Jäätmereformi eelnõu EISis

Justiits- ja Digiministeerium 31.01.2025 nr 1-4/24/5287-37 Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Austatud Liisa-Ly Pakosta Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 esitame täiendavaks kooskõlastamiseks jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 14. veebruariks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1. Mõjuanalüüs 4. Seletuskirja lisa 2. Rakendusaktide kavandid 5. Seletuskirja lisa 3. Jäätmete energiakasutuse tasu riigiabi analüüs 6. Seletuskirja lisa 4. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Teadmiseks: vastavalt jaotuskavale Katrin Koppel, 626 0700 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 31.01.2025 Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „järelevalve“ sõnadega „ja haldusjärelevalve“; 2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Korraldatud jäätmeveo ja sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Korraldatud jäätmeveo tellimisele mandril võib kohaldada riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut, kui hankemenetlus on lõppenud riigihangete seaduse § 73 lõike 3 punktide 2–5 alusel.“; 4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 5) paragrahvi 11 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse andmise aluseks võib võtta käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu kohustuse täitmise.“; 7) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Valdkonna eest vastutaval ministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.“; 8) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „(15) Muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, on kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. (16) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud isik pakub teenust probleemtoote tootjale ja esitab probleemtooteregistrile andmed tema nimel, loetakse probleemtoote tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise andmete esitamise kohustus täidetuks.“; 1 9) paragrahvi 269 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab laiendatud tootjavastutusega seotud tootja kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 261 lõikes 15 sätestatud kohustust.“; 10) paragrahvi 31 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „ringlussevõtu“ sõnadega „ja lõikes 5 nimetatud olmejäätmete liigiti kogumise“; 11) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega.“; 12) paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 31 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „lõigetes 3 ja 4“ tekstiosaga „ning pakendiseaduse §-s 15“; 14) paragrahvi 31 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „kohaselt“ sõnadega „lähtudes piirkondlikest iseärasustest, nagu eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest, asustustihedusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast“; 15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud alustel korraldatud olmejäätmete liigiti kogumine peab tagama, et liigiti kogumine on jäätmevaldajale võimalikult mugav, motiveeriv ning kulutõhus võrreldes segaolmejäätmete või valesti liigitatud jäätmete üleandmisega.“; 16) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu õigusaktiga, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.“; 17) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus peab jäätmekava koostamisel ja rakendamisel võtma arvesse, et kõik jäätmekavas kavandatavad tegevused, meetmed ja eesmärgid on suunatud jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustuse täitmisele.“; 18) paragrahvi 42 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „jäätmete liigiti kogumise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa“ tekstiosaga „olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks vajalikke tegevusi igal aastal“; 19) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) hinnangut vajadusele luua uusi või muuta olemasolevaid kogumissüsteeme, võttes arvesse käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel erandite tegemise vajadust ning § 31 lõigetes 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid;“; 20) paragrahvi 42 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „rahastamist“ tekstiosaga „ning jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist, nimetatud kulude kogumise eesmärki ja arveldamise korraldust“; 21) paragrahvi 42 lõike 3 punktid 13 ja 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „13) korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise vähendamise plaani ning energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid; 14) pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava, sealhulgas pakendijäätmete avalikku kogumissüsteemi müügikohtade juures;“; 22) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses: „17) korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava; 18) teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaani.“; 23) paragrahvi 44 lõikes 4 asendatakse arv „3“ arvuga „31“; 24) paragrahv 64 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud laiendatud tootjavastutusega seotud tootja kohustustega.“; 26) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS JA JÄÄTMEHOOLDUSKULUD“; 27) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedu korraldatakse selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainus klient ja temale tasu maksja on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on samuti kohaliku omavalitsuse üksusel. (13) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 12 märgitud tasu kogumise jäätmevaldajalt korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud koostöövormide kaudu teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel. (14) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arve, milles ettenähtud summa tasutakse kohaliku omavalitsuse üksusele, esitamise jäätmevaldajale korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel.“; 28) paragrahvi 66 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, biojäätmete ja olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise ja veo.“; 29) paragrahvi 66 lõikes 6 asendatakse sõna „kogusest“ sõnadega „mahust või kaalust“; 30) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses: 3 „§ 661. Jäätmehoolduskulude kehtestamise lähtealused, rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks, § 1363 lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude ja § 1363 lõikes 5 sätestatud jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kehtestada jäätmevaldajale jäätmehoolduskulude kandmise kohustus. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse, korraldatakse § 66 lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainus klient ja temale tasu maksja on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on samuti kohaliku omavalitsuse üksusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduskulude suuruse määramise ja sissenõudmise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus valla- või linnavolikogu määrusega. (4) Jäätmehoolduskulud kannab korraldatud jäätmeveoga liitunud ja liitumisest vabastatud jäätmevaldaja proportsionaalselt jäätmeveo kaudu üleantud jäätmete koguse või jäätmehoolduse teenuse tarbimise mahuga. (5) Valla- või linnavalitsusel on õigus anda jäätmehoolduskulude kandmisel soodustusi ja vabastusi volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. (6) Jäätmehoolduskulud on lõikes 7 loetletud püsikulud, millele lisatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veokulu ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete, välja arvatud pakendijäätmed, käitluskulu. (7) Jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks vajalikud püsikulud on: 1) kogumisvahenditega ja kogumispunktidega seotud kulud; 2) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud; 3) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulud; 4) jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud, sealhulgas jäätmekäitluskoha rajamise ettevalmistamise kulud; 5) korduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud; 6) andmehalduse, sealhulgas jäätmevaldajate registri pidamise ning jäätmevaldajatega arveldamise kulud; 7) jäätmeteemalise teavituse ja nõustamise kulud; 8) jäätmeseaduse nõuete täitmise järelevalve kulud; 9) muud kulud, mille eesmärk on parandada jäätmehoolduse taset või täita jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarve. (8) Jäätmehoolduse arendamise, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamise kulude sisse ei arvata: 1) õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele määratud sunniraha või rahatrahvi; 2) kulu ulatuses, milles riik on maksnud kohaliku omavalitsuse üksusele toetust, mida kohaliku omavalitsuse üksus riigile ei hüvita; 3) muid kulusid, mis ei ole vajalikud jäätmehoolduse arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamise kohustuste täitmiseks. 4 (9) Jäätmehoolduskulud peavad olema põhjendatud, vastavuses teenuse osutamise kuludega ja lähtuma kuluefektiivsusest. (10) Jäätmehoolduskulude katteks kogutud raha kasutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil ja raha ülekandmine teistesse valdkondadesse on keelatud. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab oma tegevusaladel kulude lahususe ja see peab kajastuma tema raamatupidamises eraldi tulude, kulude ja vara arvestuses. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud püsikulude suurus on kuni 100 protsenti jäätmevaldajale esitatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kuludest. (12) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva seaduse § 69 lõigete 4 ja 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja püsikulu suurus on kindlaks määratud summa, mis vastab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja eelmise aasta keskmisele püsitasule. Keskmine püsitasu arvutatakse kord aastas. (13) Jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele, kellele korraldatud jäätmeveo teenust osutati, esitatakse arveldamiseks vajalike andmetega arve, millel on eraldi välja toodud: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduse püsikulu; 2) veoteenuse, sealhulgas eraldi pakendite veoteenuse kulu; 3) käitlusteenuse kulu; 4) lisateenused; 5) soodustus. (14) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab igal aastal ülevaate jäätmehoolduskulude määramise ja rakendamise kohta eelmisel kalendriaastal. Ülevaates esitatakse andmed: 1) jäätmehoolduskulu laekumise ja kasutamise kohta kõigi käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 loetletud kulukomponentide kaupa; 2) taaskasutusorganisatsioonidelt laekunud pakendijäätmete veokulude kohta. (15) Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab oma ametlikul veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud ülevaate iga aasta esimeses kvartalis. (16) Jäätmehoolduskulude kogumise korraldamise tagab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil valla- või linnavalitsus. (17) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmehoolduskulude kogumise korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud koostöövormide kaudu teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel. (18) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmetega arve, milles ettenähtud summa tasutakse kohaliku omavalitsuse üksusele, esitamise jäätmevaldajale korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel.“; 31) paragrahvi 67 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kohaldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni või teiste kohaliku omavalitsuse üksustega riigihangete seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 5 32) paragrahvi 67 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohaliku omavalitsuse üksuste liit“ tekstiosaga „või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olevat äriühingut“; 33) paragrahvi 67 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikest 4 ning arvestades käesolevas lõikes sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks määratakse riigihanke alusdokumentides muu hulgas järgmised tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskoht või -kohad, vaheladustuskoht või -kohad, sõltuvalt veetavast jäätmeliigist; 5) hankelepingu kestus; 6) veotingimused, nagu veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused; 7) jäätmeveoga seotud vabatahtlikud lisateenused, mille eest võib võtta lisatasu, ja lisateenused, mis on otseselt jäätmeveoga seotud ja peavad sisalduma korraldatud jäätmeveo kuludes; 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes; 9) kui halduslepinguga antakse üle ka jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne, siis klienditeeninduse aluspõhimõtted; 10) jäätmevedaja kohustus kontrollida, kas üleantavad jäätmed on õigesti liigiti kogutud.“; 34) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: “(31) Eraldi hankeleping sõlmitakse pakendijäätmete vedajaga.”; 35) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 100 000.“; 36) paragrahvi 67 lõikes 7 asendatakse sõna „riigihanke“ sõnaga „teenuse“; 37) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigihanke tulemusel“ tekstiosaga „teenuse osutamiseks”; 38) paragrahvi 69 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, ning kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses oleval kinnistul on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine riigi julgeolekunõuete tõttu oluliselt takistatud, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.“; 39) paragrahvi 69 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud jäätmekäitluskohad, kus keskkonnakaitseloa alusel käideldakse segaolmejäätmeid.“; 40) paragrahvi 69 lõiked 43, 5 ja 51 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab tema korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustustega.“; 6 42) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete, välja arvatud pakendijäätmed, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks sõlmib kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega hankelepingu riigihangete seaduse kohaselt. (12) Eraldi hankelepingud sõlmitakse bio- ja segaolmejäätmete käitlejaga, isegi kui mõlemat käitleb sama teenuseosutaja. (13) Biojäätmete taaskasutamine peab tagama biojäätmete ringlussevõtu ning vastama käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud tingimustele. (14) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teenuse osutamiseks sõlmitud hankelepingu kestus on kuni viis aastat.“; 43) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide“ tekstiosaga „kokku kogutud jäätmete“; 44) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas biojäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud biojäätmete kompostimine, segaolmejäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ning olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ja sagedusega, mis on kulutõhus ja keskkonnahoidlik;“; 45) paragrahvi 71 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada, sealhulgas annab“; 46) paragrahvi 71 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „hajaasustusalal“ sõnadega „, kus on jäetud jäätmevedu korraldamata käesoleva seaduse § 66 lõike 3 alusel“; 47) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) suurjäätmete kogumise korralduse.“; 48) paragrahvi 711 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Jäätmevaldajate registri eesmärk on korraldada jäätmehooldust ja avalikustada teavet jäätmehoolduse kohta.“; 49) paragrahvi 711 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigus tasu küsida.“; 50) paragrahvi 711 täiendatakse lõigetega 3-5 järgmises sõnastuses: „(3) Jäätmevaldajate registris töödeldakse isiku üldandmeid. (4) Jäätmevaldajate registris töödeldakse isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks. (5) Jäätmevaldajate registri arhiivi kantud isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 5 aastat, mille järel need kustutatakse.”; 7 51) seadust täiendatakse §-ga 712 järgmises sõnastuses: „§ 712. Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö jäätmehoolduse korraldamisel (1) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada jäätmehoolduse korraldamiseks ühisameti või -asutuse, mille moodustamisele, juhtimisele ja tegevuse alustele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 621–623 sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (2) Lisaks käesolevas seaduses ette nähtud juhtudel võivad kohalikud omavalitsuse üksused üle anda halduslepinguga jäätmevaldajate nõustamise ja teavituse kohustuse täitmise kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõigetes 1 ja 2 nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu asutatud äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele.“; 52) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.“; 53) paragrahvi 85 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.“; 54) paragrahvi 941 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav;“; 55) paragrahvi 9811 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) registreeringu taotleja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.“; 56) paragrahvi 9815 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) registreeritud isik on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle registreeringuga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.“; 57) paragrahvi 116 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõna „ohtlike“; 58) paragrahvi 117 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt “(1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab üks kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmearuande. Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 59) paragrahvi 117 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele: 1) jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei ole nõutav; 2) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja; 3) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüja; 4) jäätmeluba omav suletud prügila käitaja; 8 5) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud jäätmevedaja; 6) kompleksluba omav isik, kelle jäätmealast tegevust kompleksloaga ei reguleerita.“; 60) paragrahvi 117 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 61) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses: „§ 1171. Jäätmeveo saatekiri ja saatekirja andmed (1) Iga jäätmeveose kohta esitab jäätmete vedaja, üleandja, edasimüüja või vastuvõtja enne veo algust keskkonnaotsuste infosüsteemis jäätmeveo saatekirja. (2) Jäätmeveo saatekiri tuleb esitada ka ettevõtte enda tegevuskohtade vahelisel jäätmeveol. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku suhtes isiku enda tegevuses tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete vedamisel. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei ole täidetud, tuleb jäätmeveo saatekiri esitada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. (5) Jäätmeveo saatekirja andmekoosseisu, sealhulgas isiku üldandmed, ning jäätmeveo saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 62) seadust täiendatakse §-ga 1172 järgmises sõnastuses: „§ 1172. Statistikatööd Jäätmestatistilisi statistikatöid korraldatakse riikliku statistika seaduses sätestatud korras.“; 63) seaduse 11. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE“; 64) seadust täiendatakse §-dega 1197–1199 järgmises sõnastuses: „§ 1197. Haldusjärelevalve (1) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehooldusega seotud kohustuste täitmise õiguspärasuse üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi haldusjärelevalve teostaja). (2) Haldusjärelevalve eesmärk on tagada jäätmehoolduse korraldamine, eelkõige olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine ning jäätmehoolduse kvaliteet ja tulemuslikkus. § 1198. Haldusjärelevalve teostaja pädevus (1) Haldusjärelevalve teostaja pädevuses on kontrollida käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele seatud kohustuste täitmist, eelkõige: 1) olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist; 2) jäätmekava kehtestamise nõudeid; 3) jäätmehoolduseeskirja kehtestamise nõudeid; 4) korraldatud jäätmevedu; 5) korraldatud jäätmekäitlust; 9 6) jäätmealast teavitust ja nõustamist. (2) Haldusjärelevalve teostajal on õigus: 1) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada nendest ärakirju; 2) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi; 3) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta; 4) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks; 5) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud sihtarvu täitmata jätmise korral. (3) Haldusjärelevalve valim moodustatakse kõikide kohalike omavalitsusüksuste hulgast käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmise jälgimise põhimõttel. § 1199. Ettekirjutus (1) Ettekirjutus peab sisaldama järgmist teavet: 1) isik, kellele ettekirjutus on suunatud; 2) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti asjakohastele sätetele; 3) õigusrikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus; 4) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 6) hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha; 7) haldusjärelevalvet teinud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri; 8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole talle ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Haldusjärelevalve teostaja esitab kohaliku omavalitsuse üksusele sunniraha tasumise nõude ja määrab selles tasumise tähtaja. (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.“; 65) paragrahv 1204 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1204. Jäätmete vedamine jäätmeveo saatekirjata või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes (1) Tavajäätmete jäätmeveo saatekirjata vedamise eest, kui jäätmeveo saatekiri on käesoleva seaduse § 1171 kohaselt nõutav, või § 1171 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (3) Ohtlike jäätmete jäätmeveo saatekirjata vedamise eest, kui jäätmeveo saatekiri on käesoleva seaduse § 1171 kohaselt nõutav, või § 1171 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 10 (4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 66) paragrahv 1363 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1363. Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvud“; 67) paragrahvi 1363 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab 2026. aastal vähemalt 66 protsendi oma territooriumil kalendriaasta jooksul tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise. Kohustus suureneb igal järgmisel aastal 1 protsendi võrra eelmise aasta aluseks olevast määrast kuni 75 protsendini alates 2035. aastast.“; 68) paragrahvi 1363 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud sihtarvu arvutamise, andmete kogumise ja avaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatut.“; 69) paragrahvi 13613 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva seaduse §-s 42 ja § 71 lõikes 2 sätestatuga kooskõlla jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue kehtestamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“; 70) seadust täiendatakse §-dega 13623- 13626 järgmises sõnastuses: „§ 13623. Paberi- ja kartongijäätmete materjali põhjal kogumise rakendamine Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima paberi- ja kartongijäätmete kogumise korralduse kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. § 13624. Jäätmeveo korraldamise muudatuse rakendamine Käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatut rakendab kohaliku omavalitsuse üksus uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. § 13625. Jäätmehoolduskulude määramise rakendamine Käesoleva seaduse § 661 lõikes 12 nimetatud püsitasu esmakordsel rakendamisel on esimesel aastal käesoleva seaduse § 69 lõigete 4 ja 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja püsikulu kuni 3 eurot ühes kalendrikuus. § 13626. Haldusjärelevalvest tuleneva sunniraha rakendamine Käesoleva seaduse § 1199 lõikes 3 nimetatud sunniraha rakendatakse alates 2031. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused: 11 1) seaduses asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse organ“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes; 2) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Pakendijäätmete vaheladustuskoht Pakendijäätmete vaheladustuskoht on jäätmeseaduse kohane jäätmekäitluskoht, kus antakse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kogutud pakendijäätmed üle taaskasutusorganisatsioonile. Vaheladustuskohas peab olema tagatud arvestuse pidamine sissetulevate ja taaskasutusorganisatsioonidele üleantavate pakendijäätmete üle ning pakendijäätmete kogumisjärgse seisundi säilimine.“; 3) paragrahvi 101 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni, ei või olla taaskasutusorganisatsiooni liige, osanik või aktsionär ega omada taaskasutusorganisatsiooni üle valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ega muul viisil olulist mõju taaskasutusorganisatsiooni tegevuse üle.“; 4) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud käesoleva seaduse § 15 lõigete 3 ja 10 kohaselt tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise, on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne korraldada kokku kogutud pakendijäätmete taaskasutamine.“; 5) paragrahvi 121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud.“; 6) paragrahvi 121 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. (22) Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.“; 7) paragrahvi 121 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „transportimisel“ tekstiosaga „, arvestades käesoleva seaduse § 152 lõikes 7 sätestatut,“; 8) paragrahvi 121 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „keeldunud“ tekstiosaga „või kulu tuleneb käesoleva seaduse §-st 152.“; 9) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–11 järgmises sõnastuses: „(3) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse kohaselt, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (4) Tiheasustusalal kogutakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmed tekkekohalt eraldi kogumisvahendisse järgmiselt: 12 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega; 2) joogikartong koos plast- ja metallpakendijäätmetega. (5) Väljaspool tiheasustusala korraldatakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil vähemalt korteriühistute juures. (6) Klaaspakendijäätmed kogutakse liigiti vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas analüüsitule avalike konteinerite kaudu või tekkekohal segapakendi- või eraldi klaaspakendikonteinerites. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise avalikus ruumis tiheasustusalal ja väljaspool tiheasustusala korraldatud jäätmeveo raames, arvestades jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punktis 14 nimetatud pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava ning pakendijäätmete terviklikku kogumissüsteemi. (8) Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumisel korraldatud jäätmeveo raames ei tohi takistada pakendiettevõtjal ja taaskasutusorganisatsioonil kohustuste täitmist, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud taaskasutamise sihtarvude saavutamist. (9) Kokku kogutud pakendijäätmed antakse käesoleva seaduse § 71 sätestatud vaheladustuskohas enne käitlustoiminguid üle taaskasutusorganisatsioonidele proportsionaalselt nende turuosadega. (10) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab jäätmeseaduse § 66 lõikes 3 nimetatud haldusterritooriumi hajaasustusega osades ja omavalitsuses, kus korraldatud jäätmevedu jäätmeseaduse § 135 lõikest 2 lähtuvalt ei ole korraldatud, olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise ja üleandmise taaskasutusorganisatsioonidele vastavalt käesoleva seaduse § 151 lõigetele 3–4. (11) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada jäätmevaldaja teavitamine olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise korraldamisest ja liigiti kogumise nõuetest.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni kokkulepped pakendijäätmete üleandmise kohta (1) Kohaliku omavalitsuse üksus ja kõik olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmetega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid lepivad enne korraldatud jäätmeveo korraldamist kirjalikult kokku ühise käesoleva seaduse § 71 nimetatud tingimustele vastava vaheladustuskoha pakendijäätmete üleandmiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus ja taaskasutusorganisatsioonid võivad leppida kokku mitu ühist vaheladustuskohta või klaaspakendijäätmete üleandmise kohad. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus ja taaskasutusorganisatsioonid lepivad kirjalikult kokku käesoleva seaduse § 15 lõike 10 kohaselt kogutud pakendi ja pakendijäätmete üleandmises taaskasutusorganisatsioonidele vaheladustuskoha kaudu ning kogutud pakendi ja 13 pakendijäätmete transpordi- ja vaheladustamiskulude kandmises taaskasutusorganisatsioonide poolt. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kokkulepet ei saavutata, määrab käesoleva seaduse § 71 nimetatud tingimustele vastava vaheladustuskoha ning pakendijäätmete jagunemise proportsionaalselt taaskasutusorganisatsiooni turuosaga kohaliku omavalitsuse üksus. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas seaduses nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimise korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud koostöövormide kaudu teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel.“; 11) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses: „§ 152. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveos ning kulude jaotus (1) Käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud ühise vaheladustuskoha tagavad ja vaheladustusega seotud kulud kannavad taaskasutusorganisatsioonid proportsionaalselt oma turuosaga. (2) Taaskasutusorganisatsioon ei või keelduda kohaliku omavalitsuse korraldusel liigiti kogutud pakendijäätmete vastuvõtmisest, kui võõriste sisaldus on kuni 15% kogutud pakendijäätmete mahust. (3) Kui taaskasutusorganisatsiooni hinnangul ületab võõriste osakaal käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud mahuprotsenti, peab taaskasutusorganisatsioon seda tõendama. (4) Kui taaskasutusorganisatsioon tõendab, et vaheladustuskohta jõudnud pakendijäätmete võõriste sisaldus ületab 15% kogutud pakendijäätmete mahust, hüvitab kohaliku omavalitsuse üksus selliste jäätmetega seotud käitlemiskulud ületatud mahuprotsendi ulatuses taaskasutusorganisatsioonile. (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud jäätmeveoga olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise kulud hüvitab taaskasutusorganisatsioon hankelepingus määratud maksumuseni, arvestades käesoleva seaduse § 151 lõigete 1 ja 2 kokkulepet ja käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 7 sätestatut. (6) Taaskasutusorganisatsioon hüvitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja § 151 lõikes 3 nimetatud kulud kohaliku omavalitsuse üksusele. Hüvitamine toimub kord kalendrikuus. (7) Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest. (8) Kui segaolmejäätmete ladestamiseelse sortimise käigus eraldatakse pakendijäätmed ning nendes sisalduvate võõriste mahuprotsent jääb 15% piiresse, ei või taaskasutusorganisatsioon keelduda selliste pakendijäätmete vastuvõtmisest ning peab kandma nende pakendijäätmete transpordikulu proportsionaalselt oma turuosaga.“; 12) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete, kogumisel ja taaskasutamisel ning pakendijäätmete tekke vältimisel “; 14 13) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „taaskasutusorganisatsioonile“ tekstiosaga „ega ole kohustatud seda tegema käesoleva seaduse § 121 lõike 21 kohaselt“; 14) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 7–11 järgmises sõnastuses: „(7) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. (8) Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodetega prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. (9) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise, teatades sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette. (10) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (11) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamise võimaluse, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemisnõudeid.“; 15) paragrahvi 171 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 171. Väljaspool korraldatud jäätmevedu tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise nõuded“; 16) paragrahvi 171 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise käesoleva seaduse § 15 lõigete 3 ja 10 alusel, peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks järgmine:“; 17) paragrahvi 171 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Taaskasutusorganisatsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus määravad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohad kindlaks kirjalikus kokkuleppes.“; 18) paragrahvi 171 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „korraldada“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohtades“; 19) paragrahvi 171 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama igas kogumiskohas kõigi pakendimaterjali liikide kogumise.“; 20) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 6–7 järgmises sõnastuses: „(6) Taaskasutusorganisatsioon peab tagama nende pakendijäätmete, mida ei koguta käesoleva seaduse § 15 lõigete 3 ja 10 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel, tasuta vastuvõtmise vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamade kaudu. 15 (7) Lõppkasutaja või tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korras ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõuete kohaselt.“; 21) paragrahvi 172 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 211 lõikes 1“; 22) paragrahvi 172 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete, mida ei koguta käesoleva seaduse § 15 lõigete 3 ja 10 alusel, kogumissüsteemi;“; 23) paragrahvi 172 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kommunikatsioonistrateegia, mis sisaldab põhisõnumeid käesoleva seaduse § 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevustest, ülevaadet kogumis- ja taaskasutussüsteemist ning sihtrühmadest, nendeni jõudmise võimalustest ja meetoditest ning ajakavast.“; 24) paragrahvi 172 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest.“; 25) paragrahvi 172 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Taaskasutusorganisatsiooni liikmeks, osanikuks või aktsionäriks ei või olla isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni.“; 26) paragrahvis 173 asendatakse sõna „Kliimaministeeriumile“ sõnaga „Keskkonnaametile“; 27) paragrahvi 174 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine selles ulatuses, mis ei ole hõlmatud kogumisega käesoleva seaduse § 15 lõigete 3 ja 10 alusel; 2) kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, tagades ringlusse võetavate pakendite ringlussevõtu;“; 28) paragrahvi 174 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „alusel“ tekstiosaga „, tagades võrdsetel alustel vähemalt kolme pakkumuse küsimise“; 29) paragrahvi 174 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamine“ tekstiosaga „käesoleva lõike punktis 1 nimetatud“; 30) paragrahvi 174 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13–19 järgmises sõnastuses: „13) majandusaasta aruande kättesaadavaks tegemine oma veebilehel iga aasta 31. juuliks; 14) teabe avaldamine eelmisel kalendriaastal kokku kogutud, taaskasutatud ja ringlusse võetud pakendijäätmete kohta pakendiliikide kaupa oma veebilehel iga aasta 31. juuliks; 15) tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta teabe avaldamine oma veebilehel; 16) järgneva kalendriaasta kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab käesoleva lõike punktis 11 nimetatud tegevuste kavandamist, avaldamise oma veebilehel hiljemalt iga aasta 1. novembriks; 16 17) pakendiettevõtjate nõustamine ja teadlikkuse suurendamine käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmisest; 18) oma veebilehel pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmisele esitatavad tingimused; 19) oma veebilehel strateegia, kuidas kaasatakse teisi pakendiettevõtjaid taaskasutusorganisatsiooni ning ülevaade eelmisel kalendriaastal kaasatud uutest pakendiettevõtjatest iga aasta 31. juuliks.“; 32) paragrahvi 174 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahv 175 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnaamet annab tegevusloa 63 päeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest. Kui Keskkonnaamet taotlust nimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.“; 34) seadust täiendatakse §-ga 176 järgmises sõnastuses: “§ 176. Tegevusloa peatamise erisused (1) Keskkonnaamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa osaliselt või täielikult peatada, kui taaskasutusorganisatsioon: 1) ei vasta talle käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele; 2) ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Keskkonnaameti ettekirjutust; 3) on oluliselt rikkunud käesoleva seaduse § 151 või § 171 nimetatud kokkulepet. (2) Tegevusloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.”; 35) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „karastusjooki pakendiaktsiisi seaduse tähenduses.“ tekstiosaga „karastusjooki kui jooki, mille kombineeritud nomenklatuuri rubriigid on 2009, 2201 või 2202 vastavalt nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ.“; 37) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmine (1) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue kehtib vaid pakendi kohta, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja üleantava kauba pakendile. (2) Pakendit ja pakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja see paikneb tiheasustusalal. (3) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, peab sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. (4) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoht on väiksem kui 200 ruutmeetrit, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on väiksem kui 500 17 elanikku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud kohustus loetakse pakendatud kauba müüja poolt täidetuks, kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses ning pakendatud kauba müüjad on kokku leppinud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest.“; 38) paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 21 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 20“ tekstiosaga „käesoleva seaduse §-des 15 ja 171“; 39) paragrahvi 25 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pakendiregister on andmekogu, mille eesmärk on turule lastud kauba pakendite, Eestis tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise, taaskasutamise sihtarvude täitmise ja ühekordselt kasutatavate plastpakendite üle arvestuse pidamine pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, järelevalve teostamiseks ja Euroopa Komisjonile pakendijäätmete ning ühekordselt kasutatavate plastpakendite kohta teabe esitamiseks. (2) Pakendiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise liigid ning nende täpsem säilitamise kord ja logide säilitustähtaeg; 6) muud korraldusküsimused.“; 40) peatükki 6 täiendatakse paragrahviga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Pakendiregistris töödeldavad isikuandmed ja andmete säilitamise tähtaeg (1) Pakendiregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isikut tuvastavad andmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi; 2) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefon, aadress. (2) Pakendiregistri andmeid säilitatakse 7 aastat. Logid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule.“; 41) seadust täiendatakse §-ga 399–3910 järgmises sõnastuses: „§ 399. Korraldatud jäätmeveo nõuete rakendamine olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisele Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise kooskõlla käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3–9 ja 11 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo hankest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. 18 § 3910. Segaolmejäätmete ladestamiseelse sortimise käigus tekkinud pakendijäätmete taaskasutusorganisatsioonile üleandmise nõude rakendamine Käesoleva seaduse § 152 lõike 8 nõudeid rakendatakse kuni 2030. aasta 31. detsembrini.“ § 3. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) jäätmete põletamine energia saamise otstarbel (edaspidi jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus)“; 2) paragrahvi 3 lõike 6 teises lauses asendatakse sõnad ”ja parima võimaliku tehnika kasutamist” sõnadega „, parima võimaliku tehnika kasutamist ja ringmajanduse põhimõtteid“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „suunata loodusvara“ sõnadega „ja jäätmeid“; 4) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „suurendamiseks“ tekstiosaga „, ringmajanduse edendamiseks“; 5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „saasteaineid“ tekstiosaga „, põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel“; 6) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „saasteaineid“ tekstiosaga „, põletab jäätmeid energiakasutuse otstarbel“; 7) paragrahvi 5 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda, jäätmete energiakasutus või kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub:“; 8) paragrahvi 14 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „jäätmeid“ sõnadega „või põletatakse neid energiakasutuse otstarbel“; 9) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Saastetasu rakendamine jäätmete energiakasutusel (1) Saastetasu rakendatakse, kui energiakasutuse otstarbel põletatakse tavajäätmeid, välja arvatud puidujäätmeid. (2) Puidujäätmed käesoleva seaduse tähenduses on puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Saastetasumäärad jäätmete energiakasutusel Jäätmete energiakasutuse saastetasumäärad jäätmetonni kohta on järgmised: 1) prügi (segaolmejäätmed) – 60 eurot; 2) tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud jäätmed, – – 50 eurot.“; 19 11) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 3–5 nimetatud jäätmed, – alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 90 eurot;“; 12) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel lubatust suuremas koguses või ilma loata.“; 13) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses Jäätmete energiakasutusel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud saastetasumäärasid viis korda.“; 14) paragrahvi 26 pealkirjas asendatakse sõnad “ja jäätmete kõrvaldamisel” sõnadega „, jäätmete kõrvaldamisel ja energiakasutusel“; 15) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Jäätmete energiakasutusel ilma keskkonnaloata, sealhulgas põletatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud tasumäärasid 10 korda.“; 16) paragrahvi 32 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „väljutamise“ tekstiosaga „, energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud“; 17) paragrahvi 32 lõiget 61 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa.“; 18) paragrahvi 331 lõikes 6 asendatakse sõnad „või jäätmete kõrvaldamise kohas“ sõnadega „kohas ja jäätmekäitluskohas“; 19) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ja jäätmete“ tekstiosaga „, jäätmete energiakasutuse ja“. § 4. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 367 loetakse punktiks 368 ja lõiget täiendatakse punktiga 367 järgmises sõnastuses: „367) jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse suuruse määramise ja sissenõudmise korra kehtestamine;“. § 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) lihtsustada jäätmete saatedokumentide esitamist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust.“. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 52—62 ning § 3 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. 20 (2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 3, 25 ja 34 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………….. 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2025 (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi valitsuse nõunik 21  Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3 1.3. Märkused ......................................................................................................................... 4 2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 4 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 6 3.1 Jäätmeseaduse muudatused ............................................................................................... 6 3.2 Pakendiseaduse muutmine .............................................................................................. 65 3.3 Keskkonnatasude seaduse muudatused .......................................................................... 85 3.4 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muudatused .................................................. 95 3.5 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused ........................................................ 95 4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 96 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.............................................................................. 96 6. Seaduse mõjud ...................................................................................................................... 96 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud ...................................................................................................................................... 96 8. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 96 9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 97 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 97 Lisa 1. Mõjuanalüüs .............................................................................................................. 99 Lisa 2. Rakendusaktide kavandid ......................................................................................... 99 Lisa 3. Jäätmete energiakasutuse tasu riigiabi analüüs ......................................................... 99 Lisa 4. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel .......................................................... 99 1 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta jäätmeseadust (JäätS), pakendiseadust (PakS), keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS). Eelnõu eesmärk on keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine. Ringlussevõtutööstusele eeliste loomiseks vähendatakse jäätmete ladestamist ja põletamist, suurendatakse jäätmete liigiti kogumist ja parandatakse konkurentsitingimusi jäätmeveos. Alameesmärgiks on rolliselguse loomine valdkonnas. Selleks tõhustatakse taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendatakse kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks. Jäätmeseaduse muudatustega tugevdatakse kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka KOV või omavalitsusüksus) osa jäätmehoolduse korraldamisel. Kõigile omavalitsusüksustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja, milleks on olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Muudetakse korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust. Eelnõukohase seadusega ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumisega. Kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele seatud tingimustega toetab omavalitsusüksus riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist. Kohalikele omavalitsustele luuakse võimalus jäätmehoolduse rahastamiseks. Selleks sätestatakse eelnõus korraldatud jäätmeveo kulu ja vajadusel jäätmehoolduse püsikulu kogumine kohalike omavalitsuste kaudu. Jäätmehoolduskulu kogumine ja kasutamine peab olema läbipaistev ja seotud rangelt vaid jäätmehoolduse korraldamisega. Eelnõukohase seadusega sätestatakse valdkonnapõhine järelevalvemenetlus ja antakse Keskkonnaametile pädevus teha haldusjärelevalvet kõikide kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehooldusnõuete õiguspärasuse üle. See aitab täita normidega seatud eesmärke, eelkõige saavutada jäätmete raamdirektiiviga1 seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. Arvestades, et omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingutega, antakse omavalitsusüksustele uute sätete rakendamiseks üleminekuaeg 2030. aasta lõpuni. Eelnõukohase seadusega muudetakse senist jäätmearuandlust ning luuakse alused jäätmete liikumise ahela paremaks jälgitavuseks. Tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel võetakse kasutusele saatekirjad (veodokumendid) sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadega. Jäätmearuanne tuleb esitada üks kord kvartalis. Selle tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud koondaruanded luuakse infosüsteemis saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade kvartaalselt esitatavate jäätmearuannete alusel. Samuti liidetakse edasimüüjad jäätmeveo saatekirjade süsteemi. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3–30). 2 Eelnõukohase seadusega tehakse olulisi muudatusi pakendiseaduses. Hiljemalt 2030. aasta lõpuks peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise korraldama korraldatud jäätmeveoga. Tiheasustusalal korraldatakse tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine valdavalt tekkekohalt, samuti väljaspool tiheasustusala vähemalt korteriühistute juures. Kokku kogutud pakendijäätmed viiakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsioonide (edaspidi ka TKO) vahel ühiselt kokkulepitud vaheladustuskohta. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot tühjenduskorra kohta. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kokku kogumise korraldamine on tulevikus küll kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, kuid taaskasutusorganisatsioonid vastutavad nende pakendijäätmete kogumiskulude ning käitlemise ja taaskasutuse sihtarvude täitmise eest. Seni kuni kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole rakendunud uut korda, millega oleks pakendijäätmed hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, on taaskasutusorganisatsioonid kohustatud korraldama olmes tekkivate tagatisrahaga pakendijäätmete kokku kogumist. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse taaskasutusorganisatsioonidele esitatavaid nõuded ja lisatakse nende tegevusloa peatamise erisused. Keskkonnatasude seaduses tehakse muudatused, et motiveerida keskkonnatasude kaudu jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selleks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 uue saastetasuna jäätmete energiakasutuse tasu (segaolmejäätmetele 60 eurot/t ja ülejäänud tavajäätmetele, v.a puidujäätmed, 50 eurot/t). 2015. aastast muutumatuna püsinud tavajäätmete kõrvaldamise tasumäär tõstetakse seniselt 29,84 eurolt/t 90 euroni/t. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses täiendatakse volikogu ainupädevuse loetelu. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses täiendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ringmajanduse osakonna olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel (626 0700, [email protected]), ringmajanduse osakonna nõunikud Laurina Šinkejeva (teenistussuhe lõppenud), Dagny Kungus (626 0735, [email protected]), Kertu Sapelkov (6262862; [email protected]), ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna juht Görel Grauding (626 2897, [email protected]), projektijuht Alar Valdmann (626 2710, [email protected]), jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin (628 5893; [email protected]), tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason (626 2859, [email protected]), ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim (626 9756, [email protected]) ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Aivi Aolaid-Aas (626 0743, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Käthlin Oeselg (626 0798, [email protected]), Annemari Vene (tel 626 2824, e-post [email protected]) ja õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (626 2870, [email protected]). 3 Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2027 aluspõhimõttega 03.03.17 „Soosime maksupoliitikaga ringmajandust ja ressursside taaskasutust“ ja VVTP ülesandega „Jäätmereformi muutmise eelnõud“. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi2 rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) jäätmeseadus (RT I, 31.12.2024, 7); 2) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 04.12.2024, 9); 3) keskkonnatasude seadus (RT I, 11.06.2024, 9); 4) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 30.06.2023, 28); 5) pakendiseadus (RT I, 31.12.2024, 16). Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seadus peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt. Eelnõukohase seadusega suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõttu läbi nende ulatuslikuma kokku kogumise, kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust. Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuurseid muudatusi (nn jäätmereformi), mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks. Ringlussevõtu eesmärke väljendatakse Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ringlussevõtu sihtarvudena. Olmejäätmete (sh olmes tekkivate pakendijäätmete) korduskasutuseks ette valmistamise ja ringlussevõtu ning eraldi pakendijäätmetele seatud ringlussevõtu Euroopa Liidus kokku lepitud sihtarvud on esitatud tabelis 1. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3–30). 4 Tabel 1. Olmejäätmete sihtarv väljendab olmejäätmete osakaalu, mis nende kogumassist kalendriaasta jooksul tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta, pakendijäätmete sihtarv väljendab pakendijäätmete osakaalu, mis kalendriaasta lõpuks tuleb ringlusse võtta. Kehtiv EL sihtarv Sihtarv Sihtarv Sihtarv 2025 2030 20353 Olmejäätmed 50% 55% 60% 65% Kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% - Plastpakend 22,5% 50% 55% - Puitpakend 15% 25% 30% - Mustmetallist pakend 50%4 70% 80% - Alumiiniumist pakend 50% 60% - Klaaspakend 60% 70% 75% - Paber- ja kartongpakend 60% 75% 85% - Euroopa Komisjoni 2023. aastal koostatud varajase hoiatamise aruande kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis küll 74%, kuid sihtarvude saavutamisega on probleeme plastpakendijäätmete puhul, neist ainult 44% jõuab ringlusesse (2022. a andmetel). Seega tuleb 2025. ja 2030. a plastpakendijäätmete sihtarvude saavutamiseks senist tegevust muuta. Selleks, et plastpakendijäätmeid oleks võimalik suuremas mahus ringlusse suunata tuleb parandada selle eelduseks olevat liigiti kogumist, mis võimaldab ringlussevõtuks kätte saada puhtama ja kvaliteetsema materjali. Suurimad muudatused tehakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnatasude seaduses. Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) sätestatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatavate jäätmete veo ja käitlemise korraldamine KOVi poolt eraldi hangelepingutega, mis eeldatavasti tagab läbipaistvuse, selge vastutuse ja konkurentsi elavnemise. Omavalitsustele luuakse eelnõukohase seadusega võimalus kehtestada saastaja-maksab põhimõttest lähtuv jäätmehoolduskulude kandmise kohustus. See on vajalik KOV jäätmehoolduse arendamiseks, jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ning seeläbi ka jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Omavalitsustele seatakse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv, millega kohustatakse kõik KOVe koguma teatud ulatuses olmejäätmeid liigiti. Muudatus on vajalik tänase madala liigiti kogumise taseme suurendamiseks ning võimaldab rohkem jäätmeid ringlusse võtta. Sätestatakse ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamist toetava haldusjärelevalve alused ja ulatuse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Samuti on jäätmeseaduses sätestatud kohustus, et keskkonnakaitseluba omavad isikud (v.a vahendajad, edasimüüjad ja suletud prügilate käitajad) peavad esitama kord kvartalis jäätmearuande. Pakendiseadus (edaspidi PakS) sätestatakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumine korraldatud jäätmeveo raames ja teatud juhtudel väljaspool korraldatud jäätmevedu, mis suurendab pakendijäätmete liigiti kogumist. Muudetakse TKOde kohustusi pakendijäätmete tekke vältimisel, kogumisel ja taaskasutamisel eesmärgiga vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada tekkinud jäätmete ringlusse jõudmist. Läbipaistvuse parandamiseks täpsustatakse taaskasutusorganisatsioonidele seatavaid nõudeid. 3 Viimane pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv on kehtestatud aastaks 2030, seega aastal 2035 lähtutakse samast sihtarvust. 4 Kehtiv sihtmäär üleüldiselt metallpakendi jäätmete kohta (alates 2025. aastast mustmetallil ja alumiiniumil eraldi sihtarvud). 5 Keskkonnatasude seaduses (edaspidi KeTS) tehakse muudatused lähtudes sellest, et keskkonnatasudega motiveerida eelistama jäätmete ringlussevõttu jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selle saavutamiseks kehtestatakse tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmetele, jäätmete põletamise tasu. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostati väljatöötamiskavatsus (VTK)5, mis esitati avalikule konsultatsioonile märtsis 2024. VTK kooskõlastas või kooskõlastas märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium vastust ei esitanud. Lisaks esitasid VTK kohta arvamuse MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Enefit Green AS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, Eesti Pakendringlus OÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Kiili Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Raplamaa Omavalitsuste Liit, korduskasutuspakendite valdkonna ettevõtted ja eksperdid (ühispöördumine), Eesti Omanike Keskliit, Paikre OÜ, Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tetra Pak, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Vaitorg OÜ, Viru Keemia Grupp AS. VTK avalikustamise järel saadud kirjaliku ja suulise tagasiside põhjal muudeti osaliselt eelnõu kontseptsiooni. Eelnõust on välja jäetud pakendiaktsiisi seaduse muudatused, mille eesmärk oli kehtestada aktsiis turule lastavatele pakenditele. Riske hinnates ja osade ettevõtjate avalikke sõnavõtte jälgides ei saanud siiski välistada olukorda, kus toidutootjad tõstavad hinda rohkem kui aktsiisimuudatus ette näeks. See võib praeguse elukalliduse kasvu taustal omakorda haavata väiksema sissetulekuga leibkondasid. Lisaks on loobutud jäätmereformi raames Iru jäätmepõletustehase liitmisest Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemiga. Eelnõu koostamisel jõuti järeldusele, et põletustasu kehtestamine on esialgu piisavalt suure mõjuga muudatus jäätmete ringlussevõtu edendamiseks. Eelnõus on esitatud mõned sätted, mida VTK-s ei käsitletud. Tagasiside põhjal on eelnõus leevendatud sisetehingu rakendamise põhimõtteid korraldatud jäätmeveo tellimisel, kuna see on omavalitsustele vajalik täiendav võimalus korraldatud jäätmeveo teenuse järjepidevaks tagamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse jäätmeseadust, teisega pakendiseadust, kolmandaga keskkonnatasude seadust, neljandaga kohalike omavalitsuste korralduse seadust, viiendaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning kuuenda paragrahviga reguleeritakse seaduse jõustumise aega. 3.1 Jäätmeseaduse muudatused 5 Kättesaadav arvutivõrgust: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fae24971-6c86-49ac-8048- 942cd4d1b1b4. 6 Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse jäätmeseadust. JäätSi § 1 lõike 1 punkt 3 Muudatusega täpsustatakse JäätSi reguleerimisala, lisades JäätSi nõuete täitmise haldusjärelevalve alused. JäätSi § 1 lõige 5 Lõiget 5 muudetakse ning lisatakse, et riigihanke seaduses sätestatut kohaldatakse edaspidi ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Samuti jäetakse sättest välja piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamise kohta sama paragrahvi lõikes 51 sätestatud erandiga (vt allpool § 1 lõike 51 selgitusi). Ka muude kohaliku omavalitsuse korraldusel kokku kogutud jäätmete käitleja leidmiseks tuleb rakendada riigihangete seaduses sätestatut. Omavalitsusüksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete hulka kuuluvad kõik KOV algatusel kokku kogutud jäätmed, sh jäätmejaamas, avalikes kogumispunktides (jäätmepunktides, keskkonnapunktides), kogumisringide käigus jm viisil kogutud jäätmed. Muudatusega viiakse jäätmehoolduse korraldamine kooskõlla jäätmedirektiivi artiklist 4 tulenevate kohustustega. Artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid jäätmedirektiivis ette nähtud jäätmehierarhia kohaldamisel võtma asjakohaseid meetmeid, et soodustada lahendusi, mis annavad parima üldise keskkonnatulemuse. Ka jäätmedirektiivi artikkel 13 näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda. Jäätmedirektiivi 6. põhjenduspunkti kohaselt peab igasuguse jäätmepoliitika eesmärk olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Artikli 16 lõike 1 järgi on liikmesriik kohustatud looma kas ise või vajaduse korral koostöös teiste riikidega ühtse ja sobiva võrgustiku, mis koosneb jäätmekõrvaldusrajatistest ja rajatistest eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete, asjakohasel juhul ka teistelt jäätmetekitajatelt kogutud sama liiki jäätmete taaskasutamiseks, võttes sealjuures arvesse parimat võimalikku tehnikat. Artikli eesmärk on esmalt tagada ühenduse kui terviku sõltumatus jäätmete kõrvaldamise valdkonnas ning teiseks võimaldada liikmesriikidel iseseisvalt seda eesmärki saavutada. Selleks peavad liikmesriigid arvestama geograafilisi tingimusi või vajadust spetsiaalsete rajatiste järele teatud jäätmeliikide jaoks.6 Selliselt määratletud eesmärki arvestades ei saa liikmesriik direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks piirduda kindla jäätmekäitluskoha valimisega ega ole ka kohustatud otsima ja rakendama kõige sobivamat käitlusviisi, et vähendada nii palju kui võimalik jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja seega inimeste tervisele. Selle tagajärjel jäetaks turult välja kvalifitseeritud ettevõtjad, kes sooviksid turule siseneda. See omakorda võib tekitada olukorra, et ohtu satub riigile jäätmete käitlemiseks sobiva ja kestva infrastruktuuri loomine, mis võib piirata liikmesriigi võimalust käidelda jäätmeid iseseisvalt. Konkreetse käitluskoha kindlaksmääramine piirab ka konkurentsivabadust. Sellele probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud Konkurentsiamet, kes on soovitanud muuta jäätmeseadust ning avada kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus vabale konkurentsile. Tegemist on kaaluka ja tihti isegi äärmusliku sekkumisega põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusse, sest selle tulemusena võidakse teiste ettevõtjate majandustegevus sel alal ühemõtteliselt lõpetada. Sealjuures ei ole pelk soov kaitsta ühte ettevõtjat konkurentsi eest eraldi võttes suure tõenäosusega aktsepteeritavaks põhjenduseks ja seda eriti olukorras, kus on 6 Eko C-297/08, p 61. 7 olemas sama teenust odavamalt ja efektiivsemalt pakkuvad ettevõtjad.7 Õiguskantsleri märgukirjas Narva linnas kehtestatud jäätmehoolduseeskirja punktile, mis seab kohustuse viia segaolmejäätmed järelsortimiseks ühte konkreetsesse jäätmesortimistehasesse, leiti, et see piirab ulatuslikult ettevõtja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtjal ei ole võimalik valida parima hinnaga ja/või parima kvaliteediga teenuse pakkujat.8 Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta. Seejuures on ettevõtlusvabadusest tuletatav õigus riigi sekkumisele, mh konkurentsi piiramisele, vaid juhtudel, kui mingit liiki ettevõtlusega tegelemine üksnes turu toimimise tingimustel oleks võimatu.9 Jäätmekäitlusteenus ei ole selline teenus, mida saab pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsiga. PSi §-s 65 on sätestatud Riigikogu pädevus otsustada erinevaid riigielu küsimusi, milleks on ka põhiõiguste riive aluseks oleva volitusnormi kehtestamine PSi § 3 lõikest 1 tulenevast seaduslikkuse põhimõttest lähtudes. Ettevõtlus- ja lepinguvabaduse kasutamisele riiklike piirangute kehtestamine või kehtetuks tunnistamine on seadusandja pädevuses. Nimetatud pädevus ei kuulu KOVile ega ole seetõttu kohaliku elu küsimus. Seega ei ole hanke kohustus vastuolus omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusega, sest KOVi põhiseadusliku tagatise riive ei ole võimalik.10 Selle järgi ei riiva KOVi enesekorraldusõigust see, kui seadusandja võtab KOVilt õiguse piirata põhiõiguste kandjate põhiõigusi või -vabadusi, sh ettevõtlus- ja lepinguvabadust. Riigiabi analüüs Kui turg on konkurentsile avatud, siis võib riiklik rahastamine mõjutada konkurentsi ja seetõttu kohaldatakse tõenäoliselt riigiabi eeskirju, mistõttu on sisetehingute raames oluline järgida EL siseturuga kokkusobivust, et mitte kahjustada konkurentsi11. Riigiabiks loetakse riigi, linna või valla poolt või nende vahenditest ükskõik missugusel kujul antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist või müüki.12 Kui sisetehing toimub turutingimustele vastava tasu eest, siis on võimalik aga eelise – ja selliselt ka riigiabi – olemasolu tervikuna välistada. Selleks, et välistada eelise olemasolu, peab olema kindel, et teenuse osutamise eest makstav tasu on turutingimusi silmas pidades mõistlik. Antud juhul saab kasutada erainvestori testi määramaks, kas sarnastel asjaoludel oleks tavalistes turumajanduslikes tingimustes tegutsev sarnase suurusega erainvestor olnud valmis tegema kõnealust investeeringut.13 Riigiabi andmise küsimus tekib olukorras, kus riigi või KOVi vahenditest antakse otseselt või kaudselt valikuline eelis äriühingule, kes tegeleb majandustegevusega ning riigiabi olemasolu seisneb eelkõige selles, et pakkujalt ostetakse teenust turuhinnast kõrgema hinnaga ehk ettevõtja saab kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes (nt tehing turutingimustest soodsamalt). Seega saab äriühingu puhul meedet kvalifitseerida riigiabiks siis, kui ettevõtte rahaline koormus, mida tal tavapärastel turutingimustel kanda tuleb, on vähenenud. 7 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhtumid/2011/konkurentsiameti_31_05_11_soovitus_voru_l innavalitsusele.pdf. 8 Õiguskantsleri märgukiri 3.2009. 9 RK 3-4-1-2-13, p 112. 10 RK 3-4-1-34-14 p 48. 11 Riigiabi mõiste on avatud EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 ja Euroopa Komisjon selgitanud riigiabi mõistet komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta (2016/C 262/01). 12 ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1. 13 Riigiabi mõiste teatise punktid 74-75. 8 Juhul, kui sisetehingu alusel ostetakse teenust hinnaga, mis on turuhinnast kõrgem, on see käsitletav riigiabina, sest riigi eelarvel lasub suurem koormus kui siis, kui teenuse eest turuhinda makstaks. Kui teenuse pakkujat ei ole valitud avaliku pakkumismenetluse teel (nt läbi riigihanke), siis saab tehingu vastavust tavapärastele turutingimusele kindlaks teha ka alljärgnevalt: • võrdlusuuringu kaudu võrreldavate olukordadega14 või • üldtunnustatud standardhinnangu alusel metoodikaga15. Lisaks eelpool nimetatud analüüside läbiviimisele on KOVil võimalik teenus määrata üldhuviteenuse osutamiseks (Services of general economic interest ehk SGEI). Nimelt leidis Euroopa Kohus 2003. a oma Altmarki otsuses, et teatud tingimustel (nn Altmarki kriteeriumi) ei kujuta hüvitised avaliku teenuse osutamise eest endast riigiabi, st ei kuulu asutamislepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse. Kui teenust osutatakse üldise majandushuvi teenusena, siis on eelise esinemine välistatud ka siis, kui järgitakse nö Altmarki kriteeriume: • abi saav ettevõtja peab olema reaalselt vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ja see kohustus peab olema täpselt määratletud; • parameetrid, mille alusel arvutatakse ettevõttele antav hüvitis, peavad olema objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud; • hüvitis ei ületa netokulusid ja mõistlikku kasumit; • teenuse osutamine toimub väikseima kogukuluga – teenus on hangitud riigihankemenetlusega, mis tagab väikseima kulu või kompensatsioon on määratud selliselt nagu iga efektiivne ettevõtja nõuaks ja seda ei ületata. 