Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS 03.02.2025 nr 4 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruses nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus), tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse § 33 või riigiabina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse § 342, järgmiselt: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 3–5 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi. (2) Määruse alusel ei anta abi: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel; 4) raskustes olevale ettevõtjale.“; 2) paragrahvi 4 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „seadmega“ sõnadega „või elektrivõrguga liitumine“; 3) paragrahvi 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus)“ sõnadega „üldise grupierandi määruse“; 4) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) ehitusprojekti eelprojekti koostamine, kui eelprojekt on vajalik punktides 1 või 3 sätestatud tegevuse elluviimiseks ning eelprojekti valmimise kuupäev on hilisem kui 2022. a 20. juuli.“; 5) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist, välja arvatud lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul.“; 6) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) elektrivõrguga liitumistasu.“; 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevusel on toetatav kulu ehitusprojekti eelprojekti koostamise maksumus.“; 9) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. märtsil 2026. Juhul kui § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse elluviimisega on alustatud enne taotluse esitamist, määrab vahendusasutus taotleja soovil nimetatud tegevuse osas taotluse rahuldamise otsuses taotluse esitamisest varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.“; 10) paragrahvi 9 lõikes 4 ning § 25 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „detsembril 2025“ tekstiosaga „märtsil 2026“; 11) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse maksimaalne osakaal, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on: 1) 60 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 50 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 40 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.“; 12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Toetuse maksimaalne osakaal, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, on: 1) 45 protsenti § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks; 2) 30 protsenti § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks.“; 13) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Toetuse maksimaalset osakaalu ei tõsteta suurettevõtjale § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuseks abi andmisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega.“; 14) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing.“; 15) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 11 lõike 4 punktid 5–15 sõnastatakse järgmiselt: „5) jao K alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; 6) jagu L – finants- ja kindlustustegevus; 7) jao N alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine; 8) jao N alajagu 70 – peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine; 9) jao N alajagu 73 – reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus; 10) jao O alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent; 11) jao O alajagu 782 –tööjõu rent ja muud tööjõuteenused“; 12) jao S alajagu 92 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.“; 17) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) võrguettevõtja liitumispakkumine, kui liitutakse elektrivõrguga.“; 18) paragrahvi 14 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.“; 20) paragrahvi 26 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara suhtes olevate õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest, kui üleandmine toimub väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast lõppsaaja korral kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;“; 21) paragrahvi 26 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: „17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav maksumus on käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt;“; 22) paragrahvi 26 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) ostumenetluse läbiviimisel hoiduma huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel tegutseval isikul, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“; 23) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Paragrahvi 26 lõiget 18 ei rakendata projektidele, mille elluviimiseks esitati taotlus enne nimetatud lõike jõustumist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  31.01.2025 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad ettevõtjal lihtsamalt ning terviklikumalt saavutada määruses sätestatud eesmärki, st kasutada fossiilsete kütuste asemel taastuvaid. Muudatuste kohaselt saab teatud tegevusteks (üleminek taastuvenergia allikale ning elektrifitseerimine) taotleda toetust lisaks vähese tähtsusega abina ka kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus). Määruse § 2 lõikes 1 sätestatud ajutise riigiabi raamistiku kehtivus lõppes 30. juunil 2024 ning sellega kooskõlas abi enam ei anta, mistõttu tunnistatakse sellega seonduvad sätted kehtetuks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahekümne kolmest punktist. Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse § 2 tekst uues sõnastuses ning võimaldatakse anda määruse § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks toetust riigiabina kooskõlas üldise grupierandi määrusega või Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus). Paragrahvis sätestatakse toetatavate tegevuste kaupa, kas toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41 või VTA määrusega. Üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi. Lähtuvalt taastekava kokkuleppest ei rakendu meetmes artikli 41 punktis 4a toodud erand, st ei toetata maagaasi kasutavaid investeeringuid, vaid ainult taastuvenergiat kasutavaid lahendusi. Paragrahvis sätestatakse üldise grupierandi määrusest ja VTA määrusest tulenevad alused, mille esinemisel toetust ei anta. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse elektrifitseerimise mõistet selliselt, et oleks hõlmatud ka elektrivõrguga liitumine. Liitumise toetamine on vajalik ja asjakohane määruse eesmärke silmas pidades, toetamaks fossiilsetel kütustel põhinevate lahenduste asendamist elektril töötavatega. Kuna võrgu kaudu tarbitav elekter ei ole veel täielikult taastuvallikatel põhinev, siis eeldus on, et taastuvenergia osakaal kasvab. 2023. aasta elektrienergia tootmise statistika järgi moodustas juba poole toodetavast elektrist taastuvenergia allikatel põhinev elekter. Aastaks 2030 toodetakse Eestis taastuvelektrit eeldatavalt selles ulatuses, mis aastas tarbitakse, mis tähendab, et enamus elektrivõrku toodetud elektrist on taastuvat päritolu. Eelnõu punktiga 3 viiakse punktiga 1 tehtava muudatuse tulemusena määruse § 4 punkt 3 kooskõlla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 29 lõikega 4 ja §-ga 51. Kuna määruses viidatakse edaspidi üldisele grupierandi määrusele ning antakse ka edaspidiseks kasutamiseks lühend § 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, siis tuleb vastav tekstiosa välja jätta § 4 punktist 3 ning asendada see § 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas antud lühendiga. Eelnõu punktid 4, 6 ja 8 seonduvad sellega, et ehitusprojekti eelprojekti koostamine sätestatakse toetatava tegevusena. Seni oli see sätestatud toetatava kuluna § 8 lõike 3 punktis 1. Eraldiseisva toetatava tegevusena sätestamine on vajalik, sest nimetatud tegevus on vajalik § 7 lõike 2 punktides 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks. Viimati nimetatud tegevuste elluviimiseks võib eelnõu kohaselt toetust anda ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega, kuid mitte eelprojekti koostamiseks. Eelprojekti koostamiseks antakse toetust kooskõlas VTA määrusega. Seoses määruse ehitusprojekti eelprojekti koostamise sätestamisega toetatava tegevusena, tunnistatakse eelnõu punktiga 6 kehtetuks määruse § 8 lõike 3 punkt 1. Seoses toetatava tegevuse lisandumisega sätestatakse eelnõu punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimisel toetatav kulu. Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 7 lõiget 4 ja viidet seoses ehitusprojekti eelprojekti koostamise abikõlblikuks muutmisega. Muudatus on vajalik üldise grupierandi määrusest tuleneva ergutava mõju nõude tagamiseks, mille kohaselt ei tohi võtta siduvaid kohustusi enne taotluse esitamist. Ka kehtiva määruse kohaselt võis enne taotluse esitamist alustada ainult eelprojekti koostamisega. Eelnõu punktiga 7 muudetakse toetatavaks elektrivõrguga liitumise liitumistasu, mis seni toetatav ei olnud. Liitumistasu on toetatav VTA määruse või üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel. Üldise grupierandi määrusega kooskõlas on see toetatav, kui liitumistasu on toetatav kulu määruse § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimisel. Eelnõu punktiga 9 muudetakse projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduvat tulenevalt sellest, et kooskõlas ajutise riigiabi raamistikuga toetust enam ei anta ning ehitusprojekti eelprojekt muudeti abikõlblikuks – selle tegevusega võib olla alustatud enne projekti abikõlblikkuse algust. Muudatuse eesmärk on suurendada projektide läbiviimise paindlikkust. Eelnõu punktiga 10 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi kuni 31. märtsini 2026 ehk kolme kuu võrra varasemaga võrreldes. Eelnõu punktiga 11, 12 ja 13 muudetakse toetusmäärasid. Uued toetuse määrad on 60% väikeettevõtjatele, 50% keskmise suurusega ettevõtjatele ja 40% suurettevõtjatele toetusena abikõlblikest kuludest, juhul kui toetust antakse kooskõlas VTA määrusega. Varasem toetusmäär oli vastavalt 40%, 30% ja 20%. Toetusmäära tõstmine on vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks, tagamaks, et üleminek fossiilsetelt energiakandjatelt taastuvatele jätkuks, võimaldades investeeringute elluviimist ka neile ettevõtjatele, kellele varasem piirmäär takistuseks osutus. Kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, siis on toetusmäär 45% kui toetust taotletakse üleminekuks taastuvenergia allikale ja 30% kui taotletakse salvestusseadme ostmiseks. Nende kahe tegevuse osas ei tõsteta toetuse maksimaalset osakaalu ehk regionaalboonust suurettevõtjale kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Eelnõu punktidega 14 ja 15 muudetakse § 11 lõikeid 1 kuni 3. Lõikes 1 tehtav muudatus on tingitud asjaolust, et kooskõlas ajutise riigiabi raamistikuga toetust enam ei anta ning toetust antakse ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Taotleja peab olema Eestis registreeritud äriühing. Eelnõu punktiga 16 sätestatakse uuenenud EMTAK2025 koodide loend. Täiendavalt võimaldatakse toetust taotleda ka jae- ja hulgikaubanduse ettevõtjad, kuna ka nende jaoks on oluline varustuskindlus ja üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele. Samuti saavad toetust nüüdsest taotleda kinnisvaraalase tegevusega tegelevad äriühingud. See leevendus on vajalik, kuna regionaalselt on kinnisvara arendamine problemaatilisem kui Harjumaal, samuti on ärikinnisvara arenduse stimuleerimine otstarbekas, loomaks võimalusi uutele ja laienevatele ettevõtjatele. Kuna regulatsioon muutub taotlejatele soodsamaks, puudub vajadus rakendussätte kehtestamiseks. Eelnõu punktiga 17 seatakse kohustus lisada taotlusele ka liitumispakkumine, kui toetust taotletakse elektrivõrguga liitumiseks. Eelnõu punktidega 18 ja 19 muudetakse § 14, mille lõige 1 tunnistatakse kehtetuks seoses ajutise riigiabi raamistiku kehtivuse lõppemisega ning lõikes 2 nähakse ette kõigi taotluste (olenemata, kas toetust antakse kooskõlas VTA määruse või üldise grupierandi määrusega) menetlemiseks sama tähtaeg. Eelnõu punktiga 20 ühtlustatakse nõuded eelneva punktiga vara säilitamise kohta juhtudeks, kui lõppsaajast suurettevõtja puhul muutub vara omandiõigus viie ning väikese ja keskmise ettevõtja puhul kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Sama ajaraam kehtestatakse ka soetatud varade õiguste ülemineku puhul, mis seni oli sõltumata suurusest viis aastat. Eelnõu punktiga 21 seatakse lõppsaajale kohustus võtta 2 võrreldavat hinnapakkumist, kui ta pole riigihankekohuslane ning teenuse või asja maksumus käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot. Hinnapakkumiste tegijad ei tohi olla omavahel seotud, näiteks on keelatud pakkumiste võtmine samasse kontserni kuuluvatelt äriühingutelt. Eelnõu punktiga 22 sätestatakse lõppsaajale kohustus hoiduda huvide konfliktist, sätestades isikute ringi, kes peavad ostumenetluses osalemisest hoiduma. Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määrust rakendussättega, mille kohaselt ei rakendata eelnõu punktis 22 sätestatud kohustust projektidele, mille elluviimiseks esitati taotlus enne sätte jõustumist, sest sättes sisalduv on koormav. Sätte kohaselt tekib huvide konfliktist hoidumise kohustus mistahes hinnaga ostu puhul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) VTA määrus; 2) üldise grupierandi määrus; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75). 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud ja määruse mõjud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab taotlejaid ja võtab vastu taotlusi; analüüsib, kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi; teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist; teeb otsuseid; maksab välja ja vajaduse korral nõuab toetusi tagasi. Eelnõu kohaselt hakatakse toetust andma ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise rakendamisega. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa: Märkustega arvestamine. Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar Rahandus- Eelnõu punkt 1 (§ 2 uus sõnastus): palume Arvestatud. ministeerium lisada ka viited konkurentsiseaduse vastavatele sätetele, nt järgmises sõnastuses „„(1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus) tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või riigiabina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, järgmiselt…“; Eelnõu punkt 11 (§ 10 lg 3 muudatus, Arvestatud. Eelnõud on toetuse uus maksimaalne osakaal): eelnõus täiendatud ning punktis 13 on sätestatud toetuse maksimaalseks sätestatud, et abi andmisel osakaaluks suurettevõtja puhul 40% kooskõlas üldise grupierandi toetatavatest kuludest (keskmisel ettevõtjal määrusega ei tõsteta toetuse 50% ja väikeettevõtjal 60%). Lisaks on maksimaalset osakaalu. kehtiva määruse § 10 lõikes 4 võimalus lisada eelviidatud osakaalule 10%, kui projekt tehakse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Juhime tähelepanu, et sellised abi osakaalud on sobivad vähese tähtsusega abi andmiseks, kuid riigiabi andmiseks üldise grupierandi määruse alusel on vaja järgida üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktides a ja b toodud erisusi. Nimelt saab artikkel 41 lg 7 punkti a alusel anda suurettevõtjale riigiabi taastuvenergia allikatest tootmisse tehtavate investeeringute puhul kuni 45%, samas salvestusseadmete toetamiseks saab  suurettevõtjale anda abi artikkel 41 lg 7 punkti b kohaselt kuni 30%. Salvestusseadmete toetuse osakaalu kohta on Euroopa Komisjon selgitanud järgmiselt: „Kombineeritud taastuvenergia tootmise ja salvestamise investeerimisprojekti puhul kohaldatakse investeeringu taastuvenergia tootmise komponendiga seotud abikõlblike kulude suhtes artikli 41 lõike 7 punktis a sätestatud 45% abi osatähtsust. Lisaks sellele kohaldatakse investeeringu salvestuskomponendiga seotud abikõlblike kulude suhtes artikli 41 lõike 7 punktis b sätestatud 30% abi osatähtsust.“ (Euroopa Komisjoni vastus Poola küsimusele eState aid wikis 17.12.2024). Seega ei ole eelnõus kavandatud (ja §10 lõikes 4 sätestatud) toetuse osakaalud kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõikes 7 toodud riigiabi osakaaludega: (a) kui toetust antakse salvestusseadme ostuks ja (b) kui toetust antakse taastuvenergia tootmiseks väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Palume eelnõu punkti 11 (ja vajadusel kehtiva määruse § 10 lõiget 4) vastavalt muuta. Riigi Ettepanek täiendada eelnõu punktis 1 Arvestatud. Tugiteenuste paragrahvi 2 lõike 2 uut sõnastust neljanda Keskus punktiga, mille kohaselt ei anta toetust raskustes ettevõtjale või lisada täiendav selgitus seletuskirja, et nõue oleks selgelt välja toodud. Seletuskirjas on eelnõu punktide 4, 6 ja 8 Arvestatud. selgituses lause "Viimati nimetatud tegevuste elluviimiseks võib eelnõu kohaselt toetust anda ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega, kuid mitte eelprojekti koostamiseks." Ettepanek lauset täiendada selliselt, et oleks paremini aru saada, millise grupierandi määruse alusel rahastatava tegevuse elluviimiseks antakse VTA-d eelprojekti koostamiseks. Palun seletuskirjas avada kuidas on eelnõu Arvestatud. Eelnõu punkti 11 punktis 11 toodud toetusmäärad kooskõlas ja 12 vastavalt täiendatud, art 41 nõuetega, st millistel tingimustel võib samuti seletuskirja. suurettevõtjale anda toetust 40%, keskmisele 50% ja väikeettevõtjale 60%? Ja kuidas  tuleks arvestada kehtiva määruse § 10 lõikes 4 toodud võimalusega suurendada väljaspool Tallinna ja Harjumaad asuvatele ettevõtjatele antavat toetust 10%. Kas nimetatud 10% lisatakse lõikes 3 toodud toetusemääradele? Ja kui lisatakse, siis kuidas on toetusmäärad vastavalt 70, 60 ja 50% kooskõlas art 41 lg 7 või 10 tingimustega? Ettepanek seletuskirjas põhjendada miks Arvestatud. Seletuskirja saavad toetust taotleda ka kinnisvaraalal täiendatud. tegutsevad ettevõtjad. Teeme ettepaneku täpsustada huvide Arvestatud. konflikti vältimise kohustust. Hetkel on toodud välja paragrahv 26 punktis 17 läbi tulumaksuseaduse. Juhime tähelepanu, et oleme 5.08.2024 teinud sarnase ettepaneku viia huvide konflikti määratlus sarnaseks ÜM-is kehtestatuga, kuid paraku ei ole ettepanekut arvestatud (on vaid eemaldatud viide tulumaksuseadusele, kuid ei ole lisatud vajalikku huvide konflikti piiritlust). Teeme ettepaneku sõnastada ümber punkt 17 Arvestatud. ja lisada punkt 18 järgmises sõnastuses: • 17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt; • 18) ostumenetluse läbiviimisel hoiduma huvide konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Kliima- Oled SK-s selgitanud, et 2030. a on Arvestatud. ministeerium võrguelekter 100% taastuv. See nii ei ole. Eesmärk on toota samas ulatuses taastuvelektrit kui aastas elektrit tarbitakse. See ei tähenda, et fossiilset elektrit ei toodeta. Pigem kirjuta nii, et aastaks 2030 toodetakse Eestis taastuvelektrit selles ulatuses, mis aastas tarbitakse. See tähendab, et enamus elektrivõrku toodetud elektrist on taastuvat päritolu.