.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Meie: 13.02.2025
nr 7-5.7/25-00263-2
Pöördumise edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie: nr 12-4.1/4562-4
[email protected] Meie: 10.02.2025 nr 9
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Riigikantselei
[email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) pöördumine avalikkusele suunatud teenuste
ligipääsetavuse kohta
EPIKoda teevad murelikuks põhjendused ja suhtumine, mida Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakond edastas tuues välja, miks ei saa parandada
kommertsliinide ligipääsetavust. Ühistranspordireformi eesmärk on optimeerida liikumist
ühistranspordiga ja vähendada autostumist. Riigi sõnum seoses mootorsõidukimaksu
kehtestamisega on EPIKojale olnud, et eesmärk on vähendada autostumist ja suunata inimesed
rohkem ühistransporti kasutama. Kui selles osas täna muutuseid ette ei võeta, siis olukord ei
parane säästlike transpordilahenduste kättesaadavuse osas ka tulevikus.
Kirjutasite, et liiniveo korraldamise alused on erinevad. ÜTS § 2 kohaselt on ühistransport
avalikkusele suunatud teenus tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo
või taksoveo korras. Eesti.ee andmetel toimub üleriigiline ühistransport kommertsalustel, mis
ühendab eelkõige tõmbekeskuseid. Liinivõrk kujuneb vastavalt vedajate esitatud taotlustele,
mida menetleb regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakond. Sellest
järeldame, et ka kommertsveo puhul räägime avalikkusele suunatud teenusest, st kõikidel
inimestel peab olema võimalus teenust kasutada. Võrdne kohtlemine puudega inimesele on see,
kui inimene pääseb kasutama kommertsalustel teenindatud liinibussi ja maksab sõidu eest
piletihinna. Võimalik, et busside soetamiseks on vajalik riiklik toetus, vähemalt osaliselt
(sarnaselt nt PRIA toetutele). Avalikkusele suunatud teenust pakkuvatel ehitistel on täna
kohustus jälgida ligipääsetavuse nõudeid, kuid teenusepakkujatele, kes osutavad
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee
transporditeenust, taoliseid nõudeid ei ole. Leiame, et avaliku teenuse nõuded on vaja välja
töötada ja kehtestada või tagada ligipääsetavus kõikidele teenustele muul moel.
Hansaliinide maakondadevahelistel liinivedudel on murekohaks nt see, et osadesse peatustesse
Tartust Viljandi poole on võimalik madalapõhjalise bussiga minna, aga tagasisuunal
madalapõhjalist veeremit ei pakuta. Kärdla lennujaama viib vaid kommertsbuss,
madalapõhjailsed veeremid puuduvad. Leiame, et kasutajate vajadustega arvestamine
ühistranspordi pakkumisel, nii avalikel- kui kommertsliinidel, on möödapääsmatu. Sama oluline
on tagada transpordivõimaluste järjepidev kaasajastamine ja suurendamine. Tänased avalike
liinide väljumisajad ei võimalda osaleda tööelus teistega võrdsetel tingimustel, mis paneb
puudega inimesed olukorda, kus on vajadus omada autot (juhul, kui see on võimalik), kuid
mootorsõidukimaksust tulenevalt on ka need võimalused aina vähenemas.
Vedajaid saab mõjutada läbi hanketingimuste ja ühistranspordi kasutamine saab suureneda läbi
ligipääsetavate lahenduste pakkumise. Ettepanek järk-järgult kommertsvedajate
hanketingimustesse ligipääsetavuse lisanõuete lisamine teenib kogu ühiskonda. On mõistetav, et
lahenduste väljatöötamine, nt maakondlikel kommertsliinidel ligipääsetavuse tagamine saab
toimuda aja jooksul, mitte koheselt ja kõikidel liinidel korraga. Hangete hindamine
ligipääsetavuse ekspertide poolt või hangete dokumentide põhja loomine on protsessi loomulik
osa, sest ligipääsetavuse parandamiseks tuleb lahendusi töötada välja koos kasutajatega, st koos
puudega inimestega.
Täna on probleemiks ka ligipääsetava ühistransporditeenuse info. Ostes pileteit läbi tpilet.ee
keskkonna, pole võimalik välja filtreerida, millised väljumised on madalapõhjalise bussiga (nt
liinidel Tartu-Põlva jne), vaid inimene peab ise teadma, milliste ühistranspordikeskuste bussid
on madalad. Näiteks MK ja Sebe ei ole madalad või pakub Lux Express madalapõhjalist
veoteenust 5 tööpäeva ettetellimisel juhul, kui õnnestub madalapõhjaline buss liinile panna.
Sellisel juhul on buss kasutatav ühele inimesele ning teised reisijad infot ei saa, sest info ei ole
avalik. See süvendab väärarusaama, et soovida sõitjaid on vähe ja liikumispuudega inimesed
bussireise ei soovi. Veelgi enam, kui Lux Express valib madalapõhjaliseks väljumiseks liini
Tallinnast Võrusse, siis reaalsuses saaks ratastooliga sõita inimesi ka Tallinnast Tartusse või
Põlvast Võrusse, kuid seda infot täna süsteemidest ei leia. Taoline infosulg takistab inimestel
ligipääsetavaid lahendusi kasutamast. Bussipiletite operaatorid peaksid olema kohustatud tagama
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee
ajakohase info kõigis kanalites ja täiendama infot kohe, kui võimalus ligipääsetava bussiteenuse
kohta avaneb.
EPIKoda ootab riigilt kaasavat ja tulevikule suunatud mõtlemist ning arutelusid, kuidas saaks
edendada puuetega inimeste ja krooniliste haigete võimalusi ühiskonnaelus võrdväärselt osaleda.
Lahendused, kuidas tagada ligipääsetavus maakonnavahelistel kommertsliinidel peavad aga
sündima koostöös.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Eesti Puuetega Inimeste Koda
tegevjuht
Mari Puuram
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
[email protected]
tel +372 5401 0437
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee