Külli Siim Teie 30.01.2025 nr 13-3/373-1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 21.02.2025 nr 5-2/624-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on edastanud Saaremaa vallale arvamuse
avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha
alternatiivid ja uuringute lähteseisukohad.
Tutvunud trassikoridori asukoha alternatiividega kaardirakenduses
https://www.riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/eesti-lati-neljas-
elektriuhendus/kaardirakendus toome välja järgmised tähelepanekud.
1. Uued trassikoridori alternatiivid lähevad üle ka mõnest siseveekogust, millel on
looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt kalda ehituskeeluvöönd. Kalda ehituskeeluvööndis on uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 p 8 alusel ei rakendu ehituskeeld
maakaabelliinile. Ehituskeeld ei laiene ka LKS § 38 lg 5 alusel kehtestatud detailplaneeringuga,
kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. Seega kuna tegemist on riigi
eriplaneeringuga, kas siis siseveekogude kallaste ehituskeeluvööndisse kavandatakse vaid
maakaabelliine või on vajalik mingil hetkel ja planeeringuga ehituskeeluvööndit vähendada?
2. Mõnes piirkonnas läbib liinikoridor koostatava üldplaneeringuga määratud väärtuslikku
metsa (nt Nõmpa, Paiküla, Varkja, Lõmala-Koimla jne). Liinikoridori rajamine läbi väärtusliku
metsa ei taga meie hinnangul väärtusliku metsa säilimist.
3. Orissaare piirkonnas Maasi külas Karjalasma metskond 53 (55001:007:0355) on määratud
uues üldplaneeringus kõrgendatud avaliku huviga alaks. Ühe alternatiivina on seal plaanis
olemasolevat liinikoridori laiendada 80 meetrini. Kuna tegemist on kohalike elanike jaoks
väärtusliku puhkealaga, kus on terviserajad, siis võib trassikoridori laiendamine vähendada ala
väärtuslikkust ja kasutatavust.
4. Teeme ettepaneku vältida väärtuslikele maastikele trassikoridoride kavandamist. Koostatava
Saaremaa valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Uued elektri- ja sideliinid paigutada
maastiku väärtuse säilitamiseks maa alla või varjatud kohtadesse, vältides sealjuures liinide
rajamist väärtuslikele maastikele või vaadete ette“ ja „Olemasolevad elektri- ja sideliinid viia
võimalusel maastiku väärtuse suurendamiseks maa alla või varjatud kohtadesse.“
5. Kehtivas Laimjala valla üldplaneeringus on toodud tingimused: „Teede ja liinide rajamisel
kasutada eelkõige olemasolevat teedevõrku, trasse ja sihte ning arvestada vajadusega tagada
juurdepääs naaberkinnistutele.“ Ja „Tehnovõrkude (elekter, side) väljaarendamine toimub
arendaja ja võrguvaldaja vahelisel kokkuleppel. Elamumaadel on lubatud vaid maa-alused
tehnovõrgud.“
6. Lisaks on Laimjala valla üldplaneeringus toodud, et (endises) Laimjala vallas määratud
väärtuslikud maastikud on kõik kõrge esteetilise ja puhkeväärtusega alad. Nende maastike
Tallinna 2, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / telefon 452 5002 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee
väärtust tõstavad teedelt avanevad ilusad vaated ja maastiku hooldatud ilme. Üldplaneering on
määranud säilitatavaks ilusa teelõigu, mida trass Mustla küla juures lõikab. Üldised tingimused
väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised: Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada
olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.
7. Toome välja, et Veere-Paiküla alajaama kavandatud uue üldplaneeringu kohasest
miljööväärtuslikust Veere külast 600 m kaugusele. Küla on kompaktse asustusega, mida
ümbritsevad lagedad põllumaad. Sama trassikoridor möödub miljööväärtuslikust Ardla külast
450m kauguselt. Trass kulgeb Kapra küla tiheda hoonestusega alast 100 m kauguselt lagedatel
põldudel. Mägi-Kurdla küla vahetusse naabrusesse kavandatud alajaam ja kahe liiniga trass
kulgeb tiheda asustusega nelja küla keskelt läbi (Mustla-Mägi-Kurdla Paju-Kurdla Laimjala).
Meie hinnangul trassi kavandamine tiheda asustuse naabrusesse pärsib küla arengut, ehitusõiguse
saamist ja rikub visuaalselt vaadet.
8. Võimalusel võiks trassikoridoride asukohtades vältida rohevõrgustiku asukohti, väärtuslikke
metsi ja KAH-alasid, kuna nende alade väärtus seisneb peamiselt metsas ja ka maastikupildis.
Rohevõrgustikku trassikoridoride planeerimisel tuleb kindlasti hinnata rohevõrgustiku toimivust.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
452 5044,
[email protected]
2