16 Tingimuste vabalt saab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale riigiabi anda 3 aasta jooksul 750 000 eurot. Kui kogumaksumus on suurem, tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsusest, mille alusel saab üldhuviteenuste osutamiseks anda riigiabi 15 miljonit eurot aastas ning leping peab sisaldama järgmisi andmeid: • avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; • asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; • ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu või eriõiguste laad; • hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; • ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning • viide Euroopa Komisjoni otsusele. Jäätmeseaduse § 66 lõike 7 kohaselt on vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. JäätSi § 1 lisatakse lõige 51 JäätSi § 1 lõike 51 alusel on riigihangete seaduse § 12 kohane sisetehing lubatud saarte omavalitsustes ning teistes omavalitsustes vaid juhul, kui esmalt on püütud leida jäätmevedaja riigihanke korras, kuid see pole õnnestunud. Euroopa Kohtu lahendid tunnustavad sisetehingu kasutamist jäätmevaldkonnas (C-107/98; C- 26/03; C-480/06; C-553/15; C-285/18). Põhisõnum on, et ametiasutus võib avalike huvidega 14 Riigiabi mõiste teatise punktid 86–88. 15 Riigiabi mõiste teatise punktid 86–88. 16 Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas Altmark Trans, C-280/00, ECLI:EU:C:2003:415, punktid 87–95. 9 seotud temal lasuvaid ülesandeid täita omaenda administratiivsete, tehniliste või muud laadi vahenditega, ilma et ta oleks kohustatud pöörduma selliste üksuste poole, kes ei ole tema teenistuses, samuti võib ta täita neid ülesandeid koostöös teiste ametiasutustega. Lisaks, liikmesriikide vabadus valida teenuste osutamise viisi, millega hankijad täidaksid oma vajadusi, tuleneb ka direktiivi 2014/24 põhjendusest 5, mille sõnastuse kohaselt „käesolevas direktiivis ei kohustata liikmesriike mitte millegagi andma selliste teenuste osutamise ülesannet kolmandatele isikutele või sisse ostma selliste teenuste osutamist, mida nad soovivad ise osutada või korraldada muul viisil kui riigihankelepingutena käesoleva direktiivi tähenduses“, hõlmates seeläbi nimetatud direktiivist varasemat Euroopa Kohtu praktikat. Kui ametiasutus täidab ise enda seadusest tulenevad ülesanded oma ressurssidega üksuse kaudu, mille üle teostab ta samasugust kontrolli nagu omaenda struktuuriüksuste üle, ei anta ühelegi eraettevõtjale eeliseid teiste ees. Samas võib liikmesriik kehtestada täiendavaid nõudeid, mis piiravad ametiasutuste võimalusi sõlmida sisetehingust hankelepinguid, kuigi nende lepingute sõlmimine on liidu õiguse kohaselt lubatud. Sisetehingu sõlmimine liikmesriikide ametiasutuste poolt või nende nimel peab toimuma ELTLis sätestatud põhimõtete alusel nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, proportsionaalsust ja läbipaistvust. Direktiivi 2014/24 artikli 12 lõige 1 koostoimes läbipaistvuse põhimõttega on tagatud riigihangete seaduse § 12, millega on kehtestatud tingimused sisetehingute sõlmimisele, need on kättesaadavad ja kohaldamisel etteaimatavad, et vältida omavoli ohtu. Seni kehtinud kord hankemenetlust korraldades sõlmitud riigihankelepingud ei ole suutnud tagada osutatavate teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja järjepidevust. Täna tegutsevad jäätmeveo turul üksikud ettevõtjad, seega puudub turul piisav konkurents või on see piiratud. Seega aitab sisetehingu õiguse kasutamine tagada teenuse stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse, vähendades samal ajal monopoolsete olukordade ohtu. Võib märkida, et konkurentsi puudumine või selle piiratus turul on suuresti põhjus ka EL eesmärkide täitmata jätmisel – sihtarvude saavutamine. Seega tuleb riigil süsteemi reformida. Edaspidi vastutab KOV liigiti kogumise sihtarvu saavutamise eest, mistõttu on KOV vajalik tagada teenuse kõrgem kvaliteet ja paindlikkus, kuna tal tuleb täita konkreetseid keskkonna eesmärke ning läbi sisetehingu saab ta kontrollida teenuse osutamise protsessi - säilitada parem kontroll teenuse kvaliteedi, jätkusuutlikkuse ja kulude üle. Ka on jäätmehoolduse osutamine ühiskonnale oluline, sellel on suur mõju elukvaliteedile, mistõttu tuleb tagada teenuse kvaliteet, hind ja kättesaadavus, ilma et avalik teenus satuks ebamugavasse ja ebamõistlikult kallisse olukorda (Keila linn - vabaturg). Saarelised omavalitsused on erandist väljas, kuna nad on geograafiliselt eraldatud, seal on vähene konkurents ja samuti võib teenuse osutamine seal olla logistiliselt keerulisem ja kulukam. Jäätmeveo hind on saartel kallim mandrist 10-30%. Hetkel kehtivate korraldatud jäätmeveo teenuste hinnakirja järgi: Kuressaares on segaolmejäätmete konteineri tühjendus 140l: 4.26 – 4.36 eurot – sõltuvalt piirkonnast; Hiiumaal 10,57; Tallinn - Kesklinn 2.44, Nõmme 2.65; Tartus 1.85; Pärnu 2.31; Narva 1.22. Seega oleks KOV sisetehingu kaudu saartel jäätmeveo hind odavam, kuna puudub vajadus katta eraettevõtte kasumit ja riske ning KOV tunneb oma piirkondade eripärasid, mis aitab lahendada saare logistilisi väljakutseid. Ka aitab sisetehingu lubamine tagada saartel, kus konkurents on piiratud või puudub täielikult, tagada olulise avaliku teenuse kiire ja tõhusa kättesaadavuse, ilma et tekiks lünki teenuse osutamisel. Erand on proportsionaalne, kuna tulenevalt geograafilisest isoleeritusest ning kõrgematest teenusekuludest on nende erinev kohtlemine õigustatud. Mandril on suurem hulk teenuseosutajaid, seetõttu tuleb esmalt läbi viia riigihange, 10 et tagada vaba konkurents ja vältida turumoonutusi. Sisetehingut kasutatakse ainult juhul, kui riigihange ebaõnnestub. Sisetehing jäätmeveol on ka teistes ELi riikides lubatud. Eestis on sisetehingu rakendamine korraldatud jäätmeveo teenuse hankimisel keelatud. Kehtiva RHSi seletuskirjas on selgitatud järgmiselt: „Näiteks /…/ ei keela Euroopa Kohtu praktika sisetehingu režiimi kohaldamist teenuste kontsessioonidele, sh jäätmekäitluse valdkonnas.“ (Vt EKo 13.11.2008, C-324/07, Coditel Brabant, p 42; EKo 13.10.2005, C-458/03, Parking Brixen, p 40; EKo 11.01.2005, C-26/03, Stadt Halle, p 14 (elanikkonna olmejäätmete käitluse ehitustööde ja teenuse kontsessiooni segaleping); EKo 9.06.2009, C-480/08, komisjon vs Saksamaa, p 38-41 ja 44 (kohalike omavalitsuste vaheline koostööleping, mille eesmärk on avalik-õigusliku vahendaja kaudu jäätmekäitlusprügila rajamine ja käitluse teenuse tagamine, mille otstarbel kohalikud omavalitsused eraldavad oma territooriumil vahendajale maad jäätmekäitlusjääkide ladustamiseks)). Euroopa Kohtu praktikas puuduvad viited sellele, et jäätmeveo ja -käitluse teenuste kontsessioonid ei ole sisetehingu reegliga kaetud. Saarelised omavalitsused, kus JäätSi § 135 lõike 2 kohaselt rakendub korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus (elanikke on vähemalt 1500), on Hiiumaa vald, Saaremaa vald ja Muhu vald. Ülejäänud saarelised omavalitsused (Kihnu vald, Ruhnu vald ja Vormsi vald) võivad vajaduse ilmnemisel samuti korraldatud jäätmevedu korraldada, kohaldades selleks sisetehingut. Saarelistele omavalitsustele erandi tegemine on otstarbekas, et tagada saartel kvaliteetne teenus, selle kättesaadavus ja järjepidevus ning vastuvõetav hind. Saarelised omavalitsused ei saa sisetehingut rakendamata kõiki neid tingimusi tagada võrdselt teiste omavalitsustega. Senine praktika näitab, et konkurents saareliste omavalitsuste korraldatud jäätmevoe riigihangetel puudub (riigihankel osaleb 1 kuni 2 pakkujat) ning jäätmeveoteenuse hinnad saartel on mitmel juhul oluliselt kõrgemad kui teistes omavalitsustes. Ülejäänud omavalitsustes, kus rakendub korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus, on riigihangete seaduse §-s 12 sätestatud sisetehingu rakendamine piiratud. Sisetehingu võib korraldatud jäätmeveo korraldamiseks teha vaid siis, kui on korraldatud riigihange, mis loetakse lõppenuks riigihangete seaduse § 73 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Hankijal on õigus ja kohustus seada hankele oma vajaduste järgi mõistlikud ja põhjendatud tingimused, sealjuures nõuded jäätmeveokitele. Kui pakkuja leiab, et hanke tingimused ei ole mõistlikud, on tal võimalik pöörduda esmajärjekorras riigihangete vaidlustuskomisjoni poole või kohtusse. Jäätmeveoteenuse pärast vaidlustuskomisjoni poole pöördumine on tavapärane, mistõttu võib järeldada, et see kontrollimehhanism toimib. Sisetehingu rakendamine on siiski KOVi kaalutlusotsus, mitte kohustus. Kui KOV otsustab sisetehingut pärast hanke nurjumist mitte rakendada, korraldab ta uue riigihanke. Sisetehingut on vaja lubada selleks, et KOVil oleks võimalik täita talle seadusega pandud ülesannet korraldada jäätmevedu, seejuures on KOVile seatud nõuded ka selle tulemuslikkusele (liigiti kogumise sihtarv). Seega tuleb KOVidele luua võimalused selle kohustuse täitmiseks. Ei saa välistada olukorda, kus KOV ei leia hanke kaudu oma vajadustele vastavat jäätmevedajat (nt Pärnu linna kaalupõhisele veole üleminekut käsitlev hankeleping, mis vedaja ettepanekul lõpetati enne tähtaega ja jäätmeveoteenuse kvaliteedi halvenemine mitmes omavalitsuses). Korraldatud jäätmeveo riigihangete puhul on viimastel aastatel toimunud turu koondumine. 2024. aasta augusti seisuga pakub korraldatud jäätmeveo teenust viis ettevõtet 93 veopiirkonnas: AS Eesti Keskkonnateenused (55 veopiirkonda), AS Ragn-Sells (23 veopiirkonda), OÜ Ekovir (7 veopiirkonda), AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (5 veopiirkonda) ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (3 veopiirkonda). Seetõttu on oluline, et 11 kui riigihange on nurjunud, on KOVil võimalik siiski tagada kohustusliku teenuse osutamine, kasutades selleks sisetehingut. KOVi äriühing või asutus võib samuti osaleda riigihankel, kui tal on võimeline osutama seda teenust. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab riigihangete tulemusel 2024.a üks KOVile kuuluv ettevõte (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, mis kuulub Tallinna linnale) ja üks KOVide koostööorganisatsioon (MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus). JäätSi § 1 lõike 7 muudatus on seotud valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutuse haldusjärelevalvega. Lõige sätestab, et haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) sätteid, arvestades JäätSi erisusi. Tegemist on üldsätetega. Valdkondlikus eriseaduses nähakse ette võimalus teha valdkondlikku järelevalvet samas mahus, nagu seni sai Justiitsministeerium teha VVSi § 85 alusel. Eriseaduses sätestatakse järelevalve kord ning seda on VVSiga võrreldes laiendatud täiendavate järelevalvaja õigustega ning täpsustatud on järelevalve eesmärki. Tegemist on erinormiga VVSis sätestatud üldnormist. JäätSi § 11 lõige 2 Paragrahv 11 sätestab „saastaja maksab“ põhimõtte. Muudatusega jäetakse välja välistus, mille järgi ei ole jäätmekäitluse järelevalve kulud jäätmevaldaja kanda. Muudatus on kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikli 14 punktiga 1. Jäätmekäitlus on JäätSi § 13 kohaselt nii jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sh sortimine, kui ka kõrvaldamine, sh vahendamine või edasimüümine. Järelevalvekulud on näiteks järelevalvespetsialisti palkamisega, valvekaamerate paigaldamisega, jäätmete liigiti kogumise kontrollimisega ja prügistajate tuvastamisega seotud kulu. Muudatuse järgi on omavalitsusel võimalik edaspidi jäätmehoolduse arendamise kulude hulka arvestada ka järelevalvekulu ning koguda see jäätmevaldajatelt jäätmehoolduskuluna. JäätSi § 12 täiendatakse lõikega 4 Paragrahvi 12 lõikega 4 nähakse ette, et jäätmehoolduse arendamiseks loodud riiklikest toetusprogrammidest (Keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“) toetuse andmisel võib seada omavalitsusüksusele tingimuseks olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise. Sel moel on võimalik motiveerida omavalitsusi sihtarvu saavutamiseks vajalikke muudatusi tegema. Seejuures ei ole kavas kuni üleminekuperioodi lõpuni (2030. a lõpp) sihtarvu saavutamist toetuse saamisel eeltingimuseks seada. See puudutab ka ELi ühtekuuluvusfondi toetusperioodil 2021–2027 jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetusmeetmest toetuse andmist. Kui toetusvoorus seatakse toetuse saamise eeltingimuseks sihtarvu saavutamine, siis võetakse aluseks Keskkonnaagentuuri koostatud ja hiljemalt 1. aprillil Keskkonnaportaalis avaldatud aruanne. JäätSi § 24 lõige 41 Jäätmeseaduse § 24 lisatakse lõige 41. Lõikes 41 esitatakse uuesti kehtiv jäätmeseaduse § 117 lõige 3. Toote valmistajal või maaletoojal on juba olemas usaldusväärne teave, kuna tootel peaks olema teave ohtlike ainete kohta, aga kui teave puudub, peab olema võimalik seda saada. Toote valmistaja või maaletooja peab olema valmis jagama teavet oma turule lastud tootes sisalduvate ainete ja jäätmetes sisalduvate ainete ning jäätmekäitluse kohta. Teavet tuleb anda, et vältida potentsiaalset keskkonna- või terviseohtu. Asjakohane teave tagab, et jäätmeid ei kõrvaldata sobimatul viisil, mis võib seada ohtu keskkonna ja inimese tervise. JäätSi § 261 lõiked 15 ja 16 Paragrahvi 261 lisatakse lõiked 15 ja 16. Lõikes 15 esitatakse uuesti kehtiv § 117 lõige 21 ja lõikes 16 § 117 lõige 22. 12 Lõike 15 kohaselt on muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtootest tekkinud jäätmete käitlemise kohta §-s 251 sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmekäitlejal, kes ei ole tootja ning kes taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid, tuleb esitada aruanne probleemtooteregistrisse. Lõige 16 sätestab, et probleemtoodete tootja aruande esitamise kohustus loetakse täidetuks ka juhul, kui lõikes 15 nõutud andmed esitatakse probleemtoote tootja nimel. JäätSi § 269 lõige 1 Paragrahvi 269 lõikes 1 parandatakse viited. Kuna jäätmeseaduse § 117 lõige 21 esitatakse § 261 lõikesse 15, tuleb § 269 lõige 1 viia kooskõlla muudatusega. JäätSi § 31 Paragrahvi 31 lõiget 11 täiendatakse nii, et KOVi üksuse korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on lisaks olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmisele ka olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmine igal aastal. Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt tuleb koguda paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse kogumisvahendisse (kott, süvamahuti, konteiner vm). Materjali kaupa kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii tekkekohalt kogumisel, kogumispunktides, jäätmejaamades või muul viisil kogudes. Paberit ja kartongi ei koguta segapakendi mahutisse ega plast- ja metallpakendi mahutisse, kuna siis ei ole enam tegemist materjali põhjal kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus materjalina võib määrdumise tõttu langeda. Kui omavalitsuses kogutakse tekkekohalt vaid segapakendit, tuleb luua võimalus ka paberi ja kartongi üleandmiseks. Muudatuse eesmärk on suurendada olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu, vähendades segadust paberi- ja kartongijäätmete kogumisel, mida on põhjustanud senine paberi- ja kartongijäätmete eraldamise nõue selle järgi, kas tegemist on pakendiga või mitte. Praktikas visatakse vanapaber sageli paber- ja kartongpakendi konteinerisse ning vastupidi, kusjuures mõlema konteineri soovituslik värv on sinine. Paberi- ja kartongijäätmed kogutakse eelnõu kohaselt edaspidi eelkõige korraldatud jäätmeveoga ning need jäätmed antakse pärast kokku kogumist üle taaskasutusorganisatsioonidele, kes korraldavad kooskogutud paber- ja kartongpakendi ning vanapaberi edasise käitluse neid jäätmeliike üksteisest eraldamata. Paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see lisatakse pakendiseadusesse (eelnõukohane § 15). Paragrahvi 31 lõike 6 täienduse kohaselt võib KOV näha ette erandi pakendiseaduse §-s 15 sätestatud pakendijäätmete liigiti kogumisest juhul, kui ta on selle vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud jäätmekavas ja sätestanud jäätmehoolduseeskirjas ning on täidetud vähemalt üks § 31 lõikes 6 loetletud eeltingimustest. KOV võib põhjendatud juhul teha erandi näiteks pakendijäätmete tekkekohal kogumisest teatud jäätmetekkekohatüüpide puhul või hajaasustuses pakendijäätmete tekkekohalt kogumisest korteriühistute juures. Juhul, kui KOV peab põhjendatuks ja rakendab erandi, millega kaasneb pakendijäätmete ulatuslikum kogumine, kui on sätestatud PaksS § 15 lg 4-6, on TKOd kohustatud ka vastavad kulud hüvitama. Erandite tegemise põhjendatust hindab vajadusel Keskkonnaamet haldusjärelevalve käigus. 13 Lõikes 7 täpsustakse, et omavalituse korraldatud olmejäätmete liigiti kogumine peab arvestama piirkonna iseärasusi. See tähendab, et omavalitsus peab jäätmete liigiti kogumise lahenduse valimisel lähtuma lisaks liigiti kogumise sihtarvu saavutamise ja kulude optimeerimise eesmärgile ka kohalikest oludest. Jäätmete kogumiseks tuleb valida selline lahendus, mis arvestab veopiirkonna eeldatavaid jäätmekoguseid, teedevõrku, hoonestust, asustustihedust ja muid tingimusi. Omavalitsus peab läbi mõtlema, milliseid jäätmeveokeid (lisaks veoki täismassile ka mitme jäätmeliigi kogumist võimaldav kambrite arv), kogumisvahendeid (jagatud sisuga mahutid, süvamahutid, jäätmekotid, kastid vm), veosagedusi ja kogumisringe on otstarbeks piirkonnas rakendada. Näiteks võib mõnes väga tiheda hoonestuse ja kitsaste tänavatega piirkonnas olla keeruline korraldada jäätmete liigiti kogumist erinevate konteineritega, kuna nende jaoks ei ole võimalik leida tänaval piisavalt ruumi. Sel juhul võiks kaaluda näiteks jäätmete üleandmist kottidega. Samas väga hõreda asustusega piirkonnas ei pruugi mitme jäätmeliigi eraldi veoringidega tekkekohalt äravedu olla kulutõhus ega keskkonnahoidlik. Sellistes piirkondades peaks kaaluma ühismahutite paigaldamise võimalust, kogumisringide korraldamist või jagatud sisuga konteinerite ja mitmekambriliste jäätmeveokite kasutuselevõttu. Kohalike tingimustega arvestamine muudab teenuse jäätmevaldajatele mugavamaks. Omavalitsustele on sobivate tingimuste valimisel abiks Keskkonnaagentuuri arendatav jäätmete liigiti kogumise taristu mudel. Paragrahvi 31 lisatakse lõige 8, mille kohaselt jäätmete liigiti kogumise korraldus peab olema elanikele mugav ning selle teenuse hind ja muud omadused peaks inimesi motiveerima jäätmeid liigiti koguma ning olema kulutõhus. Mugavaks saab lugeda kogumislahendusi, mille puhul inimene ei pea liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks tegema ülemääraseid pingutusi. Mugavaks saab lugeda näiteks jäätmete tekkekohal kogumist või kui see pole võimalik, siis jäätmete üleandmist kogumispunktis, mis jääb majapidamisest jalutuskaugusele või sõidukiga liikudes tavapärasele liikumistrajektoorile või kaupluse juurde. Motiveerivaks saab lugeda sellist liigiti kogumist, mille puhul liigiti kogumine tasub ära ehk liigiti kogutud jäätmete üleandmine on soodsam kui liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmine. Motiveeriv on ka selline kogumislahendus, kus jäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine on lihtsam kui liigiti kogumata jäätmete üleandmine (nt liigiti kogutud jäätmeid saab üle anda sagedamini). Jäätmete liigiti kogumine on kulutõhus, kui liigiti kogumisega hoitakse kulusid kokku. Näiteks võib KOV jäätmete üleandmise hinnakirja kehtestada selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks tehtav kulu on vähemalt kolm korda väiksem kui segaolmejäätmete ja valesti liigitatud jäätmete üleandmiseks tehtav kulu. Lõikes 8 sätestatud põhimõtet tuleb järgida nii korraldatud jäätmeveo korraldamisel, jäätmejaama teenuse puhul kui ka teiste kogumislahenduste puhul. Tartu Ülikooli ja Earth Care OÜ 2020.a uuringu17 kohaselt mõjutab lõpptarbija käitumist kaotus (nt lisakulu või rakendatav tasu) rohkem kui võit (nt lisaboonus või soodustus). Seetõttu on tarbijad tundlikumad nende valikutele kehtestatud tasudele kui soodustuste saamisele ning seetõttu on suurema tasu rakendamine suurema tõhususega meede, kui on hinnasoodustuse pakkumine liigiti kogutud jäätmete üleandmisel. JäätSi § 42 17 „Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs“; Tartu Ülikool, Earth Care OÜ; 2020. Kättesaadav internetist: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 12/Teatavate%20plasttoodete%20tarbimise%20v%C3%A4hendamiseks%20v%C3%B5etavate%20meetmete%2 0ja%20teatavatele%20plasttoodetele%20laiendatud%20tootjavastutuse%20rakendamisega%20kaasnevate%20m %C3%B5jude%20anal%C3%BC%C3%BCs%20%282020%29.pdf. 14 Paragrahvi 42 lõiget 1 muudetakse. Lõikes sätestatakse, et jäätmekava antakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestatud õigusaktiga. Edaspidi ei ole vajalik, et jäätmekava oleks kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa. Muudatus on tingitud praktikas ilmnenud vajadusest. Muudatuse eesmärk on suurendada paindlikkust, vähendada administratiivset koormust ja tugevdada jäätmekorralduse valdkondlikku käsitlust. Jäätmekava on oma olemuselt valdkondlik dokument, mis keskendub jäätmehoolduse korraldamisele, mitte KOV üldistele strateegilistele eesmärkidele. Jäätmekava eraldi koostamine võimaldab selle muutmisel kiiremat ja paindlikumat menetlust. Arengukava muutmine on keeruline ja ajamahuks protsess. Seega kui jäätmekava ei ole enam arengukava osa, saab seda vajadusel kiiremini uuendada ja kooskõlla viia jäätmealaste eesmärkidega. Lõikest eemaldatakse teine lause: "Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut.", mis taasesitatakse uues lisanduvas lõikes 11. Paragrahvi 42 lisatakse lõige 11, kus taasesitatakse kehtiva jäätmeseaduse lõike 1 teine lause, mille kohaselt võetakse jäätmekava koostamisel arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Lisatakse, et jäätmekava koostamisel ja rakendamisel peab alati arvesse võtma olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustust. Kuna nimetatud kohustus on KOV-le seadusega pandud kohustus, peab see olema jäätmekava koostamisel ja rakendamisel esmane lähtekoht, vastasel juhul võivad kohustuste täitmiseks vajalikud meetmed jääda planeerimata. Lõike 3 punkti 3 täiendatakse nõudega, et omavalitsusüksus peab kavandama jäätmekavas olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist igal aastal. Selleks on neil vaja hinnata praegust olmejäätmete liigiti kogumise taset, analüüsida, kuidas kavandatavad muudatused liigiti kogumist mõjutavad, ning kontrollida, et eeldatav liigiti kogumise tase on piisav sihtarvu saavutamiseks igal aastal. Olmejäätmete liigiti kogumise taseme arvestamisel võetakse arvesse samu jäätmeliike, mida arvestatakse olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu (JäätS § 1363 lg 2) saavutamisel. See arvutusmetoodika on alates 2025. aastast ühesugune kõigil ELi liikmesriikidel ning on esitatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004.18 Lõike 3 punkti 6 alusel peab omavalitsusüksus hindama uute kogumissüsteemide loomise vajadust. Sätet täpsustatakse nii, et omavalitsusüksus peab hindama ka olemasolevate kogumissüsteemide muutmise vajadust. Analüüsi tehes tuleb arvesse võtta olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustust ja erandite rakendamise kavatsust. Lisaks tuleb arvestada, et olmejäätmete liigiti kogumise korraldamisel tuleb lähtuda piirkondlikest iseärasustest ning liigiti kogumine peab olema jäätmevaldajale võimalikult mugav, motiveeriv ja kulutõhus. Lõike 3 punkti 7 täiendatakse nõudega analüüsida jäätmehoolduse rahastamise peatükis ka jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist, selle kohustuse eesmärke ja korraldust. Jäätmekavas planeerib omavalitsusüksus vajalikud tegevused liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks ning vajalikud investeeringud. Seega tuleb jäätmekavas analüüsida, kas jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamine on vajalik, milliste kulutuste katteks on see vajalik, millised kulutused kaetakse jätkuvalt omavalitsuse eelarvest ning kuidas kogutakse jäätmehoolduskulud jäätmevaldajatelt, sh milline on kohustuse ülesehitus (nt püsitasu, muutuvtasu), arveldamine, võimalikud soodustused jm. Jäätmekavas tuleb käsitleda jäätmehoolduse rahastamist vähemalt jäätmekava perioodil, kuid vajaduse korral tuleb hinnata ka pikemat prognoosi, eriti kui kavaga nähakse ette suuremad investeeringud. Jäätmehoolduse rahastamise planeerimisel peaks arvesse võtma ka võimalikke toetusmeetmeid ja arvestama neile seatud eeltingimusi. 18 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D1004&from=EN. 15 Lõike 3 punkti 13 muudatuse kohaselt esitatakse jäätmekavas plaan, milliste meetmetega omavalitsusüksus vähendab oma piirkonnas tekkivate selliste olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks. Selline analüüs on vajalik, kuna omavalitsusüksuse korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmed suunab käitlusse omavalitsus ise (eelnõukohane JäätSi § 70). Selle plaaniga saavad omavalitsusüksused kavandada jäätmeseaduse § 70 lõike 2 täitmist. Lõike 2 kohaselt peab korraldatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise eesmärk olema ka olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine, mis on sätestatud jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2. Omavalitsusüksus ei pea kavandama kokku kogutud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide (pakendijäätmed, patarei- ja akujäätmed, romusõidukid ja kasutuselt kõrvaldatud mootorsõidukid, elektroonikajäätmed ja nende osad, vanarehvid, põllumajandusplast, kalapüügivahendite jäätmed) edasist käitlust. See ülesanne on tootjatel. Lõike 3 punkti 14 täiendatakse selliselt, et omavalitsusüksus analüüsib lisaks pakendijäätmete kogumise ja vedamise korraldamisele ka nende taaskasutusorganisatsioonidele üleandmist. Pakendijäätmete kogumine on seni olnud taaskasutusorganisatsioonide ülesanne (kui kohustusi pole TKOle üle antud, siis tootja ülesanne). Pärast üleminekuperioodi lõppemist on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, kuid pakendijäätmete käitlemise korraldamine jääb TKO kohustuseks. KOV analüüsib pakendijäätmete veosagedust, et ei tekiks olukorda, kus pakendijäätmeid veetakse ülemäära sagedasti, millega kaasnevad täiendavad kulud tootjatele ja välditav keskkonnamõju. Omavalitsusüksuse kokku kogutud pakendijäätmed veetakse vaheladustuskohta või käitluskohta, kus need antakse turuosade järgi üle kolmele taaskasutusorganisatsioonile või TKO-ga kokkuleppel otse käitlejale. Vaheladustuskoha või käitluskoha võiks taaskasutusorganisatsioonidega kokku leppida võimaluse korral juba jäätmekava koostamisel. Kui jäätmekava on valminud, uuendab KOV oma jäätmehoolduseeskirja ning seejärel korraldab käitluse ja veo hanked. Veoteenuse hankes on vaheladustuskoha määramine juba kohustuslik. Paralleelselt jäätmehoolduseeskirja koostamisega uuendab KOV taaskasutusorganisatsioonidega oma lepingud, kus fikseeritakse igale TKOle üleantavate pakendijäätmete vaheladustuskoht (üleandmiskoht). Kui kokkulepet mingil põhjusel ei saavutata, on omavalitsusüksusel õigus vaheladustuskoht ise määrata. Selleks võib olla näiteks omavalitsuse territooriumil asuv jäätmejaam. Oluline on vaheladustuskohad ära tuua pakendijäätmete veoteenuse hanke alusdokumendis. Veokulud kannab pakendiseaduse § 152 lõikes 7 määratud ulatuses jäätmevaldaja ja ülejäänud osa TKO (tootja). Lisaks tuleb jäätmekavas kirjeldada pakendijäätmete kogumise korraldust hajaasustuses ja tiheasustuses, tekkekohalt kogumise tingimusi ja ühiskonteinerite (avalike konteinerite) kasutamist ning pakendijäätmete kogumist pakendiliikide kaupa (klaaspakendijäätmed, paber- ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberijäätmetega, plast- ja metallpakendijäätmed). Muuhulgas analüüsib KOV avalikuks kasutuseks mõeldud pakendijäätmete kogumissüsteemi laiendamist müügikohtade juurde. Kohaliku omavalitsuse üksus peab põhjendama müügikohtade juurde kogumisvõrgustiku rajamist ning analüüsima muid võimalikke lahendusi eesmärgi täitmiseks. Kui analüüs näitab, et selles osas on vajadust, siis peab püüdma KOV vastavad kokkulepped müügikohaga saavutada. Kui kokkulepet ei saavutata, siis müügikohta vastavaid pakendikonteinereid ei saa paigutada. Sellisel juhul tuleb leida KOV-il alternatiivne koht, mis aitab saavutada olmejäätmete liigiti kogumise eesmärgi KOV-is. Müügikohad, mis ka ise on pakendiettevõtjad, jäävad suurema tõenäosusega valdava osa jäätmevaldajate liikumistrajektoorile. Seetõttu võib avalike pakendimahutite olemasolu kaupluste juures olla vajalik liigiti kogumise edendamiseks nii tihe- kui ka hajaasustuses. 16 Kogumise planeerimisel saab kasutada abivahendina Keskkonnaagentuuri arendatavat jäätmetaristu mudelit. Jäätmekavas on otstarbekas planeerida ka teavitustööd pakendijäätmete kohta koostöös TKOdega, millel on pakendiseaduse järgi kohustus teavitada tarbijaid pakendijäätmete teemal. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 17, mille alusel peab omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama ka korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava. Omavalitsusel on mitmeid hoobasid jäätmetekke vältimise edendamiseks. Näiteks saab KOVi jäätmejaamas korraldada kasutuskõlblike asjade vastuvõtmist ja edasiandmist neile, kes neid asju vajavad. Omavalitsusüksus saab toetada korduskasutusele või esemete parandamisele ja korrastamisele suunatud algatusi. Oluline on ka toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise võimaluste tuvastamine ja kavandamine, näiteks koolitoidu puhul või toidujagamiskappide toetamise kaudu. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik suunata jäätmetekke vähendamist, sh toidujäätmete tekke vähendamist, avalikele üritustele kehtestatavate nõuetega. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 18, mille kohaselt tuleb KOVi jäätmekavas esitada teiste omavalitsusüksustega koostöö tegemise plaan. Säte lisatakse selleks, et suunata omavalitsusi omavahel koostööd tegema ning detailsemalt koostöö eeliseid või puudusi läbi mõtlema, sh hindama mastaabiefektist saadavat kasu ning pädevuse suurenemist. Jäätmekavas analüüsib KOV, kas tal on otstarbekas teha teiste omavalitsustega koostööd laiaulatuslikult kogu jäätmehoolduse valdkonnas või kitsalt mõne projekti elluviimisel või ülesande täitmisel. Analüüsis peaks käsitlema vähemalt jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist, veopiirkondade määramist, veoteenuse, käitlusteenuse ja muid jäätmehooldusehankeid, kogumisringide korraldamist, jäätmejaamade rajamist ja kasutamist ühiselt või omaette ning omavalitsuste koostööorganisatsiooniga liitumist. Omavalitsusüksus võib põhjendatud juhul leida ka, et koostöö ei ole otstarbekas. Oluline on, et arutelu koostöö tegemise üle toimub KOVis juba jäätmehoolduse kavandmise ehk jäätmekava koostamise etapis, mitte hiljem, kui koostöö võimalustele on juba jäätmehoolduseeskirja vastuvõtmise ja riigihangete tegemisega seatud olulised piirangud. JäätSi § 44 lõige 4 Paragrahvi 44 lõikes 4 tehakse parandus ja asendatakse viide kehtetule sättele (§ 39 lg 3) viitega kehtivale sättele (§ 39 lg 31). JäätSi § 64 JäätSi § 64 tunnistatakse kehtetuks. Uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtul minnakse kõigi jäätmevedude, sh tavajäätmete vedude puhul üle digitaalsetele jäätmeveo saatekirjadele ning eraldi ohtlike jäätmete saatekirju enam ei nõuta. Jäätmeveo saatekirju käsitletakse eelnõukohase seaduse §-s 1171. Edaspidi esitatakse nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. JäätSi § 65 lõige 2 Paragrahvis 65 täpsustatakse, et KOV korraldab lisaks kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisele ka nende käitlemise. See säte on kooskõlas eelnõukohase §-ga 70, mille alusel KOV korraldab kõigi oma korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete (v.a laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmed) edasise käitluse. Sel moel on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik edendada jäätmete ringlussevõttu. JäätSi 4. peatükk 17 Peatüki pealkiri muudetakse, kuna lisatakse uus paragrahv, mis käsitleb jäätmehoolduse rahastamiseks mõeldud jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist. JäätS § 66 lõiked 12–14 Paragrahvi 66 lisatakse lõige 12, mille kohaselt jäätmevedaja ainsaks kliendiks on omavalitsusüksus, kellel on jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus. Kui KOVi üksus peab ise arvestust jäätmevaldajate üle, saab ta oma haldusterritooriumil efektiivsemalt jäätmehooldust korraldada, sest tal on jäätmevaldajatest, nende kasutatavatest kogumisvahenditest, jäätmete väljaveo sagedusest ning jäätmevoogudest detailne ülevaade. Veoteenuse tasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 20; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07, p 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 38).19 Lõike 13 alusel võib KOVi üksus korraldatud jäätmeveo tasu kogumise korraldada KOKSi §-s 62 loetletud koostöövormide kaudu. Need koostöövormid võimaldavad ülesande täitmiseks volitada teist linna või valda, omavalitsusliitu ja muid omavalitsuste ühendusi, moodustada selleks ühisameti või -asutuse. Samuti võib korraldatud jäätmeveo kulu kogumise korraldada halduslepingu alusel KOVi enda asutatud ja tema otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu. Lõike 14 kohaselt võib lisaks eelnevale halduslepingu alusel korraldada jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arve esitamise ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu. Sellisel juhul on korraldatud jäätmeveo kulu arve esitaja jäätmevedaja, kellele on selleks volitus antud korraldatud jäätmeveo hankelepingu kaudu, kuid kogu kogutav korraldatud jäätmeveo kulu laekub kohalikule omavalitsusele. Paragrahvi 66 lõigete 12–14 rakendamise kohustus tekib alates uue korraldatud jäätmeveo hanke korraldamisest, kuid hiljemalt 2030. aasta 31. detsembrist. See toob omavalitsusüksusele kaasa vajaduse luua jäätmekorralduse haldamiskeskus. KOVil on kohustus sisse nõuda ka tasumata summad. Lisaks kaasneb sellega KOVi õigus võtta jäätmeveo teenustasu jäätmete veo ja selle ettevalmistamisega seotud kulude (JäätS § 66 lõigete 4–6 tähenduses) katteks, mille hulka kuuluvad ka jäätmevaldajaga arveldamise ja nende üle arvestuse pidamise kulud. KOVüksuse kaudu kogutav tasu tagab läbipaistvuse, tõhususe ja õiglase rahastamise, aidates saavutada nii kohalikke kui riiklike jäätmehoolduseesmärke. Samuti muudab tasu kogumine KOV kaudu jäätmeveoteenuse korraldamise paindlikumaks ning KOVil on võimalik kiiremini kohaneda jäätmevaldajate muutunud vajadustega. 1) Tänane süsteem ei ole neid eesmärke aidanud tõhusalt saavutada. Vedaja keskendub üksnes jäätmete äraveole ja tasu kogumisele ega keskendu keskkonnaeesmärkide saavutamisele. KOV vastutab jäätmehoolduse eesmärkide täitmise eest. Kui ta ei halda tasusid, on tal keeruline suunata vahendeid vajalikesse tegevustesse ja arendada selliselt süsteemi terviklikult. Riigikontrolli 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Samas on KOV tegevusega seotud jäätmedirektiivist 19 RK 3-4-1-34-14 p. 36. 18 tulenevate kohustuste täitmine. Seega, kui KOV on vedajale tasu maksja, tekib tal terviklikum ülevaade süsteemist, ta saab jälgida tasude laekumist ja neid planeerida jäätmekorralduses. 2) Jäätmevedaja, kes tegeleb ka arveldamisega, saab turueelise. Konkurentsiamet on oma analüüsis20 tõdenud: "Konkurentsiamet peab oluliseks, et jäätmetasude arvestust korraldaksid KOVid või KOVide koostööorganisatsioonid, kes vastutavad valdkonna eest ning valvavad hanketingimuste täitmise järele. On tõenäoline, et kui tasu kogumine oleks teenuseosutaja ülesanne, siis saaks ettevõtja konkurentide ees teatud informatsioonilise eelise. Näiteks sisaldavad arved väärtuslikke kvantitatiivseid andmeid, mille konsolideerimine ja säilitamine on muutunud üha olulisemaks, arvestades andmeanalüüsi ja digilahenduste kiiret arengut. Andmed võimaldavad teha statistilisi analüüse, prognoosida trende ning hinnata tarbijakäitumist, sealhulgas lisateenuste kasutust. Seetõttu tuleks andmete haldamine usaldada neutraalsele poolele, mis aitab vähendada informatsiooni asümmeetriat, toetab täpsemate hangete korraldamist ning aitab maandada jäätmevedajate ja -käitlejate äritegevusega seotud riske." 3) Jäätmete vedamine on vaid üks osa terviklikust korraldatud jäätmeveoteenusest. Eelnõu kohaselt peab KOV sõlmima pakendijäätmete vedajaga eraldi hankelepingu, ülejäänud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veoks võib leida ühise või erinevad jäätmevedajad. KOV sõlmib eraldi hankelepingu ka biojäätmete käitlejaga, segaolmejäätmete käitlejaga ja ülejäänud KOV korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete (v.a pakendijäätmed) käitlejaga. KOV võib kehtestada jäätmehoolduse püsikulu, mida maksavad ka korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajad, seega ka need isikud, kellele jäätmevedaja teenust ei osuta. Jäätmevedaja poolt arvete koostamine ja esitamine on mõistev olukorras, kus jäätmevedaja osutab kogu tervikteenust. Eelnõukohase seadusega seda olukorda muudetakse, mistõttu ei ole arve esitamine ühe jäätmevedaja poolt enam otstarbekas. Eelnõuga on see võimalus siiski ette nähtud, et võimaldada KOVidele paindlikku jäätmereformi elluviimist. 4) KOV saab arvete mahtu vähendada. Arvete esitamine võib toimuda kord kuus, kord kvartalis või kord aastas. Kord aastas arvete esitamine ja tasumine on mõistlik, kui jäätmevaldaja valib oma teenusepaketi ära ja ei ole vajadust seda aasta(te) jooksul muuta (veetavad jäätmeliigid, kogumisvahendid ja veosagedused ei muutu). 5) Kui arveldajaks on jäätmevedaja, siis toob jäätmevedaja vahetumine jäätmevaldajale kaasa täiendavat asjaajamist (nt pangas püsimaksekorralduse muutmine). Sageli nõuab jäätmevedaja kliendilt ka lepingu sõlmimist, mistõttu igakordse vedaja vahetumisega peaks jäätmevaldaja sõlmima uue lepingu (sh aktsepteerima jäätmevedaja kehtestatud tüüptingimusi). 6) Vältida tuleks jäätmehoolduse eest mitme arve esitamist. Ebamõistlik oleks olukord, kus jäätmevedaja esitab jäätmevaldajale arve oma teenuse eest ning KOV esitab arve püsikulu ja jäätmekäitluse teenuse eest. Seega on otstarbekas arveldamine korraldada nii, et jäätmevaldajale esitatakse arve tervikteenuse eest, mis tasutakse tervikteenuse tellijale ja vastutajale (KOV) ning KOV tasub omakorda teenuseosutajatele. 7) Arveldamise kohustus oleks turutõrkeks uutele jäätmevedajatele turule sisenemisel. Kui jäätmeveo teenuse kohustuslik osa on jäätmevaldajatele arvete koostamine, välja saatmine ja võlgade sissenõudmine, siis ei ole tõenäoline, et jäätmeveoteenuse turul konkurents lähiajal suureneb. Tegemist on jäätmeveoteenusega võrreldes hoopis teise valdkonna teenusega. Jäätmevedajal, kes tahaks teenust pakkuda, ei pruugi olla selleks ei kompetentsi ega vajalikku tarkvara. 20 Konkurentsiamet, 2024. „Korraldatud jäätmeveo analüüs ja soovitused 2024“. Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/media/1108/download 19 8) Jäätmevedaja poolt jäätmehoolduskulu kogumine võib liigituda riigiabiks. Kui KOV siiski tellib jäätmevedajalt arveldamise teenuse, on oluline, et arve tasutakse KOVile, mitte jäätmevedajale. Vastasel juhul võib tegemist olla finantsvõimenduse ja EL õiguse tähenduses riigiabiga. Riigikohtu kolleegium on leidnud (asjas nr 5-18-2, punktis 43), et jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kulud on jäätmehoolduse kulud, mille kandmise kohustus on jäätmevaldajal (JäätS § 11 lõige 2). Jäätmehoolduse hulka kuulub ka jäätmekäitlus, sh jäätmete kogumine ja vedu (JäätS § 11 lõige 1 ja § 13). Jäätmevaldajatega arveldamise ja jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise kulusid saab kolleegiumi hinnangul pidada jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kuludeks, mille katmise jäätmeveo teenustasust näeb ette JäätS § 66 lõige 5. Sõltumata õiguslikust alusest, millele tuginedes on olmejäätmete jäätmevedu korraldatud, samuti sellest, kas konkreetset teenust osutab eraõiguslik juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing, on teenuse osutajal õigus nõuda, et jäätmevaldaja hüvitab need kulud. Jäätmereformi elluviimisega seotud täiendavate kulude katmiseks on eelnõus ette nähtud saastaja-maksab põhimõttest lähtuv jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse seadmise võimalus. Püsikulude sisse on võimalik arvestada administreerimiskulud (sh arveldamine). Kui KOV jäätmehoolduse püsikulu ei rakenda ja täidab ise arveldamise ülesannet, on võimalik arvele lisada arveldamise kulurida. Sellisel juhul ei teki KOVile ega ka jäätmevaldajale arveldamisega seoses täiendavaid kulusid, kuna need maksab kinni jäätmevaldaja nii nagu seni (seni on makstud arveldamise eest jäätmevedajale). Ehk kulud ei suurene, vaid nende jaotus muutub osaliste vahel. Arve koostamiseks kasutab KOV jäätmevaldajate registrisse kantud andmeid. Arveldamise kulu suurus sõltub mitmetest teguritest nagu teenuse tase ja ulatus, jäätmevaldajate arv, arvete esitamise intervall jms. Kliimaministeeriumi kogutud andmete põhjal saab järeldada, et arveldamisega seotud kulu võib olla ligikaudu 0,5 eurot jäätmevaldaja kohta kuus. RK otsus asjas 3-16-1267 p 22 kohaselt, kuivõrd KOV kehtestatud jäätmekäitluse teenustasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-34-14, p 38), saab iga jäätmevaldaja temale pandud kohustust vaidlustada halduskohtus, kui ta leiab, et selle suurus on ebaproportsionaalne. Kui KOV soovib enda nimel arve esitamist korraldada jäätmevedaja kaudu, siis peaksid osapooled selle kokku leppima halduslepingu alusel, kus tuleks sätestada muu hulgas: • arvete esitamise tehniline ja sisuline korraldus, • KOVi kontonumbri kasutamise tingimused, • arvelduste jälgimise ja aruandluse kord, • vastutuse ja sanktsioonide jagunemine võimalike vigade või viivituste korral. Jäätmevedaja poolt KOVi nimel esitatud arvele peab selgelt olema märgitud, et tegemist on KOVi arvega. See tähendab, et arvel peab olema: • KOVi nimi ja registreerimisnumber, • KOVi kontonumber, kuhu raha laekub, • selge viide halduslepingu alusel teostatavale arveldusteenusele. Selline korraldus peab vastama raamatupidamise seadusele ning tagama maksuarvestuse korrektsuse. Oluline on, et: 20 • jäätmevedaja arveldamisteenuse osutamine ei tekita segadust seoses KOVi ja jäätmevedaja omavaheliste rahaliste kohustustega, • maksuarvestuses ei tekiks probleeme tulenevalt sellest, et üks osapool tegutseb teise nimel, • KOV peab säilitama kontrolli protsessi üle, et tagada arveldamise läbipaistvus. Samuti peab jäätmevedaja tagama, et laekunud summad kajastatakse õigesti ja õigeaegselt KOVi raamatupidamises. Näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) pakub riigiasutustele tsentraliseeritud raamatupidamisteenuseid, sealhulgas arvete esitamise teenust. RTK näide illustreerib, kuidas on võimalik korraldada tsentraliseeritud arveldamist, kus üks asutus tegutseb teise nimel ja vastutab arveldusprotsessi toimimise eest. JäätSi § 66 lõige 2 Lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide“, mis on täienduse, mis lisati jäätmeseadusesse 19.07.2010. Muudatuse eesmärk oli anda KOVi korraldada ka sortimistehases tekkivate segaolmejäätmete sortimisjääkide vedu. Kuigi iseenesest on tegemist legitiimse eesmärgiga, ei ole seda kehtival kujul võimalik rakendada. Sortimine toimub juba käitluskohas ja sortimisjääkide veo korraldab käitleja. Säte nimetab edaspidi liigiti kogutud jäätmeliigid, mis peavad kohustuslikus korras olema korraldatud jäätmeveoga hõlmatud (biojäätmed ning olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed). Olmejäätmete muude liikide või muude jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga on ka edaspidi võimalik. JäätSi § 66 lõige 6 Lõike 6 sõnastust muudetakse, et oleks selge, et korraldatud jäätmeveo teenustasu võib olla ka kaalupõhine. Seni on Eestis kasutusel mahupõhine jäätmeveo teenuse hind, st makstakse selle järgi, kui suur on jäätmete üleandmiseks kasutatav mahuti, olenemata sellest, kas tühjenduskorral on mahuti täis või näiteks pooltühi. Hinna selline määramine on tekitanud osal inimestel vastumeelsust jäätmeid liigiti koguda – liigiti kogumisel segaolmejäätmete mahuti täituvus väheneb, kuid maksta tuleb ikkagi kogu mahuti eest. Mahupõhine hind on piisav, kui kasutatavad mahutid vastavad jäätmete tegelikule tekkekogusele. Kui aga on kasutusel suurem konteiner (ajast, mil jäätmete liigiti kogumisel ei olnud nii suurt rõhku või on soetatud igaks juhuks suurem konteiner), siis võib motiveerida inimest paremini jäätmeid liigiti koguma kaalupõhine hind. Sel juhul fikseerib jäätmeveok iga kord tühjendatava mahuti kaalu ning saab nii teada üleantavate jäätmete tegeliku koguse. Arve esitatakse sel juhul tegelikult üleantud jäätmete koguse põhjal, mitte konteineri suurusest lähtudes. Kaalu järgi võib määrata vaid segaolmejäätmete üleandmise või ka liigiti kogutud jäätmete üleandmise hinna. Teiste riikide kogemuse põhjal saab järeldada, et kaalupõhise hinna tulemusel väheneb segaolmejäätmete teke ja suureneb jäätmete liigiti kogumine.21 Kaalu põhjal hinna määramisel on siiski ka ohte. Näiteks võib inimesel tekkida motivatsioon oma jäätmearvet veelgi vähendada ja ta otsustab käidelda jäätmeid ebaseaduslikult. Kaalu põhjal hinna määramiseks peab omavalitsus looma mugavad võimalused liigiti kogutavate jäätmete üleandmiseks ning tagama piisava järelevalve jäätmehooldusnõuete täitmise üle. Uus saatekirjadel põhinev reaalajalähedase jäätmearuandluse teenus on kavandatud nii, et see toetab mõlemat (nii kaalu- kui mahupõhist) hinna määramise viisi ja mõlemal juhul on nii andmete täpsus kui ka usaldusväärus oluliselt parem võrreldes praeguse (kord aastas) jäätmearuandlusega. JäätSi § 661 ja põhiseaduspärasuse analüüs 21 Pay-as-you-throw | Green Best Practice Community (europa.eu). 21 Jäätmeseadust täiendatakse §-ga 661, milles sätestatakse jäätmehoolduskulude kindlaks määramise lähtealused, rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused. KOVid on 2022. a kevadel oma kirjalikes vastustes Keskkonnaministeeriumile välja toonud, et jäätmehoolduse rahastamiseks puuduvad piisavad võimalused, mistõttu on vaja luua seaduse tasandil kohaliku omavalitsuse üksustele jäätmehoolduse arendamiseks vajaminevate rahaliste vahendite kogumise õigus (nt Anija vald22, Jõelähtme vald, Raasiku vald, Põltsamaa vald, Paide linn, Kanepi vald, Saarde vald, Tori vald, Tartu linn, Tõrva vald, Valga vald). 2023. aastal kulutasid KOVid jäätmehooldusele keskmiselt23 15 eurot elaniku kohta aastas ehk 35 eurot leibkonna (2,35 in) kohta. Arvutuslikult on omavalitsusüksuste eelarvest kaetav jäätmehoolduse kogukulu 20,5 mln eurot aastas. Osas KOVides on juba korraldatud jäätmeveo teenustasus arvestatud ka jäätmejaama teenus. Näiteks on korraldatud jäätmeveo hankes jäätmevedaja ülesandeks pandud jäätmejaama opereerimine, mille eest jäätmevedajale eraldi ei maksta ning vedajal on kohustus KOVi elanikelt teatud jäätmeid tasuta vastu võtta. Need kulud kannavad hanke tulemusel korraldatud jäätmeveo teenustasuga elanikud ise (nt Harku vald, Lüganuse vald, Kanepi vald). Teise kasutusel oleva lahenduse kohaselt on volikogu otsusega määratud korraldatud jäätmeveo raames kogutavate jäätmete üleandmise kohaks KOVile kuuluv jäätmejaam ning jäätmevedaja maksab jäätmeid üle andes vastuvõtutasu. Jäätmejaam on antud eraldi hankega rendile jäätmekäitlejale, kellel on kohustus maksta KOVile (KOVi ettevõttele) n-ö jäätmejaama kasutustasu. Seega maksavad jäätmevaldajad jäätmeveo teenustasu kaudu kinni jäätmete veo, käitluse, jäätmejaama ülalpidamise ning jäätmejaama omaniku arvele kantava kasutustasu (nt Saaremaa vald). Lõikes 1 sätestatakse alus, millega tekib kohaliku omavalitsuse üksusel õigus määrata jäätmehoolduskulude kandmise kohustus. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse kehtestamise õiguse andmine kohaliku omavalitsuse üksusele on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ24 (jäätmedirektiiv) ette nähtud kohustused. Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega. Sama artikli lõike 2 järgi tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni. Jäätmedirektiivi artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 22 Kliiministeeriumi dokumendiregistris registreeritud kiri 9-2/22/2030-2, https://adr.envir.ee/et/document.html?id=436c2abe-6a67-45d5-b3c6-38e4d031914e. 23 Kliimaministeerium korraldas 2024. a kevadel omavalitsuste seas 2023. a jäätmehoolduskulude kohta küsitluse, millele vastas 40 omavalitsust. Suurimad jäätmehoolduskulud leibkonna kohta on Vormsi vallas (613 eurot/a). Ülejäänud 39 omavalitsuse keskmistatud kulu inimese kohta oli 15 eurot/a ja leibkonna kohta 35 eurot/a. 24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098&qid=1715627174693. 22 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.25 Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine, on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11, lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOV ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõukohase § 1363 lõige 5). Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kellel on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.26 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Varajase hoiatamise aruande eesmärk on abistada liikmesriike. Aruandes on ühe jäätmekäitluse parandamise meetmena soovitus kaaluda võimalust, et KOVid saavad vähemalt osa jäätmekäitlusmaksu tulust. Raha saaks kasutada jäätmevoogude tõhusate liigiti kogumise süsteemide loomiseks, jäätmejaamade rajamiseks ja prügi koristamiseks. Maailmapanga 2021 aruandes „Eesti tahkete jäätme käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava“27 on olulisemate poliitikasoovitustena märgitud järgmist. 1. Omavalitsusüksuste eesmärgid. Panna kodumajapidamis- ja muude sarnaste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlusse võtmise eesmärkide täitmise vastutus KOVidele. Lubada KOVidel nõuda jäätmetekitajatelt tasu. 2. Omavalitsusüksuste nõutav tasu. Lubada KOVidel nõuda jäätmetekitajatelt tasu või maksu. KOVidel peaks olema õigus otsustada, kas jätkata praegusel moel, kus jäätmekäitlustasu nõuab kodumajapidamistelt ja juriidilistelt isikutelt teenuseosutaja, või kehtestada omavalitsusüksuses olmejäätmete tasu/maks ning edastada kõik sellised maksed teenuseosutajatele KOVi eelarve kaudu. Üks võimalik alternatiiv on ka omavalitsusüksuses kehtestatud tasu, mis katab KOVi korraldatud teenuste kulud, ja käitlejate küsitava teenustasu kombinatsioon. Selline säte oli Eesti õiguses olemas kuni 2015. aastani. See peaks võimaldama KOVidel oma territooriumil jäätmekäitlusteenuste korraldamisel suuremat paindlikkust, suurendama KOVide koostöövõimalusi ning looma tingimused kulude õiglasemaks jaotumiseks eri jäätmevoogude ja tegevuste vahel. Seadusandja võib näha ette jäätmekorralduse tingimused, aga võib sätestada ka lisapiiranguid, kui see on vajalik näiteks tarbija- ja keskkonnakaitseliste huvide kaitseks või muul eesmärgil. Riigi ülesanne on kehtestada kogu riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel saavad omavalitsusüksused jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises 25 EKo C-335/16, p 29 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 26 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 27 Maailmapank. 2021. Eesti tahkete jäätme käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava. © Maailmapank. https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna- tervikanaluus; lk 6jj. 23 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-44-09, p 13). Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja kohustuste vahel.28 Olukorras, kus olemasolevaid ülesandeid arvestades puuduvad omavalitsusüksustel piisavad rahalised vahendid, et tõhusalt täita jäätmedirektiivi nõudeid ja kohustusi, mis seab muu hulgas ohtu keskkonna ja inimeste tervise kaitse, tuleb lubada kohaliku omavalitsuse üksustel nõuda jäätmetekitajatelt jäätmehoolduskulude kandmist. Kooskõlas jäätmedirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, sh taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on aidanud kaasa nimetatud jäätmete tekkimisele.20 Seega on jäätmehoolduskulude kandmise kohustus saastajapõhine tasusüsteem, mille puhul nõutakse jäätmetekitajatelt tasu tekkinud jäätmete koguse järgi, sealhulgas maksab jäätmetekitaja vähem, kui ta täidab jäätmete liigiti kogumise kohustust. See omakorda stimuleerib ringlusse võetavate jäätmete liigiti kogumist ja segaolmejäätmete vähendamist. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse sätestamisel on arvesse võetud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tasumääradega seotud suundumusi. Lõikes 2 sätestatakse, et JäätSi § 661 lõige 2 on alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätSi § 66 lõike 1 suhtes, mis sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse omavalitsusüksuse valitud ettevõtja poolt. Kui kohaliku omavalitsuse üksus rakendab jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse, on tal õigus ja kohustus pidada jäätmetekitajate üle arvestust ning nendega arveldada. KOV võib arveldamise kohustuse delegeerida teisele isikule eelnõukohase § 66 lõigete 13 ja 14 järgi. Lõikega 3 volitatakse jäätmehoolduskulude suuruse määramise ja sissenõudmise korda kehtestama omavalitsusüksuse volikogu. Säte ei nõua, et volikogu kehtestaks ise teenustasu määrad (RKPJKo 30.10.2018, 5-18-2, p 56). Volikogu võib teha valla või linna ametiasutusele või hallatava asutusele (KOKS § 30 lõigete 3 ja 4 alusel) ülesandeks korraldada teenuse hinnakirja koostamine ehk kehtestama konkreetse teenuse hinna. Hindade kehtestamist teistele isikutele (nt koostööorganisatsioon, jäätmeveoteenuse osutaja) edasi volitada ei saa. Lõikes 4 sätestatakse, et jäätmehoolduskulud kannab jäätmevaldaja. Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, sh taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele.29 Direktiivi artikkel 14 on ülevõetud jäätmeseaduse § 11 lõikega 2. See on kooskõlas PSi §-ga 53 ning saastaja-maksab-põhimõttega (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 12 lg 1). Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on kõigile jäätmevaldajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98 artikli 15 alusel põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad selle 28 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-34-14 p 45. 29 EKo C-335/16, p 24, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 45. 24 sama direktiivi artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete kõrvaldamise kogukulu.30 Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid.31 Direktiivi 2008/98 artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.32 Eeltoodu põhjal ning tulenevalt EKo otsusest C-335/16, punktist 30 tuleb jäätmehoolduskulu hinna arvutamisel tagada, et jäätmevaldaja kanda ei jää ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida need tekitavad. Jäätmehoolduskulu suurus arvutatakse protsendipõhiselt vastavalt jäätmevaldajale esitatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kuludest. See on otseselt seotud tema tarbimisega ja jäätmehoolduskulu võib olla kuni 100% jäätmeveo arvest. Kui inimene tekitab vähem jäätmeid on jäätmekulu suurus väiksem ja vastupidi. Kui inimese jäätmeveo arve on 10 eurot ja jäätmehoolduskulu määr on kov poolt kehtestatud 20%, on jäätmehoolduskulu 2 eurot. Kui sama inimese jäätmeveo arve on järgmisel kuul 15 eurot, siis jäätmehoolduskulu on 3 eurot. Protsendipõhine lähenemine on õiglane, motiveeriv ja proportsionaalne - inimene maksab vastavalt oma tegelikule jäätmetekitamisele. Selline lähenemine aitab omakorda kaasa jäätmete vähendamisele ja taaskasutamise edendamisele. Eelnõu sätte kohaselt kannavad jäätmehoolduskulusid ka need jäätmevaldajad, kes on korraldatud jäätmeveost jäätmeseaduse § 69 lõike 4 ja 41 alusel erandkorras teatud tähtajaks vabastatud. Liitumisest vabastatud isik maksab vastavalt jäätmehoolduse tarbimise mahuga. Jäätmehoolduse korraldamine ei hõlma üksnes jäätmeveoga seotud tegevusi vaid ka väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulu, jäätmejaamade haldamist, halduse ja korralduse, sh järelevalve kulusid (§ 661 lg 7). Kulud teenivad kogu kogukonna huve, ka neid, kes on jäätmeveost vabastatud, sest nad saavad kasutada jäätmejaamu või muid kogumissüsteeme ning muid teenuseid, mis aitavad hoida keskkonda korras ja vältida jäätmete ebaseaduslikku ladestamist. Seega isegi, kui nad jäätmeid üle ei anna, kasutavad nad süsteemi kaudselt (JäätS § 135 lg 4; nt jäätmejaamad, kogumisvõrgustikud, puhas keskkond) ning peavad seetõttu osalema süsteemi jätkusuutlikkuse tagamises. Kulu suurus on korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja eelmise aasta püsitasu keskmine. Seega, kui KOV jäätmehoolduse püsikulu ei kehtesta, siis kannavad korraldatud jäätmeveo kulu vaid korraldatud jäätmeveo teenust kasutavad jäätmevaldajad. Kui KOV kehtestab jäätmehoolduse püsikulu, siis tasuvad jäätmeveo teenust kasutavad jäätmevaldajad nii korraldatud jäätmeveo kulu kui ka jäätmehoolduse püsikulu, mis on eelnevaga proportsionaalne (nt 20% sellest). Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja tasub sel juhul vaid jäätmehoolduse püsikulu, mis arvutatakse eelnõu § 661 lõikes 12 ja § 13625 sätestatud alustel. Omavalitsus võib neid kulusid diferentseerida sõltuvalt sellest, millise jäätmetekkekohatüübiga on tegemist. Termini "jäätmevaldaja" definitsiooni eelnõuga ei muudeta. 30 EKo C-335/16, p 25, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 31 Eko C-335/16, p 28. 32 EKo C-335/16, p 29, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 25 Lõike 5 kohaselt võib valla- või linnavalitsus ette näha madalama jäätmehoolduskulu määra teatud tingimuste täitmise korral, kehtestades need tingimused asjakohases korras. Soodustuse võib ette näha näiteks toimetulekuraskustes peredele, paljulapselistele peredele, üksi elavatele pensionäridele, aga ka neile, kes oma biojäätmed ise nõuetekohaselt tekkekohas kompostivad. Kui KOV soovib soodustust rakendada isikule, kes elab kortermajas ja ise korteriühistu liikmetele arveid ei esita, siis saab korteriühistule esitataval arvel märkida soodustust saava isiku rahvastikuregistrijärgse korteri numbri. Soodustuseks märgitud summa arvestatakse maha ühistule esitatavast arvest ning ühistu omakorda arvestab selle maha konkreetsele korterile esitatavast arvest. Lõikes 6 sätestatakse, millest koosnevad jäätmehoolduskulud. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamisel arvestatakse kulude hulka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja nende käitlemise kulu, v.a pakendijäätmete käitluskulu. KOV võib nende hulka arvestada ka muid püsiva iseloomuga kulusid, mis on sätestatud lõikes 7 (vt tabel 2). Jäätmevaldajale esitataval arvel tuuakse eraldi välja jäätmehoolduse püsikulu. Püsikulu on kõigilt jäätmevaldajatelt (k.a korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldajad) vastaval aastal kogutav KOVi jäätmehoolduskulu, millega see KOV katab jooksvad jäätmehoolduse kulutused, investeeringud jms kulud, mis ei ole otseselt seotud konkreetse jäätmevaldajaga ja tema tekitatud jäätmete kogumise ja käitlemisega. Lõikes 7 sätestatakse kulud, mida KOV võib arvestada jäätmehoolduse püsikulude hulka. Lubatud teenuste loetelu kehtestamine on seotud vajadusega suurendada kulude kujunemise läbipaistvust. KOV võib vajaduse korral jäätmehoolduskulu hulka arvestada kõik või osa lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalikest kuludest, lähtudes sellest, mis on KOVis jäätmehoolduse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik. Kui KOV soovib jäätmeveo üles ehitada spetsiifilisele kogumislahendusele, võib ka selle kulud arvestada jäätmehoolduskulu hulka (nt kaaluga veok, mitmesektsiooniliste konteinerite tühjendamiseks sobilik veok ja konteinerid). Veoki võib KOV anda hankega eraettevõtte kasutusse või kasutada seda ise sisetehingu rakendamise korral. Tabel 2. Jäätmehooldusega seotud kulude jaotumine. Korraldatud jäätmeveo kulud Korraldatud jäätmeveoga Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veokulu hõlmatud jäätmete veokulu jäätmevaldaja juurest jäätmete üleandmiskohta, mida maksavad korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmevaldajad. Korraldatud jäätmeveo kulu sisaldab lisaks transpordikulule ka otseselt veoteenusega seotud lisateenuseid (nt vooderduskoti vahetus), kuid ei hõlma vabatahtlikke lisateenuseid (nt konteineri pesu). Veokulu ei sisalda ka jäätmevedajale hankelepinguga pandud muid ülesandeid (nt jäätmejaama opereerimine).Veokulu suuruses on kokku lepitud jäätmevedaja(te)ga sõlmitud hankelepingu(te)s. Pakendijäätmete veokulu jäätmevaldajale on kindlaks määratud pakendiseaduses. TKOde poolt hüvitatava pakendijäätmete veokulu suurus on kokku lepitud pakendijäätmete veoteenuse hankelepingus ning sellest arvutatakse maha jäätmevaldaja poolt makstav osa. Korraldatud jäätmeveoga Korraldatud jäätmeveo kulu, mida maksavad korraldatud hõlmatud jäätmete käitluskulu jäätmeveoga liidetud jäätmevaldajad. Käitluskulu alla kuulub kokku kogutud jäätmete edasise käitlemise kulu, mille suuruses on KOV käitlejatega kokku leppinud vastavates hankelepingutes. 26 Jäätmehoolduse püsikulud Tekkekohalt kogumiseks KOV võib kogumisvahendid (nt era- ja kortermajade vajalike kogumisvahendite pakendijäätmete mahutid) soetada ise ja anda need kulu jäätmevaldajate kasutusse (viia kohale), arvestades selle kulu püsikulu hulka. Näiteks jäätmete tekkekohas liigiti kogumiseks vajalikud kogumiskotid (nt biolagunevad ja komposteeruvad kilekotid või paberkotid biojäätmete kogumiseks), biojäätmete kogumisnõud ja õue paigutatavad ühiseks või individuaalseks kasutuseks mõeldud kogumismahutid, sh pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumisvahendid (jäätmekott, konteiner, süvamahuti, ohtlike jäätmete kogumispunkt vm), kompostrid, konikastid, kogumisvahendite ja kogumispunktidega seotud digitaalsed ja nutikad lahendused (nt kiibiga avatavad mahutid korteriühistutele, mehitamata jäätmejaam, nende kasutamiseks vajalik tarkvara). Kui KOV ei soeta ja ei anna ise jäätmevaldaja kasutusse kogumisvahendeid, siis seda kulu püsikulu ega korraldatud jäätmeveo kulu sisse ei arvestata, jäätmevaldaja soetab või rendib puuduoleva kogumisvahendi eraettevõttelt ning kannab selle kulu ise. Avalikuks kasutuseks Kui KOV rajab või peab üleval avalikke kogumispunkte, võib ta mõeldud kogumisvahendite selle kulu arvestada püsikulu hulka või kanda KOV üldisest kulu eelarvest. Näiteks kulud, mis tekivad kogumispunkti rajamisel, kogumismahutite soetamisel, nende tühjendamisel ja kogumispunkti hooldamisel. Väljaspool korraldatud KOV võib arvestada püsikulu hulka väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete jäätmevedu kogutavate jäätmete kogumise ja käitlemise kulud. kogumise ja käitlemise kulud Näiteks kulud, mis tekivad seoses ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtu korraldamisega jäätmejaamas, kogumisringide läbiviimisega ning sel moel kokku kogutud jäätmete edasise veo ja käitlemisega. Jäätmekäitluskoha rajamise, Jäätmekäitluskohaga seotud kulud võib arvestada kasutamise, sulgemise ja jäätmehoolduse püsikulu hulka. Näiteks uue jäätmejaama järelhoolduse kulud, sh rajamisega, olemasoleva jäätmejaama laiendamisega, jäätmekäitluskoha rajamise jäätmejaama opereerimisega, biojäätmete käitlemisega ning ettevalmistamise kulud olemasolevate või suletud käitluskohtade opereerimis- või järelhooldusega ning jäätmete ringlussevõtuga seotud rajatiste omavalitsuse territooriumile rajamiseks vajalike eeltöödega seotud kulud. Korduskasutuslahendustega ja Jäätmetekke vähendamise ja korduskasutuse edendamiseks jäätmetekke vältimisega tehtavad kulutused võib arvestada jäätmehoolduse püsikulu seotud kulud hulka. Näiteks korduskasutuskeskuse või parandustöökoja rajamise, ülalpidamise või nende toetamisega seotud kulud, tekstiilikonteinerite, toidujagamiskappide, ringlusnõude kasutamisega seotud kulud. Andmehalduse, sealhulgas Jäätmevaldajate registri loomise, arendamise ja majutamisega jäätmevaldajate registri seotud kulud ning jäätmevaldajatega arveldamisega seotud kulud pidamise ning võib arvestada jäätmehoolduse püsikulu hulka. jäätmevaldajatega arveldamise kulud Jäätmealase teavituse ja Jäätmevaldajate teavitamise ja nõustamise kulud võib arvestada nõustamisega seotud kulud jäätmehoolduse püsikulu hulka, sh juhendmaterjalide koostamine ja levitamine, teavituskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine ning koolitused, kleebised, infotahvlid, sildid, otsepostitus, jäätmeteemalised õppematerjalid. 27  Kulud järelevalvele Järelevalve teostamiseks vajalikud kulud, sh töövahendite ja jäätmeseaduse ja tööjõukulu ning PrügiBinGo-laadsete teenuste33 kulu võib jäätmehoolduseeskirja nõuete arvestada jäätmehoolduse püsikulu hulka. täitmise üle Muud kulud, mille eesmärk on Püsikulu hulka võib arvestada muid kulusid vaid juhul, kui need tõsta jäätmehoolduse taset või on seotud jäätmehoolduse korraldamisega. Näiteks täita jäätmete liigiti kogumise jäätmehooldusega seotud tööjõukulu, uuringud, prügistamise ja taaskasutamise sihtarve likvideerimine, prügikoristustalgud, toetused jäätmevaldajatele (korteriühistutele prügiaedikute rajamiseks), taaskasutuskeskustele korduskasutuse ja liigiti kogumise edendamiseks, liikmemaks asjakohases organisatsioonis (KOVi koostööorganisatsioon, ZeroWaste Cities vms). Juhul, kui TKOdele vaheladustuskohas üleantavad pakendijäätmed sisaldavad võõriseid üle kokkulepitud määra ja KOVil tekib kohustus sellega seotud kulud kanda, võib ka need kulud kanda jäätmehoolduse püsikulu arvelt. Lõikes 8 loetletakse kulusid, mida ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada. Jäätmehoolduskulude hulka ei ole lubatud arvestada omavalitsusele määratud sunniraha või rahatrahvi ega kulusid, mis on kaetud mõne toetusmeetme kaudu, v.a omafinantseeringu osa. Samuti ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada jäätmehooldusega otseselt mitteseotud tegevuste kulusid, näiteks: • võõrliikide tõrjumise kulu; • reoveesette käitluskulu; • KOVile kuuluvate või KOVi hallatavate kinnistute haldus-, remondi- ja jäätmeveokulud; • randade, parkide, kalmistute jt avalikuks kasutuseks mõeldud alade või kinnistute hooldus, v.a jäätmete kogumise ja käitlemise kulu; • jäätmetega mitteseotud keskkonnahoiu tegevuste kulud (nt üritused, teavitusmaterjalid). Lõike 9 kohaselt peab jäätmehoolduskulu olema vastavuses teenuse osutamise kuluga. Kõik jäätmehoolduskulu sisse arvestatud komponendid peavad olema seotud jäätmehoolduse korraldamisega, põhjendatud, vajalikud ja mõistlikud eesmärgi täitmiseks ning ka kuluefektiivsed. KOV ei või ettekavatsetult põhjendamatult koguda jäätmevaldajatelt konkreetse aasta jooksul rohkem jäätmehoolduskulu, kui on konkreetse aasta jooksul jäätmehoolduse korraldamiseks vajalik. Küll aga võib KOV koguda etteulatuvalt suurema summa, kui see on vajalik järgnevatel aastatel jäätmevaldkonna investeeringute tegemiseks. Lõikes 10 sätestatakse, et jäätmevaldajatelt kogutud jäätmehoolduskulude laekumisest rahastatakse üksnes jäätmehoolduse arendust, et tagada jäätmedirektiivis sätestatud ülesannete ja eesmärkide täitmine. Kogutud jäätmehoolduskulu ei või kasutada muul otstarbel kui jäätmehoolduse korraldamiseks. Kui KOV on kulumäärad oma parima teadmise alusel määranud ja seda koguneb aasta lõpuks rohkem, kui olid selle aasta kulud, tuleb jääk ära kasutada järgnevatel aastatel jäätmehoolduse korraldamiseks, st ka enamkogutud jäätmehoolduskulu ei või kasutada muuks otstarbeks kui KOVi jäätmehooldus. Jäätmevaldajatelt kogutud jäätmehoolduskulu kasutamist võib kontrollida KOV volikogu revisjonikomisjon. 33 PrügiBinGo on eraettevõtte arendatud teenus omavalitsustele, mille eesmärk on kontrollida jäätmeveoringi käigus, kas konteineritesse pandud jäätmed on korrektselt liigiti kogutud. Kontrolli tulemusena saab omavalitsus infot jäätmete liigiti kogumise edukuse kohta ning konteinerite kasutajad saavad tagasiside oma liigiti kogumise oskuste kohta. 28 Lõikes 11 sätestatakse piir sellele, kui suur saab olla lõikes 7 loetletud jäätmehoolduse arendamiseks vajalike kulude osakaal jäätmevaldajalt kogutavast jäätmehoolduskulust. Sätte kohaselt ei saa nende kulude summa olla suurem kui 100% jäätmevaldajale esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasu hinnast. See tähendab, et kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo jäätmete veo ja käitluse kulu on näiteks 2 eurot kuus, siis saab lõikes 7 loetletud komponentide summaarne maksumus olla selle jäätmevaldaja jaoks maksimaalselt 2 eurot kuus. Sätte eesmärk on tagada jäätmevaldaja kulude proportsionaalsus tema jäätmetekkega. Kui jäätmevaldaja, kes kogub enamiku jäätmetest liigiti, tasub jäätmehoolduskulu eeltoodud näite puhul 4 eurot kuus, siis jäätmevaldaja, kes jätab jäätmed liigiti kogumata, tasub kõrgemat hinda korraldatud jäätmeveo eest (nt 6 eurot kuus) ja tema ülejäänud jäätmehoolduskulude komponent võib ka olla kuni 6 eurot kuus, seega kokku 12 eurot kuus. Kuigi kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluskulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldajavõi eelmine jäätmevaldaja, kuna nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele, ei tohi jäätmehoolduskulu, mida nõutakse jäätmehoolduse arendamiseks, viia selleni, et jäätmevaldaja kanda jääb ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitavad.34 Selleks on jäätmehoolduskulu arvestamise alusena ette nähtud, et püsikulu suurus on otseses seoses jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga. See tagab, et jäätmehoolduse katteks makstava arve suurus kujuneb jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse (mahu või kaalu järgi) või liigi järgi. Lõikes 12 sätestatakse jäätmehoolduskulu suuruse määramise alus neile jäätmevaldajatele, kes on korraldatud jäätmeveost vabastatud. Neilt jäätmevaldajatelt kogutava jäätmehoolduse püsikulu suurus ei või olla suurem kui korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja eelmise aasta keskmine püsitasu. Jäätmehoolduse korraldamine ei hõlma üksnes jäätmeveoga seotud tegevusi vaid ka väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulu, jäätmejaamade haldamist, halduse ja korralduse, sh järelevalve kulusid (§ 661 lg 7). Kulud teenivad kogu kogukonna huve, ka neid, kes on jäätmeveost vabastatud, sest nad saavad kasutada jäätmejaamu või muid kogumissüsteeme ning muid teenuseid, mis aitavad hoida keskkonda korras ja vältida jäätmete ebaseaduslikku ladestamist. Seega isegi, kui nad jäätmeid üle ei anna, kasutavad nad süsteemi kaudselt (JäätS § 135 lg 4; nt jäätmejaamad, kogumisvõrgustikud, puhas keskkond) ning peavad seetõttu osalema süsteemi jätkusuutlikkuse tagamises. Riigikohus otsuses haldusasjas nr 3-2-1-80-13 punktis 60 on märkinud, et jäätmekäitlussüsteemi toimimise tagamiseks saab iseenesest pidada põhiseaduse järgi lubatavaks ka nende isikute tasu maksmise kohustust, kes jäätmeid korraldatud veoks üle ei anna, st maksustamist solidaarsuspõhimõttel, kuna raske on määrata täpselt kindlaks iga jäätmetekitaja tekitatud jäätmekogust. Samas ei tohi jäätmetekitaja kanda jätta ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida ta tekitas (vt ka Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-09, p 20). Sisuliselt võib jäätmeveo teenustasu seega hõlmata ka mõistlikku tasu süsteemi valmisoleku eest (vt ka nt Riigikohtu 1. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-10, p 70). Lõikes 13 sätestatakse jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele esitataval jäätmehoolduskulude arvel toodavad kuluread. Sätte eesmärk on suurendada jäätmekulude läbipaistvust ja motiveerida jäätmetekitajaid koguma jäätmeid liigiti. Jäätmehoolduskulude kandmise 34 EKo C-335/16, p 30 - vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punktid 55 ja 56. 29 kohustuse rakendamisel tuuakse nii korraldatud jäätmeveo kulu kui ka jäätmehoolduskulu ära samal arvel. Arvel (näidis on toodud tabelis 3) tuuakse eraldi välja: 1) jäätmehoolduse arendamise kulu ehk püsikulu; 2) veoteenus (nt tühjenduskordade alusel), sh eraldi pakendite veokulu; 3) käitlusteenus jäätmeliikide kaupa (üleantud jäätmete kaalu või kogumisvahendi mahu alusel); 4) lisateenused (nt kogumisvahendi rendikulu); 5) soodustus (kui KOV soovib soodustust teatud juhtudel rakendada, nt kui jäätmevaldaja kompostib oma biojäätmed ise). Jäätmevaldajate motiveerimiseks võib püsitasu rakendamisel kasutada ka koefitsienti, mis sõltub sellest, kas valdav osa jäätmeid kogutakse liigiti või mitte. Kui jäätmevaldaja on valinud teenusepaketi, mille puhul enamik jäätmetest antakse üle liigiti kogutuna, võib näiteks jäätmehoolduse püsikulu korrutada koefitsiendiga 0,75. Tabel 3. Jäätmearve näidis 60 korteriga kortermaja puhul. Teenus kogus ühik ühikuhind summa Veoteenus pakendijäätmed 12 tühjenduskord 0,25 3,00 muud jäätmed 8 tühjenduskord 2,00 16,00 Käitluseteenus pakendijäätmed 13,2 m3 0,00 0,00 biojäätmed 0,96 m3 12,96 12,44 segaolmejäätmed 3,2 m3 16,44 52,61 Korraldatud jäätmeveo kulu kokku 84,05 Jäätmehoolduse püsikulu 50% 42,02 Lisateenused (nt mahuti rent) 5 tk 1,00 5,00 Arve kokku 131,07 Korteriühistu puhul võib jäätmearve esitada korteriühistu liikmele või ühistule, kes sel juhul ise jagab arve korterite vahel, tuues samuti arvel välja lõikes 13 nimetatud kuluread, sh jäätmehoolduse püsikulu Näiteks kui korteriühistu korraldatud jäätmeveo kulu on 200 eurot kuus, siis võib püsikulu kuni 100% sellest ehk samuti 200 eurot kuus. See summa jagatakse ära korteriühistu liikmete vahel. KOVil on õigus kehtestada jäätmehoolduseeskirjas nõue, et korteriühistu peab arveid esitama läbipaistvalt ja vastavalt kehtestatud jaotuspõhimõtetele. Kui KOV saab kaebusi, et ühistu ei jaga arveid õiglaselt, võib ta algatada järelevalvemenetluse, et tagada nõude täitmine. Arve võib esitada kas kord kuus, kord kvartalis või kord aastas. Kortermajades on kasutusel ühised konteinerid, mistõttu on võimatu täpselt määrata iga leibkonna tekitatud jäätmete kogust. Jäätmehooldustehnoloogia, mis suudaks seda eristada ja mõõta, on keeruline ja kulukas. Kuna kõik kortermaja elanikud kasutavad ühist jäätmekäitluse süsteemi, on mõistlik kulud leibkondade vahel jagada analoogselt üldelektri või koristusteenuse kulude jagamisega. Kulude vähendamisele aitab kaasa kortermaja ühine vastutus ehk kõik elanikud peaksid jäätmeid liigiti koguma ja vähendama, kuna see toob kaasa väiksemad kulud. Selleks on vaja teadlikkust suurendada. Seega on kortermajas kulude jagamine elanike vahel proportsionaalne ja õiglane lahendus, kuna muul viisil on tehnilised piirangud. Individuaalse arvestussüsteemi loomine kortermajade juurde on ebamõistlikult keeruline ja kallis, mis lõppkokkuvõttes suurendaks jäätmehoolduskulusid kõigile elanikele. Lõigetes 14 ja 15 sätestatakse ülevaate koostamise ja avaldamise kohustus. KOV teeb igal aastal enesekontrolli ja avaldab selle tulemused oma veebilehel hiljemalt järgmise aasta esimese kvartali lõpuks. Nimetatud kohustuse eesmärk on vajadus tagada avaliku võimu läbipaistvus ja õiguspärasus. Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, 30 et avaliku võimu allikas ja kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite tegevusest. Võimu teostamise läbipaistvus, kontroll ja õiguspärasus on kaalukad põhjused, millest lähtumine teenib avalikkuse huve.35 Ülevaate koostamine ja selle avalikustamine tagab jäätmetekitaja kaitse omavalitsusüksuse või selle volitatud isiku kehtestatud jäätmekäitluse teenustasude selguse kaudu.36 Seega on valitud lahendus kooskõlas põhimõttega anda rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale kindlustunne, et kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult ning tagatud on nende kasutamise läbipaistvus. Ülevaade annab nii avalikkusele kui KOVile endale ülevaate rahaliste vahendite kasutamise üle. See suurendab läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tagab kiire ja ajakohase tagasiside jäätmevaldajale sellest, kuidas on nende tasutud kulusid kasutatud. Andmete kogumine annab KOVile aegsasti väärtuslikku infot jäätmehoolduse eelarve ja tasusüsteemi planeerimiseks ning võimaldab elanikel esitada ettepanekuid, mis võivad parandada jäätmehoolduse süsteemi. Ülevaate õigsust aitavad kontrollida finants-ja tegevusauditid ning läbipaistev ning kontrollitav dokumenteerimine. Ka kohalik omavalitsus on seotud seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3) ning on kohustatud tagama õigusi ja vabadusi (PS § 14). Ülevaatest peab selguma, kui palju jäätmehoolduskulu laekus ja milleks seda kasutati ning kui suur oli TKOde poolt makstud pakendijäätmete veokulu. Eraldi tuuakse välja korraldatud jäätmeveoga seotud veo- ja käitluseteenuse kulu (summa, osakaal) ja jäätmehoolduse püsikulu laekumine ning kulutamine JäätS § 661 lg 7 kulukomponentide lõikes. Ülevaate võib veebilehel esitada infograafikuna. Lõigetes 16 ja 17 sätestatakse jäätmehoolduskulude koguja. Jäätmehoolduskulude kogumise korraldab linna- või vallavalitsus, kes võib seda koguda ise või volitada halduslepingu alusel kulu koguma teise isiku: 1) KOKSi §-s 62 sätestatud koostöövormiga hõlmatud isiku; 2) halduslepingu alusel KOVi enda valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse. Lõikes 18 sätestatakse, et jäätmehoolduskulu võib koguda korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu, kes esitab sel juhul arve jäätmevaldajale, kuid arvel toodud summa tasutakse ka siis KOVile. Volitus selleks antakse korraldatud jäätmeveo hankelepinguga. Järgnevalt on toodud joonised erinevate lahenduste kirjeldamiseks raha liikumise vaatepunktist. Kõikide lahenduste puhul on jätkuvalt võimalik ja tõenäoline, et osa jäätmehooldusega seotud kuludest kantakse KOV eelarvest maksumaksja, mitte saastaja arvelt. Olukorras, kus KOV jäätmehoolduse püsikulu ei kogu, on maksumaksja panus oluliselt suurem, seetõttu on see skeemidel eraldi välja toodud. 35 RK 3-4-1-17-08, p 43. 36 RK 3-4-1-34-14, p 48. 31 Joonis 1 Raha liikumine olukorras, kus KOV korraldab jäätmehooldust ise. Joonisel 1 on kujutatud olukord, kus KOV täidab jäätmehoolduse ülesanded ise ja ei delegeeri nende täitmist teistele isikutele. Sel juhul koostab ja esitab KOV ise arved jäätmevaldajatele ja ettevõtetele, kellega on sõlmitud teenuslepingud. 32 Joonis 2. Raha liikumine juhul, kui KOV on delegeerinud arveldamise ülesande jäätmevedajale. Joonisel 2 on kujutatud olukord, kus KOV delegeerib arveldamise ülesande jäätmevedajale ehk paneb korraldatud jäätmeveo teenuse hankelepinguga ühele jäätmevedajale lisaülesande. Sellisel juhul on soovitatav arveldamise teenust hankes eraldi hinnata. Nii tekib hankijal teadmine, kui palju arveldamise teenus maksab ning on võimalik hinnata, kas vedaja kaudu arveldamine on kulutõhusaim arveldamise viis. 33 Joonis 3. Raha liikumine juhul, kui KOV on delegeerinud jäätmehoolduse seotud ülesanded koostööorganisatsioonile. Joonisel 3 on toodud olukord, kus KOV on delegeerinud jäätmehooldusega seotud ülesanded koostööorganisatsioonile. Sellisel juhul ei liigu raha läbi KOV eelarve. Koostööorganisatsioon täidab ise jäätmehooldusega seotud ülesandeid, hangib vajalikud teenused, arveldab jäätmevaldajatega ning tasub teenuseosutajatele. Ülevaate jäätmehoolduskulude kohta peab esitama siiski omavalitsus ise saades vajalikud andmed koostööorganisatsioonilt. JäätSi § 661 vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele PSi § 3 lõike 1 kohaselt teostatakse Eesti Vabariigis riigivõimu ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PSi § 11 lubab õiguste ja vabaduste piiramist ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, ning PSi § 102 kohaselt peab kogu seadusloome olema kooskõlas põhiseadusega. Avalik-õiguslikud rahalised kohustused riivavad vältimatult omandipõhiõigust, mistõttu avalik-õigusliku rahalise kohustuse põhiseaduslikkuse kontroll sisaldab PSi § 113 järgi ka omandipõhiõiguse kontrolli; kui omandipuutumatust on riivatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamisega, ei piirdu asjasse puutuvate sätete põhiseaduspärasuse kontroll omandipõhiõiguse riive kontrolliga, vaid seda kontrollitakse PSi § 113 järgi.37 Seetõttu analüüsitakse esmalt § 661 vastavust PSi §-le 113. PSi § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Riigikohtu üldkogu on leidnud: „Sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Tegelikult on selle sätte kaitseala laiem. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi 37 https://pohiseadus.ee/sisu/3503/paragrahv_32, p 12 - RK 3-2-1-71-14, p 90. 34 kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse.“38 Eelnõu järgi antakse omavalitsusüksusele õigus kehtestada ja koguda jäätmehoolduskulu. Jäätmehoolduskulude kandmise kohustus kehtestatakse, et arendada jäätmehooldust, täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused, mis on liikmesriikidele kehtestatud, kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, seega avalikes huvides (eesmärke pikemalt käsitletud allpool). Riigikohus on ka varem pidanud jäätmeseaduse alusel kehtestatud tasusid avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks.39 PSi §-ga 113 hõlmatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste olemus ja eesmärk on erinev. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus erineb olemuslikult maksust selle poolest, et kulu määr sõltub otseselt konkreetse kulu suurusest, milleks on jäätmehoolduse arendamiseks kuluv summa. Ka ei ole jäätmehoolduskulu kandmise kohustus lõiv, kuna selle eest ei saa isik mingit vastusooritust ega hüve. Kuigi kaudselt võib selliseks hüveks pidada paremas seisundis keskkonda ja tervist, ei ole sedavõrd üldine vastutasu lõivu määratlusele vastav. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ei ole PSi §-s 113 nimetatutest ka koormis (mitterahaline kohustus), trahv ega sundkindlustuse makse, kuna see väljendub rahas, pole olemuselt sanktsioon ega too endaga kaasa kindlustatust mingite riskide vastu. Seega on jäätmehoolduskulu kandmise kohustus PSi §-s 113 nimetamata avalik-õiguslik rahaline kohustus.40 PSi § 157 lõike 2 järgi on omavalitsusüksusel seaduse alusel õigus kehtestada avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Omavalitsusüksusele antav õigus kehtestada ja koguda jäätmehoolduskulu on kooskõlas põhiseadusega juhul, kui kõik avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on PSi § 113 kohaselt kindlaks määratud seaduses – üksikute elementide korral ei ole lubatud otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule.41 Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seadusega või seaduse alusel üle antud avaliku võimu volitused (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 11).42 Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule tingimusel, et see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03, p 19). Volitusnorm avalik- õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks peab tagama tasu suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 41). PSi § 113 järgi võib KOV kehtestada avalik-õigusliku kohustuse üksnes siis, kui selleks on olemas piisavalt määratletud seadusandja volitus.43 Jäätmehoolduskulu määrade kehtestamise saab delegeerida kohaliku omavalitsuse üksusele, kuna rahalise kohustuse iseloom võimaldab seda ning see on vajalik, et täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused. 38 RK 3-2-1-71-14, p 91 – viide RK 3-4-1-10-00, p 20. 39 3-4-1-34-14, p 36. 40 RK 3-2-1-71-14, p 93-96. 41 RK 3-4-1-34-14 p, 37. 42 RK 3-4-1-1-10 p, 57. 43 RK 3-4-1-1-10 p, 58. 35 Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu järgi seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 järgi tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muude jäätmetega; lõike 2 järgi tuleb 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast 60% ning 2035. aastaks 65%. Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine, on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11; lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOVi ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõukohane § 1363 lg 5). Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Selles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.44 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aasta olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on suur kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Euroopa Kohus selgitab oma 12.12.2013 otsuses kohtuasja C-425/12 punktis 34, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 345 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld-- ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Seadusandja on omavalitsusüksusele andnud jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli, seega on KOVid koos riigiga seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täielikuks rakendamiseks selle toime täielikuks saavutamiseks. Piisava rahastuseta on risk, et direktiivi eesmärke, sh sihtarvude saavutamine, seega ka keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL. Mittenõuetekohane täitmine võib Eestile kaasa tuua märkimisväärse kahju. 44 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 45 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT. 36 Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Olukorras, kus olemasolevaid ülesandeid arvestades puuduvad kohaliku omavalitsuse üksustel piisavad rahalised vahendid, et tõhusalt täita jäätmedirektiivi nõudeid ja kohustusi, mis seab muu hulgas ohtu keskkonna ja inimeste tervise kaitse, on KOVile vaja anda õigus kehtestada jäätmehoolduskulu kandmise kohustus. Direktiivi täieliku toime saavutamiseks ning jäätmeseadusega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks, mille lõppeesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitse, on vaja kohaliku omavalitsuse üksusele anda võimalus suurendada oma eelarvelisi vahendeid. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse kehtestamise õigus võimaldab KOVil arendada tõhusamalt jäätmehooldust ja tugevdab kohaliku võimu suutlikkust täita direktiiviga seatud ülesandeid. JäätSi § 661 lõikes 1 sätestatu ei riiva omavalitsusüksuste enesekorraldusõigust, kuivõrd selle tagajärjel ei muutu nende üksuste võimalused langetada valikuid, kuidas jäätmehooldust oma territooriumil korraldada. Lisatud säte määrab vaid lisavõimaluse KOVile korraldada oma territooriumil jäätmevedu. JäätSi § 661 lõige 1 ei välista omavalitsusüksuste õigust korraldada jäätmevedu ka edaspidi üksnes JäätSi § 66 lõike 1 alusel. Jäätmehoolduskulu määr ei ole konkreetse suurusena seaduses sätestatud, vaid jäetud kohaliku omavalitsuse üksuse määrata. Samas on seadusandja kehtestanud jäätmehoolduskulu määra kujundavad kriteeriumid ja seega on reeglid põhiseadusega formaalselt kooskõlas. JäätSi § 661 lõikes 1 sätestatud jäätmehoolduskulu koosneb korraldatud jäätmeveo teenustasust ja jäätmehooldusele suunatud tasust (JäätS § 661 lg 6). JäätSi § 661 lõike 3 kohaselt kehtestatakse jäätmehoolduskulu suuruse määramise kord valla- või linnavolikogu määrusega. JäätSi § 661 lõikes 11 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse diskretsiooni ulatus – kulu kogusuurus ning iga jäätmevaldaja kohta sätestatava kulu määr peab lähtuma kulust, mis on seotud üksnes jäätmehoolduse kuludega. JäätSi § 661 lõige 7 sätestab kulu liigid, mida võib kohaliku omavalitsuse üksus lisada jäätmehoolduse tasusse. Need on kulud, mis on otseselt seotud jäätmehoolduse arendamisega ning selleks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Jäätmehoolduskulu arvutus on vahetult seotud jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga (JäätS § 661 lg 11). Korraldatud jäätmeveo kulu suurus kujuneb JäätSi § 61 lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus. Ehk jäätmearve see osa, mida võetakse vahetult jäätmete veo ja käitlemise selliste kulude eest, mis tehakse hanke kaudu, on kujunenud objektiivsetel alustel konkursil. Jäätmeliigid, mida kogutakse korraldatud jäätmeveoga, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveoteenuse tasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestab valla või linna volikogu määrusega (JäätS § 66 lg 4). Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ning jäätmeveo kulud (JäätS § 66 lg 5). Jäätmeveo teenustasu suuruse määramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, veo sagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust (JäätS § 66 lg 6). Arvestades seda, et PSi § 113 on lihtsa seadusereservatsiooniga norm, võib seadusandja avalik- õigusliku rahalise kohustuse kehtestada mis tahes eesmärgil, mis ei ole PSiga vastuolus. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse kehtestamise õigus on vaja anda omavalitsusüksusele, et täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused. Aastaks 2025 peavad ELi liikmesriigid ringlusse võtma vähemalt 55% ja aastaks 2030 vähemalt 60% tekkinud olmejäätmete massist. Arvesse on võetud direktiivi artikli 15 lõiget 1, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma 37 vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.46 Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega on Euroopa Liidu õigusest tulenev eesmärk saavutada nõuetekohane jäätmekäitlus, taaskasutus ja ringlussevõtt, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust põhiseadusega kooskõlas. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus on vastavuses keskkonnaõiguse üldtunnustatud põhimõttega, et saastaja maksab. Seadusega kehtestatud kohustus kanda jäätmehoolduskulu riivab jäätmevaldaja omandipõhiõigust (PS § 32). PSi § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenev üldise seadusereservatsiooni põhimõte lubab põhiõigusi piirata üksnes seaduslikul alusel. Kuigi demokraatlikus riigis peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (Riigikohtu üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-41-06, punktid 21 ja 22).47 Riigikohus on rõhutanud, et PSi § 32 lõike 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira seadusandjat avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid on PSiga kooskõlas.48 Lähtudes seadusandjale PSi §-ga 113 antud laiast kaalutlusõigusest, hindab seadusandja, kas jäätmehoolduskulu suurus ei riiva jäätmevaldaja omandipõhiõigust enam, kui legitiimse eesmärgi saavutamiseks on tarvis. Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab jäätmekäitluse, sh vajaliku taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või praegune jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele.49 Direktiivi artikkel 14 on üle võetud JäätSi § 11 lõikega 2. See on kooskõlas ka PSi §-ga 53 ning saastaja-maksab-põhimõttega (KeÜS § 12 lg 1). Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on kõigile valdajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98 artikli 15 alusel põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad sama direktiivi artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete kõrvaldamisest tuleneva kogukulu.50 Direktiivi artikkel 15 sätestab jäätmevaldaja vastutuse oma jäätmete nõuetekohase käitlemise eest, sh viia jäätmed ise jäätmekäitleja juurde või korraldada seda jäätmekoguja kaudu. 46 EKo C-335/16, p 29, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 47 RK 5-18-2 p 36. 48 RK 3-4-1-15-16, p 106. 49 EKo C-335/16, p 24, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 45. 50 EKo C-335/16, p 25, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 46. 38 ELTLi artikli 192 alusel ei ole vastu võetud liidu õigusakti, mis näeks liikmesriikidele ette täpse olmejäätmete kõrvaldamise kulude rahastamise meetodi, mistõttu võib seda rahastamist asjassepuutuva liikmesriigi valikul tagada mis tahes vahenditega – kas maksu või lõivu abil või muul viisil. Seega võib tuginemine kriteeriumidele, mis põhinevad kasutajate kasutusse antud konteineri mahul, mis on arvutatud nende kasutatava kinnisvara pindala ja selle kasutusotstarbe alusel, võimaldada arvutada nende jäätmete kõrvaldamise kulud ja jaotada need valdajate vahel juhul, kui see parameeter mõjutab otseselt nimetatud kulude summat.51 Direktiiviga on kooskõlas olmejäätmete käitluse ja kõrvaldamise kulude rahastamiseks sätestada hind, mis on arvutatud tekkinud jäätmete mahu hindamise alusel, mitte tegelikult tekitatud ja kogutud jäätmete koguse alusel.52 Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid.53 Direktiivi 2008/98 artikli 15 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes, kuna nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.54 Vaatamata laiale kaalutlusõigusele, tuleb jäätmehoolduskulu hinna arvutamisel tagada, et jäätmevaldaja kanda ei jää ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida need tekitavad.55 Selleks on jäätmehoolduskulu arvestamise alusena ette nähtud, et kulu suurus on otseses seoses jäätmevaldaja makstava jäätmeveo tasuga. See tagab jäätmehoolduskulu katteks makstava kulu suuruse kujunemise vastavuse jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse/konteineri mahu või liigiga. Kokkuvõtvalt, kuna jäätmehoolduskulu kandmise kohustus on kehtestatud üksnes jäätmehoolduse edendamiseks, seda eesmärki on võimalik kehtestatud kulu süsteemiga saavutada ning jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ei ole selle kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu, on see kooskõlas PSi §-st 113 tulenevate nõuetega. JäätSi § 67 lõige 1 Paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et korraldatud jäätmeveo tellimise korraldamise võib delegeerida ka koostööorganisatsioonile. Lisaks muudetakse sätte sõnastusest selliselt, et korraldatud jäätmeveo tellimisele tuleb kohaldada riigihangete seaduse sätteid jäätmeseaduse erisustega. Korraldatud jäätmeveo võib korraldada selliselt, et see kas sisaldab või ei sisalda lisaks jäätmete transportimisele ka logistikat, klienditeenindust ja arvete esitamist jäätmevaldajatele. Samuti võib KOV tellida kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoteenuse ühelt vedajalt või erinevate jäätmeliikide puhul erinevatelt vedajatelt. JäätSi § 67 lõige 2 51 EKo C-335/16, p 26, vt kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p-d 48 ja 50. 52 Eko C-335/16, p 27, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 51). 53 Eko C-335/16, p 28. 54 EKo C-335/16, p 29, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, p 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 46. 55 EKo C-335/16, p 30, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p-d55 ja 56. 39 Sättega laiendatakse võimalike koostööorganite ringi. Kohaliku omavalitsuse üksus võib koostööd teha ka äriühinguga (osaühing, aktsiaselts), kus tal on valitsev mõju. Valitsev mõju tähendab kohaliku omavalitsuse üksuse võimet otsustada ühingu finants- ja äripoliitika üle (nt omatakse ühingus üle 50% hääleõigusest või õigust kutsuda tagasi enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest). JäätSi § 67 lõige 3 Sätte sõnastust muudetakse ning jäetakse välja sõna „kontsessioon“. Punktis 4 täpsustatakse, et KOV peab korraldatud jäätmeveo riigihanke lepingu sõlmimiseks märkima riigihanke alusdokumentides jäätmekäitluskohad ja pakendijäätmete veoteenuse hankes pakendijäätmete vaheladustuskoha(d). Käitluskoha määramiseks peab omavalitsusüksus enne korraldatud jäätmeveo hanke korraldamist eelnõukohase § 70 järgi edaspidi hankima käitlusteenuse ja sõlmima eraldi hankelepingud nii segaolmejäätmete kui biojäätmete käitlemiseks, ülejäänud olmejäätmete käitlemiseks võib sõlmida ühe lepingu. Riigihankelepingute sõlmimiseks võib omavalitsus rakendada riigihangete seaduses sätestatud hankemenetlusi ja hankelepinguid. Nende lepingute alusel kokku lepitud käitluskohad võivad olla erinevad, kuid võivad ka osaliselt kattuda. Jäätmekäitluskohana mõeldakse kohta, millele on antud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Samuti tuleb korraldatud jäätmeveo hanke alusdokumentides määrata korraldatud jäätmeveoga kokku kogutavate pakendijäätmete vaheladustuskoht või -kohad, mis vastavad pakendiseadsue eelnõukohasele §- le 71 ning kus antakse pakendijäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse eelnõukohase § 15 lõike 9 alusel. Punktiga 7 lisatakse nõue, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides tuleb määrata veotingimuste juures ka otseselt jäätmeveoga seotud lisateenused. KOVi jäätmehoolduseeskirjades on juba sageli loetelu toimingutest, mille eest ei või küsida jäätmevaldajalt eraldi tasu. Lõike 7 kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentides märkida, millised on need jäätmeveoga seotud vabatahtlikud lisateenused, mille eest võetakse jäätmevaldajalt lisatasu (jäätmevaldaja peab iga lisateenuse eest maksma) ja millised on teenused, mis sisalduvad jäätmevaldaja jaoks veoteenuse kulus ning täiendavalt ta nende eest maksma ei pea. Vabatahtlikud lisateenused tuuakse jäätmevaldajale esitataval arvel eraldi välja. Veoteenusega otseselt seotud lisateenuseid eraldi välja ei tooda, kuna need sisalduvad veoteenuse hinna sees. Omavalitsusüksus peab § 31 lõiget 8 arvesse võttes kujundama teenustasu selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmine on mugav, motiveeriv ja kulutõhus. Paragrahvi 67 lõike 3 punktiga 7 koosmõjus peab liigiti kogutud jäätmete üleandmisel rakendatav teenustasu sisaldama ka jäätmeveoga otseselt seotud lisateenuseid (vältimatuid teenuseid). Näiteks võib KOV määrata, et biojäätmete veokulu sisse tuleb arvestada selleks vajalikud ja üldjuhul vältimatud lisateenused nagu biolagunevad kotid, biojäätmete konteineri vooderduskotid ja nende paigaldamine igal tühjenduskorral, konteineri käsitransport veokini määratud meetrite ulatuses. Arvestades kulutõhususe põhimõtet peab see teenus jäätmevaldajale olema odavam kui sama koguse segaolmejäätmete üle andmine. Tiheasustusalal võib vältimatuks lisateenuseks olla ka konteineri ligipääsu tagamine (nt tõkkepuu või värava avamine luku, kiibi või helistamisega, tagurdamine jms). Omavalitsus kehtestab ise, mis on vältimatud lisateenused, lähtudes sellest, millised on kohalikud olud ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatud spetsiifilised nõuded. Vältimatuks saab pidada neid toiminguid, mis abistavad ja toetavad jäätmete liigiti kogumist ja nende üleandmist ning mille kasutamise vajadus on enamikul jäätmevaldajatest. 40 Muudatuse tulemusena on kulutused, mida inimesel tuleb teha liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks, väiksemad kui kulutused, mida tuleb teha segaolmejäätmete ja valesti kogutud jäätmete üleandmiseks. Mitmes viimastel aastatel kehtestatud hinnakirjas on liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud lisateenustel eraldi hind. Seetõttu võib liigiti kogutud jäätmete üleandmine kujuneda inimesele pea sama kalliks kui segaolmejäätmete üleandmine ning sellisel juhul väheneb majanduslik motivatsioon jäätmeid liigiti koguda.56 Punktis 9 sätestatakse, et juhul, kui jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne delegeeritakse halduslepinguga jäätmevedajale, tuleb riigihanke alusdokumendis märkida tingimused, millele see teenus peab vastama. Hankes seatakse tingimused ka klienditeenindusele, et tagada arveldamise ja arve esitamise teenuse kvaliteet jäätmevaldajatele (nt vastamise tähtaeg, lisateenuste võimaldamise tähtajad jms). Üldine jäätmeveo korralduse haldamine on jätkuvalt KOVi vastutada, kuid jäätmevaldaja suhtleb otse vedajaga, kui tekivad küsimused arve, maksetähtaja või tasumisega seotud probleemide kohta. Juhul, kui KOV on andnud arveldamise ja arve esitamise üle, tuleb KOVil tagada selge ja läbipaistev kommunikatsioon, millise konkreetse küsimusega tuleb pöörduda vedaja poole ja millal KOV poole, isikutele tuleb esitada selged juhised ja kontaktandmed. Vedaja ülesanne on tagada veebirakendus, kust jäätmevaldajad saavad lihtsalt vaadata ja maksta arveid, esitada küsimusi või kaebusi, muuta enda andmeid, tellida lisateenuseid ja kontrollida jäätmeveo graafikut. KOV peaks sätestama klienditeeninduse kvaliteedistandardid nagu kliendipäringutele vastamise aeg, kättesaadavad teeninduskanalid (telefon, e-post, veebileht, live-chat) ning tagama klientide võimaluse anda tagasisidet ning kasutama seda teenuse parandamiseks. Vedaja peab tagama klientidele teavituse olulistest muudatustest ja probleemidest - veograafiku muudatused, maksetähtaegade meeldetuletused SMSi või e-posti teel. Punktis 10 sätestatakse, et riigihanke alusdokumendis tuleb määrata, kuidas jäätmevedaja kontrollib üleantavate jäätmete kvaliteeti. Jäätmete korrektne liigiti kogumine on vajalik selleks, et tagada üleantavate jäätmete hea kvaliteet ja suur ringlussevõtumäär. Üleantavate jäätmete kontroll on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus madalama hinnaga antakse üle tegelikult liigiti kogumata jäetud jäätmeid. Kui üleantavate jäätmete võõrise sisaldus on liiga suur, võib KOV rakendada kõrgemat hinda või lubada jäätmevedajal jätta sellised jäätmed ära vedamata. Kui vedaja rakendatava kontrolli tulemusena selgub, et avalikuks kasutuseks mõeldud mahutites (nt avalikud pakendimahutid) on võõrise sisaldus liiga suur, võib olla põhjendatud pakendijäätmete tekkekohalt kogumise laiendamine. JäätSi § 67 lõige 31 Lisatakse § 67 lg 31, milles sätestatakse, et KOV sõlmib eraldi hankelepingu jäätmevedajaga, kelle ülesandeks on paberi- ja kartongijäätmete (vanapaber koos paber- ja kartongpakendiga), klaaspakendijäätmete, plast- ja metallpakendijäätmete vedamine vaheladustuskohta ning sellega otseselt seotud teenuste osutamine. Pakendijäätmete vedaja ülesandeks on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete vedamine nii jäätmevaldaja juurest (tekkekohalt), jäätmejaamast, avalikest kogumispunktidest jm, kus KOV on nende pakendijäätmete kogumise korraldanud. KOV võib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedajate leidmiseks viia läbi ühe osadeks jagatud hanke, mille üks osa on pakendijäätmete veoteenus ja teine osa segaolmejäätmete, biojäätmete ja vajadusel ka teiste jäätmete veoteenus ning mille osade kohta 56 Näiteks Rakvere vallas 2023. a suvel kehtima hakanud korraldatud jäätmeveo hinnakirja kohaselt maksab 240 L biojäätmete mahuti tühjendus 2,33 eurot, sellele mahutile vooderduskoti paigaldamine 1,71 eurot, kokku 4,04 eurot. Samas 240L segaolmejäätmete mahuti tühjendus maksab 4,09 eurot. 41 sõlmitakse eraldi hankelepingud. Eraldi hankeleping pakendijäätmete veoteenuse osutamiseks on vajalik, et tagada selgus pakendijäätmete veokulude kujunemisel. Pakendijäätmete veokulu peavad eelnõukohase PakS § 152 lõike 5 kohaselt kandma TKOd. Seega on oluline kulude kujunemise selgus ning see, et ei toimuks kulude ristsubsideerimist teiste veoteenustega. Pakendijäätmete vedu jäätmevaldaja juurest vaheladustuskohta võivad teostada eritehnikat omavad jäätmevedajad (erikujulised avalikud pakendikonteinerid), mida muude jäätmeliikide veoks ei ole vaja. JäätSi § 67 lõige 5 Paragrahvi 67 lõikes 5 reguleeritakse veopiirkonna suurust. Veopiirkonna suurus peab olema selline, et see võimaldab optimaalselt ja kuluefektiivselt osutada jäätmeveoteenust ning sellega seotud teenuseid (käitlusteenus, kogumisringide teenus, kogumisvahendite soetamine jms). Kui veopiirkonna suurus on piiritletud kuni 100 000 elanikuga, on võimalik vähendada veopiirkondade arvu 93-lt umbes 23-ni. Tallinnas saaks sel juhul olla viis veopiirkonda senise 13 asemel, Tartus, Pärnus ja Saaremaal 1 veopiirkond senise 4, 3 ja 2 asemel. Veopiirkond võib kattuda kogu maakonnaga, v.a Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, kus maakonnas üle 100 000 elaniku. Koostööorganisatsiooni kuuluvatest omavalitsustest võib moodustada ühe või mitu veopiirkonda koostööpiirkonna suuruse põhjal. Veopiirkond võib olla pisut suurem kui 100 000 elanikku (nt 100 050 elanikku) põhjendatud juhul, nt elanike arvu suurenemine, koostööpiirkonna summaarne elanike arv on veidi suurem kui 100 000 inimest jms. Veopiirkonna maksimaalne suurus on vaja määrata selleks, et tekitada ja säilitada konkurentsi jäätmeveoturul ning tagada uutele teenusepakkujatele turule sisenemise võimalus. Liiga suurte veopiirkondade puhul on oht turu koondumiseks ühe või paari ettevõtte kätte. Konkurentsi vähenemisega võib kaasneda teenuse kvaliteedi halvenemine ning kesine motivatsioon uuenduslike lahenduste pakkumiseks. Veopiirkonna minimaalset suurust ei määratleta. Veopiirkonnaks võib olla alla 100 000 elanikuga KOVi haldusterritoorium, kus on näiteks 5000 elanikku. JäätSi § 67 lõige 7 Lõike sõnastust muudetakse seoses riigihangete korraldamise muudatusega (vt eelnõu § 1 lg 5 ja 51 muudatused). JäätSi § 68 lg 1 Lõike sõnastust muudetakse seoses riigihangete korraldamise muudatusega (vt eelnõu § 1 lg 5 ja 51 muudatused). JäätSi § 69 lõige 4 Paragrahvi 69 lõikesse 4 lisatakse korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise alus. KOV võib taotluse alusel vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras teatud tähtajaks, kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses oleval eesmärgil kasutataval kinnistul on teenuse osutamine riigi julgeolekunõuete tõttu oluliselt takistatud. Nimetatud kinnistutele sisenemisel rakendatakse mitmesuguseid julgeolekunõudeid nagu eelnev taustakontroll ja juurdepääsupiirangud. KOV hindab iga taotlust eraldi. Taotleja peab põhjendama, millised olulised tingimused korraldatud jäätmeveo teenuse teostamist takistavad. JäätS § 135 lg 4 on sätestatud, et jäätmevaldajad, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni. Sealjuures tuleb jätkuvalt täita olmejäätmete liigiti kogumise nõudeid. JäätSi § 69 lõige 41 42 Paragrahvi 69 lõike 41 muudatuse kohaselt ei ole enam korraldatud jäätmeveost vabastatud kõik isikud, kellel on keskkonnakaitseluba. Senise sätte alusel on korraldatud jäätmeveoga liitumisest automaatselt vabastatud isikud, kellel on näiteks jäätmekäitleja registreering puitaluste katlas põletamiseks, kuid muid toiminguid jäätmetega ei tehta. Jäätmetega seotud keskkonnakaitseluba on kokku 2144 isikul, neist 776-l on luba ja 1368-l jäätmekäitleja registreering (sh veoks, taaskasutamiseks jms). Automaatset vabastust võimaldatakse eelnõukohase sättega vaid nendes konkreetsetes käitluskohtades, kus keskkonnakaitseloa alusel käideldakse segaolmejäätmeid (137 luba ja 55 jäätmekäitleja registreeringut). Senine laiaulatuslik vaikimisi vabastamine ei ole põhjendatud, kui keskkonnaloa alusel käideldavaks jäätmeliigiks ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed. Vabastades automaatselt korraldatud jäätmeveost segaolmejäätmete käitlejad vastavates käitluskohtades, eeldatakse, et need isikud täidavad sellele vaatamata jäätmete nõuetekohase käitlemise, sh liigiti kogumise kohustust. Jäätmete raamdirektiivi art 36 järgi võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et keelata jäätmete hülgamine, kaadamine või kontrollimata jäätmekäitlus. Seega peab olema tõhusalt minimeeritud risk, et jäätmevaldaja jäätmeid ei hülgaks ega neid kontrollimatult ei kõrvaldaks. Korraldatud jäätmeveoga liitumiskohustus aitab seda riski tõhusalt vähendada. Samuti tagab korraldatud jäätmeveoga liitumine, et jäätmevaldaja annab jäätmed käitlemiseks üle jäätmekogumisettevõtjale. See ei ole ebamõõdukas, kuna inimeste tervise ja keskkonna kaitse on olulised eesmärgid, korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustust kui sellist ei saa lugeda ülemääraselt koormavaks. JäätS § 69 lg 4 ja 41 näeb ette erandi võimaluse, mis tagab paindliku lahenduse üksikjuhul, nt kui jäätmevaldaja suudab tõendada, et jäätmeid ei teki (kinnistu pole kasutuses) või kavandatud muudatuse kohaselt omab keskkonnakaitseluba segaolmejäätmete käitluseks. Ehk korraldatud jäätmevedu tagab süsteemi terviklikkuse ja vähendab lünki, mis võiks tekitada keskkonnakahju või jäätmeveo korraldamatust. Liitumisest kergekäelised vabastused suurendavad riski, et jäätmeid ei koguta, neid ladestatakse ebaseaduslikult või neid ei koguta liigiti. Korraldatud jäätmeveos osalemine tagab jäätmete kogumise ja käitlemise kõigile võrdselt ja järjepidevalt ning tagab keskkonnanõuete järgimise ja võimaldab täita riigile raamdirektiiviga seatud eesmärke. Korraldatud jäätmeveoga liitumine vähendab lisaks halduskoormust, sest KOV ei pea eraldi kontrollima jäätmevaldajate seadusest tulenevate kohustuste täitmist. JäätSi § 69 lõige 43 Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna see esitatakse muudetud kujul pakendiseaduses. JäätSi § 69 lõiked 5 ja 51 Paragrahvi 69 lõiked 5 ja 51 tunnistatakse kehtetuks, et vähendada bürokraatiat. Eeldusel, et KOV järgib § 69 lõiget 42 (sh on teinud paikvaatluse) ning on korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise otsust tehes veendunud, et vabastamine on asjakohane ja põhjendatud, ei ole jäätmevaldajalt lisakinnituse küsimine otstarbekas ning põhjustab töökoormuse kasvu KOVi teenistujale aasta alguses ning liigset asjaajamist jäätmevaldajale. Kehtiva korra kohaselt peab KOV kontrollima, kas kõik vabastuse saanud isikud on kinnituse esitanud, ja tegema vastava märke näiteks jäätmevaldajate registrisse ning liitma jäätmeveoga need, kes kinnitust ei esitanud. Tegelikkuses võib vabastatud jäätmevaldaja olla unustanud või polegi teadlik kinnituse esitamise kohustusest. Sel juhul esitab ta tõenäoliselt uue jäätmeveost vabastamise taotluse, mida KOV peab nõuetekohaselt menetlema, sh tegema paikvaatluse. JäätSi § 70 lõige 1 Jäätmeseaduse § 70 lõikes 1 sätestatakse, et KOV korraldab kõigi tema korraldusliku tegevuse kaudu kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Säte ei puuduta neid jäätmeid, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitlemiskulud kannavad tootjad. 43 JäätSi § 70 lõiked 11–14 Sätestatakse tingimused käitlusteenuse hankelepingule, mille KOV peab sõlmima jäätmekäitlejaga tema korraldusel kokku kogutavate jäätmete käitlemiseks. KOVi korraldusel kokku kogutud jäätmetena mõeldakse korraldatud jäätmeveo, jäätmejaamade, kogumisringide, avalike kogumispunktide jms kaudu kogutud jäätmeid. Nende jäätmete edasise käitluse korraldamiseks sõlmib KOV jäätmeveohankest eraldi hankelepingu. Sealjuures võib KOV teha ühe hankemenetluse, mis on jagatud osadeks (biojäätmete käitlus, segaolmejäätmete käitlus, ülejäänud jäätmete käitlus) või korraldada eraldi hanked erinevate jäätmeliikide edasise käitluse korraldamiseks ja vajaduse korral eri aegadel. KOVil võib olla mõistlik ühildada erinevate kogumisviiside kaudu kogutud jäätmete käitlusteenus, nt ohtlikud jäätmed, mida koguti kogumisringi raames, käideldakse koos ohtlike jäätmetega, mis võeti vastu KOVi jäätmejaamas. Oluline on hankelepingus seada tingimused, kuidas jäätmeid tuleb käidelda, ning leppetrahv, kui lepingupartner nõudeid ei täida. KOV võib enne hanke korraldamist turuosalistega läbipaistvalt ja avatult konsulteerida, et selgitada välja, millised on jäätmehierarhiat arvesse võttes parimad võimalused konkreetse jäätmeliigi käitlemiseks hankelepingu eeldataval perioodil. Käitlusteenuse hankelepingu tingimused peavad tagama jäätmeseaduses toodud nõuete täitmise (sh § 221 sätestatud jäätmehierarhia, § 281 ja § 35 sätestatud korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmete põletamise ja prügilasse ladestamise keeld ning § 70 lõikes 2 sätestatud ringlussevõtu sihtarvu täitmise eesmärk). Lisaks tuleb arvestada omavalitsuse jäätmekavas toodud olmejäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise vähendamise plaani ja meetmetega. KOV ei korralda paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi), pakendijäätmete, elektroonikajäätmete, vanarehvide ja teiste jäätmeliikide käitlust, mis kõik peale vanapaberi kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitlemise kulud peavad kandma tootjad. Käitlushanke tulemusel sõlmitakse eraldi leping biojäätmete lõppkäitlejaga (mitte vahendajaga) ja segaolmejäätmete käitlejaga. Biojäätmete käitlemiseks võib hankelepingu sõlmida vaid isikuga, kellel on keskkonnaluba biojäätmete ringlussevõtuks. Arvestades, et biojäätmed võivad sisaldada mõningal määral võõriseid, ei pea käitlus tagama 100% kogutud jäätmete ringlussevõttu. Jäätmeseaduse § 21 võimaldab jäätmete jäätmeoleku lakkamist Euroopa Komisjoni rakendusakti, valdkonna eest vastutava ministri määruse või üksikjuhtumi alusel. Arvestades Eesti jäätmekäitlustaristut ja õigusruumi, tähendab lõige 3 seega, et biojäätmed tuleb käidelda käitluskohas, kus toodetakse sertifitseeritud komposti või sertifitseeritud kääritusjääki või jäätmed lakkavad olemast jäätmed või jäätmed võetakse ringlusse muul viisil, näiteks ELi väetisetoodete määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003), alusel. Arvestades kehtivat olukorda biojäätmete käitlemisel, on siiski enamasti tegemist sertifitseeritud komposti või kääritusjäägi tootmisega, kuid eelnõuga ei piiritleta biojäätmete käitlemist vaid neile tehnoloogiatele. Arvestades ringlussevõttu kinnitava sertifikaadi saamiseks kuluvat aega (komposti puhul on sertifitseerimisprotsess keskmiselt 6 kuud ja kääritusjäägi puhul 9–12 kuud), saab KOV anda käitlejale mõistliku aja sertifitseerimiseks, kui käitlejal veel ei ole sertifikaati kompostile või kääritusjäägile. Sel moel on tagatud ka uutele käitlejatele ligipääs biojäätmete käitlusturule. Käitlusteenuse hankelepingu kestus on maksimaalselt viis aastat. Ka veohanke maksimaalne pikkus on viis aastat, see võimaldab hankeid korraldada paralleelselt. Kui hankeid paralleelselt 44 ei korraldata ja veoperioodi kestel muutub jäätmete käitluskoht, võib muutuda ka jäätmete veokulu – sellega peab KOV veohanget korraldades arvestama. Jäätmekäitlusettevõtetel on võimalik ringlussevõtuvõime suurendamiseks taotleda toetust SF21+ perioodi vastavast meetmest. Sel juhul on tõenäoline, et ettevõtte investeeringu tasuvusaeg jääb viie aasta sisse. Muudatus on vajalik selleks, et KOVil oleks võimalus tagada võimalikult suures ulatuses jäätmete ringlussevõtt ning elanikele selgus, mida liigiti kogutud jäätmetega edasi tehakse. Inimesed on motiveeritud jäätmeid liigiti koguma, kui sellest on reaalselt kasu ning kui on teada, kuhu need jäätmed edasi liiguvad ja mida nendega tehakse. Paragrahvis 70 sätestatu täitmise üle teeb Keskkonnaamet haldusjärelevalvet, kuna kokku kogutud olmejäätmete edasine käitlus on määrava tähtsusega teisese toorme kasutamise suurendamisel ning riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamisel. JäätSi § 70 lõige 2 Muudatuse kohaselt on nii korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kui ka KOV üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise eesmärk saavutada § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvud. JäätSi § 71 lõige 2 Täpsustatakse, mida KOV peab sätestama jäätmehoolduseeskirjas. Punkti 2 muudatuse kohaselt peab biojäätmete äravedu kinnistult toimuma korrapäraselt vähemalt üks kord 4 nädala jooksul. Kui on tagatud biojäätmete kompostimine tekkekohas, siis nende äravedu toimuma ei pea. Segaolmejäätmete regulaarne äravedu peab toimuma vähemalt kord 12 nädala jooksul. Segaolmejäätmete äravedu kord 12 nädala jooksul on ka praegu tiheasustusalal võimalik, kuid eeldab KOVilt harvema jäätmeveo taotlemist. Tulenevalt jäätmeseaduse §-st 13612 ei saa alates 01.01.2024 enam olla olukorda, kus kinnistul biojäätmeid ei kompostita või ei veeta regulaarselt ära. Seega puudub harvema jäätmeveo taotlemiseks ja taotluse asjaolude kontrollimiseks vajadus. Kohustuslik biojäätmete äravedu või kompostimine vähendab segaolmejäätmete mahtu ja lõhna, seega on harvema äraveo võimaldamine otstarbekas. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete äravedu peab analoogselt segaolmejäätmetega toimuma vähemalt üks kord 12 nädala jooksul olenemata sellest, kas see toimub tekkekohalt, ühismahutitega või avalike pakendimahutitega. KOV sätestab jäätmehoolduseeskirjas ka pakendijäätmete maksimaalse veosageduse, mis arvestades kohalikke olusid on kulutõhus ja keskkonnahoidlik. See tähendab, et KOV peab kehtestama sellise veosageduse, mis on vajaduspõhine ja kooskõlas kogumisvahendi tegeliku täituvusega. Pooltühjade mahutite tühjendamine ei ole kulutõhus ega keskkonnahoidlik. Samuti tuleb optimeerida pakendijäätmete üleandmiseks kasutatavate mahutite suurust ja arvu, et oleks välistatud põhjendamatult sage pakendimahutite tühjendamine. KOV kehtestab jäätmehoolduseeskirjas ka maksimaalse veosageduse biojäätmete veol ja segaolmejäätmete veol võttes arvesse piirkonna eripära, jäätmete tekkekogust, aastaaega vm asjaolusid. Ülejäänud olmejäätmete hulka kuuluvate jäätmeliikide äravedu võib toimuda ka harvemini. Kohalikud omavalitsused on liitnud korraldatud jäätmeveoga ka suurjäätmeid, tekstiilijäätmeid, ohtlikke jäätmeid jt jäätmeliike. Kuna neid jäätmeliike ei teki iga päev, ei ole otstarbekas nõuda nende sagedast äravedu. 45 Tiheasustusala määrab omavalitsus üldjuhul oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana määratakse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina. Punktist 8 jäetakse välja nõue sätestada jäätmehoolduseeskirjas jäätmete kogumiskoht või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada. Kuna jäätmehoolduseeskiri koostatakse üldjuhul enne eelnõukohase jäätmekäitlusteenuse hanke korraldamist, ei ole võimalik ega otstarbekas määrata eeskirjas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskohti. Ka pakendijäätmete vaheladustuskohad ei pruugi olla selgunud jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ajaks. Vaheladustuskohad määratakse KOVi ja TKO vahelises lepingus. Punktis 12 täpsustatakse, et kui KOV on § 66 lõike 3 alusel jätnud jäätmeveo oma haldusterritooriumi hajaasustusega osades korraldamata, tuleb jäätmehoolduseeskirjas sätestada muu kogumislahendus. Muuks kogumislahenduseks võib olla näiteks kogumine jäätmejaamade, kogukondlike jäätmemajade, avalikuks kasutuseks mõeldud kogumispunktide või KOVi korraldatud kogumisringide kaudu. Sealjuures on oluline, et KOV oleks loonud asjakohased, kättesaadavad ja piisavad võimalused jäätmete üleandmiseks liigiti kogutuna nii, et oleks välistatud jäätmete kahjulik mõju keskkonnale. Näiteks väikesaartel ei ole otstarbekas või võimalik kasutada korraldatud jäätmevedu. Sel juhul peab KOV looma tingimused, et ka väikesaarte elanikel on võimalik oma liigiti kogutud jäätmeid üle anda, tehes seda näiteks lähimas mandril või suursaarel asuvas sadamas, kuhu on paigaldatud saareelanike tarbeks ühiskonteiner. Punktiga 13 kaotatakse nõue, et suurjäätmete kogumiskohad peavad asuma jäätmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel, kuna seda nõuet ei ole võimalik kuluefektiivselt täita. Senises sõnastuses säte nõuab väga tiheda jäätmejaamade või suurjäätmete kogumispunktide võrgustiku rajamist. Mitmed omavalitsused on selle asemel hõlmanud suurjäätmed korraldatud jäätmeveoga või korraldavad eraldi kogumisringe. Eelnõukohase sätte alusel peab KOV eeskirjas sätestama, kuidas korraldatakse KOVi territooriumil suurjäätmete kogumine. JäätSi § 711 lõige 11 Täpsustatakse jäätmevaldajate registri eesmärki, milleks on korraldada registri abil jäätmehooldust ning avalikustada sellega seotud teavet. Jäätmevaldajate registris peetakse andmeid, mis on kohalikule omavalitsusele vajalikud jäätmehoolduse korraldamiseks, jäätmehoolduse teabe avalikustamiseks ja seotud andmekogudega (nt kliendihaldustarkvara, jäätmeveo ettevõtte majandustarkvara jt) andmete vahetamiseks. JäätSi § 711 lõige 2 Täpsustatakse, et jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigus tasu küsida. Eesmärk on ennetada võimalikke vaidlusi ja segadust. Tavaliselt tellib kohalik omavalitsus jäätmevaldajate registri ja selle haldamise eraturu pakkujalt, kes võib ärimudeli üles ehitada odavale algpakkumisele, mida kompenseeritakse hiljem teenustasudega päringute jt kaudsete teenuste eest. Eesmärk on sellise ärimudeli kasutamist vältida. JäätSi § 711 lõiked 3-5 Lõigetes 3 kuni 5 sätestatakse isikuandmete töötlemise tingimused kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate registris. Lõike 3 kohaselt töödeldakse jäätmevaldajate registris isikuandmeid. Üldandmete all peetakse silmas: 46 1) füüsilisest isikust jäätmevaldaja või tema esindaja andmed – isikukood, ees- ja perekonnanimi; 2) füüsilisest isikust jäätmevaldaja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefon, aadress; 3) juriidilisest isikust jäätmevaldaja esindaja andmed – ees- ja perekonnanimi. Lõikes 4 sätestatakse, et registris töödeldakse isikuandmeid vastavalt isikuandmete kaitse seaduse nõuetele ning vaid selles ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks. Lõike 5 kohaselt säilitatakse jäätmevaldajate registri arhiivi kantud isikuandmeid kuni 5 aastat. Isikuandmete säilitamine on vajalik võimalike võlgade sissenõudmiseks mis on tekkinud kuni viieaastase veoperioodi jooksul. KOV tohib neid andmeid säilitada vaid seni, kuni on vaja nende kogumise eesmärgi täitmiseks. Seega tuleb KOVil määrata põhjendatud säilitustähtaeg. JäätSi § 712 Lisatakse § 712, mis täpsustab KOVide koostöö tingimusi. KOVid võivad KOKSi § 62 alusel teha omavahel koostööd, näiteks koostada jäätmekava (JäätS § 59 lg 2), teha korraldatud jäätmeveo hanke (§ 67 lg 1 ja 2), määrata ühised veopiirkonnad (§ 67 lg 1) jms. Eelnõu kohaselt võivad KOVid koostööd teha ka käitlushangete korraldamisel (eelnõu § 70) ja jäätmevaldajatelt jäätmehoolduskulu kogumisel (§ 661 lg 17). KOV võib ka muid jäätmehoolduse ülesandeid teisele isikule delegeerida. Koostööorganisatsiooni õigused, kohustused ja vastutuse määravad koostööd tegevad omavalitsused ise omavahel sõlmitavas koostööleppes. Kui omavalitsusüksus on osa jäätmehoolduse ülesandeid delegeerinud teisele isikule, vastutab ta siiski ise nende nõuetekohase täitmise eest. Omavalitsuste koostöö jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmisel võimaldab suurendada pädevust ja kuluefektiivsust mastaabiefekti tõttu. KIKi toetusmeetmete puhul võib riik anda eelise omavalitsusüksuste koostööprojektidele, kuna need on suurema mõjualaga ja kuluefektiivsemad. JäätS § 85 lõige 1 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 61 lõikes 1 sätestatud alustele peatada jäätmeloa kehtivuse kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis (varem üks kord aastas), mistõttu ei ole proportsionaalne peatada loa kehtivus pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Seetõttu sätestatakse, et loa andja võib jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole korduvalt selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks esitanud. Samuti lisatakse võimalus peatada jäätmeloa kehtivus kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 85 lõige 11 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 62 lõikes 2 sätestatud alustele tunnistada jäätmeloa kehtetuks, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks. Eelnõukohase seadusega lisatakse võimalus tunnistada jäätmeluba kehtetuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 941 lõike 8 punkt 1 JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistada jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa kehtetuks, kui loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis (varem kord aastas), mistõttu ei ole 47 proportsionaalne luba kehtetuks tunnistada pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Loa andja võib jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks esitanud. Samuti lisatakse võimalus tunnistada jäätmeluba kehtetuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 9811 lõike 2 punkt 4 JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks KeÜSi § 52 lõikes 2 sätestatud alusele õigus keelduda registreerimisest, kui registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis (varem kord aastas), mistõttu ei ole proportsionaalne keelduda registreeringu väljastamisest pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Seetõttu sätestatakse, et registreeringu andja võib keelduda registreerimisest, kui registreeringu taotleja ei ole korduvalt tähtaja jooksul jäätmearuannet esitanud. Samuti lisatakse võimalus keelduda registreeringu andmisest, kui taotleja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 9815 lõike 2 punkt 2 JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alusele õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üle minekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kvartalis (varem üks kord aastas), mistõttu ei ole proportsionaalne tunnistada registreering kehtetuks peale esmakordset aruande esitamata jätmist. Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõukohase seadusega, et registreeringu andjal on õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui registreeritud isik ei ole korduvalt selle registreeringuga seotud tegevuskoha jäätmearuannet tähtaegselt esitanud. Samuti lisatakse võimalus tunnistada registreering kehtetuks, kui registreeritud isik on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav. JäätSi § 116 lõige 2 JäätSi kohaselt peavad keskkonnakaitseluba omavad isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad (v.a kodumajapidamised) pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sh korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, peavad nimetatud isikud pidama arvestust ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Eelnõukohase seadusega laiendatakse arvestuse pidamise kohustust ka tavajäätmete tekitajatele (v.a kodumajapidamised). Arvestuse pidamise kohustust on vaja laiendada, et tagada järelevalve tarvis info tavajäätmete, sh nende tekke ja nõuetekohase üleandmise kohta. JäätSi § 117 lõige 1 Praeguse jäätmearuandluse süsteemi kohaselt esitavad keskkonnakaitseluba omavad isikud (v.a edasimüüjad, vahendajad ja suletud prügilate käitajad) iga aasta 31. jaanuariks keskkonnaotsuste infosüsteemi aruande oma eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse kohta. Jäätmearuande andmed esitatakse aastase viitega, lisaks võtab aega aruannete kontrollimine ja vajaduse korral ka aruannete parandamine, mistõttu võib lõplike andmete saamine võtta umbes poolteist aastat. Samuti on andmete sellisel kujul esitamine väga aja- ja töömahukas tegevus, mis võib kaasa tuua ettevõtete eksimusi andmete esitamisel. Lisaks on korraga suure hulga andmete esitamise korral järelevalvel keerulisem kontrollida andmete tõele vastavust. Poliitikakujundamise otsused tehakse, tuginedes jäätmearuannetes esitatud andmetele, mis ei ole praegust jäätmearuandluse süsteemi kasutades aga piisavalt ajakohased ega usaldusväärsed. 48 Eelnõus sätestatakse, et edaspidi tuleb jäätmearuanne esitada üks kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu (keskkonnaotsuste infosüsteemi allsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis). Selle tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud koondaruanded luuakse infosüsteemis saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuiste aruannete alusel. JäätSi § 117 lõige 11 Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmearuande esitamise kohustusest vabastatud isikute ringi. JäätS-i § 116 lõikes 2 tehtud muudatuse tõttu jäetakse § 117 lõikest 11 välja viide ohtlikele jäätmetele. Kuna uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kohaselt tuleb nii tava- kui ohtlike jäätmete veol koostada kõigi jäätmeveoste kohta reaalajalähedased jäätmeveo saatekirjad, mille alusel on keskkonnaotsuste infosüsteemi allsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis võimalik automaatselt luua jäätmevedude kohta koondaruanne, vabastatakse jäätmevedajad jäätmearuande esitamise kohustusest. Samuti vabastatakse jäätmearuande esitamise kohustusest keskkonnakompleksluba omavad isikud, kellele ei ole keskkonnakompleksluba väljastatud jäätmete käitlemiseks. Isikud, kellele on keskkonnakompleksluba väljastatud jäätmete käitlemiseks, peavad ka edaspidi esitama oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmearuande. Oma majandustarkvara kasutaja saab nii lühiajalise kui pikaajalise katkestuse korral koostada saatekirjasid oma infosüsteemis ja katkestuse ajal koostatud saatekirjade andmed edastada riigile peale katkestuse lõppemist. Iseteeninduse kasutaja peab katkestuse ajal koostama saatekirjad paberil või arvutifailina ja katkestuse ajal tehtud saatekirjade andmed sisestama riiklikku süsteemi peale katkestuse lõppemist. JäätSi § 117 lõige 2 JäätS § 117 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seni on andnud see säte Keskkonnaametile võimaluse nõuda vajaduse korral jäätmearuannet jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei nõuta, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas, ning jäätmete vahendajatelt ja edasimüüjatelt. Selle sätte eesmärgiks oli saada vajaduse korral infot eespool nimetatud isikute jäätmealase tegevuse kohta. Eelnõukohase seaduse kohaselt peavad kõik jäätmetekitajad edaspidi enda tegevuses tekkinud jäätmete üle arvestust pidama. Kui Keskkonnaamet soovib jäätmetekitajate jäätmealase tegevuse kohta lisateavet saada, siis on seda võimalik küsida jäätmetekitajatelt JäätS-i § 116 lõikele 2 tuginedes, lisamata jäätmetekitajatele jäätmearuande koostamisega kaasnevat halduskoormust. Eelnõukohase seaduse kohaselt peavad JäätS-i § 987 lõike 2 punkti 3 alusel registreeritud edasimüüjad esitama jäätmearuande, mistõttu ei ole edasimüüjate puhul viide aruande väljanõudmise õigusele enam asjakohane. JäätS-i § 987 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud vahendajad tegutsevad keskkonnakaitseluba omavate isikute nimel, mistõttu kajastuvad nende tehtavad toimingud nimetatud isikute jäätmearuannetes, ja vahendajatel ei ole samuti vaja esitada jäätmearuannet. JäätSi § 117 lõige 21 JäätS-i § 117 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobi sisu poolest jäätmearuannet reguleerivasse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 261 lõikena 15. JäätSi § 117 lõige 22 JäätS-i § 117 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobi sisu poolest jäätmearuannet reguleerivasse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 261 lõikena 16. JäätSi § 117 lõige 3 49 JäätS-i § 117 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisu poolest jäätmearuannet reguleerivasse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 24 lõikena 4. JäätSi § 117 lõige 4 JäätS-i § 117 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisu poolest jäätmearuannet reguleerivasse paragrahvi. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase § 1173 lõikena 3. JäätSi § 117 lõige 5 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 21.12.2019, 1) sätestati, et jäätmearuanne on mõeldud asutusesiseks kasutamiseks. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse see säte kehtetuks. Kliimaministeeriumi tellimusel koostas Advokaadibüroo EnvirLaw OÜ 2023. aastal töö „Reaalajamajandusel põhineva uue jäätmearuandluse rakendamise õiguslik inventuur ja eelanalüüs“ (edaspidi analüüs), milles analüüsiti muuhulgas isikute senisest suurema jäätmealase tegevuse andmete avalikustamise võimalust. Analüüsi tulemusena jõuti muuhulgas järeldusele, et JäätSi § 117 lõikes 5 sätestatud üldine reegel, mille kohaselt on jäätmearuanne mõeldud tervikuna asutusesiseseks kasutamiseks, ei ole kooskõlas Århusi konventsiooni ja keskkonnainfo direktiiviga. Analüüsis toodi muuhulgas välja järgmine: „Tuleb rõhutada, et Århusi konventsioon ja keskkonnainfo direktiiv ei kohusta jäätmetega seotud andmeid avalikustama üldsusele kättesaadavas andmekogus. Asjaolu, et andmeid ei avalikustata andmekogus ei tähenda seda, et isik teabenõude alusel andmeid jäätmete kohta, kui keskkonnateavet ei võiks välja nõuda. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist võib käsitleda jäätmetega seotud teavet samuti teabena, mida ei ole võimalik ärisaladuse või isikuandmete kaitsele viidates jätta isikule väljastamata. Samas rõhutatakse ka antud lahendis, et see ei tähenda seda, et pädev asutus ei saaks üldse arvesse võtta ärisaladuse kaitse vajadust. Seda seetõttu, et pädeval asutusel ei ole vastava info omaalgatuslikult avalikustamise kohtustust vaid on kohustus info väljastada taotluse alusel. “ Seetõttu tunnistatakse kõnealuse säte kehtetuks, mis aga ei tähenda seda, et jäätmearuanded oleksid vaikimisi avalikud dokumendid. Århusi konventsioonist ja keskkonnainfo direktiivist lähtudes on isikutel õigus saada teabenõude korras infot keskkonda sattuvate heitmete kohta, kuid info väljastamisel tuleb tagada isikuandmete ja ärisaladuse kaitse. Ärisaladuse kaitse alla loetakse analüüsi kohaselt kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ka finantsalane teave võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmed, mis ei tulene majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel, teatavatel juhtudel ka krediidireitingud jms. Konkurentsiameti praktikas on ärisaladuseks loetud ka näiteks ettevõtja ostu-müügimahtu ja kauba lepingulise hinna arvestamise metoodikat, mis ei põhine üksnes kuludel. Eelneva põhjal võib asuda seisukohale, et jäätmearuandes esitatav teave aruande esitaja jäätmealase tegevuse kohta võib kuuluda ärisaladuse kaitse alla, kuivõrd see annab ülevaate jäätmete valdaja äritegevuse kohta, millest tulenevalt võib andmete esitaja taotleda ärisaladuse kaitsega seonduvate piirangute rakendamist. Samas ei saa pidada nende andmete avalikustamist, mis nähtuvad juba keskkonnakaitseloast (nt jäätmeliik) ning on seetõttu juba nii või teisiti avalikustatud, ärisaladuse kaitse alla kuuluvaks. Igal juhul, kui jäätmearuanded summeerida selliselt, et puudub võimalus tuvastada kindel jäätmevaldaja, siis ei ole tegemist ärisaladusega. JäätSi § 1171 Selleks, et saavutada paremat läbipaistvust ja kontrolli jäätmevoogude üle ning andmete ajakohasust, on kavas võtta tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kasutusele samalaadsed saatekirjad, nagu on ohtlike jäätmete puhul. Sõltumata sellest, kas veetakse tavajäätmeid või 50 ohtlikke jäätmeid tuleb enne veo algust esitada veose kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis (keskkonnaotsuste infosüsteemi allsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis) jäätmeveo saatekiri. Saatekirja koostab jäätmete vedaja, üleandja, edasimüüja või vastuvõtja sõltuvalt sellest, kuidas nimetatud osapooled omavahel kokku lepivad. Kui kohustus ei ole täidetud ja jäätmeid on veetud ilma saatekirjata, tuleb saatekiri esitada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. Saatekiri tuleb koostada ka juhul, kui jäätmete vedu toimub ettevõtte enda erinevate tegevuskohtade vahel. Edaspidi peavad ka jäätmete vahendajad hakkama esitama oma tegevuse kohta andmeid. Praktikas on ilmnenud, et olukord, kus edasimüüjad ei ole kohustatud jäätmearuannet esitama, võib tekitada jäätmete liikumise jälgitavuses lünga. Kui jäätmed antakse üle edasimüüjale, näidatakse jäätmearuandes jäätmete vastuvõtjana üldjuhul edasimüüjat. Kuna edasimüüjal ei ole jäätmearuande esitamise kohustust, katkeb sellega jäätmete jälgitavuse ahel ning jäätmearuannete analüüsimise ja keskkonnajärelevalve käigus on tekkinud olukordi, kus jäätmevood jäävad seetõttu lõpuni tuvastamata. Selleks, et tagada jäätmete liikumise läbipaistvus, on oluline, et ka jäätmete edasimüüjad esitaksid sarnaselt jäätmete vedajatele oma jäätmealase tegevuse andmed jäätmeveo saatekirjadel. Enne veo algust saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate jäätmete, juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses tekkivate jäätmete ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale. Sellisel juhul koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja hiljemalt kvartaalse aruande esitamisel. Seda võib teha tagantjärele ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest saadud jäätmed ühe kirjena. Kui selliselt vastu võetud jäätmed on kaalumata, siis on nii koondsaatekirja kui ka kvartaalse aruande andmed hinnangulised ja neid tuleb parandada tegevuskohast väljaveo saatekirja alusel pärast seda, kui jäätmed on viidud käitlejale ja fikseeritud nende kaal. Kui jäätmete vastuvõtja kvartaalse aruande esitamiseks jäätmed kaalub, siis ei ole vaja andmeid tagantjärele väljaveo saatekirjade alusel korrigeerida. Lisaks antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada jäätmeveo saatekirja andmekoosseis, sh isiku üldandmed, ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord. Isiku üldandmete all peetakse silmas isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmeid. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määruses sätestatakse tingimused, millest lähtuvad jäätmete üleandjad, jäätmevedajad, jäätmekäitlejad, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. JäätSi § 1172 lõige 1 Esitatakse uuesti JäätS-i § 117 lõige 4. JäätSi 11. peatüki pealkiri Muudetakse JäätSi 11. peatüki pealkirja, kuna haldusjärelevalve lisamisega muutub peatüki reguleerimisala. JäätSi §-d 1197–1199 ja põhiseaduspärasuse analüüs JäätSi § 1197 JäätSi täiendatakse §-ga 1197 ning sätestatakse valdkondlikus eriseaduses erinorm Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) sätestatud üldnormist ning valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutusele nähakse ette valdkondlik haldusjärelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse üle. 51 VVSi § 751 sätestab haldusjärelevalve mõiste. VVSi § 753 lõike 1 järgi teeb kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle järelevalvet Justiitsministeerium. VVSi § 753 lõigetes 3–11 sätestatud menetlussätteid kohaldatakse juhul, kui järelevalvemenetlust toimetab Rahandusministeerium või valdkondlikus eriseaduses ette nähtud juhul valdkonna eest vastutav ministeerium.57 Valdkonna eest vastutav ministeerium teeb valdkondlikku järelevalvet samadel tingimustel, nagu teeb Justiitsministeerium ehk ei ületa järelevalve pädevusraamistikku. Valdkonnapõhise haldusjärelevalve sätestamine on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ58 (jäätme direktiiv) ette nähtud kohustused. Direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi peavad liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 2 järgi tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni. Jäätmehoolduse, sh liigiti kogumise korraldamine on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n.ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; jäätmeseadus § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 astmes 1; lg-d 3 ja 4). Eelnõuga on kavandatud kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada jäätmete liigiti kogumise sihtarv (§ 1363 lg 5). Riigikontroll on 12.12.2016 aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“59 Riigikogule märkinud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ning kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.60 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on kõrge kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). 57 Maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 432 SE seletuskiri, lk 20–21. 58 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098&qid=1715627174693. 59 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/942/View/Docs/amid/557/langu age/et-EE/Default.aspx. 60 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 52 Õiguskantsler on 24.01.2022 märgukirjas „Keskkonnaameti halduspraktika kooskõla hea halduse tavaga, olmejäätmete sortimine“61 märkinud, et teadaolevalt puudub riigil praegu majanduslik plaan ja õigusraamistik, mis sunniks kohalikke omavalitsusi rohkem hoolitsema selle eest, et jäätmeid oleks mugav ja tulemuslik liigiti koguda ja ära anda. Sellise plaani ja raamistiku loomine on aga riigi võimalus ja ülesanne. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka Maailmapank. Euroopa Kohus selgitab 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12, punkt 34, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks kohustus, mis on kehtestatud ELTLi artikli 288 lõikega 362 ja direktiivi enesega. See kohustus on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C 129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Seetõttu on seadusandja andnud kohaliku omavalitsuse üksusele jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli ning kohalikud omavalitsused koos riigiga on seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täieliku rakendamise eest selle toime täielikuks saavutamiseks. Euroopa Komisjoni 08.06.2023 aruande kohaselt esineb risk, et jäätmedirektiivi eesmärke, sh sihtarvude saavutamise ning keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Eesti Vabariik on PSi § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, kelle tegevuse vastu avalike vahendite kasutamisel on rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana põhjendatud huvi. Riigi huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on seotud ka asjaoluga, et nende üksuste eelarved on osa riigieelarve süsteemist ning nad mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lg 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest.63 Lõikega 1 antakse Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaametile (KeA) haldusjärelevalve pädevus kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Haldusjärelevalve õiguse andmine KeAle on võimalik ega too kaasa põhimõttelisi muudatusi tema töökorralduses. Õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või omavalitsusüksuse enda halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusega seotud ülesannete täitmine on sätestatud juba keskkonnajärelevalve seaduse § 7 lõikes 1. Samas on praegune kohati vähene kontroll tingitud õigusaktides sätestatu ebakonkreetsusest, mis annab võimaluse õigusnorme mitmeti tõlgendada. Seega valdkonnapõhine järelevalvemenetlus on kasutusel, kuid haldusjärelevalve õiguse andmisega KeAle tegevused konkretiseeruvad ja on üheselt mõistetavad.64 61 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Keskkonnaameti%20halduspraktika%20koos k%C3%B5la%20hea%20halduse%20tavaga%2C%20olmej%C3%A4%C3%A4tmete%20sortimine.pdf. 62 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT. 63 RK 3-4-1-17-08 p 46. 64 Riigil on riikliku järelevalve süsteemi kehtestamisel lai otsustusvabadus, mis võimaldab vajadusel luua seaduslikkuse kontrollimiseks ka osaliselt dubleeriva riikliku järelevalve süsteemi (RK 3-3-1-97-0964 p. 16). 53 Lõikega 2 sätestatakse haldusjärelevalve eesmärk. Haldusjärelevalve eesmärk on avaliku huvi kaitse.65 Haldusjärelevalve hõlmab üksnes haldusakte, millel on avalik-õiguslik ja regulatiivne iseloom ning välismõju.66 Järelevalve eesmärk on tuvastada, kas kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus jäätmehoolduse korraldamisel, eelkõige jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamisel on õiguspärane ega riku avalikku huvi. Mõlemad eeldused peavad esinema korraga. Järelevalve ei võimalda hinnata haldusakti otstarbekust.67 Ehk haldusjärelevalve eesmärk on selgitada õiguspärasuse kontrolli käigus, kas kohaliku omavalitsuse üksus järgib seaduslikkuse põhimõtet, sest see omakorda aitab saavutada jäätmehoolduse korraldamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse (täidetud on liigiti kogutud jäätmete sihtarv). Kuivõrd haldusjärelevalve esmane eesmärk on tagada liigiti kogutud jäätmete sihtarvu saavutamine, tuleb haldusjärelevalvajal kontrollida KOVi tegevusi järgmistes valdkondades: • liigiti kogutud olmejäätmete sihtarvu saavutamist; • jäätmekava; • jäätmehoolduseeskirja; • korraldatud jäätmevedu; • korraldatud jäätmekäitlust; • jäätmejaama teenust; • jäätmealast teavitust ja nõustamist. JäätSi § 1198 sätestab haldusjärelevalve teostaja pädevuse. Lõikega 1 sätestatakse KeA õigus haldusjärelevalve käigus kontrollida jäätmeseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulevate kohustuste täitmist ning määratakse loetelu kontrollitavatest tegevusvaldkondadest: • liigiti kogutud olmejäätmete sihtarvu saavutamine; • jäätmekava (kas kava sisaldab sihtarvu saavutamiseks vajalike tegevuste analüüsi ja rahastamist; kui KOV on teinud JäätSi § 31 lõike 6 alusel erandi, siis selle põhjendus; kas KOV on planeerinud "mugavad, motiveerivad ja kulutõhusad" liigiti kogumise võimalused; kas jäätmehoolduse korraldamiseks on planeeritud piisav rahastus); • jäätmehoolduseeskiri (kas jäätmehoolduseeskiri vastab jäätmeseadusele ja keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 2868); • korraldatud jäätmevedu (kas korraldatud jäätmeveoga liitmine ning jäätmeseaduses ja pakendiseaduses määratud jäätmeliikide üleandmine on tagatud, kas jäätmeveost vabastuse andmine vastab jäätmeseaduse nõuetele); • korraldatud jäätmekäitlus (kas käitlusteenuse riigihange vastab jäätmeseaduse nõuetele); • jäätmejaama teenus (kas jäätmejaama teenus vastab keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28); • jäätmealane teavitus, nõustamine (kas jäätmealane teave ja nõustamine on jäätmevaldajatele kättesaadav). 65 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 66 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika- %C3%BClevaade_2021_2022.pdf. 67 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika- %C3%BClevaade_2021_2022.pdf. 68 Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused. 54 Valitud tegevused on kriitilise tähtsusega jäätmehoolduse korraldamisel ning nende tegevuste nõuetekohane täitmata jätmine mõjutab suuresti jäätmehooldussüsteemi toimivust ja sellest tulenevalt laiemalt ka keskkonna- ja tervisekaitset. Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine on seotud nii riiklike kui EL alaste keskkonnaeesmärkide saavutamisega. Jäätmedirektiiv näeb ette konkreetsed sihtarvud liikmesriigile ning KOV on keskne roll nende eesmärkide saavutamisel. Sihtarvu täitmata jätmine võib tuua kaasa rikkumismenetluse ja trahvid. KOV jäätmekava on KOV jäätmehoolduseeskirja koostamiseks vajalik arengudokument. Jäätmekavade koostamise nõue tuleneb jäätmete raamdirektiivist 2008/98 art 28 ning EL nõuab jäätmekorralduste tulemuste jälgimist ja aruandlust kogu riigi territooriumi kohta. Jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on oluline, kuivõrd need on strateegilised dokumendid, mis määravad KOV jäätmehoolduse korraldamise alused ja suunad. Jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja kehtestamise nõuded peavad sh kooskõlas olema EL jäätmehoolduseesmärkidega ning need on otseselt seotud kohaliku kogukonna elukvaliteediga. Korraldatud jäätmeveo korraldamine on KOV keskne ülesanne, mis tagab jäätmehooldussüsteemi tõhusa toimivuse. Sellega tagatakse, et jäätmed jõuavad õigesse kohta, mitte keskkonda. Kõik jäätmevaldajad peavad olema süsteemi osa, et tagada jäätmete nõuetekohane üleandmine ja kulude kandime. Jäätmevaldaja vabastamine toimub piiratud juhtudel. Koguda tuleb eri jäätmeliike. Jäätmejaamade töö vastavus seaduse nõuetele on oluline, et tagada jäätmevaldajatelt jäätmete vastuvõtmine, mitte nende keskkonda ladustamine ning ringlussevõtu ja taaskasutuse sihtarvude täitmine. Jäätmealase teabe levitamine ja jäätmealane nõustamine tagab, et jäätmevaldajad teavad oma kohustusi ning ei tee vigu, mis takistavad jäätmehoolduse eesmärkide saavutamist. Teadlikkus edendab jäätmete liigiti kogumist, jäätmete vähendamist, suurendab ringlussevõetavate jäätmete hulka ja vähendab segaolmejäätmete mahtu ning jäätmete ebaseaduslikku ladestamist.. Lõikes 2 sätestatakse meetmed, mida saab konkreetse haldusjärelevalve käigus rakendada. Haldusjärelevalve üldsätted on VVSi § 753 lõigetes 3–11. Kui eriseadus näeb ette teistsuguse menetluskorra, kohaldatakse eriseaduse sätteid. Seega kohaldub KeA tehtavale haldusjärelevalvele VVSi § 753 lõigetes 3–11 sätestatud menetluskord jäätmeseaduses sätestatud erisustega.69 Nii sätestab VVSi § 753 lõige 3, et valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus nõuda omavalitsusüksustelt nende jõustunud õigusaktide ärakirju, mis tuleb neil esitada hiljemalt seitsmendal päeval pärast asjakohase nõude saamist. Kui haldusjärelevalvaja leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja (VVS § 753 lg 4). 69 Maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 432 SE seletuskiri, lk 21. 55 Kui omavalitsus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast ministrilt kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib minister esitada protesti halduskohtule. Protesti ei saa esitada pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest arvates või haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumisest arvates (VVS § 753 lg 8). Kui haldusjärelevalvaja avastab, et omavalitsusüksus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid (VVS § 753 lg 10). Valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt halduslepinguga võetud riikliku ülesande täitmist (VVS § 753 lg 11). VVSi §-s 753 sätestatud protestiga seotut reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 25. peatükk. HKMSi § 6 lõike 1 kohaselt loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMSi § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.70 Järelevalvealusteks haldusaktideks (HMS § 51) on ka osa- ja eelhaldusaktid (§ 52). Lisaks volikogu otsustele ja valitsuse korraldustele laieneb järelevalve ka muudele haldusaktidele (valitsuse struktuuriüksused, asutused).71 Haldusjärelevalve KOVi üle on haldusmenetlus (https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-38-04, p 9; N. Parrest. Täidesaatva võimu kontroll iseenda üle. https://www.juridica.ee/jump.php?year=2016&pg=385). Õigusriigi printsiibist (PS § 10) tulenevalt tehakse järelevalvet ranges vastavuses halduse seaduslikkuse nõudega, milles on õiguskaitse taganud sõltumatud kohtud (PS § 10 komm-d; vt ka PS §-d 13– 15). Nii näeb HMS ette haldusaktide ja -toimingute vaidlustamise vaidemenetluses (§ 71) ja õiguse edasi kaevata (kui vaie jäi rahuldamata või isiku õigusi vaidemenetluses rikuti) halduskohtusse HKMS-is sätestatud tingimustel ja korras (HMS § 87 lg 1). Kui seadus ei sätesta otseselt teisiti, on vaide esitamine enne kohtumenetlust vabatahtlik. Vaide esitamine on HMSi kohaselt võimalik ka haldusjärelevalve korras antud haldusakti või sooritatud toimingu peale.72 Lisaks neile meetmetele võib eriseadusest tuleneda teisi meetmeid, mida saab lisaks VVSis sätestatule rakendada konkreetses haldusjärelevalves. Nii sätestatakse jäätmeseaduses haldusjärelevalvajale õigus: 1) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada nendest ärakirju. 2) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi; 3) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta; 4) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks. Märgitud meetme alla sobivad ka KeA ettepanekud jäätmehoolduse arendamiseks eraldatud toetuste taotlemiseks ning kaasabi taotluse esitamisel. 70 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika- %C3%BClevaade_2021_2022.pdf, lk 6. 71 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 72 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 56 5) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. Punktiga 5 antakse haldusjärelevalvajale õigus teise haldusekandja kontrollimisel teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on ATSS-is sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemäär 9600 eurot (VVS § 751 lg 4). Nii näiteks on haldusjärelevalve menetluse kontrolliese kohaliku omavalitsuse otsustus (haldusakt) korraldatud jäätmeveost vabastamise ja mittevabastamise kohta. Haldusaktis peab olema selgesõnaliselt äratuntav, kuidas kohalik omavalitsus jõudis veendumusele, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Samuti kuuluvad haldusjärelevalve menetluses kontrollimise alla korraldatud jäätmeveo teenuste riigihanke alusdokumendid. Kui hankedokumentide tehnilises kirjelduses puuduvad jäätmeseaduses nõutavad andmed, on KeAl õigus nõuda hankedokumentide seadusega vastavusse viimist haldusjärelevalve käigus. Kui puudused tuvastatakse pärast hankelepingu sõlmimist, ei mõjuta see hankelepingu kehtivust. Seega, kui haldusjärelevalve teostaja soovib sekkumisele kiiremat mõju, tuleb kontroll teostada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Haldusjärelevalve käigus saab samuti ettekirjutusega õigusrikkumist tõrjuda ja kohustada omavalitsusüksust tegema vajalikke toiminguid, mis ennetavad rikkumisi, või nõuda juba toimunud rikkumise lõpetamist. Selleks on näiteks jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine/mitte saavutamine. Lõikes 3 sätestatakse, et esmajoones keskendub haldusjärelevalve nende KOVide tegevuse kontrollimisele, kellel on raskusi liigiti kogumise sihtarvu saavutamisega. Vastavad andmed kogub ja avaldab oma veebilehel Keskkonnaagentuur. JäätSi §-s 1199 reguleeritakse ettekirjutuse andmist ja selle täitmata jätmist. Enne ettekirjutuse tegemist nõustab KeA konkreetseid kohaliku omavalitsuse üksusi, lähtudes muuhulgas § 1197 lõike 2 selgituse juures märgitud aspektidest. Lõikes 1 sätestatakse ettekirjutuses sisalduvad andmed. Lõikes 2 sätestatakse ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärg, milleks on sunniraha. Lõikes 3 sätestatakse sunniraha ülemmäär, mis on 9600 eurot (VVS § 751 lg 4). Sunniraha on vahend, mis peaks motiveerima isikut talle tehtud ettekirjutust vabatahtlikult täitma. Riigikontrolli 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Samas on KOVi tegevusega seotud jäätmedirektiivist tulenevate kohustuste täitmine. Euroopa Kohus selgitas oma 12.12.2013 otsuses kohtuasja C-425/12 punktis 34, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 lõikega 373 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld- ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. 73 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT. 57 Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine, on Eesti õiguses kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11, lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOV ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal (eelnõukohase § 1363 lõige 5). Seega seadusandja on KOVi üksusele andnud jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli, seega on KOVid koos riigiga seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivi sätete täielikuks rakendamiseks selle toime täielikuks saavutamiseks. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Tõenäosus, et rikkumismenetlus algatatakse on kõrge, kuna keskkonnalased rikkumised on Komisjoni kõrgendatud tähelepanu all. Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kellel on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutamine.74 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Seega on viidatud aruanne juba näidanud, et Eesti on Komisjoni tähelepanu all. Samas saab Eesti rikkumise riski vähendada, kui eelnõuga kavandatud meetmed võetakse täies mahus kasutusele. Sunniraha suurus motiveerib KOVü oma tegevusi jäätmehoolduse korraldamisel tõhustama ning jäätmedirektiivist tulenevat eesmärki täitma. Sunniraha võib rakendada alates 1. jaanuarist 2031. Üleminekuaja pikkuse määramisel on võetud arvesse, et omavalitsuste korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmitakse praegu kuni viieks aastaks. 2024. aastal sõlmitud hankelepingud võivad kehtida kuni 2030. aasta lõpuni. Korraldatud jäätmevedu on KOVis üks jäätmete liigiti kogumise põhilisi tööriistu ning kui jäätmeveoga ei ole hõlmatud piisavalt jäätmeliike, võib KOVil olla sihtarvu saavutamine raskendatud. Samuti on arvesse võetud jäätmeandmete digiteerimise protsessi. 2026. aastaks minnakse üle reaalajamajanduse loogikast lähtuvale jäätmearuandlusele. Tänu sellele paraneb oluliselt jäätmeandmete kvaliteet, sh omavalitsuste kaupa andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti. Praegused jäätmeandmed ei ole piisavalt täpsed selleks, et hinnata olmejäätmete liigiti kogumise määra kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaagentuur tegi asjakohase analüüsi aastatel 2023-2024 ning jõudis järeldusele, et jäätmearuandluse alusel võib liigiti kogumise taseme KOVide kaupa hindamine anda eksitava tulemuse (nt kui inimene viib oma jäätmed teise KOVi jäätmejaama ja vastuvõtja ei registreeri jäätmete tegelikku tekkekohta, vaid märgib KOVi, kus jäätmed vastu võeti). Enne ettekirjutuse ja sunniraha rakendamist nõustab Keskkonnaamet omavalitsusüksust ning annab soovitusi jäätmete liigiti kogumise paremaks korraldamiseks. Eelnõuga kavandatud JäätSi §-de 1197–1199 vastavus põhiseadusele Kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõigus tähendab PSi § 154 lõike 1 kohaselt õigust seaduste alusel iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Selle õiguse põhisisu on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel (RKPJK 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, punkt 22) ehk 74 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 58 õigus otsustada, kas, millal ja kuidas kohaliku elu küsimusi lahendada. PSi § 160 sätestab, et kohaliku omavalitsuse korralduse ja järelevalve selle üle sätestab seadus. Samu põhimõtteid kannavad ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOH) artikli 4 lõike 1 esimene lause ja lõike 4 teine lause. Seega viidatud sätted rõhutavad seadusandja pädevust reguleerida kohaliku omavalitsuse üksuse korraldust ja järelevalvet selle üle ning on samas põhiseaduslikud volitusnormid kohaliku omavalitsuse üksuse garantii piiramiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse üle kehtestatava järelevalve ulatuse, viiside ja tegija valikul on seadusandjal tema üldisest seadusandlikust pädevusest (PS § 65 p 1) suur otsustusvabadus (https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-08). Koostoimes EKOH artikliga 8 järeldub sätte osast „ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus“, et: 1) riigil on õigus teostada järelevalvet omavalitsusüksuste tegevuse üle (EKOH art 8 lg 1); 2) järelevalve juhud, tingimused ja kord sätestatakse seadusega (EKOH art 8 lg 1); 3) järelevalve eesmärk on üldjuhul vaid õiguspärasuse tagamine, tegevuse kooskõla seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega (EKOH art 8 lg 2, vrd PS § 139 lg 1 ning § 133 p-d 3 ja 4); 4) järelevalve peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11), st järelevalve sekkumise ulatus ning viisid peavad olema tasakaalus kaitstavate avalike huvide tähtsusega (EKOH art 8 lg 3).75 Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust. Nii peavad jäätmedirektiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu kohaselt liikmesriigid looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega; sama artikli lõike 2 järgi tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni. Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sätestatud KOKSi § 6 lõigetes 1 ja 2. KOKSi § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas jäätmehooldust. Märgitud valdkonda reguleeritakse täpsemalt eriseadustega (jäätmeseaduse § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11; lg-d 3 ja 4). Eelnõuga on kavandatud seada KOVi ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine (§ 1363 lõiked 5 ja 6). Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised ülesanded, mille täitmist riik suurest avalikust huvist tulenevalt kohalikult omavalitsuselt nõuab. Kohalik omavalitsus on kohustuslike omavalitsuslike ülesannete puhul vaba otsustama üksnes seda, kuidas ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha.76 Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise 75 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 4. 76 V. Olle. Kohaliku omavalitsuse ülesannete struktuur ja liigitamiskriteeriumid. Juridica 2002, nr 8, lk 525. 59 eesmärgi saavutamine.77 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on suur kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi). Euroopa Kohus oma 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12 (punkt 34) selgitab, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTLi artikli 288 lõikega 378 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld-- ja üksikmeetmed on siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks laiad volitused. Selleks, et eelnimetatud sihttasemed saavutada, tuleb omavalitsusüksustel senisest rangemalt suhtuda olmejäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamisse. Euroopa Komisjoni 08.06.2023 aruande kohaselt esineb risk, et jäätmedirektiivi, sh sihtarvude saavutamise ja sellest tulenevat keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Eesti Vabariik on PSi § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Need on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist ning nende tegevuse vastu avalike vahendite kasutamisel on rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana põhjendatud huvi. Riigi huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on seotud ka asjaoluga, et need üksused on osa riigieelarve süsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest.79 Riigikontroll 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, et enamikus omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Haldusjärelevalve õiguse Keskkonnaametile andmine võimaldab kontrolli kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse üle. Täpsemalt seisneb kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse riive haldusjärelevalve sätete alusel toimuva kontrollimisega. Keskkonnaameti ettepanekud ja ettekirjutus on üks kontrolli tegemise viise. 77 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 78 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT. 79 RK 3-4-1-17-08 p 46. 60 Samas KOVide üle teostatava haldusjärelevalve puhul on tegu haldusmenetlusega (vt https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-38-04, p 9; N. Parrest. Täidesaatva võimu kontroll iseenda üle. – Juridica 2016, nr 6, lk 385–386). Õigusriigi printsiibist (PS § 10) lähtudes teostatakse järelevalvet ranges vastavuses halduse seaduslikkuse nõudega, milles õiguskaitse on tagatud sõltumatute kohtute poolt (PS § 10 komm-d; vt ka PS §-d 13–15). Nii näeb HMS ette haldusaktide ja -toimingute vaidlustamise vaidemenetluses (§ 71) ja õiguse edasi kaevata (kui vaie jäi rahuldamata või isiku õigusi vaidemenetluses rikuti) halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras (HMS § 87 lg 1). Kui seadus ei sätesta otseselt teisiti, on vaide esitamine enne kohtumenetlust vabatahtlik. Vaide esitamine on HMS kohaselt võimalik ka haldusjärelevalve korras antud haldusakti või sooritatud toimingu peale.80 Seega ei saa ettekirjutus kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust riivata, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksus kui haldusekandja saab oma haldusjärelevalve käigus rikutud õigusi kaitsta vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses (HKMS § 16 ja § 44 lg 4).81 Ka Keskkonnameti ettepanekute mõju, millega antakse soovitused kohaliku omavalitsuse üksusele tema tegevuse õiguspärasusele ja tulemuslikkusele suunamisel ja nende edasiseks vältimiseks saab olla soodne ja avalikkuse huve arvestav. Kui ettepanek on kohaliku omavalitsuse üksuse arvates põhjendamatu, on tal võimalik esitada vastulause. Kohaliku omavalitsuse autonoomia ei tähenda kontrollimatust – sellisest arusaamast lähtuvad nii põhiseadus kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Ka kohalik omavalitsus on seotud seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3) ning on kohustatud tagama õigusi ja vabadusi (PS § 14).82 Riik on kohustatud looma järelevalvemehhanismi, mille ülesanne on kontrollida, kas seadusi järgivad kõigi vastavate normide adressaadid, ka KOVid. Seega on normi adressaatidel kohustus alluda sellisele kontrollile, taluda seda. Sellise talumiskohustusega kaasnev enesekorraldusõiguse riive on näiline.83 Haldusjärelevalve sätestamisel on järgitud põhiseadusest ja seadustest tulenevaid nõudeid ning KeA järgib järelevalve tegemisel hea halduse põhimõtteid, seega on riigi poolt kohalike omavalitsusüksuste tegevuse üle õiguspärasuse kontrollimine kooskõlas põhiseadusega ega too kaasa enesekorraldusõiguse riivet. Ka ei muutu järelevalve ulatus ja järelevalve jääb endiselt valitsusasutuste pädevuseks.84 Haldusjärelevalve õigus nähakse ette valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutusele – Keskkonnaametile, kes peab valdkondlikku järelevalvet tegema samadel tingimustel, nagu seda teeb Justiitsministeerium – ehk mitte ületama järelevalve pädevusraamistikku. Järelevalvet saab teha vaid haldusakti seaduslikkuse üle ning välistatud on haldusakti andmise otstarbekuse kontroll. JäätSi § 1204 Kuna §-s 1204 tuleb teha arvukalt muudatusi, võetakse need muudatused kokku ühe muudatusena, sest vastasel juhul muutuks paragrahv raskesti jälgitavaks. Paragrahvi pealkirja muudetakse sätte sisu järgi, asendades pealkirjas viide ohtlike jäätmete vedamisele viitega jäätmete vedamisele üldisemalt. Muudetakse juriidiliste isikute maksimaalset karistusmäära ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes. Samuti lisatakse lõiked, milles sätestatakse karistused tavajäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes. 80 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 5 81 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 5. 82 RK 3-4-1-17-08, p 11. 83 RK 3-4-1-17-08; Kohtunik I. Koomeister´i eriarvamus. 84 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 432 SE seletuskiri, lk 18 ja 20–21. 61 Nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjade kasutamine aitab saavutada parema läbipaistvuse ja kontrolli jäätmevoogude üle. Jäätmete liikumise jälgitavus on oluline nii ausa konkurentsi kui ka keskkonnakaitse tagamiseks, kuid samuti jäätmestatistika jaoks. Seetõttu on asjakohane ka vastutussäte rikkumiste kohta, mis puudutavad saatekirja koostamata jätmist või selle koostamise nõuete rikkumist. Saatekirja nõuete rikkumiseks võib näiteks olla olukord, kus saatekirja ei koostata enne veo algust või saatekirjale on kantud valed jäätmekoodid või kogused. Võimalike maksimaalsete karistusmäärade määramisel on arvestatud teisi jäätmeseaduse mitteformaalsete rikkumiste karistusmäärasid, mis kergemate puhul on 100 000 eurot ja raskemate puhul 200 000 eurot. Eesmärk on, et formaalsete nõuete rikkumine ei tooks kaasa sisulisi rikkumisi ja seeläbi võimalikku keskkonnakahju ning ohtu inimeste tervisele. Lõikega 1 sätestatakse eraisikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on jäätmeseaduse § 1171 kohaselt nõutav, või jäätmeseaduse 1171 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks trahvimääraks 200 trahviühikut. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega. Lõikega 2 sätestatakse juriidilisele isikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on jäätmeseaduse § 1171 kohaselt nõutav, või jäätmeseaduse 1171 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks trahvimääraks 100 000 eurot. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt rikkumise raskusastmele. Tavajäätmete saatekirjata vedu on potentsiaalselt väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale ja majandusele kui ohtlike jäätmete saatekirjata vedu, seetõttu on tavajäätmete saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär madalam kui ohtlike jäätmete saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär. Tegemist on rahatrahvi ülemmääraga ning see ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab olema maksimummääras rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. Lõikes 3 esitatakse varasem lõige 1 varasemas sõnastuses. Lõikega 4 esitatakse uuesti varasem lõige 2. Seni kehtinud lõige 2 muudetakse ja sätestatakse juriidiliste isikute puhul maksimaalseks trahvimääraks ohtlike jäätmete vedamisel ilma jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on jäätmeseaduse § 1171 kohaselt nõutav, või jäätmeseaduse 1171 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes 200 000 eurot (varasem maksimaalne trahvimäär oli 32 000 eurot). Uus maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt rikkumise raskusastmele. Maksimaalse karistusmäära puhul on arvestatud, et saatekirjata jäätmevedu, sh ohtlike jäätmete vedu, ei ole sama mõjuga keskkonnale ja majandusele nagu on näiteks jäätmete keskkonda viimine, kus kasum võib olla väga suur, samuti negatiivne mõju keskkonnale ja konkurentsile. Vastavalt jäätmete raamdirektiivile peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tegemist on küll rahatrahvi ülemmäära muutmisega, kuid see ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab olema maksimummääras rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. 62 JäätSi § 1363 Eelnõu kohaselt kehtestatakse kõigile omavalitsustele kohustus saavutada oma territooriumil olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. See tähendab, et iga omavalitsus peab hiljemalt seaduse jõustumisel korraldama olmejäätmete liigiti kogumise nii, et tal oleks võimalik saavutada liigiti kogumise sihtmäär. 2026. aastal on olmejäätmete liigiti kogumise sihtmäär 66%, 2027. aastal 67%, 2028. aastal 68% jne kuni 75%-ni alates 2035. aastast. Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamine on ka seni olnud kohaliku omavalitsuse ülesanne (JäätS § 31 lg 1), seega tegemist ei ole uue kohustusega. Lõikega 5 nähakse ette liigiti kogumise tulemuslikkus, mille iga omavalitsus peab saavutama. See on vajalik, kuna jäätmete liigiti kogumine on üldjuhul jäätmete ringlussevõtu eeldus. Seetõttu peab liigiti kogumise tase olema piisavalt kõrge, et riigile kehtivat ringlussevõtu sihtmäära (JäätS § 1363) oleks võimalik tervikuna saavutada. Arvestades, et liigiti kogutud jäätmed võivad sisaldada võõriseid ning et kõik liigiti kogutavad jäätmed ei ole veel ringlusse võetavad, peab liigiti kogumise määr olema ringlussevõtu sihtarvust suurem. Ringlussevõtu sihtarv 2025.a on 55%, 2030.a 60%, ning 2035.a 65%. Eelnõus sätestatakse, et liigiti kogumise sihtarv on 10 protsendipunkti kõrgem vastava aasta ringlussevõtu sihtarvust, kuid kui ringlussevõtu sihtarv muutub iga viie aasta järel 5 protsendipunkti võrra, siis liigiti kogumise sihtarv muutub igal aastal 1 protsendipunkti võrra, et oleks tagatud järjepidev tegevus liigiti kogumise suurendamise nimel. Liigiti kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse neid jäätmeliike, mida arvestatakse alates 2025. aastast ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise arvutuses. See arvutusmetoodika on alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigil EL liikmesriikidel ning on esitatud Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. Sihtarvu saavutamise kohustus rakendub omavalitsustele kohe seaduse jõustumisel. Sihtarvu saavutamata jätmist, selle saavutamise taset või sihtarvu saavutamiseks tehtavaid pingutusi võib riik arvestada ringmajanduse valdkonna toetuste jagamisel omavalitsustele (eelnõukohase § 12 lõike 4 alusel, kuid mitte enne 2031. aastat). 2021, 2022 ja 2023. aastal oli Eesti keskmine olmejäätmete liigiti kogumise tase vastavalt 40, 38 ja 43 protsenti. Tekkekohas ringlussevõetud biojäätmete arvesse võtmise metoodika on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/1004 II lisas. Selle metoodika kohaldamiseks teeb Keskkonnaagentuur eeluuringu 2025. aastal. Pärast vastava metoodika koostamist arvestatakse liigiti kogutud jäätmete hulka ka tekkekohas liigiti kogutud ja ringlussevõetud (kompostitud) biojäätmed. Sealjuures on oluline, et omavalitsus oleks veendunud, et tekkekohas kompostimine toimub. Tekkekohas kompostitud biojäätmete koguseid ei saa arvesse võtta juhul, kui omavalitsus on jäätmevaldaja lugenud kompostijaks nö vaikimisi ilma, et jäätmevaldaja ise oleks biojäätmete aastaringsest kompostimisest omavalitsust teavitanud. Liigiti kogutud jäätmeteks loetakse ka kooskogutud pakendijäätmed (nt kooskogutud klaas-, joogikartong, plast- ja metallpakend). Sihtarvu saavutamiseks peab KOV looma kasutajasõbralikud jäätmete liigiti kogumise lahendused (kogumisviisid ja taristu). Selleks on omavalitsusel üks olulisemaid tööriistu korraldatud jäätmevedu, millega on võimalik tagada mugav jäätmete liigiti kogumine tekkekohalt. Eelkõige peaks omavalitsus rõhku panema nende jäätmeliikide kogumisele, mille maht on kõige suurem (pakendijäätmed, biojäätmed, vanapaber). Taustsüsteem (avalikud konteinerid, jäätmejaamad, kogumisringid) peaks olema selline, et korraldatud jäätmeveoga hõlmamata liigiti kogutud jäätmete üleandmine poleks jäätmevaldajalt ülemäärast pingutust 63 nõudev. Omavalitsused peaksid üle vaatama jäätmekäitlussüsteemi tõhususe tervikuna, sh jäätmejaamateenuse kättesaadavuse (jäätmejaamade võrgustiku tihedus, avatus, vastuvõetavate jäätmeliikide loetelu, kokkulepped teiste KOVide jäätmejaamade kasutamiseks), avalike konteinerite asukohad, kogumisringide sageduse jms. Oluline on üle vaadata ka see, milliseid jäätmeid antakse üle segaolmejäätmetena. Praktikas tuleb ette, et näiteks tootmisettevõtted annavad tootmisjäätmeid või kõrvalsaadusi üle segaolmejäätmetena. Kui tegemist pole aga olmejäätmete definitsiooni (JäätS § 7) alla kuuluvate jäätmetega, siis suurendavad need kogused KOVi olmejäätmete üldkogust ja seega peab KOV saavutama ka kõrgema sihtmäära. Liigiti kogumise sihtarvu üle peab arvestust Keskkonnaagentuur, kes fikseerib igal aastal omavalitsuste lõikes olmejäätmete liigiti kogumise määra. Sihtarvu saavutama jätmisel on võib Keskkonnaamet esitada omavalitsusele ettekirjutuse ja rakendada sunniraha (alates 2031. aastast). Lõikega 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu arvutamise, andmete kogumise ja avaldamise kord. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. Rakendusaktis sätestatakse olmejäätmete liigid, mida võetakse sihtarvu saavutamise arvutamisel arvesse, arvutamise valem ning tähtaeg ja koht, kus avaldatakse omavalitsuste lõikes andmed sihtarvu saavutamise kohta. Sihtarvu saavutamise kohta fikseerib andmed Keskkonnaagentuur ja avaldab tulemuse igal aastal hiljemalt 1. aprilliks Keskkonnaportaalis. Jäätmeandmete digiteerimise tulemusena laekuvad alates 2026. aastast andmed jäätmete kogumise kohta KAURi automaatselt. Nende andmete analüüs on võimalik korraldada samuti automaatselt. Seejärel on võimalik luua aruanne, milles esitatakse olmejäätmete liigiti kogumise osakaal (protsent) iga KOVi kohta ning määratakse kindlaks, kas KOV on sihtarvu saavutanud või mitte. Seadust täiendatakse rakendussätetega, millega tagatakse, et kohaliku omavalitsuse üksusel oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. JäätSi § 13613 lõige 2 Paragrahvi täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt omavalitsus peab jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja muutma vastavaks §-le 42 jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisel, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2030. JäätSi § 13623 Seadust täiendatakse §-ga 13623, mille kohaselt KOV peab paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumise ühildama paber- ja kartongpakendijäätmete kogumisega hiljemalt 31.detsembriks 2030. Paberi ja kartongi materjalipõhist kogumist tuleb selleks hetkeks rakendada nii korraldatud jäätmeveo, avalike konteinerite, jäätmejaama kui ka muude kasutatavate kogumisviiside kaudu kogumisel. JäätSi § 13624 Seadust täiendatakse §-ga 13624, mille kohaselt hiljemalt 31. detsembriks 2030 peab KOV korraldama jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainud klient ja temale tasu maksja on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on samuti kohaliku omavalitsuse üksusel. JäätSi § 13625 64 Rakendussättes määratakse ajutine püsikulu suuruse vahemik, kuna jäätmehoolduskulu esimesel rakendamise aastal puuduvad KOV andmed korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja keskmise püsikulu kohta. Järgnevatel aastatel on võimalik fikseeritud summa esitada tegelike andmete põhjal. Ajutine summa määramine on õiglane ja tagab kulude tasumise süsteemi jätkusuutlikkuse ka uue nõude rakendamise algfaasis. Kulu maksimaalne suurus on arvutatud, võttes aluseks kohalikelt omavalitsustelt saadud andmeid nende eelarvest viimasel aastal tehtud jäätmehoolduskulude ja KOVide täiendavate jäätmehoolduskulude kohta, samuti investeeringute summaarset kulu ühe leibkonna kohta aastas. JäätSi § 13626 Seadust täiendatakse §-ga 13626, mille kohaselt Keskkonnaamet võib rakendada haldusjärelevalve tulemusena sunniraha alates 1. jaanuarist 2031. Sunniraha rakendatakse KOVile olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmata jätmise eest. Liigiti kogumise korraldamisel on väga oluline tööriist korraldatud jäätmevedu, kuna selle raames kogutakse jäätmeliike, mida tekib kõige rohkem (biojäätmed, paber ja kartong, pakendijäätmed). Kuna omavalitsused võivad korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmida kuni viieks aastaks, ei pruugi kõigi omavalitsuste varasemad hankelepingud enne 2030. aastat veel lõppenud olla. Hankelepingute ennetähtaegne lõpetamine on võimalik vaid siis, kui pooled saavad omavahel kokkuleppele. Seetõttu arvestatakse sunniraha rakendamisel KOVi hankelepingute kehtivusajaga. Samas aga ei ole lubatav, et KOV hangib jäätmeveoteenuse pikalt ette (riigihange tehakse nt 2025. esimeses pooles, kuid veoperiood hakkaks kehtima oluliselt hiljem). Seetõttu on Keskkonnaametil lubatud sunniraha rakendada alates 2031. aastast. Kuni 2030. aasta lõpuni on KOVidel üleminekuaeg, et teha vajalikud muudatused õigusaktides, investeeringud, luua koostöövormid jms. 3.2 Pakendiseaduse muutmine Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse pakendiseadust. Sõnade asendamine seaduse tekstis Pakendiseaduses asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse organ“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes. Uus sõnastus on kooskõlas valdkonna teistes õigusaktides kasutatava terminiga. PakSi § 71 Pakendiseaduses määratletakse uus termin „vaheladustuskoht”. Pakendijäätmete vaheladustuskoht on jäätmekäitluskoht (JäätS § 19 tähenduses), kus toimub korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmete üleandmine TKOdele turuosa järgi. Pakendijäätmete vaheladustuskoht võib olla kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaam, jäätmekäitleja jäätmekäitluskoht või selleks otstarbeks eraldi rajatud jäätmekäitluskoht (tegemist ei ole ammendava loeteluga). Vaheladustuskohas peavad olema tagatud tingimused, mille kohaselt ei tohi vaheladustuskohas halveneda pakendijäätmete kogumisjärgne seisund (nt segunemine teiste jäätmeliikidega või pinnase/kattematerjalidega). Kui avalikust süsteemist kogutud jäätmed on oluliselt halvema kvaliteediga ja saastunud muude jäätmeliikidega, siis ei ole lubatud tekkekohal kogutud pakendijäätmeid ja avalikus kogumissüsteemis kogutud pakendijäätmeid ühte hunnikusse või kogumismahutisse paigutada. Jäätmeseaduse § 14 lg 12 sätestab, et liigiti kogutud jäätmeid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused. Ka sortimismääruse § 3 lg 7 sätestab, et liigiti kogutud jäätmeid ei tohi 65 segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. Vaheladustuskoht peab lisaks olema tehniliselt varustatud selliselt, et oleks võimalik kokku kogutud pakendijäätmeid hoiustada ja vastavalt turuosadele jagada taaskasutusorganisatsioonide vahel. Oluline on, et tagatud oleks sissetulevate ja üleantavate pakendijäätmete üle arvestuse pidamine. Seetõttu peab vaheladustuskohas olema võimalik pakendijäätmeid kaaluda. PakSi § 101 lõige 1 Lõikes 1 sätestatakse nõue, et TKO mille asutajad ja liikmed ei või olla pakendiettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni. Muudatusega välistatakse jäätmekäitleja mõju TKO tegevuse üle. TKO autonoomsuse tagamiseks on oluline, et pakendijäätmete käitlemise korraldamisega on seotud just pakendiettevõtjad, kuna tegemist on laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmisega. Kui jäätmekäitleja asub kontrollima pakendijäätmete taaskasutustegevust, võib kujuneda olukord, kus jäätmekäitluse hinnad tõusevad. Jäätmekäitleja osalus TKOs seab kahtluse alla kõigi pakendiettevõtjate kaasamise TKO toimimisse, muudab läbipaistmatuks TKO ja tema liikmete vahelised finantssuhted ning välistab kõige olulisemana jäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmise konkurentsi alusel. Lõikes 1 sätestatud nõue jõustub 2027. aasta 1. juulil. PakSi § 101 lõige 3 Lõikes 3 täpsustatakse sama paragrahvi lõiget 2 ning selgitatakse taaskasutusorganisatsioonide ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo hankega kokku kogutud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete taaskasutamise puhuks. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud pakendijäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames, on siiski pakendijäätmete edasine käitlemine taaskasutusorganisatsioonide ülesanne. KOV ei tohi korraldada kokku kogutud jäätmete edasist käitlust. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel, taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotus on täpsustatud pakendiseaduse §-des 15 ja 152. PakSi § 121 lõige 1 Muudetakse § 121 lõiget 1 ja lisatakse, et pakendiettevõtja kohustus on ka turule lastud pakendite ja pakendijäätmete tagasi võtmine. Tegemist ei ole uue kohustusega, tegu on varem § 20 lõigetes 1 ja 22 sisaldunud kohustusega. Paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks eesmärgiga liigutada sätted loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust kohustustes. Muudatuse järel on §-ga 121 hõlmatud nii tagasivõtmine kui kogumine (kogumine kui käitlemine). Lõike 1 eesmärk ei ole kehtestada reeglit, et pakendi tagastaja saaks sõltumata ajast ja kohast igasuguseid pakendeid ükskõik kuhu tagastada. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle TKOle. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle TKOle, vastutab nende kohustuste täitmise eest TKO. Eelnõukohaste muudatuste järgselt, kui on läbi viidud uued riigihanked, korraldab kohalik omavalitsus olmes tekkivate tagatisrahata müügipakendite kokkukogumise, sh selle, et KOVi territooriumil oleks laialdaselt pakendijäätmete tagastamisvõimalused olemas (nii tekkekohal kui ka avalikus ruumis). Rühma- ja veopakendite tagasivõtmise osas on jätkuvalt vastutus pakendiettevõtjal ja/või taaskasutusorganisatsioonil ning nad saavad valida, kuidas selliste pakendiliikide puhul tagasivõtmise kohustust korraldavad (täiendavalt jäätmejaamas kogumisele). PakSi § 121 lõige 21 Paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 21. Uus lõige näeb ette, et müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja 66 kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu TKOga. Seda kohustust ei ole võimalik ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendite puhul täita individuaalselt. Muudatus on vajalik seetõttu, et kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed on peamiselt just ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid ühtsete reeglite alusel panustama kõik pakendiettevõtjad, kes oma kauba pakendamiseks selliseid pakendeid kasutavad või kes lasevad Eesti turule müügipakendites kaupu. Seetõttu tuleks nende pakendite puhul laiendatud tootjavastutuse nõudeid täita just taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Müügipakendi tagasivõtmise kohustuse täitmine TKO kliendiks olemata on keeruline. Rühma- ja veopakendite ning selliste korduskasutuspakendite, mis on ühtlasi müügipakendid, puhul jääb endiselt kehtima võimalus täita nende pakenditega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustusi iseseisvalt, kui pakendiettevõtja suudab iseseisvalt korraldada nende pakendite tagasivõtmise, kokku kogumise ja ringlussevõtu selliselt, et täidetud on pakendiseaduses sätestatud ringlussevõtu sihtarvud. PakSi § 121 lõige 22 Paragrahvi 121 lisatakse lõige 22, mille kohaselt ei saa tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust TKOle üle anda. Sätte sisu ei ole uus, sama piirang sisaldus varem paragrahvi 20 lõikes 4, mis tunnistatakse kehtetuks, et liigutada sätted loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust kohustustes. Tasutud tagatisraha tagastatakse, kui lõppkasutaja või tarbija viib pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, kauba müügikohta või selle vahetus läheduses asuvasse selleks ettenähtud kohta. PakSi § 121 lõike 4 punkt 1 Muudetakse paragrahvi 121 lõike 4 punkti 1. Lõige 4 käsitleb minimaalseid kulusid, mida pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel. Kuna edaspidi antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ülesanne korraldada pakendijäätmete kogumine tekkekohalt tiheasustusalal ja väljaspool seda korteriühistute juures, on vaja selgitada, kuidas jaotuvad kulud pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel korraldatud jäätmeveo raames. Tekkekohalt kogumise kulude kandmist jäätmevaldaja poolt käsitletakse pakendiseaduse § 152 lõikes 7. Seetõttu tehakse edaspidi § 121 lõike 4 punktis 1 viide, et pakendiettevõtja on kohustatud kandma vähemalt kulud, mis tekivad pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel, arvestades paragrahvi 152 lõikes 7 tehtud erisusi. PakSi § 121 lõige 6 Paragrahvi 121 lõiget 6 täiendatakse, täpsustades, et pakendiettevõtjal on kohustus kanda kulud pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh töötlemisel, mis on vajalik pakendiseaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sisse nõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu ka siis, kui kulu tuleneb pakendiseaduse §-st 152. Nimetatud säte näeb ette, et TKOl tuleb hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo raames, arvestades varem TKOdega kokku lepitud ühist vaheladustuskoha asukohta. Kuna pakendiettevõtja saab oma müügipakenditega seotud kohustusi täita vaid TKO kaudu, on asjakohane täiendada vastava viitega §-i 121. PakSi § 15 lõiked 3–11 Paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–11. Lõiked sätestavad kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused olmejäätmete hulka kuuluvate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel. 67 Lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse kohaselt. See tähendab, et sätte rakendumisel on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kokku kogumine taaskasutusorganisatsioonide asemel kohalike omavalitsuste ülesanne. Kuni omavalitsusüksused ei ole korraldanud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist selle sätte alusel, kehtivad taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse § 171 nõuded. Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi85 artikli 7 lõike 1 punktiga a ja jäätmete raamdirektiivi artikli 11 lõikega 1. Lõike 4 kohaselt korraldatakse tiheasustusalal tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt. Tekkekohal kogumise all mõistetakse pakendijäätmete äraviimist n-ö koduukse juurest. Tiheasustusalal tuleb nii korteriühistute kui ka eramajade juures eraldi kahte kogumisvahendisse koguda järgmised pakendijäätmed: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongjäätmetega (nn vanapaber); 2) joogikartong koos plast- ja metallpakendijäätmetega. Tekkekohalt kogumine on seega tiheasustusalal vaikimisi lahendus ja miinimumstandard. Kogumisvahend ei pea tähendama konteinerit. Kogumine võib toimuda ka kotis, kastis vms süsteemiga. Ka seni on paljudes piirkondades juba TKOd pakkunud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist nn “kollase koti teenusena”. Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik sel viisil korraldada kogumine ka korraldatud jäätmeveo raames. Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 6 võib kohaliku omavalitsuse üksus korralda tiheasustusalal eramute juures klaaspakendijäätmete ning paberi- ja kartongpakendijäätmete ja paberi- ja kartongjäätmete kogumise avalike kogumissüsteemide kaudu nagu seda on seni tehtud. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus lubada koguda tagatisrahata pakendijäätmeid tekkekohal liigiti ka mitme majapidamise peale ühiselt (nt paarismajade puhul). Sellised tingimused peab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas välja tooma. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik määrata eri jäätmeliikidele erinev veosagedus, selleks, et teha liigiti kogumine elanike jaoks mugavamaks. Jäätmeseaduse § 31 lõike 6 täienduse kohaselt võib KOV näha ette erandi pakendiseaduse §-s 15 sätestatud pakendijäätmete liigiti kogumisest juhul, kui ta on selle vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud jäätmekavas ja sätestanud jäätmehoolduseeskirjas ning on täidetud üks § 31 lõikes 6 loetletud eeltingimustest. KOV võib põhjendatud juhul teha erandi näiteks pakendijäätmete tekkekohal kogumisest teatud jäätmetekke kohatüüpide puhul või hajaasustuses pakendijäätmete tekkekohalt kogumisest korteriühistute juures. Erandite tegemise põhjendatust hindab Keskkonnaamet haldusjärelevalve käigus. Tiheasustusala määrab omavalitsus üldjuhul kindlaks oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana määratletakse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina. ELi ühtekuuluvusfondi toetusperioodil 2021–2027 toetatakse KOVe jäätmete liigiti kogumise taristu soetamisel ja rajamisel (sh olmejäätmete liigiti kogumiseks vajalikud kogumisvahendid, kompostrid jm). Toetusmeede on kavas avada 2025. a alguses. Lõike 5 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama väljaspool tiheasustusala olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise tekkekohalt korraldatud jäätmeveo raames vähemalt korteriühistute juures. See tähendab, et tekkekohalt kogumise võib korraldada ka 85 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (OJ L 365, 31.12.1994, p. 10–23). 68 väljaspool tiheasustusala asuvate eramute juures, kui see on vajalik pakendijäätmete tõhusaks liigiti kogumiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib tugineda Keskkonnaagentuuri arendatavale jäätmemudelile, mis aitab planeerida oma piirkonnas jäätmete liigiti kogumist. Loodav jäätmemudel (eeldatav valmimisaeg 2024. aasta lõpp) aitab kohaliku omavalitsuse üksustel mõista, millistel aladel tuleks rakendada tekkekohal pakendijäätmete liigiti kogumist ning millistes piirkondades ja mis mahus peaks säilima avalik kogumisvõrgustik. Kohaliku omavalitsuse üksus võib otsustada piirkonnas koguda pakendijäätmeid segapakendina, st lisaks plast- ja metallpakendijäätmetele kooskogutakse ka joogikartongi, kuid jäätmeseaduse § 31 lõike 31 järgi kogutakse paberi- ja kartongjäätmetega koos paber- ja kartongpakendijäätmetega ning neid ei ole lubatud ringlussevõtu eesmärki silmas pidades segapakendite hulgas koguda. Kohaliku omavalitsuse üksus peab oma jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas selgitama, miks tekkekohal jäätmete liigiti kogumine on vajalik ning otstarbekas ka väljaspool tiheasustuspiirkonda mujal kui kortermajade juures (nt ühepere elamute juures). Jäätmeseaduse § 31 lg 6 kohaselt võib KOV jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas teatud tingimustel ette näha erandi jäätmeseaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 nimetatud liigiti kogumisest. Eelnõuga muudetakse seda sätet nii, et KOV võib erandi ette näha ka käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud liigiti kogumisest. Seega võib KOV põhjendatud juhul teha erandeid käesoleva seaduse § 15 sätestatust. Seejuures on oluline, et KOV on seda jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas kirjeldanud ja ka eelnevalt analüüsinud ning selline korraldus tagab KOV-is olmejäätmete liigiti kogumise sihtmäära. Siinkohal on oluline jätkuvalt eristada seda, et kohaliku omavalitsuse üksus küll korraldab olmes tekkinud tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist ja vedu, kuid TKOdele jääb kohustus katta nii veo- kui ka käitlemiskulud, arvestades §-is 152 lõikes 7 sätestatut. Korteriühistute juures on oluline võimalikult palju eri pakendimaterjale liigiti koguda, kuna nende juures tekib pakendijäätmeid suuremas koguses. Seega on võimalus pakendijäätmete kogumist ja vedusid efektiivselt väiksemate kuludega korraldada. Väljaspool tiheasustusala, kus jäätmetekitajaid on vähe ja nad elavad pikkade vahemaade taga, võib eeldada, et kulude kokkuhoiu mõistes on mõistlikum näiteks korteriühistute juurde ja külakeskustesse paigaldada avalikud klaaspakendijäätmete konteinerid. Segapakendijäätmetest tuleb eraldi koguda paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega, kuna nende kooskogumine teiste materjalidega võib oluliselt nimetatud jäämete kvaliteeti mõjutada, mis omakorda võib takistada nende jäätmete ringlusse võtmist. Väljaspool tiheasutusala on KOVi otsustada sarnaselt eramutega ka ettevõtete pakendite kogumine, st võib määrata, et on korraldatud jäätmeveoga tekkekohalt kogumine või siis avalike konteineritega. Lõike 6 kohaselt kogutakse klaaspakendijäätmed liigiti vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas analüüsitule avalike konteinerite kaudu või tekkekohal segapakendi- või eraldi klaaspakendikonteinerites vastavalt JäätS § 42 lõike 3 punktis 14 viidatud pakendi ja pakendijäätmete kavale. Vastavalt jäätmereformi eelnõule laekunud tagasisidele on osades KOVides klaaspakendijäätmete liigiti kogumiseks eraldi taristu rajatud, seega on huvirühmade jaoks oluline, et juba tehtud pingutused ja kommunikatsioon ei läheks uute sätetega vastuollu. Seega näeb eelnõu koostaja, et klaaspakendijäätmete osas on oluline, et KOVid saavad selliste pakendijäätmete liigiti kogumist ise kujundada, võttes arvesse juba tehtud investeeringuid ja olemasolevat praktikat. Seega jätab eelnõu vajaliku paindlikkuse kasutada erinevaid lahendusi klaaspakendijäätmete kogumisel. Seejuures on oluline, et KOV saavutaks olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu võimalikult kuluefektiivselt. Lõige 7 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise avalikus ruumis nii tiheasustusalal kui ka mujal kui tiheasustusalal. Ka need 69 konteinerid on tühjendamiseks korraldatud jäätmeveo raames. Otsustades, kuhu paigaldada või jätta alles avalikud konteinerid, peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punktis 14 nimetatud pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava (see on osa kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavast) ning eesmärki, et pakendijäätmete kogumissüsteem moodustaks terviku. Omavalitsusüksus peaks arvestama tervikliku kogumissüsteemi kujundamisel nii jäätmevaldajate paiknemist omavalitsuse territooriumil, kohti, kus elanikud ja ka turistid peamiselt liiguvad, taaskasutusorganisatsioonide kogemust jm. Samuti on võimalik omavalitsusüksusel koguda tagasisidet elanikelt konteinerite asukohtade eelistuste kohta, pidada läbirääkimisi kauplustega jne. Näiteks oleks mõistlik paigutada klaaspakendijäätmete konteinereid müügikohtade juurde, kus toimub ka tagatisrahaga pakendi jäätmete kogumine. Juhul kui KOV on seda analüüsinud ja ei pea avalike pakendikonteinerite paigaldamist vajalikuks, siis neid paigaldama ei pea. Oluline on, et kogumissüsteem moodustaks terviku ja oleks elanikele, kuid ka veoringide planeerimise mõttes mõistlik ja mugav. Avalike konteinerite asukohtade määramisel on abi Keskkonnaagentuuri jäätmemudelist. Avalikus ruumis pakendijäätmete konteinerite olemasolu aitab koguda võimalikult palju pakendijäätmeid liigiti kokku, näiteks väljaspool tiheasustusala, kus ei ole korraldatud liigiti kogumine tekkekohalt, samuti turistide tekitatud pakendijäätmed jm. Pakendijäätmete liigiti kokku kogumine on vajalik ka selleks, et TKOd saaks täita oma kohustusi ja saavutada sihtarvud. KOVi korraldused pakendijäätmete kogumisel peavad toetama ka TKOdele seatud eesmärkide täitmist. Jäätmeseaduse § 31 lõike 31 kohaselt tuleb koguda paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse mahutisse (kott, süvamahuti, konteiner vm). Materjali kaupa kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii tekkekohalt kogumisel, kogumispunktides, jäätmejaamades vm viisil kogudes. Paberit ja kartongi ei koguta klaas-, plast- ja metallpakendijäätmete mahutisse, kuna siis ei ole enam tegemist materjali kaupa kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus materjalina võib määrdumise tõttu väheneda. Kui omavalitsuses kogutakse tekkekohalt vaid segapakendijäätmeid (nt klaas-, joogikartong-, plast- ja metallpakendijäätmed koos), tuleb luua võimalus ka paberi ja kartongi üleandmiseks. Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik avalikus ruumis kasutada seniseid TKOde konteinereid, kui asukohad on sobivad. TKOdel on võimalik kokkuleppel anda konteinerid kohaliku omavalitsuse üksuse kasutusse (nt rentida), müüa jm. Oluline on saavutada KOVi ja taaskasutusorganisatsiooni vahel kokkulepe, mis senistest avalikest konteineritest saab. Lõige 8 rõhutab, et kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames kogumisel ei tohi takistada pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustuste täitmist. See sisaldab ka pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamist. Seetõttu on oluline, et kohaliku omavalitsuse üksus pingutaks, et olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumissüsteem moodustaks omavalitsuse territooriumil terviku, oleks elanikele mugav, kättesaadav ja loogiline. See aitab tagada kvaliteetse materjali kogumise ja hõlbustada pakendijäätmete ringlussevõttu. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik pakendijäätmete kogumise korraldamisel arvestada taaskasutusorganisatsioonide tagasiside ja kogemusega. Ka Riigikohus on rõhutanud, et TKO võimalus täita seadusest tulenevaid kohustusi pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel sõltub olulisel määral omavalitsusüksuse otsustustest, ning leidis, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumendid, mis sisaldavad pakendijäätmete tekkekohalt liigiti kogumist, võivad mõjutada TKO õigusi86. 86 Riigikohtu 11.07.2023 otsus nr 3-23-428. 70 Lõike 9 kohaselt antakse korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutud pakendijäätmed enne edasisi käitlustoiminguid üle TKOdele vaheladustuskohas proportsionaalselt nende turuosadega. TKOde turuosad kujunevad pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. Vaheladustuskoht on keskkonnaloaga hõlmatud koht, mis vastab PakS § 71 sätestatud tingimustele. Selleks, et taaskasutusorganisatsioonidel oleks võimalik saavutada pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud ja täita neile seatud kohustusi, on oluline, et neil oleks võimalikult suur otsustusõigus selle üle, kuidas pakendijäätmeid käideldakse. Seetõttu on kohustus anda pakendijäätmed pärast kokku kogumist, kuid enne kõiki edasisi sorteerimis- ja muid käitlustoiminguid üle TKOdele. Lõikega 10 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama jäätmeseaduse § 66 lõikes 3 nimetatud haldusterritooriumi hajaasustusega osades ja omavalitsuses, kus korraldatud jäätmevedu jäätmeseaduse § 135 lõikest 2 lähtuvalt ei ole korraldatud, olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise ja üleandmise TKOdele vastavalt PakS § 151 lõigetele 3-4. Sellisteks aladeks on nt Kihnu, Ruhnu ja Vormsi. Lõikega 11 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendijäätmete kogumisega seotud teavitustegevuste osas. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab avalikkust ja tarbijat olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo raames. Üleüldine teadlikkuse tõstmine pakendijäätmete teemal on jätkuvalt taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kõige õigem jagama elanikele teavet pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo raames. Kohalik omavalitsus saab elanikele jagama teavet sellest, kuidas toimub olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine (kus tekkekohalt, kus avalikus ruumis), mitmeks liigiks peab pakendijäätmeid koguma jne. KOV-i kohustus pakendi jäätmete teavitamisega seoses on kõik, mis puudutab kohaliku omavalitsuse tasandil jäätmete liigiti kogumisega seonduvad. See teavitus, mis puudutab KOJV ja kogumist peab tulema KOV-ilt (vastava KOVi territooriumi üleselt). TKO-del on jätkuvalt kohustus 2% käibest suunata teadlikkuse tõstmisele. Kooskõlas PakS § 399 peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3-11 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. PakSi § 151 Seadust täiendatakse §-iga 151, mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahelised kokkulepped pakendijäätmete üleandmise kohta. Lõige 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksuse ja kõikide olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmetega tegelevate TKOde vahel lepitakse enne korraldatud jäätmeveo korraldamist kirjalikult kokku ühine vaheladustuskoht pakendijäätmete üleandmiseks. Vaheladustuskohta peab vastama PakS § 71 sätestatud nõuetele. Kõik TKOd on kohustatud korraldama üleriigiliselt kogutud pakendijäätmete käitlemist. Pakendi jäätmed tuleb vaheladustuskohas üle anda kogumisjärgses seisundis (st need ei tohi vahepeal teiste jäätmetega seguneda või läbida sorteerimistoiminguid). Vaheladustuskohas üleantavad pakendijäätmed peavad olema vastavuse §-s 152 lõikes 2 nimetatud võõriste sisaldusele seatud tingimustega. Lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus TKOdega kokku leppida mitu ühist vaheladustuskohta. See tähendab, et kui omavalitsuses leitakse, et vajalik on eripiirkondades erinevad vaheladustuskohad (nt Tallinnas), siis saab kokku leppida ka mitmes vaheladustuskohas. Oluline on, et kõikides määratud vaheladustuskohtades jaotatakse 71 pakendijäätmed TKOde vahel proportsionaalselt turuosadele. TKOd ei saa igaüks eraldi vaheladustuskohta pakendijäätmete vastuvõtmiseks kasutusele võtta. Klaaspakendijäätmete osas võivad KOV ja TKO leppida kokku eraldi üleandmise kohad, kuna liigiti kogutud klaaspakendijäätmete puhul on tagatud selline kvaliteet, mis võimaldab nimetatud jäätmed otse käitluskohta üle anda, mis välistab tarbetud veo- ning maha– ja pealelaadimiskulud vaheladustuskohas. Seega ei pea klaaspakendijäätmete üleandmine toimuma vaheladustuskohas. Lõike 3 kohaselt peavad ka need piirkonnad, kus ei ole pakendijäätmete kogumine hõlmatud korraldatud jäätmeveoga (Kihnu, Ruhnu ja Vormsi) samuti vaheladustuskohtade osas kokkuleppe sõlmima ning TKOd on kohustatud transpordi- ja vaheladustamisega seotud kulud kandma. Kulude väljaselgitamiseks saab KOV võtta hinnapäringud, teha hanke või tõendab kulutõhusust muul moel. KOV peab kulude tegemisel lähtuma kulutõhususest (JäätS § 31 lõige 8), nt üle mere veoks ei pea eraldi laevasõitu tellima, saab ühildada muu veosega. Vastavad tingimused saab KOVi ja TKO vahelises lepingus kokku leppida. Lõike 4 kohaselt võib vaheladustuskoha ja turuosade jagunemise määrata kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja TKO vahel ei õnnestu kokkulepet saavutada. TKOl on õigus ja kohustus vastu võtta tema turuosaga proportsionaalne osa korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendi jäätmetest. Vaheladustusega seotud kulud jäävad laiendatud tootjavastutuse põhimõttest TKO kanda. TKOde turuosad määratakse pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. KOV peab vaheladustuskoha määramisel lähtuma kulutõhususest. KOV peab vaheladustuskoha määramisel lähtuma kulutõhususest. Lõike 5 kohaselt võib KOV käesolevas seaduses nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmida ise või anda selle ülesandeks teisele isikule: 1) KOKSi §-s 62 sätestatud koostöövormiga hõlmatud isik; 2) halduslepingu alusel KOVi enda valitseva mõju all oleva äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus. PakSi § 152 Seadust täiendatakse §-ga 152, mis sätestab TKO kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotuse. Lõike 1 kohaselt on vaheladustuskoha tagamine taaskasutusorganisatsiooni ülesanne. Sealhulgas on vaheladustuskoha rajamise, hooldamise, rentimise jms kulud TKO kanda. TKOd peavad tagama ühise vaheladustuskoha. Sarnaselt toimitakse Soomes, kuna seeläbi on võimalik vaheladustuskohtadega seotud kulusid minimaalsena hoida. Oluline on, et KOVid ja TKOd oleks pakendijäätmete vaheladustuskoha või kohad enne korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamist kokku leppinud. Vaheladustuskohaks võivad olla ka KOVi jäätmejaamad, olemasolevad käitluskohad ja TKOde enda vaheladustuskohad. Vaheladustamisega seotud kulude kandmine on TKO kohustus ja TKOd kannavad kulusid proportsionaalselt nende turuosadega. Vaheladustuskoha haldusteenus on võimalik kõikidel seotud TKOdel sisse osta. See tagab, et vaheladustuskohas jaotatakse võrdsetel alustel pakendijäätmed vastavalt TKOde turuosadele. Lõike 2 kohaselt ei või TKO keelduda kohaliku omavalitsuse korraldusel liigiti kogutud pakendijäätmete vastuvõtmisest, kui võõriste sisaldus on kuni 15% kogutud pakendijäätmete mahust. Muudatuse juures on oluline silmas pidada, et pakendijäätmed sisaldavad alati teatud koguse võõriseid ja niiskust ning seega tuleb arvestada, et vaheladustuskohta jõudnud pakendijäätmete osas ei saa arvestada 1:1-le tootjate poolt turule lastud pakendite koguseid, vaid vaheladustuskohta jõudnud pakendijäätmete kaal on suurem kui turule lastud pakendite 72 kaal. Samuti, turule lastud koguste arvutus ei käi KOVide lõikes (nt X linnas lasti turule Y kogus pakendit), seega ei saa tekkida olukorda, et TKO keeldub konkreetses KOVis koguse ületamise tõttu pakendite vastuvõtmisest. Võõriseks ei loeta teisi pakendimaterjale (nt paber – ja kartongpakendijäätmed ning klaaspakendijäätmed segapakendijäätmete kogumismahutis). Lõige 3 sätestab, et kui TKO on andnud hinnangu, et PakS § 152 lõikes 2 nimetatud võõriste osakaal on kogutud pakendijäätmete mahus ületatud, siis peab TKO seda tõendama selleks, et KOV kataks ületatud osaga seotud kulud. Lõike 4 kohaselt hüvitab kohalik omavalitsus ületatud mahuprotsendi ulatuses pakendijäätmetes sisalduvate võõriste käitlemisega seotud kulud TKOle, kui TKO tõendab, et vaheladustuskohta jõudnud pakendijäätmete võõriste sisaldus ületab 15% kogumisjärgsest pakendijäätmete mahust. Seega 15% võõriste käitlusega seotud kuludest kannab TKO ja iga ületatud protsendi osas on kulu kandmise kohustus KOVil. Lõige 5 sätestab kulude jaotuse olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel. Sätte kohaselt tuleb TKOl hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo tulemusel. Seejuures tuleb arvestada ka eelnevalt TKOga kokku lepitud pakendijäätmete vaheladustuskoha asukohta. Seega arvutatakse kohaliku omavalitsuse üksusele või jäätmevedajale hüvitatav summa sõltuvalt vaheladustuskoha asukohast. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on riigihangete seadusest tulenevalt hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seega on läbi korraldatud jäätmeveo tagatud ka TKOle kõige optimaalsemad ja läbipaistvad kulud. Lõike 6 kohaselt hüvitab TKO käesoleva §-i lõikes 5 ja §-i 151 lõikes 3 nimetatud kulud kohaliku omavalitsuse üksusele. Hüvitamine toimub kord kalendrikuus. Seega edaspidi toimub kogu pakendijäätme kogumisega seotud kulude arveldamine läbi kohaliku omavalitsuse üksuse. Selline lähenemine tagab tootjavastutusega seotud kulude parema läbipaistvuse. Juhul, kui KOV on jäätmekavas pakendijäätmete kogumist analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et ka hajaasustuses on osaliselt pakendijäätmete tekkekohalt kogumine vajalik (nt KOV liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks), siis on TKOdel kohustus vastavad kogumiskulud hüvitada (v.a 0,25 eurot tühjenduskorra kohta, mis on jäätmevaldaja kulu). Lõige 7 selgitab, milliseid kulusid kogutakse jäätmevaldajalt ehk jäätmete tekitajalt pakendijäätmete kogumisel. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest. Näiteks, kui eramaja juures on kaks pakendikonteinerit, siis jäätmevaldaja tasub iga konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot. Seega kui eelpool mainitud kahte konteinerit tühjendatakse ühes kuus 4 korda (kahe konteineri peale 8 tühjenduskorda kokku), siis kogukulu pakendijäätmete kogumise, veo ja käitlemise eest oleks jäätmevaldajale 2 eurot kuus. Jäätmevaldajaks loetakse jäätmeseaduse 4. peatüki tähenduses ka korteriühistu, seega sama loogika kehtib korteriühistute juures kogutavatele jäätmetele, kus ühistu tasub 0,25 eurot iga konteineri tühjenduskorra eest. Jäätmevaldaja tasub 0,25 eurot on ainult tekkekohalt kogumise puhul, mitte avalike konteinerite ja jäätmejaamade puhul. Sama jäätmevaldajalt kogutav tasumäär on otsustatud jätta nii korteriühistutele kui ka ühepereelamutele, kuna korteriühistute juurest kogutakse ühe veoga väikselt alalt suur kogus pakendijäätmeid ning seetõttu on kulud ühe tonni pakendijäätmete kokku kogumisel väiksemad. Ühepereelamute juures on ühe tonni pakendijäätmete kogumise kulu suurem, seega on põhjendatud sellistel jäätmevaldajatelt ka väiksema mahu jäätmete üleandmisel proportsionaalselt suuremat tasu küsida. Jäätmevaldaja kuluks on ka pakendijäätmete 73 konteineri rent või soetuskulu. Pakendiseaduse § 121 kohaselt on pakendiettevõtja kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud. Samas, vastavalt jäätmete raamdirektiivile, kui see on põhjendatud vajadusega tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ja tootja laiendatud vastutuse süsteemi majanduslik elujõulisus, võivad liikmesriigid kalduda rahalise vastutuse jagamise põhimõttest kõrvale, tingimusel, et tootjad katavad vähemalt 80% kuludest (kulud, mis tekivad jäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh töötlemisel, mis on vajalik liidu jäätmekäitluse sihtmäärade saavutamiseks). Jäätmete raamdirektiiv rõhutab, et 80/20 proportsiooni erandit ei tohi kasutada selleks, et vähendada seda osa kuludest, mida toodete tootjad (pakendiettevõtjad) kandsid tootja laiendatud vastutuse süsteemide raames, mis loodi enne 4. juulit 2018. Seetõttu on kavandatud ka kõnealune erisus, millega jäätmevaldaja katab pakendijäätmetega seotud kuludest 0,25 eurot iga pakendikonteineri tühjenduskorra eest. Sealhulgas tuleb rõhutada, et direktiiv annab võimaluse selliseks erisuseks liikmesriikidele selleks, et tagada TKOde majanduslik elujõulisus, mistõttu näeb eelnõu koostaja, et üleminekuperioodil aastatel 2025-2032 on oluline, et jäätmevaldaja kannaks 0,25 eurose kulu pakendijäätme kogumismahuti tühjenduskorra eest, et tagada TKO-le majanduslik elujõulisus. Kui TKO on majanduslikult elujõuline, ei pea jäätmevaldaja pakendijäätmete veo ja käitluskulu kandma. Tootjavastutuse põhimõte seisneb selles, et TKOga liitunud pakendiettevõtjad kannaksid enda poolt turule lastud pakendijäätmetega seotud kulud. Selleks, et hinnata 0,25 eurose jäätmevaldaja kulu vajalikkust ja ajakohasust, saab riik vastavalt vajadusele analüüsida, kas jäätmevaldaja kulu on toojavastutuse põhimõttest lähtuvalt proportsionaalne ja vajalik. Tuleviku suund on, et pakendiettevõtjad võtavad enda poolt turule lastud pakendite osas suuremat vastutust ning on oluline, et TKOdele ette nähtud vähemalt 80% vastutuse kohustus oleks tagatud. Soomes läbiviidud jäätmereform, millega liiguti samuti kohaliku omavalitsuse üksuse kesksele jäätmemajanduse korraldamise mudelile näitab, et sarnaste muudatuste rakendamisel vähenes veokulu 40% (ka Soomes määrati pakendijäätmetele vaheladustuskohad, kus pakendijäätmed jagati taaskasutusorganisatsioonide vahel vastavalt turuosale). Seega võib ka Eestis tekkida olukord, kus TKOde poolt hetkel prognoositav kulude tõus võib olla hoopis vastupidine ja sellisel juhul läheb jäätmevaldajatelt kogutav 0,25 eurone tühjenduskorra tasu vastuollu 80/20 printsiibiga. Sellise olukorra vältimiseks on Kliimaministeeriumil võimalik üle vaadata peale jäätmereformiga kavandatud muudatuste rakendumist jäätmevaldajale rakenduv kulu ning vajadusel teha ettepanek muudatusteks. Kliimaministeeriumile esitatud andmete alusel viidi läbi arvutuskäik, mille põhjal selgitati välja, millised on hinnangulised kulud TKOle (ETO, TVO ja EPR) enne jäätmereformi elluviimist. Aluseks võeti olmes tekkivate tagatisrahata pakendite eest vastutavate tootjavastutusorganisatsioonide teenustasud ja nende klientide poolt turule lastud müügipakendite kogused (turule lastud kogusest arvutati SEI Tallinn uuringuga leitud olmes tekkivate pakendijäätmete kogused). Arvesse võeti ka Statistikaameti edastatud 2024. aasta andmed eluhoonete ja mitte-eluhoonete kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis üldse kokku 246 220 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 209 482 on ühepereelamud, 26 814 korterelamud, 6516 paariselamud ja 3408 mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum. Lisaks leiti ehitisregistri väljavõtte alusel, et mitte-eluhooneid, mille juures peab samuti pakendijäätmete tekkekohal kogumine toimuma on ca 18 000. Arvutustega mudeldati nimetatud elamute juurde muudatustega kavandatav pakendijäätmete konteinerite arv ning nende minimaalsed võimalikud tühjenduskorrad, võttes arvesse, et iga konteineri tühjenduskorra maksumuseks on 0,25 eurot. Arvutuste põhjal leiti, et jäätmevaldajatelt kogutav aastane tulu taaskasutusorganisatsioonidele oleks 2,13 mln eurot. Huvirühmadega kohtumisel on nad selgitanud, et hinnanguliselt võib veokulu kogu pakendijäätmetega seotud kogumise ja käitlemise kulust moodustada 15-20% ühe tonni kohta. Võttes arvesse kolme TKO (TVO, ETO, EPR) keskmise teenustasu hinna ühe tonni pakendijäätmete kogumise ja käitlemise kohta (166 eur/t) ja nende klientide poolt turule lastud pakendite kogused arvestatuna olmejäätmete hulgast 74 (79 248 tonni, 2022) saame kogu kuluks teenustasude vaates ca 13,76 mln eurot. Sellest 20% moodustab ca 2,75 mln eurot. Osapooled on välja toonud, et eelnõukohase pakendiseaduse muudatusega kaasnevad tegevused võivad veokulu suurendada ca 2 korda ehk veoga seotud kogukulu oleks ca 5,5 mln eurot. Sellest poole tasuvad TKOd juba praegu ise ning teise poole kulud on võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava 0,25-eurose tühjenduskorra maksumusega. Seejuures saavad TKOd enda valdusesse paber- ja kartongpakendijäätmetega kooskogutavad paber- ja kartongjäätmed (nn vanapaberi), mille käitlusest saadav tulu jääb samuti taaskasutusorganisatsioonidele. Kliimaministeerium on 2022. aasta andmete põhjal hinnanud, et vanapaberikäitlusest saadav tulu võib järgnevate aastate jooksul olla 500 000-700 000 eurot aastas. Kulu, mis kaasneb vanapaberi veo ja käitlusega on arvestatud juba 0,25-eurose jäätmevaldaja kulu sisse ning arvesse on võetud ka seda, et edaspidi ei pea TKO kandma paberi- ja katrongpakendi jäätmete kogumistaristuga seotud kulusid, kuna need on tulevikus KOVi kanda. Ka seni on TKO pidanud teatud koguse vanapaberi osas ise käitluskulu kandma, kuna elanikkond on paber- ja kartongpakendite ja vanapaberi konteinereid suures osas ristkasutanud. Seega ei ole vanapaberi käitlemiskulud TKO jaoks uus täiendav kulu. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud, et jäätmevaldajatele rakenduv pakendijäätmete kogumismahuti tühjenduskorra tasu on 0,25 eurot, arvestades jäätmete raamdirektiivist tulenevat kohustust, et TKOd peavad katma vähemalt 80% vajalikest kuludest. Raamdirektiivist tulenev kohustus ei võimalda pakendijäätmete kokku kogumise ja veokulusid korraldatud jäätmeveo raames ristsubsideerida, kuna see oleks vastuolus laiendatud tootjavastutuse põhimõttega. Võttes arvesse 80/20 proportsiooni on TKO kohustuslikud kulud pakendite ja pakendijäätmete transportimise, vaheladustamise ja käitlemisega seotud kulud. Kohaliku omavalitsuse üksuse kulud on üldised jäätmehooldusega seotud kulud, sh teavituse ja järelevalvega seotud kulud. Avalike pakendikonteineritega seotud kulu on osa KOVi jäätmehoolduse kuludest. Jäätmevaldajate kuluks tekkekohal kogumisel konteinerite ostu või rendiga seotud kulud (selle kulu võib kanda ka KOV, kes saab selle kulu kanda jäätmehoolduskuludesse) ning pakendijäätmete konteineri tühjenduskordade kulu. KOVidel on lähiaastail võimalik taotleda pakendijäätmete kogumistaristu soetamiseks toetust ühtekuuluvusfondist (2025-2027). Soomes on samuti pakendijäätmete liigiti kogumises toimunud muudatused sarnaselt Eestis kavandatavatele muudatustele. Ka Soomes kogutakse olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveo raames ja seaduses on sätestatud miinimumnõuded pakendijäätmete liigiti kogumise kohta. Kulude kandmisel peavad teatud osa pakendijäätmete veokuludest vaheladustuskohta katma TKO-d (KOV korraldab vedu vaheladustuskohani) ja sealt edasi on vedu korraldatud organisatsioonide poolt. Vaheladustuskohtadega seotud kulu on samuti TKO-de kulu. Pakendijäätmete konteinerite eest maksab jäätmevaldaja. Lõikes 8 sätestatakse, kui segaolmejäätmete ladestamiseelse sorteerimise käigus eraldatakse pakendijäätmed ning kui nendes sisalduvate võõriste mahuprotsent jääb 15% piiresse, siis ei tohi taaskasutusorganisatsioon keelduda selliste pakendijäätmete vastuvõtmisest ja peab kandma selliste pakendijäätmete transpordikulu proportsionaalselt oma turuosale. Prügila käitleja peab sellised pakendijäätmed üle andma proportsionaalselt TKOde turuosadega. Vastav säte kehtestatakse üleminekuperioodiks, kui pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumine ei ole veel üle-eestiliselt korraldatud ja segaolmejäätmetes võib veel oluline osa pakendijäätmeid sisalduda. Säte kehtib kuni 2030. aasta 31. detsembrini (PakS § 3910). Eelnõuga sätestatava PakSi § 151 vastavus põhiseadusele Eelkäsitletud muudatustega sätestatakse TKO kohustused kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kogumise korral ning kulude jaotus, mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 31 kohast ettevõtlusvabaduse riivet. 75 Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtlusele87. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui see järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Legitiimne eesmärk − PSi § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riivet. Riigi ülesanne on kehtestada riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel saavad KOVid jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises88. Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja kohustuste vahel.89 Olemasolev süsteem, mis näeb ette TKOde kohustuse koguda pakendijäätmeid vaid avaliku konteinerpargi kaudu, ei ole piisavalt tõhusaks osutunud ning suur kogus liigiti kogumata pakendijäätmeid on endiselt segaolmejäätmete hulgas. Olmejäätmete hulka satuvad eelkõige müügipakendid, mitte veo- ja rühmapakendid. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine (tiheasustusalal ja väljaspool tiheasutusala korteriühistute juures) korraldatud jäätmeveoga on inimestel mugavam võimalus pakendijäätmeid liigiti ära anda, kui on seni üleriigiliselt kasutusel olevad avalikud pakendijäätmete kogumiskohad, mis on sageli üle täitunud. Jäätmete raamdirektiivi kohaselt on pakendiettevõtjad/taaskasutusorganisatsioonid kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud. Riigihangete seaduses sätestatud korda järgides tagatakse hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seega on tagatud ka TKOdele kõige optimaalsemad ja läbipaistvad kulud. Lisaks on TKOdel enne korraldatud jäätmeveo riigihanget võimalik määrata pakendijäätmete üleandmise koht. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Tiheasustusalal ja väljaspool tiheasustusala asuvate korteriühistute juurest kogutakse väikselt alalt suur kogus pakendijäätmeid, mis tagab TKO jaoks optimaalseimad transpordikulud. Eelnõu koostaja ei pea proportsionaalseks nõuda pakendijäätmete tekkekohalt kogumist korraldatud jäätmeveo raames iga majapidamise juurest hajaasustusega piirkondades lausaliselt ja sellest tekkivate kulude kandmist TKOde poolt. Juhul, kui KOV on jäätmekavas pakendijäätmete kogumist analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et ka hajaasustuses on osaliselt pakendijäätmete tekkekohalt kogumine vajalik (nt KOV liigiti kogumise sihtarvu 87 Riigikohtu 28.04.2000 otsus nr 3-4-1-6-00, p 11; Riigikohtu 06.07.2012 otsus nr 3-4-1-3-12, p 41. 88 Riigikohtu 10.06.2009 otsus nr 3-3-1-44-09, p 13. 89 Riigikohtu 06.01.2015 otsus nr 3-4-1-34-14, p 45. 76 saavutamiseks), siis on TKOdel kohustus vastavad kogumiskulud hüvitada (v.a 0,25 eurot tühjenduskorra kohta, mis on jäätmevaldaja kulu). Pakendiseadusega on kehtestatud üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv ning eraldi sihtarvud pakendimaterjali liikide kaupa. Üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv on praegu 55%, kuid see tõuseb 2025. aastaks 65%-le ning 2030. aastaks 70%-le. Senine avaliku pargi kaudu pakendijäätmete liigiti kogumise kord ei võimalda tagada pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve. Olmes tekkivate pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames liigiti kogumine on üks meetmeid, et aidata kaasa olmejäätmete ringlussevõtu edendamisele ja et vähem pakendijäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse. Pakendiseaduse muudatused aitavad kaasa ka olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele ning teenivad laiemat keskkonnakaitselist eesmärki. Kuna muudatused teenivad legitiimset eesmärki, ei riiva need ebaproportsionaalselt PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PakSi § 16 Paragrahvi 16 pealkirja muudetakse ning lisatakse, et see paragrahv käsitleb pakendiettevõtja kohustusi ka pakendi ja pakendijäätmete tekke vältimisel. Tegemist ei ole uute kohustuste lisamisega, vaid muudatus on seotud §-i 20 kehtetuks tunnistamisega eesmärgil liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse ja loogilisematesse sätetesse. PakSi § 16 lõige 3 Täiendatakse § 16 lõiget 3, täpsustades, et pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna seaduse § 121 lõikes 1 nimetatud kohustusi üle TKOle ega ei ole kohustatud seda tegema pakendiseaduse § 121 lõike 21 kohaselt, peab korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas, teavitama tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta ning pidama oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise arvestust iga müügikoha kohta eraldi. Oluline on rõhutada, et pakendiettevõtjal on oma kauba pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus igal juhul ning see ei ole sõltuvuses viie tonni turule laskmise piirist, kui pakendiettevõtja täidab oma kohustusi iseseisvalt. PakSi § 16 lõiked 7–11 Paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 7–11. Lõiked sätestavad nõuded pakendiettevõtja teavitustegevuste kohta, eelkõige pakendijäätmete tekke vältimise teemadel, samuti nõuded pakendijäätmete kogumise kohta. Tegemist ei ole uute kohustustega, vaid varem §-s 20 sisaldunud sätted liigutatakse § 16. Muudatus tehakse, et liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse sobivamatesse sätetesse. Lõige 7 on varasem § 20 lõige 21 täpsustatud kujul. Sättest on jäetud välja kohustus pakendiettevõtjale, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerida pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega, kuna see ei ole enam asjakohane. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada korraldatud jäätmeveo raames ning KOV teavitab sellest elanikke (PakS § 15 lõige 11). PakS § 16 lõige 7 näeb ka edaspidi ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta. Pakendiettevõtjad saavad selle kohustuse täitmiseks teha TKOdega koostööd, kasutada nende teabematerjale jm. Lõige 8 on senine § 20 lõige 21. Säte näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagab teavet nende toodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. 77 Lõige 9 on senine § 20 lõige 31, mis näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades. Lõige 10 on varasem § 20 lõige 5, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või materjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. Lõige 11 on varasem § 20 lõige 6, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamise võimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. PakSi § 171 Paragrahvi 171 pealkiri muudetakse ja täpsustatakse, et see paragrahv sätestab nõuded tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisele väljaspool korraldatud jäätmevedu. PakS § 15 lõigete 3 ja 10 rakendumisel on olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumine TKOde asemel edaspidi kohalike omavalitsuste ülesanne (nii avalikus ruumis kui ka tekkekohalt). Kuni kohaliku omavalitse üksused ei ole korraldanud pakendijäätmete kogumist, kehtivad TKOdele pakendiseaduse § 171 sätestatud kohustused. PakSi § 171 lõige 1 Muudetakse § 171 lõike 1 sissejuhatava lauseosa täpsustades, et nõuded kehtivad TKOle siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise pakendiseaduse § 15 lõike 3 ja 10 alusel ehk korraldatud jäätmeveo raames. PakSi § 171 lõiked 13, 41 ja 5 Paragrahvi 171 lõigetes 13, 41 ja 5 tehakse viide sama paragrahvi lõikele 1, et täpsustada, et nendes lõigetes esitatud sätted kohalduvad vaid siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist pakendiseaduse § 15 lõigete 3 ja 10 alusel. PakSi § 171 lõiked 6–7 Paragrahvi 171 lisatakse lõige 6, mis näeb ette, et TKO peab tagama nende pakendijäätmete, mida ei koguta PakS § 15 lõigete 3 ja 10 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel, tasuta vastuvõtmise vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamade kaudu. Tasuta vastuvõtmise tagamine tähendab ka nende tegevuste rahastamist (nt tasumine konteineri eest). Kuna veo- ja rühmapakendid ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, siis kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamades pakendijäätmete tasuta vastuvõtmine annab võimaluse näiteks väikeettevõttele selliseid veo- ja rühmapakendeid üle anda selliselt, pakendijäätmete üleandmine oleks kulutõhus. Suurettevõtetel tekib veo- ja rühmapakendeid palju, seega neil on otstarbekas selliseid pakendiliike tekkekohas koguda ja otse jäätmekäitlejale või TKOle üle anda. Väikeettevõttel tekib selliseid pakendeid vähe, seega võivad tekkekohal kogumisega seotud kulud olla ebamõistlikult suured. TKO peab jäätmejaamas selliste pakendiliikidega seotud jäätmekäitluskulud ise kandma. Jäätmejaama toodud veo- ja rühmapakenditega seotud kulud jagatakse TKOde vahel proportsionaalselt turuosadega. TKO-del on võimalik veo- ja rühmapakendeid täiendavalt ka mujal kui jäätmejaamas koguda. Lõike 7 puhul ei ole tegemist uue kohustuse lisamisega, see on senine§ 20 lõige 42. Muudetakse selguse huvides sätte asukohta seaduses. 78 PakSi § 172 lõike 1 punkt 1 Paragrahvi 172 lõike 1 punktis 1 tehakse viide § 211 lõikele 1 senise § 20 lõike 2 asemel. Muudatus on seotud § 20 kehtetuks tunnistamise ja seal sisaldunud kohustuste liigutamisega selguse huvides sobivamatesse sätetesse. Tegemist ei ole sisulise muudatuse ega uue kohustusega. PakSi § 172 lõike 2 punkt 1 Muudetakse 172 lõike 2 punkti 1 sõnastust ning täpsustatakse, et TKOdelt punktis 1 nõutav kava peab kirjeldama, kuidas üle riigi kaasatakse eri piirkonnad nende pakendi ja pakendijäätmete, mille kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kogumissüsteemi. Sellised pakendid ja pakendijäätmed on näiteks rühma- ja veopakendid ning ka müügipakendid seni kuni nende kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Varasem säte nägi ette kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi. Edaspidi ei ole pakendijäätmete üleriigilise kogumissüsteemi rajamine tervikuna TKO ülesanne. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist hakkab korraldama kohaliku omavalitsuse üksus valdavalt korraldatud jäätmeveo raames. Üleminekuperioodil saab TKO tuua kavas välja, kus piirkondades on need kohustused juba kohaliku omavalitsuse üksus neilt üle võtnud ning kuidas toimub eri piirkondades muude pakendijäätmete kogumine (mis on nende korraldada). PakSi § 172 lõike 2 punkt 6 Paragrahvi 172 lõike 2 punkti 6 muudetakse selliselt, et tegevusloa andmise aluseks olev tegevuskava sisaldaks kommunikatsioonistrateegiat, mis sisaldab § 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevustest põhisõnumeid, kogumis- ja taaskasutussüsteemi ülevaadet ning sihtrühmi, nendeni jõudmise võimalustest ja meetoditest ning ajakavast. Kommunikatsioonistrateegia peab kirjeldama, kuidas laiemat avalikkust pakendi ja pakendijäätmete teemast teavitatakse, sh peaks olema kirjeldatud, milline on pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteem, ning mis saab Eestis kogutud pakendijäätmetest (sh kus ja kuidas ringlusse võetakse). PakSi § 172 lõiked 3 ja 4 Lõige 3 sätestab, et TKOs ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest. Tegemist on kehtiva sõnastusega, millest jäätakse välja lause teine pool ning seda reguleeritakse edaspidi sama paragrahvi lõikes 4. Lõike 4 kohaselt ei või TKO liikmeks, osanikuks või aktsionäriks ei või olla isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni. Turuosaliste tagasiside kohaselt loob praegu kehtiv kord ebavõrdse konkurentsiolukorra. Samuti on selgunud, et TKOd ei võta kolme võrreldavat pakkumist erinevatelt jäätmekäitlejatelt, vaid küsivad käitlushinna näiteks ainult temaga seotud jäätmekäitlejalt. Seega sätestatakse, et ausa ja läbipaistva konkurentsi tagamiseks ei tohi TKO liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olla isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses, või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni. Lõikes 4 sätestatud nõue jõustub 2027. aasta 1. juulil. Täiendavad selgitused on toodud § 101 lõike 1 juures. PakSi § 173 Paragrahvi 173 sõnastust muudetakse. Edaspidi esitavad TKOd tegevusloa taotluse Kliimaministeeriumi asemel Keskkonnaametile. Kuna Keskkonnaametil on haldusjärelevalve pädevus ning rakendusasutusena on loastamisega seotud tegevused igapäevased, siis on otstarbekas, et lisaks TKOde tegevuse järelevalvele annab Keskkonnaamet neile ka tegevusloa. 79 PakSi § 174 lõike 1 punktid 1 ja 2 Paragrahvi 174 täiendatakse ja sõnastatakse ümber lõike 1 punktid 1 ja 2. Lõike 1 punkti 1 kohaselt on TKOd kohustatud vastutama nende pakendite ja pakendijäätmete kokku kogumise eest, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt. Punkti 2 kohaselt peab TKO lisaks varasemale kogutud korduskasutuspakendi korduskasutusele ja pakendijäätmete taaskasutamisele tähelepanu pöörama ka sellele, et ringlussevõetavad pakendid ringlusesse jõuaksid. Senise sõnastuse kohaselt oli seaduses sätestatud ainult jäätmete taaskasutusse suunamises veendumine, mis hõlmab ka jäätmete põletamist energiakasutusena, kuid pakendijäätmete taaskasutamisel on oluline, et need jõuaksid eelkõige ringlusesse. Pakendiettevõtjatele on seatud iga pakendimaterjali kohta nii taaskasutusele üldse kui ka ringlussevõtule eraldi sihtarvud. Pakendiettevõtjale ei ole pakendijäätmete ringlussevõtuks ülemist piirmäära, sest ettevõtte või ka üksiku TKO tasemel võib see olla koguni 100% või isegi enam. Seega tuleb sorteerimisliinil eraldada kõik pakendid ning veenduda, et need jõuaksid võimalikult suurel määral ringlusesse, olenemata sellest, kas seadusega sätestatud ringlussevõtu sihtmäärad on juba saavutatud või mitte. Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi artikli 7 lõikega 4 ja jäätmete raamdirektiivi artikli 10 lõikega 4. PakSi § 174 lõike 1 punkt 5 Paragrahvi 174 lõike 1 punkti 5 täiendatakse ja sõnastatakse selliselt, et oleks paremini tagatud läbipaistvus ja kulutõhus jäätmekäitlus. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt tuli samuti tagada hanke läbipaistvus ja teenuse pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtted ning lähtuda vahendite säästlikust kasutamisest, seega täpsustatakse teenuse hankimise tingimusi ja sätestatakse, et võrdsetel alustel tuleb küsida kolm võrreldavat pakkumust. TKO jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hangitava teenuse eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kolme pakkumuse küsimise eesmärk on, et TKO kasutab rahalisi vahendeid läbipaistvalt, säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmib pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuse lepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. PakSi § 174 lõike 1 punkt 11 Paragrahvi 174 lõike 1 punkti 11 täiendatakse. Muudatuse järgi on TKO ülesanne avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest, välja arvatud § 15 lõigetes 3 ja 10 nimetatud korral. See tähendab, et TKO ülesanne ei ole teavitada avalikkust ja tarbijaid korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikidest. See vastutus on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksusel (PakS § 15 lg 11). PakSi § 174 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna need andmed on juba praegu majandusaastaaruannetest ja kodulehel avaldatud andmetena kättesaadavad ja täiendavaid andmeid on võimalik järelevalve käigus välja nõuda. PakSi § 174 lõike 1 punktid 13–19 Paragrahvi 174 lõikesse 1 lisatakse punktid 13–19. Punktiga 13 sätestatakse, et TKO ülesandeks on avaldada oma veebilehel iga aasta 31. juuliks tema eelmise kalendriaasta majandustegevuse aruanne. Tegemist ei ole uue kohustusega, varasemalt tulenes nõue § 174 lõikest 3. Punkti 14 kohaselt on TKO ülesanne tagada oma veebilehel teabe avaldamine eelmisel kalendriaastal kokku kogutud, taaskasutatud ja ringlussevõetud pakendijäätmete kohta pakendiliikide kaupa iga aasta 31. juuliks. 80 Punkti 15 kohaselt on TKO ülesandeks tagada tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta teabe avaldamine oma veebilehel. Muudatustega vähendatakse ettevõtete halduskoormust, sest varem kehtis kohustus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjalik ülevaade, mis tunnistatakse kehtetuks ning säilib vaid kohustus avaldada asjakohane teave ettevõtte veebilehel. Punkti 16 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks tagada järgneva kalendriaasta kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab käesoleva lõike punktis 11 nimetatud tegevuste kavandamist, avaldamine oma veebilehel hiljemalt iga aasta 1. novembriks. Kuupäeva valikul on arvestatud asjaoluga, et TKO planeeriks piisava ajavaruga enne uue kalendriaasta algust sellel perioodil teostatavad kommunikatsioonitegevused. Nii saavad ka teised osapooled kommunikatsioonitegevusi selliselt planeerida, et riigis oleks kavandatavad tegevused kooskõlas. Sealhulgas annab aegsasti avaldatud kommunikatsiooniplaan ka Kliimaministeeriumile võimaluse planeerida taaskasutusorganisatsioonide sõnumite võimendamist. Punkti 17 kohaselt on TKO ülesanne tagada pakendiettevõtjate nõustamine ja teadlikkuse tõstmine pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmise osas. Taaskasutusorganisatsioonid peavad nõustama pakendiettevõtjaid, kes on oma kohustused konkreetsele TKOle üle andnud ning tõstavad nende teadlikkust pakendiseaduses sätestatud nõuete osas. Oluline, et pakendiettevõtjad mõistaksid, millised nõuded pakendite turule laskmisel rakenduvad, sh millised suundumused on uute pakkematerjalidele üleminekul. Muudatus on vajalik selleks, et kui pakendiettevõtjad on tegemas investeeringuid pakkeliinide vahetamisel, peaks olema TKO roll see, et ettevõtja teeks parimaid võimalikke valikuid, mis oleksid ka seadusest tulenevate või Euroopa Liidu poolt tulenevate uute nõuetega kooskõlas. Tegemist ei ole täielikult uute sätetega, vaid lisanduvad punktid sisaldusid seni kehtinud § 174 lõigetes 2 ja 3 toodud kohustused. Punkti 18 kohaselt on TKO ülesandeks tagada oma veebilehel pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmisele esitatavad tingimused ja hoida neid ajakohasena. Muudatusega tagatakse hangitavate käitlusteenuste läbipaistvus. See tagab pakendiettevõtjatele ja teistele turuosalistele selguse, millistel alustel teenushinnad kujunevad. Punkti 19 kohaselt on TKO ülesandeks tagada oma veebilehel strateegia, kuidas kaasatakse teisi pakendiettevõtjaid TKOsse ning ülevaade eelmisel kalendriaastal kaasatud uutest pakendiettevõtjatest iga aasta 31. juuliks. 01.05.2023 jõustus käesolevas seaduses muudatus, millega kaotati ära erisus, mis vabastas pakendiettevõtjad, kes lasid turule kaupa plastist pakendis, mille mass oli alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass oli alla 200 kilogrammi aastas nende turule lastud pakendite tagasivõtmise, kokkukogumise ja taaskasutamise kohustusest. Seega on turule lisandunud uusi pakendiettevõtjaid, kellel on samuti tootjavastutusest tulenevalt kohustused. Turuosaliste tagasiside põhjal on selgunud, et esimestel TKO tegutsemisaastatel kaasasid TKOd aktiivselt uusi pakendiettevõtjaid, kuid viimastel aastatel seda enam ei tehta. Muudatuse eesmärk on tagada võimalikult paljude pakendiettevõtjate osalemine laiendatud tootjavastutuse põhimõtte täitmisel ja seeläbi vältida ebavõrdset olukorda juba tootjavastutuse süsteemiga liitunud pakendiettevõtjatele. PakSi § 174 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatustega vähendatakse ettevõtete halduskoormust, sest seni kehtis kohustus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjalik ülevaade. Nüüd seda enam 81 ei nõuta, säilib vaid kohustus avaldada asjakohane teave ettevõtte veebilehel (vt eelmist selgitust). PakSi § 175 Paragrahvi 175 sõnastatakse ümber selliselt, et edaspidi annab Keskkonnaamet TKOdele tegevusloa. Seni kehtinud seaduse kohaselt andis tegevusloa valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet annab tegevusloa 63 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. Tegevusloa andmise aeg jääb senisega võrreldes samaks. Seejuures on oluline, et kui Keskkonnaamet ületab talle seaduses toodud tähtaega loa andmisel, ei loeta tegevusluba automaatselt antuks. Tegevusloa menetlusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest, arvestades pakendiseaduses sätestatut. PakSi § 176 Seadust täiendatakse §-ga 176, milles sätestatakse TKO tegevusloa peatamise erisused. Jäätmereformi eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest lähtuvalt ei muudeta TKO tegevusluba tähtajaliseks, kuid seadust täiendatakse tegevusloa peatamise alustega. Lõike 1 punkti 1 kohaselt võib Keskkonnaamet lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa osaliselt või täielikult peatada, kui taaskasutusorganisatsioon ei vasta talle pakendiseadusega kehtestatud nõuetele. See tähendab, et tegevusluba on võimalik osaliselt või täielikult peatada, kui TKO ei vasta pakendiseaduse § 101, § 172 lg 3–4 nõuetele. Tegevusloa peatamise ulatus märgitakse peatamise otsuses. Lõike 1 punkti 2 kohaselt võib Keskkonnaamet tegevusloa osaliselt või täielikult peatada ka juhul, kui TKO ei ole Keskkonnaameti ettekirjutust ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud. Kui Keskkonnaamet tuvastab järelevalve käigus, et TKO ei ole pakendiseadusega ettenähtud kohustusi täitnud ja annab nende täitmiseks ettekirjutusega tähtaja, kuid TKO seda õigeaegselt või nõutud ulatuses ei täida, on võimalik tegevusluba osaliselt või täielikult peatada. Kui TKO rikub kohustusi korduvalt ega soostu oma rikkumisi kõrvaldama, võib see olla aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele (majandustegevuse nõuete rikkumine MsüSi alusel). Lõike 1 punkti 3 alusel on Keskkonnaametil õigus TKO tegevusluba osaliselt või täielikult peatada ka juhul, kui TKO on oluliselt rikkunud KOVi ja TKO vahelist kirjalikku kokkulepet. Näiteks, kui TKO ei täida vaheladustuskoha osas sõlmitud kokkuleppeid, sh ei taga pakendijäätmete vastuvõtmise või vaheladustamise kohta kokku lepitud tingimusi, annab KOV või Keskkonnaamet TKO-le ettekirjutusega mõistliku tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks, kui TKO ei täida ka siis kokkuleppe tingimusi, on õigus kaaluda tegevusloa peatamist, et tagada pakendijäätmete nõuetekohane käitlemine. Lõike 2 kohaselt lõpetab Keskkonnaamet tegevusloa kehtivuse peatatuse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Paragrahv 176 jõustub 2027. aasta 1. juulil. Muudatuse jõustumiseks on määratud tähtpäev arvestusega, et TKO-del oleks piisav aeg vajadusel oma tegevuses muudatuste sisseviimiseks. PakSi § 20 Paragrahv tunnistatakse kehtetuks ning selle sätted lisatakse sobivamatesse sätetesse (§ 121, 16, § 171 ja § 211), et tagada selgus pakendiettevõtja kohustustes. Seadusest jäetakse välja seni kehtinud § 20 lõikes 3 sisaldunud kohustus, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud lõppkasutajat ja tarbijat teavitama 82 tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast. Kuna edaspidi korraldab KOV olmes tekkivate tagatisrahata müügipakendite kokku kogumist nii tekkekohal kui ka avalikus ruumis, siis ei ole eeltoodud säte enam asjakohane. PakSi § 21 lõige 4 Paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse viide pakendiaktsiisi seadusele karastusjoogi defineerimisel. Pakendiseadusesse lisatakse selgitus, et karastusjoogina mõistetakse jooki, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriigid on 2009, 2201 või 2202 vastavalt nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675). Tegu on ka pakendiaktsiisi seaduses sisalduva mõistega. PakSi § 211 Seadust täiendatakse paragrahviga 211, milles sätestatakse nõuded tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohta. Nõuded ei ole uued, vaid §-is 20 sisaldunud kohustused esitatakse uues paragrahvis selguse eesmärgil. Lõige 1 on senine § 20 lõige 2. Säte näeb ette, et tagatisrahaga pakendites lõppkasutajale või tarbijale kaupa müüv pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue kehtib vaid pakendi kohta, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja üleantava kauba pakendile. Seni kehtis kohustus ka olmes tekkiva tagatisrahata müügipakenditele ning selliste pakendite müüjal oli võimalik oma kohustused üle anda TKOle, kes täitis seaduses sätestatud tagasivõtmise nõuet. Kuna edaspidi on olmes tekkiva tagatisrahata müügipakendite kokku kogumise kohustus KOVil, siis edaspidi sätestatakse käesolevas lõikes nimetatud kohustust täitma neid pakendiettevõtjaid, kes müüvad tagatisrahaga pakenditesse pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale. Lõige 2 on senine § 20 lõige 41. Säte näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ja kelle tiheasutusalal paiknev müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri, ei pea tagatisrahaga hõlmatud pakendi ja pakendijäätmeid tagasi võtma. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamise kohustuse seadmine pakendatud kauba igale müüjale eraldi tema müügikohas, eriti väikestele müügikohtadele nagu on alla 20 ruutmeetrised müügikohad, ei ole põhjendatud. Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmiseks kasutavad tehnoloogiad ja seadmed on kallid ning nende omandamine või rentimine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, mis võib olla väiksemate ettevõtjate jaoks keeruline. Lisaks ei ole väikestes müügikohtades neile seadmetele ka piisavat ruumi. Lõige 3 on senine § 20 lõige 43. Säte näeb ette, et tagatisrahaga pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus on seotud müügikoha suurusega. Kui müügikoha suurus on üle 200 m², tuleb pakend ja pakendijäätmed tagasi võtta müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemise ajal. Lõige 4 on senine § 20 lõige 44. Säte näeb ette, kui müügikoha suurus on kuni 200 m², võib pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise korraldada väljaspool müügikoha teenindusmaa piire ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on väiksem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. Lõige 5 on senine § 20 lõige 45. Säte näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud kohustus loetakse pakendatud kauba müüja poolt täidetuks, kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses ning pakendatud kauba müüjad on kokku leppinud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt ühe pakendatud kauba müüja 83 müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamise kohustuse seadmine pakendatud kauba igale müüjale eraldi tema müügikohas ei ole tänasel päeval enam põhjendatud ning pakendatud kauba müüjatele tuleks luua paindlikum süsteem, mis arvestaks tänapäeva jagamismajanduse ja koostöö põhimõtteid. Esiteks on tagatisrahaga pakendite vastuvõtmiseks kasutavad tehnoloogiad ja seadmed üsna kallid ning nende omandamine või rentimine nõuab märkimisväärseid investeeringuid pakendatud kauba müüjalt. Sellise investeeringu tegemine iga müügikoha kohta ei ole põhjendatud näiteks olukorras, kus mitmed müüjad asuvad samas hoones, samal territooriumil või lihtsalt lähestikku. Ei ole mingit põhjust keelata neil pakendite vastuvõtul omavahel koostööd tegemast ning korraldamast pakendi vastuvõtt näiteks ühise vastuvõtupunkti kaudu, mis asuks mõne vastava müüja müügiruumides või -territooriumil või müügipunktide vahetus läheduses. Teisel on tihedalt asustatud aladel tekkinud olukord, kus üksteise vahetus läheduses on mitu vaevalt üle 200 m2 suuruse müügikohaga pakendatud kauba müüjat ning kus igas müügikohas või müügikoha teenindusmaal peab olema tagatud tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamine. Sellises olukorras ei ole mõistlik, et iga pakendatud kauba müüja peab tegema investeeringud tagatisrahaga pakendite vastuvõtmiseks kasutavatesse tehnoloogiatesse. Sama kehtib ka suurte müüjate suhtes – sageli asuvad ühes hoones mitu müüjat ning ei ole ühtegi põhjust, miks keelata neil opereerimast „ühist vastuvõtupunkti“ kas ühe müüja müügipinnal või -territooriumil või nende vahetus läheduses. Eeltoodut arvestades on mõistlik tagada käesoleva seadusega paindlikum kord tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamiseks pakendatud kauba müüjate poolt. Selle eesmärgiks on optimeerida pakendatud kauba müüjate tehtavaid investeeringuid ning anda pakendatud kauba müüjatele võimalus teha omavahel koostööd tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamisel. Eesmärk ei ole vähendada tarbijate ja pakendi kasutajate mugavust ning võimalusi tagatisrahaga pakendite tagastamiseks. Vastupidi, koostöövõimalus suurendab tagatisrahaga pakendite vastuvõtukohtade oluliselt paremat toimimist müügikohtade kauplemisajal. Lisatava sätte kohaselt on võimalik pakendatud kauba müüjatel teha koostööd ning leppida kokku, et kaks või enam üksteise vahetus läheduses asuvat pakendatud kauba müüjat korraldavad tagatisrahaga pakendite vastuvõtu ühiselt, avades ühise tagatisrahaga pakendite vastuvõtu punkti. Lõige 6 on senine § 20 lõige 46. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest. Lõikega 5 on kehtestatud kõigi ühte tagatisrahaga pakendite vastuvõtupunkti kasutavate pakendatud kauba müüjate solidaarvastutus tagatisrahaga pakendite vastuvõtupunkti toimise eest. Kui läheduses asuvad kaks kauplust ja üks kauplus võtab pakendeid vastu ning teine kauplus soovib oma pakendid sellesse tagastuspunkti suunata, siis peab neil olema sellekohane omavaheline kirjalik kokkulepe. Kokkuleppes peab märkima, kuidas jagunevad kulud, kas teises kaupluses saab panditsekke lunastada või mitte jne. Kui kauplused omavahel kokkuleppele ei jõua, siis peavad ikkagi mõlemad panustama pandi vastuvõttu eraldi. PakSi § 23 lõiked 2 ja 21 Paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 21 asendatakse viide pakendiseaduse §-le 20 viitega §-dele 15 ja 171. Muudatus on tehniline ja tehakse § 20 kehtetuks tunnistamise tõttu. PakSi § 25 lõiked 1 ja 2 84 Lõikes 1 täpsustati õigusselguse huvides pakendiregistri eesmärki, et oleks paremini arusaadav, milliseid ülesandeid läbi pakendiregistri täidetakse. Eraldi ei nimetata enam „andmeid õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti kohta“, kuna sätestatakse, et pakendiregistrisse kantakse „andmed „ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta“. Eeltoodud sõnastusega on kaetud ka „andmed õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti kohta“. Lõikes 2 täpsustakse volitusnormi, kuna avaliku teabe seaduse § 431 lõige 1 sätestab, et andmekogu kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt peab määruse andmiseks seaduse volitusnormis olema volituse selge sisu ja ulatus. Pakendiregistri põhimäärus sätestab loetletu juba praegu. PakS § 251 Seadust täiendati §-ga 251, millega tuuakse seaduse tasandile pakendiregistris töödeldavate isikuandmete koosseis (antud juhul teatud isikute üldandmed) ja andmete säilitamise tähtaeg. Seni olid eelnimetatud andmed reguleeritud ainult pakendiregistri põhimääruses. PakSi § 399 Lisatava paragrahvi kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3–9 ja 11 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus hakkab korraldama uut korraldatud jäätmeveo riigihanget, siis tuleb riigihankesse hõlmata ka olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumine. Kuni uue riigihanke korraldamiseni võib toimetada vastavalt kehtivale korrale. Enne 2030. aasta 31. detsembrit peavad olema läbi viidud uued riigihanked ning need peavad rakenduma eelpool välja toodud ajaks. KOV-ides, millele kohaldub § 135 lg 2, käesolev säte ei kohaldu. PakSi § 3910 Seadust täiendatakse §-ga 3910, milles sätestatakse, et käesoleva seaduse § 152 lõike 8 nõudeid rakendatakse kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Vastav säte kehtestatakse üleminekuperioodiks, kui pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumine ei ole veel üle-eestiliselt korraldatud ja segaolmejäätmetes võib veel oluline osa pakendijäätmeid sisalduda. 3.3 Keskkonnatasude seaduse muudatused Eelnõu §-s 3 sätestatakse keskkonnatasude seaduse muudatused. KeTSis tehakse muudatused lähtudes sellest, et keskkonnatasudega motiveerida sihtrühmi eelistama jäätmete ringlussevõttu jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. 2023. aasta varajase hoiatuse aruandes90 on Eesti üks 18 liikmesriigist, mis tõenäoliselt ei suuda täita 2025. aastaks seatud eesmärki – võtta ringlusse 55% olmejäätmetest. Ühe soovitusena on selles raportis nimetatud segaolmejäätmete põletustasu kehtestamist. 90 Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse araunne 2023 (kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A304%3AFIN&qid=1686220362244), Eesti kohta koostatud faktileht (kättesaadav https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7cdeb3a7-0354-11ee-87ec- 01aa75ed71a1/language-en) ja Euroopa Keskkonnaagentuuri analüüs (kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu-member-states/estonia/view) 85 Riigi jäätmekava olmejäätmete alapeatükis (3.2) on välja toodud, et ringlussevõtt peaks olema motiveerivam kui ladestamine või põletamine: „Lisaks kohalike omavalitsuste motiveerimisele tuleb läbi keskkonnatasude motiveerida jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete ladestamisele ja põletamisele. Eestis ei ole seni kehtestatud jäätmepõletustasu ja jäätmete ladestustasu ei ole tõstetud aastast 2015. Jäätmete ladestamine ja energiakasutus on seni üldjuhul majanduslikult soodsamad käitlusviisid kui ringlussevõtt.“ Punktiga 1 täiendatakse § 3 lõiget 2 punktiga 10, mille kohaselt on üks keskkonnakasutuse viise ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil (edaspidi ka jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus). KeTSi tähenduses on keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind ja selle põhjal lisatakse ka uue tasuliigi puhuks sellekohane punkt seadusesse. Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud “ (edaspidi määrus nr 148) § 2 punkti järgi on üks jäätmete taaskasutustoimingutest jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil (tähistus R1). Määruse nr 148 § 3 lõige 1 sätestab lisaks, et nimetatud taaskasutamistoiming (R1) on olmejäätmeid töötlevatele jäätmepõletustehastele lubatud üksnes siis, kui nende energiatõhusus, arvestades jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika nõudeid, on võrdne või suurem kui: 1) 0,60 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud enne 1. jaanuari 2009. a; 2) 0,65 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud pärast 31. detsembrit 2008. a. Kui jäätmeid ei põletata kütusena või kui energiatõhusus on väiksem eelnimetatust, loetakse see jäätmete kõrvaldamiseks (kõrvaldamistoiming D10 – põletamine maismaal; määrus nr 148 § 4 p 10). Jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on keelatud põletada korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Olmejäätmete liigiti kogumise käigus kogutud segaolmejäätmed ei ole loeta jäätmeseaduse § 281 lõike 2 mõistes liigiti kogutud jäätmeteks ja neid võib eelneva töötluseta põletada. Punktis 2 sätestatakse, et saastetasu määrade kehtestamisel arvestatakse lisaks heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist ka ringmajanduse põhimõtteid. Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Toote arendamisel, tootmisel ja tarbimisel tuleb järgida ringmajanduse põhimõtteid ning lähtuda jäätmehierarhiast ja tarbijate vajadusest. Ringmajanduse edenemisega tekib ka vähem jäätmeid. Punktis 3 sätestatakse, et keskkonnatasude üks eesmärke on jäätmete tõhusam kasutamine. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sh loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega 86 seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara ja jäätmeid tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Jäätmete tõhusam kasutamine tähendab, et jäätmeid käsitatakse kui ressurssi ja neid suunatakse enne kõike ringlusse, mitte ei põletata ega kõrvaldata prügilas. Punktiga 4 täiendatakse § 4 lõiget 3 ja lisatakse, et keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadistiku üldosa §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sh ringmajanduse edendamiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa §-s 1 on sätestatud järgmised eesmärgid: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Kuigi kaudselt käib ka ringmajanduse edendamine nimetatud eesmärkide hulka, siis selle sätte täiendamisega on üheselt sätestatud, et riigile laekunud keskkonnatasusid kasutatakse ka ringmajanduse edendamiseks. Ringmajanduse edendamisena mõeldakse näiteks ringmajanduslike ärimudelite soodustamist ja toetamist, jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite soodustamist, teadlikkuse parandamist jätkusuutlikest toodetest ning teenustest jne. Kogu ringmajanduse edendamise eesmärk on säästev areng ja meie konkurentsivõimeline majandus. Punktiga 5 täiendatakse § 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et keskkonnatasu maksab teiste hulgas isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel. Kui isikul on kohustus omada jäätmete põletamiseks energiakasutuse otstarbel keskkonnaluba (sh keskkonnakompleksluba), on ta kohustatud maksma keskkonnatasu nende jäätmete põletamise eest, millele on kehtestatud tasumäär. Punktiga 6 täiendatakse § 5 lõiget 4 ja sätestatakse, et kui isik põletab jäätmeid energiakasutuse otstarbel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu suurema määra järgi, nagu makstakse ka muude keskkonnakasutuse viiside korral. Punktiga 7 täiendatakse § 5 lõiget 6 ja lisatakse, et keskkonnatasu ei võeta ka siis, kui jäätmete energiakasutus keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub: 1) sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks; 2) inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks; 3) loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel. Punktiga 8 täiendatakse § 14 lõikeid 1 ja 2, lähtudes sellest, et seadusesse lisatakse läbivalt ühe keskkonnakasutuse viisina jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel. 87 Paragrahvi 14 lõike 1 täienduse kohaselt rakendatakse saastetasu muu hulgas siis, kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel. Lõikes 2 täpsustatakse, et saastetasu ei rakendata, kui jäätmeid põletatakse nende energiakasutuse otstarbel kogustes ja viisil, mille jaoks keskkonnaluba ei nõuta. Näiteks kui kodumajapidamiste küttekoldes põletatakse väheses koguses seal põletada lubatud jäätmeid (paber-papp pakend, ajalehed jms). Punktiga 9 täiendatakse seadust § 181. Selles sätestatakse, et saastetasu jäätmete energiakasutusel rakendatakse tavajäätmete, välja arvatud puidujäätmete, puhul. Jäätmeseaduse § 3 kohaselt on tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Seega ohtlikele jäätmetele ei kehtestata jäätmete energiakasutuse tasu. Tihti on ohtlike jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel nende ainuke mõistlik käitlusviis ja tasu kehtestamine ei muudaks käitlusviisi valikut. Võrreldes tavajäätmetega on ohtlike jäätmete käitlemine, sh põletamine ka tunduvalt kallim (sõltub jäätmeliigist; kohati kuni 15 korda kallim). Samuti ei kehtestata jäätmete energiakasutuse saastetasu puidujäätmetele. Selguse huvides defineeritakse seaduses ka puidujäätmed. Sarnaselt keskkonnaministri 3. novembri 2022. a määruse nr 49 "Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid" § 2 punktile 1, defineeritakse keskkonnatasude seaduses puidujäätmed: puidujäätmed on puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal. Puidujäätmed on näiteks saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid, vineer; metsamajandusjäätmed (näiteks osad, risu); puukoorejäätmed; ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed, puitpakend jms. Üldjuhul suunatakse energiakasutusse sellised puidujäätmed, mida ei ole võimalik nende esialgsel otstarbel enam uuesti kasutada ega materjalina ringlusse võtta. Selleks, et soodustada selliste puidujäätmete taaskasutust, ei kehtestata puidujäätmetele saatetasumäära nende põletamisel energiakasutuse otstarbel. Puidujäätmeid põletatakse kaugküttekatlamajades ning puidutööstuste kuivatites ja katlamajades. Puidujäätmete põletamiseks on vajalik vastav jäätmekäitleja registreering, keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba (edaspidi keskkonnakaitseluba). Täpsemad tingimused puidujäätmete põletamisele, sh puidujäätmete analüüsimise nõuded, määratakse vastava keskkonnakaitseloaga. Puidujäätmeid võib põletada nii jäätmetena kui keskkonnaministri 3. novembri 2022. a määruse nr 49 "Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid" alusel valmistatud puiduhakkena. Kui puidujäätmeid põletada jäätmetena, siis peab põletaja omama keskkonnakaitseluba, aga kui põletada tootena, siis ei ole keskkonnakaitseluba vaja. Kui kehtestataks põletustasu ka puidujäätmetele, siis puidujäätmetest valmistatud tootestaatuses puiduhakke põletajad ei peaks seda tasu maksma, aga jäätmestaatuses puiduhakke põletajad peaksid, mistõttu tekiks ebavõrdne olukord. Puidujäätmetele kui taastuvale kütusele erandi tegemine on igati kooskõlas ja aitab kaasa ka energiamajanduse korralduse seaduse § 32 lõikes 1 ja kliimakindla majanduse seaduse (eelnõu) §-s 26 sätestatud eesmärkide saavutamisele. Tabel 4. Energiakasutuse otstarbel põletatud (R1) tavajäätmete liigid ja kogused (tonn) 2020-2023. a (Allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmeliik Jäätmeliigi nimetus 2020.a 2021.a 2022.a 2023.a 88  15 01 02 Plastpakendid - 597,56 - - 15 01 06 Segapakendid 1 790,66 984,04 - - 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) 34 087,98 30 843,16 32 453,90 33 358,64 19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise - - - 0,06 jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 223 655,62 234 640,96 197 135,14 211 433,04 20 03 98 Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid - - 8 820,22 17 634,14 02 01 04 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 0,56 - - - 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole - - 2,50 - nimetatud koodinumbriga 03 03 10 16 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed - - - 0,11 16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja 0,01 - - - aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud 0,10 - - 0,07 koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) 18 01 02 Kehaosad ja elundid, sh veresäilituskotid - - - 0,37 ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) 18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks 67,57 - - 551,92 koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) 18 02 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud 0,02 - - - koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed) 19 12 04 Plastid ja kummi 80,74 - - - 20 02 01 Biolagunevad jäätmed 241,51 221,43 296,08 215,24 Kokku 259 924,77 267 287,15 238 707,84 263 193,60 03 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 412,09 1 878,00 585,00 1 024,60 15 01 03 Puitpakendid 5 015,98 10 250,55 9 747,17 5 300,66 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, - - 249,24 - risu) 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed - 2 409,00 5 224,00 - 03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, 17 292,66 11 211,06 20 690,63 22 516,38 puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed 390,80 1 800,00 1 267,50 905,61 17 02 01 Puit 9 898,07 33 896,19 28 075,37 8 891,22 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud 37 386,26 54 605,74 15 562,08 6 546,72 koodinumbriga 19 12 06* 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud 1,84 - - - koodinumbriga 20 01 37* R1 KOKKU 330 322,46 383 337,69 320 108,83 308 378,78 Põletamisele (R1) minevatest jäätmetest moodustavad suurema osa prügi (segaolmejäätmed; 2023. a ca 69%) ja põlevjäätmed (prügikütus; 2023. a ca 11 %) ning prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (2023. a ca 6%). Tavajäätmete põletamisest energiakasutuse otstarbel moodustavad 2023. aastal ca 85% need jäätmed, millele kehtestatakse jäätmete energiakasutuse tasu. 89 Statistikaameti andmetel põletati Eestis 2022. a ca 12 000 tonni ehk 42% Eestis tekkinud olmejäätmetest. Rahvusvahelised võrdlusandmed näitavad, et Eestis kasutatakse olmejäätmete põletamist energiatootmiseks enam kui EL-is keskmiselt (26%). Rohkem kui Eestis põletatakse olmejäätmeid Belgias (46%), Rootsis (59%) ja Soomes (61%).91 Kokku põletati 2023. aastal tavajäätmeid (sh puidujäätmed) energiakasutuse otstarbel 45 tegevuskohas (käitises), neist viies ka tavajäätmeid (segaolmejäätmed, prügikütus jms), mis ei ole puidujäätmed. Seletuskirjale on lisatud riigiabi analüüs jäätmete energiakasutuse tasu kohta (lisa 3). Punktiga 10 täiendatakse seadust § § 201 ehk sätestatakse saastetasumäärad jäätmete energiakasutusel. Prügile (segaolmejäätmed; jäätmekood 20 03 01) sätestatakse tasumääraks 60 eurot/tonn ja teistele tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmetele, 50 eurot/tonn. Tasumäärade kehtestamisel on lähtutud punktides 2 ja 9 nimetatud põhimõtetest. Odavam tasumäär (50 eurot/tonn) on näiteks järgmistel jäätmeliikidel: prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (jäätmekood 20 03 98), muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud; 19 12 12), vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed; 19 12 98), põlevjäätmed (prügikütus; 19 12 10), pakendijäätmed. Järelevalve ja halduskoormuse seisukohast oleks otstarbekas kehtestada kõikidele tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmed, ühtne tasumäär 60 eurot/tonn. Kuid arvestades eelnõu eesmärke ja, et jäätmete ringlussevõtt oleks odavam kui nende põletamine või ladestamine ning et ringlussevõetava materjali töötlemise käigus tekib jääke, mida ei saa ringlusse suunata, vaid tuleb põletada, kehtestatakse tavajäätmete, väljaarvatud segaolme- ja puidujäätmete, energiakasutuse tasumääraks alates 1. jaanuarist 2026. aastast 50 eurot tonni kohta. Jäätmete energiakasutuse tasu kehtestamine motiveerib ettevõtteid seni põletamisse suunatud jäätmeid tõhusamalt sortima ja ringlusse suunama ning vähem põletusse suunama. Siinkohal tuleb ka rõhutada, et jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on keelatud põletada korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Kui võtta aluseks aastate 2020–2023.a keskmised energiakasutuse otstarbel põletatud tavajäätmete (v.a puidujäätmed), ja eespool nimetatud tasumäärad, siis laekuks igal aastal riigieelarvesse 14,5–15 mln eurot. Aastate jooksul see summa kindlasti väheneb, sest üha rohkem jäätmeid suunatakse ringlusse ja vähem põletusse, mis on ka jäätmereformi ja seaduse muudatuse eesmärk. Punktiga 11 muudetakse KeTSi § 21 lõike 1 punkti 2, milles sätestatakse tavajäätmetele, v.a ohtlikele jäätmetele, asbestile, põlevkivi lend- ja koldetuhale, põlevkivi poolkoksile, tsemendi tootmisel tekkivatele ohtlikke aineid sisaldavatele või aluselistele tahketele gaasipuhastusjäätmetele ning põlevkivi aherainele (sh rikastusjäätmed), alates 1. jaanuarist 2026 uus saastetasumäär 90 eurot ühe kõrvaldatud jäätmetonni kohta, kuna praegune tasumäär kehtib muutumatuna alates 2015. aastast ega täida nüüdseks enam eesmärki vähendada oluliselt tavajäätmete ladestamist. 91 Teeme ruumi elule!, Kaia Oras, Statistikaamet, 19.09.2024, Teeme ruumi elule! | Statistikaamet 90 Uus tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäär peab kaasa aitama ka järgmiste nõuete täitmisele: 1) alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab jäätmehierarhia kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse (JäätS § 134 lg 2) 2) alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest (JäätS § 134 lg 3). Statistikaameti andmeil on tarbijahinnaindeks tõusnud perioodil jaanuar 2015–september 2024 56%. Korrigeerides praeguse saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga saame tulemuseks 46,55 eurot jäätmetonni kohta. See summa ei pruugi aga reaalselt kajastada jäätmete kõrvaldamisega kaasnevat väliskulu. Jäätmete kõrvaldamise tasumäär peab vastama tekitatud väliskulule ehk keskkonnakasutaja vastutus hõlmab kogu oma tegevusega tekitatud negatiivse keskkonnamõju hüvitamist (saaste, järelhooldus, lähipiirkonna teede rikkumine, muuks kasutuseks väärtusliku maa hõivamine jmt) ning riigi halduskulu (riiklik keskkonnaseire, järelevalve, ametiasutuste töö). Lisaks eelnevale võib keskkonnatasu sisaldada ka majanduslikku motivatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks ning riigitulu komponenti. Uue tasumäära suurus peab olema selline, et jäätmete kõrvaldamine on jäätmekäitlejale kallim kui jäätmete ringlussevõtt ning seeläbi toimub jäätmekäitluses nihe jäätmehierarhia ülemiste tegevuste poole. Sellisel juhul oleks võimalik tekitada ladestamise hinna piisavalt suur erinevus ringlussevõtu hinnast ning tagada neile, kes sooviksid investeerida ringlussevõttu, piisav majanduslik kindlus, et ladestamine ei hakka nendega konkureerima. Alternatiivina kaaluti ka tavajäätmete ladestustasu tõstmist järk-järgult 90 euroni tonni kohta, kuid siis tekiks jäätmete energiakasutuse tasu kehtestamisel (60 eur/t) olukord, kus tavajäätmeid on odavam suunata ladestamisele kui põletusse ning see ei ole enam kooskõlas jäätmehierarhia ega jäätmereformi eesmärkidega. Tabel 5. 2020-2023. a energiakasutuse otstarbel põletatud (R1) ja ladestatud tavajäätmete (v.a põlevkivi, lend- ja koldetuhk, põlevkivi aheraine) kogused (Allikas: Keskkonnaagentuur). 2020. a 2021. a 2022. a 2023. a R1 330 322 383 338 320 109 308 379 Ladestatud 167 110 201 501 151 279 155 730 prügilasse Enamiku tavajäätmeteks liigituvate jäätmeliikide puhul on väravahinnad (1 tonni kohta; sh saastetasu 29,84 eurot) 2024. a prügilates järgmised: Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses 83,5 eurot + km (segaolmejäätmed 155 eurot + km), Torma prügilas (AMESTOP OÜ) 100 eurot + km (segaolmejäätmed 300 eurot + km), Uikala prügilas (EKOVIR OÜ) 126,5 eurot + km (segaolmejäätmed 145,7 eurot + km), Paikre prügilas (Paikre OÜ) 125 eurot +km (segaolmejäätmed 185 eurot + km), Väätsa prügilas (Väätsa Prügila AS) 105 eurot + km (segaolmejäätmed 125 eurot/t). Saastetasu moodustab keskmiselt 28% tavajäätmete väravahinnast. Iru jäätmepõletustehases, kus põletatakse valdavalt segaolmejäätmeid, on see u 63,5-70+km eurot/t. Perioodil 2019–2023 kasvas Iru jäätmepõletustehase vastuvõtutasu keskmiselt 3,8% aastas. Vastuvõtutasude hinnad on seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasu kui alternatiivkuluga. Jäätmete ladestamise tasu tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas 91 suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasud. Ringlussevõtu hinda võib arvestada umbes 100 eurot + km. Ladestamise tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma prügilate väravahinda, mis muudaks tavajäätmete ladestamise kallimaks, kui seda on ringlussevõtt. See aga omakorda motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse korral ringlussevõttu. Tõstes tavajäätmete ladestamise saastetasu 90 eurole tonni eest, tõusevad tavajäätmete prügilasse ladestamise väravahinnad tõenäoliselt vahemikku 140–187 eurot + km, prügi (segaolmejäätmete) puhul vahemikku 185-360 eurot + km. Võttes aluseks jäätmete energiakasutuse tasumäära tavajäätmete puhul 50 eurot/t ja prügi (segaolmejäätmed) 60 eurot/t, kujuneks uueks põletamise väravahinnaks hinnanguliselt 110 - 130 eurot + km. Selleks, et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult eelistatumaks käitlusviisiks, tuleb ladestutasu tõsta kolm korda, 90 eurole tonni kohta. 2023. a andmetel oli jäätmete ladestustasu kehtestatud EL-i 22 liikmesriigis ja keskmine tasumäär oli 39–46 eurot tonni eest92. Enamikes liikmesriikides on erinevatel jäätmeliikidel erinev tasumäär, sh Eestis või sõltub tasumäär prügila liigist. Kreekas, Prantsusmaal, Tšehhis, Iirimaal, Maltas ja Portugalis on lähiaastatel kavandatud ka jäätmete ladestustasu tõus. Punktiga 12 täiendatakse § 22 punktiga 8, seega sätestatakse, et keskkonnatasusid arvestatakse suurema määra järgi ka siis kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel lubatust suuremas koguses või ilma loata (vt punkt 6). Punktiga 13 täiendatakse seadust §-ga 251 „Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses“ ja sätestatakse, et jäätmete energiakasutusel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses suurendatakse vastavat saastetasumäära (vt punkt 10) sarnaselt tavajäätmete kõrvaldamisele viis korda. Punktiga 14 täiendatakse § 26 pealkirja, lähtudes KeTSi muudatusest sõnadega „ning jäätmete energiakasutusel“, et paragrahvi pealkiri oleks kooskõlas selle sisuga. Punktiga 15 täiendatakse § 26 täiendatakse lõikega 4 ja sätestatakse, et jäätmete energiakasutusel ilma keskkonnaloata, sh põletatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, suurendatakse vastavat (vt punkt 10) tasumäära 10 korda. Sama kordajat (st x10) rakendatakse ka siis, kui tavajäätmeid kõrvaldatakse ilma keskkonnaloata, samuti juhul, kui kõrvaldatud jäätmeliik puudub keskkonnaloalt. Ohtlikele jäätmetele ja puidujäätmetele ei rakendata saastetasu jäätmete energiakasutusel, seega ei rakendu see säte ka sel juhul kui neid jäätmeid põletatakse energiakasutuse eesmärgil ilma loata või kui need jäätmeliigid puuduvad vastavalt keskkonnaloalt. Punktiga 16 täiendatakse 32 lõiget 6 ja sätestatakse lisaks, et saastetasu arvutatakse energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi. Koguse kindlaksmääramise viis sätestatakse keskkonnaloas. Keskkonnaloa omaja peab esitama keskkonnatasu arvutuse keskkonnatasu deklaratsioonis. Saastetasu arvutatakse kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ministri poolt kehtestatud deklaratsioonivormi kohaselt ja maksmine toimub maksumaksja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto kaudu. 92 Economic instruments and separate collection systems - key strategies to increase recycling, 2023 Economic instruments and separate collection_0.pdf (europa.eu). 92 Punktiga 17 täiendatakse § 32 lõiget 61 punktiga 4, st saastetasu arvutus esitatakse jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa. JäätSi § 19 lõike 1 kohaselt on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Lähenemine sarnaneb jäätmete keskkonda viimisega (kõrvaldamisega), sel juhul tuleb saastetasu arvutus (deklaratsioon) esitada ka jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa. Deklaratsiooni vorm kehtestatakse KeTSi § 333 lõike 3 alusel keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22 muudatusena, st määrusele lisatakse 7. lisa „Saastetasu deklaratsioon jäätmete energiakasutusel“. Selles sätestatud deklaratsiooni andmekoosseis on sarnane 5. lisas „Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel“ sätestatud deklaratsiooni andmekoosseisuga. Punktiga 18 täiendatakse § 331 lõiget 6 ja sätestatakse, et Keskkonnametil on KeTSi nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida jäätmekäitluskohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove. Täiendus on vajalik, et Keskkonnaametil oleks õigus viia maksukontrolli läbi ka jäätmekäitluskohas, kus toimub jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel. Punktiga 19 täiendatakse § 61 lõike 1 punkti 1 ja sätestatakse , et Maksu- ja Tolliamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile lisaks teistele saastetasudele ka jäätmete energiakasutuse korral keskkonnatasu laekumise aruande. Põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõukohase seadusega nähakse ette tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine ja jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise eest saastetasu kehtestamine, mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabaduse riivet. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks93. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui seejärgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Legitiimne eesmärk − PSi § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis 93 Riigikohtu 28.04.2000 otsus nr 3-4-1-6-00, p 11; Riigikohtu 06.07.2012 otsus nr 3-4-1-3-12, p 41. 93 on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Keskkonnatasude seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on keskkonnatasude kehtestamise üldine eesmärk vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sh loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamise ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Eelnõuga on kavandatud lisada, et keskkonnatasude üks eesmärke on jäätmete tõhusam kasutamine ja et saastetasumäärade kehtestamisel arvestatakse ringmajanduse põhimõtteid. Analüüsitav meede – tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine. Tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmise eesmärk on ajakohastada tasumäär, et see täidaks KeTSiga ette nähtud eesmärki – hüvitaks keskkonnahäiringut (põhimõte, et saastaja maksab) ja eelkõige vähendaks nende ainete jõudmist keskkonda ning aitaks kaasa ringmajanduse põhimõtete juurutamisele, sh jäätmete ringlussevõtu edendamisele. Tegemist on legitiimse eesmärgiga. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-27-1394 tehtud otsuses leidnud, et keskkonnatasude legitiimne eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendada riigieelarve tulusid, seejuures on keskkonnakaitse puhul tegemist kaaluka eesmärgiga (punktid 64 ja 73). Rakendatav abinõu – saastetasumäära tõstmine – on sobiv, kuna soodustab eesmärgi saavutamist. Keskkonnatasude, sh saastetasude toimivust seadusega nendele pandud eesmärgi täitmisel on varem analüüsitud ja leitud, et keskkonnatasudel on mõju ettevõtete keskkonnakäitumisele95. Majanduslike instrumentide kasutamine keskkonnavaldkonnas on laienev, seda, sh tasumäärade tõstmist ja uute tasude kehtestamist, on soovitanud ka Euroopa Liit 2021. a aruandes96, rõhutades, et efektiivsed on vaid piisavalt kõrged tasud. Keskkonnatasud on majandusmeetmena isikutele vähem koormavad, võrreldes isikute käitumist suunavate muude reguleerivate meetmetega, näiteks saasteainetele kasutuspiirangute või keeldude kehtestamine, kuna võimaldavad ettevõtjal oma tegevust võrreldes muude meetmetega paindlikumalt kujundada. Seega saab abinõu lugeda vajalikuks. Abinõu on ka mõõdukas, kuna meetmete eesmärk on oluline (kompenseerida ühiskonnale saastest tekkiv kulu, rakendades põhimõtet, et saastaja maksab, ja vähendada saasteainete kogust) ning põhiõigustesse sekkumine ei ole intensiivne. Seetõttu on meede proportsionaalne ja kehtestatud põhiseaduses lubatava eesmärgi saavutamiseks ning seega põhiseadusega kooskõlas. Analüüsitav meede – jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamisele keskkonnatasu rakendamine Jäätmete põletamisele energiakasutuse otstarbel keskkonnatasu kehtestamine on üks meetmeid, millega aidata kaasa tavajäätmete, enne kõike olmejäätmete, ringlussevõtu edendamisele ja et 94 Riigikohtu 16.12.2013 otsus nr 3-4-1-27-13. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-27-13. 95 Lahtvee, V., Nõmmann, T., Runnel, A., Sammul, M., Espenberg, S., Karlõseva, A., Urbel-Piirsalu, E., Jüssi, M., Poltimäe, H., Moora, H. Keskkonnatasude mõjuanalüüs (2013). SEI Tallinn ja Tartu Ülikool, RAKE. Tellija Riigikantselei. Koostööpartner Euroopa Liidu Sotsiaalfond. 96 D. Mottershead, E. Watkins, T. Gore. Green taxation and other economic instruments. European Commission: 2021. https://environment.ec.europa.eu/system/files/2021- 11/Green%20taxation%20and%20other%20economic%20instruments%20%E2%80%93%20Internalising%20en vironmental%20costs%20to%20make%20the%20polluter%20pay_Study_10.11.2021.pdf. 94 vähem jäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse. Uus keskkonnatasu aitab kaasa ka olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele. Jäätmete energiakasutuse keskkonnatasu kehtestamine loob olukorra, kus olmejäätmete põletamisel on käitluskulud suuremad kui ringlussevõtul. Tegemist on legitiimse eesmärgiga. Keskkonnatasude sobivust, vajalikkust ja mõõdukust isikute käitumise suunamisel on analüüsitud eespool. Antud meetme puhul vajab proportsionaalsuse hindamisel eraldi analüüsimist see, et jäätmete põletamisel kohaldub edaspidi kaks keskkonnatasu – saastetasu välisõhku heidetavate saasteainete eest ja põletamise eest võetav tasu. Keskkonnatasu ei ole maks, vaid spetsiifilise eesmärgiga avalik-õiguslik rahaline kohustus. Keskkonnatasu on KeTS § 3 lõike 1 kohaselt keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu puhul ei teki seega küsimust topeltmaksustamises (kuigi ka topeltmaksustamine võib olla teatud juhtudel lubatav), vaid selles, kas keskkonnakasutuse eest võetav tasu on eesmärgipärane. Siinkohal ei ole ka oluline, kas tasu võetakse sama tegevuse eest ühes või mitmes osas/etapis, sama tasuliigina või erinevate tasuliikidena. Iga tasuliik võimaldab mõjutada tegevust erinevalt. Näiteks võimaldab välisõhu või veesaatetasu suunata isikute käitumist sellele, et isik teeb investeeringuid tehnoloogiasse (asendab kütuse taastuva või vähem saastavama kütuse vastu või võtab kasutusele uusi puhastustehnoloogiaid) ja seeläbi vähenevad heited keskkonda ja ka makstav saastetasu. Energiakasutuse otstarbel põletamisele kehtestatav tasu omakorda võimaldab reguleerida seda, et tavajäätmeid, enne kõike segaolmejäätmeid, sorditaks ja suunataks rohkem ringlusse ning vähem põletusse. Samasugune eesmärk on ka jäätmete kõrvaldamise saastetasul. Seega on antud juhul asjakohased - eesmärgipärased ja vajalikud - kõik tasuliigid. Oluline on tegevusele avalduv tervikmõju ja see, kas tegevusele kohalduv tasumäär kokku on põhjendatud. Antud juhul on mõlema tasuliigi kaudu kohalduv kogumõju põhjendatud arvestades, et ainult seeläbi suudetakse täita olmejäätmeete ringlussevõtu sihtmäärasid ja üha karmistuvaid jäätmete ladestamise piiranguid (JäätS 134) ja keelde (JäätS § 35, 351, 36) ning keskkonnanõudeid. Maksukohustus tasu maksjal küll suureneb, aga tõenäoliselt suunatakse see vastuvõtutasusse, mis omakorda tähendab ka jäätmetekitajale jäätmekäitlusteenuse kulude kasvu, kuid samas motiveerib jäätmeid vähem tekitama ja otsima efektiivsemaid ning odavamaid käitlusviise. Põletustasu kehtestamiseta oleks teatud jäätmeliikide puhul jäätmete põletamine odavam kui nende ringlusse suunamine, mis aga ei ole kooskõlas jäätmehierarhiaga. 3.4 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muudatused Eelnõu §-ga 4 loetakse KOKSi § 22 lõike 1 punkt 367 punktiks 368 ja KOKSi § 22 lõiget 1 täiendatakse ehk volikogu ainupädevuse loetelu punktiga 367, mille kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse jäätmehoolduskulude suuruse määramise ja sissenõudmise korra kehtestamine. 3.5 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused Eelnõu §-ga 5 täiendatakse KeÜSi §-s 401 nimetatud keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke. Andmekogu eesmärgiks lisatakse ka jäätmete saatekirjade esitamise ning saatekirjaga seotud andmete säilitamise, kasutamise ja kättesaadavuse lihtsustamine. Tavajäätmete puhul on saatekirja koostamise nõue uus. Edaspidi esitatakse nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (uus jäätmearuandluse infosüsteem saab olema KOTKASe allsüsteem). Sellega koondub info ühte süsteemi ning Keskkonnaametil on ülevaade tegevusest. 95 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõus kasutatakse järgmisi uusi mõisteid, mida varem seaduse tasandil määratletud ei ole, kuid mis on vajalikud seaduse sisu paremaks mõistmiseks ja rakendamiseks: 1) jäätmehoolduskulu – tähistab jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalikke kulusid, mida omavalitsus kogub jäätmevaldajatelt saastaja-maksab- põhimõttest lähtudes; 2) monomaterjalist pakend – pakend, mis on valmistatud vähemalt 95% ulatuses ühest materjalist; 3) vaheladustuskoht – jäätmeseaduse § 19 tähenduses tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kus antakse korraldatud jäätmeveoga kogutud pakendijäätmed üle taaskasutusorganisatsioonile. 4) puidujäätmed – puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, 19. november 2008 (ELT L 312 22.11.2008, lk 3)97, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega kaasnev mõjuanalüüs on sedavõrd mahukas ja see lisatakse eraldi dokumendina – lisana 1. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste, eeldatavate kulude ja tulud analüüs on sedavõrd mahukas ja see lisatakse eraldi dokumendina – lisana 1. 8. Rakendusaktid Määruste muutmise eelnõude kavandid („Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“, „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ ja „Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu arvutamise, andmete kogumise ja avaldamise kord“) on seletuskirja lisas 2. Jäätmeseaduse muudatuste jõustumisel tuleb muuta keskkonnaministri 03.06.2022 määrust nr 28 “Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” ja ajakohastada määruse eesmärki. Rakendusakti kavandit ei ole seletuskirjale lisatud, sest olemasolevas määruses sisulisi muudatusi teha ei ole vaja, vaja on muuta määruse eesmärki (KOV eelnõuga seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu 97 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3–30). 96 saavutamise kohustuse tõttu) ning seetõttu ei teki küsimust rakendusakti põhiseadusele vastavusega. Puudub vajadus rakendusakti kavandi formaalseks lisamiseks. Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega muutuvad volitusnormi (JäätS § 64 lg 23 ja 5) kehtetuks muutumise tulemusena kehtetuks järgmised rakendusaktid: • keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus“98; • keskkonnaministri 15.01.2021 määrus nr 4 „Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord1“99. Edaspidi esitatakse nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (vt eelnõuga lisatav § 1171). 9. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punktid 52—62 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuarist. Hilisem jõustumisaeg on vajalik seoses muudatust toetavate süsteemide arendamisega. Uue jäätmearuandluse süsteemile üleminek on kavas 2026. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 2 punktid 3, 25 ja 34 jõustuvad 2027.aasta 1. juulist. Eelnõu § 2 punktide 3, 25 ja 34 jõustamiseks on ette nähtud mõistlik aeg, mille jooksul taaskasutusorganisatsioonid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Seaduse § 3 on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril, arvestades maksukorralduse seaduse § 41, mis annab kohustatud isikutele piisava aja muutustega kohanemiseks. Esimest korda tuleb jäätmete energiakasutuse tasu ja suurema määra järgi jäätmete kõrvaldamise saastetasu tasuda 2026. aasta aprillis, arvestades, et KeTSi kohaselt tasutakse igas kvartalis. Ülejäänud osas jõustub seadus üldises korras. Jõustumise ettevalmistamine ei nõua pikemat aega, kuna rakendussätetega tagatakse piisav ajavaru vajalike tegevuste ümberkorraldamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS; toimik: 24-1102 - Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus) kaudu kooskõlastamisele Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitati e-posti teel arvamuse avaldamiseks järgmistele riigiasutustele ja institutsioonidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele: Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu, Riigikontroll, Riigikantselei, Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend OÜ, Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila, Amestop OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Vaitorg OÜ, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti 98 https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023039 99 https://www.riigiteataja.ee/akt/119012021014 97 Biogaasi Assotsiatsioon, SA Rohetiiger, SA Things, Eesti Rohetehnoloogia Liit, SEI Tallinn, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet ning Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu kohta saatsid arvamuse Riigikogu Kantselei, Vaitorg OÜ, Maardu Linnavalitsus, Konkurentsiamet, Tallinna Strateegiakeskus, Keskkonnaamet, Viimsi Vallavalitsus, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Ringo Eco OÜ (ühispöördumine), Saku Vallavalitsus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Põlva Vallavalitsus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Viru Keemia Grupp AS, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Pärnu Linnavalitsus, Ragn-Sells AS, Keskkonnaagentuur, Enefit Green AS, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Lüganuse Vallavalitsus, MTÜ Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Saaremaa Vallavalitsus, MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, Paikre OÜ, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Riigikontroll, Tartu Linnavalitsus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Kaitseministeerium, Saue Vallavalitsus, Maksu- ja Tolliamet. Tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute kohta on lisatud seletuskirjale (lisa 4). Ministeeriumite ja huvirühmade märkuste ja ettepanekute alusel täiendatud eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu täiendavaks kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitati e-posti teel teadmiseks järgmistele riigiasutustele ja institutsioonidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu, Riigikontroll, Riigikantselei, Maardu Linnavalitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Viimsi Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Saue Vallavalitsus, MTÜ Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend OÜ, Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila, Amestop OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Vaitorg OÜ, Ringo Eco OÜ, Viru Keemia Grupp AS, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, SA Rohetiiger, SA Things, Eesti Rohetehnoloogia Liit, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, SEI Tallinn, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet ning Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 98 Lisa 1. Mõjuanalüüs Lisa 2. Rakendusaktide kavandid Lisa 3. Jäätmete energiakasutuse tasu riigiabi analüüs Lisa 4. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel 99  Lisa 1. Mõjuanalüüs jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse juurde Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 2. Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju halduskoormusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele ....................................................................................................................................... 2 2.1 Ettevõtete halduskoormus ................................................................................................ 2 2.2 Halduskoormus kodanikele............................................................................................... 3 2.3 Avaliku sektori töökoormus .............................................................................................. 3 2.4 Avaliku sektori kulud ja tulud ........................................................................................... 5 3. Jäätmeseaduse muudatuste mõju ............................................................................................ 7 3.1 Kavandatud muudatus: haldusjärelevalve nõuete kehtestamine ....................................... 7 3.2 Kavandatud muudatus: riigihangete seaduse § 12 kohase sisetehingu tingimuslik võimaldamine korraldatud jäätmeveo korraldamisel ............................................................ 11 3.3 Kavandatud muudatus: kohalikele omavalitsustele olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine ................................................................................................................. 13 3.4 Kavandatud muudatus: paber- ja kartongjäätmete materjalipõhine kogumine............... 18 3.5 Kavandatud muudatus: jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ja teenuse hinnastamine .............................................................................................................................................. 20 3.6 Kavandatud muudatus: korraldatud jäätmekäitlus .......................................................... 26 3.7 Kavandatud muudatus: jäätmeveo saatekirjad ja jäätmearuandlus ................................. 28 4. Pakendiseaduse muudatuste mõju ........................................................................................ 32 4.1 Kavandatud muudatus: pakendijäätmete kogumine läbi korraldatud jäätmeveo ja tekkekohal liigiti kogumise nõuete täpsustamine ................................................................. 32 4.2 Kavandatud muudatus: pakendiettevõtja kohustus müügipakenditest tekkinud jäätmete käitlemise kohustuse üleandmiseks taaskasutusorganisatsioonile. ....................................... 37 5. Keskkonnatasude seaduse muudatuste mõju ........................................................................ 39 5.1 Kavandatud muudatus: tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine .............. 39 5.2 Kavandatud muudatus: tasu kehtestamine tavajäätmete, v.a puidujäätmed põletamisele energiakasutuse otstarbel ...................................................................................................... 40 1 1. Sissejuhatus Käesolevas mõjude analüüsis esitatakse seletuskirja osad „Seaduse mõjud“ ja „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. Mõjude analüüsis antakse ülevaade kaalukama mõjuga kavandatud muudatustest jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnatasude seaduses. Samuti esitatakse ülevaatlik hinnang eelnõukohase seadusega kaasneva halduskoormuse kohta. Mõjude analüüs on koostatud eelnõu ja seletuskirja koostajate poolt. 2. Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju halduskoormusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele 2.1 Ettevõtete halduskoormus Uus jäätmearuandluse süsteem loob kindluse, et andmed kajastavad õigesti jäätmete tekkimise ja käitlemise koguseid ning need on ajakohased ja kvaliteetsed. Selle abil saavad ettevõtted paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ja riigil tekib võimalus ära kasutada andmetest saadav lisandväärtus. Suurematel jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtetel halduskoormus märkimisväärselt väheneb seoses andmete esitamise automatiseerimisega ja dubleerivate protsesside kaotamisega. Aruannete esitamise sagedus muutub edaspidi kvartalipõhiseks. Ettevõtete halduskoormus aruannete koostamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks kuluva aja võrra väheneb, kuna halduskoormus hajub. Digitaliseerimine ja andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt võimaldab aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest, mistõttu ei ole tegemist olulise koormuse kasvuga. Varem kaasnes kord aastas väga suur koormus seoses aruannete esitamisega nii riigil kui ettevõtetel. Kvartaalse aruandlusega on koormus aasta peale hajutatum ja tekib vähem vigu, mille täpsustamine ja parandamine tagantjärgi kord aastas esitatava aruande puhul oli ajamahukam. Võib eeldada, et juba praegu on ettevõtete jäätmealane arvestus kuupõhine, seega praktikas ja kokkuvõttes halduskoormus väheneb. Suurem muutus kaasneb väiksematele jäätmekäitlejatele, kellel puudub hetkel võimekus riigi süsteemiga liidestuda ja kes jätkavad andmete esitamist iseteeninduskeskkonna vahendusel ning samuti neile ettevõtetele, kes seni ei ole koostanud veodokumente. Edaspidi võetakse kõigi jäätmevedude, sh jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise puhul kasutusele digitaalsed jäätmeveo saatekirjad sarnaselt ohtlike jäätmete veole. Saatekiri tuleb esitada enne veo algust (juhul kui seda kohustust ei ole täidetud, tuleb koostada saatekiri hiljemalt enne jäätmete vastuvõtmist). Saatekiri tuleb koostada ka juhul, kui jäätmete vedu toimub ettevõtte enda erinevate tegevuskohtade vahel. Enne veo algust saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate jäätmete, juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses tekkivate jäätmete ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale. Sellisel juhul koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja (näiteks jäätmejaam) hiljemalt igakuise aruande esitamisel. Seda võib teha tagantjärgi ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad näiteks eelmisel kuul kodumajapidamistest saadud jäätmed. Kui selliselt vastu võetud jäätmed on kaalumata, siis on nii nn koondsaatekirjana kui igakuise aruande andmed hinnangulised ja neid tuleb parandada peale seda, kui jäätmed käitlejale viiakse ja fikseeritakse nende kaal. Ettevõtetel lasub vastutus eelpool mainitud viisil andmete esitamiseks ja parima andmekvaliteedi huvides nende hilisemaks parandamiseks. Samas kaob osa senistest aruannetest (nt jäätmeveo aruanne) ning samuti võimaldab digitaliseerimine ja andmepõhise 2 aruandluse kasutuselevõtt aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest. Ettevõtted, kelle käitistes põletatakse jäätmeid energia saamise eesmärgil peavad alates 2026. aasta aprillist hakkama kord kvartalis deklareerima jäätmete energiakasutuse tasu, sarnaselt jäätmete kõrvaldamise deklareerimisega. Jäätmete põletamisega tegeleb Eestis peamiselt üks ettevõte (Enefit Green AS). Deklaratsiooni koostamise aluseks on energiakasutuse otstarbel põletusse suunatud jäätmete kogused. Tasumine toimub samamoodi nagu teiste maksude puhul - Maksu- ja Tolliametis ettevõtte ettemaksukonto kaudu. Seega olulist halduskoormuse suurenemist ei kaasne. Muudatused mõjutavad ka pakendiettevõtjaid (135), kes lasevad turule müügipakendeid, kuid ei ole andnud seni kokku kogumise ja taaskasutusse suunamise kohustust üle taaskasutusorganisatsioonile. Pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo raames vähendab märkimisväärselt TKOde halduskoormust. Vastutus nende konteinerite õigeaegse tühjendamise ja konteinerite risustamise ennetamise eest langeb omavalitsustele. TKOd ei pea enam organiseerima avalike konteinerite võrgustiku ülevalpidamist, tühjendamist, tegelema ületäituvuse probleemidega ning suhtlema kodanike ja omavalitsustega avalike mahutite probleemide asjus. 2.2 Halduskoormus kodanikele Jäätmete üleandmine muutub edaspidi inimestele lihtsamaks ja vähem aeganõudvaks. Halduskoormus väheneb, kuna peamiseks kontaktisikuks jäätmehooldusega seoses saab omavalitsus või omavalitsuste koostööorganisatsioon. Kui seni on vedajate vahetumine toonud kaasa vajaduse sõlmida uued lepingud vahetunud vedajaga ning paljudel on eraldi leping veel ka pakendikoti– või konteineri teenuse kasutamiseks, siis edaspidi piisab kokkuleppe sõlmimisest kohaliku omavalitsusega, mida vedajate muutumisest tulenevalt muuta pole vaja. Kodanikel, kes on oma kinnistul erandkorras perioodiliselt korraldatud jäätmeveost vabastatud, ei ole edaspidi kohustust iga-aastaselt 20. jaanuariks omavalitsusele esitada kinnitust selle kohta, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda kasutatud. Samuti kaob üldine vajadus taotleda KOVilt tiheasustusalal asuvale kinnistule, kus toimub biojäätmete kompostimine või regulaarne äravedu, harvemat jäätmevedu, kuna harvem jäätmevedu (kord 12 nädala jooksul) on lubatud kõigil kinnistutel. 2.3 Avaliku sektori töökoormus Omavalitsuse töökoormus, juhul kui puudub jäätmekorralduse alane koostöö teiste omavalitsustega, võib suureneda seoses sellega, et KOV peab korraldama täiendavaid hankemenetlusi. Eelnõukohase muudatusega kaasneb omavalitsustele vajadus sõlmida vähemalt neli täiendavat hankelepingut (biojäätmete, segaolmejäätmete ja ülejäänud jäätmete käitluse korraldamiseks) ning pakendijäätmete veoks. See puudutab eelkõige 49 KOVi, kes seni koostööorganisatsiooniga liitunud pole. Töökoormuse leevendamiseks võib läbi viia osadeks jagatud hanked, mille osade kohta sõlmitakse eraldi lepingud. Mõned omavalitsused on juba sõlminud eraldi käitlusteenuse hankelepingud. Nii veo- kui käitlusteenuse hankelepinguid võib sõlmida kuni viieks aastaks korraga. Saarte omavalitsustes (3) on võimalik jäätmeveohangetega seotud töökoormust vähenda rakendades sisetehingut. Riigihangete koguarv ja sellest tulenev summaarne töökoormus võib siiski väheneda tulenevalt veopiirkonna suuruse muutmisest (senise 30 000 asemel eelnõu kohaselt kuni 100 000 inimest). 3 Omavalitsuse töökoormust võib ajutiselt suurendada kehtivate õigusaktide muutmise vajadus eelnõukohases seaduses ette nähtud kohustuste ja võimaluste rakendamiseks. Alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest rakendub ka arveldamise kohustus, mis ühtaegu võib suurendada töökoormust, kuigi arvete esitamise võib delegeerida ka jäätmevedajale. Omavalitsuse enda otsustada jääb jäätmehoolduskulude rakendamine ja kliendisuhtluse haldamine, millest võib tekkida täiendav mõju, seda eelkõige juhul kui ei tehta teiste omavalitsustega süsteemset koostööd. Nii riigihangete läbiviimine, jäätmekava ja õigusaktide ettevalmistamine, arveldamine, klienditeeninduse haldamine, teavitus, nõustamine, jäätmevaldajate registri pidamine kui mitmed muud ülesanded on võimalik delegeerida omavalitsuste koostööorganisatsioonile. Arveldamise ja klienditeeninduse ülesanded on võimlaik halduslepinguga delegeerida ka jäätmevedajale. Rahvusvahelise praktika põhjal saab eeldada, et koostööorganisatsiooni kaudu ülesannete täitmisel omavalitsuse jäätmehooldusega seotud töökoormus ei suurene, vaid pigem väheneb. Tekkekohalt kogumisele üleminekul väheneb märgatavalt avalike pakendikonteinerite arv, mis seni on KOVidele tekitanud olulisel määral töökoormust (valvekaamerad, ületäitumise kaebused, uute asukohtade leidmine, vaidlused TKOdega jms). Omavalitsuse töökoormust vähendab eelnõus kavandatud korraldatud jäätmeveost vabastatud isiku kirjaliku kinnituse nõude (20. jaanuari kinnitus) kaotamine ja kinnituse esitamata jätnud jäätmevaldajate jäätmeveoga liitmise kohustuse kaotamine. Samuti ei pea KOV menetlema harvema jäätmeveo taotlusi. Haldusjärelevalve mõjutab tõenäoliselt väheseid omavalitsusi (alla 10) ja neis on haldusjärelevalve tõttu lisanduv töökoormus vähene ja ajutine, kuna seisneb eelkõige Keskkonnaametile selgituste andmises. Keskkonnaameti töökoormus mõnevõrra suureneb seoses haldusjärelevalve teostamisega nende omavalitsuste üle, kes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu tõenäoliselt või fikseeritult ei täida. Töökoormuse täiendav maht sõltub sellest, kui edukad on omavalitsused sihtarvu saavutamisel. Koostöös Kliimaministeeriumiga peab Keskkonnaamet muudatuste edukaks rakendamiseks koostama omavalitsustele juhendeid (nt hankejuhend, jäätmehoolduskulu rakendamise juhend). Kuna ka praegu koostab Keskkonnaamet omavalitsustele jäätmealaseid juhendeid, ei suurenda see ülesanne ameti töökoormust. Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri töökoormus võib seoses uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtuga esialgu mõnevõrra suureneda. Oodatav on töökoormuse suurenemine eelkõige uue süsteemi kasutamise esimesel aastal, mil toimub paralleelselt eelneva aasta aruannete esitamine ja kontroll varasematel alustel. Edaspidi väheneb koormus jäätmearuannete kontrollimise osas ning samuti võimaldab uuele aruandluse süsteemile üleminek tõhustada järelevalvet. Luuakse ärianalüütika töövahendid, mis viivad läbi automaatkontrolle ja hõlbustavad analüüse, samuti luuakse järelevalvetöölaud järelevalve tõhustamiseks. Andmeid kasutatakse senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide lahendamiseks. Keskkonnaameti töömaht vähesel määral suureneb seoses uue jäätmete energiakasutuse tasu lisandumisega, kuid mitte oluliselt, sest tasu maksvate ettevõtete arv kelle osas teostada maksukontrolli on väike (2023.a 5 ettevõtet). 4 Keskkonnaagentuurile laieneb uus kohustus tulenevalt kohalike omavalitsuste üksustele rakenduva liigiti kogumise sihtarvuga. Keskkonnaagentuur peab esitatud andmete põhjal hindama, mil määral on seaduses sätestatud sihtarvud täidetud igas kohaliku omavalitsuse üksuses. Uue jäätmearuandluse süsteemi käivitumisel aastast 2026 on võimalik hinnang sihtarvu täitmise kohta luua automaatselt, seega Keskkonnaagentuurile märkimisväärset lisakoormust ülesandega ei kaasne. 2.4 Avaliku sektori kulud ja tulud Jäätmete raamdirektiiviga on liikmesriikidele seatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv aastateks 2020, 2025, 2030 ja 2035. 2023. aastal esitas Euroopa Komisjon Eestile varajase hoiatamise aruande, mille kohaselt on oht, et Eesti ei täida 2025. aastaks seatud sihtarvu. Sihtarvu saavutama jätmisega kaasneb rikkumismenetlus, mille tulemuseks võib olla rahalise trahvi määramine Eesti riigile. Trahvi suurus pole ette teada, kuid direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise korral võib komisjon Euroopa Kohtult kohe nõuda karistusmakse ja/või põhisumma määramist. Põhisumma saab määrata igal juhul, kui direktiiv ei olnud tähtaegselt üle võetud. Karistusmakset saab määrata ainult siis, kui kohtuotsuse ajaks pole direktiiv ikka veel üle võetud. Komisjon kasutab põhisumma ja karistusmakse arvutamisel selliseid valemeid1: Põhisumma = kindel summa 1000 € x raskuskoefitsient (vahemikus 1-20) x tegur n2 (Eesti puhul 0,06) x rikkumise kestus päevades. Minimaalne põhisumma Eestile on 168 000 eurot. Rikkumise tähtaeg hakkab kulgema asjaomase direktiivi ülevõtmistähtaja möödumise kuupäevale järgnevast päevast. Karistusmakse (päevas) = kindel summa 3000 eurot x raskuskoefitsient (vahemikus 1-20) x kestuskoefitsient (vahemikus 1-3) x tegur n (Eesti puhul 0,06). Karistusmakse on summa, mis arvutatakse iga viivitatud päeva eest, vahemikus, mille kestust hakatakse arvutama alates päevast, mil Euroopa Liidu Kohus teeb rikkumismenetluses otsuse, ning mis kestab kuni kuupäevani, mil liikmesriik rikkumise lõpetab. Karistusmakse eesmärk on motiveerida asjaomast liikmesriiki lõpetama oma kohustuste rikkumine võimalikult kiiresti pärast seda, kui Euroopa Liidu Kohus on oma otsuse teinud. Komisjon on teatise3 punktis 3.2.2 märkinud, et ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise hagide puhul kohaldab komisjon süstemaatiliselt raskuskoefitsienti 10. Tõenäosus, et rikkumismenetlus algatatakse, on kõrge, kuna keskkonnalased rikkumised on Komisjoni kõrgendatud tähelepanu all. Varajase hoiatamise aruanne on juba näidanud, et Eesti on Komisjoni tähelepanu all. Samas saab Eesti rikkumise riski vähendada, kui eelnõuga kavandatud meetmed võetakse täies mahus kasutusele. Eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasneb osapooltel vajadus investeerida jäätmete liigiti kogumise taristusse, jäätmete ringlussevõtu võimekusse ning andmehaldusesesse. Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid omavalitsustele ja riigiasutustele. Osa kuludest kaetakse Euroopa Liidu vahendistest. Ringmajanduse arendamist toetatakse keskkonnatasudest laekuvate rahaliste vahenditega keskkonnaprogrammist. Suuremahuliste investeeringute võimalused tulenevad struktuurivahenditest. Perioodil 2021- 2027 rahastatakse ühtekuuluvusfondist ringmajanduse arendamiseks erinevaid sihtrühmi kokku 111 miljoni euroga, sellest 34,7 miljoni euroga toetatakse kohalike omavalitsuste infrastruktuuri 1 Euroopa Komisjon vaatab koefitsiendid ja miinimum summad iga-aastaselt üle ja need muutuvad. 2 Põhineb 2020. aasta SKP-l ja rahvaarvul (aasta n-2) 7. septembri 2022. aasta seisuga, ümardatud kahe Kümnendkohani. 3 Komisjoni Teatis Rahalised karistused rikkumismenetluses 2023/C 2/01 EUR-Lex - 52023XC0104(01) - ET - EUR-Lex (europa.eu). 5 arendamist4, jäätmekäitlejaid toetatakse 14 miljoni euroga jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks5 ning pakendiettevõtjaid 10 miljoni euroga pakendite ökodisaini rakendamiseks (pakendimassi vähendamine, monomaterjalidele üleminek, korduskasutus)6. Toetuse andmisel lähtutakse põhimõttest, et tegemist on ühekordse võimendusega oluliste muutuste saavutamiseks Eestis ja nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe. Täiendavalt on Kliimaministeerium taotlemas ringmajanduse arendamiseks rahalisi vahendeid nii LIFE programmist kui ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra programmist, et võimestada kohalike omavalituste ringmajandusele üleminekut. Kliimaministeeriumi poolt 2023. ja 2024.a KOVidele saadetud küsimustiku vastuste põhjal saab üldistatult välja tuua, et jäätmehoolduse arendamiseks puuduolevad jäätmehoolduse arenduskulud on kõigis omavalitsustes kokku hinnanguliselt 9-10 miljonit eurot aastas. Omavalitsustele luuakse eelnõukohase seadusega võimalus koguda jäätmehoolduskulu jäätmevaldajatelt. Sel juhul omavalitsus oma eelarvest täiendavaid kulutusi tegema ei pea. Kohalike omavalitsuste liigiti kogumise sihtarvu täitmata jätmisel on Keskkonnaametil õigus haldusjärelevalve raames esitada omavalitsustele ettekirjutus ja selle täitmata jätmisel rakendada sunniraha korraga kuni 9600 eurot alates 2031. aastast. 2023. aasta seisuga on suurem risk sihtarvu täitmata jätmiseks kuni 10 omavalitsusel. Eeldades, et sunniraha rakendatakse 2031. aastal samas suurusjärgus omavalitsutele, laekuks selle arvelt riigikassasse ligikaudu 100 000 eurot aastas. Seaduse rakendamisel võetakse kasutusele uus jäätmearuandluse infosüsteem PISTRIK, mis saab olema keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) allsüsteem. PISTRIKu arenduseks on aastatel 2024-2028 on sõlmitud tarkvaraarenduse raamleping summas kuni 1 mln eurot. 2025. aasta lõpuni on PISTRIKu arenduseks planeeritud 330-400 000 eurot ja kogu eelarve 2025. aastal 518 400 eurot. Uue jäätmearuandluse teenuse, sh PISTRIKu arendamise prognoositav kogukulu 2022-2025 on ca 970 000 eurot. PISTRIKu rakendamine toimub alates 2026.a. Tõenäolised kulud riigieelarvele tekivad edaspidi seoses süsteemi edasiarendustega (nt riiklik jäätmevaldajate register, tehisintellekti lahendused jms) ja hooldusega. Seoses jäätmeveo saatekirjade rikkumiste vastutussätete ja karistusmäärade ajakohastamisega ei ole olulisi tulusid ja kulusid võimalik tõsikindlalt prognoosida. Suuremate rahatrahvide määramise võimaluse loomine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem määr motiveerida isikuid panema väärtegusid vähem toime. Seoses tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmise ja jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise maksustamisega suurenevad 2026. a riigieelarvesse laekuvad riigi tulud kokku ca 25 miljonit eurot, sh 15 miljonit eurot jäätmete energiakasutuse tasu ja 10 miljonit eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu ehk ladestustasu. Järgnevatel aastatel see tulu järjest väheneb, sest üha rohkem tavajäätmeid suunatakse ringlusse ja vähem põletusse ning 4 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-liigiti-kogumise-taristu-arendamine. 5 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-ringlussevott-ja-ettevalmistamine . 6 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad- tegevused/jaatmetekke-ja-pakendi-vahendamine. 6 ladestamisele. Eeldusel, et olmejäätmete ladestusmaht väheneb Soome ja Rootsi analoogia põhjal 1 protsendini jäätmetekkest, jääb olmejäätmete ladestustasu tulu alla poole miljoni euro. Põletustasu tulu 2026. aastal võib prognoosida 11 mln ja alates 2030. aastast 9 mln eurole juhul, kui põletustasu selle aja jooksul ei tõuse. Mõningad kulud kaasnevad uue tasu (deklaratsioonivormi) sisseviimisega KOTKASesse. Uus deklaratsioonivorm on oma olemuselt sarnane jäätmete kõrvaldamise deklaratsiooniga ja seega need KOTKASe arenduskulud saab katta igapäevaste arenduste eelarvest. Jäätmevoogude väärindamisele spetsialiseerunud tööstussektorite laienemine toob riigile täiendavaid tulusid, aidates tugevdada Eesti majanduse maksutulu baasi. Kuna eri jäätmeliikidel on erinev majanduslik potentsiaal ja väärindamistasemed, esitatakse siin üldistatud hinnang maksutulude ning majanduskäibe kohta. Ringlusse suunatud 110 000 tonni jäätmete, mis on vajalik 55% sihtmäära saavutamiseks, puhul prognoositakse täiendavalt tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist vahemikus 3–4 miljonit eurot kokku. Ettevõtted panustavad sellele hinnanguliselt lisaks tööjõumaksudega 2–3 miljoni euro ulatuses. Jäätmete ringlussevõtust tekkiv ettevõtete käibe kasv ulatub hinnanguliselt 20–62 miljoni euroni. Arvestades sihtarvu saavutamiseks vajaliku 110 000 tonni jäätmete ringlusse suunamist, tähendab see hinnanguliselt 165–330 uue otsese töökoha loomist jäätmekäitluse ja ringlussevõtu valdkonnas. See töötajate kasv toetab kohalikku majandust ja aitab tõsta tööhõivet ringmajanduses. Eelduste kohaselt kasvavad need summad ligikaudu poole võrra aastaks 2035, kui ringlussevõtu sihtmäärad on suuremad ja sektor laieneb. Ressursside ringlussevõtu taseme tõusul ja sellega kaasnevatel investeeringutel on potentsiaalne pikaajaline positiivne mõju. Uute jäätmevoogude väärindamine loob lisandväärtust Eesti majanduses, tõstab tööhõivet ning suurendab maksutulu ja ettevõtete majanduskäivet. 3. Jäätmeseaduse muudatuste mõju 3.1 Kavandatud muudatus: haldusjärelevalve nõuete kehtestamine Haldusjärelevalve nõuete kehtestamist käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lg 1 p 3, § 1 lg 7, 11. peatükk ja § 13626. Haldusjärelevalve nõuete kehtestamisel ei tuvastatud majanduslikku või sotsiaalset mõju ega mõju hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Haldusjärelevalvel on positiivne mõju keskkonnale ja regionaalarengule. Keskkonnaamet võib vajada mõningast lisaressurssi riigieelarvest, sh täiendavaid töökohti. Kohalikele omavalitsustele, kes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu ei täida, võib haldusjärelevalve kaasa tuua töökorralduslike muudatuste vajaduse. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Haldusjärelevalve mõjutab kaudselt looduskeskkonda ja ringmajandust. Haldusjärelevalve eesmärk on tagada nõuetekohane ja tulemuslik jäätmehooldus omavalitsustes. Sel juhul suureneb liigiti kogutud jäätmete osakaal, mille prügilas ladestamine või energiakasutuse otstarbel põletamine on keelatud. Väheneb ka keskkonnaohtlike prügilapõlengute arv, kuna aastaks 2035 on ladestamise maht nullilähedane. Liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt suureneb ning tänu teisese toorme suuremale ringlusele on võimalik vähendada esmase toorme 7 kasutust. Parema jäätmehoolduse korralduse tulemusel väheneb eeldatavasti jäätmete ebaseaduslik käitlemine – prügistamine ja jäätmete põletamine kodustes tingimustes. Mõjuvaldkond: mõju riigivalitsemisele Haldusjärelevalve eesmärk on muuhulgas tagada jäätmete raamdirektiivis toodud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamine. Tegemist on ennetava tegevusega. Euroopa Komisjon on esitanud 2023.a Eestile eelhoiatuse, mille kohaselt on oht, et Eesti ei täida jäätmete raamdirektiivis seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu. Sihtarvu täitmata jätmisel algatatakse Eesti riigi suhtes rikkumismenetlus ning sellega võib kaasneda nn prügitrahv. Tõenäosus, et rikkumismenetlus algatatakse, on kõrge. Eesti ei suuda eelduste kohaselt täita 2025.a olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu, kuna käesoleva jäätmereformi mõju avaldub hiljem. Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet Haldusjärelevalve teostajaks on Keskkonnaamet, kes kasutab ülesande täitmiseks riigieelarve vahendeid. Kuna keskkonnajärelevalve seaduse alusel on ametil ka praegu õigus teha KOVide üle haldusjärelevalvet, ei ole tegemist põhimõttelise muudatusega, kuid see võib siiski kaasa tuua muutusi ameti töökorralduses. 2023. a tunnistati keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kehtetuks jäätmeseaduse paragrahvid, mis kohustasid kõiki KOVe Keskkonnaametile saatma kooskõlastuseks KOVi jäätmehoolduseeskirja, jäätmekava ja korraldatud jäätmeveo hankedokumente. Muudatusest tulenevalt paigutati Keskkonnaametis vabanenud ressurss ümber. Jätkuvalt tegeleb amet omavalitsuste nõustamisega – lisaks igapäevasele nõustamisele koostab amet olulisi juhendmaterjale7. Aastast 2022. on amet korraldanud igakuiseid koolitusi KOVi keskkonnaspetsialistidele (KO(h)Vihommikuid8) veebi vahendusel, vajaduspõhiselt tehakse järelevalvet (nt avalike pakendikonteinerite võrgustik, jäätmete liigiti kogumise korraldus KOVides), kord aastas koostatakse ülevaade jäätmete kogumisvõimalustest KOVides ning analüüsi tulemusel valminud infodiagrammid9 tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Haldusjärelevalve sätete kehtestamisega jäätmeseaduses täpsustatakse haldusjärelevalve sisu. Keskkonnaamet jätkab nõustamistegevust ja võtab fookusesse need omavalitsused, kus olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine on ebatõenäoline. Amet on juba välja töötamas tõhusamat järelevalve riskihindamise mudelit kontrollivalimi koostamiseks. Omavalitsustele, kelle puhul on sihtarvu saavutamine tõenäoline või Keskkonnaagentuuri poolt fikseeritud, haldusjärelevalvet ei tehta. Nendele omavalitsustele, kelle puhul on Keskkonnaagentuur fikseerinud sihtarvu saavutamata jätmise, teeb amet ettekirjutuse ja võib rakendada sunniraha. Haldusjärelevalve ja nõustamisetegevusega seotud suurem koormus tekib pärast seaduse jõustumist. Eeldades, et seadus jõustub 2025. aastal ja omavalitsused peavad esmakordselt sihtarvu saavutama 2026. aastal, saab KeA hakata selle saavutamise osas järelevalvet tegema 2027.a, kui esimest korda on fikseeritud sihtarvu saavutamine või mittesaavutamine. Seega tekib suurem ressursivajadus just 2027 alates. Ameti hinnangul on ülesande täitmiseks vajalik personalikulu kahe kuni kolme täistööaja ekvivalendi (FTE) ulatuses. Tegelik töömaht sõltub 7 Omavalitsustele suunatud jäätmehoolduse juhendid on kättesaadavad siin: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/jaatmed/omavalitsuste-jaatmehooldus 8 Keskkonnaameti Ko(h)Vihommikute salvestused on kättesaadavad veebis: https://keskkonnaamet.ee/taotlused- aruanded/juhendid-abimaterjalid/kohalikule-omavalitsusele 9 Keskkonnaameti pressiteated ja infodiagrammid on kättesaadavad siin: https://keskkonnaamet.ee/uudised/jaatmete-liigiti-kogumise-voimalused-omavalitsustes-margatavalt-paranenud 8 sellest, kui palju on KOVe, kes sihtarvu ei täida. Lisaks võib olla vajalik ametis KOV jäätmehoolduse alase pädevuse tõstmine (personali koolitamine, ekspertide kaasamine). Käimasoleva jäätmeandmete digitaliseerimise projekti tulemusena võib eeldada Keskkonnaameti senise töökoormuse mõningast vähenemist. Jäätmeandmestiku osas on kavas üleminek reaalajalähedastele andmetele. Andmete projektiga toimuva arenduse käigus tekivad järelevalvele automaatsed töölauad. Lisaks saavad andmestikud rohkem avalikuks, mistõttu sektori läbipaistvus ning ka järelevalve menetluste arv võiks väheneda. Muutused aitavad Keskkonnaametil oma protsesse paremini ja riskipõhisemalt juhtida, mis vabastab ressurssi, et suunata see prioriteetsetele ja mõjusamatele tegevustele. Hinnanguliselt võiks reaalajaandmetele üleminek tekitada süsteemi vähemalt 1 FTE jagu lisaressurssi. Lisaressurss võiks tekkida vahemikus 2027-2028.a. Kliimaministeerium on 2025.a esitamas täistaotlust, et saada toetust LIFE programmist projektile CircEST, mille raames on plaan veelgi võimestada Keskkonnaameti kompetentsi. Arusaadavalt vajab kohalike omavalitsuste toetamine ja järelevalve täiendavaid ressursse, mistõttu tuleb neid vajaduspõhiselt iga-aastaselt riigieelarvest taotleda. Keskkonnaametile ei kaasne ülesandega seoses andmete esitamise kohustust. Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Haldusjärelevalve eesmärk on pakkuda omavalitsustele tuge, st nõustada ja suunata KOVe jäätmeseaduses sätestatud tegevuste elluviimisel, mis tagavad olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise. Haldusjärelevalve mõjutab vaid neid omavalitsusi, kelle puhul on tõenäoline, et sihtarvu ei saavutata või sihtarvu saavutamata jätmine on kindlaks tehtud. Selliseid omavalitsusi on eelduslikult alla kümne. Haldusjärelevalve võib KOVi jaoks, kes pole olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutanud, kaasa tuua töökorralduse muudatusi (nt uute tööülesannete seadmine mõnele teenistujale) ja vähesel määral ning lühiajaliselt töökoormuse kasvu seoses Keskkonnaametile teabe ja selgituste esitamisega. Täpsem mõju sõltub konkreetsest omavalitsusest ja põhjustest, miks sihtarvu ei saavutata. Haldusjärelevalve tulemusena võib suureneda KOVide omavaheline koostöö jäätmehoolduse korraldamisel, kuna koostöös on võimalik vähendada jäätmehooldusega seotud kulusid ja töökoormust ning suurendada pädevust. Eestis on praegu üks suurem KOVide koostööorganisatsioon (MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, edaspidi EJHK), kuhu kuulub 27 KOVi. EJHK nõustab KOVe jäätmehooldusega seotud küsimustes, viib läbi hankeid jms, kasutades selleks mitte ühe vaid paljude KOVidega seotud kogemust. Keskne hangete läbiviimine, osapooltega kokkulepete sõlmimine jms võimaldab vähendada selleks kuluvat tööaega ja sellest tulenevalt ka tööjõukulu võrreldes olukorraga, kus kõiki jäätmehoolduse ülesandeid täidab iga omavalitsus eraldi. Haldusjärelevalve tulemusena paraneb jäätmehoolduse teenuse kvaliteet omavalitsuses ning elanike usaldus jäätmemajanduse suhtes üldiselt. Näiteks võib KOV sihtarvu saavutamiseks parandada jäätmejaama teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning elanike motiveerimiseks teha jäätmehooldusega seotud andmed kättesaadavaks oma veebilehel. Haldusjärelevalve tulemusena võib omavalitsustel tekkida rahaline kohustus sunniraha näol (9600 eurot), vähetõenäolises olukorras kui haldusjärelevalve käigus esitatud ettekirjutust pole tähtaegselt täidetud. Sunniraha maksmise kohustus saab eelnõu kohaselt tekkida alates 2031. aastast ehk pärast üleminekuperioodi lõppu. Keskkonnaamet võib sunniraha määrata sama aasta 9 jooksul korduvalt. Sunniraha majanduslik mõju sõltub määratud sunniraha suurusest ja selle määramise kordadest. Sunniraha ei ole eelnõu kohaselt lubatud tasuda elanikelt kogutavate jäätmehoolduse kulude abil, seega peab omavalitsus sunniraha tasuma oma eelarvest. KOV peab arvestama, et olukorras, kus ettekirjutus jäetakse täitmata, tuleb maksta sunniraha ning selle arvelt jäävad muud vajalikud tegevused tegemata. Haldusjärelevalve tulemusena võib omavalitsusel olla vajadus teha ära seni tegemata jäätmehooldusega seotud kulutused (nt teavitus, uue avaliku kogumispunkti rajamine, jäätmejaama lahtiolekuaja pikendamine vms). Need kulud on üldjuhul võimalik arvestada jäätmehoolduskulude hulka. Vältimaks olukorda, kus niigi toimetuleku piiril KOVil tuleb tõsta kulutusi jäätmehooldusele ja äärmisel juhul maksta ka sunniraha, on soovitav kasutada riigi poolt pakutavat juhendamist, rahalist toetust ning kaaluda koostööorganisatsiooniga liitumist. Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: inimene Haldusjärelevalve tulemusena võib ilmneda, et omavalitsus, kes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu ei täida, peab tegema täiendavaid kulutusi tööjõule, teenustele ja jäätmetaristule. Kulutuste tegemiseks võib olla vajalik näiteks naaberomavalitsustest kõrgema jäätmehoolduse püsikulu määra (protsendi) kehtestamine. See mõju ei ole eeldatavasti siiski märkimisväärne. Ka praegu võib naaberomavalitsustes olla korraldatud jäätmeveoga seotud kulu kordades erinev (nt Alutaguse vallas on 240L segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasu 6,59 eurot, kuid Jõhvi vallas 3,07 eurot ja Kohtla-Järve linnas vaid 1,45 eurot). Juhul, kui Jõhvi vallavolikogu või Kohtla -Järve linnavolikogu otsustaksid kehtestada jäätmehoolduse püsikulu maksimaalses võimalikus ulatuses (100% korraldatud jäätmeveo kuludest), oleks elanikule summaarne kulu ikkagi väiksem kui Alutaguse vallas. Omavalitsusel on võimalik elanikele kulude suurenemist mõnevõrra vähendada, kui jäätmetaristu investeeringuteks taotletakse toetust ühtekuuluvusfondi vastavast meetmest. Samuti on soovitav koostöö tegemine teiste omavalitsustega, et suurendada pädevust ja seeläbi kiirendada sihtarvuni jõudmist. Haldusjärelevalve käigus KOVile määratava sunniraha (9600 eurot) maksmist ja selle mõju maksumaksjale on KOVil võimalik vältida ettekirjutuse tähtaegse täitmisega. Mõjuvaldkond: regionaalareng Haldusjärelevalvet viiakse läbi neis omavalitsustes, mis olmejäätmete liigiti kogumise taset arvesse võttes on madalamal tasemel ning haldusjärelevalve tulemusena saab eeldada jäätmehoolduse taseme paranemist ja ühtlustumist omavalitsuste lõikes. Jäätmehoolduse teenuse tasemes ei esine mahajäämust regioonide lõikes, vaid konkreetsete omavalitsuste puhul. Rahandusministeeriumi juhtimisel välja töötatud jäätmemajanduse teenustaseme mõõdik10 hindab jäätmehoolduse taset skaalal 0-9, kus 9 on parim võimalik tase. Mõõdiku kohaselt oli 2023. aastal jäätmehoolduse tase madal (tase 1-2) seitsmes omavalitsuses (Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Narva-Jõesuu linn, Rõuge vald, Räpina vald ja Viru-Nigula vald). Enamikus neist omavalitsustest on jäätmehoolduse tase olnud madal ka eelneval 3-4 aastal. Seega on tegu süsteemse probleemiga ja nende lahendamiseks ongi vajalik haldusjärelevalve. 10 Mõõdik on kättesaadav veebilehel https://www.minuomavalitsus.ee/valdkond/jaatmemajandus#teenustase 10 3.2 Kavandatud muudatus: riigihangete seaduse § 12 kohase sisetehingu tingimuslik võimaldamine korraldatud jäätmeveo korraldamisel Sisetehingut käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lõiked 5 ja 51. Sisetehingut käsitlevatel sätetel ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Sisetehinguga seotud sätetel on positiivne mõju ringmajandusele, kohalikele omavalitsustele ja regionaalarengule. Korraldatud jäätmeveo sisetehingu võimaldamine saarte omavalitsustes (Saaremaa vald, Muhu vald, Hiiumaa vald) võib vähendada seal eraettevõtete konkurentsi. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmevedaja Korraldatud jäätmeveo hankimisel sisetehingu lubamine saartel ja hanke nurjumisel teistes omavalitsustes võib mõjutada jäätmeveoga tegelevaid ettevõtteid, keda 2024.a seisuga on korraldatud jäätmeveo teenuse turul viis. Sisetehingu tingimuslik võimaldamine elavdab valdkonnas konkurentsi, kuna motiveerib pakkuma kvaliteetsemat teenust ka olemasolevate vedajate poolt. Turul osalevatest jäätmevedajatest kaks pakuvad teenust üle Eesti: • AS Eesti Keskkonnateenused 55 veopiirkonnas, • AS Ragn-Sells 23 veopiirkonnas. Kolm jäätmevedajat pakuvad teenust piirkondlikult: • OÜ Ekovir 7 veopiirkonnas (Ida-Virumaal, Anija ja Jõgeva valdades), • AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 5 veopiirkonnas (Tallinnas ja Viimsi vallas), • MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 3 veopiirkonnas (Lääne-Virumaal). Sisetehingu võimaldamine saartel mõjutab seega kahe suurema vedaja konkureerimist 4 veopiirkonnas (Saaremaa vald on praegu jagatud kaheks veopiirkonnaks). Teiste vedajate huvi saartel teenuse pakkumise vastu on seni puudunud. Hiiumaa vallas 2024. a korraldatud jäätmeveo hankel osales vaid üks vedaja, seega konkurentsi ei esinenud. Ülejäänud omavalitsuste osas ei plaanita muudatusega piirangut konkurentsile, kuna omavalitsus peab igal juhul tegema sisetehingule eelnevalt mõistlike ja põhjendatud tingimustega hanke, kus kõigil jäätmevedajatel on võimalik osaleda. Samuti ei ole enamikel omavalitsustel täna võimekust sisetehingu rakendamiseks, kuna selleks puudub valmisolek (sobiv jäätmeveok ja veoteenuse osutamiseks vajalik tarkvara). Kesine konkurents jäätmeveoturul on seni pigem pidurdanud veoteenuse innovatsiooni. Näiteks ei olnud Pärnu linnal võimalik üle minna Eestis varem rakendamata kaalupõhisele veole, kuna hanke võitnud jäätmevedaja ei suutnud hankelepingus kokku lepitud tingimustel kaalupõhise veoga alustada ning leping lõpetati ennetähtaegselt. Sisetehingu piirangu leevendamine korraldatud jäätmeveo teenuse riigihangetel hakkab mõju avaldama järk-järgult sedamööda, kuidas omavalitsuste kehtivad korraldatud jäätmeveo hankelepingud lõpevad. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Sisetehingu keelu leevendamisel on mõningane mõju jäätmetele ja ringmajandusele. Sisetehingu lubamine saartel ning tingimuslikult teistes omavalitsustes laiendab kvaliteetse ja 11 järjepideva jäätmeveoteenuse korraldamist. Kvaliteetne, mugav ja tulemuslik teenus motiveerib inimesi enam teenust kasutama, sh jäätmeid liigiti koguma. Seeläbi on võimalik rohkem jäätmeid ringlusse suunata ning vähendada jäätmete ebaseaduslikku käitlemist. Kvaliteeti võib sisetehingu puhul suurendada asjaolu, et teenust pakub KOVi enda ettevõte ning vastutus oma elanikele kvaliteetse teenuse pakkumise eest on vahetum võrreldes kogu riigis opereeriva eraettevõttega, kellele kohustused ja justkui ka vastutus on lepinguga üle antud. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Kehtiva jäätmeseaduse § 1 lõike 5 alusel on sisetehing korraldatud jäätmeveo puhul keelatud. Selline piirang oluliselt kitsendab omavalitsuse võimalusi täita talle pandud korraldatud jäätmeveo korraldamise ülesannet. Olukorras, kus jäätmeveoteenuse turul on toimunud koondumine (vt majandusliku mõju kirjeldus) ning sageli osaleb jäätmeveo hankel vaid üks pakkuja, ei saa omavalitsus talle pandud ülesannet parimal viisil täita. Kesise konkurentsi tingimustes on teenuse kvaliteet kohati mitterahuldav. Nii kohalike omavalitsuste kui Kliimaministeeriumi poole pöörduvad teenusega rahulolematud jäätmevaldajad. Sageli on mureks klienditeeninduse kvaliteet, aga ka tellitud konteinerite kohaletoomise viibimine, jäätmete vedamata jätmine jms. Omavalitsused on toonud välja, et mõnel juhul on nad leidnud ennast olukorras, kus jäätmevedaja teenusega ei olda rahul ning jäätmevedaja teenus ei vasta hankelepingule. Kuna aga lepingupartner oligi ainus pakkuja ning muud võimalused teenuse osutamiseks puuduvad, ei lahendaks omavalitsuse jaoks probleemi ka kehtiva hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine. Korraldatud jäätmeveol sisetehingu lubamine saarelistes omavalitsustes puudutab eelkõige kolme omavalitsust (Saaremaa vald, Hiiumaa vald, Muhu vald). Teistes saarelistes omavalitsustes (Kihnu vald, Ruhnu vald ja Vormsi vald) pole korraldatud jäätmeveo korraldamine kohustuslik. Saarte omavalitsustel on piiratud võimalus riskide maandamiseks koostöö kaudu. Muudatuse mõju saarte omavalitsustele on positiivne, kuna tekib võimalus terviklikult ja pikaajaliselt jäätmeveoteenust ette planeerida, vajalikke muudatusi paindlikumalt rakendada ning väheneb sõltuvus eraettevõtetest ja konkurentsiolukorrast jäätmeveo turul. Ülejäänud 73 omavalitsuses on eelnõu kohaselt sisetehing võimalik vaid pärast hanke nurjumist. See võib kaasa tuua suurema osa riigihangete vaidlustamise, kui vedajad või käitlejad ei pea hanke tingimusi mõistlikuks. Selleks, et riigihangete vaidlustamist ennetada, korraldab Kliimaministeerium koostöös Keskkonnaametiga KOVidele hankejuhendi koostamise, milles tuuakse ära soovituslikud hanketingimused. Eelnõuga kavandatud muudatuse eesmärk on korraldatud jäätmeveo teenuse järjepidevuse tagamine ning omavalitsusele rohkem kui ühe võimaluse andmine talle pandud ülesande täitmiseks. Samuti on vaja võimaldada jäätmeveoteenuses innovatsiooni, mida nii omavalitsused kui inimesed ootavad. Senise kesise konkurentsi tingimustes puudub vedajatel huvi turul pakutavat veoteenust mitmekesistada ja hankijate soovidega kohaneda. Nii näiteks pidi Pärnu linn ennetähtaegselt lõpetama 2022. aastal sõlmitud hankelepingu. Lepingu kohaselt pidi vedaja 2025. aastal üle minema Eestis seni rakendamata kaalupõhisele veoteenusele. Juba hanke väljakuulutamise järgselt pöördus potentsiaalne pakkuja vaidlustuskomisjoni poole11 seoses kaalupõhisele veole ülemineku tingimustega. Keila linn oli sunnitud 2024. aastal ajutiselt üle minema vabaturule, kuna varem sõlmitud hankeleping lõpetati ennetähtaegselt ning 11 Pärnu linna korraldatud jäätmeveo hanke vaidlustuse asjaoludega saab tutvuda riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4683280/disputes/208800/presenter. 12 uue hankelepingu elluviimist polnud uuel vedajal võimalik hankes ettenähtud tähtajaks alustada. Elanikele kaasnes vabaturuga aga mitmekordne teenuse hinnatõus.12 KOV oma ettevõttelt sisetehingu korras teenust tellides on võimalik tagada paindlikkus ja teenuse sobivus just konkreetsele piirkonnale, kuna KOV omab suuremat mõju teenuse osutaja üle. Teenuse tellimisel peab KOV ise olema piisavalt teadlik ja muutustega arvestav, et tagada jäätmevaldajatele nende vajadustele vastav kulutõhus ja keskkonnahoidlik teenus. Hankijal on õigus ja kohustus seada hankele mõistlikud ja põhjendatud tingimused vastavalt hankija vajadustele, sealjuures nõuded jäätmeveokitele. Omavalitsus ei või aga hanke tingimusi seada selliselt, et hanke lõpetamine RHS-i § 73 lõike 3 punktide 2-5 alusel oleks hankijale etteaimatav. Sellise kahtluse tekkimisel peab hankija arvestama, et pakkujad võivad pöörduda vaidlustuskomisjoni ja kohtu poole ning sellega võivad kaasneda hankijale kulud ja hanke läbiviimisele kuluv aeg võib oluliselt pikeneda. Asjaolu, et viimasel kolmel aastal on vaidlustatud 14% korraldatud jäätmeveo riigihangetest, viitab selle, et vastav kontrollimehhanism valdkonnas toimib. Sisetehingu rakendamisel on omavalitsuse töökoormus madalam, kuna hankeleping sõlmitakse hankemenetlust läbi viimata. Sealjuures peab sisetehingu sõlmimisel lähtuma turutingimustest, st teenusepakkuja ei või saada sisetehingu tõttu eelist, kuna see võib olla vastuolus EL riigiabi reeglitega. Sisetehingu alusel teenust pakkuv ettevõte peab arvestama riigihangete seaduses sätestatuga, mille kohaselt üle 80% tegevusest peab moodustama teda kontrollivale omavalitsusele pakutav teenus. Mõjuvaldkond: regionaalareng Eelnõukohane muudatus mõjutab eelkõige Lääne-Eesti saarte omavalitsusi. Kuigi ka teistes omavalitsustes võib esineda praegu probleeme kvaliteetse veoteenuse osutamisega, on mandri- Eestis võimalik omavalitsustel veopiirkondasid liita ning kasutada seda eelist jäätmeveo kvaliteedi parandamiseks. Võib eeldada, et vedajatel on suurem huvi pakkuda teenust suuremates veopiirkondades. 3.3 Kavandatud muudatus: kohalikele omavalitsustele olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 12 lg 4, § 31 lg 11, § 42 lg 11 ja lg 3 p 3, § 661 lõiked 1, 7 ja 8, § 70 lg 2, § 1197 lg 2, § 1198 ja § 1363. Eelnõu lisas 2 on toodud sihtarvu käsitleva rakendusakti kavand. Sihtarvu seadmist käsitlevate sätete puhul ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Omavalitsustele sihtarvu seadmine avaldab positiivset mõju Eesti ringlussevõtutööstusele, ringmajandusele ja regionaalarengule. Osadele KOVidele toob sihtarvu seadmine kaasa täiendava töökoormuse ja kulutused. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmekäitlusettevõtted 12 Einmaa, I-M. (08.01.2025). Keila elanike prügiveo hind kerkis ajutiselt mitu korda. Allikas ERR: https://www.err.ee/1609570519/keila-elanike-prugiveo-hind-kerkis-ajutiselt-mitu-korda. 13 Omavalitsustele seatava olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu kaudu suureneb oluliselt liigiti kogutud olmejäätmete kogus – järgneva 10 aasta jooksul on sihiks liigiti kogutud jäätmete kogus kahekordistada. Jäätmekäitlussektorile tähendab see umbes 160 000 tonni liigiti kogutud olmejäätmete järkjärgulist lisandumist käitlusturule, mille käitlemisteenust hakkavad omavalitsused ja pakendite taaskasutusorganisatsioonid ettevõtetelt hankima. Vastavad hanked viiakse läbi järgneva viie aasta jooksul sedamööda, kuidas omavalitsuste kehtivad korraldatud jäätmeveo hankelepingud lõppevad. Seetõttu suureneb ka liigiti kogumine järk-järgult, mitte koheselt pärast eelnõus toodud sätete rakendumist. Lisaks tuleb arvestada, et ka jäätmevaldajate käitumise muutumine võtab mõnevõrra aega. Käitlusse suunatakse täiendavalt liigiti kogutuna vähemalt 60 000 tonni biojäätmeid, 40 000 tonni paberit ja kartongi ning 40 000 tonni klaas-, plast- ja metallpakendit. Täiendava käitlusvõimekuse vajadus motiveerib ettevõtjaid käitlusrajatistesse investeerima. Omavalituste liigiti kogumise sihtarv, ladestustasu kolmekordistamine ja põletustasu kehtestamine koosmõjus toovad kaasa segaolmejäätmete koguse järkjärgulise vähenemise kuni 25 protsendini 2035. aastal ning need suunatakse eeldatavasti ladestamise asemel põletusse. Segaolmejäätmete kogutekke vähenemine mõjutab kõige enam segaolmejäätmete ladestajaid (5 prügilat). Ladestatavate olmejäätmete kogus väheneb prognoosi kohaselt umbes 60 000 tonni võrra ehk nullilähedaseks. Tänastel tavajäätmete prügilatel tekib motivatsioon laiendada pakutavate teenuste paketti (jäätmete eeltöötlus, ringlussevõtt jms). Kui olemasolevates prügilates (ladestusaladel) jäätmete ladestamine märkimisväärselt väheneb, võib osutuda otstarbekaks mõne prügila sulgemine. Suletud prügilas tuleb selle omanikul ellu viia järelhoolduse kava vastavalt keskkonnaloas toodud tingimustele ning kanda vastavad kulud. Iru jäätmepõletustehases põletatavate Eestist pärit olmejäätmete maht väheneb 10 aasta jooksul prognoosi kohaselt umbes 70 000 tonni võrra. Eesti ainsa olmejäätmete põletustehase planeeritud kasutusiga täitub 2030. aastal, mistõttu vajab tehas igal juhul tegevuse jätkamiseks lähiaastatel tehnilisi uuendusi. Selle käigus saab ettevõte arvestada eeldatava segaolmejäätmete koguse vähenemise ja ka koostise muutumisega. Lisaks segaolmejäätmetele põletatakse tehases ka sortimisjääki ja prügikütust, mõningate kohanduste tegemisel on võimalik soojusenergia tootmiseks sisendina kasutada ka biomassi. Ettevõte saab kaaluda ka põletatavate jäätmete importimist näiteks Lätist, kus taolised jäätmepõletustehased puuduvad. Jäätmekäitlusettevõtted saavad konkreetsete jäätmevoogude suurenemisel spetsialiseeruda kindlate jäätmeliikide käitlemisele. Muudatus tervikuna aitab kaasa ringlussevõtutööstuse edenemisele Eestis. Suuremad jäätmevood parandavad konkurentsiolukorda nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Eelduslikult tekib turule rohkem jäätmekäitlejaid ja sekundaarse toorme väärindajaid. Suurenev konkurents annab tõuke innovaatiliste käitlus- ja ringluslahenduste kasutuselevõtuks. Mõju sihtrühm: inimene Omavalitsustele seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv mõjutab otseselt inimesi kodudes, asutustes, ettevõtetes ja avalikus ruumis, kes oma tekkivaid jäätmeid peavad liigiti koguma. Omavalitsustel tekib suurem motivatsioon mugavate võimaluste loomiseks liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks. Olulisim tööriist selleks on korraldatud jäätmevedu, mille raames liigiti kogutud jäätmed veetakse ära otse tekkekohast. Eelnõus on toodud ka jäätmeteenuste hinnastamise tingimus, mille kohaselt liigiti kogutud jäätmete üleandmist peab võimaldama kulutõhusamalt liigiti kogumata jäätmete üleandmisest. Majanduslik mõju inimesele sõltub otseselt selles, kui hoolsalt majapidamises, ettevõttes, asutuses või korteriühistus jäätmeid liigiti kogutakse. Kui seda tehakse mõistliku hoolsusega, on võimalik ise oma jäätmekulusid madalal 14 hoida (hinnanguliselt 3-5 eurot leibkonna kohta kuus). Kui jäätmeid liigiti ei koguta, on jäätmekulud eeldatavasti mitu korda kõrgemad. Jäätmete liigiti kogumiseks võib olla vajalik täiendavate kogumisvahendite kasutuselevõtmine (konteinerid, süvamahutid, kogumiskotid) või rentimine. Uus mahuti võib olla eramaja jaoks arvestatav kulu, nagu ka süvamahutid korteriühistu jaoks. Selle kulu leevendamiseks on Kliimaministeeriumi poolt kavandatud kohalikele omavalitsustele jäätmete liigiti kogumise taristu toetusmeede13. Arvestades, et kohalikel omavalitsustel on sõlmitud kolmeks kuni viieks aastaks korraldatud jäätmeveo hankelepingud ja mitmeid eelnõus kavandatud muudatusi (nt pakendijäätmete tekkekohalt kogumine) saab rakendada alles uue hankelepingu sõlmimisest, avaldub ka nende mõju elanikele valdavalt alles siis. Eeldatavasti suuremat osa elanikkonnast mõjutavad muudatused seega 2026.-2027. aastast alates (vt tabel 1). Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Kavandatud muudatusel on otsene mõju ringmajandusele. Jäätmete liigiti kogumine on eelduseks, et jäätmeid saaks kuluefektiivselt ringlusse võtta. Mida kõrgem on jäätmete liigiti kogumise tase, seda suurem on võimalus, et jäätmetes sisalduv materjal võetakse uuesti toormena kasutusse. Sekundaarse toorme olemasolu võimaldab valmistada ringseid tooteid ning täita sekundaarse toorme sisalduse nõudeid toodetes (nt pakendite puhul). Teisese toorme kasutamine vähendab nõudlust esmase toorme järele. Sihtarvu rakendamine toob kaasa ka keskkonna saastamise vähenemise (vähem jäätmete ladestamist, paremad võimalused jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks). Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine kohalikele omavalitsustele tagab piisava koguse liigiti kogutud jäätmeid, mida ringlussevõtuvõimekuse olemasolul saab Eestis ringlusse võtta või mis suunatakse ringlussevõtuks teistesse riikidesse. Suurem ringlussevõtt on vajalik jäätmete raamdirektiivist tuleneva olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks riigi tasemel. Seega aitab sihtarvu seadmine otseselt kaasa suuremale ringlussevõtule ning sihtarvu täitmata jätmise riski vähenemisele. Olmejäätmete liigiti kogumise taset omavalitsustes hakkab muudatuste kohaselt fikseerima Keskkonnaagentuur. Vastavad andmed laekuvad agentuurile digitaalsete jäätmeveo saatekirjade kaudu ning andmete analüüs toimub automaatselt. Seega ei kaasne Keskkonnaagentuurile omavalitsuste sihtarvuga seoses olulist lisakoormust. Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamine on ka seni olnud kohalike omavalitsuste ülesanne, seega ei ole tegemist uue kohustusega. Uudne on aga konkreetse tulemusnäitaja seadmine, mille saavutamine muutub omavalitsustele kohustuslikuks. Keskmiselt kogutakse Eestis liigiti umbes 38% olmejäätmetest. Sihtarvu 67% saavutamiseks 2027. aastal on seega vaja liigiti kogumist pea kahekordistada enamikes omavalitsustes. Omavalitsusel tekib vajadus senisest rohkem 13 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-ringlussevott-ja-ettevalmistamine. 15 tähelepanu pöörata jäätmehooldusele. Sealhulgas on vajalik uuendada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja. Sihtarvu saavutamine eeldab põhjalikku KOV jäätmehoolduse läbimõtlemist – kus ja millised olmejäätmed tekivad, kuidas korraldada nende tulemuslik liigiti kogumine, millised kulud sellega kaasnevad, kas jäätmehoolduse püsikulu kehtestamine on vajalik, kuidas suurendada elanike teadlikkust liigiti kogumisest ning kuidas korraldada järelevalvet. Sihtarvu saavutamiseks vajalikke ülesandeid võib lahendada koostöös teiste omavalitsustega. Koostöövormi rakendamisel võib üksiku omavalitsuse töökoormus senisega võrreldes isegi väheneda. Kui koostöö tegemist ei peeta otstarbekaks, võib omavalitsusel olla vajalik eraldi spetsialisti töökoha loomine. Jäätmevaldkonnaga tegeleva spetsialisti kõrval on tõenäoliselt vajalik ka järelevalvega tegeleva spetsialisti olemasolu omavalitsuses. 2024. aasta avalike palgaandmete14 kohaselt oli omavalitsuse järelevalve spetsialisti ja keskkonnaspetsialisti põhipalk u 2000 eurot kuus. Tööandja kulu ühe spetsialisti kohta on sellest lähtuvalt umbes 32 000 eurot aastas. Sihtarvu saavutamiseks on üks mõjukamaid tööriistu korraldatud jäätmevedu. Tänaseks kogutakse korraldatud jäätmeveo raames kohustuslikus korras juba segaolmejäätmeid ja biojäätmeid (kui ei toimu kohapeal kompostimist). Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine suurendab oluliselt olmejäätmete liigiti kogumist, kuna sel juhul on pakendijäätmete liigiti kogumine inimese jaoks mugavam. Omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingutega ja nende ennetähtaegne lõpetamine on võimalik poolte kokkuleppel. Tabel 1 on toodud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingute lõppemise aeg. Arvestades seaduse jõustumiseni kuluva ajaga ja seni sõlmitavate hankelepingutega, toimub riigihangetes suurem muutus ilmselt alates 2026. aastast. Tabel 1 Kehtivate ja väljakuulutatud korraldatud jäätmeveo riigihangete lepinguperioodi lõppemise aasta 93 veopiirkonnas Kliimaministeeriumi analüüsi põhjal (2024.a oktoobri seisuga). Ligikaudu pooltes hankelepingutes on ette nähtud lepingu tähtaja pikendamise võimalus 1 kuni 2 aasta võrra. Korraldatud jäätmeveo hankelepingu Veopiirkondade arv lõppemise aasta 2024 1 2025 22 2026 30 2027 19 2028 10 2029 9 2030 2 Ekspertide hinnangul annavad tihtipeale ka ettevõtted oma tootmisjäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames segaolmejäätmetena. See suurendab segaolmejäätmete koguteket, mistõttu omavalitsus peab selle võrra rohkem pingutama, et liigiti kogumise sihtarv saavutada. Seetõttu on otstarbekas omavalitsustel kontrollida, et tema territooriumil asuvad tootmisettevõtted annaksid tootmisjäätmed nõuetekohaselt üle viies need ise jäätmekäitluskohta või tellides tootmisjäätmetele eraldi veoteenuse. Sihtarvu saavutamine võib kujuneda keerukamaks neis omavalitsustes, kus jäätmehoolduse teenuse tase on keskmisest allpool (vt Joonis 1). 2023. aastal oli kuues omavalitsuses jäätmehoolduse tase väga hea (tase 7-8), keskmine või üle keskmise (tase 4-6) 39-s omavalitsuses, veidi alla keskmise 27-s omavalitsuses ning kõige madalam tase (1-2) tuvastati 14 Ametnike palgaandmed Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus- kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed. 16 seitsmes omavalitsuses. Võib eeldada, et kõige madalama teenustasemega omavalitsustes esinevad süsteemsed puudujäägid jäätmehoolduse korraldamisel ning sihtarvu saavutamiseks tuleb teha suurema mõjuga muudatusi. Neis 27-s omavalitsuses, kus teenuse tase jääb alla keskmise, võib sihtarvu seadmine koos riigipoolse toe ja nõustamisega anda piisava tõuke jäätmehoolduse edenemiseks. Ülejäänud omavalitsustes on sihtarvu saavutamine ilmselt lihtsam. Joonis 1. Minuomavalitsus.ee mõõdikuga hinnatud jäätmemajanduse teenuse tase Eestis omavalitsuste lõikes 2023. aastal. Sihtarvu saavutamise eesmärgil võivad omavalitsused pidada vajalikuks teha omavahel koostööd, kuna ülesande täitmiseks on vajalik vastav pädevus ja korralduslikud tegevused. Tõenäoliselt on sihtarvu koostööd tehes lihtsam saavutada (ühised spetsialistid, ühised hanked, juhendmaterjalid, jäätmekavad, määrused jms), kuid koostöö tegemine pole eeldus sihtarvu saavutamiseks. 2023. ja 2024.a läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et omavalitsused kulutavad keskmiselt 15 eurot elaniku kohta aastas jäätmehoolduse korraldamiseks, kokku umbes 20,5 mln eurot aastas. Sihtarvu saavutamine eeldab omavalitsustelt tõenäoliselt täiendavate kulutuste tegemist jäätmete liigiti kogumise taristu rajamiseks (sh majapidamiste konteinerid, KOV jäätmejaamad, avalikud kogumispunktid). Nende täiendavate kulude katteks nähakse eelnõus ette jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse seadmise võimalus, mis lähtub „saastaja maksab“ põhimõttest. 2025. - 2029. aastal on omavalitsustel võimalik taotleda ühtekuulusfondist rahastatavatest meetmetest toetust jäätmete liigiti kogumise taristu soetamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskus SA vahendusel15. Sihtarvu saavutamise planeerimisel on omavalitsusele toeks nii Kliimaministeerium kui Keskkonnaamet, kes valmistavad koostöös ette vajalikud juhendid, korraldavad infopäevi, parimate praktikate jagamist jms. Keskkonnaagentuuri poolt koostatav KOV jäätmetaristu mudel on üles ehitatud omavalitsuse tööriistana, mille abil planeerida sihtarvu saavutamist 15 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-liigiti-kogumise-taristu-arendamine. 17 konkreetses omavalitsuses. Mudel on arendamisel, kuid juba praegu kõigile omavalitsustele kättesaadav. Suuremaid muudatusi (regulatsiooni ja korralduse muutmine, täiendava taristu kasutusele võtmine) on omavalitsustel vaja teha regulatsiooni jõustumisel, edaspidi tuleb jälgida ellu viidud muudatuste tulemuslikkust ja hinnata ning läbi oma regulatsioonide ja korraldusliku tegevuse tagada, et piisav jäätmete liigiti kogumise tase on saavutatav. Kui analüüs näitab, et senine tegevus ei ole piisav, tuleb võimalikult kiiresti jäätmehoolduses muudatusi teha. Mõjuvaldkond: regionaalareng Kavandatud muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, kuna kõikidele KOVidele kehtestatakse sama sihtarv. Sihtarvu saavutamine vajab aga omavalitsustelt erinevat pingutust, kuna lähtepositsioon on erinev. Sellest annab aimu minuomavalitsus.ee mõõdik, mille kohaselt mõnedes omavalitsustes on aastate lõikes jäätmehoolduse tase olnud madalam ning sihtarvu saavutamiseks tuleb neil KOVidel eeldatavasti teha suuremaid muudatusi. See võib tähendada jäätmejaama teenuse parandamist (enamate jäätmeliikide vastuvõtt, sobivamad lahtiolekuajad, jäätmejaama laiendamine või uue rajamine), pakendijäätmete kokku kogumise muutmine (kui pakendijäätmeid ei koguta tekkekohalt, siis kogumispunktide võrgustiku laiendamine). Oluline on ka KOV jäätmehoolduseeskirjas seatud nõuete tegelik jõustamine (nt jäätmevaldajate liitmisel korraldatud jäätmeveoga) ning jäätmevedajate ja -käitlejatega sõlmitud lepingutest kinnipidamine. KOVidel, kus jäätmehoolduse tase on madalam, on võimalik taotleda toetust vajaliku taristu (nt jäätmejaama) rajamiseks. Sealjuures on madalama tulukusega KOVidel omafinantseeringu osakaal samuti väiksem. Sihtarvu seadmine püüdleb siiski jäätmehoolduse taseme ühtlustamise poole omavalitsuste lõikes. Võib eeldada, et pärast üleminekuperioodi lõppu (eeldatavasti 2031. aastal) on jäätmehoolduse teenuse tase KOVide lõikes kõrgem ja ühtlasem. 3.4 Kavandatud muudatus: paber- ja kartongjäätmete materjalipõhine kogumine Paberi- ja kartongijäätmete materjalipõhist kogumist käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 31 lg 31, § 13623, pakendiseaduse § 15 lg 4. Paberi- ja kartongijäätmete materjalipõhisele kogumisele üleminekuga seoses ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale, infoühiskonnale, riigikaitsele, välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule. Paberi- ja kartongijäätmete kooskogumisel on positiivne mõju ringmajandusele ja keskkonnale. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmekäitlusettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid Paberi- ja kartongijääde on positiivse väärtusega, st analoogselt metallijäätmetele ostetakse jäätmekäitlejate poolt kokku ka paberi- ja kartongijäätmeid. Omavalitsustel on seni olnud võimalik liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmete väärtuse arvelt vähendada teiste jäätmeliikide käitlusega seotud kulu, kuna korraldatud jäätmeveo hankega on antud kokku kogutud jäätmed üle ühele jäätmekäitlejale (üldjuhul jäätmevedaja ise), kes on saanud otsustada kokku kogutavate jäätmete edasise käitluse üle ning see on võimaldanud kulude ristsubsideerimist (näiteks vähendada biojäätmete käitluskulu vanapaberi positiivse väärtuse arvelt). 18 Kuna kokku kogutud paberi ja kartongi käitlust korraldavad edaspidi TKOd (3 tagatisrahata pakendijäätmete TKOd), siis saavad nemad ka vanapaberi kui materjaliga seotud tulu endale, millega kaetakse selle kogumise ja käitlemisega seotud kulu. Seda on arvestatud pakendtite tekkekohalt kogumise kulude jaotamisel TKOde ja jäätmevaldajate vahel, mida on täpsemalt selgitatud punktis 4.1. TKOd on aastate jooksul teinud investeeringuid avalike paber- ja kartongpakendite konteinerite soetamiseks. Eelnõu kohaselt liidetakse paberi- ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveo teostamiseks ei pruugi kõik täna kasutusel olevad avalikud paber- ja kartongpakendi konteinerid sobilikud olla (nt „kellukese“ tüüpi konteinerid), kuna nende tühjendamiseks ei sobi tavapärane jäätmeveok. Eelnõu kohaselt sõlmib KOV pakendijäätmete vedajaga eraldi hankelepingu, seetõttu saab pakendijäätmete vedaja kasutada teenuse osutamiseks vajalikku eritehnikat ning ei pea sealjuures arvestama teiste jäätmeliikide vedamisega. Muudatus viiakse ellu järk-järgult uute korraldatud jäätmeveo hankelepingute sõlmimisel, suurem muudatus toimub tõenäoliselt aastatel 2026-2027, kuid mõnel juhul alles 2030. aastal. Üleminekuaja jooksul on TKOdel võimalik osa konteinereid välja rentida või ära müüa, ümber paigutada ja osa konteinereid ilmselt selle perioodi jooksul amortiseerub. Paberi- ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveo raames vähendab märkimisväärselt TKOde halduskoormust. Vastutus nende konteinerite õigeaegse tühjendamise ja konteinerite risustamise ennetamise eest langeb omavalitsustele. TKOd ei pea enam suhtlema kodanike ja omavalitsustega üksikute avalike mahutite probleemide asjus. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Paberi ja kartongi materjalipõhine kogumine avaldab positiivset mõju selle materjalivoo suurenemisele ja ringlussevõtule. Paber ja kartong kogutakse kõikjal muudest jäätmetest eraldi (nii korraldatud jäätmeveos, jäätmejaamades kui avalikes kogumispunktides). Kuna paber ja kartong on määrdumise ja niiskumise suhtes tundlik materjal, siis materjalipõhine kogumine parandab selle jäätmevoo ringlussevõetavust. Teisese toorme kasutamine vähendab nõudlust esmase toorme järele. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Seni on paberi ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumine olnud kohalike omavalitsuste ülesanne. Vanapaberi kogumine on korraldatud jäätmeveo raames korraldatud 2024.a septembri seisuga 73 omavalitsuses. Vanapaberi kogumine toimub korraldatud jäätmeveo väliselt väikesaartel (Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallad) ning Haljala ja Vinni valdades. Hiiumaa vallas on vanapaberi kogumine liidetud jäätmeveoga alates uuest hankelepingust, mis hakkab kehtima 2025. aastast. Mõnel juhul on vanapaberi kogumine korraldatud ka KOVi poolt välja pandud avalike vanapaberi konteineritega, mis ei ole mõeldud paber- ja kartongpakendi kogumiseks (nt Saaremaa vald). Vanapaberi käitlemise korraldamine on samuti olnud omavalitsuse ülesanne ja üldjuhul on käitlemise üle saanud otsustada jäätmevedaja. Kuna vanapaber on positiivse väärtusega (u 30 eurot/tonn) on mõnel juhul kohalik omavalitsus vanapaberi kogumise arvelt saanud vähendada teiste jäätmeliikide käitlemise kulu (nt Tallinn). Kavandatud muudatuse kohaselt kogutakse vanapaber edaspidi koos paber- ja kartongpakendiga samasse mahutisse ning kogu selle jäätmevoo käitlemise korraldab taaskasutusorganisatsioon. See ei tähenda omavalitsuse jaoks vanapaberi kui materjali väärtusest ilmajäämist. Vanapaberi positiivset 19 väärtust on arvesse võetud pakendijäätmete tekkekohalt kogumisel jäätmevaldaja poolt makstava hinna määramisel (0,25 eurot tühjenduskord). Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi vaja eraldi paber- ja kartongpakendi konteinerit ja vanapaberi konteinerit, vaid piisab ühest konteinerist. See ei pruugi aga vähendada vajalike konteinerite arvu, kuna tegemist on mahuka jäätmevooga ning eraldi paberi ja kartongi konteiner on nõutav kõikjal korteriühistute juures. Omavalitsused peavad muudatuse ellu viima alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest. Seejärel kaob vajadus suhelda TKOdega avalike paberi- ja kartongimahutite ületäitumise, sisu jm problemaatika üle, kuna selle korraldamine on edaspidi omavalitsuse enda ülesanne. See ei tähenda üldjuhul täiendavat töökoormus omavalitsusele, kuna tühjendussagedus jms on määratakse korraldatud jäätmeveo hankes. 3.5 Kavandatud muudatus: jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ja teenuse hinnastamine Jäätmehoolduskulude kandmise kohustust käsitlevad eelkõige eelnõukohase jäätmeseaduse § 42 lg 3 p 7 ja § 661. Teenuse hinnastamise tingimusi käsitleb eelnõukohane jäätmeseaduse § 31 lg 8. Lisaks sätestavad eelnõukohase jäätmeseaduse § 66 lõiked 12 – 14 arveldamise tingimused korraldatud jäätmeveo korraldamisel, kui jäätmehoolduse püsikulu ei rakendata. Jäätmehoolduse rahastamise regulatsioonil ei tuvastatud sotsiaalset mõju, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Lahendus mõjub positiivselt jäätmeveo turu konkurentsile ja läbipaistvusele, kuid sellega kaasneb täiendav töökoormus kohalikele omavalitsustele, mida on võimalik vähendada jäätmehoolduskulu kogumise delegeerimisega. Lahendus võib mõjutada jäätmevaldajate jäätmekulusid, kuid neid on üldjuhul inimesel endal võimalik vähendada jäätmeid liigiti kogudes ja jäätmeteket vähendades. Muudatuse tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine, mis toetab ringmajandusele üleminekut. Kavandatud muudatuse saab ellu viia alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu kehtima hakkamisest omavalitsuses. Uued lepingus sõlmitakse järk-järgult ja eelduslikult valdavalt aastatel 2026 kuni 2027. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmevaldaja Kavandatud muudatuse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada jäätmevaldajale jäätmehoolduskulu kandmise kohustus. Jäätmevaldaja on jäätmeseaduse kohaselt jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveo mõistes loetakse jäätmevaldajaks ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Eelnõu kohaselt peab teenuse hinnastama selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud kulu on madalam kui liigiti kogumata jäetud või valesti liigitatud jäätmete üleandmise kulu. Jäätmehoolduskulu peab olema proportsionaalne korraldatud jäätmeveo kuluga. Jäätmevaldajalt ei ole lubatud nõuda ka ebamõistlikult kõrget jäätmehoolduskulu. Selleks on eelnõus sätestatud, et jäätmehoolduskulu suurus võib olla kuni 100% konkreetse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga seotud kulust. Seeläbi on jäätmevaldajal endal hoolsa käitumise kaudu võimalik oluliselt vähendada nii korraldatud jäätmeveo kulu (sõltub jäätmete kogusest ja liigiti kogumisest) kui ka jäätmehoolduskulu (kindel protsent korraldatud jäätmeveo kulust). 20 Korraldatud jäätmeveo kulu tõuseb neil jäätmevaldajatel (eraisikud või ettevõtted), kes enamiku oma jäätmetest annavad üle segaolmejäätmetena ehk ei kogu jäätmeid liigiti. Ühest küljest suureneb segaolmejäätmete käitluskulu (segaolmejäätmete põletamisele ja ladestamisele lisandub vastavalt kas põletustasu või saastetasu 60 eurot tonni kohta). Teisest küljest, mida suurem on korraldatud jäätmeveo kulu, seda suurem on ka jäätmehoolduse püsikulu, kui KOV seda rakendab. Selline hinnatõus motiveerib inimesi jäätmeid liigiti koguma, kuid võib mõnel juhul hinnatõusu vältimiseks motiveerida ka jäätmeid ebaseaduslikult käitlema. Selle vältimiseks on oluline, et jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmine oleks jäätmevaldajale võimalikult kättesaadav koos vastavate juhenditega. Lisaks on oluline tõhustada järelevalvet, et võimalikke rikkumisi ennetada. Sealjuures on mõjutavaks teguriks ka 2025. aastast jõustunud karistusmäärade tõus (trahviühiku suurenemine 4 eurolt 8 eurole). Kui ettevõte annab koos olmejäätmetega korraldatud jäätmeveo raames üle ka tootmisejäätmeid (mida ei ole lubatud teha), siis mõjutab see ka tema jäätmehoolduse püsikulu suurust. Kui aga ettevõte annab üle vaid olmejäätmeid, siis on püsikulu rakendamise mõju ettevõtetele analoogne mõjuga füüsilistele isikutele ja korteriühistutele. Jäätmete liigiti kogumist on üldjuhul lihtsam tagada eramajades, kus jäätmeid annab üle üks majapidamine. Korteriühistutes, asutustes ja ettevõtetes jaguneb vastutus paljude leibkondade või töötajate vahel ja korrektse liigiti kogumise saavutamine on aeganõudvam protsess. Jäätmevaldaja motiveerimiseks on seetõttu eelnõus ette nähtud, et jäätmehoolduse eest esitataval arvel tuuakse eraldi välja ka liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete kuluread. Eelnõu kohaselt kogub kohalik omavalitsus jäätmehoolduskulu ka korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajatelt. Neilt kogutava püsikulu suurus ei tohi olla suurem kui eelmisel aastal korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja keskmine püsikulu. Seega maksavad need jäätmevaldajad kindla suurusega püsikulu. Eelnõuga luuakse võimalus selleks, et inimesel oleks üks kontaktisik, kellega jäätmehoolduse teemadel suhelda. Seni on neid kontaktisikuid üldjuhul kaks või kolm ja see tekitab inimestes arusaamatust, kes millise teenuse eest vastutab. Näiteks võib olla vajadus suhelda probleemide korral nii omavalitsuse keskkonnaspetsialisti, jäätmevedaja klienditeeninduse kui taakasutusorganisatsiooniga, kes veab ära pakendijäätmeid. Tuleb ette ka inimeste suunamist ühe juurest teise või kolmanda juurde. Infosüsteemide arenedes oleks paljudele mugavam lahendus, kui probleemidest või muudatustest saab teada anda ja neile vastata iseteeninduskeskkonna kaudu. Selline infosüsteem võiks olla KOVi (koostööorganisatsiooni) hallatav ning nii jäätmevaldaja kui jäätmevedaja oleks süsteemi kasutajad. Infosüsteem, mis on seotud jäätmevaldajate registriga, võimaldaks selle kaudu korraldada ka arveldamist. Eelnõu koostamise ajal on vähemalt kaks eraettevõtet KOVidele sobilikke infosüsteeme arendamas. Infosüsteemide kasutuselevõtt ei eelda täiendavaid seadusemuudatusi. Mõju sihtrühm: korraldatud jäätmeveo teostaja Eelnõu kohaselt korraldatakse alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2030 korraldatud jäätmevedu nii, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks on kohaliku omavalitsuse üksus. Jäätmevaldajatega arveldamise kohustus on siis omavalitsusüksusel. Muudatuse jõustumisel esitab jäätmevedaja igakuiselt ühe arve kohalikule omavalitsusele, kes tasub vedajale tema teenuse eest. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaid on 2024.a seisuga kokku viis. 21 Kõigi kehtiva korra alusel sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingute puhul on arveldamise kohustus jäätmevedajal, kuna jäätmeseadus ei võimalda arveldamise teistsugust korraldamist. Jäätmevedaja esitab korraldatud jäätmeveo teenustasu arve korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale lähtuvalt üleantavate jäätmete kogusest, liigist ja sagedusest ning lisateenuste kasutamisest. Korraldatud jäätmeveo teenustasude hinnakiri kujuneb korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena lähtuvalt hankija poolt seatud tingimustest ja pakkuja pakutud hindadest. Pakkuja peab sealjuures arvestama, et tema ülesanne on tasuda ka jäätmete edasisele käitlejale, seega hinnakiri sisaldab nii veoteenuse, arveldamise kui ka käitluse kulusid. Jäätmevedajal on üldjuhul õigus tegelikke kulusid omavahel ristsubsideerida, et tagada hankija nõuetele vastav hinnastamine ning olla pakkumisel edukas arvestades hankija poolt hinnatavaid kriteeriume. Nii on kujunenud olukord, kus hankijal puudub sageli teadmine teenuse tegelikust maksumusest ja lisateenuste mahust. Hinnakirjades püsivad hankes hinnatavad teenused pigem madalad, kuid mittehinnatavate teenuste maksumus võib olla ebaproportsionaalselt kõrge. Kavandatud muudatus loob avalikkusele suurema selguse korraldatud jäätmeveo kulude kujunemise osas. Jäätmevedajal kaob võimalus ristsubsideerida veo, käitluse ja lisateenuste kulusid. Seni on jäätmevedaja pidanud pakkumise tegemisel prognoosima ka inimeste sortimisharjumuste muutumist, kuna üldjuhul on omavalitsused hankes seadnud tingimuse, et segaolmejäätmete teenustasu oleks kordades kõrgem kui liigiti kogutud jäätmete teenustasu vaatamata sellele, et transpordikulu ei sõltu niivõrd palju jäätmeliigist, kui veo vahemaast ja veosagedusest. Näiteks on sageli liigiti kogutud jäätmete teenustasu nullilähedane. Vedajal on sel juhul tasuv tühjendada segaolmejäätmete mahuteid, mitte aga liigiti kogutud jäätmete mahuteid. Eraettevõtjast jäätmevedaja eesmärk on kasumi teenimine, seega on kehtivates tingimustes vedajal vajadus pakkuda kõrgemat hinda hinnastatud teenustele, et katta sellega ka nullilähedase hinnaga teenuste osutamine. Kui pakkujal on võimalik sealjuures ristsubsideerida kulusid hankeväliselt, on ta pakkumise tegemisel eelisseisus. Korraldatud jäätmeveo riigihanget korraldades ei ole täna omavalitsusel täit ülevaadet teenuse mahust (lisateenustest) ning pakkumise tegemisel on eelis viimasel teenusepakkujal. Kui arveldamine toimub omavalitsuse kaudu, on omavalitsusel kogu andmestik teenuse kohta. Tänu sellele on võimalik hankes esitada kõigile pakkujatele kvaliteetsed andmed teenuse tegeliku mahu kohta ning kõigil konkureerivatel ettevõtetel võimalik võrdsetel alustel pakkumist teha. Esmastekordsetl uutel tingimustel hangete tegemisel ei pruugi KOVidel veel hankemahu tegelikke andmeid olla, kuna need tekivad alles esimese hankelepingu elluviimise käigus. Seetõttu on soovitav vajalikud andmed praeguselt jäätmevedajalt aegsasti enne hankelepingu lõppemist küsida (sh kui palju osutatakse kõiki hinnakirjajärgseid lisateenuseid). Kavandatud muudatuse tulemusena saab jäätmevedaja pakkumise tegemisel lähtuda adekvaatselt tegelikust veokulust ning saab teenuse eest tasu transporditeenuse alusel (kilometraaži, tühjenduskordade arvu järgi) või lisateenuse pakkumise kordade järgi. Jäätmevedajalt eeldab senine korraldus arveldamise võimekuse olemasolu (vastav tarkvara, töötajad, tööaeg). Kuna arveldamise kohustus on mahukas lisaülesanne põhitegevuse (jäätmete veo) kõrval, võib oletada, et see on üks takistusi korraldatud jäätmeveo konkurentsiolukorra paranemisel. Uutel jäätmeveoteenuse pakkumisest huvitatud ettevõtetel peaks lisaks jäätmeveokile ja logistikavõimekusele olema ka kliendisuhete juhtimise ja haldamise süsteemi (CRM) ning arveldamise võimekus. Arveldamise kohustuse panemine omavalitsusele elavdab seega jäätmeveoteenuse turgu ning võimaldab olemasolevatel jäätmevedajatel keskenduda rohkem jäätmete veole, mis on teenuse põhisisu. 22 Arveldamise muutmisega väheneb jäätmevedaja risk teenuse osutamisel, kuna ta ei pea ise enam tegelema võlgnike probleemiga (hinnanguliselt 5% jäätmevaldajatest). Vedajale maksab teenuse eest omavalitsus. Omavalitsus võib siiski koos korraldatud jäätmeveo teenusega hankida ka arveldamise ja klienditeeninduse teenuse. Sel juhul on hankelepingu sõlminud jäätmevedajal jätkuvalt kohustus korraldatud jäätmeveo teenuse eest jäätmevaldajatele arveid esitada ja saada ise omavalitsuselt ka selle teenuse eest tasu. Ka sel juhul tasub jäätmevaldaja arvel toodud summa kohalikule omavalitsusele. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Kavandatud muudatusel on positiivne mõju ringmajandusele, kuna jäätmehoolduskulude hinnastamise kaudu motiveeritakse inimesi jäätmeid liigiti kogumist. Jäätmete liigiti kogumisel on jäätmehoolduskulu madalam ja vastupidi. Muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti jäätmete liigiti kogumine ja ka liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus 2023. ja 2024.a läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et omavalitsused kulutavad keskmiselt 35 eurot leibkonna (2,35 inimest) kohta aastas jäätmehoolduse korraldamiseks, kokku umbes 20,5 mln eurot aastas. Omavalitsused on seni mitmel pool välja toonud, et neil puudub rahastusallikas jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks. Ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetuse jagamiseks on riigil olnud väga piiratud võimalused. Kuna eelnõukohase seadusega sätestatakse omavalitsustele täiendavad kohustused, luuakse samas ka nende kohustuste täitmiseks rahastusallikas, milleks on KOV jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamise õigus. KOV jäätmehoolduskuludega on võimalik kanda lisanduvad KOV jäätmehoolduse arenduskulud ja vajalikud investeeringud. Lahendus toetab KOVide finantsautonoomiat. Omavalitsusele jäetakse otsustusõigus, kas jäätmehoolduskulu rakendada või mitte. Kui KOV jäätmehoolduse püsikulu koguma ei hakka, peab ta jäätmehooldusega seotud kuludele katte leidma oma eelarvest. Võimekamad ja jäätmehoolduse korraldamisel edukad omavalitsused võivadki sihtarvu saavutamisega hakkama saada ilma püsikulu kogumata. Kui aga KOV eelarve on niigi pingeline ja jäätmehoolduses on vaja teha kulukaid muudatusi, võib püsitasu kogumine osutuda otstarbekaks. Tõenäoline on, et osa KOVe jäävad äraootavale seisukohale, et vaadata, millist mõju avaldab püsikulu kogumine KOVile ja selle elanikele, ning rakendavad jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse mõned aastad hiljem. Hinnanguliselt on KOVil jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks vaja teha täiendavad kulutusi keskmiselt 6 euro eest leibkonna kohta aastas ja investeeringuid taristusse (jäätmejaamad, ringlusmajad jms) keskmiselt 9 euro eest leibkonna kohta aastas. Investeeringute kulust on maha arvestatud aastatel 2025 kuni 2029 KOVidele suunatud olmejäätmete liigiti kogumise taristu toetus kogusummas 34,7 mln eurot16. Samuti on investeeringute puhul arvestatud, et kulu jaotatakse mitme aasta peale (näidisarvutustes 3 aasta peale). Näidisarvutuste põhjal saab järeldada, et omavalitsustel on summaarselt vaja täiendavalt 16 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-liigiti-kogumise-taristu-arendamine. 23 5,2 mln eurot aastas jäätmehoolduse taristu investeeringuteks ning 3,5 mln eurot aastas jäätmehoolduse arendamise ja püsikulude katteks. Jäätmevaldajatele reaalselt kehtestatava püsikulu suurus sõltub sellest, millised arendused ja investeeringud on omavalitsuses juba varem tehtud, milliseid täiendavaid kulutusi omavalitsus peab vajalikuks ning mis osas need kulud otsustatakse kanda püsikulu arvelt. Kavandatud muudatuse kohaselt kehtestab omavalitsuse volikogu jäätmehoolduse püsikulude suuruse määramise korra, mis on omavalitsuse jaoks uus ülesanne. Vastav kord tuleb kehtestada enne uue korraldatud jäätmeveo hanke korraldamist. Korra kehtestamine eeldab omavalitsuselt eeltööd (jäätmekava protsessi) hindamaks, kuidas omavalitsus saavutab talle seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu. Jäätmekava koostamisel läbi viidud analüüsi tulemusena peab selguma, kas sihtarvu saavutamiseks on vajalik jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse seadmine või mitte ning seejärel saab volikogu kehtestada jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra. KOV määrab vastavas korras kulude kandmisega seotud tingimused, sh maksmisest vabastamise või soodustuse saamise võimaluse ning kui suurt püsitasu kogutakse korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldajatelt. Jäätmehoolduskulude hinnakirja kehtestab lähtuvalt volikogu määrusest valla- või linnavalitsus. Eelnõukohase seadusega sätestatakse tingimus, mille kohaselt liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud kulu peab olema väiksem kui segaolmejäätmete üleandmise kulu. Kavandatud muudatuse kohaselt korraldatakse arveldamine alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2030 nii, et korraldatud jäätmeveo ja ülejäänud jäätmehoolduse teenuse eest tasutakse arve KOVile. Kehtiv jäätmeseadus KOVi poolt korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumist ei võimalda, seega ülesande täitmine toob KOVile kaasa täiendava töökoormuse juhul, kui KOV ülesande täitmist edasi ei delegeeri. Eelnõu kohaselt võib KOV tasu kogumise delegeerida KOKS §-is 62 nimetatud KOV koostöövormi kaudu teisele isikule (nt omavalitsusliidule või ühendasutusele) või KOVi asutatud ja otsese valitseva mõju all olevale juriidilisele isikule. Näiteks võib arveldamise halduslepinguga delegeerida KOVi olemasolevale kaugkütte- või vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega tegelevale ettevõttele, kes juba vastava teenuse eest arveldamisega tegeleb. Alternatiivselt võib arveldamise ülesande halduslepingu (korraldatud jäätmeveo hankelepingu) alusel panna ka korraldatud jäätmevedu teostavale jäätmevedajale. Sel juhul saab jäätmevedaja olla arve koostaja ja esitaja, kuid arvel toodud summa tuleb arve tasujal kanda kohalikule omavalitsusele. Omavalitsus omakorda kohustub korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel tasuma nii jäätmeveo kui ka arveldamise teenuse eest jäätmevedajale. Väljatöötamiskavatsusele järgnenud aruteludes on mitmed võimekamad KOVid väljendanud, et jäätmehoolduskuludega arveldamine on neile jõukohane. Tallinna Strateegiakeskus on oma varasemale kogemusele17 tuginedes hinnanud, et jäätmehoolduskulu ülesehitamise, IT-lahenduse (hõlmab jäätmevaldajate registrit, klienditeenindust, arveldamist), paber- ja digitaalsete arvete esitamise, võlgnikega tegelemise, kõnekeskuse, klienditeenindajate ja 17 Tallinna linn rakendas tänaseks kehtetuks tunnistatud jäätmeseaduse § 66 lg 11 sätet Tallinna Jäätmekeskuse kaudu. Nimetatud säte võimaldas korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumist jäätmevedaja asemel kohaliku omavalitsuse üksusel. 24 administreerimise kogukulu võib ulatuda Tallinna puhul kuni 0,30 euroni elaniku kohta kuus. Tallinna linna puhul oleks vajaminev klienditeenindajate arv 10 ringis. Kui omavalitsus kehtestab jäätmehoolduse kulude kandmise kohustuse, tekib tal endal kohustus koostada iga-aastaselt ülevaade kulude kogumise ja kasutamise kohta ning avalikustada jäätmehoolduskulude kogumise ja kasutamise andmed KOV veebilehel. Seeläbi muutuvad need andmed KOVide lõikes võrreldavaks. Nii on võimalik võrrelda jäätmejaama ülalpidamise kulusid KOVide lõikes, jäätmehooldusega seotud tööjõukulusid elaniku kohta jms, mis tagab jäätmehoolduskulude kasutamisel läbipaistvuse. Tuleb siiski arvesse võtta, et omavalitsused on erinevad ja erineb ka jäätmehoolduse praegune tase, seega on KOVidel vaja teha erinevaid kulutusi sihtarvu saavutamiseks, mistõttu jäätmehoolduskulu suurus kujuneb tõenäoliselt KOVide lõikes erinevaks. Jäätmehoolduse teenuse tase ei sõltu ainuüksi KOVi tulukusest. Näiteks Harjumaal Kose ja Kuusalu valdades on jäätmehoolduse teenuse tase väga madal, samas on tegemist tulukate omavalitsustega. Teisalt madala tulukusega omavalitsustes nagu Antsla, Peipsiääre, Põlva, Jõgeva ja Mustvee on jäätmehoolduse teenuse tase keskmine ning Tapa vallas isegi üle keskmise. KOV peab tagama jäätmehoolduse kulude lahususe teistest kuludest pidades raamatupidamises eraldi arvestust jäätmehoolduse tulude, kulude ja vara üle. Jäätmehoolduse kulud, mida jäätmevaldajatelt kogutakse, peavad olema põhjendatud, vastavuses teenuse olemuse ja kvaliteediga ning kulutõhusad. KOV volikogu revisjonikomisjonil on õigus nende põhimõtete järgimist kontrollida. Jäätmehoolduskulu on suuresti KOVi enda kogukonnas debateeritav küsimus. Vajadusel on jäätmehoolduskulu võimalik vaidlustada õiguskantsleri juures. Kui jäätmehoolduskulu kandja leiab, et kulu ei ole õiglane, proportsionaalne ja seaduslik (ei vasta tegelikele jäätmehoolduse kuludele, on põhjendamatult kõrge, kulu määramise menetlus ei ole olnud läbipaistev, ei ole järgitud seaduse nõudeid, on vastuolus seadustega, KOV on ületanud pädevusnõudeid jms) on võimalik esitada kaebus otse halduskohtule või pöörduda õiguskantsleri poole, kes teostab järelevalvet KOV õigusaktide vastavuse üle põhiseaduse ja seadustega. Rikkumise tuvastamisel teeb õiguskantsler KOVle ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. Rikkumisega mittenõustumisel on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtusse vaidlustatud KOV õigusakti tühistamise nõudes. Jäätmehoolduskulude hulka on eelnõu kohaselt lubatud arvestada kõik tegevused, mis on vajalikud jäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks. Kui jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks on vajalik täiendavate töötajate (jäätmespetsialist, järelevalve spetsialist, klienditeenindaja) kaasamine, uute IT-lahenduste jms rakendamine, on need kulud võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava jäätmehoolduskulu kaudu. Jäätmehoolduse püsikulu rakendamise kohustus saab tekkida alles pärast uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu jõustumist. Arvestades eelnõukohase seaduse eeldatavat jõustumisaega 2025. aastal ning Tabel 1 toodud andmeid kehtivate hankelepingute lõppemise kohta, saab järeldada, et omavalitsused, kes soovivad jäätmehoolduse püsikulu kehtestada, hakkavad seda valdavalt tegema 2026. ja 2027. aastal. Mõju sihtrühm: riik ja riigieelarve Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse rahastuse muutmine ja lähtumine senisest enam „saastaja maksab“ põhimõttest võib vähendada koormust riigieelarvele. Praegu kantakse osa jäätmehoolduse kulusid riigieelarve kaudu (KIK keskkonnaprogrammi toetused ringmajanduse alamprogrammist näiteks ohtlike jäätmete kogumisringide ja eterniidi kogumisringide 25 läbiviimiseks)18. Samuti on jäätmehoolduse rahastamise muudatuse eesmärk vähendada riski, et riik peaks tasuma olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmata jätmise korral nn prügitrahvi. Eelnõuga kavandatavad meetmed on kooskõlas Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise aruandes ja Maailmapanga analüüsis tehtud ettepanekutega sihtarvu saavutamise kohustuse täitmiseks. Mõjuvaldkond: regionaalareng Jäätmehoolduskulude kehtestamine on eelnõu kohaselt omavalitsustele vabatahtlik. Tõenäoliselt ei rakenda kõik omavalitsused kohe esimesel võimalusel jäätmehoolduskulu, vaid ootavad ära teiste omavalitsuste esmased kogemused. See võib kaasa tuua mõningad regionaalsed erinevused. Jäätmetasu võivad eelkõige rakendamata jätta vähemvõimekad omavalitsused. Omavalitsustes, kus üleminekuprotsessi on võimalik kaasata rohkem teenistujaid (suuremad KOVid), kus valmistutakse muudatuseks varakult (nt Tartumaa ja Lääne-Virumaa KOVid) või kus on varasem vastav kogemus (Tallinn), on sellise põhimõttelise muudatuse läbiviimine eeldatavasti sujuvam. Omavalitsuste abistamiseks on Kliimaministeeriumil kavas jäätmehoolduskulude rakendamise juhendi koostamine ning infopäevade korraldamine. 3.6 Kavandatud muudatus: korraldatud jäätmekäitlus Korraldatud jäätmekäitlust käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lg 5, § 70 lõiked 11-14 ja lõige 2. Korraldatud jäätmekäitluse regulatsioonil ei tuvastatud sotsiaalset mõju, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Lahendus mõjutab positiivselt konkurentsi ja toob eeldatavasti kaasa investeeringud uutesse ringlussevõturajatistesse. Kavandatud muudatust peab omavalitsus rakendama alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, mis arvestades kehtivaid hankelepinguid toimub valdavalt aastatel 2026 kuni 2027. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: jäätmevedaja ja jäätmekäitleja Jäätmereformi üks olulisemaid muudatusi on nõue, et omavalitsusel tuleb kokku kogutud jäätmete käitlusteenuse kohta sõlmida eraldi hankeleping. Selle muudatusega kaob ära jäätmevedaja otsustusõigus jäätmete edasise käitluse üle, kuna jäätmevedaja peab jäätmed transportima jäätmevaldaja juurest hankes määratud kindlasse käitluskohta. Seni on jäätmevedaja saanud veoteenuse eest küsida teenustasu sõltuvalt jäätmeliigist. Kuna mitmete liigiti kogutud jäätmete veo teenustasu ei kata tegelikku transpordikulu, on see kulu arvestatud segaolmejäätmete ja lisateenuste teenustasu sisse. Selline hinnastamine pole jätkusuutlik, kui järjest enam jäätmeid antakse üle liigiti kogutuna. Seega muudatuse tulemusena väheneb jäätmevedaja majanduslik risk ning tekib võimalus saada ühesugust tasu jäätmeveoteenuse eest sõltumata sellest, millist liiki jäätmeid veetakse. Veo ja käitlusteenuse hangete eraldamine loob võimaluse veo ja käitluse turul konkurentsi elavdamiseks. Jäätmete vedaja saab sel juhul keskenduda jäätmete transportimisele kliendi 18 Keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“. Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032024008?leiaKehtiv. 26 juurest hankes ette antud käitluskohta. Väiksematel jäätmeveoteenuse pakkujatel on veelgi parem võimalus turule siseneda siis, kui veoteenusest on eraldatud ka arveldamine, klienditeenindus ja logistika, mis seni on toiminud turutõrkena. Omavalitsusele jääb õigus otsustada ja oma jäätmehoolduseeskirjas sätestada, millised on jäätmete veoga otseselt seotud lisateenuseid, mida ta korraldatud jäätmeveo hanke osana jäätmete vedajalt tellib. Muudatus mõjub positiivselt ka jäätmete edasise käitluse konkurentsile, kuna jäätmete enda valdusesse saamiseks ei pea käitleja enam tegelema veoteenuse, arveldamise, klienditeeninduse ja logistikaga, vaid saab keskenduda parima võimaliku käitluslahenduse pakkumisele. Jäätmekäitlusteenuse hankelepingud sõlmitakse eelnõu kohaselt kuni viieks aastaks. Lubatud on ka näiteks üheaastaste lepingute sõlmimine, mis võimaldab omavalitsusel kaasa minna käitlusturu muutustega (uued käitlusrajatised). Viiest aastast pikemate käitluslepingute sõlmimine pole otstarbekas, kuna sel juhul on tõenäoline, et pakkujad hakkavad käitluskulu sisse arvestama täiendavaid amortisatsiooniga seotud kulutusi. Mõju valdkond: keskkonnamõju Kuna käitlusteenus hangitakse eelnõu kohaselt eraldi vähemalt biojäätmetele ja segaolmejäätmetele, siis on sel teel võimalik parandada ja motiveerida biojäätmete ringlussevõtu võimekuse tekkimist. Segaolmejäätmete puhul saab eelise odavam käitlusteenus, millele ei rakendu ladestustasu. Alternatiivina põletusele on võimalik segaolmejäätmed suunata sortimistehasesse, kus segaolmejäätmetest võetakse välja ringlussevõetav osa ning sortimisjääk suunatakse edasi näiteks põletusse ning sellele rakendub madalama määraga põletustasu. Mõju valdkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus Enamik omavalitsusi on seni teinud ühetasandilisi korraldatud jäätmeveo ja käitluse hankeid, st korraldatud jäätmeveo hankes on käsitletud ka jäätmete edasist käitlust ja eraldi käitlushanget pole tehtud. Valdavalt on korraldatud jäätmeveo hankes jäetud jäätmete edasise käitluse koht lõplikult määramata. Selle asemel on esitatud loetelu võimalikest käitluskohtadest, kuid vedajal on lubatud viia jäätmeid ka mujale. Sageli on esitatud käitluskohale kindlad nõuded - jäätmete tekkekohale lähedal asuv tehnoloogiliselt sobiv tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastav ning vajalikku keskkonnaluba omav jäätmekäitluskoht. Osa omavalitsusi on käitluskoha määramise asemel esitanud nõuded käitluse tulemuslikkusele (nt köögi- ja sööklajäätmetest vähemalt 70% tuleb suunata materjalina ringlusse, segaolmejäätmete puhul tuleb rakenda parimat võimalikku käitluslahendust). Nii on jäänud lõplik otsustusõigus jäätmete käitlemise üle jäätmevedajale. Omavalitsustelt suusõnaliselt saadud info põhjal on keeruline kontrollida, kuidas jäätmevedaja jäätmete käitluse tegelikult korraldas. Eelnõukohase muudatusega kaasneb omavalitsustele vajadus sõlmida hankelepingud biojäätmete, segaolmejäätmete ja ülejäänud jäätmete käitlemiseks. Lepingud võim sõlmida kuni viieks aastaks korraga. See toob KOVi jaoks kaasa töökoormuse suurenemise, kuid lisanduvat töökoormus on võimalik vältida täites ülesannet koostöös teiste omavalitsustega. Märkimisväärseid kulusid KOVile käitlusteenuse hankimine kaasa ei too, kuna käitlusega seotud kulud kannab jäätmevaldaja. 27 3.7 Kavandatud muudatus: jäätmeveo saatekirjad ja jäätmearuandlus Saatekirju käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 85 lg 1 ja lg 11, § 941 lg 8 p 1, § 9811 lg 2 p 4, § 9815 lg 2 p 2, § 116 lg 2, § 117 lg 1, § 117 lg 11, § 117 lg 2-5, § 1171, § 1172. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: isikud, kes tegelevad jäätmete veoga majandus - või kutsetegevusena (573 isikut) Mõjutav muudatus: tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel saatekirjade kasutuselevõtt ja saatekirja andmete edastamine riigile masinliidese kaudu. Autoveoseaduse § 29 lg 3 kohaselt peab tasulisel veoseveol, sh jäätmete veol, autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. 20.08.2020 jõustus Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus, mis kohustab EL liikmesriike alates määruse jõustumisest 2025. aastal aktsepteerima neile elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet. Kohtumistelt Eesti kahe suurema jäätmekäitlejaga (Ragn-Sells AS ja AS Eesti Keskkonnateenused) on selgunud, et mõlemad juba kasutavad oma sisemiste äriprotsesside automatiseerimiseks digitaalseid veodokumente ja osaliselt nõuvad neid ka teenusepakkuja käest tellitavatel vedudel. Seega võib eeldada, et suuremaid jäätmekäitlejaid mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused vähe. Digitaalsete saatekirjade kasutuselevõtuga väheneb nende ettevõtete halduskoormus, kes seni koostasid palju paberkandjal veodokumente. Samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside (arvelduste, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks digitaliseerimise abil. See võimaldab ettevõtetel hoida kokku ressurssi, mis kuluks veodokumentide alusel arvete käsitsi koostamiseks või iga-aastasele jäätmearuande koostamisele ja infosüsteemi sisestamisele, kuna jäätmevedajate jaoks kaob iga-aastase jäätmearuande esitamise kohustus. Suurematel andmeesitajatel, kes soovivad riigile andmete esitamiseks kasutusele võtta masinliides, kaasneb sellega kulu, aga vaatamata sellele on nad masinliidesest huvitatud. 2024 sügisel läbi viidud uuringu järgi hakkaks hinnanguliselt 60% saatekirja andmetest laekuma masinliidese kaudu (vt tabel 2). Tabel 2. Masinliide kaudu andmete laekumise hinnang kogu andmemahust. Andmemaht Saatekiri Aruanne Aruanne (Excel) > 200 rida 38% 38% 19% 41-200 rida 11% 8% 6% 1-40 rida 11% 12% 5% KOKKU 60% 58% 30% Väiksematele jäätmete vedamisega tegelevatele ettevõtjatele on eeldatav mõju väike. Riigi poolt pakutava iseteeninduskeskkonna vahendusel saatekirjade koostamine on tasuta. Saatekirjade koostamine teenuspakkujate (nt Waybiller) süsteemis on auto kohta ca 20 € kuus, mida ei saa pidada ülemäära kulukaks. Kõige suurem mõju on ettevõtetele, kes seni digitaalseid veodokumente ei kasuta, aga peavad need edaspidi kasutusele võtma ja ühtlasi soovivad andmeid edastada oma majandustarkvarast 28 masinliidese vahendusel. Täpset investeeringu suurust on keeruline hinnata ja oleneb eelkõige sellest, kui digitaalne ettevõte andmehaldus juba on. Vaid masinliidese arendus võib olla suurusjärgus 15 tuh €. Majandustarkvara juurutamise kulu kõikide äriteenuste ja -protsesside ulatuses arvestades ettevõtte erisustega ja sealhulgas vajalikud masinliidesed võib ulatuda mitmesaja tuhande euroni. Sel juhul saab ühtlasi rääkida ettevõtte üldisest konkurentsivõime tõstmisest digitaliseerimise abil, mitte kitsalt riigile andmete esitamisest. Ettevõtete finantsilise koormuse vähendamiseks on Kliimaministeerium välja töötanud jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise toetuse meetme19. Toetusmeetmega toetatakse mh jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Toetusmeetme abil on ettevõtetel võimalik vajalikud investeeringud ellu viia väiksemate kuludega. Mõju sihtrühm: isikud, kes tegutsevad edasimüüjatena (156 isikut) Mõjutav muudatus: jäätmealase tegevuse (edasimüümiste) kohta andmete esitamise kohustus sarnaselt teistele jäätmekäitlejatele. Kuigi edasimüüjatel ei ole hetkel kohustust jäätmearuannet esitada, peavad edasimüüjad keskkonnakaitseluba omavate isikutena pidama JäätS-i § 116 lõike 2 kohaselt pidevat arvestust oma tegevusega seotud jäätmete kohta ning olema tulenevalt JäätS-i § lõike 21 punktist 2 valmis Keskkonnaameti nõudmisel esitama jäätmearuannet. Andmete esitamise kohustusega kaasneb teatav lisakoormus, kuid see ei ole oluline, kuna edasimüük on olemuselt vaid isiku muutmine olemasolevate eeltäidetud (nt saatekirja) andmete alusel. Mõju sihtrühm: isikud, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne (1332 isikut) Mõjutav muudatus: kvartalipõhine jäätmearuandlus uues jäätmeinfosüsteemis, automaatne jäätmearuande eeltäitmine saatekirjade alusel ja jäätmearuande edastamine riigile masinliidese kaudu. Uues jäätmearuandluse süsteemis on sagedasem aruande esitamine võrreldes tänase 1 x aastas aruandega pigem vähem koormav, sest saatekirjade andmete alusel on jäätmearuanne eeltäidetud. See ei ole võrreldav tänase olukorraga, kus sama veo kohta võivad ettevõtetel olla erineva sisuga andmed, mille kontrollimine ja parandamine on suur halduskoormus nii ettevõtetele kui riigile. Jäätmekäitlusettevõttes on jäätmete üle arvestus ja finantsaruandlus (nt arvete väljastamine) omavahel seotud ja ettevõttel on mõistlik korraldada neid sama sagedusega (nt kord kuus või kvartalis) ning vastavalt sellele ka andmed esitada. Takkajärgi (nt 1 x aastas) andmete otsimine ja kontroll on reeglina koormavam kui regulaarne jäätmete üle arvestuse pidamine. Seda seisukohta toetab ka 2024 sügisel läbi viidud uuring, mille kohaselt peab minimaalselt igakuist arvestust jäätmete üle 68% ja kord aastas vaid 32% jäätmearuande esitajatest. Suurema andmemahuga ettevõtetel on arvestuse pidamine igapäevane või iganädalane (vt tabel 3). 19 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-ringlussevott-ja-ettevalmistamine. 29 Tabel 3. Jäätmete üle arvestuse pidamise sagedus. Andmemaht Igapäevaselt Kord Kord Kord Ei pea eraldi Muu (jooksvalt) nädalas kuus aastas arvestust > 200 rida 52% 10% 19% 13% 0% 6% 41-200 rida 38% 11% 27% 22% 0% 2% 1-40 rida 15% 6% 25% 41% 5% 8% Uuele aruandlussüsteemile üleminekul paraneb ka andmete kvaliteet, kuna kaob dubleeriv andmeesitus ja edaspidi esitatakse andmeid lühema perioodi kohta, mis vähendab andmete käsitsi sisestamisel tekkivat suurt vigade hulka ning seeläbi vajadust hilisemaks ajamahukaks aruannete parandamiseks. Samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside (arvelduste, raamatupidamise, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks digitaliseerimise abil ning võimalus ühildada finantsarvestus jäätmete üle arvestuse pidamisega. Suurematel andmeesitajatel ja jäätmete arvestamise majandustarkvara pakkujatel, kes soovivad kasutusele võtta masinliidest, kaasneb kulu oma tarkvara arendamisele ja riigi süsteemiga liidestamisele. Täpset investeeringu suurust on keeruline hinnata. Vaid masinliidese arendus võib olla suurusjärgus 15 tuh €. Majandustarkvaras jäätmete üle arvestuse välja arendamise kulu võib ulatuda mitmesaja tuhande euroni. Mida suurema kasutajate arvuga on tarkvara, seda madalam on kulu kasutaja kohta, sest see on jagatud tarkvara kasutajate vahel. Kõikidel ettevõtetel jääb võimalus esitada andmeid riigi poolt pakutava iseteeninduskeskkonna vahendusel, mis on tasuta. Majandustarkvara liidestamine riigi süsteemiga ei ole kohustus vaid võimalus, aga vaatamata kaasnevale kulule on ettevõtted masinliidesest huvitatud. 2024 sügisel läbi viidud uuringu järgi hakkaks hinnanguliselt 58% jäätmearuande andmetest laekuma masinliidese kaudu ja 30% sooviks kasutada Excelist andmete üleslaadimist (Tabel 2). Seega oleks iseteeninduses käsitsi jäätmearuande esitajaid vaid 12%, mis näitab ettevõtete suurt huvi automatiseeritud mugavuslahenduste vastu. Masinliidese kasutusele võtmise edendamiseks ja sellega seotud ettevõtete finantsilise koormuse vähendamiseks on Kliimaministeerium välja töötanud jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise toetusmeetme19. Toetusmeetme raames toetatakse mh jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Toetusmeetme abil on ettevõtetel võimalik vajalikud investeeringud ellu viia väiksemate kuludega. Digitaalsete jäätmeveo dokumentide kasutusele võtmine võimaldab vabastada aruandluse kohustusest jäätmevedajad. Samuti võimaldab veodokumentide kasutuselevõtmine loobuda jäätmete üleandmise-vastuvõtmise toimingu dubleerimisest jäätmearuannetes. Kui hetkel tuleb jäätmete üleandmist-vastuvõtmist kajastada mõlema poole aruannetes, siis digitaliseerimise terviklahendus võimaldab selliseid toiminguid kajastada vaid ühe korra, st ühe andmekirjena. Digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne. Selle asemel esitatakse andmeid riigile jooksvalt: jäätmevedude puhul reaalajalähedaselt ja jäätmekäitluskohtade korral vähemalt kord kvartalis. Mõju sihtrühm: avalikkus Mõju avalikkusele on positiivne. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminek võimaldab saada ajakohaseid ja läbipaistvamaid andmeid, mis omakorda aitab suurendada usaldust 30 jäätmekäitluse süsteemi vastu ja aitab seeläbi tõsta inimeste motivatsiooni jäätmeid liigiti koguda. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on positiivne, kuna muudatus aitab tagada ajakohased ja usaldusväärsemad andmed otsuste tegemiseks, sh käitluskohtade planeerimiseks. Uue aruandlussüsteemi kasutuselevõtuga võib Keskkonnaameti (klienditoe teenus ja järelevalve) ja Keskkonnaagentuuri (klienditoe teenus, vajadusel andmete kontroll, riigi koondite ja ülevaadete koostamine) töökoormus esialgu mõnevõrra suureneda (eelkõige uue süsteemi kasutamise esimesel aastal, st aastal 2026, mil toimub paralleelselt eelneva aasta aruannete esitamine ja kontroll varasematel alustel), kuid edaspidi töökoormus võrreldes praegusega pigem väheneb, kuna luuakse ärianalüütika töövahendid, mis võimaldavad teha automaatkontrolle ja analüüse. Lisaks võimaldab andmete digitaliseerimine tõhustada järelevalvet (luuakse järelevalvetöölaud). Andmeid kasutatakse senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide lahendamiseks. Olemasolevate IT-süsteemide muutmise ja keskkonnaotsuste infosüsteemi juurde uue jäätmeinfosüsteemi loomisega kaasneb investeering ning püsikulu loodava süsteemi ülalpidamiseks ja edasiarendusteks. Riigihanke „Uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK eksperimentaalarendus ning jätkuarendus ja hooldus 2024-2028“ tulemusel on sõlmitud raamleping maksimaalne maksumusega kuni 1 000 000 € (KM-ta). Tegevusi enne raamlepingut rahastatakse riigieelarvest. Raamlepingut rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja planeeritava LIFE CircEST projekti vahenditest. Prognoositav kulu aastani 2028 on 1,5-2 mln € (KM-ta) olenedes täpsematest ärivajadustest, mida otsustatakse realiseerida. PISTRIK loomine võimaldab sulgeda ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu OJS ja keskkonnaotsuste infosüsteemi senise jäätmearuande esitamise mooduli. Mõjuvaldkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna digitaalsete saatekirjade kasutamine võimaldab varakult tuvastada elu- ja looduskeskkonda mõjutavad probleemid (nt laoseisude ületamine ja jäätmete kuhjumine, jäätmete selleks luba mitte omavale isikule üle andmine, jäätmete nõuetele mittevastav käitlemine jne). Mõju olulisus Muudatustega kaasneb mõju, kuna nõuab sihtrühmadelt sihiteadlikku ümberkohanemist ja mõju avaldub pidevalt. Keskmise suurusega ettevõtetele on mõju mõõdukas, kuid mõju vähendamiseks on Kliimaministeerium välja töötamas jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise meedet, mille raames on mh plaanis toetada jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Samas võimaldavad muudatused pikemas perspektiivis vähendada ettevõtete, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri haldus- ja töökoormust, hoida kokku kulusid ja täita tõhusamalt õigusaktide nõudeid. Samuti loovad muudatused paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ning uute ärimudelite loomiseks jäätmekäitlussektoris. 31 4. Pakendiseaduse muudatuste mõju Pakendiseaduses kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. 4.1 Kavandatud muudatus: pakendijäätmete kogumine läbi korraldatud jäätmeveo ja tekkekohal liigiti kogumise nõuete täpsustamine Kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsioonide kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel, taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotust käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: §15, §151 ja 152. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Pakendijäätmete kogumisel läbi KOV korraldatud jäätmeveo suureneb vastutus kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi vastutama oma territooriumil olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise eest ning vajadusel tagama ka vastavad pakendikonteinerid. Seni on avaliku kogumisvõrgustiku pakendikonteinerite omanikud või rentnikud olnud taaskasutusorganisatsioonid (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon: 2722 kogumispunkti; Eesti Tootjavastutusorganisatsioon OÜ: 2673 avalikku konteinerit; Eesti Pakendiringluse OÜ: 360 avalikku pakendikonteinerit), seega on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus juba taaskasutusorganisatsioonide poolt kasutusel olnud konteinerid endale soetada või rentida. Kuna muudatustega liigutakse avaliku kogumisvõrgustiku pealt tekkekohal jäätmete kogumisele, siis oleks kohalike omavalitsuste üksustel kokkulepete saavutamisel võimalus teatud osa taaskasutusorganisatsioonide poolt kasutusel olevatest konteineritest elamute juurde paigutada. Kuna kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik ka jäätmehoolduse kulude kandmise kohustust rakendada, siis on konteineritega seotud kulud võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava tasu kaudu. Sealhulgas on Kliimaministeeriumi poolt välja töötamisel toetusmeetmed, mis on otseselt mõeldud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmetega seotud infrastruktuuri toetamiseks20. Mõju sihtrühm: jäätmevaldajad Kehtiva seaduse nõuetega kaasnevaks probleemkohaks on see, et jäätmevaldajate jaoks asuvad pakendijäätmetekonteinerid kodudest eemal ning need on ebamugavad kasutada või ületäitunud. Pakendijäätmete (sh muude jäätmete) liigiti kogumine on erinevates piirkondadest erinevalt lahendatud, seetõttu on jäätmevaldajatel keeruline aru saada, kuidas jäätmeid nõuetekohaselt liigiti koguma peaks. Seaduse muutmisega soovitakse ühtlustada pakendijäätmete liigiti kogumise nõudeid selliselt, et võimalikult suurel osal jäätmevaldajatest oleks võimalik pakendijäätmeid kodude juures liigiti koguda ning üle Eesti oleks nõuded sarnased. Hetkel on mõnes piirkonnas kasutusel nn kollase koti teenus ning mõnes teises piirkonnas on pakendijäätmete tekkekohalt kogumine korraldatud kohaliku omavalitsuse poolt ning suures osas üldse avaliku kogumisvõrgustiku kaudu, mis tähendab, et pakendijäätmete kogumisega seotud kulud on väga erinevad. Seaduse muudatusega kaasneb jäätmevaldajale kohustus tasuda iga pakendijäätmete konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot. Korteriühistu puhul on kohustus pakendijäätmeid koguda vähemalt kahte mahutisse (paber- ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberiga ning klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega). Näiteks, kui paber- ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberiga tühjendatakse kuus 1 korra ja klaaspakendijäätmeid koos plast- ja metallpakendijäätmetega 20 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-liigiti-kogumise-taristu-arendamine. 32 kuus 4 korda kokku, siis on ühele korteriühistule tühjenduskordade arvuks ühes kuus 5 korda, mis teeb korteriühistule pakendijäätmete eest tasutavaks kuluks 1,25 eurot kuus. Sama arvutusloogika rakendub ka eramajadele, kusjuures tühjenduskordade arv võib olla harvem. Täpsed tingimused tühjenduskordade osas sätestab kohaliku omavalitsuse üksus korraldatud jäätmeveo hankes. Jäätmereformi eelnõu koostamisel võeti jäätmevaldajate kulude määramisel arvutuste aluseks senised taaskasutusorganisatsioonide teenustasude hinnad, nende klientide poolt turule lastud pakendijäätmete kogused (sh selliste müügipakendite sisaldus olmejäätmete hulgas), Eesti leibkondade uuringu andmed elamutüüpide osas ja kavandatavad muudatused pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumisel. Põhimõtete kujundamisel on aluseks võetud ka jäätmete raamdirektiivist tulenev nõue, mille kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon vähemalt 80% pakendijäätmete veo, kogumise ja käitlemisega seotud kuludest kandma ise. Seega on leitud, et kui jäätmevaldaja tasub pakendijäätmete konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot, siis on 80/20 proportsioon täidetud. Jäätmevaldajate kuluks on tekkekohal kogumisel konteinerite ostu või rendiga seotud kulud (selle kulu võib kanda ka KOV, kes saab selle kulu kanda jäätmehoolduskuludesse) ning pakendijäätmete konteineri tühjenduskordade kulu. Ca 70% elanikest elab kortermajades. Esialgu võib korteriühistutel olla keeruline uue lisakohustuse täitmine, kuid Eesti Korteriühistute Liidu toodud näidete põhjal (nt Saaremaal, Tartus) harjuvad ja kohanevad inimesed paari aastaga, vastumeelsust väheneb ning liigiti kogumine paraneb. Korteriühistul võib olla probleemiks, et pole maad konteinerite paigutamiseks, kuid sellisel juhul tuleb leida KOV-iga vastavad kokkulepped. Kokkulepeteni jõudmist aitab saavutada KOV-dele käesoleva seaduse muutmisega kavandatav kohustus liigiti kogumise sihtmäära osas. Liigiti kogumise sihtmäära saavutamiseks on KOV-id motiveeritud korteriühistute juures liigiti kogumise võimaluste loomiseks. Samuti probleemiks solidaarne vastutus, kui enamik kogub korrektselt, aga mõnel on täiesti suva. Tublid maksavad kinni ka risustajate prügi. Elanikke aitab motiveerida korteritele esitatav arve, millel on näha korteriühistu kogu jäätmearve ja teenused osade kaupa (vt jäätmearve näidist seletuskirja tabelist 3). Suuremate ühistute puhul on suurem tõenäosus, et viidatud motivatsioonipakett ei pruugi toimida, sest üksiku liikme panus KÜ kulude vähendamisse on väike ning kulude jaotamine suure arvu korterite vahel ei ole majanduslikult üksikliikmele ka märgatav. Lisaks võib üksikute prügistajate käitumine need pingutused nullida ning üksikliige oma pingutuse tulemusi ei taju. Lisaks ei pruugi ühistud praegugi juba niigi detailseid arveid veelgi detailsemaks muuta ning kulud kantakse liikmetele edasi lihtsustatult. Viidatud detailse arve mõju võib paljudel juhtudel suurtes ühistutes jääda ka sel põhjusel marginaalseks, et isikute finantskirjaoskus võib kohati olla üsna madal. Selleks, et võimalikke riske ennetada peab KOV juba korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes välja tooma, et vedaja kohustus on ka pakendikonteineris sisalduvate jäätmete osas visuaalset kontrolli teostada. See tagab, et juba tekkekohas selgitatakse välja, et liigiti kogumise nõudeid on rikutud ning võimalus on ka selliste jäätmete osas kallimat hinda rakendada. Sh on riigil plaanis uute liigiti kogumise juhiste koostamine, mille raames on võimalik erinevatel tasanditel vajalik info välja tuua (sh suunised KÜdele). Tulevikus on ka võimalik Eesti Korteriühistute Liiduga koostöö, kus antakse suunised, kuidas KÜ juhatus peaks rikkujate osas toimima. Suuremates kortermajades võib käitumise muutumine võtta rohkem aega, kuna vastutus ja kulud on jagatud. Suur roll on KÜ juhatusel inimeste juhendamisel. Vastava teavitus peab olema järjepidev ka KOVi poolt. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksus Avalikud pakendikonteinerid põhjustavad ületäitumise tõttu prügistamist nende ümbruses, mille eest tasub üldjuhul KOV oma eelarvest. Avalike konteinerite kaotamise või olulise vähendamise korral ja asendamisega tekkekohalt kogumisega väheneb vajadus selliste kulude tegemise järele oluliselt. Sageli on põhjustanud sellelaadne kulude katmine ka vaidluse TKO- 33 de ja KOVide vahel, mis omakorda on olnud KOVidele täiendav töökoormus. Tekkekohalt kogumise laiendamisel väheneb ka see mõju oluliselt. Seni laialdaselt kasutusel olnud avalike kogumiskonteinerite puhul on probleemiks muude jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab pakendijäätmete ohutut ringlussevõttu. Kohalikud omavalitsused on probleemidena esile tõstnud asjaolu, et avalike kogumiskohtade leidmine avalikku ruumi on väga keeruline, mistõttu on teatud piirkondades olemasolevate nõuete täitmiseks vajalike kogumiskohtade leidmine problemaatiline ja aeganõudev protsess. Muudatustega võib kohaliku omavalitsuse üksusele tulla uusi kulusid seoses pakendikonteinerite paigaldamisega, kuid need kulud on võimalik katta jäätmehoolduse kulude kandmise kohustuse rakendamisega, samuti on võimalik jäätmevaldajatel endal konteinerid välja osta või rentida nagu seda on tehtud teiste korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul. Kohaliku omavalitsuse üksuse kulud on üldised jäätmehooldusega seotud kulud, sh teavituse ja järelevalvega seotud kulud. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik teha taaskasutusorganisatsioonidega koostööd võttes kasutusele seni avalikus konteinerpargis kasutusel olnud konteinerid (rentimine või konteinerite ost). Riiklikul tasandil on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu planeeritud avada taotlusvoorud, mille kohaselt on võimalik kohalike omavalitsuste üksusel taotleda jäätmete liigiti kogumisega seotud taristu toetust kokku ca 35 mln euro ulatuses21. KOVil on võimalik taotleda toetust ka eraisikute liigiti kogumise taristu osas. Sellisel juhul on võimalik KOVil lasta omaosaluse ulatuses katta kulud jäätmevaldajal ning teise osa taristu maksumusest katab toetus. Edaspidi on KOV-il parem kontroll pakendijäätmete kogumise üle, sh saab KOV muuta veotingimusi (sageduse optimeerimine) ja seeläbi koguda kokku liigiti suurema koguse pakendijäätmeid. Juba praegu on segapakendijäätmete vedu KOV-i korraldatud jäätmeveoga hõlmatud 57 omavalitsuses ja neist 10-s on pakendi tekkekohalt kogumine tehtud kohustuslikuks. Mõju taaskasutusorganisatsioonidele (sh pakendiettevõtjatele) Seni on avalike kogumiskonteinerite paigaldamise ja pakendijäätmete kokku kogumise eest vastutavaks olnud kolm taaskasutusorganisatsiooni: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Toojavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Pakendiringlus OÜ. Seni on taaskasutusorganisatsioonid seaduses sätestatud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud küll saavutanud, aga seda veo- ja rühmapakendite arvelt. Olemasolev olukord tähendab teisisõnu seda, et tootjad on täitnud küll sihtmäärade ulatuses oma kohustuse pakendijäätmete taaskasutuseks ja ringlussevõtuks, kuid olmejäätmetesse sattuv pakendijäätmete hulk (u 1/3) on ikkagi üheks peamiseks takistuseks olmejäätmete ringlussevõtu saavutamisel. Muudatusega on kavandatud tekkekohalt kogumisega saada kätte suurem mass pakendijäätmeid, mis tähendab, et taaskasutusorganisatsioonid peavad kandma edaspidi ka suuremaid kulusid pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu eest. Maailmapanga analüüsi kohaselt peaks Eesti 2025 ja 2030 aastateks sätestatud ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks arendama pakendijäätmete liigiti kogumist. Viimase 10 aasta jooksul ei ole pakendijäätmete kogus segaolmejäätmete hulgas vähenenud. Seega olemasoleva süsteemi jätkumisel on suur risk, et taaskasutusorganisatsioonid ei suuda täita uusi sihtmäärasid, ennekõike plastpakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärasid (vastavalt 50% ja 21 Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ kohta vt täpsemat infot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toetusmeetme veebilehelt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-liigiti-kogumise-taristu-arendamine. 34 55%; hetkel kohustus täita 45%). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis küll 74%, kuid sihtarvude saavutamisega on probleeme plastpakendijäätmetega, millest ainult 44% jõuab ringlusesse (2022. a andmetel). Seega tuleb 2025. ja 2030. a plastpakendijäätmete sihtarvude saavutamiseks olemasolevaid praktikaid muuta. Selleks, et plastpakendijäätmeid oleks võimalik suuremas mahus ringlusse suunata tuleb parandada selle eelduseks olevat liigiti kogumist, mis võimaldab kätte saada ringlussevõtuks puhtama ja kvaliteetsema materjali. Seega annab muudatus võimaluse ka taaskasutusorganisatsioonidele pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamiseks. Kavandava muudatusega ei korralda taaskasutusorganisatsioonid enam avalike kogumissüsteemide kaudu müügipakendite kokku kogumist, vaid see vastutus liigub kohaliku omavalitsuse üksusele. Võttes arvesse 80/20 proportsiooni on taaskasutusorganisatsiooni kohustuslikeks kuludeks pakendite ja pakendijäätmete transportimise, vaheladustamise ja käitlemisega seotud kulud. 20% kuludest võib kanda jäätmevaldaja läbi 0,25 euro tühjenduskorra tasu kaudu, mis aitab leevendada taaskasutusorganisatsioonide täiendavaid veoga seotud kulusid. Vastutus veo- ja rühmapakendeid koguda on jätkuvalt taaskasutusorganisatsioonidel ning nende kokku kogumine on ettenähtud vähemalt jäätmejaamade kaudu. Veo- ja rühmapakendite osas eeldatavalt täiendavaid majanduslikke mõjusid ei kaasne, kuna juba praegu kogutakse pakendijäätmeid jäätmejaamade kaudu ning taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik selliste pakenditüüpide kogumiseks kasutusele võtta praegu kasutusel olevad avaliku kogumisvõrgustiku konteinerid. Seni kasutusel olnud avaliku kogumisvõrgustiku konteinerid on võimalik vastavate kokkulepete saavutamisel anda KOV-i kasutusse. Oluline, et neid konteinereid saaks KOV korraldatud jäätmeveo veokiga tühjendada, seega tuleb sobivust hinnata KOV korraldatud jäätmeveo hanke koostamisel. Avalike pakendipunktide kadumine toimub ca 5a jooksul, seni peavad taaskasutusorganisatsioonid vastavalt piirkonnale hoidma neid kasutuses (kuni KOV-i uue hankeni). Osa avalikest pakendipunkti konteineritest aja jooksul amortiseeruvad ning need tuleb kasutuselt kõrvaldada. Taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik ülejäävad konteinerid sobivuse korral kasutusele võtta rühma- ja veopakendi kogumisel, mis jäävad KOV korraldatud jäätmeveost välja. Samuti on võimalik konteinerid maha müüa (ka Eestis välja). Mõju riigiasutustele (Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Rahandusministeerium) Keskkonnaamet on pidanud hetkel kehtiva regulatsiooni osas teostama järelevalvet nii taaskasutusorganisatsioonide kui ka kohalike omavalitsuste osas. Tihtipeale ei saavuta taaskasutusorganisatsioonid ja kohaliku omavalitsuse üksus omavahel üksmeelt, mis tähendab, et seaduses ettenähtud nõudeid pakendijäätmete kokku kogumisele ja avaliku kogumissüsteemi nõuete osas ei pruugita täieulatuslikult täita (konteinerite arv ei ole piisav, asukoha osas ei leita üksmeelt, prügistamisega seotud kulud probleemsed jms). Kuna kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatakse sihtarv jäätmete liigiti kogumisele, siis ei pea Keskkonnaamet enam hindama kogumisvõrgustikuga kaetust, vaid iga kohalik omavalitsuse üksus saab kogumissüsteemi vastavalt oma piirkonna eripäradele kujundada. Edaspidi hindab Keskkonnaagentuur, kas kohaliku omavalitsuse üksus on saavutanud seaduses ettenähtud liigiti kogumise sihtarvud või mitte. Eeldatavasti ei kaasne kavandatava muudatusega majanduslikke mõjusid Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile. Kavandatava muudatusega suureneb Eestis ringlussevõtu sihtarvude saavutamise võimalus, kuna pakendijäätmete tekkekohal kogumisel suudetakse suurem mass puhtamaid pakendimaterjale kätte saada. Mida puhtamalt on pakendijäätmed kogutud, seda suurem võimalus on ka nende ringlussevõtuks. Plastpakendite ringlussevõtu suurenemisega vähenevad 35 kulud ka riigieelarvele, kuna Eesti peab igal aastal ringlusse võtmata plastpakendi kilogrammi eest maksma EL-i 80 eurosenti, mis tähendab riigieelarvele kulusid ca 20 mln eurot/aastas. Seega pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumise juurutamisel on potentsiaal ka riigieelarve kulusid vähendada. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju SEI Tallinna 2020. aastal läbiviidud segaolmejäätmete uuring22 näitab, et segaolmejäätmete hulgas on ca 32% pakendijäätmeid, millest suurima osa moodustasid plastpakendijäätmed (ca 55% pakendijäätmetest segaolmejäätmete hulgas). Sh toob uuring välja, et avalikesse pakendikonteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal oli uuritud segapakendijäätmetes suhteliselt suur (keskmiselt 28%). Uuringu kohaselt viitab pakendikonteinerite prügistamine inimeste jätkuvalt madalale teadlikkusele ja käitumisharjumustele. Uuringu tulemuste põhjal toimub eriti drastiline pakendikonteinerite prügistamine nö tüüpilistes maapiirkondades (sellistes piirkondades muude jäätmete osakaal pakendikonteinerites kohati isegi 41%). Keskkonnaagentuuri 2022. aasta andmete kohaselt on segaolmejäätmete hulgas ca 43 000 tonni pakendijäätmeid, lisaks paber- ja kartongpakendijäätmeid 42 000 tonni. Pakendijäätmete kogumisega läbi korraldatud jäätmeveo tagatakse, et aina suurem kogus liigiti kogutud pakendimaterjali saadakse puhtamalt kätte ning sel viisil on võimalik ka suurem kogus materjale ringlusesse suunata. Seeläbi väheneb esmase toorme kasutus ning suureneb võimalus jäätmete põletamise ja ladestamise asemel erinevaid materjale ringluses hoida. Iga pakendi tootmisel on oma keskkonnamõju: klaaspakendi toorme saamiseks kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju, puit- ja paberpakendi tootmiseks metsade raiumisega seotud keskkonnamõju (muutused loodusliku mitmekesisuse säilimises, aga ka CO2 sidumises), plastpakendi tootmisega naftaproduktide tootmisega kaasnevad mõjud, metallpakendi tootmisel kaevandamisega seotud mõjud jpm. Seega on oluline, et kui pakendid on kord kasutusele võetud, siis neid kasutataks võimalusel korduvalt või need ringleksid materjalina võimalikult kaua. Pakendijäätmete kokku kogumise korraldamine läbi kohaliku omavalitsuse üksuse ja pakendijäätmete liigiti kogumise nõuete täpsustamine tagab, et aina rohkem jäätmevaldajaid saavad võimaluse kodude juures pakendijäätmeid ära anda ning läbi mugavama lahenduse jõuab segaolmejäätmete hulka vähem pakendeid. Pakendijäätmete avaliku kogumisvõrgustiku puhul esineb sage pakendikonteinerite ületäitumine ja konteinerite ümbruse prügistamine. Sellest tulenevalt satub ka prügi rohkelt keskkonda, mis on ohuks nii maismaa- kui ka mereelustikule. Tekkekohalt kogumisele üleminek vähendab pakendijäätmete üleandmisel anonüümsust, kuna pakendikonteinerid on jäätmevaldajate silme all. Lisaks on võimalik kasutusele võtta jäätmemaju, mis on lukustatud või kaameratega varustatud. Mõjuvaldkond: tööturg ja keskkond Muudatused võivad kaasa tuua tööturu ümberkujunemise. Arvestades taaskasutusorganisatsioonide töömahu vähenemist pakendijäätmete kokku kogumise korraldamisel võib olla, et ei vajata enam sama palju töötajaid (hetkel kodulehe andmetel kolmes TKOs kokku ca 15 töötajat). Samuti võib muudatus kaasa tuua töökoormuse tõusu kohalikus omavalitsuses, kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab hallata kogu korraldatud jäätmeveo teenusega seonduvat klienditeenindust iseseisvalt. Korraldatud jäätmeveoga seotud 22 Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring (2020).pdf. 36 klienditeeninduse haldamiseks on võimalik sisse osta teenust, samuti on võimalik teha koostööd teiste kohalike omavalitsustega ja korraldada haldamine läbi jäätmehoolduskeskuste. Mõjuvaldkond: võrdsetele võimalustele Pakendijäätmete liigiti kogumise kohustuse täitmine on kättesaadavam rohkematele ühiskonnagruppidele. Pakendikonteinerite kodude juurde paigaldamine võimaldab pakendijäätmeid liigiti koguda neil, kellel on liikumisraskused (pensionärid, liikumispuudega isikud), aga ka neil, kes ei kasuta liikumisvahendina autot. Muudatusega luuakse võrdsemad võimalused pakendijäätmete liigiti kogumiseks, võimaldades erinevatel ühiskonnagruppidel panustada keskkonnahoidu ja ringmajandusse. 4.2 Kavandatud muudatus: pakendiettevõtja kohustus müügipakenditest tekkinud jäätmete käitlemise kohustuse üleandmiseks taaskasutusorganisatsioonile. Pakendiettevõtja kohustatud sõlmida kirjalikleping taaskasutusorganisatsiooniga käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: pakendiseaduse § 121 lõiked 21 ja 22. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju Muudatusega peavad kõik pakendiettevõtted, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid müügipakendeid, liituma taaskasutusorganisatsiooniga. Muudatus on vajalik seetõttu, et kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed on peamiselt just ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid kõik pakendiettevõtjad, kes oma kauba pakendamiseks selliseid pakendeid kasutavad või kes lasevad Eesti turule müügipakendites kaupu, ühtsete reeglite alusel panustama ning seetõttu peaks nende pakendite osas laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmine toimuma just taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Müügipakendi tagasivõtmise kohustuse täitmine ilma taaskasutusorganisatsiooni kliendiks olemata on keeruline. Seega on oluline, et kõik pakendiettevõtjad ühtsete reeglite alusel panustaksid müügipakendi tagasivõtmisesse ning läbi taaskasutusorganisatsiooni ka pakendijäätmete ringlussevõttu. Kuna seeläbi tootjavastutuse süsteemi panustajaid on rohkem, siis võib juba praegu süsteemi panustavate ettevõtjate rahaline koormus väheneda, sest suurenenud liikmete arvu võrra võib ka TKO-de tulubaas selle võrra suureneda. Võrdsema tootjavastutuse süsteemi loob ka seadusesse sätestatud tingimus, mille kohaselt peavad TKOd veebilehel välja tooma strateegia, kuidas kaasatakse teisi pakendiettevõtjaid taaskasutusorganisatsiooni ning ülevaade eelmisel kalendriaastal kaasatud uutest pakendiettevõtjatest iga aasta 31. juuliks. 01.05.2023 jõustus pakendiseaduses muudatus, millega kaotati ära erisus, mis vabastas pakendiettevõtjad, kes lasid turule kaupa plastist pakendis, mille mass oli alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass oli alla 200 kilogrammi aastas nende turule lastud pakendite tagasivõtmise, kokkukogumise ja taaskasutamise kohustusest. Seega on turule lisandunud uusi pakendiettevõtjaid, kellel on samuti tootjavastutusest tulenevalt kohustused. Turuosaliste tagasiside põhjal on selgunud, et esimestel TKO tegutsemisaastatel kaasasid TKOd aktiivselt uusi pakendiettevõtjaid, kuid viimastel aastatel seda enam ei tehta. Muudatuse eesmärk on tagada võimalikult paljude pakendiettevõtjate osalemine laiendatud tootjavastutuse põhimõtte täitmisel ja seeläbi vältida ebavõrdset olukorda juba tootjavastutuse süsteemiga liitunud pakendiettevõtjatele. Mõjuvaldkond: riigieelarvele Muudatusega kaasneb eeldatavasti mõningal määral pakendijäätmete ringlussevõtu suurenemine, kuna aina rohkem ettevõtjaid panustab pakendijäätmete tagasivõtmise korraldamisse läbi TKO. Mida rohkem plastpakendijäätmeid ringlusesse võetakse, seda 37 väiksem on ka Eesti riigi poolt EL-i vahenditesse tasutav plastipakendi omavahendi tasu (ca 20 mln aastas). Rahandusministeeriumist saadud andmete põhjal nähtub, et teatud osa pakendiettevõtjatest, kes ei ole seni TKOga liitunud on olnud need, kes ei ole pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve saavutanud ja on selles osas ka vastavat aktsiisi tasunud. Need, kes on TKOdega liitunud, on kõikide pakendijäätmete osas ringlussevõtu sihtarvud saavutanud (Pakendiregistri 2022. a andmed). Sihtarvust vähem ringlussevõetud pakendijäätmete eest tasutud aktsiisi laekumine on nullilähedane, kuna sihtarvud on täidetud. Ainsad maksjad on väikeste koguste turule suunajad ja avastatud rikkujad. Kuna edaspidi annavad ka väiksemad ettevõtjad oma müügipakenditega seotud kohustused üle TKOdele, siis võib eeldada, et aktsiisi laekumised ka selle võrra vähenevad, kuna TKOd suudavad ringlussevõttu tagada. Samas ei mõjuta muudatus oluliselt riigieelarvesse laekuvaid tulusid. Kuivõrd teiste eelnõuga kavandatavate muudatuste näol muudetakse seni pakendijäätmete liigiti kogumise põhimõtteid (pakendijäätmete kogumist korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused, kuid kulusid peavad kandma taaskasutusorganisatsioonid), siis on väga oluline, et kõik pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordseid müügipakendeid, panustaksid kulude kandmisesse. Mõju sihtrühm: taaskasutusorganisatsioon ja pakendiettevõtjad Taaskasutusorganisatsiooniga liitub rohkem ettevõtteid, kes panustavad tootjavastutusega ettenähtud kohustuste täitmisesse. Taaskasutusorganisatsiooni tulubaas suureneb ning nad saavad süsteemi toimimisse selle võrra rohkem panustada. Enamus pakendiettevõtjaid täidab nõudeid taaskasutusorganisatsioonide kaudu, ehk sellel muudatusel väga suurt mõju nii TKO töökoormusele kui ka suurele osale pakendiettevõtjatest eeldatavalt ei ole. Neile, kes alles nüüd annavad kohustused taaskasutusorganisatsioonidele üle, võib kaasneda mõningane kulude tõus kui siiani ei ole pakendijäätmete tagasivõtmist rakendatud, sh ei ole taaskasutusse või ringlusse pakendeid suunatud. Juba taaskasutusorganisatsioonidega liitunud ettevõtted jagavad edaspidi õiglasemalt tootjavastutusega rakenduvaid kohustusi - väheneb nö freeriderite osakaal, kes seni ringlussevõttu ei ole panustanud ja kergitavad plastpakendi omavahendi hinda. 2022. aasta pakendiregistri andmete põhjal esitas 64 ettevõtet müügipakendite osas iseseisvalt pakendiaruande turule lastud müügipakendite osas (nende poolt lasti turule kokku 439 tonni müügipakendeid). 2023. aasta tegevusaruannete põhjal esitasid kolmele taaskasutusorganisatsioonile aruandeid 4545 pakendiettevõtet. Seega võib öelda, et muudatusega mõjutatakse väikest osa pakendiettevõtjaid, kes ei ole veel oma pakendialaseid kohustusi taaskasutusorganisatsioonidele üle andnud. Mõjuvaldkond: keskkonnamõju Keskkonnamõju on kaudne, kuivõrd peamine mõju avaldub pakendijäätmete liigiti kogumise süsteemi muutumisega (täpsemalt kirjeldatud muudatuse 3.1 keskkonnamõju all). Käesoleva muudatusega kaasneb olukord, kus tootjavastutussüsteemi osapooled hakkavad võrdsemalt süsteemi toimimisse panustama. Mõju sihtrühm: riigiasutused Võib eeldada, et muudatusega ei kaasne suurt mõju riigiasutustele. Pakendiettevõtjad, kes siiani on kohustust iseseisvalt täitnud on esitanud ka andmed pakendiregistrisse ning edaspidi esitab nende eest registrisse andmed taaskasutusorganisatsioon. Seega koormus pakendiregistrile selle muudatusega jääb samaks. Pakendiregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium. Volitatud 38 töötlejad on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Kavandatud muudatusega ei ole ette näha, et see avaldaks olulist mõju riigieelarvele plastpakendi omavahendi kulude vähenemise osas. 5. Keskkonnatasude seaduse muudatuste mõju Keskkonnatasude seaduses kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning demograafiline mõju. Muudatusega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju. 5.1 Kavandatud muudatus: tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine Mõju valdkond: mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele Mõjutatud sihtrühm: tavajäätmete prügilate operaatorettevõtted Tavajäätmete, kõrvaldamise saastetasu ehk ladestustasu tõus mõjutab Eestis tegutsevaid prügilate operaatorettevõtteid. Eestis on täna 5 tavajäätmete prügila operaatorettevõtet: AMESTOP OÜ, EKOVIR OÜ, PAIKRE OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Väätsa Prügila AS. 2023. a majandusaasta aruannete põhjal 4 neist teenisid mõningast kasumit. Saastetasu tõusuga väheneb nende kasum, juhul kui saastetasu tõusu ei kanta edasi prügila vastuvõtutasudesse(täna moodustab saastetasu 23,6-29,8% ladestatavate tavajäätmete vastuvõtutasust). Juhul kui suurenevad prügila vastuvõtutasud ja seetõttu ladestatakse prügilatesse vähem jäätmeid (majanduslikult otstarbekam on suunata jäätmeid ringlusse), siis väheneb nimetatud ettevõtjate käive ning tõenäoliselt ka kasum. Kui jäätmete kõrvaldamise saatetasumäär tõuseb 90 euroni jäätmetonni kohta, siis prügilate vastusvõtutasud jäävad tõenäoliselt tavajäätmete puhul vahemikku 140-187 eurot/tonn ja segaolmejäätmete puhul 185- 360 eurot/tonn Ärikasumit teenival neljal ettevõttel on võimalik kasumimarginaali arvelt vastuvõtutasude tõusu ajatada ning viia ladestustasu tõus vastuvõtutasu järkjärgult. Arvestades inflatsiooni ja kasvavat palgasurvet jõuaks tasu tõus mingil hetkel siiski vastuvõtutasusse. Kasumit teenivate ettevõtete puhul moodustaks ladestustasu tõus keskmiselt 105% teenitud kasumist. Tõstes tavajäätmete ladestustasu 90 eurot/t ning lähtudes 2023. aastal deklareeritud jäätmekogustest ning 2023. aasta puhaskasumist, teeniksid kõik ettevõtted kahjumit. Antud juhul peaksid ettevõtted viima ladestustasu tõusu ka jõulisemalt vastuvõtutasusse. Tavajäätmete prügilate operaatorettevõtted peavad olema juba täna teadlikud jäätmeseaduses sätestatud piirangutest ja oma tegevust lähiaastatel ka vastavalt korraldama: 1) alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab jäätmeseaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse. 2) alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest. 39 Saastetasumäärade tõstmine ei mõjuta keskkonnatasu deklareerimise korraldust. Ettevõtted jätkavad tavapärast keskkonnatasu deklareerimist. Mõjutatud sihtrühm: jäätmevedajad Eesti on ca 560 registreeritud vedajat, kellel on õigus kas olme-, metalli- või muid tavajäätmeid vedada. Tavajäätmete ladestustasu tõus tähendab hinnatõusu jäätmevedajale juhul, kui veetavad jäätmed suunataks prügilasse ladestamiseks. Kui olmejäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel, siis sõltub jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. 5.2 Kavandatud muudatus: tasu kehtestamine tavajäätmete, v.a puidujäätmed põletamisele energiakasutuse otstarbel Mõjutatud sihtrühm: Energiakasutuse otstarbel jäätmeid põletavad ettevõtted Kokku põletati 2023. aastal tavajäätmeid (sh puidujäätmed) energiakasutuse otstarbel 45-s erinevas tegevuskohas (käitises), neist viies ka mittepuidupõhiseid tavajäätmeid (segaolmejäätmed, prügikütus jms). Neist kõige suuremas koguses põletatakse tavajäätmeid (99% põletatavatest tavajäätmetest, v.a puidujäätmed) Enefit Green AS Iru elektrijaamas (Iru jäätmepõletustehas) ja seega võib öelda, et neil on turul monopoolne seisund. Perioodil 2019–2024 on Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu kasvanud keskmiselt 3,8% aastas. Hetkel on see hinnanguliselt 63,5 eurot + km ning kõige kõrgem tariif on 70 eurot/t. Põletuse vastuvõtutasude hinnad on seni ühise turu kaudu olnud seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasuga ja kujunenud hangete käigus. Kui kogu jäätmete energiakasutuse tasu suunatakse vastuvõtutasusse, siis jääb vastuvõtutasu tulevikus vahemikku 110—130 eurot tonni kohta, mis on ca 1,7—1,9 kordne hinna tõus. Juhul kui kogu jäätmete energiakasutus tasu suunatakse vastuvõtutasusse, siis see ei mõjuta otseselt ettevõtte ärikasumit. Kuid arvestades, et väravhinna tõus toob kaasa põletatavate jäätmete koguse langust (käesoleva eelnõuga soovitud eesmärk), siis tõenäoliselt vähenevad ettevõte käive ja ka kasum. Jäätmete ladestamine ning põletamine energiakasutusel konkureerivad samal turul samadele mahtudele ning on oma olemuselt sarnased tegevused, mistõttu on põhjendatud nende sarnane maksustamine. Põletamine energiakasutusel on küll jäätmehierarhia seisukohalt kõrgemal asuv tegevus, kuid peamiseks eesmärgiks on siiski jäätmematerjali ringlusse suunamine. Selleks, et vältida olukorda, kus jäätmete põletamine on soodsam kui nende ringlussevõtt, on vaja jäätmete põletusse suunamine maksustada. Selleks, et imporditud jäätmetel ei tekiks turueelist, ei tehta kehtestata neile ka madalamat tasumäära, vaid neile kehtivad samasugused tasumäärad kui Eesti turul tekkinud jäätmetele. Need ettevõtted peavad hakkama jäätmete energiakasutuse tasu deklareerima kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sarnaselt jäätmete kõrvaldamise deklareerimisega. Deklaratsiooni koostamise aluseks on energiakasutuse otstarbel põletusse suunatud jäätmete kogused. Kuna ettevõtetel peab olema pidevalt ülevaade sissetulevatest ja väljaminevatest ning käideldavatest jäätmetest ning deklaratsioone tuleb esitada kord kvartalis (st 4 korda aastas), siis ei ole selle tasu deklareerimine ettevõtetele väga koormav. 40 Tasumine toimub sama moodi nagu teiste maksude puhul - Maksu- ja Tolliametis ettevõtte ettemaksukonto kaudu Mõjutatud sihtrühm: jäätmekäitlejad, kes suunavad jäätmeid põletusse Tavajäätmetele (sh segaolmejäätmed) energiakasutuse tasu kehtestamine tähendab hinnatõusu ka jäätmeid sinna suunavatele ettevõte teenustasudes. Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu 2024. aastal on 63,5-70 +km eurot tonni kohta ja see kujuneb hangete käigus, st sinna saavad jäätmeid üle anda ainult need ettevõtted, kellega on Enefit Green AS vastavad lepingud sõlminud. Neid ettevõtteid on 2024. a ca 10 (suuremad jäätmekäitlusettevõtted). Kui kogu jäätmete energiakasutuse tasu suunatakse vastuvõtutasusse, siis jääb vastuvõtutasu vahemikku 123,5-130 eurot tonni kohta, mis on ca 1,85—1,95 kordne hinna tõus. Kui (segaolme)jäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel, siis sõltub jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast või korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. Tihti on neis, et erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutumine on tingitud mõne riikliku maksu või tasu muutumisest, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumise esitamise momendil ette näha. Kavandatud muudatuste koosmõju Sihtrühm: ettevõtted, kes suunavad tavajäätmeid ringlusse Tavajäätmete kõrvaldamise saastetasu tõusu ja energiakasutuse otstarbel põletamise kallinemise tõttu kallineb mõningal määral ka nende jäätmete ringlussevõtu kulu, sest suurenevad jäätmekäitluse jääkide käitluskulud. Näiteks, kui liigiti kogutud jäätmetes on 35% ringlussevõtuks sobimatuid materjale, siis ringlussevõtu tegevuste omahinnaga 100 eurot/tonn ning sortimisjäägi põletustasu 50 eurot/tonn lisandumisega ringlussevõtu kuluks 117,5 eurot/tonn. Jäätmete, sh pakendijäätmete ringlusevõtumäärade karmistumisega peavad pakendiettevõtjad üha rohkem suunama jäätmeid ringlusse ja seega peab vähenema ka jääkide kogus. Samuti väheneb jääkide kogus ka kohtsortimise edenedes. Kui liigiti kogutud jäätmetes on 20% ringlussevõtuks sobimatuid materjale, siis on ringlussevõtu kulu ca 110 eurot/tonn. Põletuse hind peab olema kallim kui ringlussevõtt, et käitlejatel tekiks motivatsioon materjale rohkem ringlusesse suunata, mh tõstab see taaskasutusorganisatsioonide huvi müügipakendi käitlemiseks. Siinkohal tuleb ka rõhutada, et jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Sihtrühm: lõpptarbijad (inimesed ja ettevõtted) Kuna kaasneb üldine jäätmete käitluskulu tõus, jõuab ladestustasu tõus või jäätmete põletamise tasu ka jäätmevaldajate (majapidamiste) teenuse hinda - jäätmevedaja kannab selle kulu saastaja maksab põhimõtte alusel edasi jäätmevaldajale juhul, kui tegemist on segaolmejäätmetega, mis ladestatakse või põletatakse energiasaamise eesmärgil. Seega on tegu sotsiaalse mõjuga. Teenusehinna tõus poleks aga määrava tähtsusega, kuna hinnatõus hajub 41 jäätmekäitlusahelas ning leibkonnal on võimalik olmejäätmete üleandmise hinda jäätmete liigiti kogumise teel vähendada. Tõstes tavajäätmete ladestustasu 90 eurot/t oleks tõus u 13 eurot leibkonna kohta aastas. Kui segaolmejäätmeid suunatakse energiasaamise eesmärgil põletusse, siis oleks tasu 60 eurot/t ja tõus leibkonnale mõnevõrra väiksem. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Elanikele jäätmekäitluskulude suurenemisega kaasneb ka teatud risk illegaalse tegevuse suurenemiseks (lõkkes põletamine, metsa alla viimine jms), eriti just nende jäätmete puhul, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga (suur-, ehitusjäätmed jms). Kuigi teenuse hind on üks peamistest motivatsioonifaktoritest, ei eelda KeA suuremahulist ettevõtete ebaseaduslikku jäätmekäitluse tõusu. KeA hinnangul aitavad sellist probleemi ennetada teadlikkus, jäätmekäitlussüsteemi läbipaistvus ja järelevalve. Lõpptarbijad on ka teised ettevõtted, kelle tegevuse käigus tekivad seni ladestamisele või põletusse läinud tavajäätmed. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Teatud ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk esineb, kuid see sõltub sektorist ning konkreetse ettevõtte tegevusest. Jäätmekäitluskulude tõus mõjutab ettevõtte majandusliku olukorda ja pikaajalisi strateegiaid. Suureneb surve keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõtuks ja vajadus kohandada ärimudeleid keskkonnamõjude vähendamiseks või siis suurenevad ettevõtte kulud jäätmekäitlusele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Tavajäätmete kõrvaldamise ja energiakasutuse otstarbel põletamine loob majandusliku motivatsiooni kasutada Eestis energia tootmiseks muid kütuseid ning suunates kohalikud jäätmed energiakasutuse asemel, kas ekspordiks Soome jäätmete energiakasutuse käitistesse või siis ladestamisse. Jäätmete põletustasu 60 eurot/t on täna suurem kui jäätmete Eestist Soome transportimise kulu. See risk jääb, kuid arvestama peab ka, et alates 21. maist 2026. a jõustub uus riikidevahelise jäätmeveo määrus 2024/1157 ning sellega seoses rakenduvad lisanõuded riikidevahelisel jäätmeveole, sh segaolmejäätmete veole. Alates 21. maist 2026 on segaolmejäätmete veol taaskasutamise eesmärgil vaja veoluba, sh 19 12 10 koodiga segaolmejäätmetest valmistatud prügikütusele. Uue määruse kohaselt on segaolmejäätmete vedu kõrvaldamise eesmärgil keelatud. Uus määrus toob välja, et segaolmejäätmete vedu peab olema kooskõlas jäätmehierarhiaga ning läheduse ja iseseisvuse põhimõttega. Segaolmejäätmete veol tekkekohast parimasse töötluskohta tuleb arvesse võtta läheduse ja materjalitõhususe põhimõtet ning vajadust vähendada jäätmete keskkonnajalajälge. Lisaks on riigil õigus oma jäätmekäitlusvõrgu kaitsmiseks piirata sissetulevaid jäätmesaadetisi, mille puhul jäätmed on ette nähtud muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine. Veoluba andes tuleb arvestada direktiivi 2008/98/EÜ sätete rakendamist, mille eesmärk on suurendada jäätmete liigiti kogumist ja vähendada segaolmejäätmete teket. Kooskõlas jäätmehierarhiaga ning läheduse ja iseseisvuse põhimõtetega peaksid liikmesriigid tagama, et segaolmejäätmeid ennetatakse esmajärjekorras ning kogutakse ja sorditakse teises järjekorras, et eraldada taaskasutamiseks eri fraktsioonid. Veoloa saamiseks on vaja saada sihtriigi ja lähteriigi nõusolekut. Kui Eestil on olemas parim võimalik tehnika, siis tuleb segaolmejäätmeid taaskasutada lähteriigis. 42 Ehk veoluba tähendab seda, et kui Eesti tahab saata Soome segaolmejäätmetest valmistatud prügikütust, siis peab Soome pädev asutus ja Eesti pädev asutus selleks loa andma. Kui riigil on põletustehas olemas ja endal vaja prügikütust, siis saab veoloast keelduda. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju kirjeldus Seaduse muudatusel ei ole olulist mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna valdavalt muutuvad ainult tasumäärad, nende maksmise ja haldamise kord jääb samaks. Keskkonnaameti töömaht vähesel määral suureneb seoses uue jäätmete energiakasutuse tasu lisandumisega, kuid mitte oluliselt, sest tasu maksvate ettevõtete arv kelle osas teostada maksukontrolli on väike (2023.a 5 ettevõtet). Jäätmete kõrvaldamise saastetasu ca 3 kordse tõus tingib vajaduse teostada põhjalikumalt maksualast kontrolli (keskkonnatasude osas teostab Keskkonnaamet), sest on risk, et ettevõtted hakkavad välja töötama üha keerulisemaid skeeme maksude tasumisest kõrvalehoidmiseks. Mõningad kulud kaasnevad uue tasu (deklaratsioonivormi) sisseviimisega KOTKASesse. Uus deklaratsioonivorm on oma olemuselt sarnane jäätmete kõrvaldamise deklaratsiooniga ja seega need KOTKASe arenduskulud saab katta igapäevaste arenduste eelarvest. Järelevalve töömahu ja seega ka kulude kasv, kuna mõningane oht, et suureneb illegaalne tegevus (tavajäätmete põletamine kodumajapidamiste küttekolletes ja lõkkes ning nn metsa alla viimine). Illegaalse jäätmekäitluse tõhusaks vähendamiseks peab järelevalve keskenduma sagedastele ja sihitud kontrollidele, riskianalüüsil põhinevale planeerimisele, koostööle erinevate asutuste vahel ja sanktsioonide rakendamisele. Lisaks on olulised ennetavad tegevused, sealhulgas teadlikkuse tõstmine ja õigete jäätmekäitlusviiside soodustamine. KeA-l võib suureneda teadete (kaebuste) arv ning sellest tulenevalt rikkumiste menetluste arv (ajalise ressursi, väljasõiduga kaasnevate kulude jne tõus). Mõju riigieelarvele Mõju sihtrühm: riik Jäätmete ladestamise saastetasu tõusu korral laekuks rohkem raha riigieelarvesse. 2020-2023. a ladestatud tavajäätmete, v.a põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkivi aheraine (sh rikastusjäätmed), keskmise koguse juures laekuks saastetasumäära tõstmisel 90 eurot/t ca 15,2 mln eurot aastas, tõus oleks ca 10 mln eurot võrreldes 2023. aastaga. Arvestada tuleb aga sellega, et jäätmete ladestamine tulevikus väheneb ning seetõttu vähenevad ka laekumised riigieelarvesse, jäädes tõenäoliselt tasemeni ca 12 mln/a, st riigieelarvesse laekuks iga aasta täiendavalt ca 8 mln eurot võrreldes 2023. aastaga. Arvestades 2020-2023. a energiakasutuse otstarbel põletatud jäätmete kogustega, laekuks riigieelarvesse aastas täiendavalt ca 14,5—15 miljonit eurot , kuid arvestades sellega, et jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel väheneb, vähenevad ka makstavad tasud. Esmaste prognooside kohaselt laekub 2026. ja 2027.aastal riigieelarvesse jäätmete energiakasutuse tasu ca 11 miljonit eurot ja järk-järgult vähenedes, jäädes 2030. aastal tasemele ca 10 miln eurot aastas. 43 Kohalikele omavalitustele nende muudatustega otseselt ei kaasne kulu ega tulu. Seoses vastuvõtutasude suurenemisega võivad suureneda kohalike omavalitsuste asutuste (lõpptarbija) kulud jäätmekäitlusteenusele (täpsemalt kirjeldatud eespool). Mõju elu- ja looduskeskkonnale Jäätmete ladestamist prügilatesse on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kuna ladestamine on üheks oluliseks KHG-de heite allikaks ja selle mahu järjepidev suurendamine põhjustab elukeskkonnale häiringuid, siis on oluline ladestamist vähendada. Tagatud peab olema, et jäätmeid võetakse ringlusse või taaskasutatakse muul viisil ning vähenema peab ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete ladestamine prügilasse. 44  Lisa 2. Rakendusaktide kavandid jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse juurde Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 1171 lõike 9 alusel. § 1. Jäätmeveo saatekiri (1) Jäätmeveo saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta. (2) Ohtlike jäätmete veoks saatekirja koostamisel arvestatakse autoveoseaduse § 35 lõigete 10 ja 11 nõudeid. (3) Jäätmeveosega peab sõiduki juhil kaasas olema elektrooniline saatekiri või selle puudumisel saatekirja väljatrükk. (4) Saatekiri on keskkonnaotsuste infosüsteemist (edaspidi: infosüsteem) elektrooniliselt kättesaadav. (5) Jäätmete riikidevahelise veo korral asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) lisas IB esitatud saatekiri käesoleva määruse § 1 lõike 1 kohast saatekirja. (6) Saatekiri on jäätmealase arvestuse algdokument jäätmeseaduse § 116 mõistes. § 2. Saatekirja andmekoosseis (1) Üleandja / saatja andmed: 1) isiku tüüp; 2) registrikood, IMO number; isikukood 3) ärinimi, laeva nimi; eesnimi, perenimi 4) postiaadress, lipuriik; 5) telefon; 6) e-posti aadress; 7) lähtekoht; 8) lähtekoha aadress. (2) Jäätmetekitaja andmeid: 1) isiku tüüp; 2) registrikood; 3) ärinimi; 4) jäätmetekkekoht; 5) jäätmetekkekoha aadress. (3) Jäätmete iseloomustamiseks esitatakse järgmine teave: 1 1) jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kohaselt; 2) jäätmete nimetus; 3) kogus tonnides, kilogrammides, grammides; 4) Kuivaine % 5) POS- sisaldus 5) HP-kood; 6) pakendi tüüp; 7) pakendi kogus; 8) märkused. (4) Ohtliku veose veodokumendi kohta esitatakse järgmine teave: 1) ÜRO number; 2) tunnusnimetus; 3) ohumärgise number; 4) pakendigrupp. (5) Jäätmevedaja kohta esitatakse järgmine teave: 1) isiku tüüp; 2) ärinimi; 3) registrikood; 4) postiaadress; 5) telefon; 6) e-posti aadress; 7) veoki registreerimise number; 8) haagise registreerimise number. (6) Vastuvõtja või saaja kohta esitatakse järgmine teave: 1) registrikood; 2) ärinimi; 3) postiaadress; 4) telefon; 5) e-posti aadress; 6) sihtkoht; 7) sihtkoha aadress. (7) Üleandja / saatja kinnitus: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) üleandmise kuupäev; 3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus. (8) Jäätmevedaja kinnitus: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) vastuvõtmise kuupäev; 3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus. (9) vastuvõtja / saaja kinnitus: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) vastuvõtmise kuupäev; 3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus. § 3. Saatekirja koostamine ja edastamine (1) Saatekiri koostatakse enne veo algust infosüsteemis iga jäätmete veose kohta. (2) Jäätmeseaduse § 1171 lõikes 3 nimetatud juhtudel võib saatekirja koostada jäätmete vastuvõtja poolt koondsaatekirjana, milles märgitakse vähemalt käesoleva määruse paragrahvis 2 lõikes 3 märgitud andmed, isiku tüüp ja kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinesid. 2 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koondsaatekiri tuleb koostada hiljemalt järgneva kuu 8ndaks kuupäevaks eelneval kuul vastu võetud jäätmete kohta. (4) Saatekirja koostamisel omistatakse sellele ainulaadne registreerimisnumber, mis jääb muutumatuks saatekirja menetlemisel infosüsteemis ja arhiveerimisel. (5) Jäätmete käitlemise õigust omavad jäätmete üleandja, vedaja ja vastuvõtja registreerivad end infosüsteemi kasutajaks kooskõlas infosüsteemi põhimäärusega. Infosüsteemi kasutajal on õigus sisestada infosüsteemi asjaomaseid andmeid ja neid vajaduse korral muuta ning saada juurdepääs nendele saatekirjadele, millele ta on kantud jäätmete üleandjana, vastuvõtjana või vedajana. (6) Jäätmete üleandja ja vedaja, kelle tegevuseks ei ole keskkonnakaitseluba vaja ja kel puudub õigus jäätmeid käidelda, võivad taotleda registreerimist infosüsteemi kasutajaks juurdepääsuõigusega saatekirjadele, millele nad on märgitud, õiguseta andmeid sisestada või muuta. (7) Kui jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 2 alusel Keskkonnaametis registreeritud isik (edaspidi: jäätmevedaja) ei tegelenud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember jäätmete vedamisega, kinnitab ta seda hiljemalt järgneva kalendriaasta 8. jaanuariks infosüsteemis vastava märkega. (8) Perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta koostatud saatekirjade alusel luuakse infosüsteemis jäätmevedaja koondaruanne. § 4. Saatekirja registreerimine ja kinnitamine (1) Paragrahvi 3 lõigete 3 ja 4 kohaselt infosüsteemi kasutajateks registreeritud jäätmete üleandja, vedaja ja vastuvõtja kinnitavad andmekogus jäätmete üleandmist ja vastuvõtmist. (2) Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine loetakse lõpetatuks ja saatekiri registreerituks hetkest, mil jäätmete vastuvõtja on saatekirjal olevad andmed infosüsteemis kinnitanud. (3) Eelmise päeva vedude kaaluraport tuleb esitada hiljemalt järgmisel tööpäeval kell 12.00. (4) Saatekirja andmed tuleb infosüsteemis kinnitada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul veo lõppemisest alates. (3) Jäätmevedaja tõendab jäätmete vastuvõtmist või üleandmist allkirjaga saatekirja väljatrükil või andmekogus, kui seda nõuab jäätmete vastuvõtja või üleandja. § 5. Saatekirjas paranduste tegemine (1) Kui jäätmete üleandmisel selgub vajadus saatekirjal olevate andmete muutmiseks, kuid tehnoloogiliste vahenditega nende muutmine kohapeal ei ole võimalik, registreeritakse muudatused kirjalikult saatekirja väljatrükil ning kinnitatakse osaliste allkirjadega. Saatekirjas teeb vajaduse korral parandused jäätmete vastuvõtja väljatrükist lähtudes. (2) Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt registreeritud saatekirjas vigade ilmnemisel lähtub jäätmesaadetise vastuvõtja …. (3) Saatekirja koostajal on infosüsteemis võimalik saatekirjal olevaid andmeid muuta 60 päeva jooksul saatekirja koostamisest arvates. Andmete hilisemaks muutmiseks tuleb pöörduda infosüsteemi volitatud töötaja poole, kellel on õigus küsida muudatuste kohta selgitusi. 3 § 6. Aruande ja koondaruande kontrollimine (1) Keskkonnaagentuuril on õigus kontrollida aruandeid ja koondaruandeid. (2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruande või koondaruande andmetega või koondaruande töötlemisel tekib kahtlus, et esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme jäätmevedaja koondaruannetes esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab jäätmevedajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub jäätmevedajale puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni jäätmevedaja on puudused kõrvaldanud. (4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse puudustega saatekiri või saatekirjad esitamata jäetuks. (5) Keskkonnaagentuur võib koondaruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see koondaruande sisu ei muuda, teavitades jäätmevedajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on jäätmevedajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite esitamiseks. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 15.01.2021 määrus nr 4 „ Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (RT I, 19.01.2021, 14) tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140). 4  Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 117 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala ja mõisted (1) Määrusega kehtestatakse jäätmearuande (edaspidi aruanne) andmekoosseis ja esitamise kord. (2) Aruanne on dokument, mis sisaldab andmeid jäätmeseaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isiku (edaspidi aruande esitaja) jäätmealase tegevuse kohta. (3) Tegevuskoht käesoleva määruse tähenduses on jäätmekäitluskoht või jäätmete tekkekoht. § 2. Aruande esitamine (1) Aruande esitaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem) iga kuu 8ndaks kuupäevaks aruande eelneva kuu jäätmealase tegevuse kohta. (2) Aruanne esitatakse iga tegevuskoha kohta eraldi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata reoveesette kasutamisel põllumajanduses juhul, kui aruande esitajal on ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil mitu tegevuskohta. Sellisel juhul võib aruande esitaja esitada nende kõigi kohta ühe aruande. (4) Aruande esitajal on infosüsteemis võimalik esitatud andmeid muuta 60 päeva jooksul andmete esitamisest arvates. Andmete hilisemaks muutmiseks tuleb pöörduda infosüsteemi volitatud töötaja poole, kellel on õigus küsida muudatuste kohta selgitusi. (5) Kui aruande esitaja ei tegelenud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember jäätmete käitlemisega, kinnitab aruande esitaja seda hiljemalt järgneva kalendriaasta 8. jaanuariks infosüsteemis vastava märkega. (6) Isiku puhul, kes on kohustatud andma aru jäätmete ülekannetest väljapoole tegevuskohta andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse (E-PRTR) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17), artikli 5 lõike 1(b) kohaselt, luuakse infosüsteemis vastav aruanne automaatselt. (7) Aruande esitaja poolt iga kuu 8ndaks kuupäevaks esitatud aruannete alusel luuakse infosüsteemis perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta koondaruanne. § 3. Aruande andmekoosseis (1) Aruanne sisaldab järgmisi üldisi andmeid aruande esitaja ja tegevuskoha kohta: 1) aruande esitaja nimi, registrikood või isikukood, aadress; 11) keskkonnakaitseloa number ja liik; 2) aruande koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber; 3) tegevuskoha nimetus, kood, asukoha aadress; 4) tegevuskoha põhitegevusala ja muud tegevusalad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi. (2) Aruandes esitatakse järgmine teave aruande esitaja jäätmealase tegevuse kohta: 5 1) jäätmeliigi nimetus ja jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kohaselt; 2) laoseis aruandeperioodi algul; 3) aruande esitaja tootmis- või muu tegevuse tulemusel tekkinud jäätmete kogused, välja arvatud jäätmekäitluses tekkinud (sekundaarsed) jäätmete kogused; 4) jäätmekäitluse tulemusel tekkinud (sekundaarsed) jäätmete kogused; 5) settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus (protsentides) tekkinud jäätmetes (massiprotsentides); 6) teistelt isikutelt saadud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku nimi, registrikood, keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht; 7) kodumajapidamistelt saadud jäätmed nende omavalitsuste kaupa, kust üle antud jäätmed pärinesid; 8) imporditud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku nimi, registrikood ja päritoluriik; 9) muu sissetulek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta; 10) taaskasutatud jäätmete kogused ja jäätmete taaskasutamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike 8 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt; 11) settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus (protsentides) taaskasutatud jäätmetes (massiprotsentides); 12) kõrvaldatud jäätmete kogused ja jäätmete kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt; 13) teistele isikutele antud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood, keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või selle puudumisel tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus; 14) eksporditud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood, sihtkohariik ja edasise käitlustoimingu taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood; 15) muu väljaminek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta; 16) laoseis aruandeperioodi lõpul. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–16 ja lõikes 6 nimetatud info esitatakse iga jäätmeliigi kohta eraldi. § 4. Aruande ja koondaruande kontrollimine (1) Keskkonnaagentuuril on õigus kontrollida aruandeid ja koondaruandeid. (2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes või koondaruande andmetega või koondaruande töötlemisel tekib kahtlus, et esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused kõrvaldanud. (4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse puudustega aruanne või aruanded esitamata jäetuks. (5) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see aruande sisu ei muuda, teavitades aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite esitamiseks. 6  Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu arvutamise, andmete kogumise ja avaldamise kord Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 1363 lõike 6 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse metoodika, mille kohaselt arvutatakse, kas jäätmeseaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud olmejäätmete liigiti kogumise iga-aastane sihtarv on saavutatud, selle aluseks olevate andmete kogumise ja sihtarvu täitmise aruande avaldamise kord. § 2. Sihtarvu arvutamise aluseks olevad jäätmeliigid Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu arvutamisel kasutatakse Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/1004 V lisas nimetatud jäätmeliike. § 3. Andmete kogumine Keskkonnaagentuur saab andmed jäätmete üleandmise ja käitluskohas vastuvõtmise kohta otse jäätmekäitlusega tegelevatelt ettevõtjatelt keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. § 4. Olmejäätmetekke kindlaks määramise mõõtepunkt Vastaval kalendriaastal tekitatud olmejäätmete mass arvutatakse välja..... § 5. Tekkekohas liigiti kogutud ja ringlusse võetud biojäätmete arvestamine Tekkekohas liigiti kogutud ja ringlussevõetud biojäätmete arvesse võtmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004 II lisas sätestatud metoodikast. § 6. Olmejäätmete liigiti kogumise määra arvutamine Liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu arvutamisel lähtutakse valemist … § 7. Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise aruande avaldamine Keskkonnaagentuur avaldab olmejäätmete liigiti kohumise sihtarvu täitmise aruande igal aastal hiljemalt 1. aprilliks keskkonnaportaalis. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub … 7  Lisa 3. Jäätmete energiakasutuse tasu riigiabi analüüs jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse juurde 1. Kavandatav regulatsioon Keskkonnatasude seaduses (KeTS) tehakse muudatused lähtuvalt sellest, et läbi keskkonnatasude motiveerida tavajäätmete ringlussevõtu eelistamist nende põletamisele ja ladestamisele ning, et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Eelnevalt nimetatud eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse KeTS-s keskkonnatasu tavajäätmete, v.a puidujäätmete põletamisele energia saamise eesmärgil. Jäätmete energiakasutuse saastetasumäärad jäätmetonni kohta on alates 1. jaanuarist 2026. a järgmised: 1) prügi (segaolmejäätmed) – 60 eurot; 2) tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed ja prügi (segaolmejäätmed)– 50 eurot. Kas erisused jäätmete energiakasutuse saastetasu maksmises on riigiabi: 1) ohtlike jäätmete põletajatele; 2) puidujäätmete põletajatele; 3) tavajäätmete, välja arvatud segaolmejäätmete, põletajatele? 2. Riigiabi mõiste Riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Nimelt sätestab ELTL artikkel 107 lõige 1, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on riigiabi olemasoluks vajalik, et esineksid kõik neli kriteeriumit üheaegselt: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abimeetmel on valikuline iseloom, st meede on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; 3) abimeede annab eelise abi saajale; 4) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Meede, mis ei too kaasa riigi ressursside üleandmist, kuid samas asetab soodustuse saajad soodsamasse olukorda, võib anda soodustuse saajatele valikulise eelise, kujutab endast ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Seevastu maksusoodustus, mis tuleneb üldmeetmest, mida kohaldatakse vahet tegemata kõikide ettevõtjate suhtes, ei kujuta endast riigiabi selle sätte tähenduses. Samas meede, mis eristab kõnealuse õigusliku regulatsiooni eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid ja mis on seega a priori valikuline, ei ole siiski riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui asjaomane liikmesriik tõendab, et vahetegemine on põhjendatud, kuna see tuleneb selle süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse meede kuulub (vt 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. World Duty Free 1 Group jt, C-20/15 P ja C-21/15 P, EU:C:2016:981, punktid 57 ja 58 ning seal viidatud kohtupraktika). 3. Analüüs 3.1. Võrdlussüsteemi kirjeldamise alused ja seda puudutav kohtupraktika Maksu (tasude) soodustuste puhul tekib peamine küsimus valikulisuse kohta (2. kriteerium). Seega vaatame esimesena, kas kõnealune meede on valikuline ning seejärel vajadusel teiste kohustuslike elementide sisu. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses peab abi alla kuuluv riigi meede soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Seega ei ole abi mõistega hõlmatud kõik meetmed, mis soodustavad ettevõtjaid, vaid üksnes need meetmed, mis annavad valikulise eelise teatavatele ettevõtjatele, teatavatele ettevõtjate kategooriatele või teatavatele majandussektoritele. Vastavalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatisele tuleb maksumeetmete puhul hinnata valikulisust kolmejärgulise analüüsiga, mille osas on Euroopa Kohus samal arvamusel1: 1) Esiteks tuleb kindlaks teha võrdlussüsteem2. Võrdlussüsteem on raamistik, mille alusel hinnatakse meetme valikulisust ning see koosneb järjepidevast reeglite kogumist, mida kohaldatakse üldjuhul objektiivsete kriteeriumide alusel kõikide ettevõtjate suhtes, kes kuuluvad süsteemi eesmärgiga määratletud reguleerimisalasse. Tavaliselt ei ole nende reeglitega määratletud üksnes süsteemi ulatus, vaid ka tingimused, mille alusel süsteemi kohaldatakse, selle reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtjate õigused ja kohustused ning süsteemi toimimise tehnilised üksikasjad. Maksude puhul on võrdlussüsteem ehitatud üles sellistele elementidele nagu maksubaas, maksustatavad isikud, maksustatav sündmus ja maksumäärad. 2) Seejärel tuleb uurida, kas meede on erand ülalnimetatud võrdlussüsteemist, kuna teeb vahet ettevõtjatel, kes on võrdlussüsteemi olemuslikke eesmärke arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui koheldakse erinevalt tegevusi, mille olukord erineb maksu ülesehituses kajastuvast taotletavast olemuslikust eesmärgist, siis ei ole see erandlik kohtlemine. Kui aga soodustus on erand, siis loetakse see esmapilgul valikuliseks. 3) seejärel tuleb hinnata, kas erand on põhjendatav maksusüsteemi olemuse ja ülesehitusega. Vt ka Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C‑78/08–C‑80/08: „Meetme „valikulisusena” liigitamine eeldab esiteks selle kindlakstegemist, missugune on asjaomases liikmesriigis üldkohaldatav või „tavapärane” maksustamiskord, ja selle eelnevat uurimist. Teiseks tuleb teiseks selle üldkohaldatava või „tavapärase” maksustamiskorra alusel hinnata ja tuvastada, et kõnealuse maksumeetmega antavat soodustust kohaldatakse valikuliselt, tõendades, et see meede on üldkohaldatava korra erand, kuna see eristab ettevõtjaid, kes asjassepuutuva liikmesriigi maksusüsteemi enda eesmärke arvestades on sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras (vt selle kohta eespool 6. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑88/03: Portugal vs. komisjon, EKL 2006, lk I‑7115, punkt 56).“ (p 48) Kohus on selgitanud ka: „Tuleb meelde tuletada, et üldise maksusüsteemi kohaldamisest tehtav erand võib olla põhjendatud üldise maksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega juhul, kui liikmesriik on võimeline tõendama, et see meede tuleneb otseselt selle liikmesriigi maksusüsteemi aluspõhimõtetest või suunistest. Sellega seoses tuleb teha vahet konkreetse maksustamiskorraga taotletavate väliste eesmärkide 1 Euroopa Kohus, 19. detsember 2018, A- Brauerei, C-374/17, ECLI:EU:C:2018:1024, punkt 37. 2 Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 132 – 134. 2 ja nende saavutamiseks vajalike maksusüsteemile omaste mehhanismide vahel (6. septembri 2006. aasta kohtuotsus Portugal vs. komisjon, C‑88/03, EU:C:2006:511, punkt 81).“3 Kohtuasjas T-112/22, Svenska Bankföreningen järeldab kohus „Kokkuvõtteks võib sedastada – nagu on ka meenutatud eespool punktis 89 –, et maksu olemus ei ole valikuline, kui maksustamise erisused ja neist tuleneda võivad eelised – isegi kui need on põhjendatavad üksnes maksumaksjate vahel maksu jagamist korraldava loogikaga – tulenevad „tavapärase“ reeglistiku selgest ja lihtsast ning mitte erandlikust kohaldamisest, kui võrreldavaid olukordi käsitletakse sarnaselt ja kui need diferentseerimissüsteemid ei kahjusta asjaomase maksu eesmärki. Samamoodi ei tuleks teatavate ettevõtjate suhtes neile omaste olukordade tõttu ette nähtud erisätteid, mis annavad neile õiguse maksu diferentseerimisele või isegi maksuvabastusele, vaadelda valikulisi eeliseid andvana, kui need sätted ei lähe vastuollu kõnealuse maksu eesmärgiga (16. mai 2019. aasta kohtuotsus Poola vs. komisjon, T 836/16 ja T 624/17, EU:T:2019:338, punkt 89, ning 27. juuni 2019. aasta kohtuotsus Ungari vs. komisjon, T 20/17, EU:T:2019:448, punkt 101).)“ (p 117) Sama kohtuasja p 116 leiab kohus seoses maksusubjektidega: „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa asjaolu, et meedet võidakse kohaldada ainult maksumaksjatele, kes vastavad meetme kohaldamise tingimustele, iseenesest muuta seda meedet valikuliseks (vt 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. World Duty Free Group jt, C‑20/15 P ja C‑21/15 P, EU:C:2016:981, punkt 59 ning seal viidatud kohtupraktika; 16. märtsi 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ungari, C‑596/19 P, EU:C:2021:202, punkt 58).“ 3.2. Võrdlussüsteem Esmalt selgitatakse välja võrdlussüsteem. Võrdlussüsteemiks on käesoleval juhul on keskkonnatasude süsteem tervikuna. Keskkonnatasude seaduse § 2 kohaselt lähtutakse keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning teatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist, tekitatavast keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist. KeTSi tähenduses on keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on KeTs-i mõistes maavara kaevandamine, veevõtt, kalapüük, jahipidamine, saasteainete väljutamine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse, jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine), jäätmete põletamine energia saamise otstarbel (edaspidi jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus), tuuleenergiast elektrienergia tootmine, raadamine (KeTS § 3 lg 1, 2). Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasuks. Saastetasu (sh jäätmete kõrvaldamise ja energiakasutuse tasu) makstakse keskkonnatasude seadusega ja selle alusel kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist ja ringmajanduse põhimõtteid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sealhulgas loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete 3 Euroopa Kohus, 19. detsember 2018, A- Brauerei, C-374/17, ECLI:EU:C:2018:1024, punkt 49. 3 kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara ja jäätmeid tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest (KeTS § 4 lg 1). Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid, põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu (KeTS § 5 lg 1, 3). Keskkonnatasu reguleeriv keskkonnatasude seadus on keskkonnavaldkonna eriseadus, mistõttu kohaldub sellele valdkonnale ka keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), mis on keskkonnavaldkonna üldseaduseks ning moodustab seega osa võrdlussüsteemist. KeÜS § 12 lõike 1 kohaselt kannab keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Keskkonnakasutus on tasuline seaduses sätestatud juhtudel. Keskkonna kui rahvusliku rikkuse kasutuse eest makstakse tasu, mille suurus määratakse käesolevas jaos sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete alusel ning mille kasutamise eesmärk on käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine (§ 12 lg 2). KeÜS § 1 sätestab seaduse eesmärgid, mis on ühtlasi kõigi keskkonnavaldkonna seaduste aluseesmärkideks, on tagada: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Antud juhul on võrdlussüsteemi osaks ka jäätmeseadus oma aluspõhimõtetega, kuna täpsustab nende keskkonda viimisega seotud nõudeid, mis on suunatud sellega tekitatava kahju vähendamisele, samuti muid nõudeid, mis on suunatud KeÜSi § 1 sätestatud eesmärkide täitmisele. JääTSi § 221 sätestab jäätmehierarhia põhimõtte, mis paneb paika järgmised prioriteedid: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus; 5) kõrvaldamine. Lisaks keskkonnatasude seaduse ja jäätmeseaduse sätetele analüüsiti võrdlussüsteemi kirjeldamiseks ka keskkonnatasude seaduse seletuskirja ja selles väljendatud seadusandja eesmärki. Keskkonnatasude seaduse eelnõu seletuskirjas4 on keskkonnatasude peamise eesmärgina nimetatud: • „ergutada looduvarade säästlikku kasutamist; • tõhustada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist; 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/93203ca8-81e0-3840-8e9f-154b44868744/keskkonnatasude- seadus/ 4 • toetada riigi keskkonnakaitse haldusregulatsioonide kasutamist ning suurendada nende tõhusust; • aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulutuste muutmisele tootmiskuludeks ja selle arvestamisele toodete hinnasisse; • ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonnasaastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid; • koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse, ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks.“ (lk 1) Seletuskirjas on ka selgitatud, et keskkonnatasude seaduse eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: • „keskkonnakasutus on Eestis tasuline sellise tegevuse ulatuses, mis nõuab keskkonnaloa olemasolu (müüakse riigile kuuluvate loodusvarade ja keskkonna kasutamise õigust); • keskkonnakasutusena käsitatakse kasvava metsa uuendusraiet, maavara kaevandamist, veevõttu, kalapüüki, jahipidamist, saasteainete viimist välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ning jäätmete kõrvaldamist (märkus – eelnõukohase seadusega muutmisel); • keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse riigi sotsiaalse ning majandusliku olukorra ja keskkonnakaitse vajaduste tasakaalustamisest. Tulenevalt keskkonnaõiguse põhimõtetest ja jätkusuutliku arengu ideest, tuleb valida variant, mis võimaldab asjaolusid arvestades võimalikult kõrget keskkonnakaitse taset ning on samas sotsiaalsete õiguste kaitse ja majandusearengu seisukohast võimalikult vähe piirav; • kõikide tasuliikide korral sätestatakse, millal ei ole vaja selle keskkonnakasutusviisi eest maksta, millal tuleb maksta tavalises ulatuses ja millal tavalisest erinevas ulatuses; • loodusvara kasutusõiguse tasumäära kehtestamisel arvestatakse loodusvara kasutuskohta, defitsiitsust (loodusvara on selle seaduse tähenduses defitsiitne, kui selle kvaliteet ja kogus omavad riigimajandusarengu jaoks olulist tähtsust, kuid selle varud on piiratud) ja kasutusviisi keskkonnaohtlikkust; • saastetasumäärade kehtestamisel arvestatakse saastamise kohasaastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist; • keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet või kasutab loodusvarasid või saastab lubatud kogusest rohkem, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määrajärgi; • keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse seaduses sätestatud ulatuses riigieelarve ja kohalike eelarvete vahel; • keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse üldjuhul sihtotstarbeliselt solidaarsusprintsiibi kohaselt seal, kus see on riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks kõige vajalikum, keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Erandina kasutatakse taastuvate loodusvarade (kalavarude, kasvava metsa, jahiulukite) kasutusõiguse müügist laekunud raha nende loodusvarade taastootmiseks.“ (lk 2) Seletuskirjas selgitatakse keskkonnatasu kui keskkonna majandusliku reguleerimisvahendi eesmärki ja kasutust: „Majandushoobasid, eesmärgiga mõjutada loodusvarade kasutajaid ja saastajaid loodusesäästlikumas suunas, on rakendatud Eestis alates 01.01.1991…./…Ökomaksureformi käivitamine tõstab päevakorda loodusvarade ja keskkonna parema kaitsmise vajaduse. Selle realiseerimiseks tuleb parandada ka looduskasutust reguleerivate hoobade tõhusust ja suurendada majandushoobade toimet. See omakorda tähendab vajadust loobuda senisest liigselt ettevõtjate ja elanike sotsiaalsete huvide järgimisest (st lõpetada majandusarengu toetamine looduskeskkonna arvel), ning toob kaasa keskkonnatasude määrade senisest kiirema tõusu. Eesmärk on anda tootjatele ja elanikkonnale 5 selge signaal, et Eesti riik soovib oma loodusvarasid ja keskkonda jätkusuutlikult kasutada. Keskkonnatasud peavad olema tasemel, mis mõjutab inimeste ja ettevõtjate käitumist, muutes selle loodushoidlikumaks.“ (lk 2) Keskkonnatasude seaduse soovitud mõjuna nähakse muuhulgas seda, et seadus: • motiveerib senisest enam keskkonnakaitset ja loodusvarade säästlikku kasutamist; • ergutab tehnoloogilist innovatsiooni; • toetab energiasäästu, alternatiivsete materjalide ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. 3.3 Kokkuvõte Keskkonnatasu kui keskkonna majandusliku reguleerimise vahendi eesmärgiks on mõjutada inimesi ja ettevõtjaid käituma keskkonnasõbralikumal viisil. See, mida miski valdkond näeb keskkonnasõbralikuna ja mida mitte, väljendub vastavas keskkonnavaldkonna seaduses (antud juhul jäätmeseaduses). Juba keskkonnatasude seaduse seletuskirjas on jäätmete saastetasumääradega seoses nähtud eesmärgina anda sõnum jäätmetekitajatele: „leia võimalusi jäätmetekke vähendamiseks, taaskasuta, komposteeri, ära looda ainult jäätmete lõppladestamisele, sest ka see on kulukas. Eelnõu rakendamine soodustab seega keskkonnakaitsest lähtuva jäätmemajanduse arengut.“ (lk 9) Tasumäär peab olema seega selline, mis mõjutab isikut soovitud suunas käituma. Seejuures on erandid keskkonnatasude süsteemi toimivust tagav regulatsiooni osa (vt ka keskkonnatasude seaduse seletuskirja viide eespool). Kui selleks esinevad keskkonnakaitselised argumendid, st üht keskkonnakasutustegevust (seisneb erinevus siis nt keskkonda heidetavas aines, käideldavas materjalis, käitlemisviisis vms) peab soodustama ning teist piirama, peab olema võimalik neid ka erinevalt maksustada, vastasel juhul kaotaks keskkonnatasu oma mõtte. Tasu kehtestamisel aluseks võetavad asjaolud on komplekssed, KeTSi eesmärgiks on anda võimalikult lai keskkonnatasude kehtestamise raamistik, et süsteem oleks pandlik ning võimaldaks selle kõige efektiivsemat rakendamist KeTSi, KeÜSi ning keskkonnavaldkonna eriseaduse eesmärkide saavutamise nimel. Selleks võimaldab KeTS tasusid varieerida nii geograafilistel alustel („heitekoha saatetundlikkus“), saasteaine või jäätmeliigi kaupa („saasteaine ohtlikkus“, „tekitatav keskkonnahäiring“), keskkonnakasutustegevuse iseloomust lähtuvalt („keskkonnakasutuse eesmärk ja viis“) selle mõjust keskkonnale („tekitatav keskkonnahäiring“) jne. Seega, keskkonnatasu võib varieerida sisuliselt igal viisil ja alusel, mis võimaldab tasu eesmärkide efektiivset saavutamist. Nende sobivust võrdlussüsteemi võimaldab seega hinnata eelkõige tasu eesmärgipärasus, ehk kas ja kui efektiivselt konkreetne tasu eesmärki täidab. Ülal viidatud seadusesätetest ja seletuskirja viidetest nähtuvalt on peamine alus, millest keskkonnatasu suuruse ja maksuobjekti määramisel lähtutakse, keskkonnakaitseline (milline on konkreetsel juhul keskkonnakaitse vajadus; millist häiringut tegevusega tekitatakse; milline on keskkonnakasutuse viis ja eesmärk – ka nendest võivad olla tingitud tasude erisused), kuid kindlasti on tasude erisused põhjendatud ka võrdlussüsteemi kuuluvate teise seaduste sh KeÜS ja JäätS tulenevatest põhimõtetest. Kokkuvõtlikult väljendatuna on jäätmetega seoses asjakohased kolm keskkonnatasude põhieesmärki – keskkonnakasutusega seotud kahju vältimine ja vähendamine, keskkonnahäiringu vähendamine ning jäätmete tõhusamale kasutamisele suunamine, 6 sealhulgas JäätSis sätestatud jäätmehierarhia tegevuste prioriteetide seadmisele kaasa aitamine, mille JäätS sõnastab jäätmeregulatsiooni ühe aluspõhimõttena. 3.3. Jäätmete energiakasutuse tasu erisuste sobitumine võrdlussüsteemi Jäätmete energiakasutuse tasu peamine eesmärk suunata jäätmeid tõhusamalt kasutama, st et jäätmeid käsitletakse kui ressurssi ja neid suunatakse jäätmehierarhiast tulenevalt enne kõike ringlusse, mitte neid ei põletata või kõrvaldata prügilas. Vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 5 on jäätmete energiakasutus jäätmete taaskasutamismoodus (tähistus R1), kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Põletatud jäätmeid loetakse jäätmepõletustehases taaskasutatuks ainult sel juhul kui on täidetud jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika nõude ja kui põletustehase energiatõhusus on suurem kui 0,6/0,655. Jäätmete tõhusamaks kasutamiseks ja jäätmehierarhia tagamiseks on Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ringlussevõtu eesmärgid, mida väljendatakse ringlussevõtu sihtarvudena. Olmejäätmete (sh olmes tekkivate pakendijäätmete) korduskasutuseks ette valmistamise ja ringlussevõtu ning eraldi pakendijäätmetele seatud ringlussevõtu Euroopa Liidus kokku lepitud sihtarvud on järgmised: Kehtiv EL sihtarv Sihtarv Sihtarv Sihtarv 2025 2030 2035 Olmejäätmed 50% 55% 60% 65% Kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% - Plastpakend 22,5% 50% 55% - Puitpakend 15% 25% 30% - Mustmetallist pakend 50% 70% 80% - Alumiiniumist pakend 50% 60% - Klaaspakend 60% 70% 75% - Paber- ja kartongpakend 60% 75% 85% - 2020—2023. a olid peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil (R1) kasutatud jäätmete kogused (tonn): 2020. a 2021. a 2022. a 2023. a R1 KOKKU 339 887 387 041 324 357 313 255 Ohtlikud jäätmed 11 484 3 703 4 248 4 876 Tavajäätmed 328 403 383 338 320 109 308 379 Puidujäätmed 68 478 116 051 81 401 45 185 Tasuga hõlmatud tavajäätmed 259 925 267 287 238 708 263 194 sh 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) 32 341 30 843 32 454 33 359 sh 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 223 656 234 641 197 135 211 433 Prügi (segaolmejäätmete) sh 20 03 98 sortimisjäägid - - 8 820 17 634 5 Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 “Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud” §- s 3 on sätestatud täpsed energiatõhususe kriteeriumid olenevalt, millal on jäätmepõletustehasele väljastatud jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba. 7 Euroopa Komisjoni 2023. aastal koostatud varajase hoiatamise aruande6 kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Eesmärgi saavutamiseks on selles raportis soovitatud segaolmejäätmete põletustasu kehtestamine. Sama eesmärgiga on KeTS-s sätestatud jäätmete kõrvaldamise saastetasu ja alates 1. jaanuarist 2026.a tõstetakse tavajäätmete kõrvaldamise saastetasu (ladestustasu) 90 euroni/tonn, seni on see 29,84 eurot/t. Tavajäätmetele põletustasu kehtestamine ja ladestustasu tõstmine tagab selle, et edaspidi on jäätmete põletamine kui jäätmete taaskasutamine7 (ca 140 eurot/t) odavam kui nende ladestamine (160-180 eurot/t), kuid kallim kui nende ringlussevõtt8 (ca 120 eurot/t). See on kooskõlas jäätmehierarhiaga, mille kohasel on nendest ringlussevõtt kõige kõrgemal kohal ehk kõige eelistatum, taaskasutamine järgmisel ning ladestamine viimasel kohal kui kõige ebasoovitavam. Arvestades, et kõrgem keskkonnatasu suunab isikuid valima käitumisviisi, mis võimaldaks maksta väiksemat tasu, suunab see neid ka jäätmehierarhias kõrgemal olevale tegevusele. Tasuerisused kui erandid võrdlussüsteemist? Järgnevalt analüüsitakse, kas maksuerisused on erandid ülalnimetatud võrdlussüsteemist ja kas tehakse vahet ettevõtjatel, kes on regulatsiooni eesmärki (st jäätmete tõhusam kasutamine) arvestades samas faktilises ja õiguslikus olukorras. Riigiabi mõiste teatise p 136 selgitab, et nt keskkonnaga seotud maksude, mis kehtestatakse eesmärgiga vähendada keskkonnale kahjulikke tegevusi, puhul ei ole see erandlik kohtlemine, kui koheldakse erinevalt neid tegevusi, mille olukord erineb maksu ülesehituses kajastuvast taotletavast olemuslikust eesmärgist. Ohtlike jäätmete erisus (tasuvabastus) Jäätmete energiakasutuse tasu kehtestatakse tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmetele. Arvestades, et tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (JääTS § 3), siis ei kehtestata ohtlikele jäätmetele vastavat tasu (või tasumääraks võib lugeda 0 eurot/tonn). Nagu eespool võrdlussüsteemi kirjelduses välja toodud, on keskkonnatasu võimalik varieerida nii keskkonda viidava/käideldava aine/jäätmeliigi kui tegevuse põhiselt. Oluline on, et tasu kehtestamine aitaks kaasa tasu eesmärkide saavutamisele. Eespool selgitati ka, et põletustasu aitab kaasa jäätmehierarhia prioriteetide saavutamisele jäätmete käitlemisel, so isikute suunamisele valima jäätmehierarhia kõrgemal olev käitlusviis. 6 Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse araunne 2023 (kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A304%3AFIN&qid=1686220362244), Eesti kohta koostatud faktileht (kättesaadav https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7cdeb3a7-0354-11ee-87ec- 01aa75ed71a1/language-en) ja Euroopa Keskkonnaagentuuri analüüs (kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu-member-states/estonia/view) 7 Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.(Jäätmeseadus § 15 lg 1) 8 Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. (Jäätmeseadus § 15 lg 4) 8 Eesmärgipärasus sellisel juhul eeldab, et selline tasu täidaks oma eesmärki, st et teine käitlusviis, mida valida, oleks üldse võimalik ning et tasul oleks ka sellele suunav mõju. Samuti ei tohi tasu tekitada olukorda, kus isikuid suunatakse valima käitumissuund, mis ei oleks kooskõlas keskkonnatasu eesmärkidega, sh antud juhul peaks tasu aitama kaasa ka ringlussevõtumäärade saavutamisele. Tihti on ohtlike jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel nende ainuke mõistlik käitlusviis ja tasu kehtestamine ei muudaks käitlusviisi valikut. Ohtlikele jäätmetele ei ole kehtestatud ka ringlussevõtu sihtmäärasid. Samuti on võrreldes tavajäätmetega ohtlike jäätmete käitlemine, sh põletamine ka keskkonnanõuetest tulenevalt tunduvalt kallim (ca 10 korda kallim). Ohtlikud jäätmed moodustavad (massilt) 1-3% kõikidest energiasaamise eesmärgil põletatavatest (R1) jäätmetest. Ohtlikele jäätmetele energiakasutuse tasu kehtestamata jätmine tagab nende parima võimaliku käitlusviisi, milleks on tihti põletamine ja on kooskõlas jäätmehierarhiaga ning ka keskkonnatasude süsteemi olemusega. Puidujäätmete erisus (tasuvabastus) Samuti ei kehtestata jäätmete energiakasutuse saastetasu puidujäätmetele. Puidujäätmed on puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal. Puidujäätmed on näiteks saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid, vineer; metsamajandusjäätmed (näiteks osad, risu); puukoorejäätmed; ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed, puitpakend jms. Puidujäätmeid põletatakse kaugküttekatlamajades ning puidutööstuste kuivatites ja katlamajades. Üldjuhul suunatakse energiakasutusse sellised puidujäätmed, mida ei ole võimalik nende esialgsel otstarbel enam uuesti kasutada ega materjalina ringlusse võtta. Energiakasutuse eesmärgil põletatavate puidujäätmete kogus (ca 78 tuhat tonni aastas) moodustab ca 23% põletatavatest tavajäätmetest. Eestil ei ole hetkel probleeme puidujäätmete ringlussevõtuga ja täidetud on ka puitpakendite ringlussevõtu sihtarvud (2020.a 39%). Seega puudub vajadus neile energiakasutuse tasu kehtestada. Tasu kehtestamisel ei oleks puidujäätmete põletustasu kooskõlas võrdlussüsteemiga, kuna keskkonnatasu kehtestamise eesmärgiks on reguleerida keskkonnakäitumist ja antud juhul see vajadus puudub. Lisaks tuleb arvestada, et tasu kehtestamisel võidakse tekitada ebavõrdne olukord sisuliselt sama tegevusega tegelevate ettevõtjate vahel, mis võiks moonutada konkurentsiolukorda. Olenevalt põletatavate puidujäätmete kogusest ja liigist ning kas neid põletatakse samadel tingimustel puitküttega, on puidujäätmete põletamiseks vaja jäätmekäitleja registreeringut, keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba. Keskkonnatasu, aga maksab vastavalt KeTS § 5 lõikele 2 ainult see isik, kes omab keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba, mitte registreeringu omaja (näiteks ettevõtja, kes põletab puitu jäätmekoodiga 17 02 01 samadel tingimustel puitkütusega). Samuti ei pea omama keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba isik (ettevõtja), kes põletab keskkonnaministri 03.11.2022 määruse nr 49 "Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid" alusel valmistatud puiduhaket. Puidujäätmetele kui taastuvale kütusele erandi tegemine ja sellega kasutamise soodustamine on igati kooskõlas energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõikes 1 sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamisega ja kliimakindla majanduse seaduse (eelnõu) §-des 28 ja 32 sätestatud energeetikasektori ja jäätmemajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguse ja selle vähendamise eesmärkidega. 9 Tavajäätmete, v.a segaolmejäätmed, tasu erisus Eestis põletatakse energia saamise eesmärgil (R1) ca 70% tekkivatest segaolmejäätmetest ja seda ennekõike tänu soodsale vastuvõtutasule 63-70 eurot/tonn. See on ka üheks põhjuseks, mis Eesti tõenäoliselt ei suuda täita 2025.a ringlussevõtu sihtarvusid. Põletamisele (R1) minevatest tavajäätmetest, v.a puidujäätmed (tasuga hõlmatud jäätmetest), moodustavad suurema enamuse prügi (segaolmejäätmed; 2023. a ca 80%) ja põlevjäätmed (prügikütus; 2023. a ca 13 %) ning prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (2023. a ca 7%). Kui kehtestada kõikidele tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmetele üks tasumäär, siis ei oleks tavajäätmete põletustasu kooskõlas võrdlussüsteemiga, sh ei aitaks kaasa jäätmete liigiti kogumisele ja nende ringlussevõtu suurenemisele. Jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. Seega liigiti kogutud jäätmete puhul teostatakse nendega veel toiminguid ja suurem osa suunatakse ringlusse ning põletatakse või ladestatakse ainult jääk. Olmejäätmete liigiti kogumise käigus kogutud prügi (segaolmejäätmed) ei ole loeta jäätmeseaduse § 28’1 lõike 2 mõistes liigiti kogutud jäätmeteks ja neid võib eelneva töötluseta põletada. See tähendab, et segaolmejäätmetega võrdse tasu kehtestamisel, võib teatud liigiti kogutud jäätmete puhul nende ringlussevõtt ja selleks ettevalmistavad tegevused muutuda kallimaks kui nende põletamine energiakasutuse eesmärgil. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus segaolmejäätmete kogus hoopis suureneb, mitte ei vähe ning liigiti kogutud jäätmete kogused vähenevad. See aga ei ole kooskõlas jäätmereformi ja keskkonnatasude süsteemi eesmärkidega. Muudatuse rakendamisel ei tehta ka erisusi mingite ettevõtete gruppidele või ettevõtete omandivormist tulenevalt. Samuti koheldakse samas faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid ühemoodi, st ohtlike jäätmete põletajaid ühtemoodi (jäätmete energiakasutuse tasu ei rakendata) ja puidujäätmete põletajaid ühtemoodi (jäätmete energiakasutuse tasu ei rakendata). 4. Kokkuvõte Eelnevat arvesse võttes on tasumäärade osas vahetegemine põhjendatud, kuna see tuleneb keskkonnatasude süsteemi olemusest ja ülesehitusest, millesse meetmed kuuluvad ja seega ei ole täidetud ELTL artikli 107 lõike 1 tingimus – valikulisus. Kuna eelnevast tuleneb, et vähemalt üks riigiabi kriteeriumidest ei ole täidetud, siis ei ole vajalik analüüsida ülejäänud kriteeriumite vastavust. Kokkuvõttes saab järeldada, et kõnealuste maksuerisuste näol ei ole tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. 10 Saatja: "Katrin Koppel" <[email protected]> Saaja: "Diana Rammul" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "Kristina Jerjomina", [email protected], [email protected], "Velda Buldas, Maris Kalda, RAM Info, 'Rait Pihelgas'" <[email protected]>, [email protected] Teema: Jäätmereformi eelnõu EISis Kuupäev: 2025-02-12 09:05 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Oleme EISi kaudu esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8b16acd8-bac0-4886-8537-4e10962d7310> teiseks kooskõlastusringiks jäätmereformi eelnõu. EISis on ekslikult märgitud, et ootame eelnõule ka teie kooskõlastust. Teistele ministeeriumitele ja ELVL-le on eelnõu esitatud teadmiseks. Seega me otseselt kooskõlastust ega arvamust ei oota, kuid kui peate vajalikus, siis palume oma märkused saata hiljemalt 14.02.2025. Vabandan väga segaduse pärast! Heade soovidega Katrin Koppel Olmejäätmete valdkonna juht | Ringmajanduse osakond Head of municipal waste | Department of Circular Economy +372 626 0700 | <mailto:[email protected]> [email protected] Kliimaministeerium | Ministry of Climate of Estonia Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti | <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee