Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus
12. oktoobril 2022. aastal vöttis Riigikogu vastu energiamajanduse korralduse seaduse
muudatuse. Sellega muudeti seaduse paragrahv 32 löiget l ning seati eesmärgiks, et 2030.
aastal moodustab elektri energia summaarsest löpptarbimisest taastuvenergia vähemalt 100
protsenti.
Enne seaduse muutmist oli taastuvenergia eesmärk 40 protsenti. Seaduse muudatus vöeti
vastu ning kaks ja pool korda körgem eesmärk sätestati ilma igasuguse möjuanaliiusita.
Eelnöu seletuskirjas puudus analuus milliseks kujuneb elektri löpptarbija hind, kuidas
tagatakse elektri vamstuskindlus, milline on uldine möju Eesti majandusele.
Valitsus on seda deklaratiivset eesmarki seaduses hakanud nii energiamajanduse arengukavas
kui sisulistes poliitikaotsustes sisustama kui keskset energiamajanduse planeerimise
eesmärki.
See muudab energeetika pikaajaliste otsuste langetamise ideoloogiliseks, millele on oma
kriitikas tähelepanujuhtinud Teaduste Akadeemia energeetikakomisjon.
Seetöttu on asjakohane nimetatud 100 % eesmärk energiamajanduse seaduses tuhistada ning
naasta seaduse varasema redaktsiooni juurde, et vöimaldada energiapoliitilistes valikutes
keskenduda energia hinna ning vamstuskindluse tagamise eesmärkidele.
Elektrivamstuse arengukava moodustab olulise osa energiamajanduse arengukavast.
Vabariigi Valitsus kiitis 18.11.2021 heaks ettepaneku koostada Energiamajanduse arengukava
aastani 2035. Arengukava eelnöu viimane (13.11.2024) versioon on avaldatud
Kliimaministeeriumi kodulehel. Seega on tegemist olukorraga kus taastuvenergia eesmärk
sätestati ootamata ära arengukava valmimiseja seal sisalduva möjuanaluusi.
Energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2035 eelnöu näitab selgelt, et taastuvenergia
eesmärgi täitmine 2030. aastaks, kus elektrienergia summaarsest löpptarbimisest moodustab
taastuvenergia vähemalt 100 protsenti, ei ole realistlik. Seetöttu on pöhjendatud muuta
energiamajanduse korralduse seaduse paragrahv 32 löiget l, tulla tagasi eelneva versiooni
juurde, mis sätestas eesmärgi et 2030. aastal moodustab el ektri energia summaarsest
löpptarbimisest taastuvenergia vähemalt 40 protsenti. Ebarealistliku eesmärgi käsukorras
täitmise tulemuseks on ohtu seatud varustuskindlus ning tarbijatele liiga körge el ektri energia
hind.
Oleme tänä olukorra kus on toimunud järsk elektri löpptarbija hinnatöus - 63,6
protsenti. See uletab nii Eesti tarbijahinna tousu (43,4 protsenti) kui ka Eurotsooni
inflatsiooni (21,3 protsenti). Elektri hinna nönda järsk töus on olnud omakorda liheks
pöhjuseks khrele inflatsiooni Eestis. See on aga uheks aluseksjätkuvale majanduslangusele.
Löpptarbija keskmine elektri hind.
Elektri hind senti/kWh 2019 2024
Tootmine 4,59 8,80
l
Allikas Nordpool
.2
Vörk2 3,04 4,40
Taastuvenergia tasu3 1,04 1,05
Hind enne makse 8,67 14,18
Hinnatöus, % 63,6
Inflatsioon (THI muutus), %4 43,4
Inflatsioon eurotsoon %5 21,3
Kuna Eesti on avatud majandusega ekspordile suunatud riik, siis eriti valusalt on löönud meie
majandust olukord, et elektri hinnatöus on olnud ule kolme korra kiirem kui Eurotsooni
inflatsioon. Eksportiv tööstus konkureerib mitte Eestis vaid laiemalt EL-i ning muudel
turgudel ning kui elektri hinnatöus uletab mitmekordselt inflatsiooni, siis pärsib see väga
tugevalt ekspordi vöimekust.
ENMAK 2035 stsenaariumid, mille kohaselt elektri energia summaarsest löpptarbimisest
moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti, ei arvesta elektritarbijate huvidega.
Seejuures prognoositakse ENMAK-s, et 2030. aastal jääb elektri hind samale tasemele mis
tänä (ENMAK-s on vördluse aluseks 2023. a. hind).
ENMAK elektri hinna stsenaariumid
Elektri hind
senti/kWh 2023 2030 2035
Tootmine 9,08 6,60 4,88
Vörk 4,50 5,73 6,75
Taastuvenergia tasu 1,24 1,00 1,34
Reserviä 0,90 0,90
Hind enne makse 14,82 14,23 13,87
Maksud 2,98 3,57 3,48
Hind maksudega 17,80 17,80 17,35
Nimetatud ENMAK stsenaarium baseemb ebareaalsetel sisenditel. (ENMAK hinna
prognoosi stsenaariumid on toodud detailselt ENMAK lisas Memo 2030 elektrihinnast ja
taastuvenergia tasu muudatustest 6.) Nimetatud stsenaarium näeb see ette elektri turuhinna
(börsihinna) langust 2,5 senti/kWh (25 €/MWh) vörra. Sellise prognoosi koostamine on väga
keeruline ning eksimuse vöimalus suur. Eesti elektribörs on liikunud sunkroonis koos Läti-
Leedu börsiga, sest ulekoormus riikide vahel puudub ning hinnad on uhtlushinud. ENMAK-s
prognoositud oluline elektri börsihinna langus eeldaks väga suuri investeeringuid kogu
Baltikumi elektrisusteemi, et oleks vöimalik avaldada olulist möju elektri hinnale. Seda ei saa
pidada reaalseks, lisaks puudub ENMAK-s analuus investeeringutest teistesse Balti
riikidesse.
Elektri börsihind vöiks oluliselt langeda vaid juhul kui kaoks ulekoormus Eesti-Soome ning
Leedu-Rootsi vahel ning elektri hind Balti riikides uhtlustuks hinnaga Soomes ja Rootsis.
2 Avalikud allikad: Elektrilevi vörgutasu visioon aastani 2030; https://maiandus.postimees.ee/8051351/alates-
oktoobrist-touseb-voreutasu-keskmiselt-7-1 -protsenti; https://elektrilevi.ee/et
3 Allikas https://www.elering.ee/taastuvenergia-tasu
4https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-katkulaator
5 Inflation | ECB Data Portal
6 Eelnöud ja memod | Energiatalgud Memo 2030 elektrihinnastja taastuvenergia tasu muudatustest.
Tänase ENMAK stsenaariumi puhui ei ole see aga realistlik, sest prognooside kohaselt
valmib täiendav Soome uhendus alles aastaks 2035. Ka puudub arengukavas igasugune
analuus millal vöiksid valmida lisauhendused Leedu-Rootsi ning Leedu-Poola vahel, mis
samuti möjutavad börsihinda Balti riikides. Tabelis on toodud Eesti, Soome ja Rootsi SE4
(uhendus Leeduga) hinnapiirkondade aastakeskmised hinnad. Tänä on Eesti ja Soome
hinnavahe ligi kaks korda ning oluline börsihinna langus saaks toimuda seega vaid juhul kui
valmib Soome-Eesti täiendav uhendus, seda aga ei ole prognoositud aastaks 2030.
Aasta keskmised hinnad €/M^Wh allikas Nordpool
2023 2024
Eesti 90,8 87,3
Soome 56,5 45,6
Rootsi SE4 64,9 49,7
ENMAK kohaselt on prognoositud 2030 a. elektri löpptarbija hinnas vörgutasu suuruseks
5,73; taastuvenergia tasu suumseks 1,0 ning reservide tasuks samuti 1,0 senti kWh. Köigi
kolme hinnakomponendi puhui on tegemist valdavalt pusivatel kuludel baseeruvate
komponentidega, mis söltuvad otseselt muugikogusest. Vörgutasu ja reservide puhui on
tegemist sisuliselt pusikuludega ning analoogne on ka taastuvenergia tasuga, mille puhui
makstakse tootjale fikseeritud summa subsiidiumeid. ENMAK tabel 9.2 kohaselt makstakse
taastuvenergia subsiidiume aastatel 2025 kuni 2030 734 milj. € ning aastatel 2031 kuni 2035
640 milj. €. Seega tarbijate elektri hinnas sisalduv taastuvenergia tasu vördub subsiidiumi
suurus jagatud tarbimise mahuga. Seega ENMAK stsenaariumite realiseerumise töenäosus
baseerub tarbimise prognoosil.
Tarbimise statistika ning prognoos on toodud ENMAK 203 57 lisas 2-8. Statistikast tuleneb, et
elektri tarbimine Eestis on olnud viimase kiimnendi jooksul sisuliselt sama. Kui aastal 2016
oli löpptarbimine koos vörgukadudega 8 385 GWh, siis aastal 2022 oli see 8517 GWh ning
aastaks 2023 oli langenud tasemele 8 072 GWh. 2024. aasta tarbimine oli Eleringi andmete
kohaselt 8 145 GWh8.
Seega elektri tarbimine aastaks 2030 10 300 GWh (10,3 TWh) eeldaks tarbimise kasvu 25
protsentija seda tingimustes kus on toimunudjärsk elektrienergia hinnatöus. Sellist tarbimise
kasvu ei saa pidada realistlikuks. Könekas näide on ka elektri tarbimise prognoos 9,2 TWh
aastas 2025. See eeldaks vörreldes 2024. aastaga tarbimise kasvu 13,5 protsenti, mida ei saa
pidada reaalseks. Seega on elektri tarbimise kasvu prognoos ENMAK-s ebareaalne.
7ENMAK2035Lisad2-8
8 https://dashboard.elering.ee/et/balance/total?interval=hours&period=years&start=2023-12-
3 lT22:00:OO.OOOZ&end=2024-12-31T21:59:59.999Z&show=table
ENMAK lisa 2-8 toodud statistilised andmed ja prognoos
Tabel 3. Elektrienergia tootmine36ja tarbimine37.
VOfku slsenenud
elektrienergia tootmine,
GWh 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Mlttetaastuwnctgla 9010 9581 8918 4501 2580 3734 4964 2302
Taastuveneigia, sh: 1412 1653 1665 1946 2230 2597 2623 2607
biogaas 46 ~42~ ~w 40- 29 18 ^
biomass 739 -908 "951 1 139 1231 1519 1372 1202
(uul 590 669 591 692 824 731 664 684
vesi 35 29 19 22 27 25 22 25
päike 3 5 13 54 119 305 560 692
biolagunevsd jäätmed 57 56 ss ^T 56 50 45 "49
Tootmlne kakku: 10422 11234 10583 T447 4810 6332 7587 4909
Import 3577 T281 3053 4861 7367 7332 7183 NA
Ekspoft 5614 Tois 4950 2704 3723 4703 6)72 NA
TegeliklBpptarbimine
vörgukadudega", GWh 8385 8500 8717 8646 8440 8966 85171 8072
Taastuvelektn osakaal
elektritartiimisesf.» 16 18 20 22 28 29 29 32
ElektrrtootmiseC02ekv
hejde 10.9 11,8 10,5 5.5 Ai AZ. 6
Elektritarbimise prognoos aastani 2035 on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Elekiritarbimise prognoos aastani 2035.
Prognoos 2025 2030
Elektrnartiimine*,"TWh 9,2 10,3 T1,3
Tipukoormus, MW 1668 1829 2018
Elektritaitimise järsk kasv**, "TWh -9,l 10.6 18.5
'2023, 2025.2050 203S Bering) WA 2023,2040 ja 2050 latbimine kliimneulwtsele elekviloolmisele ulemineku uwingus
** MKM]a BS elektnvatbimise hnnang iisanduvate suurtafbijatega, Elektrituruseaduse ja energiamajanduse konalduse seaduse muutinise seaduse
eelnöu seletuskiri 19.08^2024
Kokkuvötteks ei ole stsenaarium kus elektri hind jääb aastaks 2030 tänasele tasemele
reaalne. ENMAK stsenaariumi rakendamine tooks aastaks 2030 kaasa olulise elektri
hinna töusu, olukorras kus elektri hind on vörreldes aastaga 2019 juba niigi töusnud 64
protsendi vörra.
Elektri vamstuskindluse tagamine on ulioluline ning vöimalikud elektrikatkestused
avaldaksid väga negatiivset möju nii Eesti majandusele kui ka uhiskonnale terviklikuna.
Siinjuures tul eb vötta arvesse, et 8. veebmaril 2025 toimus nii Eesti kui ka teiste Balti riikide
desunkroniseerimine Venemaa elektrisusteemist. Desunkroniseerimine oli nii poliitiliselt kui
ka majanduslikult ainuvöimalik samm. Samas on Venemaa agressioon Ukraina vastu seadnud
juba meie elektrisusteemile niigi körgendatud nöuded ning on tulnud olla valmis enneaegseks
desunkroniseerimiseks. Nil tänä kui ka 2030 a. perspektiivis on iilimalt oluline säilitada
Eestis elektri tootmise vöimekus ning olla ka valmis stsenaariumiks kus tuleb tagada
elektrivamstus ilma Soome iihendusteta. Seda eriti olukorras kus 2024. a. detsembris löhuti
sabotaazi käigus Estlink 2 merekaabel. Tuleb olla valmis ka Eesti elektrisusteemi toimimiseks
saartalituses kus lisaks Soomele puuduvad iihendused ka Lätiga. See aga näeb ette, et Eestil
on olemas piisav juhitavate voimsuste reserv.
ENMAK-i tootmisseadmete stsenaarium näeb ette et aastal 2030 on Eestis tootmisvöimsusi
5 666 MW ehk oluliselt enam kui aastal 2024. Samas on nimetatud vöimsustest vaid l 336
MW juhitavad vöimsused ehk meil puudub isegi vöimekus tagada Eestile vajalik
prognoositav tipuvöimsus l 829 MW. ENMAK-i juhitavate vöimsuste stsenaarium näeb ette,
et vörgus on vähemalt l 200 MW juhitavaid kindlaid vöimsusi: sh. 600 MW minutitega
reageeritav ning 600 MW aeglaselt reageeritav. Nimetatud stsenaarium ei anna garantiid
varustuskindluse tagamiseks. Garanteeritud juhitavast vöimsusest on 272 MW Auvere
plokk, mis tähendab et ainuuksi nimetatud uksiku tootmisseadme väljalangemine vähendab
reservi ligi 900-1e MW-le (täpsemalt 928 MW). Vöttes arvesseAuvere jäämä töökindlust, mis
ei ole olnud heal tasemel, oleme olukorras kus suudame vajalikust tipukoormusest 1 829 MW
tagada vaid poole.
Arengukava näeb ette, et aastal 2030 peab olema susteemis 750 MW kiiresti käivituvaid
maagaasil töötavaid vöimsusi, sellest 250 MW moodustab olemasolev Eleringile kuuluv
avarii reservjaam, kuid puudub täpne kava millisel kujul rajataksejuurde ulejäänud 500 MW
reserwoimsusi. Samuti on tegemist ulimalt kriitilise ajaperioodiga nimetatud 500 MW
vöimsuse rajamiseks. Reservvöimsuse rajamiseks tuleb hankida riigiabi luba, viia läbi hange,
sölmida lepingud, viia läbi testkäitamised, jne. Lisaks ei taga nimetatud 500 MW maagaasi
juhitava vöimsuse Usamine susteemi varustuskindlust, varustuskindluse tagamiseks on
vajalik oluliselt suuremat reservvöimsust.
ENMAK-s toodud varustuskindluse stsenaariumid
s
»w
KLIIMAMINISTCERIUM
Tootmisseadmete voimsus, MW
14000
12400
12000
10000
8700 150
8000
6850 78
6000 5666 —78
78
358
4000 3155 T:
150
250
78
2000 150
o
2024 2030 2035 2040 2050
•Tuulfmaisma») •Tuulfmeil) «Piilkt •Biomass •Polfkl»! Unegaas •Gaas • Taiendaod juhita»») »oimsustd
13
8 KLIIMAMINISTEERiUM JUHITAVAD VÖIMSUSED
Omaniku
VorgusvahemaltlZOOMW
ootuse Eesti
juhitavaid kindlaid TOimsusi, sh 600 MW
EnergialelOOO Resenvöimsuse mehhanism minulitega reageeriv ja 600 MW
MW hoidmiseks minimaalse juhitava vöimsuse -l aeglaselt reageeri<juhitav vöimsus
2026 löpuni calOOOMW-tagamiseks.
Tagamise »oimalused: j
IResemöimsus-
y\^V\ Imehhanismi Vöiroalused:
A. Saartalituse vöimekuse
Turuulene vöimsusmehhanism •>va]ab uut
riigiabjluba
lloomise
laaal
n Iseaduseelnou reserv
B. Strateegiline reserv riigiabi
loaga l
J^-
~^sy
-^^- ^
Olemasole»juhitav 1758 MW: Pötevkivi -280 MW Pölevkivi -86 MW
Pole»kl»i-182MW
p6levl(ivi1320MW
maagaas 110 MW Eleringi 150-500 MW Eleringi sagedusreservide Vörgus 1250 MW:
pölevkivigaas 78 MW sagedusreservide hange hanke tulemusena Maagaas 750 MW
Kiisa avaiiielektrijaam kuni +500 MW täiendava Polevkivi272MW
(gaas/diisel) 250 MW juhitava voimsuse Biomass150MW
Pölevkivi -499 MW valmimime (nt Uttegaas78MW
gaasielektrijaamad)
Kokkuvöttes ei ole varustuskindluse möttes kiirendatud uleminek taastuvatele
energiaallikatele teostatav. l 200 MW juhitavaid vöimsusi ei ole piisav, et tagada
l 829 MW tipukoormuse katmine. Arengukavas toodud pölevkivil töötavate plokkide
demonteerimine on enneaegne ning seda ei saa teha enne kui vajalik reservvoimsus on
olemas.
Susinikneutraalsuse saavutamiseks ning taastuvenergia arendamiseks kavandatakse ENMAK-
s (tabel 9.2) taastuvenergia subsiidiume aastatel 2025 kuni 2030 734 milj. € ning aastatel
2031 kuni 2035 640 milj. €. Samas ei ole täpsustatud millistel konkreetsetel tingimustel
taastuvenergia subsiidiumeid kavandatakse. ENMAK lisas (2 kuni 8) on toodud, et
taastuvenergia vähempakkumise 4+2 TWh konraldamisel arvestatakse suurema
elektritarbimise vajadusega kuni 18,5 TWh aastal 2035. Mainitud elektritarbimise
prognoosi 18,5 TWh vöib pidada selgelt iileprognoosituks. Sisuliselt tähendaks see
elektritarbimise 2,2 kordset kasvu järgmise 10 aastajooksul olukorras kus elektritarbimine on
olnud stabiilne viimase 10 aastajooksul.
Taastuvenergia vähempakkumiste läbiviimisel mängib olulist rolli millised riskiä jäetakse
tootja ning millised tarbija kättä. Taastuvenergia toetuste maksmise suunised on toodud EL
otsekohalduvas määruses 2019/943, mille alusel tul eb taastuvenergia subsideerimiseks
kasutada nn. kahesuunalisi hinnavahelepinguid (ingl. keeles two-way contracts for
difference). Sisuliselt tähendab see, et taastuvenergia tootja pakub nii hinnalae kui ka
pöranda. Kui elektri börsihind on alla hinnapöranda, siis saab tootja kompensatsiooni. K.ui
börsihind on aga iile hinnalae, siis maksab ta vastupidiselt kompensatsiooni tarbijale.
Näiteks on tootja vöitnud vähempakkumise aastase tootmise mahuga l TWh ning pakub
hinnalaeks 100 €/MWh ja pörandaks 50 €/MWh. Kui börsihind on vahemikus 50 kuni 100
€/MWh, siis tootja toetust ei saa. Kui aga näiteks börsihind on alla hinnapöranda (50
€/MWh), siis saab tootja toodangu eest kompensatsiooni summas mis on tegeliku hinna ja
hinnapöranda vahe. Analoogselt toimib susteem ka hinnalae osas. Tarbija risk seisneb selles,
millist hinnapörandat pakutakse, milliseks kujuneb tuleviku börsihind ja kas
vähempakkumises on ka ettenähtud tarbijat kaitsev absoluutsumma ehk kui börsihind
kujuneb väga madalaks, siis maksab tarbija subsiidiumit vaid kuni nimetatud
absoluutsummani.
Taastuvenergia vähempakkumise puhui on suur töenäosus stsenaariumil, kus börsihind
kujuneb prognoositust madalamaks ning tarbija peab köik investeeringu riskiä kinni maksma.
Selline stsenaarium vöib jöustuda juhul kui ehitatakse piisavalt täiendavaid iihendusi Soome
ja Rootsiga ning B äiti riikide hind iihtlustub sealse hinnaga. Ka vo ib realiseemda vastupidine
stsenaarium kus Balti riikides investeeritakse liigselt taastuvenergiasse ilma täiendavate
uhenduste rajamiseta. Selle tulemuseks on elektri lile tootmine ning väga madal hind. Kui
vähempakkumistel on fikseeritud tootjatele piisavalt körge hinnapörand ning uhtlasi puudub
ka tarbijat kaitsev absoluutsumma, maksab tarbija need riskiä kinni. See köik toob aga kaasa
löpptarbija elektri hinna mis ei ole konkurentsivöimeline.
Tulenevalt eelpooltoodust peab kliimaeesmärkide saavutamme toimuma tarbijale
vastuvöetaval viisil, iileliigne kiirustamine ja ebaratsionaalsete eesmärkide seadmine
loob olukorra kus vöime taita kuli seatud kliimaeesmärgid, kuid tulemuseks on ohtu
seatud varustuskindlus ja tarbijale vastuvöetamatu hind.
Seega tuleb köigepealt tuhistada ebarealistlik taastuvenergia eesmärk. Seejärel peab Vabariigi
Valitsus töötama väljä realistliku elektri tootmisvöimsuste ja elektrivörkude arendamise
tegevuskava.
2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöu paragrahviga l muudetakse Energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi
32' löiget l ja sätestatakse, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 42 protsenti
riigisisesest energia summaarsest löpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest
löpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 40 protsentija soojuse summaarsest
löpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee-ja raudteetranspordis kasutatud
taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
3. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
4. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusega
Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
5. Seaduse möjud
Seaduse möjuks on, et loobutakse Eestile ilmselgelt iilejöukäivast taastuvenergia
kasutuselevötu eesmärkidest ning pidurdatakse seeläbi elektrienergia hinnatöusu, et edendada
Eesti ettevötete konkurentsivöimetja tagada Eesti elanikele taskukohased energiahinnad.
6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid, vaid pidurdab elektrihinna
töusu.
7. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja vastu vötta rakendusakte.
8. Seaduse jöustumine
Seadus jöustub uldises korras.
Algatab Isamaa fraktsioon 10.02.2025. a.
x -(
Helir-Valdor Seeder
Isamaa fraktsiooni esimees
EELNÖU
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus
§ l. Energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 321 löige l muudetakseja sönastatakse
järgmiselt:
,,(1) Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia
summaarsest löpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest löpptarbimisest moodustab
taastuvenergia vähemalt 40 protsentija soojuse summaarsest löpptarbimisest vähemalt 63
protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14
protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast."
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algatab Isamaa fraktsioon 10.02.2025. a.
J
Helir-Valdor Seeder
Isamaa fraktsiooni esimees
Rjsgskogu i<anfc3»5Sei
^?, a/< ^ä^r
Kuupäev _^_a^_^^^^
^/^/^I3L
Vabariigi Valitsus
.02.2025 nr 1-1/15-574/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 10. veebruaril algatatud
energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (574 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kaheksal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 12.02.2025 / 1-1/574;
Riigikantselei / 13.02.2025 / 2-5/25-00298
Resolutsiooni teema: Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (574 SE)
Adressaat: Kliimaministeerium
Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 06.03.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 13.3.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0163.
Kontroll: Hendrick Rang
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 13.02.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/25-0163 - "Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (574 SE)"
Kuupäev: 2025-02-13 08:55
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0163 - Energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (574 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.2.2025
resolutsioonile.
Osapooled: Kliimaministeerium
Tähtaeg: 06.03.2025 23:59
Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf8ca2a0-47a4-4b4f-ade5-ac5b48e3792b
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf8ca2a0-47a4-4b4f-ade5-ac5b48e3792b?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main