Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

Sisu (failidest)

Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] 03.02.2025 nr 13-1/48-1 Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. Käskkirja terviktekst muudatustega 15 lehel Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Integratsiooni Sihtasutus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Riigikantselei Statistikaamet Rahandusministeerium Margit Tilk 628 2358 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise ekspertiisi tegi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada toetatava tegevuse „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ tegevusi, teha eelarvetõsteid ning muuta näitajaid. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 80 kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 15. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 256). 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse TAT-i punkti 3.1.4.1, uus sõnastus „Kohanemist toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine.“. Lähtudes e-õppe meetodite järjepidevast arengust on otstarbekas luua võimalus läbida kohanemist toetavaid teenuseid ka e-õppe formaatide abil, mis on olemuselt laiem käsitlus kui ainult videomaterjalide väljatöötamine, samas aga hõlmates ka videomaterjalide loomist. Käesolev muudatus toetab uute paindlike õppeformaatide loomist, samaaegselt suurendades ligipääsetavust teenustele ja tõstes teenusepakkumise kulutõhusust, paindlikkust ning jätkusuutlikkust. Toetatava tegevuse raames töötatakse välja erinevaid e-õppe formaate, mis hõlmavad näiteks veebipõhiseid koolitusi, teste, interaktiivseid digilahendusi või muid innovaatilisi veebipõhiseid õppemetoodikaid. E-õppe formaat on näiteks e-õppe koolitus, mis koosneb õppevideotest, tekstilistest osadest õppevideote vahel, lühitestidest õppevideote sees või lõpus ja e-õppe koolitusel põhinevast teadmiste testist jms. Kõik kasutatavad e-õppe formaadid on ligipääsetavad nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega inimestele. Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse TAT-i 3.1.4.3, uus sõnastus „Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine, teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine.“. Seoses e-õppe formaatide arenguga ja eesmärgiga pakkuda sihtrühmale paindlikke ja uuenduslikke lahendusi, soovime 3.1.4.1 toetava tegevuse raames väljatöötatud e-õppe formaate pakkuda sihtrühmale. E-õppe formaatide pakkumise eesmärk on laiendada teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust, rikastada traditsioonilist õpet ning tõsta kohanemist toetavate teenuste kulutõhusust. Seega, lisaks juba olemasolevatele virtuaal- ja kontaktkoolitustele laiendatakse fookust e-õppe formaatidele, mis hõlmavad näiteks e-õppe koolitusi, sh veebipõhiseid teste ja muid innovaatilisi veebipõhiseid õppemetoodikaid jms. Antud muudatusega maandatakse muuhulgas potentsiaalseid riske, näiteks olukordades, kus kohanemiskoolitusi ei ole võimalik kontaktkoolitustena läbi viia või on vajalik pakkuda teenust lühikese perioodi jooksul suurele hulgale uussisserändajatele. 1 Kohanemisnõustamise lisamisega luuakse võimalus pakkuda sihtrühmale kohanemist toetavat nõustamist. Täiendava tegevuse eesmärk on toetada sihtrühma kohanemisprotsessis, sh kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ kaudu teenustesse jõudmisel ning nendes osalemisel ja seeläbi uussisserändajate iseseiseva toimetuleku parandamisel. Kuivõrd potentsiaalse sihtrühma hulk on olnud viimastel aastatel kasvutrendis, siis täiendava info ja nõustamise saamiseks pöördutakse toetatava tegevuse elluviija poole üha enam. Näiteks 2024 .a on igakuiselt olnud kirjalikke pöördumisi vahemikus 700-1800 korral (2024.a jaanuar-november vahemikus kokku 11953). Muudatusega tekib täiendav tööjõukulu kohanemisnõustamise osutamiseks, milleks on otsene personalikulu, sh elluviija ühe täiendava töötaja töötasu ning temaga seotud lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud. Käskkirja eelnõu punktiga 3 muudetakse TAT-i punkti 3.1.4.4, uus sõnastus „Kohanemis- programmi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine.“. Sõnastuse muudatus toetab antud toetatava tegevuse vahehindamise läbiviimist laiemalt kui koolitus- ja metoodiliste materjalide hindamine. Lisaks materjalide hindamisele on otstarbekas analüüsida näiteks ka sihtrühma ootusi ja vajadusi ning seda, kas kohanemisprogramm vajab täiendavad mooduleid, hindamisvahendeid vms ning lähtuvalt vahehindamise tulemustest ka vajadusel uuendada või luua täiendavaid kohanemisprogrammi mooduleid. Käskkirja eelnõu punktiga 4 muudetakse TAT-i punkti 3.1.4.5, uus sõnastus „Kohanemis- programmi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide uuendamine.“. Sõnastuse muudatus toetab lõpphindamise läbiviimist laiemalt kui koolitus- ja metoodiliste materjalide hindamine ja muutmine. Lisaks materjalide hindamisele on otstarbekas analüüsida näiteks ka sihtrühma ootusi ja vajadusi ning lähtuvalt lõpphindamise tulemustest ka vajadusel kohanemisprogrammi mooduleid ja materjale täiendada. Käskkirja eelnõu punktiga 5 muudetakse toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused„ tegevuste elluviimise vahemikku. Alates 31.12.24 lõpetatakse alategevuse 3.3.4.2 "Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks" pakkumine. Praktikaprogramm on mõeldud eri keele- ja kultuuritaustaga tudengites huvi tekitamiseks avalikus sektoris töötamise vastu. Toetatavat tegevust ellu viies koges elluviija, et vahendajana antud tegevust korraldada on ebamõistlikult töömahukas ja haarab väikest sihtgruppi. Mitmed avaliku sektori organisatsioonid pakuvad eraldiseisvalt praktikaprogrammi lähtuvalt organisatsiooni vajadustest ja üliõpilased leiavad sageli ka ise tee praktikale avalikus sektoris ning huvi vahendaja kaudu praktikakohta leida on madal. Seetõttu on üliõpilaste ja praktikakohtade valdkondlik ja ajaline sobitamine kolmanda osapoole, elluviija Integratsiooni Sihtasutuse poolt, ebamõistlik. Seoses alategevuse pakkumise lõpetamisega muudetakse käskkirja punktiga 12 alategevusega seotud väljundnäitaja vahe- ning sihttasemeid. Käskkirja eelnõu punktidega 6-9 muudetakse TAT-i punkti 3.5.5.3, 3.5.5.4, 3.5.5.4.1 ja 3.5.5.6 sõnastusi. Nendes alategevustes asendatakse sõnad „vene- ja inglisekeelne“ läbivalt „eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed“ mõistega. Selline detailsem käsitlus loob selgema arusaama toimunud ühiskondlikest muutustest ning võimaldab paremini planeerida lõimumis-, sh kohanemistegevusi vastavalt uutele vajadustele ja sihtrühmade eripäradele. Punktide 3.5.5.4 ja 3.5.5.4.1 sõnastuste muudatusest tulenevalt tuleb elluviijal muuta Riigikantseleiga sõlmitud partnerluslepingut TAT-i muudatuste jõustumise järel. Käskkirja eelnõu punktiga 10 muudetakse TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ infot. Seotult e-õppe formaatide 2 loomise ja pakkumisega (käskkirja eelnõu punktid 1 ja 2) kajastatakse kohanemisprogrammi osaluskordade arvestuses ka e-õppe formaatides osalejaid ning täiendatakse näitaja selgitust, määratledes tingimus, mille alusel e-õppe formaatides osalenud inimene kvalifitseerub näitajasse. Käskkirja eelnõu punktiga 11 vähendatakse toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ 2029. a sihttaset 1140-le ning punktiga 13 tulemusnäitaja “Tööjõulähetusprogrammi läbinute arv“ 2029. a. sihttaset 798- le. Väljundnäitaja ja tulemusnäitaja vahe proportsioon on jäänud samaks varasemaga, st ootus on, et tööjõulähetusprogrammi läbib täismahus 70% osalejatest. Näitajate sihttaseme vähendamine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähendamisest (käskkirja eelnõu punkt 16). Meetmete nimekirja näitaja muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus järgmise „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ korraldusega. Käskkirja eelnõu punktidega 14 ja 15 suurendatakse toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja “Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“ 2029. a sihttaset 10866-le ning tulemusnäitaja “Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv“ 2029. a sihttaset 8693-le. Tegemist on ühtlasi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 näitajatega ning need näitajate muudatused on läbirääkimisel Euroopa Komisjoniga. Antud näitajate sihttasemete arvutamisel tugineti struktuurifondide perioodi 2014–2020 sarnaste tegevuste kogemusele, kuid käesoleval struktuurifondide perioodil on osalejate huvi ja vajadus keeleõpet toetavates tegevustes osalemiseks kasvanud. Seda mõjutab oluliselt muutunud sisserände olukord (nt Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu saabunud sõjapõgenikud), kui ka eestikeelsele õppele üleminek (haridustöötajad). Projektitegevuste käivitamisperioodil viidi ellu mitmeid keeleõpet toetavaid tegevusi, mis olid oma olemuselt lühiajalised, mistõttu tegevustes osalenute osaluskordade arv oli kõrge. Käskkirja eelnõu punktiga 16 sätestatakse toetatavate tegevuste eelarved. Suurendatakse toetatava tegevuse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ eelarvet 1 450 000 euro võrra 2 550 000 euroni (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering) toetatavate tegevuste „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“, „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sh kohanemisteemadel“ ning kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ eelarvete vähendamise arvelt. Andmevahetuslahendus (sh infoplatvorm) vajab täiendavaid vahendeid, et rakendust saaks edasi arendada ning see oleks sihtgrupile kasutatav SF programmperioodi 2021-2027 lõpuni. Kohanemisvaldkonna sihtrühmad on muutunud viimaste aastate jooksul mitmekesisemaks, laienenud on pakutavate teenuste ja teenuste pakkujate arv. Olemasolevad vahendid ei kata andmevahetuslahenduse arendusega seonduvaid kulusid. Tagamaks andmevahetuslahenduse (sh infoplatvorm) kättesaadavus sihtrühmale kuni SF programmiperioodi lõpuni on vajalik eelarve suurendamine. Kehtiv partnerlusleping Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega on sõlmitud kuni 2026. aasta lõpuni. 2026. aasta alguses on elluviijal plaanis lepingut pikendada kuni 31.10.2029. Vähendatakse toetatava tegevuse „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ eelarvet 370 000 euro võrra 5 410 000 euroni (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering) seoses vajadusega suunata täiendavaid vahendeid toetatavasse tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) 3 edasiarendus ja rakendamine“. Vähendatakse alategevuse 3.3.4.1 „Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil“ eelarvet 200 000 euro võrra ning seoses alategevuse 3.3.4.2 „Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks“ pakkumise lõpetamisega eelarvet 170 000 euro võrra. Tööjõulähetusprogrammi rakendamisel on potentsiaalne sihtrühm väike ning programmi pakutakse avaliku sektori töötajaskonnale, kus eestikeelses töökeskkonnas töötamise toimetulekuga seotud probleemid ei ole läbivad vaid pigem spetsiifiliste valdkondade ja regioonide põhised. Mõne aasta taguses avaliku teenistuse aruandes (2017) avaldatud info põhjal on u 10% teisest rahvusest inimesi, kellest eeldatavalt valdav enamus ei vaja lisatuge. Projektitegevuste esimeses pooles on fookus seatud eeskätt haridustöötajatele tööjõulähetusprogrammi pakkumisele toetamaks eestikeelsele õppele ülemineku reformi. Tööjõulähetusprogrammi formaadi pakkumisel on olemas paindlikkus, sest saab rakendada hübriidversiooni, mis tagab suurema kulutõhususe. Praktikaprogrammi lõpetamisega seotud põhjendused leiab käskkirja eelnõu punktist 5. Vähendatakse toetatava tegevuse „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ eelarvet 100 000 euro võrra 8 150 000 euroni (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering), seoses vajadusega suunata täiendavaid vahendeid toetatavasse tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“. 2023 - 2024. a ellu viidud tegevused osutusid plaanitust kulutõhusamaks, mis võimaldab vahendeid ümber suunata. Vähendatakse toetatava tegevuse „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ eelarvet 700 000 euro võrra 7 888 000 euroni (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering), seoses vajadusega suunata täiendavaid vahendeid toetatavasse tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“. 2024. aasta kampaaniad osutusid plaanitust kulutõhusamaks ning see annab võimaluse tegevuste teatavaks ümberkujundamiseks. Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamise mahtu saab vähendada seoses kuni 2027. aastani riiklikult ette nähtud erameedia toetuse tõttu, mis määrati pärast käesoleva TATi kinnitamist. Samuti on toetatava tegevuse käivitamisega kaasnenud planeeritust väiksemad kulud. Käskkirja eelnõu punktiga 17 lisatakse alategevuses 3.5.5.6 kohustus koguda osalenud isikute kohta andmeid, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi. Elluviija on plaanimas koolitusi ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele tudengitele, mis võivad ületada 32 akadeemilist kontakttundi. Käskkirja eelnõu punktiga 18 täiendatakse elluviija kohustusi, et järgitaks toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning ligipääsetavuse nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklile 9. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4 4. Käskkirja eelnõu mõjud TAT-i sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal ja partneritel paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid. 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid, toetatavate tegevuste vahel tehakse eelarvetõsteid, mis meetme kogumahtu ei muuda. 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ning partneritele SMIT-ile, Riigikantseleile ja Statistikaametile. Eelnõu saadetakse kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. 5 EELNÕU 27.01.25 MINISTRI KÄSKKIRI Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjas nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) muudan TAT-i punkti 3.1.4.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemist toetavate e- õppe formaatide väljatöötamine.“; 2) muudan TAT-i punkti 3.1.4.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine, teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine.“; 3) muudan TAT-i punkti 3.1.4.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemisprogrammi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine.“; 4) muudan TAT-i punkti 3.1.4.5 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemisprogrammi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide uuendamine.“; 5) muudan TAT-i punkti 3.3.5 ning sõnastan selle järgnevalt: „Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023–31.12.2024.“; 6) muudan TAT-i punkti 3.5.5.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud ajakirjandusliku sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas.“; 7) muudan TAT-i punkti 3.5.5.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele.“; 8) muudan TAT-i punkti 3.5.5.4.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning aitab kaasa riigiinfo edastamisele Eesti elanikele.“; 9) muudan TAT-i punkti 3.5.5.6 ning sõnastan selle järgnevalt: „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele tudengitele koolituse pakkumine.“; 10) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ info järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ osalejate koolituskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: a) ühepäevase koolituse puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikult taasesitatavas vormis; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 60% ulatuses õppest. c) osalejaks võib lugeda isiku, kes on edukalt sooritanud e-õppe formaadis kindlaks määratud teadmiste testi. Allikas: elluviija aruanded.“; 11) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttasemeks (2029) 1140.; 12) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ väljundnäitaja “Praktikakohtade arv avalikus sektoris“ vahesihttasemeks (2024) 40 ja sihttasemeks (2029) 40.; 13) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ tulemusnäitaja “Tööjõulähetusprogrammi läbinute arv“ sihttasemeks (2029) 798.; 14) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja “Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“ sihttasemeks (2029) 10866.; 15) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ tulemusnäitaja “Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv“ sihttasemeks (2029) 8693.; 16) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga: Jrk Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate Summa (eurodes) Osakaal nr vaheline jaotus 1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ 18 500 000,00 100,00% pakkumine 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00% 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat- 2 550 000,00 100,00% vormi) edasiarendus ja rakendamine 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00% sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00% sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00% 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning 5 410 000,00 100,00% tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 3 787 000,00 70,00% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 623 000,00 30,00% 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning 8 150 000,00 100,00% kodanikuõpe 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 705 000,00 70,00% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 445 000,00 30,00% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, 7 888 000,00 100,00% sealhulgas kohanemisteemadel 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 521 600,00 70,00% sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00% sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 2 366 400,00 30,00% sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00% sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00% 5.3 Omafinantseering 0 0% 17) muudan TAT-i punkti 9.3.9 ning sõnastan selle järgnevalt: „koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja 3.5.5.6 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase tööpäeva lõpuks;“; 18) muudan TAT-i punkti 9.3.10 ning sõnastan selle järgnevalt: „järgima toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;“. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga EELNÕU 27.01.2025 MINISTRI KÄSKKIRI TERVIKTEKST Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. 1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri- miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51 „Kohanemisprogrammi1 „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus- lahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“, 21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ (edaspidi toetatavad tegevused) raames. 1.3 Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“2 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. 1.4 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika 1 Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia). 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030). 1 kujundamine ja rakendamine“ elluviimist. 1.5 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas kohanemiseks. 1.6 Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. 1.8 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.9 Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. 1.10 Rakendusüksus ja rakendusasutus. 1.10.1 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 1.10.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2 Terminid 2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest erineva emakeelega isik. 2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 3 Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm 3.1 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine. 3.1.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.1.2 Toetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse 2 omandamist. 3.1.3 Toetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ edasi arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate iseseisev toimetulek on paranenud. 3.1.4 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ alategevused. 3.1.4.1 Kohanemist toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine. 3.1.4.2 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide väljatöötamine. 3.1.4.3 Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine, teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine. 3.1.4.4 Kohanemisprogrammi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine. 3.1.4.5 Kohanemisprogrammi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide uuendamine. 3.1.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–30.06.2029. 3.1.6 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad. 3.2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine. 3.2.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija). 3.2.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. 3.2.2 Partner on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). 3.2.3 Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse arendamine ja rakendamine. 3.2.4 Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale. 3.2.5 „Andmevahetuslahenduse, sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“ alategevused. 3.2.5.1 Andmevahetuslahenduse edasiarendamine. Edasiarenduste käigus tehakse andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muu hulgas luuakse koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1-taseme eesti keele õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning videomaterjalide haldamise võimekuse. 3.2.5.1.1 Elluviija tellib partnerilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest. 3.2.5.1.2 Partner tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. 3.2.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.2.7 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad. 3.3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused. 3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.3.2 Toetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate, uussisserändajate ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse ning nende hallatavatesse asutustesse. 3.3.3 Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks 3 paranenud. 3.3.4 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused. 3.3.4.1 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil. 3.3.4.2 Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks. 3.3.4.3 Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse, et tutvuda parimate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõimet tööturul. 3.3.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023– 31.12.2024. 3.3.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad. 3.3.6.1 Tööjõulähetusprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. 3.3.6.2 Praktikaprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning tagasipöördujatest tudengid. 3.4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe. 3.4.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.4.2 Toetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga sideme suurendamine. 3.4.3 Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused, läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud. 3.4.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevused. 3.4.4.1 Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine. 3.4.4.2 Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine, sealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele. 3.4.4.3 Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes. 3.4.4.4 Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks. 3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele kasutamist toetavad tegevused. 3.4.4.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust. 3.4.4.6.1 Eesti kodakondsuse taotlemist toetavate lahenduste arendamine, sealhulgas materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks kodanikuks olemisest. 3.4.4.6.2 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele. 3.4.4.6.3 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele. 3.4.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.4.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, 4 uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. 3.5 Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel. 3.5.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija). 3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. 3.5.2 Partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet. 3.5.3 Toetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanike informeerimine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, ning Eesti elanike lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine. 3.5.4 Toetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnast. 3.5.5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ alategevused. 3.5.5.1 Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete, ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine. 3.5.5.2 Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine. 3.5.5.3 Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud ajakirjandusliku sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas. 3.5.5.4 Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele. 3.5.5.4.1 Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning aitab kaasa riigiinfo edastamisele Eesti elanikele. 3.5.5.5 Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine. 3.5.5.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele tudengitele koolituse pakkumine. 3.5.5.7 Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste tutvustamine. 3.5.5.8 Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti veebis rände- ja lõimumis- sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni parandamiseks. 3.5.5.8.1 Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks. 3.5.5.9 Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate tulemuslikkuse ja mõju hindamine. 3.5.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.5.7 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, 5 uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. 4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad 4.1 Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad. Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Toetatav tegevus 3.1 – Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine Meetmete Välju Kohanemis- 0 Ei kohaldu 5117 28 797 Näitajaga mõõdetakse nimekirja nd- programmis kohanemisprogrammi näitaja näitaja osalejate arv. „Settle in Estonia“ Mõõtühik: osalejate koolituskordi osaluskord kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: a) ühepäevase koolituse puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikult taasesitatavas vormis; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 60% ulatuses õppest. c) osalejaks võib lugeda isiku, kes on edukalt sooritanud e- õppe formaadis kindlaks määratud teadmiste testi. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Settle in Estonia 0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on spetsiifili- nd- portaali koolitustele sed näitaja registreeritud registreerunud näitajad külastajate arv. abikõlblike Mõõtühik: arv uussisserändajate arv. Allikas: elluviija aruanded Tulem Kohanemis- 0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse us- programmi jooksvalt näitaja koolituse(d) uussisserändajate läbinud enesehinnangulist uussisserända- teadmiste paranemist, jate osakaal, kes mis on iseseisva hindavad, et toimetuleku eelduseks. nende Allikas: elluviija konkurentsi- aruanded võime ühiskonnas toimetulekuks on paranenud. Mõõtühik: protsent 6 Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine Meetmete Välju Kohanemis- 0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga loetakse nimekirja nd- programmi kokku näitaja näitaja suunatud andmevahetuslahen- välismaalaste duse kaudu esimest arv. korda Mõõtühik: arv kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ suunatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikke. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Toimivate 0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- andmevahetus- töötavat ne näitaja näitaja lahenduste arv. andmevahetuslahen- Mõõtühik: arv dust, mida loetakse kokku tervikuna. Allikas: elluviija aruanded Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused Meetmete Välju Tööjõulähetus- 0 Ei kohaldu 160 1140 Näitajaga mõõdetakse nimekirja nd- programmis tööjõulähetustes näitaja näitaja osalejate arv. osalemist isiku põhjal, Mõõtühik: sh võimaldatakse ühele osaleja inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Praktikakohta- 0 Ei kohaldu 40 40 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- de arv avalikus praktikal osalemist sed näitaja sektoris. isiku põhjal, sh näitajad Mõõtühik: arv võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Välju Ajakohastatud 0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse nd- tööjõulähetus- ajakohastatud näitaja programmide tööjõulähetuste arv. programmide arvu. Mõõtühik: arv Allikas: elluviija aruanded 7 Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Tulem Tööjõulähetus- 0 Ei kohaldu 100 798 Näitajaga mõõdetakse us- programmi tööjõulähetuse ühe näitaja läbinute arv. täisprogrammi läbimist Mõõtühik: isiku põhjal, sh osaleja võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Tulem Tööjõulähetus- 0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse us- programmi tööjõulähetuse läbinute näitaja läbinute tagasisidena esitatud hinnang hinnangut programmis konkurentsi- osaleja võime konkurentsivõime paranemisele paranemise kohta ühiskonnas. ühiskonnas. Mõõtühik: Allikas: elluviija protsent aruanded Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe Meetmete Välju Lõimumisvald- 0 Ei kohaldu 1000 10866 Rakenduskava nimekirja nd- konna keeleõpet väljundnäitaja. näitajad näitaja toetavates Näitajaga mõõdetakse tegevustes lõimumisvaldkonna osalejate arv. keeleõpet toetavates Mõõtühik: tegevustes osalejate osaluskord osaluskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: nii ühepäevase keeleõpet toetava tegevuse kui ka koolituse, mille kestus on rohkem kui üks päev, puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kuni 75% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded Tulem Lõimumisvaldk 0 2020 Ei kohaldu 8693 Rakenduskava us- onna keeleõpet tulemusnäitaja. näitaja toetavate Näitajaga mõõdetakse tegevuste lõimumisvaldkonna läbinute arv. keeleõpet toetavad Mõõtühik: tegevused läbinud osaluskord osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Läbinuks loetakse osalejat, kes on võtnud 8 Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik programmist osa vähemalt 75% ulatuses, osaluskordade koguarvuks arvestatakse osaluskordi väljundnäitajast „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Riigikaitse ja 0 Ei kohaldu 300 1000 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- kodanikuhari- riigikaitse ja sed näitaja duse teemalistes kodanikuhariduse näitajad koostöötegevus teemalistes tes osalejate koostöötegevustes arv. osalejate arvu. Mõõtühik: Allikas: elluviija osaleja aruanded Tulem Koolituse(d) 0 2023 Ei kohaldu 75% Näitajaga mõõdetakse us- läbinute osalejate rahulolu enda näitaja hinnang eesti eesti keele oskuse ja keele oskuse ja konkurentsivõime konkurentsivõi paranemisega me ühiskonnas. paranemisele Allikas: elluviija ühiskonnas. aruanded Mõõtühik: protsent Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel Meetmete Välju Sotsiaalreklaam 0 Ei kohaldu 2 6 Näitajaga sisuks on nimekirja nd- kampaaniate ja korraldatavad näitaja näitaja ristmeediaprog- sotsiaalreklaamkam- rammide arv. paaniad ning Mõõtühik: arv ristmeediaprogrammid. Allikas: elluviija aruanded TAT Tulem Eesti elanike 59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse, spetsiifili- us- valmisolek kui paljud Eesti ne näitaja näitaja toetada teistest elanikest on enda sõnul riikidest valmis aitama Eestisse elama sisserändajatel Eesti tulnud inimeste eluga kohaneda. kohanemist Allikas: elluviija eluga Eestis. aruanded Mõõtühik: protsent 5 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029. 9 6 Toetatavate tegevuste eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate Summa (eurodes) Osakaal nr vaheline jaotus 1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ 18 500 000,00 100,00% pakkumine 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00% 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat- 2 550 000,00 100,00% vormi) edasiarendus ja rakendamine 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00% sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00% sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00% 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning 5 410 000,00 100,00% tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 3 787 000,00 70,00% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 623 000,00 30,00% 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning 8 150 000,00 100,00% kodanikuõpe 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 705 000,00 70,00% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 445 000,00 30,00% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, 7 888 000,00 100,00% sealhulgas kohanemisteemadel 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 521 600,00 70,00% sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00% sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 2 366 400,00 30,00% sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00% sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00% 5.3 Omafinantseering 0 0% 7 Kulude abikõlblikkus 7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. 7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. 7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel. 7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsetele kuludele on abikõlblikud järgmised kulud: 7.3.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse 10 teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 7.3.2 kommunikatsioonikulu; 7.3.3 uuringute, analüüside ja hindamiste kulu; 7.3.4 koolituste, seminaride ja konverentside kulu; 7.3.5 tõlkekulu; 7.3.6 lähetus-, majutus- ja transpordikulu õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses; 7.3.7 sihtrühmale majutus- ja transpordikulu elluviija sisekorra alusel punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning litsentsitasu punktis 3.2 nimetatud toetatava tegevuse puhul; 7.3.9 praktika- ning keelesõbra programmis osaleja koolitus-, majutus-, transpordi- ja õppevahendite kulu punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud toetatava tegevuse puhul; 7.3.10 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 nimetatud toetatava tegevuse puhul; 7.3.11 õppe- ja infomaterjalide kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul. 7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu; 7.4.2 esinduskulu ja kingitused; 7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; 7.4.4 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks; 7.4.5 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud; 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1 Toetus makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel kaudseid kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26. 8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-des 24, 25 ja 33. 8.3 Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. 8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. 8.5 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest; 8.6.2 koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia. 8.7 Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele 11 otsestele kuludele. 8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega. 8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud. 9 Elluviija kohustused 9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt. 9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud: 9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; 9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest; 9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt; 9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 9.3.6 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel; 9.3.8 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks; 9.3.9 koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja 3.5.5.6 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase 12 tööpäeva lõpuks; 9.3.10 järgima toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.3.11 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitusmääruse alusel; 9.3.12 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 9.3.12.2 TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.12.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4 Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel. 9.5 Iga toetatav tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada. 10 Partnerite kohustused 10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. 11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord 11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse. 11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. 11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. 11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. 11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus 13 sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt. 11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12 TAT-i muutmine 12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. 12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul. 12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta. 12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 12.8 Rakendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile. 13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. 13.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. 13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. 13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse 14 finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 14 Vaiete lahendamine 14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt. 14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksus. 14.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3. Seirearuande vorm Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht 15 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/25-0106 - Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.02.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c95e0c8-543a-40f3-9459-8fc7116f88ad Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c95e0c8-543a-40f3-9459-8fc7116f88ad?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →