Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 05/07/2024  EUROOPA LIIDU KOHUS 02/07/24 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1297185.6 HR Eelotsuse asi C-357/24 Freistaat Bayern (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske - Horvaatia) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Matija Longar Ametnik Saatja: [email protected] Saaja: "SM Info" Teema: C-357/24 Kuupäev: 2024-08-14 12:14 Adressaadid: [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2024/288 Kohtuasja number: C-357/24 Vastuse kuupäev: 28.08.2024 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: kahju hüvitamise nõue; kaudne kahju; kohustuslik liikluskindlustus; regressinõue; sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine; töövõimetuse hüvitise maksmine Õiguslikud vormid: ELL artikkel 19; määrus (EMÜ) nr 1408/71; määrus (EÜ) nr 883/2004 Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7661 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium Vastuvõtmise kuupäev : 05/07/2024  Summary C-357/24 – 1 Case C-357/24 Request for a preliminary ruling Date lodged: 16 May 2024 Referring court: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (Croatia) Date of the decision to refer: 3 May 2024 Appellant: Freistaat Bayern Respondent: Euroherc osiguranje d.d. I. Name of the referring court Referring court: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (Commercial Court of Appeal of the Republic of Croatia) […] II. Parties to the main proceedings Appellant: Freistaat Bayern, […]Augsburg, Federal Republic of Germany, […] […] Respondent: Euroherc osiguranje d.d.[,] Zagreb […] EN  REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24 III. Succinct presentation of the facts and procedure in the main proceedings 1 The dispute concerns the appellant’s demand that the respondent compensate the damage the appellant suffered as a result of paying its employee (person X) sick pay for three periods of incapacity to work from 21 April 2015 until 21 May 2015, from 16 February 2016 until 15 April 2016, and from 8 November 2016 until 5 January 2017. The benefits paid for these periods of incapacity to work amounted to EUR 28 825.83. 2 Person X received treatment in Germany after being injured in a road accident that occurred on 18 April 2015 in Šibenik (Croatia). The accident involved a bicycle and a passenger car. The cyclist was person X, the appellant’s employee, and the passenger car was driven by person Y, the respondent’s insured with respect to compulsory third-party motor insurance. 3 Person Y was found to be at fault, but at this stage of the proceedings his sole responsibility for causing the accident is still in dispute, as the respondent claims that person X, the appellant’s employee, also contributed to the accident. 4 After the road accident, under the amicable settlement procedure, the respondent paid compensation to person X for actual damage caused (injuries sustained in the road accident), including compensation for non-pecuniary damage, benefits in connection with third-party assistance and care, compensation for damage to property, other costs and costs of legal representation amounting to HRK 43 433.43 or EUR 5 764.61 in total. 5 The legal basis on which the appellant bases its claim is Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on the coordination of social security systems (‘Regulation No 883/2004’). The appellant believes that as the employer of person X, it is a ‘competent institution’ as referred to in Article 1(q)(iv) of Regulation No 883/2004, since the benefits at issue are those provided for in Article 3(1), and therefore the sick pay paid in this case falls within the concept of ‘sickness benefits’ referred to in Article 3(1)(a) of that regulation. 6 The appellant relies on Article 85(1) of Regulation No 883/2004 and argues that by paying sick pay it is subrogated to the rights of its employee against the third party (the respondent as the insurer of person Y, who is responsible for the damage), and that such subrogation should be recognised in the present proceedings, since the case concerns benefits that person X received under German legislation due to injuries resulting from an accident that took place in Croatia. 7 In that regard, the appellant refers to Article 6(1) of the Gesetz über die Zahlung des Arbeitsentgelts an Feiertagen und im Krankheitsfall (Bavarian Law on Payment of Benefits for Work on Public Holidays and in the Event of Sickness), which […] reads as follows: ‘If under this law, an employee can claim 2  FREISTAAT BAYERN compensation from a third party for loss of earnings due to incapacity to work, then this claim shall be transferred to the employer to the extent that the employer, under this law, continued to pay the employee’s remuneration and also the contributions due from the employee, which the employer pays to the Federal Labour Agency, the employer’s share of social security and care insurance contributions, and supplementary pension and survivors’ insurance contributions’. 8 The respondent opposes those claims, arguing that Regulation No 883/2004 cannot be applied to the facts of the case, primarily because it regulates the issue of social security coordination rather than compensation for indirect damage suffered by an employer due to the payment of sick pay to its employee, and that the appellant does not have the status of a competent institution, being solely an institution that deals with social security issues. 9 The court of first instance accepted the appellant’s claims about the applicability of Regulation No 883/2024 in the present case without specifically giving grounds for its position; it dismissed all of the respondent’s pleas as unfounded and allowed the claim (Trgovački sud u Zagrebu (Zagreb Commercial Court) judgment […] of 21 November 2023). 10 In its appeal against the judgment at first instance, the respondent argues that issues concerning the application of Regulation No 883/2004 to the facts of the case have not been resolved. Consequently, the court of appeal has doubts as to whether the appellant in this particular case can be considered a competent institution within the meaning of Article 1 of Regulation No 883/2004, and whether the concept of sickness benefits referred to in Article 3(1)(a) also includes benefits for the period of incapacity to work resulting from injuries sustained in another Member State, which are not benefits in respect of accidents at work and occupational diseases [Article 3(1)(f)]. The court of appeal also has doubts as to whether the respondent can be the person obliged to reimburse the benefits, since it is the insurer for third-party motor insurance. 11 Assuming those questions are answered in the affirmative, a question arises regarding the application of Article 85(1) of Regulation 883/2004. Namely, Croatian substantive legislation in the area of compulsory motor insurance does not recognise the institution of compensation for so-called indirect damage suffered by a third party as a result of damage suffered by the injured party. The right to compensation for such damage must be expressly provided for in law, and to date, that right has only been provided for establishments engaged in the provision of health, pension or disability insurance. On the other hand, the employee enjoys the right to sickness benefits, which are paid by the employer or by the Hrvatski zavod za osiguranje (Croatian Health Insurance Fund) depending on the duration of incapacity to work, regardless of the cause of the illness, and the employer has no right of action against the party responsible for the damage or its insurer. The legal basis for the payment of the benefit under consideration during the period of temporary incapacity to work due to illness is the contract of employment and the employee’s compulsory health insurance. 3  REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24 IV. Provisions of national law and case-law relied on 12 Zakon o obveznim osiguranjima u prometu (Law on Compulsory Motor Insurance) (Narodne novine No 151/05, 36/09, 75/09, 76/13 and 152/14) in effect on the date of the event that caused the damage and the commencement of the main proceedings: Article 2 (1) Compulsory motor insurance includes: […]1 2. insurance for the owner or user (‘the owner’) of a vehicle against liability for damage caused to third parties (‘third-party motor insurance’). Article 3 (1) The following terms are defined as follows within the meaning of this Law […] 8. ‘injured person’ is any person who has suffered damage to property and/or personal injury who is entitled to claim compensation under this Law […]. Article 11 (1) The injured person may file a claim for compensation under the insurance referred to in Article 2(1) of this Law directly with the liable insurer. Article 22 (1) The owner of a vehicle is required to take out liability insurance for damage that may be caused to third parties as a result of using the vehicle, in the event of death, bodily injury, damage to health, destruction of property or damage to property. Article 27 (1) The insurance company is obliged to compensate establishments engaged in the provision of health, pension or disability insurance for actual damage within the scope of liability of its insured person and within the limits of the obligations assumed in the insurance contract. (2) Actual damage within the meaning of paragraph 1 above means the costs of medical treatment and other necessary costs incurred in accordance with the laws on health insurance as well as the proportionate amount of the old-age pension or disability pension of the injured person or his or her family members. 1 […] means that a passage from the statute has been omitted as irrelevant. 4  FREISTAAT BAYERN 13 Zakon o obveznom zdravstvenom osiguranju (Law on Compulsory Health Insurance) (Narodne novine No 80/13 and 137/13) in effect on the date of the event that caused the damage and the commencement of the main proceedings: Article 36 (1) Within the framework of the rights arising from compulsory health insurance, insured persons are entitled to: 1. benefit for the period of temporary incapacity to work or impediments to returning to work due to the use of health care or in connection with other circumstances listed in Article 39 of this Law (‘benefit’) […] Article 39 An insured person is entitled to a benefit in connection with the use of health care under compulsory health insurance or in connection with other circumstances stipulated in this Law if: 1. the insured person is temporarily unable to work due to illness or injury, or if he or she has been admitted to a medical facility for treatment or tests […] Article 40 The benefit in connection with the use of health care referred to in Article 39(1) and (2) of this Law is paid to the insured person: 1. by the legal or natural person – the employer – for the first 42 days of temporary incapacity to work, and also for as long as the insured person works in a third country to which the legal or natural person has delegated him or her or is himself or herself employed in a third country […]. Article 41 […] (3) The benefit for the period of temporary incapacity to work referred to in Article 39(1) and (2) of this Law from the 43rd day or the 8th day of temporary incapacity to work, respectively, is calculated and paid by the legal or natural person – the employer, with the proviso that the Fund 2 is obliged to reimburse the benefit paid within 45 days from the date of receipt of the request for its reimbursement. Article 136 2 The Hrvatski zavod za zdravstveno osiguranje (Croatian Health Insurance Fund), which, under Article 3 of the Law on Compulsory Health Insurance, is responsible for compulsory health insurance in the Republic of Croatia. 5  REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24 (1) The Fund is obliged to seek compensation for the damage caused from the person who caused the illness, injury or death or the insured person. (2) The legal or natural person – the employer – is liable for the damage caused to the Fund by an employee in the course of his or her work or in connection with his or her work in the cases listed in paragraph 1 above. (3) In the cases listed in paragraph 2 above, the Fund is also obliged to seek compensation directly from the employee if the damage was caused deliberately or through gross negligence. (4) Where the Fund seeks compensation from a legal or natural person and from an employee, they are jointly and severally liable for the damage. Article 140 In the cases listed in Article 136 of this Law, the Fund is also obliged to seek compensation for the damage caused directly from the insurer who provides insurance against liability for damage caused to third parties to the persons referred to therein, in accordance with the laws on compulsory insurance against that risk. Article 142 The Fund is obliged to seek compensation in the cases provided for in this Law irrespective of whether the damage was caused by the payment of benefits to which the insured person is entitled from the funds accumulated under compulsory health insurance, that is to say, from state budget funds. Article 143 The compensation that the Fund is entitled to claim in the cases referred to in Articles 135 and 136 and in Articles 138–142 of this Law includes the costs of medical treatment and other services as well as cash and other benefits paid by the Fund. 14 The legal position according to which neither the employer nor its liability insurer are entitled to compensation for the benefits paid due to an employee’s temporary incapacity to work caused by an accident at work is clearly set out in the current case-law of the Vrhovni sud Republike Hrvatske (Supreme Court of the Republic of Croatia). By way of confirmation, the judgment […] of 18 March 2014 is enclosed with the application. It follows from that judgment that employers do not have the right to seek compensation from the entity responsible for the injury or its insurer in respect of the amount they paid to their employee for the period of sick leave resulting from the injury. Nor do they have that right in the case of an accident at work or occupational disease. Such a right is not available to the employer’s insurer either, even though an obligation has been established for the 6  FREISTAAT BAYERN employer to insure itself against liability for the accidents at work and occupational diseases of its employees. 15 The relevant passage of the above judgment reads: ‘An employer who, acting in accordance with the aforementioned legal provisions, 3 pays its employee a benefit for a period of sick leave due to an accident at work caused by a third party (the entity responsible for the damage), is not, under the general principles of liability for damages, a party to a non- contractual liability relationship in respect of the damage arising from the employee’s injuries, because the action that caused the damage in question was not directed at that employer. In a situation where the action that caused the damage was directed at a certain person, and the effects of the action that caused the damage also affected another person, in order for that other person to have a right to compensation, that other person’s right must be expressly provided for in law. By paying its employee […] a benefit for a period of sick leave due to an accident at work, the applicant’s insurer […] fulfilled its statutory obligation under Articles 51 and 26 of the Zakon o zdravstvenom osiguranju (Law on Health Insurance). No provision of the Law on Health Insurance provides for recourse by the employer for benefits paid to an employee due to an accident at work against the person who is responsible for the damage, and that right, by virtue of Article 85(1) of that Law, is expressly vested in the Croatian Health Insurance Fund’. V. Succinct presentation of the reasoning in the request for a preliminary ruling 16 Thus, in a situation where Croatian legislation does not provide for a right to compensation for indirect damage suffered by an employer as a result of the payment of benefits for the period of its employee’s incapacity to work, the question arises as to whether, on the basis of Article 85(1) of Regulation No 883/2004, a German employer can subrogate to the rights of its employee or even make a direct claim for compensation against a third party, in this case against the insurer of the person responsible for the occurrence and consequences of the event that caused the damage. 17 The Court of Justice has interpreted Article 93(1) of Council Regulation (EEC) No 1408/71 of 14 June 1971, which corresponds in its content to Article 85(1) of Regulation No 883/2004, in two judgments (C-397/96 and C-428/92) but in the opinion of the referring court, those judgments do not answer the question of 3 The Zakon o zdravstvenom osiguranju (Law on Health Insurance) (Narodne novine No 75/93, 55/96 and 1/97 – consolidated text, 109/07, 13/98, 88/98, 150/98, 10/99, 34/99, 69/00, 59/01, 82/01) is referred to here. 7  REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24 whether an employer can claim recourse in connection with the benefits it has paid as the institution responsible for paying benefits if the injured party cannot claim such compensation in the Member State where the injury occurred, that is to say, there is no legal basis for claiming such compensation. 18 The Court is currently considering case C-7/24, in which a Danish court has requested a preliminary ruling in regard to the interpretation of Article 85(1) of Regulation No 883/2004. It appears from the contents of the Danish request, published in the form of a working document, that the main proceedings are similar to the main proceedings in the present case. An important difference is that the applicants in the Danish case are German public pension insurance companies (legally obliged social security institutions), while in the case before the Croatian court, the appellant is the injured person’s employer. The defendant, similarly to the respondent in the present case before the Croatian court, is a Danish insurance company. The Danish request likewise raises the question of whether the substantive rules of the law of the Member State in which the injury occurred can limit the recourse claim of the obliged social security institution where the social security benefits for which recovery is sought are not identical, or at least not comparable in nature, to the claim which the injured party could recover under those substantive rules (paragraph 58 of the request for a preliminary ruling in Case C-7/24). VI. Question referred for a preliminary ruling In light of the above, the Commercial Court of Appeal of the Republic of Croatia, as the court of second instance in the present case, pursuant to Article 19(3)(b) TEU and Article 267 TFEU, considers that there is a need to refer the following question to the Court of Justice of the European Union for a preliminary ruling: Must Article 85(1) of Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on the coordination of social security systems be interpreted as meaning that in order for an employer, as the institution obliged to pay benefits, to have a recourse claim for sickness benefits paid to an employee for an injury resulting from events that occurred in the territory of another Member State against the third party liable to provide compensation for the injury or against its civil liability insurer, it is necessary for there to exist a legal basis for claiming such compensation in the Member State where the injury occurred? Zagreb, 3 April 2024 […] Attachments: 8  FREISTAAT BAYERN - copies of the first-instance judgment, the appeal, and relevant excerpts from the case file of the court of first instance - a copy of the judgment in Rev-x, Ref. No 1048/13-2 of 18 March 2014 […] 9 Vastuvõtmise kuupäev : 05/07/2024  Tõlge C-357/24 - 1 Kohtuasi C-357/24 Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 16. mai 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (kõrgem kaubanduskohus, Horvaatia Vabariik) Eelotsusetaotluse kuupäev: 3. mai 2024 Hageja: Freistaat Bayern Kostja: Euroherc osiguranje d.d. I. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu nimi Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (kõrgem kaubanduskohus, Horvaatia Vabariik) […] II. Põhikohtuasja pooled Hageja: Freistaat Bayern, […] Augsburg, Saksamaa Liitvabariik, […] […] Kostja: Euroherc osiguranje d.d.[,] Zagreb […] ET  EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24 III. Põhikohtuasja vaidluse ese ja olulised faktilised asjaolud 1 Vaidluse ese on hageja nõue, et kostja hüvitaks talle kahju, mida hageja kandis, kui maksis oma töötajale (isikule X) välja haigushüvitise kolme töövõimetusperioodi eest 21. aprillist 2015 kuni 21. maini 2015, 16. veebruarist 2016 kuni 15. aprillini 2016 ja 8. novembrist 2016 kuni 5. jaanuarini 2017. Nende töövõimetusperioodide eest välja makstud hüvitise summa oli kokku 28 825,83 eurot. 2 Isikut X raviti Saksamaal pärast seda, kui ta sai vigastada liiklusõnnetuses, mis toimus 18. aprillil 2015 Šibenikis (Horvaatia). Liiklusõnnetuses osalesid jalgratas ja sõiduauto. Jalgratast juhtis isik X, hageja töötaja, sõiduautot aga juhtis isik Y, kostja poolt kindlustatud isik. Tegemist on kohustusliku liikluskindlustusega. 3 Isik Y on tunnistatud süüdi õigusrikkumises, kuid menetluse praeguses staadiumis on tema ainuvastutus liiklusõnnetuse põhjustamise eest endiselt vaieldav, sest kostja väidab, et õnnetuse toimumisele aitas kaasa ka isik X, hageja töötaja. 4 Pärast liiklusõnnetust maksis kostja isikule X kokkuleppemenetluse raames liiklusõnnetusega tekitatud tegeliku kahju eest hüvitist, mis hõlmas mittevaralise kahju hüvitamist, kolmandate isikute pakutud abi ja hooldust, varalise kahju hüvitamist, muid kulusid ja menetluses kasutatud esindaja kulusid kogusummas 43 433,43 Horvaatia kuna ehk 5764,61 eurot. 5 Õiguslik alus, millele hageja oma nõudes toetub, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (edaspidi „määrus nr 883/2004“). Hageja leiab, et isiku X tööandjana on ta „pädev asutus“ määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti q alapunkti iv tähenduses, sest tegemist on hüvitisega, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1, ja seega on haiguse tõttu väljamakstud hüvitis „haigushüvitis“ selle määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses. 6 Hageja viitab määruse nr 883/2004 artikli 85 lõikele 1 ja väidab, et haigushüvitist välja makstes esindas ta oma töötaja huve kolmanda isiku suhtes (kostja ehk kahju eest vastutava isiku Y kindlustusandja suhtes) ja selliselt tuleks tema tegevust käesolevas menetluses käsitleda, sest tegemist on hüvitisega, mille isik X sai Saksamaa õigusaktide alusel seoses Horvaatias toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastustega. 7 Seoses sellega viitab hageja Baieri seaduse töötasu maksmise kohta puhkepäevadel ja haiguse korral (Gesetz über die Zahlung des Arbeitsentgelts an Feiertagen und im Krankheitsfall) artikli 6 lõikele 1, mis […] on sõnastatud järgmiselt: „Kui töötajal on seaduse kohaselt õigus nõuda kolmandalt isikult hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest, läheb see õigus üle tööandjale ulatuses, milles tööandja on töötajale selle seaduse alusel jätkuvalt töötasu maksnud ning on tasunud tööandja poolt föderaalsele tööametile tasumisele kuuluvad sissemaksed, tööandja osad sotsiaalkindlustusmaksetest ja hoolduskindlustusest ning täiendavast pensioni- ja invaliidsuskindlustusest“. 2  FREISTAAT BAYERN 8 Kostja ei ole haginõudega nõus ning väidab, et määrus nr 883/2004 ei saa olla kohaldatav kõnealuste faktiliste asjaolude juures, eelkõige seetõttu, et see reguleerib sotsiaalkindlustuse küsimuste kooskõlastamist, mitte aga sellise kaudse kahju hüvitamist, mida tööandja kandis oma töötajale haigushüvitise maksmisega, ja et hagejal ei ole pädeva asutuse staatust, vaid tegemist on lihtsalt asutusega, mis tegeleb sotsiaalkindlustusega. 9 Esimese astme kohus võttis arvesse kõik hageja väited määruse nr 883/2004 kohaldatavuse kohta käesolevas kohtuasjas, ent ei põhjendanud täpsemalt oma seisukohta, lükkas alusetutena tagasi kõik kostja väited ja rahuldas hagi (Trgovački sud u Zagrebu (Zagrebi kaubanduskohus) 21. oktoobri 2023. aasta otsus […]). 10 Oma apellatsioonkaebuses esimese astme kohtu otsuse peale väidab kostja, et lahendamata on jäetud määruse nr 883/2004 kohaldamise õigsuse küsimus kindlakstehtud faktiliste asjaolude puhul. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebust lahendav kohus kindel, kas hagejat saab käesolevas kohtuasjas lugeda pädevaks asutuseks määruse nr 883/2004 artikli 1 tähenduses ja kas haigushüvitise mõiste, mida on nimetatud artikli 3 lõike 1 punktis a, hõlmab ka hüvitist aja eest, mil töötaja oli töövõimetu teises liikmesriigis toimunud õnnetuses saadud vigastuste tõttu, seejuures ei ole tegemist tööõnnetuse ega kutsehaiguse ega nendega seotud hüvitisega (punkti f). Samuti ei ole apellatsioonkaebust lahendav kohus kindel, kas kostja võib olla isik, kes on kohustatud hüvitist tagasi maksma, sest ta on liikluskindlustuse andja. 11 Kui nendele küsimustele vastatakse jaatavalt, tekib küsimus määruse nr 883/2004 artikli 85 lõike 1 kohaldatavuse kohta. Nimelt ei sisalda Horvaatia materiaalõiguse normid kohustusliku liikluskindlustuse valdkonnas nn kaudset kahju, mida kannab kolmas isik kahjustatud isiku kantud kahju tagajärjel. Õigus saada sellise kahju eest hüvitist peab olema seaduses sõnaselgelt sätestatud ja ka siis on see õigus ette nähtud üksnes tervise-, pensioni- või invaliidsuskindlustusega tegelevale asutusele. Teisest küljest on töötajal õigus saada haigushüvitist, mida maksab tööandja või Hrvatski zavod za osiguranje (Horvaatia tervisekindlustusasutus) olenevalt töövõimetuse kestusest, sõltumata haiguse põhjusest, tööandjal aga ei ole õigust esitada hagi kahju eest vastutava isiku või tema kindlustusandja vastu. Kõnealuse hüvitise maksmise õiguslikuks aluseks haigusest tingitud ajutise töövõimetuse ajal on töötaja tööleping ja kohustuslik tervisekindlustus. IV. Liikmesriigi õigusnormid ja kohtupraktika 12 Liikluskindlustuse seadus (Zakon o obveznim osiguranjima u prometu) (Narodne novine nr 151/05, 36/09, 75/09, 76/13 ja 152/14), mis kehtis kahjustava sündmuse toimumise ja põhikohtuasjas menetluse algatamise kuupäeval. Artikkel 2 „1. Kohustuslik liikluskindlustus on: 3  EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24 […]1 2) sõiduki omaniku või kasutaja (edaspidi „omanik“) kindlustus seoses vastutusega kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest (edaspidi „liikluskindlustus“).“ Artikkel 3 „1. Käesoleva seaduse tähenduses on järgmisi mõisteid defineeritud järgmiselt […] 8) „kahjustatud isik“ on isik, kes on kannatanud varalist ja/või isiklikku kahju ja kellel on õigus nõuda hüvitist käesoleva seaduse alusel […]“. Artikkel 11 „1. Kahjustatud isik võib käesoleva seaduse artikli 2 lõikes 1 ette nähtud kindlustuse alusel hüvitise saamiseks esitada nõude otse kohustatud kindlustusandjale“. Artikkel 22 „1. Sõiduki omanik on kohustatud sõlmima kindlustuslepingu seoses kahjuga, mis võib tekkida kolmandatele isikutele sõiduki kasutamise tulemusel surma, vigastuse, tervisekahjustuse, hävimise või kahjustumise korral“. Artikkel 27 „1. Kindlustusandja on kohustatud hüvitama tegeliku kahju, mida tervise-, pensioni- või invaliidsuskindlustuse andjad kandsid oma kindlustatu vastutuse raames ja kindlustuslepingus võetud kohustuste piires. 2. Tegelik kahju käesoleva artikli lõike 1 tähenduses on ravikulud ja muud vajalikud kulud, mis on kantud ravikindlustust puudutavate õigusnormide kohaselt, samuti kahjustatud isiku või tema pereliikmete pensioni või invaliidsustoetuse proportsionaalne summa“. 13 Kohustusliku tervisekindlustuse seadus (Zakon o obveznom zdravstvenom osiguranju) (Narodne novine nr 80/13 ja 137/13), mis kehtis kahjustava sündmuse toimumise ja põhikohtuasjas menetluse algatamise kuupäeval. Artikkel 36 „1. Kohustuslikust ravikindlustusest tuleneva õiguse raames on kindlustatud isikutel õigus: 1 sümbol „[…]“ tähendab, et teksti osa on ebavajalikuna välja jäetud 4  FREISTAAT BAYERN 1) saada hüvitist ajutise töövõimetuse või töötamise takistuse korral tervishoiuteenuste kasutamise või muude käesoleva seaduse artiklis 39 nimetatud asjaolude tõttu (edaspidi „hüvitis“) […]“. Artikkel 39 „Kindlustatud isikul on õigus saada hüvitist seoses kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud tervishoiuteenuste kasutamisega või muudel käesolevas seaduses määratletud asjaoludel, kui: 1) ta on haiguse või vigastuste tõttu ajutiselt töövõimetu või kui ta paigutatakse raviks või uuringuteks meditsiiniasutusse […]“. Artikkel 40 „Artikli 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tervishoiuteenuste kasutamisega seotud hüvitised maksab kindlustatule oma vahenditest: 1) juriidiline või füüsiline isik – tööandja esimese 42 ajutise töövõimetuse päeva eest ja seni, kuni kindlustatud isik töötab kolmandas riigis, kuhu juriidiline või füüsiline isik on ta lähetanud, või kuni ta ise töötab kolmandas riigis […]“. Artikkel 41 „[…] 3. Käesoleva seaduse artikli 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajutise töövõimetuse perioodi eest makstava hüvitise arvutab ja maksab juriidiline või füüsiline isik – tööandja vastavalt alates ajutise töövõimetuse 43. päevast või kaheksandast päevast tingimusel, et tervisekindlustusasutus2 on kohustatud makstud hüvitise tagasi maksma 45 päeva jooksul alates tagasimaksetaotluse saamisest“. Artikkel 136 „1. Tervisekindlustusasutus on kohustatud nõudma kindlustatud isiku haiguse, vigastuse või surma põhjustanud isikult tekkinud kahju hüvitamist. 2. Kahju eest, mida töötaja on käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud juhtudel tervisekindlustusasutusele tekitanud kas töö käigus või seoses tööga, vastutab juriidiline või füüsiline isik – tööandja. 3. Tervisekindlustusasutus on kohustatud käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel nõudma kahjuhüvitist ka otse töötajalt, kui kahju on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 2 Hrvatski zavod za zdravstveno osiguranje (Horvaatia tervisekindlustusasutus), kes kohustusliku tervisekindlustuse seaduse (Zakon o obveznom zdravstvenom osiguranju) artikli 3 kohaselt vastutab Horvaatia Vabariigis kohustusliku tervisekindlustuse eest. 5  EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24 4. Kui tervisekindlustusasutus nõuab kahju hüvitamist juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult ja töötajalt, vastutavad nad kahju eest solidaarselt“. Artikkel 140 „Tervisekindlustusasutus on kohustatud nõudma käesoleva seaduse artiklis 136 ette nähtud juhtudel tekitatud kahju hüvitamist ka otse kindlustusandjalt, kelle juures isikud on kindlustatud seoses vastutusega kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, vastavalt selle riski kohustuslikku kindlustust käsitlevatele õigusnormidele“. Artikkel 142 „Tervisekindlustusasutus on kohustatud nõudma hüvitist käesolevas seaduses ette nähtud juhtudel, sõltumata asjaolust, et kahju on tekkinud sellise hüvitise maksmisest, millele kindlustatud isikul on õigus kohustusliku ravikindlustuse vahenditest ehk riigieelarvest“. Artikkel 143 „Hüvitis, mida tervisekindlustusasutusel on õigus nõuda käesoleva seaduse artiklites 135 ja 136 ning artiklites 138–142 nimetatud juhtudel, hõlmab ravikulusid ja muid teenuseid ning tervisekindlustusasutuse makstud rahalisi hüvitisi ja muid hüvitisi“. 14 Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus) praeguses kohtupraktikas on selgelt väljendatud õiguslikku seisukohta, mille kohaselt ei ole ei tööandjal ega tema vastutuskindlustuse andjal õigust saada hüvitist töötaja ajutise töövõimetuse korral, mis on tingitud tööõnnetusest. Selle kinnituseks on käesolevale eelotsusetaotlusele lisatud 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus […]. Sellest otsusest nähtub, et tööandjatel ei ole õigust nõuda kahju eest vastutavalt isikult ega tema kindlustusandjalt hüvitist selle eest, mida tööandjad on oma töötajale maksnud vigastuste tõttu töölt puudutud aja eest. Sellist õigust ei ole tööandjatel ka juhul, kui tegemist on tööõnnetuse või kutsehaigusega. Sellist õigust ei ole ka tööandja kindlustusandjal, kuigi tööandjale on kehtestatud kohustus kindlustada end seoses vastutusega töötajate tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest. 15 Selle kohtuotsuse asjakohane lõik kõlab järgmiselt: „Tööandja, kes eespool nimetatud õigusnormide kohaselt3 maksab oma töötajale hüvitist aja eest, mil töötaja on tööst vabastatud kolmanda isiku (kahju põhjustaja) põhjustatud tööõnnetuse tõttu, ei ole hüvitamiskohustuse üldpõhimõtete kohaselt lepinguväline asutus, kes vastutab töötajale vigastuste tõttu tekitatud kahju eest, 3 Jutt käib tervisekindlustuse seadusest (Zakon o zdravstvenom osiguranju) (Narodne novine nr 75/93, 55/96 ja 1/97 – terviktekst, 109/07, 13/98, 88/98, 150/98, 10/99, 34/99, 69/00, 59/01, 82/01). 6  FREISTAAT BAYERN sest kahjustav tegevus ei olnud suunatud tema vastu. Olukorras, kus kahjustav tegevus oli suunatud ühe isiku vastu, aga kahjustava tegevuse tagajärjed puudutasid ka teist isikut, peab selleks, et sellel teisel isikul oleks õigus saada hüvitist, see õigus olema seaduses selgelt ette nähtud. Makstes oma töötajale […] hüvitist tööõnnetusest tingitud haiguspuhkuse aja eest, täitis hageja kindlustusandja […] oma seadusest tulenevat kohustust, mis on ette nähtud ravikindlustuse seaduse (Zakon o zdravstvenom osiguranju) artiklites 51 ja 26. Ravikindlustuse seaduse (Zakon o zdravstvenom osiguranju) üheski sättes ei ole ette nähtud, et tööandja saab tööõnnetuse tõttu töötajale makstud hüvitisi tagasi nõuda kahju eest vastutavalt isikult, samas kui selline õigus on kõnealuse seaduse artikli 85 lõike 1 kohaselt sõnaselgelt antud Horvaatia tervisekindlustusasutusele (Hrvatski zavod za zdravstveno osiguranje)“. V. Eelotsusetaotluse põhistus 16 Seega olukorras, kus Horvaatia õigusnormides ei ole ette nähtud õigust saada hüvitist kaudse kahju eest, mida tööandja kannab oma töötajale töövõimetusperioodi eest hüvitise maksmise tõttu, tekib küsimus, kas määruse nr 883/2004 artikli 85 lõike 1 alusel võib Saksa tööandja oma töötaja õiguse üle võtta või isegi esitada otsese hüvitisnõude kolmandale isikule, käesoleval juhul kahjustava sündmuse toimumise ja tagajärgede eest vastutava isiku kindlustusandjale. 17 Euroopa Kohus on tõlgendanud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 93 lõiget 1, mille sisu vastab määruse nr 883/2004 artikli 85 lõikele 1, kahes kohtuotsuses, C-397/96 ja C-428/92, eelotsetaotluse esitanud kohtu arvates aga ei ole nendes kohtuotsustes vastatud küsimusele, kas võib asuda seisukohale, et tööandjal kui hüvitiste maksmise eest vastutaval asutusel on õigus saada hüvitist, kui liikmesriigis, kus kahju tekkis, ei saa kahjustatud isik sellist hüvitist nõuda, st selleks puudub õiguslik alus. 18 Praegu on Euroopa Kohtu menetluses kohtuasi C-7/24, milles Taani kohus palub oma eelotsusetaotluses tõlgendada määruse nr 883/2004 artikli 85 lõiget 1. Selle taotluse sisust, mis on avaldatud töödokumendina, nähtub, et selle taotluse põhikohtuasi on sarnane käesoleva taotluse põhikohtuasjaga. Oluline erinevus seisneb selles, et selle kohtuasja hagejad on Saksa avalik-õiguslikud pensionikindlustusasutused (seaduse kohaselt kohustatud sotsiaalkindlustusasutused), samas kui Horvaatia kohtus menetluses olevas kohtuasjas on hageja kahjustatud isiku tööandja. Kostja on Taani tsiviilkindlustusasutus sarnaselt Horvaatia kohtu menetluses oleva kohtuasjaga. Selles taotluses kerkib ka küsimus, kas selle liikmesriigi materiaalõiguse normid, kus kahju tekkis, võivad piirata kohustatud sotsiaalkindlustusasutuse tagasinõudeõigust juhul, kui sotsiaalkindlustushüvitised, mille tagasimaksmist taotletakse, ei ole identsed või vähemalt ei ole oma olemuselt võrreldavad 7  EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24 nõudega, mida kahjustatud isik võiks nende materiaalõiguse normide alusel nõuda (eelotsusetaotlus kohtuasjas C-7/24, punkt 58). VI. Eelotsuse küsimus Eeltoodut arvesse võttes kinnitab Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (kõrgem kaubanduskohus, Horvaatia Vabariik) teise astme kohtuna käesolevas kohtuasjas ELL artikli 19 lõike 3 punkti b ja ELTL artikli 267 alusel, et Euroopa Liidu Kohtule tuleb esitada järgmine eelotsuse küsimus: Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 85 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et tööandjal kui hüvitiste maksmise eest vastutaval asutusel oleks õigus esitada kahju hüvitama kohustatud kolmandale isikule või tema kindlustusandjale tagasimaksenõue seoses haigushüvitisega, mille tööandja maksis töötajale kahju tõttu, mis tekkis teise liikmesriigi territooriumil toimunud sündmuse tagajärjel, peab õiguslik alus sellise hüvitise nõudmiseks olema olemas liikmesriigis, kus kahju tekkis? Zagreb, 3. aprill 2024 […] Lisad: – esimese astme kohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja esimese astme kohtu toimiku oluliste osade koopiad – 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsuse Rev-x 1048/13–2 koopia […] 8