Leping

Teenuse osutamise leping nr 1.4-6/24/11 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Anu Noorma, (edaspidi ETAG), ja Siseministeerium keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tarmo Miilits, ja Sotsiaalministeerium , keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi koos tellija või tellijad), ja Tartu Ülikool, keda esindab Tartu Ülikooli rektori 29. detsembri 2017. a käskkirja nr 19 „Grandikeskuse kirjeldus“ alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, (edaspidi teenuse osutaja) lähtudes ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ tulemustest sõlmisid käesoleva lepingu järgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel teeb teenuse osutaja teadus- ja arendustöö „Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundumuste ja seirevõimaluste analüüs“ (ETISe kood VABU4; edaspidi töö või uuring) ning tellija tasub selle eest 146 883 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks). 1.2. Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades „Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega“ (lisa 1), „Lähteülesanne“ (lisa 2), „ETAGi juhatuse otsus uuringu rahastamise kohta” (lisa 3). 2. Lepingu dokumendid 2.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.3. Lisa 1 – Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega; 2.4. Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.5. Lisa 3 – Rahastusotsus. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö ETAGile üle järgmiselt: 3.1.1. vahearuanne hiljemalt 15.12.2024; 3.1.2. lõpparuanne hiljemalt 31.12.2025. 3.2. Aruandeid hindab juhtrühm, kes teeb vajadusel ettepanekuid asjaomase aruande täiendamiseks. 3.3. Töö loetakse vastuvõetuks asjaomase aruande heakskiitmisega juhtrühma poolt. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata. 4. Autoriõigused 4.1. Varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kuuluvad teenuse osutajale. 1 (4) 4.2. Teenuse osutaja annab Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile tasuta lihtlitsentsi töö ja selle tulemuste ning nendega seotud intellektuaalse omandi kasutamiseks. Lihtlitsents antakse koos all-litsentsi andmise õigusega. 4.3. Kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks litsentsisaajate poolt on vajalik kolmanda isiku intellektuaalse omandi litsents, siis tagab teenuse osutaja ka sellise litsentsi saamise tellijale ühes all- litsentsi andmise õigusega. 4.4. Kolmandatele isikutele antakse lihtlitsentse töö tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel. 4.5. Litsents loetakse antuks punktis 1.2 nimetatud dokumentide või andmete üleandmisega tellijale. 5. Tasu 5.1. Töö korrektse teostamise eest maksavad Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium teenuse osutajale tasu 146 883 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks), millest Sotsiaalministeerium katab 40% ja Siseministeerium 60% 5.2. Tasu makstakse kahes osas: 5.2.1. 80 000 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast vahearuande heakskiitmist; 5.2.2. 66 883 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast lõpparuande heakskiitmist. 5.3. Tasu maksmise aluseks on teenuse osutaja esitatud arve. Teenuse osutaja esitab Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile eraldi arve vastavalt asjaomase ministeeriumi proportsioonile makstavas tasus. 6. Poolte kohustused 6.1. ETAG kohustub: 6.1.1. nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel; 6.1.2. andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.1.3. korraldama juhtrühma tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise. 6.2. Sotsiaal - ja Siseministeerium kohustuvad: 6.2.1. tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2. tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 6.3. Teenuse osutaja kohustub: 6.3.1. tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.3.2. Informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise vajadusest; 6.3.3. andma Sotsiaal- ja Siseministeeriumile üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja andmed; 6.3.4. viima koostöös tellijaga ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellija esindajatega); 6.3.5. esitama ETAGile aruanded vastavalt lepingu punktile 3; 6.3.6. esitama ETAGile uurimisprojekti esimese kuue kuu jooksul uurimistöö andmehaldusplaani; 6.3.7. arvestama tellija kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas lepinguga; 6.3.8. nimetama Sotsiaalministeeriumit ja Siseministeeriumit lepingu esemes kirjeldatud tegevuse rahastajana kõigis asjakohastes trükistes (artiklid, raamatud, muud trükised jne) ja avalikel esinemistel. 7. Vastutus 7.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest. 2 (4) 7.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. 7.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. 7.5. Pool teatab teistele pooltele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises. 7.6. Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma. 7.7. Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3 sätestatud üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijatel õigus lepingust ühepoolselt taganeda. 7.8. Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus ilma tööd üle andmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist). 8. Lepingu kehtivus ja l õppsätted 8.1. Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping jõustub allkirjastamisest. 8.2. Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest. 8.3. Juhul kui poolele saab aruannete hindamisel teatavaks, et uuringu tegevused ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades ära toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks uuringu edasisel tegemisel. 8.4. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus. 8.5. Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni. 3 (4) 9. Poolte andmed: Tellijad: Tarmo Miilits /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Noorma /allkirjastatud digitaalselt/ Teenuse osutaja: Siret Rutiku /allkirjastatud digitaalselt/ 4 (4)  Uuringutaotlus "Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundmuste ja seirevõimaluste analüüs" Projekti tegevused ja ajakava Projekti algus: juuni.24 Projekti lõpp 31.dets.25 Töö- märts.25 veebr.25 juuni.24 juuni.25 juuli.24 juuli.25 sept.24 dets.24 sept.25 dets.25 jaan.25 Tegevuse Tegevuse nov.24 mai.25 nov.25 aug.24 aug.25 okt.24 okt.25 apr.25 paketi Tegevus Vastutaja/ täitjad algus lõpp nr Projekti käivitamine. Projekti strateegia väljatöötamine Kasearu 01.06.2024 30.06.2024 Kasearu, kõik 1,2,3 Teaduskirjanduse analüüs 01.07.2024 30.11.2024 töörühma liikmed Kasearu, kõik 1,2 Olemasolevate andmestike kaardistamine ja hindamine 01.07.2024 31.10.2024 töörühma liikmed Trumm, Kasearu, 1 Seiremetoodika kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine 01.09.2024 31.12.2024 Beilmann Vabatahtliku tegevuse kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs Kasearu, kõik 1,2 01.10.2024 31.12.2024 olemasolevate andmete baasil ja lühiraporti koostamine töörühma liikmed Kasearu, kõik Vahearuande koostamine ja esitamine 01.12.2024 14.12.2024 X töörühma liikmed Linno, Kass, Hussar, 2 Andmekogumine (intervjuud, koosloomemeetodid) 01.10.2024 28.02.2025 Narusson Linno, Kass, Hussar, 2 Kvalitatiivandmete analüüs 01.11.2024 30.04.2025 Narusson Trumm, Kasearu, 1 Seiremetoodika esmase versiooni koostamine 01.04.2025 30.09.2025 Beilmann Uuringutulemuste valideerimine kohalike ja rahvusvaheliste Narusson, kõik 1,2,3 01.08.2025 30.10.2025 ekspertidega töörühma liikmed Kasearu, kõik 1,2,3 Lõpliku seiremetoodika koostamine 01.09.2025 30.11.2025 töörühma liikmed Uuringu lõpparuande ja poliitikasoovituste koostamine ja Kasearu, kõik 1,2,3 01.10.2025 31.12.2025 x esitamine töörühma liikmed Kohtumised projekti juhtrühma/ tellijaga Kasearu o o o o o o  Kasutatud kirjandus Dederichs, K. (2023). Volunteering in the United Kingdom During the COVID-19 Pandemic: Who Started and Who Quit? Nonprofit and Voluntary Sector Quarterly, 52(5), 1458- 1474. https://doi.org/10.1177/08997640221122814 Drabek, T. E., & McEntire, D. A. (2003). Emergent phenomena and the sociology of disaster: Lessons, trends and opportunities from the research literature. Disaster Prevention and Management, 12(2), 97–112. https://doi.org/10.1108/09653560310474214 Enjolras, B. (2021). Explaining the Varieties of Volunteering in Europe: A Capability Approach. Voluntas 32, 1187–1212 (2021). https://doi.org/10.1007/s11266-021-00347-5 Enjolras B., Salamon, L. M., Sivesind, K. H., Zimmer, A. (2018). The Third Sector as Renewable Reseource for Europe. Concepts, Impacts, Challenges and Opportunities. Palgrave Macmillan Esping-Andersen, G. (1990). The three worlds of welfare capitalism. Princeton, New Jersey: Princeton University Press European Economic and Social Committee, Meijs, L., Hendriks, P. (2021). New trends in the development of volunteering in the European Union, European Economic and Social Committee. https://data.europa.eu/doi/10.2864/12288’ Gilchrist A. Community Development: Principles and Practice. In: The Well-Connected Community: A Networking Approach to Community Development. Bristol University Press; 2019:33-48. Harris, M., Shaw, D., Scully, J., Smith, C. M., & Hieke, G. (2017). The Involvement/Exclusion Paradox of Spontaneous Volunteering: New Lessons and Theory From Winter Flood Episodes in England. Nonprofit and Voluntary Sector Quarterly, 46(2), 352–371. https://doi.org/10.1177/0899764016654222 Millora, C. (2020). Volunteering practices in the twenty-first century. https://www.unv.org/sites/default/files/Volunteering%20Practices%20in%20the%2021st%20Cen tury_en_1.pdf Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481 Pankiv, O, Onyschchuk, O., Stebelska, O. (2023). Military volunteering as a unique experience and ethical practice. TRAMES: Journal of Humanities and Social Sciences, XXVII, 2, 175-188. Ramaekers, M. J. M., Verbakel, E., & Kraaykamp, G. (2023). Decline in informal helping during the first COVID-19 lockdown: a longitudinal analysis of Dutch data. European Societies, 1–28. https://doi.org/10.1080/14616696.2023.2200503 Randla, K. (2023). Päästeamet ja Naiskodukaitse. Koos elanikkonna kaitseks! Kaitse Kodu!, 70–71. Randla, K., & Joao-Hussar, I. (2023). Elanikkonnakaitse – üksi võime olla tugevad, kuid kogukonnas oleme võimsamad. Sotsiaaltöö, Nr 2, 52–56. Rochester, C. (2021). Trends in volunteering. In The Routledge Handbook of Volunteering in Events, Sport and Tourism. Routledge, pp. Rosilawati, Y., & Dewi, A. (2021). Empowering communities for resolving the environmental crisis in forest and land fires in Riau Province. 232, 2005. https://doi.org/10.1051/e3sconf/202123202005 Salamon, L. M., Sokolowski, W. (2014). The Third Sector in Europe: Towards a Consensus Conceptualization, TSI Working Paper Series No. 2. Seventh Framework Programme (grant agreement 613034), European Union. Brussels: Third Sector Impact Scaffa, M. E., Reitz, S. M., Smith, T. M., & DeLany, J. V. (2011). The Role of Occupational Therapy in Disaster Preparedness, Response, and Recovery. The American Journal of Occupational Therapy, 65(6), S11–S25. https://doi.org/10.5014/ajot.2011.65S11 Siseministeerium. (2021). Kriisireguleerimispoliitika ülevaade 2021. Van Overbeeke, P., Meijs, L & Koolen-Maas, S., Brudney, J. (2021). Volunteering: A modern perception. Centre for European Volunteering / RSM collaboration articles. World Federation of Occupational Therapists. (2016). Occupational Therapy in Disaster Risk Reduction (DRR). https://wfot.org/resources/occupational-therapy-in-disaster-risk-reduction-drr World Federation of Occupational Therapists. (2019). Guide for Occupational Therapy First Responders to Disasters and Trauma. World Federation of Occupational Therapists. https://wfot.org/resources/wfot-guide-for-occupational-therapy-first-responders-to-disasters- and-trauma World Federation of Occupational Therapists. (2022). Disaster Preparedness and Risk Reduction Manual. World Federation of Occupational Therapists. https://wfot.org/resources/wfot-disaster- preparedness-and-risk-reduction-manual  UURINGU LÄHTEÜLESANDE VORM Uurimisteema Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga Lahendatavad probleemid Eesti inimeste kõrval on sidusa ja kaasava ühiskonna alustala kodanikuühiskond. Eestis on kokku 24 345 mittetulundusühendust1 ja vabatahtlikus tegevuses on osalenud 49% inimestest2. Selleks, et inimestel oleks piisavalt mitmekülgseid võimalusi ühiskondlikus ja kogukondlikus elus kaasa lüüa, on “Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030” plaanitud toetavaid tegevusi nii inimeste aktiivsuse kui ka kogukondade ja vabaühenduste võimekuse suurendamiseks. Selleks, et kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse valdkonda süsteemselt ja tõenduspõhiselt arendada, on vajalik lahendada allolevad probleemid. 1. Puudub terviklik seiremetoodika vabaühenduste ja vabatahtlike tegevuse ning arengu hindamiseks Eestis on “Sidusa Eesti 2021–2030” arengukava näol olemas visioon kaasavast ühiskonnast ja sellest, kuidas inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule. Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on aluseks ühistegevusele ja tugevate kogukondade kujunemisele. Visiooni saavutamise hindamiseks on arengukava tasandil seatud mõõdikud (sh: rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses; vabatahtlikus tegevuses osalemise määr; osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda ning Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks), kuid need on üldised ega anna terviklikku vaadet valdkonna arengust. Olulisi lünki on täidetud üksikute ebaregulaarsete uuringutega, nagu nt viimati “Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2019”2, milles analüüsiti vabatahtliku tegevuse olukorda Eestis, muutusi viimase viie aasta jooksul ja nende võimalikke põhjusi, või “Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine”3 2019. aastal, kus anti ülevaade vabaühenduste tegevuse hetkeseisust ja analüüsiti vabaühenduste rolle Eestis. Samuti on seni abiks olnud rahvusvahelised uuringud, näiteks Ameerika Ühendriikide Arengukoostöö Agentuuri (USAID) läbi viidud kodanikuühenduste elujõulisuse indeks, mida 2023. aastast enam Eestis ei mõõdeta. 2. Puudub ülevaade arengusuundumustest Eesti elanike osalemises vabatahtlikus tegevuses ning põhjustest nende muutuste taga Viimane uuring, mis analüüsis Eesti elanike osalemist vabatahtlikus tegevuses avaldati 2019. aastal ja käsitles arenguid 2018. aasta kohta1. Seega puudub täna teadmine, kas ja kus suunas on vabatahtlik tegevus arenenud 2018. aastaga võrreldes, arvestades ka vabatahtlike panustamist COVIDi ja Ukraina sõjapõgenikega kaasnenud kriiside leevendamisse. Oluline on mõista, kas 2018. aastal välja toodud trendid on jätkunud või mitte. Näiteks on märgata suundumust, et nii vanemaealiste, noorte kui ka eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on soov vabatahtlikuna panustada suurem kui senine tegelik osalus4. Ühiskonna ees seisvad väljakutsed nagu vananev elanikkond, valmisolek kriisideks, sõjalised konfliktid ja pinged maailmas, on esile tõstnud vajaduse elanike 1 Äriregister, 1. märtsi 2024. a seisuga. 2 Vt: https://www.siseministeerium.ee/media/334/download 3 Vt: https://www.siseministeerium.ee/media/331/download 4 Ibid.  vabatahtlikus tegevuses osalemist, sh tugitegevuste elluviimist, suurendavate poliitikameetmete rakendamiseks. Selleks, et tõhusamalt oma tegevusi vabatahtlikega koostöös suunata, on riigil vaja mõista vabatahtlikus tegevuses osalemisega seotud võtmetegureid. Kui meil ei ole teadmist ja mõistmist, milleks on Eesti elanikud valmis ja milleks mitte ning milline on Eesti kodanikuühiskond, ei ole poliitikakujundajatel võimalik tõenduspõhiselt planeerida sekkumisi, mis kaasaksid vabatahtlikke piisaval määral ja soovitud viisidel ning arvestaksid ühiskonna ootustega. 3. Puudub ühtne arusaam, mil viisil saaks ja võiks riik poliitikakujundamisel ja elluviimisel rakendada vabatahtlikke ja vabaühendusi ning millised on teadmispõhised parimad praktikad Eestis ei ole kogukondlik ja vabatahtlik tegevus eraldi seadusega reguleeritud (vajalikke aspekte on käsitletud erinevates seadustes ja määrustes, nt abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate puhul). Avaliku sektori üha olulisem vajadus kaasata vabatahtlikke ning mõjukamate vabaühenduste professionaliseerumine võib endaga kaasa tuua aina suuremahulisema bürokraatia, mis võib kokkuvõttes vabatahtlike laiemat kaasamist hoopis pärssida. Vabatahtliku tegevuse arendamist kogukonna tasandil tuleks aga igati soosida ja soodustada. Kogukond on asendamatu kriisides ja teatud ressursside katkestuse korral hakkama saamiseks5. Vabatahtlikud ja vabaühendused toovad kaasa lisaväärtust oma teadmiste, kogemuste ja ressursside kaudu. Nende kaasamine võimaldab riigil ressursse tõhusamalt kasutada, rakendades kodanikuühiskonna potentsiaali probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Kogukonna tugitegevused on vaimse tervise püramiidis6 kiht, mida katab suures osas vabatahtlik tegevus. Kogukonna tugitegevused toetavad kohalikul tasandil heaolu edendamist ja elukeskkonna arendamist. Kogukondlikke tugitegevuste tegevusulatust ja tegevuse kestust on keeruline kindlaks määrata. Lisaks võib mittetulundusühingute või sihtasutuste eestvedamisega kaasneda oht, et ei suudeta tagada jätkusuutlikke teenuseid, tugitegevusi, kuna neid on ellu viidud projektidena, nende rahastamine ei ole pärast projekti lõppemist pahatihti tagatud ning pelgalt vabatahtliku tegevusega ei saavutata vajadustele vastavat teenuste mahtu ega piirkondlikku kaetust. Puudu on ka ülevaade teiste riikide heade tavade kohta vabatahtlike tegevustest kohalikul tasandil ja sellest, kuidas on leitud tasakaal sellist tegevust innustava seesmise motivatsiooni ja selle avaliku sektori poolse korraldamise vahel. Sellise tasakaalu leidmine ja institutsionaliseerimine on siiski väga oluline, et vähendada vabatahtlike pakutavate tugiteenuste ebastabiilsust ning suurendada nende teenuste piirkondlikku katvust. Eesmärk Uuringu eesmärk on välja töötada seiremetoodika kodanikuühiskonna arengu hindamiseks, analüüsides seejuures põhjalikumalt vabatahtlike tegevuse arengusuundumusi ning vabatahtlike ja vabaühenduste koostöövorme avaliku sektoriga. 5 Vt: https://www.jstor.org/stable/44257557 6 Vt: https://www.sm.ee/media/2999/download (joonis 2) Uuringu täpsemad eesmärgid on: 1. välja töötada seiremetoodika vabaühenduste ja vabatahtlike tegevuse arengu hindamiseks, sh viia läbi pilootseire ja valideerida metoodika; 2. analüüsida arengusuundumusi vabatahtlike tegevuses Eestis viimasel viiel aastal; 3. analüüsida vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövorme Eestis ja välisriikides ning teha soovitused Eestile koostööpraktikate ülevõtmiseks. Analüüsi läbivaks teemaks on heaolu ja turvalisus kogukondades ning selle kujundamine kogukonnaliikmete koostööpraktikate kaudu. Analüüsi fookuses on kogukondlikud tugitegevused vaimse heaolu edendamiseks ning kriisideks valmisolekuks. Uurimis- ja arendusülesanded ning uurimisküsimused 1. Välja töötada seiremetoodika optimaalselt ja ressursitõhusalt vabaühenduste ja vabatahtlike tegevuse arengu seiramiseks ● Seiremetoodika olulisemad aspektid on nii vabatahtlike kui ka vabaühenduste võimekus (palgatöötajate olemasolu, vabatahtlike kaasamise võimekus, liikmeskondade suurus, tegevusvaldkonnad, rahastusallikate mitmekesisus (sh oma- ehk ettevõtlustulu teenimine, annetuste kogumine, liikmemaksud)), osalemise ja tegevuste regionaalne mõõde jmt. ● Seiremetoodika peab hõlmama (i) minimaalse vajaliku hulga tegevus- ja mõjuindikaatoreid nii vabatahtlike kui vabaühenduste kohta, mis näitavad valdkondliku arengu terviklikku muutust, sh aitama seirata vabatahtlike ja vabaühenduste koostööd kui ka (ii) optimaalse hulga samu indikaatoreid. Indikaatorid lähtuvad kodanikuühiskonna käsitlusest üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna tasandil. ● Seiresüsteem peab tuginema maksimaalselt kas juba olemasolevatel andmestikel või nende täiendamisel, et tagada indikaatorite optimaalsus ja ressursitõhusus. Siseministeerium jagab töö käigus läbiviijaga olemasolevat kaardistust juba olemasolevast infost ja andmetest koos allikatega. ● Vajadusel teeb töö läbiviija täiendavate andmete kogumise korraldamiseks ettepanekuid, kui seiresüsteemiks vajalike andmete kogumise süsteem või kogutavad andmed erinevad tänasest asutuste rollijaotustest ja nende kogutavatest andmetest. ● Seiremetoodika väljatöötamine peab välja tooma ka, kas ja milliseid Eesti võimekuse näitajaid on võimalik juba praegu ning peaks olema võimalik edaspidi võrrelda rahvusvaheliste näitajatega, sh Kesk- ja Ida-Euroopa ning Põhjamaade vastavate näitajatega. 2. Läbi viia analüüs Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses osalemise trendide kohta viimasel viiel aastal, tuginedes olemasolevate materjalide sekundaarsele analüüsile ja täiendavale, eelkõige kvalitatiivsele uuringule (fookusgrupi- või süvaintervjuud, tagasisideküsitlused jne) ● Millised muutused iseloomustavad elanike osalust olulisemates näitajates (sh määr, osalemise viisid, peamised tegevused ja tegevusvaldkonnad, motivatsioon, mõju vabatahtlike heaolule jm)? ● Millised on ühiskondlikud, kultuurilised, poliitilised, käitumuslikud, rahalised vm põhjused osaluse muutumise (arengute) taga? ● Millised on vabatahtlikus tegevuses osalemist motiveerivad ja määravad võtmetegurid osalejate jaoks (sotsiaalmajanduslikud, poliitilised, rahalised, kultuurilised jne)? ● Võimalusel saadud tulemuste võrdlus teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Põhjamaadega. ● Kuidas mõjutab vabatahtlikus tegevuses osalemine vabatahtlike heaolu, sh vaimset heaolu?  ● Millised on trendid vanemaealiste, põgenike ja virtuaalsete vabatahtlike kaasamise ja osalemisega vabatahtlikes tegevustes? Taotleja võib teha täiendavaid ettepanekuid lisavaldkondadeks, mida uurida. 3. Analüüsida Eestis ja välisriikides rakenduvaid koostöövorme (sh suhted, kaasamine) vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori vahel, mis toetavad riiklike poliitikate kujundamist ja elluviimist ning teha soovitused Eestile selliste koostööpraktikate ülevõtmiseks ● Milliseid riigi, vabatahtlike ja vabaühenduste koostöövorme kasutatakse Eestis? ● Kuidas tagatakse kogukonna tugitegevuste jätkusuutlikkus välisriikides ja Eestis? ● Millised on valitud erinevate välisriikide uudsed koostöövormid riigi, vabatahtlike ja vabaühenduste vahel? ● Kuidas vabatahtlike ja vabaühenduste tegevust paremini sidustada riiklike poliitikate kujundamisse ja elluviimisesse Eestis? ● Milliseid riigi, vabatahtlike ja vabaühenduste koostöövorme kasutatakse Eestis vaimse heaolu valdkonnas? ● Kuidas kaasata vabatahtlikku tegevusse senisest enam vanemaealisi, põgenikke ning virtuaalseid vabatahtlikke? Tehnilised nõuded Ootused uurimismetoodikale uurimis- ja arendusülesannete kaupa 1. Seiremetoodika peab tuginema maksimaalselt olemasolevatel andmestikel või nende täiendamisel. Sihiks on, kus võimalik, koguda andmeid riiklikest registritest (näiteks palgatöötajatega vabaühenduste osakaal töötamise registrist, majandusaasta aruanded, Maksu- ja Tolliameti kogutavad andmed), mitte uue kvantitatiivse uuringuga. Metoodika väljatöötamisse tuleb kaasata senised või uued andmekogujad tagamaks, et tellitava uuringu raames uute andmete kogumine ja analüüs oleks kooskõlas andmeid koguvate asutuste võimekusega. 2. Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses osalemise trendide analüüsi puhul eeldame eelkõige laialdast andmete taaskasutust: Eestis viimastel aastatel läbi viidud vabatahtlikku tegevust puudutavad uuringud ja analüüsid, kogutud andmestikud (nt Statistikaameti regulaarne tööjõu uuring, ajakasutuse uuring 2019), asjakohaste registrite andmestikud (nt vabaühenduste esitatavad andmed Maksu- ja Tolliametile ning majandusaasta aruanded). Uute kavandatavate alauuringute läbiviimist tuleb põhjendada, need peaksid olema soovitavalt kvalitatiivsed sissevaated tellijat iseäranis huvitavatesse valdkondadesse ja täitma olulist teadmiste lünki valdkonna uuringutes. 3. Vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövorme tuleb analüüsida ning võrrelda Eesti ja vähemalt kolme Kesk- ja Ida-Euroopa või Põhjamaa riigi näitel, kus on vabatahtlikke tõhusalt kaasatud. Riikide valikut tuleb taotluses põhjendada. Raportites tuleb selgelt kirjeldada, kuidas nende riikide praktikad oleksid kohaldatavad Eesti oludes. Ootame, et lisaks kirjandusanalüüsile intervjueeritakse välisriikide eksperte uuringu fookuses olevates valdkondades (sh: vaimse heaolu valdkonnas; vanemaealiste, põgenike ja virtuaalsete vabatahtlike valdkonnas) töötavate poliitikakujundajate seast ning vabatahtlikke kaasavatest organisatsioonidest (nt ekspertintervjuud, fookusrühmad). Taotluses tuleb täpsustada ja põhjendada intervjueeritavate ekspertide valikut (mitte konkreetse eksperdi tasandil, vaid asutuse ja ekspertiisi tüübi tasandil, mida ta esindab). Taotleja pakub taotluses ise välja detailsemad uurimisküsimused ja lisasihtrühmad ning täpsustab metoodika küsimustele vastuste leidmiseks. Uuringu tegija peab olema teadlik kehtivatest uurimiseetika ja andmekaitse põhimõtetest ning vajadusel ette nägema aja Andmekaitse Inspektsiooni ja/või eetikakomitee lubade taotlemiseks. Andmed antakse pseudonümiseeritult üle tellija-ministeeriumi(te)le või tehakse avalikkusele kättesaadavaks mõnes avalikus repositooriumis. Uuringu tulemusena loob uuringu läbiviija eeldatavasti nii kvalitatiivseid kui (ka juba olemasolevatel andmetel põhinevaid) kvantitatiivseid andmestikke. Tellija huviks on säilitada võimalus kasutada neid andmestikke ka edaspidi kas poliitikaanalüüside eesmärgil või teadusuuringute jaoks. Seetõttu on uuringu läbiviijal kohustus anda kõik uuringuga kogutud ja selle läbiviimiseks koondatud andmed tellija(te)le üle edasist statistilist analüüsi võimaldaval anonümiseeritud kujul. Aja- ja tegevuskava koostamisel tuleb taotlejal silmas pidada vajadust kaasata uuringu olulistes etappides valikute tegemisse ja tulemuste vastuvõtmisesse uuringu juhtrühma. Juhtrühma paneb kokku tellija ja see koosneb konkursiga seotud ministeeriumite ja teiste asjakohaste asutuste, sh taotlejate, ekspertidest. Koosolekud projekti etappides, kus tuleb langetada olulisi valikuid või anda tagasisidet töölõikudele, tuleb kanda ajakava tabelisse (hiljem, tegevuskava täpsustudes võidakse neid aegu muuta, lisada). Projekti raames koostatud ja avalikustamiseks mõeldud dokumendid, sh vahe- ja lõpparuanded, peavad olema eesti keeles (v.a uurimistulemuste lühikokkuvõte, mis peab olema nii eesti- kui ka inglise keeles), keeleliselt korrektsed ja vajadusel keeleliselt toimetatud. Projekti kestus ja eelarve Uuring peab olema teostatud hiljemalt 31.12.2025. Uuringu maksimaalne eelarve on kuni 147 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kui läbiviija on käibemaksukohuslane. Aja- ja tegevuskava planeerimisel arvestada: - 2024 – 80 000 eurot + km - 2025 – 67 000 eurot + km Taotleja esitab projekti aja- ja tegevuskava Gantti tabeli kujul ning lisab juurde ka vastutajad (mitte vastutaja nime, vaid rolli tasandil, mida konkreetse töölõigu eest vastutaja selles projektis täidab). Nõuded taotlejale Taotlejal tuleb komplekteerida uurimisrühm, mida juhib projektijuht ning kus on olemas järgnevad minimaalsed pädevused ja kogemused: • projektijuhtimise pädevus: o vähemalt ühe tellitava analüüsiga sarnase mahuga projekti (nt alus-, rakendus- või turu-uuring, mõjuanalüüs vmt) juhtimise kogemus. • kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse valdkonna ekspertiis: o sotsiaal- või seotud valdkonna alane kõrgharidus (vähemalt magistrikraad); o laialdane tööalane praktiline või akadeemiline kogemus valdkonnas viimase viie aasta jooksul; o vajalik keeleoskus välisriikide materjalide kogumiseks ja analüüsimiseks. • seiremetoodika väljatöötamise pädevus: o sotsiaal- või seotud valdkonna alane kõrgharidus (vähemalt magistrikraad); o viimase 10 aasta jooksul kogutud tugev tööalane kogemus (nt seiremetoodika väljatöötamise projektis osalemine või samal teemal teadustöö avaldamine); o vajalik keeleoskus välisriikide materjalide kogumiseks ja analüüsimiseks. • uuringus kasutatavate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumise ja analüüsimise meetodite valdamine:  o analüütikul peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad) eeldatavalt sotsiaal- või terviseteadustes; o vähemalt ühe kvalitatiivse ja ühe kvantitatiivse uuringu ja/või analüüsi läbiviimise kogemus viimase viie aasta jooksul, sh vähemalt üks neist kodanikuühiskonna valdkonnaga haakuval teemal; o vajalik keeleoskus välisriikide materjalide kogumiseks ja analüüsimiseks. Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust/kogemust. Minimaalne uurimisrühma liikmete arv on neli. Uurimisrühma liikmete pädevust ja/või kogemust tuleb taotluses tõendada. Kui üks uurimisrühma liige täidab mitme pädevuse nõuet, peab ta vastama mõlemale rollile pandud nõuetele. Kui taotleja kaasab uurimisrühma asjakohaseid lisapädevusi, mis on tellija hinnangul projekti läbiviimiseks olulised (nt vaimse tervise ekspertiis), arvestatakse seda taotluse hindamisel. Lisapädevuseks on nt ka: poliitikasoovituste tegemise kogemus; rahvusvahelistes, võrdlevates uurimis- ja arendusprojektides osalemise ja/või nende juhtimise kogemus. Lisapädevuste asjakohasust tuleb taotluses põhjendada. Taotluse hindamisel võetakse arvesse uurimisrühma liikmete avaldatud teaduspublikatsioone tellija hinnangul analüüsiga haakuvates valdkondades. Taotleja esitab uurimisrühma liikmete pädevused, kogemused ja rollide kirjeldused. Taotlusele lisatakse uurimisrühma liikmete CV-d või link ETIS-es asuvale CV-le, kust peab saama näha ka uurimisrühma liikmete keeleoskuseid. Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada kaasamise põhjendus, mis sisaldab infot alltöövõtja pädevus(t)e kohta. Taotlusvoor korraldatakse ETISes ning taotlusvoor jääb avatuks kuni 6. mai kell 17.00 võimalusega vajadusel pikendada kuni 13. mai kell 17.00. Pikenduse vajadusest anda ETAGile teada hiljemalt 30. aprillil. Enne taotluse esitamist on taotlejatel võimalik kohtuda Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium esindajatega avaliku infotunni raames, et küsida täiendavaid küsimusi. Oodatav tulemus/väljundid Projekti tulemuseks on uurimisraport (lõpparuanne). Makseid tehakse peale (vahe)aruannete heaks kiitmist. Juhul, kui taotlejal on erisoove (sagedasemad väljamaksed kui allpool pakutud intervall), siis tuleb see taotluses ära märkida. Tehtud kulusid tuleb eelarve real üldistatult kajastada nii vahearuande kui ka lõpparuandega kood esitatavas kuluaruandes (nt kogusumma personalikuludeks, kuid ilma kuludokumentide, nimede ja tööajatabeliteta). Kuluaruandes esitatakse lühidalt ka tegevuste kirjeldus. Uuringu tulemus tuleb vormistada järgmiste aruannetena: 1. Vahearuanne (hiljemalt 15.12.2024). ○ Vahearuandes esitatakse uurimistulemused kõigi kolme uurimis- ja arendusülesande kohta vastavalt taotluses esitatud aja- ja tegevuskavale (nt seiremetoodika kirjeldus, vabatahtlikus tegevuses osalemise kaardistus, ülevaade koostöömudelitest vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori vahel). ○ Samuti esitatakse selles ülevaade tehtust, kasutatud metoodikate kirjeldus ning ka järgnevate etappide täpsustatud uuringudisain.  ○ Vahearuande peab heaks kiitma ETAG-i moodustatud juhtrühm, kuhu kuuluvad tellijate ja täitjate esindajad. Vajadusel korrigeeritakse projekti fookust pärast vahearuande heakskiitmist. 2. Lõpparuanne (hiljemalt 31.12.2025) koondab terviklikult kõiki tulemusi ja väljatöötatud metoodikaid, mis katavad kõik uurimis- ja arendusülesanded ning uurimisküsimusi: ○ Seiremetoodika valdkondliku arengu seiramiseks. ○ Aruanne “Analüüs vabatahtlike tegevusest ja trendidest Eestis viimasel 5 aastal”. ○ Analüüs vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövormidest Eestis ja välisriikides ning soovitused Eestile selliste koostööpraktikate ülevõtmiseks (vajadusel igale valdkonnale või ministeeriumile eraldi). ○ Lõpparuande peab heaks kiitma ETAG-i moodustatud juhtrühm. Lisaks aruannetele ootame: 1. analüüsi läbiviija poolt valmisolekut tutvustada analüüsi tulemusi kuni kahel tellija(te) poolt korraldatud üritusel; 2. analüüsi läbiviija poolt kujundatud ja visuaalidega täiendatud keeleliselt korrektset ja keeleliselt toimetatud uurimistulemuste lühikokkuvõtet (kuni 2 lk) eesti ja inglise keeles. Taotleja võib esitada ettepanekuid täiendavateks uurimistulemuste tutvustamise väljunditeks, sh teaduspublikatsioonideks. Lähteülesande lisad: 1. Hindamisjuhend ja -kriteeriumid 2. Juhtrühma töökord (näidis, koostöös juhtrühmaga võib seda muuta) 3. Ajakava Gantti tabelina (vabatahtlik näidis) 4. Kuluaruande vorm (eelnõu, koostöös tellijaga võib seda muuta) 5. Vahe- ja lõpparuande vorm (eelnõu, koostöös juhtkomisjoniga võib seda muuta) 6. Teenuse osutamise lepingu eelnõu  JUHATUSE KÄSKKIRI Tartu 27.06.2024 nr 1.1-4/24/145 Konkursi tulemuste kinnitamine 1. Rahuldan konkursile „Vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengusuundumused ja võimalused. Analüüs ja ettepanekud poliitika või sekkumiste kujundamiseks“ esitatud uuringuettepaneku: 1.1. „Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundumuste ja seirevõimaluste analüüs“, taotleja Tartu Ülikool (Eesti Teadusinfosüsteemis taotlus nr VABU4). 2. Jätan rahuldamata järgmised uuringuettepanekud Eesti Teadusinfosüsteemis: 2.1. taotlus nr VABU2; 2.2. taotlus nr VABU3; 2.3. taotlus nr VABU5. 3. Konkursi hindamise tulemused on uuringuettepaneku esitajatele edastatud Eesti Teadusinfosüsteemi vahendusel. Käskkirja andmise alused: 1. Hindamiskomisjoni 31.05.2024 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.1-1/24/2); 2. Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur vahel 10.04.2024 sõlmitud teenuse osutamise leping nr 1.4-6/24/5. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees  NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida VABU4 2024 Ava vorm Üldandmed Uuringu nimi eesti keeles Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundmuste ja seirevõimaluste analüüs Uuringu nimi inglise keeles Analysis of trends and monitoring opportunities of voluntary and community activities Vastutav täitja Kairi Kasearu Asutus (juhtpartner) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut Uuringu algus 01.07.2024 Uuringu lõpp 31.12.2025 Taotletav summa (ilma 146883,00 käibemaksuta) Taotletav summa (koos käibemaksuga) 179197,26 Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 2. Ühiskonnateadused ja 5.4 kultuur 2.11. S210 Sotsioloogia 50,0 Sotsioloogia Sotsiaalteadused 2. Ühiskonnateadused ja S215 Sotsiaalsed 5.4 kultuur 2.11. probleemid ja heaolu, 50,0 Sotsioloogia Sotsiaalteadused sotsiaalkindlustus Lühikokkuvõte eesti keeles Muutuvates ühiskondlikes oludes vajame süstemaatilist tervikpilti vabatahtliku tegevuse hetkeolukorrast selle erinevates aspektides ja avaldumisvormides, mõtestatud teaduspõhist käsitlust vabatahtlikku tegevust kujundavatest ja mõjutavatest strukturaalsetest ja individuaalsetest teguritest ning teadmist ja oskust vabatahtlikku tegevust tõepäraselt ja kulutõhusalt mõõta. Uurimisprojekti eesmärk on töötada välja seiremetoodika kodanikuühiskonna arengutrendide hindamiseks Eestis, tuginedes vabatahtlike tegevuse arengusuundumuste ning vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövormide kaardistuse tulemustele ning kõrvutamisele rahvusvahelise kogemusega Hollandi, Tsehhi ja Rootsi näitel. 1 Lühikokkuvõte inglise keeles Given the changing landscape of society, it's essential to have a comprehensive understanding of the current state of volunteering, including its various manifestations and factors that shape it. This includes scientific research that examines both the structural and individual components of volunteering and reliable measures for tracking and assessing it cost-effectively. Our research project aims to create a monitoring methodology that will help us track the growth of civil society in Estonia. We will achieve this by analyzing trends in voluntary activities and forms of cooperation among volunteers, non-governmental organizations, and the public sector. By comparing our findings with experiences in other countries, such as the Netherlands, the Czech Republic, and Sweden, we hope to gain valuable insights into how to best support and strengthen the Estonian civil society. Uuringu kirjeldus Taotleja tõlgendus uuringu eesmärkidest ja sisust Kodanikuühiskonna, vabatahtlikus tegevuses osalemise, kogukondlikkuse arendamiseks ja kogukondade ning avaliku sektori koostöö kujundamiseks on vajadus teada saada, milline on Eestis vabaühenduste tegevuse hetkeseis ning millises suunas on see tänaseks arenenud, millised on vabaühenduste suundumused ja millised on vabatahtlikus ning kogukondlikus tegevuses osalemise trendid Eesti elanike seas. Eestis on hetkel “Sidusa Eesti 2021-2030“ arengukavas olemas visioon vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse osa kohta ühiskonnas, kuid puuduvad värsked ülevaatlikud uuringud vabatahtliku tegevuse tegelikust olukorrast. Ühiskonda viimastel aastatel tugevalt mõjutanud nähtuste põhjal nagu Ukraina sõjapõgenikega kaasnenud kriis, COVID, kliimakriis, vaimse tervise kriis, on märgata, et vabatahtlikus tegevuses osalemine on transformeerunud. Ka kogukondade tasandil on toimumas märkimisväärsed muutused: uute kogukogukondade formeerumine (ühendavate väärtuste, uute algatuste jmt ümber) ja olemasolevate asukohapõhiste kogukondade muutumine (osaliselt haldusreformi, haridusasutuste sulgemise jmt ning naabruskondade elavnemisega seoses). Vajadus on uuringu järele, mis näitaks, kuidas arendada süsteemselt ja tõenduspõhiselt kodanikuühiskonda ja vabatahtlikku tegevust, kuidas toetada produktiivseid (esile kerkinud) uusi suundumusi ja lahendada esile kerkinud probleeme. Kodanike vabatahtlikul tegevusel, vabaühendustel ja kogukondadel on kõigil oma roll ühiskonnas ning see seoste maatriks ja võrgustiku toimimine vajab uurimuses tähelepanu. Kõigis eelpool nimetatud valdkondades tegutsevad kodanikud vabatahtlikkuse alusel, kuid tegevuse korraldus, inimeste sidusus jmt on erinevad. Vabatahtlikku tegevust iseloomustab suur variatiivsus, mis väljendub erinevates tegutsemis- ja korraldusvormides (formaalne ja mitteformaalne tegutsemine; individuaalne vabatahtlik tegevus, vabaühendused, sotsiaalsed liikumised, kogukonnad), erinevates tegutsemisvaldkondades (sotsiaalabi, poliitika, keskkond, turvalisus ja julgeolek, kultuur jpt), erinevates tegutsemiskeskkondades (füüsiline ja virtuaalruum), erinevas ajastuses ja regulaarsuses (ühekordne, lühiajaline vs püsiv). Uurimisprojekt teoreetiline-analüütiline raamistik toetub erinevate käsitluste sünteesile (Meijs, Hendriks ja Dobreva, 2021; Millora, 2020; van Overbeeke jt 2021) ning on võetav kokku järgnevate põhimõtetega: - Vabatahtliku tegevuse realiseerumise aluseks on vabatahtlike panustamisvalmidus (pakkumine) ja panustamisvõimaluste (nõudlus) omavaheline kokkusobivus. - Vabatahtlike panustamisvalmidus jaguneb kolmeks aladimensiooniks: a) individuaalne tahe ja sisemine motivatsioon; b) võimekus, mille alla kuuluvad oskused, teadmised ja pädevused; c) kättesaadavus ehk millal ja kui palju saab panustada ehk ajaline ressurss; - Vabatahtlike panustamisvõimalus (nõudlus) on määratletud ära: a) vabaühenduste arvu, vajaduste ja võimekuse poolt vabatahtlikke kaasata; b) vabatahtliku tegevust toetava infrastruktuuri olemasoluga (nt kogukonnakeskused, teenused, organisatsioonide toetus oma töötajate kollektiivsele või individuaalsele vabatahtlikule tegevusele); c) tehnoloogilise innovatsiooni poolt (tehnoloogiliste võimaluste rakendamine vabatahtliku tegevuse toetava kanaline kui ka vabatahtliku tegevuse keskkonnana) - Panustamisvalmiduse ja –võimaluste kokkusobivus varieerub sõltuvalt institutsionaalsest ja sotsiaalkultuurilisest kontekstist, mille tulemusel eristuvad erinevate riikide praktikad järgmiste tegurite alusel: a) vabatahtlike ja vabaühenduste arv, nähtavus, rollid ja kogukonnapõhisus; b) formaalse ja mitteformaalse vabatahtlikku tegevuse osakaal; c) virtuaalse ja traditsioonilise vabatahtliku tegevuse omavaheline tasakaal; d) vabatahtliku tegevuse eesmärk: kogukonna loome (altruistlikud ja kogukonna heaollu panustamise kaalutlused) 2 vs eneseareng (lisaks üldisele panustamisele arvestatakse ka kasuga vabatahtlikule). Lisaks reageerib vabatahtlik tegevus olukordadele, kus vajadus ootamatul kasvab: nt kriisid, katastroofid, mis omakorda mõjutab seda, mil määral on vabatahtlik tegevus regulaarne või episoodiline. - Muutused vabatahtlikus tegevuses, nt vabatahtlikkuse kasv, vabaühenduste arvu suurenemine võib tuleneda ühelt poolt panustamisvalmiduse kasvust (indiviidide reaktsioon tekkinud olukorrale), mis initsieerib panustamisvõimaluste loomist, sh indiviidide endi kollektiivse tegevuse tulemusel tekivad uued struktuurid ja organisatsioonid (nt vabatahtlikud platvormid, kampaaniad ja aktsioonid, uued kogukonnad ja vabaühendused), teiselt poolt võib panustamisvõimaluste teadlik arendamine ja toetamine luua võimalusi, mis suurendab (uute) indiviidide panustamisvalmidust ehk vabatahtlikusse tegevustesse panustajate arv kasvab või suurendatakse individuaalset panust. - Panustamisvalmiduse ja -võimaluste kokkusobimatus on kirjeldatav kolme peamise teguri kaudu: a) aeg – potentsiaalsete vabatahtkile ajalised võimalused ja ootused ei vasta organisatsioonide praktikatele ja ootustele; b) oskused ja pädevused – potentsiaalsete vabatahtlike oskused ja pädevused ei sobitu kokku organisatsioonide vajadustega või ei osata neid rakendada; c) eesmärk – potentsiaalsete vabatahtlike motiivid ja tegevuseesmärk ei ühti organisatsioonide vajaduste ja tegevuseesmärkidega. - Panustamisvalmiduse ja – võimaluste hea sobitumine toetab ühiskonna toimepidevust ja selle erinevaid tahke: osalusdemokraatia, kodanikuaktiivsus, kogukonnapõhine tegutsemine, konsensuse saavutamine jms. Uurimisprojekti fookuse raamistamisel lähtume järgmistest teadmuslünkadest ja eeldustest: (1) Vabatahtlikus tegevuses osalemise määra suurendamiseks on vajadus teada saada, milliseks vabatahtlikuks tegevuseks on Eesti elanikud valmis ja milliseks mitte. Samuti on vajadus mõista, milline on erinevate elanikkonnarühmade (nt noored, aga ka vanemaealised ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed (sh ka Ukraina sõjapõgenikud) valmidus osaleda vabatahtlikus tegevuses. Vabatahtliku tegevuse tõhusamaks suunamiseks riigi tasandil vajame teadmust, millised võtmetegurid võimaldavad analüüsida vabatahtlikus tegevuses osalemise trende ja ning kuidas on poliitikakujundajatel võimalik arvestada vabatahtliku tegevuse valdkonda puudutavate ootustega ühiskonnas. (2) Kogukonnad on lokaalsetes ja globaalsetes kriisides ning ressursside katkestuste korral asendamatud. Kogukonnad koosnevad väiksematest võrgustikest, mis suudavad kriisides oma ressursse ühendades leiutada lahendusi, mis võimaldavad ebakindlas ja ebaturvalises olukorras toimida ning kõige kriitilisemad perioodid üle elada (kuni omavalitsused ja riik saavad süsteemsema abiga olukorra lahendusse liituda). Kriisides levivad väike-võrgustikes tekkivad praktikad kiiresti edasi oma kogukonnas ning seejärel teistesse kogukondadesse. Seega on kogukondlikkust ühiskonnas soodustades võimalik kujundada tingimused, et kodanikud on naabruskondades kriiside korral agentsemad (toimevõimekamad) ja sidusate suhete korral ühendatakse oma isiklikud ressursid tõhusamalt. (3) Vabaühenduste puhul on küsimuseks, kuidas hoiduda liigse ja suuremahulise bürokraatia tekkest vabaühenduste tegevuses, kuna see võib pärssida vabatahtlike laiemat kaasamist ning olemasolevate liikmete passiivsemaks muutumist. Vabaühendused aga toovad ühiskonda oma teadmiste, kogemuste ja ressursside kaudu lisaväärtust ning seetõttu on vajadus nende tegevuse reguleerimist kaasajastada. (4) Tänases kontekstis on ühiskonnas omaette oluliseks küsimuseks vaimsele tervisele kogukondade tasandil tähelepanu pööramine. Vaimse tervise püramiidis on kogukonna tasandil ja kogukondades inimeste vaimse tervisega tegelemine nö püramiidi vundament, millel ülejäänud tasandite interventsioonid seisavad. Seega on vajadus pöörata senisest rohkem tähelepanu kogukondades vaimse tervise hoidmise ja vastastikuse toetamise oskustele. Vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavaks tegemine on olnud oluline tegevus. Samas on teistes riikides arendatud välja erinevaid viise, kuidas soodustada inimeste isiklike ressursside ja võrgustike ning kogukondade tugevuste rakendamist vaimse tervise mureolukordadega toimetulemisel. Uurimuses on vajalik välja selgitada, mida inimesed kogukondade tasandil ja vabaühendustes on valmis juba praegu tegema vaimse tervise tugitegevustena ning mida vajatakse. Teiste riikide kogukonna tasandi vaimse tervise tugitegevuste võrdlev analüüs võimaldab anda ülevaate trendidest, mida Eestis arvestada. Kokkuvõttes vajame muutuvates ühiskondlikus oludes süstemaatilist tervikpilti vabatahtliku tegevuse hetkeolukorrast selle erinevates aspektides ja avaldumisvormides, mõtestatud teaduspõhist käsitlust vabatahtlikku tegevust kujundavatest ja mõjutavatest strukturaalsetest ja individuaalsetest teguritest ning teadmist ja oskust vabatahtlikku tegevust tõepäraselt ja kulutõhusalt mõõta. Lähtuvalt lähteülesandes püstitatud eesmärgist ning eelpool esitletud teoreetilistest eeldusest ning teadmusvajadusest on uurimisprojekti eesmärgiks töötada välja seiremetoodika kodanikuühiskonna arengutrendide hindamiseks, tuginedes vabatahtlike tegevuse arengusuundumuste ning vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövormide kaardistuse 3 tulemusele. Eesmärgi täitmine jaguneb kolmeks omavahel tihedalt seotud uurimisülesandeks: (1) Uurimis- ja arendusülesanne nr 1: Viimase viie aasta arengusuundumuste kvantitatiivne analüüs ja seiremetoodika väljatöötamine (2) Uurimis-ja arendusülesanne nr 2: Vabatahtliku tegevuse ja vabaühenduste arengusuundumuste mõtestamine (sh vabatahtlike ja kogukonna vaimne heaolu ja kriisid). (3) Uurimis- ja arendusülesanne nr 3: Vabatahtlike ja vabaühenduste ning avaliku sektori koostöövormide kaardistus, efektiivsuse hindamine ja uute koostöömudelite disainimine tuginedes Eesti ja teiste riikide praktikatele. Uurimuse uurimisplaan ja uurimisküsimused on detailsemalt esitatud uurimisülesannete kirjelduses ning projekti tegevus- ja ajakavas. Kasutatud viited on lisatud eraldi failina. I uurimis- ja arendusülesanne Viimase viie aasta arengusuundumuste kvantitatiivne analüüs ja seiremetoodika väljatöötamine Seiremetoodika väljatöötamine on uuringu keskseks ülesandeks ning see lähtub järgmistest uurimisküsimustest: U.1.1 Milline on Eesti elanikkonna vabatahtlikus tegevuses osalemise muster (sh määr, osalemise viisid, peamised tegevused) ja vabatahtlike profiil ning kuivõrd püsiv või muutlik see on? U.1.2 Milline on vabatahtlikus tegevuses osalejate profiil (sotsiodemograafiline + väärtuspõhine) võrreldes teiste riikide (Holland, Rootsi, Tsehhi) vabatahtlikega? U.1.3 Kuivõrd erineb formaalses vabatahtlikus tegevuses osalejate heaolu mitteosalejate heaolust erinevas institutsionaalses kontekstis? U.1.4 Milline on vabaühenduste profiil (tegevusvaldkonnad, liikmete arv jne) ja kuidas see on muutunud? U.1.5 Milline on kulutõhus metoodika ja täpsemalt kasutatavad tunnused, mis kõige paremini seiravad vabatahtliku tegevuse, vabaühenduste ning avaliku sektori koostööd ja võimekust (panustamisvalmiduse ja -võimaluste sobitumine)? U.1.6 Millised seiremetoodikas rakendatavad tunnused on võrreldavad rahvusvaheliste näitajatega? Ülesande täitmine toimub üksteisele loogiliselt järgnevate tööetappidena. 1. Kuna tellija sooviks on metoodika seostamine juba olemasolevate andmetega, siis esmalt kaardistatakse koostöös tellijaga olemasolevad andmeallikad (lähtume tellija jagatud kirjeldusest “Kodanikuühiskonna näitajad_andmestik”). Selleks selgitatakse, milliseid andmeid kogutakse regulaarselt erinevatesse registritesse. Samuti analüüsitakse, milliseid andmeid kogutakse regulaarsete küsitlusuuringutega, nt Eesti Sotsiaaluuring, Eesti Tööjõu-uuring, Euroopa Sotsiaaluuring jt. Olemasolevate näitajate põhjal teostatakse kvantitatiivne analüüs viimase viie aasta vabatahtliku tegevuse arengusuundadest ning koostatakse sellesisuline lühiaruanne. 2. Teaduskirjanduse analüüsile tuginedes selgitatakse, millised on vabatahtliku tegevuse olulisemad tulemusnäitajad ning töötatakse välja loodava seiremetoodika kontseptuaalne raamistik. Raamistiku väljatöötamisel lähtutakse sellest, et seiremetoodika hõlmaks kogu vabatahtliku tegevuse arendamise protsessi, sisaldades nii sisend-, väljund-, tulemus- ja mõjuindikaatorid. Kõige olulisemaks seiresüsteemi osaks on tulemusindikaatorid, mis peegeldavad nii vabatahtliku tegevuse “mahtu” kui ka kvaliteeti. Kui vabatahtliku tegevuse mahtu iseloomustavad mõõdikud (nt vabatahtlikus tegevuses osalevate inimeste arv) on laialdaselt kasutusel, on oluline mõõta ka vabatahtliku tegevuse kvaliteeti iseloomustavaid parameetreid (tegevuste mitmekesisus/ valdkondlik kaetus, jätkusuutlikkus, vabatahtlikus tegevuses osalejate ja “klientide”, kellele tegevused on suunatud, rahulolu jm). Sellise analüüsi tulemusel leitakse lüngad olemasolevates andmetes, mille täitmiseks töötatakse välja ettepanekud vajalike andmete kogumiseks (ilma eriuuringuid ja küsitlusi tegemata). Tagamaks seirega kogutavate andmete rahvusvaheline võrreldavus, harmoneeritakse võimalusel kõige olulisemad näitajad Euroopa Liidus kasutatavate valdkondlike indikaatoritega (Eurostat). 3. Oluline on siduda kavandatav seiremetoodika olemasolevate arengudokumentidega ning nendes sisalduvate võtmenäitajatega (Eesti 2035, Sidusa Eesti tegevuskava jt). 4 Metoodika väljatöötamisel pööratakse eraldi tähelepanu andmekvaliteedile ja seiresüsteemi kulutõhususele. Peamisteks kriteeriumiteks on siinjuures: - Sisuline asjakohasus, valiidus. Milline on tunnuste sisuline olulisus ja prognoosimisvõime vabatahtliku tegevusega seotud erinevatele aspektidele? - Andmete sisuline kaetus. Mil määral katavad seiresüsteemi mõõdikud kogu vabatahtliku tegevusega seotud spektri? - Tehniline andmekvaliteet, reliaablus. Milline on tunnuste andmekaetus sihtrühma suhtes? Kui suured on andmelüngad? Milline on andmete täpsusaste ja usaldusväärsus? - Rakendatavus. Milliseid ressursse (aeg/ raha) mõõdiku kasutuselevõtt eeldab? Kui lihtne/ keeruline on seda rakendada? Palju see maksab? - Kasulikkus. Mida mõõdiku kasutuselevõtt annab? Mis selle kasutuselevõtu järel muutub? Kas see on oluline? Projekti käigus toimub väljatöötatud seiremetoodika valideerimine koostöös valdkonna eri tasandite ekspertidega (ekspertintervjuud, töötoad) ja piloteerimine. Valideerimisse kaasame järgmised eksperdid: (1) SA Kodanikühiskonna Sihtkapitali, Vabaühenduste Liidu, Maakondlike Arenduskeskuste, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad, kes annavad tagasisidet seiremetoodika sisulise asjakohasuse ja kasulikkuse kohta; (2) Maksu- ja tolliameti, Äriregistri, Statistikaameti esindajad, kellega valideerime seiremetoodika tehnilist rakendatavust. Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses osalemise arengusuundumused viimasel viiel aastal Vabatahtlik tegevus ja panustamine on mõjutatud erinevate ühiskonnas toimuvate üldiste suundumuste: sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemine, elanikkonna vananemine, tehnoloogiline innovatsioon ja sotsiaalmeedia, kuid ka ootamatute sündmuste: COVID-19 pandeemia ja erinevad kriisid, poolt (Rochester, 2021). Hollandi näitel vabatahtlik abistamine COVID-19 pandeemia perioodil vähenes, hoolimata sellest, et valitsus kutsus elanikkonda üles suuremale solidaarsusele ja üksteise toetamisele (Ramaekers jt 2023). Vabatahtliku töö vähenemise trend ilmnes ka teistes riikides, nt Ühendkuningriigid (Dederichs, 2023). Samas vabatahtlikus tegevuses osalemine võib just tulenevalt kriisi olemusest suureneda ja omandada eksistentsiaalse tähenduse riigi püsimise jaoks (Pankiv, jt 2023). Eesti elanike osalemist vabatahtlikus tegevuses on viimati süvitsi analüüsitud 2018. aasta andmetele tuginedes. Võib eeldada, et COVID-19 pandeemia ja Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, on toonud kaasa muutuse ka Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses. Muutuse taga võime eeldada kahte mehhanismi: (1) indiviid enda eelistustest ja sisemisest motivatsioonist ning ressursside olemasolust tulenev soov ja valmidus vabatahtlikult panustada; (2) struktuursed võimalused, mis soodustavad ja toetavad individuaalset vabatahtlikku tegutsemist (nt MTÜ-d, kes asusid koguma annetusi; kogukondadele suunatud kriisimeetmed, uued algatused aktiviseerivad inimesi tegutsema). Võib eeldada, et vabatahtlikus tegevuses osalemine on kahe eelpooltoodu teguri kombineeritud tulem ehk määravaks saab kokkusobivus individuaalsete ressursside (sh motivatsioon, oskused) ning struktuursete tingimuste vahel. Arengusuundumuste seire esimeses etapis me täpsustame vabatahtliku tegevuse mõiste operatsionaliseerimise võimalused olemasolevates sekundaarallikates (küsitlusuuringud ja registriandmed) ning hindame kuivõrd andmed on võrreldavad varasemate uuringutega (nt Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2019 ning Eesti Tööjõu-uuringus (edaspidi ETU) on kasutatud sarnast operatsionaliseerimist vabatahtlikus tegevuses osalemise mõõtmiseks ja on seega hästi võrreldavad; Euroopa Sotsiaaluuringu (edaspidi ESS) 2020/21 küsitluses on küsitud vabatahtliku panustamist mõne organisatsiooni või MTÜ heaks ning annetuste tegemist. Annetuste tegemine on nt ETU-s ja vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus teadlikult jäetud vabatahtliku tegevuse määratlusest välja). Lisaks indiviiditasandi andmetele analüüsime vabaühenduste profiili põhinedes esmalt äriregistri avaandmetel (nt EMTAK) ja Maksu- ja Tolliameti registrite andmetele (nt töötamise register). Oluline on kaardistada kuidas on muutunud viimase viie aasta jooksul vabaühenduste jaotus tegevusvaldkondade vahel, millised on muutused vabaühenduste tegevuses (mahud, registreeritud töötajad, liikmeskonna suurus, rahastusallikate mitmekesisus). Viime läbi andmepõhise vabaühenduste profileerimise. Vabatahtliku tegevuse arengute analüüsimise fookused lähtuvalt olemasolevate sekundaarandmete võimalustest: (1) ETU (2022-2024): Vabatahtlikus tegevuses osalevate inimeste osakaal erinevates sotsiaaldemograafilistes lõigetes: vanus, sugu, haridustase, hõive staatus, sissetulek, tervise seisund, kodune keel; Jaotus 13 vabatahtliku tegevuse lõikes; vabatahtlikus tegevuste mitmekesisuse alusel (nt mitmes tegevuses osalemine) vabatahtlike tüpoloogia loomine ning tüpoloogia iseloomustamine sotsiaaldemograafiliste tegurite alusel. Tööjõu-uuringu unikaalsus seisneb võimaluses süvitsi analüüsida töötamise profiili (täisajaga, mitmel kohal jne) ja vabatahtliku tegevuse omavahelist seost. Ühtse metoodika alusel läbiviidud küsitlusandmed on aastate lõikes omavahel võrreldavad, seega saab hinnata väliste tegurite: COVID-19, sõda Ukrainas ja selle tulemid Eestile (põgenikud, elanikkonna kriisivalmiduse tõstmisega kaasnevad tegevused) mõju elanikkonna vabatahtlikus tegevuses osalemisele. Lisaks on võimalik võrrelda tulemusi varasema perioodi ehk 2018. aastal läbiviidud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu andmetega. Vabatahtlik tüpoloogia 5 loomisel rakendame klasteranalüüsi ning koostame tüüpidesse kuulumise prognoosimudelid. (2) ESS: Formaliseerituma vabatahtliku tegevuse analüüsimine sotsiaaldemograafilistes lõigetes: vanus, sugu, haridustase, hõive staatus, tervise seisund, perekonnaseis jne. ESS võimaldab: a) selgitada välja vabatahtlikus tegevuses osalejate väärtushoiakuline profiil (nt poliitiline maailmavaade, sotsiaalne õiglustunne jne); b) vabatahtlikus tegevuses osalemise seos individuaalse heaoluga ( nt eluga rahulolu, töö tajutud pingelisus); c) Eesti võrdlust Hollandi, Rootsi ja Tšehhi andmetega. Seega saame lisaks kirjutuslauauuringule võrrelda vabatahtlike profiile ja väärtushoiakuid ning subjektiivset heaolu valitud riikide võrdluses. Hoiakute põhiste profiilide loomine toetub tunnuste koondamise ideele ning mõõdetavate tunnuste taga peituvatele latentsetele tunnustele, seega rakendame faktoranalüüsi ja/või struktuurivõrrandite mudeleid formaliseeritud vabatahtlikus tegevuse osalemise selgitamiseks, võttes arvesse ka kodanikuaktiivsuse, poliitilise maailmavaate, sotsiaalse õiglustunde aspektid ning institutsionaalse konteksti (Eesti, Hollandi, Rootsi ja Tšehhi võrdlus). II uurimis- ja arendusülesanne Vabatahtliku tegevuse ja vabaühenduste arengusuundumuste mõtestamine (sh vabatahtlike ja kogukonna vaimne heaolu ja kriisid). Uurimisprojekti raames viiakse läbi kvalitatiivne uuring, mis täiendab ja seletab olemasolevate kvantitatiivsete ja registriandmete alusel tehtud analüüse ning võimaldab saada ülevaate vabatahtlikkuse väljal tegutsevate erinevate tasandite ja tegevuste esindajate eksperthinnangutest olukorrale ning ettepanekuid poliitikasoovitusteks. Kvalitatiivses uuringus keskendutakse järgmistele uurimisküsimustele: U.2.1 Millisena kirjeldavad praegust vabatahtliku töö konteksti ja maastikku vabaühenduste, vabatahtlike ja kogukondade esindajad? U.2.2 Milliseid muutusi on vabatahtliku töö kontekstis ja maastikul toimetavad vabaühendused, vabatahtlikud ja kogukondade esindajad täheldanud viimase 5 aasta jooksul? U.2.3 Kuivõrd ja milliseid kaasamistehnikad vabaühendused ja kogukonnad rakendavad erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamisel erinevatesse tegevustesse? U.2.4 Millised on vabaühenduste, vabatahtlike ja kogukondade ettepanekuid struktuurse toetuse korraldamiseks? U.2.5 Millised suundumused (toimepidevus, kogukonna vaimne heaolu) on täheldatavad kogukondades vabatahtliku tegevuse tõhustumise tulemil? Tänases rahvusvahelises julgeolekusituatsioonis ja erinevate kriiside tingimuses on oluline analüüsida vabatahtlike, vabaühenduste ja kogukondade tegutsemist reaalsetes ja potentsiaalsetes kriisisituatsioonides, samuti pöörata tähelepanu vaimse tervise olukorrale. Eesti Inimarengu aruandest selgus, et vaimse tervise probleemide levik on suurem, kui tavaliselt arvatakse, ning koroonapandeemia ajal suurenes see veelgi (Konstabel, 2023). Merike Sisask ja Airi Värnik (2023) rõhutavad, et inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. Seega on oluline analüüsida, millisena nähakse vabatahtliku ja kogukondliku tegevuse mõju vaimsele tervisele ning millised on kasutusel olevad toimuvad tegutsemisviisid, mille puhul on leitud, et need toetavad vaimset tervist. Euroopa riikides on kriisihaldussüsteem suuresti tuginenud ametlikele kriisihaldusasutustele ning tavakodanikke ja kogukondi ei ole kaasatud kriisihalduse aktiivseteks osalisteks (Drabek & McEntire, 2003; Harris et al., 2017). Nüüdseks on üha rohkem jõutud aga arusaamisele, et kriisideks valmistumiseks ja nende ajal hakkamasaamiseks on vajalik ametlike kriisihaldusasutuste koostöö sidusrühmadega, sealhulgas kogukondade ja valitsusväliste organisatsioonidega (Rosilawati & Dewi, 2021). See nõuab ka haavatavate sihtgruppide mõjuvõimu suurendamist, keda tavapäraselt kriisihaldusesse ei kaasata (näiteks füüsilise erivajadusega inimesed) ning kaasavat, kättesaadavat ja mittediskrimineerivat osalust, pöörates erilist tähelepanu inimestele, keda hädaolukorrad ebaproportsionaalselt mõjutavad. Haavatavates olukordades olevate inimeste vajaduste ja suutlikkuse teadvustamine ning nende kogemuste arvestamine on vajalik meetmete ja asjakohaste ressursside kavandamisel valmisoleku, reageerimise ja sealhulgas kriisikommunikatsiooni ülesehitamiseks. Selleks on oluline selgitada, kuidas, millises rollis ning millistel tingimustel on vabatahtlikud reaalses kriisiolukorras valmis vabatahtlikuna kriisiülesandeid täitma ning millised on nende hoiakud ja ootused. Elanikkonna kaitse on kriisidele ja konfliktidele vastupanuvõimelise vastupidava ühiskonna ülesehitamisel ülioluline (Randla, 2023). Kõik osapooled, sealhulgas üksikisikud, kogukonnad, kohalikud omavalitsused ja osariigid, mängivad oma rolli hädaolukordadeks valmistumisel (Siseministeerium, 2021). Haavatavad rühmad, näiteks erivajadustega või terviseprobleemidega inimesed, nõuavad 6 kriisiolukordades erilist tähelepanu. Haavatavus on dünaamiline ja võib mõjutada kõiki, rõhutades vajadust teha kõikehõlmavaid valmisolek (Orru et al., 2022). Hiljutised sündmused Ukrainas rõhutavad elanikkonna kaitse tähtsust kogukonna jätkusuutlikkuse ja turvalisuse tagamisel. Elanikkonnakaitse keskendub kogukonna ja üksikisiku valmisoleku suurendamisele, keskendudes geograafilistele kogukondadele, nagu külad ja linnapiirkonnad. Huvipõhised kogukonnad, nagu vabatahtlikud seltsid ja ühendused, mängivad samuti elanikkonnakaitses üliolulist rolli. Kogukonnakeskused, koolid ja muud kohalikud asutused toimivad ankrutena väiksemates kogukondades, edendades suhteid ja vastupidavust. Koostöö nende rühmade vahel ja ühised väärtused on kogukonna säilitamiseks hädavajalikud. (Randla & Joao- Hussar, 2023). Kvalitatiivse uuringu läbiviimiseks kasutatakse selle esimeses etapis meeskonnaliikmete teiste uuringute raames kogutud andmete täiendavat analüüsi praegusest olukorrast ja uutest praktikatest ülevaate saamiseks. Käimasoleva uurimustöö „Estonian occupational therapists’ role in disaster preparedness and management: A phenomenographic study“ raames intervjueeritud tegevusterapeudid on toonud välja, et nad on valmis oma teadmiste ja oskustega kriiside valmisolekusse ja kogukonna heaolusse panustama, aga nad ei tea kelle poole pöörduda ning nende poole ka ei pöörduta. Samas nad oleksid oskuste poolest olulisel kohal näiteks erivajadustega inimeste kriisivalmidusega abistamisel, evakuatsioonipaikade kujundamisel, kriisis sobivate abivahendite leidmisel, ortooside valmistamisel (World Federation of Occupational Therapists, 2016, 2019, 2022). Seega näitab esialgne analüüs ühte võimalikku uut vabatahtlikke rühma, kelle unikaalsed oskused on oluline ressurss kriisi olukorras haavatavate inimestega tegelemisel. Käimasolevatest uuringutest kogukondade profiili koostamisel on tõusetunud teemad, mis on avardanud kogukonna mõiste tähendust kogukonna inimeste jaoks, paikkondlike kogukondade kõrval on aina rohkem esile kerkimas huvipõhised ja praktikakogukonnad, samuti näitab esialgne analüüs kogukondade agentsuse tõusu, soovi osaleda kohaliku elu kujundamises ja partnerluse loomises KOViga. Need ja teised eelpool nimetatud olulised teadmised vajavad täiendavat analüüsi ning on täiendavaks sisendiks projekti raames läbiviidavale kvalitatiivsele uuringule. Kvalitatiivse uurimuse eetikast tulenevalt juba olemasolevate intervjuude transkriptsioone tellijale üle ei anta, nendest on võimalik teha vajadusel kokkuvõtvad lühimemod. Olemasolevate andmete analüüsi järel viiakse läbi fookusgrupi intervjuu formaati kasutades kuni kolm koosloome töötuba. Töötubadesse kutsutakse osalema erinevad vabatahtliku tegutsemise valdkonna esindajaid (pääste, politsei, ohvriabi, kaitseliit, noorsootöö jne), kellel on kogemused nii vabatahtliku töö korraldamisega kui ka ise vabatahtlikuna tegutsemisest. Heterogeensetes töötubades kasutatakse loovmeetodeid, et osalejate unikaalsete teadmiste ja kogemuste alusel kujundada lõpptulemusena ettepanekute pakett vabatahtliku tegevuse struktuurseks toetamiseks. Töötubades toimuvaid arutelusid ei salvestada, võtmetulemustest koostatakse memo, mis esitatakse kirjaliku dokumendina raporti lisas. Töötoa tulemusi valideeritakse individuaalsete süvaintervjuude vormis nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ekspertidega tulenevalt töötoas tõstatud teemadest ja pakutud uutest lahendustest, fookuses hoitakse eesmärki saada võimalikult mitmekülgne ja mitmetasandiline ülevaade. Viiakse läbi kuni viis ekspertintervjuud. Uurimisülesande täitmise tulemusena saadakse põhjalik sissevaade sellest, kuidas vabatahtliku tegevuse eri vormides ja erinevates rollides osalevad inimesed tajuvad, tõlgendavad ja mõtestavad vabatahtliku tegevuse tänast sisu, motiive ja probleemkohti ning milline on nende visioon vabatahtliku tegevuse tulevikust. Saadavad tulemused on oluliseks sisendiks poliitikasoovituste ja ettepanekute kujundamiseks. III uurimis- ja arendusülesanne Vabatahtlike ja vabaühenduste ning avaliku sektori koostöövormide kaardistus, efektiivsuse hindamine ja uute koostöömudelite disainimine tuginedes Eesti ja teiste riikide praktikatele. Ühiskonda viimastel aastatel tugevalt mõjutanud nähtuste põhjal nagu Ukraina sõjapõgenikega kaasnenud kriis, COVID, kliimakriis, vaimse tervise kriis on märgata, et vabatahtlikus tegevuses osalemine on transformeerunud. Ka on kogukondade tasandil toimumas muutused nagu uute kogukondade formeerumine (ühendavate väärtuste, uute algatuste jmt ümber) ja olemasolevate asukoha põhiste kogukondade muutumine (osaliselt haldusreformi, haridusasutuste sulgemise jmt ning naabruskondade elavnemisega seoses). Sellega seoses on hädavajalik kaasajastada ja täiendada vabatahtlike, vabaühenduste, kogukondade ja avaliku sektori omavahelisi koostöövorme. 