Vastus

Saatja: Ivan Sergejev - MKM </o=ExchangeLabs/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=05b32fb219144595b970c8109e87d150-54783913-db> Saaja: Kairi Uustulnd, Eike Pärnamägi - MKM, Kady-Ann Kogermann - MKM, Vello Kima - MKM Teema: RE: Kohtumise palve Tartu Agro esindajatega Tere Kairi, Aitäh kirja eest! Majandus- ja tööstusminister on alates 2024. aasta augustist nende riigimaade riigivara valitseja ülesannetes ning sellega seoses on MKM alates sellest ajast aktiivselt tegelenud nimetatud oluliste aspektide läbi töötamisega. Sh arvestatud on maaüksustele ligipääsetavust, maaüksuste sihipärast põllumajandusliku kasutamise jätkumist, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sisendeid seemnetootmise, taime- ja loomakasvatuse ning biotoorme kasutamise valdkonna küsimustes, jm. Samuti on analüüsitud menetlusele esitatud nõudeid: avalikkuse, läbipaistvuse ning toimingute kontrollitavuse tagamine. Kirjas teete ettepaneku pöörduda riigivara valitsejal Vabariigi Valitsuse poole kõnealuse maa andmiseks AS-le Tartu Agro otsustuskorras. Juhin tähelepanu, et Vabariigi Valitsus on eelnevalt teemat juba käsitlenud ja otsustanud nõusoleku anda järgmise kasutusperioodi rentniku leidmiseks just enampakkumise teel. Antud korraldus on kehtiv ja enampakkumine on ettevalmistamisel. Kui enampakkumine välja kuulutatakse, on AS Tartu Agro oodatud sellel osalema. Kuna AS Tartu Agro on enampakkumisel võimalik osaleja, siis meil ei ole võimalik enampakkumist ette valmistades AS-ga Tartu Agro kohtuda järgmise kasutusperioodi tingimuste üle arutamiseks. Juhin tähelepanu ka sellele, et AS-l Tartu Agro on eelisõigus maade rentimiseks, ehk AS-l Tartu Agro on võimalus neid maaüksusi edaspidi kasutada isegi juhul, kui ta ise enampakkumist ei võida, aga osaleb sellel, sest riigimaa senisel kasutajal on eelisõigus sõlmida kõigi enampakkumisele suunatavate maaüksuste osas rendilepingud enampakkumisel kujuneva hinnaga. Tervitades, Ivan Sergejev planeeringute asekantsler Planeeringute valdkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium From: Kairi Uustulnd <[email protected]> Sent: Thursday, January 30, 2025 10:44 AM To: Ivan Sergejev - MKM <[email protected]> Subject: Kohtumise palve Tartu Agro esindajatega Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lp asekantsler Ivan Sergejev! Palume kohtumist Tartu Agro esindajatele, et selgitada Tartu Agro renditavate maade ajaloolist tausta, riigi antud lubadusi, pikaajalise hoonestusõigusega hoonete kasutamist, terviklikku tootmistsüklit - sh nii seemnekeskuse jaoks vajalikke nõudeid kui biometaani tootmise jätkamiseks vajalikku loomakasvatust. Lühidalt: * Tartu Agro on aastakümnetega välja arendanud tervikliku tootmistsükli, millesse on integreeritud loomakasvatus, teravilja- ja seemnekasvatus ning biogaasi tootmine. Olulises osas maakasutuse kaotamine lõhub kogu tootmistsükli ja sunnib uksed sulgema mitte ainult Tartu Agro, vaid ka Tartu Biogaasi tehase. * Seemnekeskuse jätkamine 51ks tükeldatud maade enampakkumisel on võimatu. Samamoodi on ohus loomakasvatuse jätkamine ja sellega seonduvalt ka biometaani tootmine * Riik peab arvestama, et on Tartu Agro heaks kehtestanud pikaajalised hoonestusõigused (üks kinnistu kuni 2039.a, üks kinnistu kuni 2054.a, üks kinnistu 2028.a) – neid kinnistuid saab aga kasutada koos ümbritseva maaga. Kinnistute pikaajalisele hoonestusõiguse andmisega on antud signaal ja ootus maade kasutamiseks. * Valitsusel on riigimaa osas võimalus otsustuskorras otsuseid teha – seemnekeskuse jätkumine ja biometaani tootmine seda kindlasti toetavad. Riigivara seadusemuudatust oodati just selleks, et ei peaks panema enampakkumisele 51 kinnistut, vaid saaks seda teha ühes tükis, nagu otsustas valitsus sügisel. Tükeldamisega ei anta ka mitte kellelegi teisele võimalust tervikliku põllumajandustootmisega tegelemiseks. * Rõhutan, et kõikidele nendele kinnistutele EI OLE eraldiseisvat ligipääsu. * Eraldi kinnistutega enampakkumisele saatmine tähendab sisuliselt eeldust, et saab tegeleda ainult niitmisega. Maa viiakse põllumajanduslikust tootmisest välja. Lugupidamisega, Kairi Uustulnd Meta Advisory partner 5098138 Lisan ka ühe kirja 1999. aastast. See kiri annab vastuse küsimusele, miks sai Tartu Agrole eraldatud just 3000 hektarit ja miks selle tükeldamine täna ei ole võimalik. Toona käisid OECD eksperdid inspekteerimas Tartu Agro maid ning esitasid omapoolsed soovitused seemnekeskuse pidamiseks. Lisaks konkreetsele kasvualale peavad seemnekeskuse puhul olema tagatud ka teatud vahemaad, vältimaks risttolmlemist ja reostumist teiste seemnetega. Tartu Agro seemnekeskuse pidamine oli riigi jaoks strateegilise tähtsusega, sest see võimaldas riigil ühineda OECD skeemiga kõrgpaljundusseemnete tootmisel. Ilma selleta ei saakski riik rahvusvahelises teraviljakaubanduses üldse osaleda. See vajadus ei ole ka tänasel päeval kuhugi kadunud. Pikemalt: Pea 25 aastat Tartu Agro kasutuses olnud maa tükeldamine, parimate maade Maaülikoolile eraldamine ning ülejäänud osade rendi enampakkumisele panemine tähendab, et vaatamata enampakkumiste tulemusele ei saa antud maatükil jätkuda looma- ja taimekasvatus senisel kujul, lisaks peavad uksed sulgema nii Tartu Agro kui ka Tartu Biogaas, mis tähendab nii inimeste koondamist kui ka loomade hukkamist. Tartu Agro, olles Lõuna-Eesti üks suuremaid põllumajandusettevõtjaid ja tööandjaid, on kasutanud ligi 3000 ha riigile kuuluvat tootmismaad nii loomakasvatuseks kui ka taimekasvatuseks 2000. aastal sõlmitud rendilepingu alusel. Lisaks on Tartu Agro majandis ka OECD standarditele vastav seemnekeskus, tootes ja müües teravilja- ja heinaseemneid. Need standardid on seotud ka maa suurusega just 3000 hetkarit, et oleks tagatud kaugisolatsiooni nõuded. Arvestades Tartu Agro kasutuses oleva maa suurust ja sellel toimuvaid tegevusvaldkondi, on Tartu Agrol vaieldamatult suur osakaal Eesti põllumajandussektoris toiduturvalisuse loomisel ning ka tööhõive hoidmisel kohaliku tööandjana. Kui kogu ettevõtte kasutuses oleva maa panna tükikaupa enampakkumisele, eraldades sellest olulise tüki Maaülikoolile, tähendab see Tartu Agro tegevuse lõpetamist. Kuigi Tartu Agrole jääb seaduse järgi justkui eelisõigus rentida maatükke enampakkumise kõrgeima hinna alusel, näitab senine kogemus, et vähemalt osadele sellistele maatükkidele tehakse turuhinnast kõrgemaid pakkumisi (vt Maa-ameti vastav statistika), mistõttu ei ole mõeldav Tartu Agrol nende puhul eelisõigust kasutada. Veelgi enam, Maaülikoolile eraldatakse otsustuskorras kõige olulisem maa, millele Tartu Agro ei saagi üldse konkureerida ja ilma milleta muutub ka ülejäänu maa rentimine senisel kujul mõttetuks. Tartu Agro on aastakümnetega välja arendanud tervikliku tootmistsükli, millesse on integreeritud loomakasvatus, teravilja- ja seemnekasvatus ning biogaasi tootmine. Olulises osas maakasutuse kaotamine lõhub kogu tootmistsükli ja sunnib uksed sulgema mitte ainult Tartu Agro, vaid ka Tartu Biogaasi tehase. Tartu Agro sulgemine tähendab ca 110 töötaja koondamist ning mitmetuhande pealise loomakarja hävitamist, sellele lisandub Tartu Biogaasi tehas oma töötajate ja investeeringutega. Tartu Agro on teinud riigile korduvaid ettepanekuid, püüdes leida lahendust, kuidas pärast rendilepingu lõppemist antud asukohas jätkata. Sisuliselt 2014. aastast alanud katsed dialoogi pidada on jäänud vastuseta kuni praeguseni, mil Tartu Agro selja taga on juba otsustatud suure maatüki eraldamine Maaülikoolile ning valminud on ka eelnõu järelejäänud maa tükikaupa enampakkumisele panemine. Ainuüksi Maaülikoolile eraldatava 500 ha maa kaotamine ei võimalda Tartu Agrol enam senise efektiivsusega jätkata. Antud maatükk asub vahetult suure Rahinge farmi ümbruses, mis on Tartu Argo eksistentsi seisukohast määrav. Kui lisaks tükeldatakse ka ülejäänud maa, siis on Tartu Agro tegevuse jätkamine täielikult välistatud. Tartu Agro tegevust senisel kujul ei ole võimalik jätkata osaliselt ega ka oluliselt väiksemas mahus: * Seemnekeskuse pidamiseks näevad antud maa suurust ette OECD standardid * Loomapidamist ei ole võimalik jätkata 3x väiksemas ulatuses, kuna Tartu Agro laudad ja infrastruktuur on välja ehitatud 2000-3000 looma pidamiseks ja praeguses mahus loomade pidamiseks on vaja põllumaad vähemalt 3000 ha ulatuses. On ka mõeldamatu, et Tartu Agro kolib oma tegevuse mujale, sest teadaolevalt ei ole vastavas suuruses maatükki Eestis ka mujal rentida. Lisaks asuvad kõnealuse maa vahetus läheduses ka Tartu Agrole kuuluvad kinnisasjad, sh tootmis- ja laohooned. Isegi loomade transportimine on äärmiselt problemaatiline, sest nad on harjunud ühe kohaga ega talu „kolimist“. Loomi saaks reaalselt kolida ainult ühte otsa, st tapamajja. Tartu Agro hooned on kasutatavad üksnes põllumajanduslikel eesmärkidel ja ettevõtte sulgemise korral tuleks need võõrandada, kuid arvestades nende spetsiifilist otstarvet, ei leidu neile tõenäoliselt ka ostjat. Osad hooned on rajatud hoonestusõiguse alusel riigimaale, mistõttu tekivad täiendavad vaidlused kompensatsiooni üle riigiga. Lisaks tekib vaidlus riigiga ka maa parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks VÕS § 286 alusel. Kõik võimalikud Tartu Agro kahjunõuded riigi vastu ületavad suurusjärgu võrra võimalikku tulu, mida riigil oleks võimalik maade rentimisel kolmandatele isikutele iial teenida. Kui aga maade kasutajaks jääks ka edaspidi Tartu Agro, langeks viidatud kahjunõuded iseenesest ära. Tartu Agro jätkamine on kriitiliselt oluline ka ettevõttele Tartu Biogaas Tartu Biogaasile kuuluv biogaasitehas toodab peamiselt Tartu Agro loomade sõnnikust ja lägast elektrit ning varustab seejuures kuni 2030. aastani Tartu ühistransporti biometaaniga. Tartu Biogaasil puudub toorme osas Tartu Agro’le alternatiiv ning nii suures mahus loomakasvatuse lõpetamine Tartumaal sunnib ka Tartu Biogaasi tootmise sulgema. Sellisel kujul biogaasi tootmine saab olla roheline ja majanduslikult tasuv üksnes juhul, kui biogaasi toormeks olev sõnnik tuleb tehase vahetust lähedusest. Kui aga seda peab hakkama kaugemalt transportima, muutub biogaasi tootmisprotsess mõttetuks, sest selle tootmiseks kuluks rohkem mittetaastuvat energiat, kui biogaasist saadav roheline energia väärt on. See tooks ühtlasi kaasa kogu Tartu linna keskkonnasõbraliku ühistranspordi lõpetamise senisel kujul, mis omakorda juba lähiaastatel kasvatab oluliselt ühistranspordi kulusid seoses maanteetranspordi heitmekaubanduse süsteemi rakendumise ja RED III taastuvenergia direktiivi kohustuste ülevõtmisel (kuni 30% diiselkütuse tänasest hinnast). Taaskord, kuigi teoreetiliselt võiks biogaasi tarnida Tartu linna ka kaugemalt, muutuks kogu protsess kliimaneutraalsuse vaates mõttetuks, kui biogaasil sõitva bussi käitamiseks peab samal ajal käigus hoidma diislil sõitvat kütusemasinat. Suuremal skaalal mõjutaks see oluliselt kogu Eesti riigi kliimaeesmärkide täitmist, sest annab signaali riikliku strateegiaga kooskõlas olevate roheinvesteeringute haavatavusest. Tartu Agro ajalugu 1992. aastal loodi Põllumajandusministeeriumi alluvusse Tartu Riigimajand, mille tervikvara, k. a. tootmistegevuseks vajalik maa, ca 3000 ha, kuulus riigile. 1995. aastal toimus Eestis äriõiguse reform ja alustati kõikide riiklike ettevõtjate ümberkujundamist äriühinguteks või likvideerimist. 1997. aastal kehtestati põllumajandusministeeriumi käskkirjaga Tartu Riigimajandile kohustus paljundada OECD standarditele vastavat seemet ja säilitada seda riigi seemnereservi jaoks, milleks oli vajalik maa kasutamine varasemas suuruses. 1997. aastal kujundati Tartu Riigimajand valitsuse korralduse alusel ümber aktsiaseltsiks AS Tartu Agro, mille aktsiad jäid kuuluma riigile. Maareformi käigus asusid maa tagastamise õigustatud subjektid nõudma Tartu Agro kasutuses olnud maade tagastamist. Kuivõrd riik pidas toona seemnekeskuse ja Tartu Agro teravilja- ja loomakasvatuse jätkamist strateegiliselt oluliseks, otsustati eraldada maad Tartu Agrost ning jätta need riigi omandisse. See võimaldas juriidiliselt jätta maad õigustatud subjektidele tagastamata. Õigustatud subjektid pidasid riigiga aastaid kohtuvaidlusi ning jäid lõpuks kaotajaks just eelviidatud põhjustel. 2000.a aastal sõlmis riik Tartu Agroga rendilepingu, andes maad Tartu Agro kasutusse 25 aastaks. 2001. aastal toimus juba Tartu Agro 100% riigile kuuluvate aktsiate avalik pakkumine ja müük. Lõviosa erastamise ostuhinnast moodustas maakasutuse õigus, sest Tartu Agro endale kuuluvate põhivarade väärtus oli toona tagasihoidlik. Nüüd näib riigi strateegiline vaade olevat muutunud, mis on sõnamurdlik nii maa tagastamise õigustatud subjektide kui ka Tartu Agro suhtes.