Saatja: Kaie Pukk </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=23071f1d86574e78b3f9d07f806c57fb-Kaie Pukk>
Saaja: 'Maris Sander'
Teema: RE: Infopäring Eesti Pagulasabist
Tere!
Täname, et pöördusite sotsiaalministeeriumi poole.
Statistika toimetulekutoetuse saajate kohta on manuses olevas dokumendis. Soolises lõikes meil hetkel andmeid ei ole, see nõuaks sotsiaalkindlustusametilt eraldi päringu tegemist. Meil on küll statistikat toetuse saajate kordade arvu kohta aga pole eraldi välja toodud, palju nendest on AK saajad.
Töötutoetuse kaotamise mõjusid hindas lisaks sotsiaalministeeriumile ka majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ja on välja toodud ebasoovitavate mõjude risk:
Muudatuste tulemusena uues süsteemis töötushüvitisele mittekvalifitseerujatest (kokku hinnanguliselt 8668 inimest) 42% on 16–24-aastased noored ning 15% hoolduskoormusega registreeritud töötud, kes on juba praegu võrreldes teiste sihtrühmadega tööturul haavatavamas positsioonis. Baasmääras hüvitisele mittekvalifitseerumise tõttu väheneb töötuse perioodil nende majanduslik toimetulek, mistõttu võib muudatuste tulemusel eeldada toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu. Baasmääras hüvitisele mittekvalifitseeruval registreeritud töötul on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust, mille eesmärk on tagada toimetulekuks vajalik rahaline abi ning mis vähendab uues süsteemis töötushüvitisest ilma jäävate inimeste jaoks muudatuste negatiivseid majanduslikke mõjusid. 2023. aastal sai toimetulekutoetust kokku 19 592 leibkonda. Sotsiaalministeeriumi arvutuste alusel kasvab muudatuste tõttu 2025. aastal toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv 385, 2026. aastal 578, 2027. aastal 502 ning 2028. aastal 482 võrra. Nagu eespool mainitud, on töötushüvitiste muudatustest negatiivselt mõjutatud hinnanguliselt 8668 inimest. Võttes arvesse keskmist leibkonna suurust 2023. aastal (keskmiselt 2,1 inimest leibkonnas), mõjutavad töötushüvitiste muudatused negatiivselt hinnanguliselt ca 4128 leibkonda, kellest ca 9,3% vajaksid 2025. aastal toimetulekutoetust ning järgnevatel aastatel ca 11,7–14%, mistõttu on muudatusel leibkondade toimetulekule oluline mõju. Lisaks mõjutab töötu majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil olulisel määral ka leibkonna koosseis ehk kas leibkonnas on teisi tuluteenijaid ja kui palju on leibkonnas ülalpeetavaid.
Nende numbrite järgi ei ole võimalik öelda, palju töötutoetuse saajatest juba tegelikult praegu toimetulekutoetust saavad ja ka kõik töötutoetuse saajad ei pruugi kvalifitseeruda toimetulekutoetuse saajaks, kuna töötutoetus on isikupõhine aga toimetulekutoetus leibkonna põhine. Samas ei tea, palju nendest on ajutise kaitse saajad.
Antud muudatus jõustub 1. jaanuarist 2026 ja kuna oleme paralleelselt liikumas selles suunas, et vähendada KOV sotsiaaltöötajate toimetulekutoetuse taotluste menetluskoormust, siis ei ole teada, kas töötutoetuse kaotamisega koormus praegusega oluliselt suureneb.
Kõige suurem vajadus on aidata ja nügida inimesed tööle, töötud saavad endiselt töötukassa teenuseid ja nõustamist ning töötutoetuse kaotamine peaks motiveerima inimesi minema tööturule.
Kuna toimetulekutoetus on riigi poolne toetus abivajajale, saavad KOV-id iga taotluse menetlemise pealt kindla summa, kui suureneb taotluste arv, siis suureneb ka KOV-ile laekuv summa. Toetuse maksmisele kuuluv summa makstakse KOV-ile kulu- ehk tekkepõhiselt.
Toimetulekutoetuse maksmine toimub tegeliku elukoha järgi, seega ei ole toetuse saamisel oluline RR järgne täpne elukoht. See tähendab, et inimene saab toetust taotleda seal KOV-is, kus ta elab, mitte seal, kus on tal sissekirjutus. Kuigi rahavastikuregistri seaduse alusel peab isik viima registriandmed vastavusse tegelike andmetega, siis on piisavaks asjaoluks ka KOV täpsusega RR elukoht. Toetuse saamiseks on oluline Eestis elamise luba, kui luba ei ole või elamisluba pole pikendatud, siis pole õigust ka toimetulekutoetusele.
Lugupidamisega
Kaie Pukk
nõunik
Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond
Sotsiaalministeerium
________________________________
[email protected]
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee <http://www.sm.ee>
<https://sm.ee/>
From: Maris Sander <
[email protected]>
Sent: Tuesday, August 6, 2024 10:49 AM
To: SM Info
Subject: Infopäring Eesti Pagulasabist
Tere!
Kirjutan teile Eesti Pagulasabist seoses riigi kavaga kaotada töötutoetused ning abi vajavad inimesed suunata selle asemel toimetulekutoetuste süsteemi.
Sooviksime teada, kui palju Ukraina põgenikke saab praegu toimetulekutoetust (kui teil on võimalik, sooviksime rohkem infot ka selle kohta, kui kaua keskmiselt põgenik toimetulekutoetust saab, kas need on naised või mehed ning kus nad elavad). Samuti oleks hea teada, kuidas on sõjapõgenike seas toimetulekutoetuste saajate arv ajas muutunud.
Kuidas teie hindate, kas kohalikud omavalitsused saavad Töötukassast seni toetust saanud põgenike ületulemisega KOVidesse hakkama ning kas riigi kavandatav lisaraha KOVidele selleks on piisav?
Millist tuge KOVid veel vajaksid, et suurema toimetulekutoetust vajavate põgenike hulgaga toime tulla ning kuidas riik kavatseb KOVe selles aidata?
Üks mure, mida me näeme uue süsteemi juurutamisel on see, et põgenikel on raskusi omale püsiva elukoha leidmise ja sissekirjutuse saamisega. Ent see on eeltingimus toimetulekutoetuse saamisel. Kas olete seda võimalikku takistust toetuse saamisel arvesse võtmas?
Kõike head soovides
<https://www.pagulasabi.ee/en>
Maris Sander
Huvikaitsespetsialist
Eesti Pagulasabi
+372 566 221 33
www.pagulasabi.ee <https://www.pagulasabi.ee/en>
Facebook <https://www.facebook.com/ERCUkraine> | Instagram <https://www.instagram.com/ERC_Ukraine> | Twitter <https://twitter.com/pagulasabi>
A refugee is an ordinary person in an extraordinary situation.
You can help us restore the ordinary in their lives. Donate here. <https://www.pagulasabi.ee/en/make-donation>