvestatud. Vt
sõnastuses: eelmist kommentaari.
„(3) EIS hindab taotluse nõuetele vastavuse
kontrollimise käigus „ei kahjusta oluliselt“
põhimõtte ja esitatud dokumentide vastavust §
13 lg (3) toodud suunistele, kaasates selleks
vajadusel eksperte“
Selgitus: EIS omab „ei kahjusta oluliselt“
hindamise mitmeaastast kogemust oma
ekspertide kaudu. Hinnangute analüüs ja
tagasisidestamine ei too kaasa ühtegi
täiendavat kulutust, kuid võimaldab tuvastada
investeeringutega seonduvate tegevusalade
lubade ning vastavustingimuste kohustusi ja
proaktiivselt tuvastada
investeerimistegevusega seonduvaid vajadusi
kasutada „rohelise koridori“ ja/või
nullnetotehnoloogiatele rakenduvaid
eriõiguseid bürokraatia vähendamiseks ning
EIS poolseks toetuseks.
Kliima- Kooskõlastas vaikimisi.
ministeerium
Eesti Palume eelnõus asenda vähemalt 100 miljoni Mittearvestatud.
Kaubandus- euro suurune investeeringu nõue vähemalt 30 Suuremahulistest
Tööstuskoda miljoni euro suuruse investeeringu nõudega. (suurem kui 100 mln)
Leiame, et ka 30 miljoni euro suurune investeeringutest
investeering on Eesti kontekstis väiksemate
suuremahuline investeering. Toetuse muud investeeringute
17
tingimused jääksid samaks, sh toetuse osakaal.toetamiseks on erinevaid
Muudatuse tegemisel võiks kaaluda üksnes toetusmeetmeid, sh jääb
töökohtade loomise nõude (30 uut töökohta) kehtima suurinvestori
vähendamist. toetus, mille toetuse
summa on kuni 30 mln
eurot. Seega väiksemate
investeeringute
soodustamiseks on
meetmed olemas.
Kaaluda ettepanekut vähendada eelnõus uute Mittearvestatud.
töökohtade loomise nõuet. Kaalusime, ent 30 on
miinimum, milles on
kokku lepitud.
Tuua eelnõus selgemalt välja, et uue töökoha Arvestatud.
keskmine palk peab vastama vähemalt
tegevusala keskmisele palgale, mitte Eesti
keskmisele palgale.
Lisada eelnõusse täpsustus, et töötasu Arvestatud.
kriteeriumi täitmise puhul arvestatakse sama
sektori 30 töökoha keskmist brutokuupalka,
mitte iga töökoha tasu eraldi.
Palume vähemalt seletuskirjas täiendavalt Arvestatud.
selgitada, mida loetakse sarnaseks Määruse kohaselt
tegevusalaks. arvestatakse toetuse
saajaga samal
põhitegevusalal
makstavat keskmist
brutokuupalka.
18