7 Selleks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: U.3.1 Milliseid koostöövorme kasutavad avaliku sektori esindajad, vabaühendused ja vabatahtlikud erinevates valdkondades (nt vaimne heaolu, kriisid, sotsiaalteenused, piirkondlik kogukonna edendamine) ning institutsionaalses kontekstis (4 riigi võrdlus)? U.3.2 Millised on koostööpraktikate ja tugitegevuste sarnasused ja erinevused ning kuivõrd on tõhusad koostöövormid ülekantavad teise institutsionaalsesse konteksti (riikide vaheline ülekantavus ja rakendatavus)? U.3.3 Milline on vabatahtlike, kogukondade ja vabaühenduste panustamisvalmidus ja - võimalused kriisiolukordades? Kuivõrd hästi on panustamisvalmidus (pakkumine) ja panustamisvõimalused (nõudlus) on omavahelises tasakaalus? U.3.4 Kuidas tõhustada (panustamisvõimalused) vabatahtlikku tegevuse erinevaid viise (nt regulaarne vs episoodiline; formaalne vs mitteformaalne) ja vabatahtlikkuse tüüpe (nt virtuaalne vs traditsiooniline vabatahtlik)? U.3.5 Kuidas struktuursete võimaluste loomisel (panustamisvõimalused) vältida vabatahtliku tegevuse liigset formaliseerimist (bürokratiseerumine)? Koostöövormide analüüsimisel on oluline rõhk rahvusvahelisel võrdlusel ning parimate praktikatega selgitamisel on määrava tähtsusega võrdlusriikide valik. Kuigi vabatahtlik tegevus oma põhiolemuses lähtub kõikjal sarnastest põhimõtetest ja väärtustest, on vabatahtliku tegevuse maastik sotsiaalmajanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja ühiskonnakorralduslike erisuste tõttu riigiti ja kultuuriti erinev. Nende erisuste selgitamiseks on tehtud hulgaliselt uuringuid ning loodud mitmeid riikide tüpoloogiaid ja klassifikatsioone. Enjolras (2021) on Sen’i võimekusepõhisest lähenemisest lähtuvalt eristanud Euroopas neli vabatahtliku tegevuse ‘režiimi’: 1) Põhjamaade, 2) kontinentaal- Euroopa, 3) Vahemere ja 4) post-kommunistlike riikide mudel, mis eristuvad nii vabatahtliku tegevuse ulatuse, ühiskonna sotsiaalse usalduse, sotsiaalse kapitali ja majandusliku ebavõrduse poolest. Selline riikide jaotus kattub üsna suurel määral traditsiooniliste heaolurežiimidega (vt näit Esping-Andersen, 1990). Üsna sarnastele tulemustele on jõudnud ka Salamon, Sivesind, Zimmer (2018) ja Salamon, Sokolowski (2014) analüüsid (vt ka European Economic and Social Committee, 2021). Võrdlusuuringutes leitakse, et vabatahtliku tegevuse ulatus ja tulemuslikkus on suurim Põhjamaades, kus tugevad sotsiaaldemokraatlikud traditsioonid ning ühiskonna üldine jõukus ja majanduslike ressursside suur ümberjaotamine on toetanud ühiskonnaliikmete võrdsust, solidaarsust ja üldist sotsiaalset usaldust. Vabatahtlikul tegevusel on nendes riikides ühiskonnas suur roll ning selle arendamisele pööratakse suurt tähelepanu, mistõttu valdkondlike rahvusvaheliste poliitikasoovituste kujundamiseks lähtutakse sageli just nende riikide praktikatest. Põhjamaadega vabatahtliku tegevuse “maastikuga” sarnane on Holland, kuid kus ajalooline, poliitiline ja kultuuriline kontekst on siiski erinev (European Economic and Social Committee, 2021). Eesti kontekstis pakub huvi teiste endise idabloki riikide kogemus, et näha, mil määral on sarnase poliitilise ajaloo, kuid erineva kultuurilise ja sotsiaalse tausta ja sotsiaalmajanduslike arenguteedega riikide vabatahtliku tegevuse spekter erinev. Eeltoodust tulenevalt analüüsitakse võrdlevalt Hollandi, Rootsi ja Tšehhi vabatahtlikku tegevuse olukorda, viies läbi kirjutuslauauuringu. Projekti meeskonnal on kontaktid kõigis nimetatud riikides, mis võimaldab dokumentide jm kirjanduse analüüsi täiendada kohalike ekspertide intervjuudega, mõistmaks sügavuti erinevaid praktikaid. Koostöövormide kaardistamiseks viiakse kõigepealt läbi kirjutuslauauuring Hollandi, Rootsi ja Tšehhi praktikate analüüsiks ja kaasatakse vastavate riikide eksperte, eesmärgiga kaardistada nende riikide toimivad praktikad vabatahtliku ja avaliku sektori koostöös. Nagu eelnevalt mainitud, on nendes riikides erinev struktuurne toetus vabatahtlikuks ja kogukondlikuks tööks, seega on võimalik välja tuua, milliseid erinevaid koostööviise kasutatakse. Lisaks teiste riikide praktikatele aitab kvalitatiivne uuring kaardistada praeguseid toimivaid koostööviise ning õppida tundma vabatahtlike vajadusi ning ettepanekuid koostööviisideks avaliku sektoriga. Hetkel (algas 2023) on projekti liikmed strateegilise parnterluse raames Eesti Rahavülikoolide Liidu eestvedamisel koostöös maakondlike arenduskeskustega algatanud projekti Ressursipõhise kogukondade arendamise (asset-based community development) lähenemise juurutamiseks Eestis. Selle aluseks on kogukonnas leiduvad ressursid, nende avastamine, omavahel ühendamine ja koos tegutsemine. Oluline on, et ressursse avastatakse kogukonnas koos, kaasatakse nii inimesed, seal tegutsevad ühingud ja institutsioonid. Selleks on koostatud juhendmaterjal, viidud 8 maakonna19 kogukondade hõlbustajale läbi treeningu. Hõlbustajatest pooled on maakondade arenduskeskuste konsultandid ja pooled Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased. Mõistet „kogukond” kasutatakse järjest sagedamini, kuid tihti liiga üldises või ühekülgses, mõnikord ka vales tähenduses. Näiteks ei moodusta sama naabruskonna või omavalitsuse elanikud kohe kogukonda, kuigi sageli kiputakse nii arvama. Ühine elupiirkond on vaid mitteformaalse suhtluse tekke, üksteise tundmaõppimise ja koos tegutsemise soodne võimalus. Ka ükski organisatsioon ei ole automaatselt kogukond, kuid selle inimestest võib kogukond kujuneda. Mõiste „kogukond“ sügavam tähendus on just inimeste vastastikkused suhted, üksteise praktiline abistamine, mõistmise või toe pakkumine, jagatud väärtused ja eesmärgid. Kogukonnas 8 kogetakse solidaarsust, s.t tunnetatakse, et ollakse millegi poolest sarnases olukorras ja koos tegutsedes saab edasi liikuda ja lahendusi leida. Avalik võim ja kogukond ei ole vastandid, vaid saavad üksteist toetada ja rikastada. Eesti arengu prognoosis Eesti 2035 kirjeldatakse olukorda, kus elanikkond on kümmekonna aastaga veelgi vananenud, kuid nõudlus avalike teenuste järele on sama kui mitte suurem. Seega on viimane aeg leida lisavõimalusi ja neid otstarbekalt rakendada. Seejuures tuleks siduda kogukonnad avaliku sektoriga nii, et see oleks kasulik kõigile: tõhusa koostööni jõuab mõlema poole vajadusi, võimalusi ja vahendeid arvestades. Kogukonnavõrgustike kujundamine hõlmab tavaliselt üksikisikute ja rühma või organisatsiooni tegevuse keerulist põimumist. See on dünaamiline protsess, kus inimene tegutseb mõnikord üksikisikuna, mõnikord organisatsiooni või rühma osana ja mõnikord kombineerib mõlemat rolli (Baker jt 2011). Sidusad kogukonnad saavutavad hea iseseisva organiseerituse, kus üksikisikud lähtuvad vastastikmõju kooskõlast ning on saavutanud ühiseks tegutsemiseks piisavad teadmised ja motivatsiooni (Gilchrist 2019). Kaasamine ei ole võluvits, mis kõik mured lahendab. Tähtis on mõista selle tegevuse mitmekülgsust ja komplekssust. Muutused ei toimu kohe. Nii nagu meie inimestena ei leia sõpru üleöö, ei ole võimalik kiiresti kujundada avaliku sektori ja kogukondade tõhusat võrgustumist. Mõnel juhul on otstarbekas kaasata olemasolev kogukond, teisel juhul tuleb see ise luua. Üks aga on kindel: nii avalikul sektoril kui ka kogukonnal tuleb tegutseda tõhusa koostöö ja dialoogi kujundamiseks. Ka juba toimiva sidusa kogukonna kaasamisel avalike teenuste osutamiseks tuleb osalistel teha tööd hea suhte loomiseks ja hoidmiseks. Kui aga on kavas kaasata vabatahtlikke, tuleb koostöö hästi läbi mõelda ja hoolitseda, et vabatahtlikest kujuneks omakorda sidus kogukond. Uurimisülesande täitmise tulemusena luuakse teadmus vabatahtliku tegevuse eri vormide ja avaliku sektori institutsioonide senistest vormidest Eestis, toimivatest (või ka mittetoimivatest) koostöövormidest teistes riikides, mille põhjal on võimalik kujundada poliitikasoovitused ja ettepanekud vabatahtliku tegevuse tõhustamiseks lähemas ja kaugemas tulevikus. Uuringuga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan koos vastutajate nimedega Riskide kirjeldus ja maandamise plaan on lisatud eraldi failina. Uuringuga seotud võimalikud eetilised väljakutsed Uuringu jaoks ei ole vaja taotleda AKI ega eetikakomitee luba, sest kvantitatiivne analüüs viiakse läbi anonümiseeritud andmetega ning kvalitatiivse uuringu raames ei koguta eriliigilisi isikuandmeid. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse fookusgrupi ning eksperdiintervjuud. Uuringus osalejatele tagatakse konfidentsiaalsus, nende isikuid ei avalikustata, raportite esitamisel jälgitakse hoolikalt, et inimesed ei oleks äratuntavad ka kaudsete detailide kaudu. Lisafailid vabatahtlike projekti riskide maandamise plaan.pdf vabatahtlikud Kasutatud kirjandus.pdf vabatahtlike tegevus- ja ajakava.pdf Projektijuht ja täitjad (8) Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Kairi Kasearu doktorikraad Vastutav täitja 1.07.2024 31.12.2025 Dagmar Narusson doktorikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025 Avo Trumm doktorikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025 9  Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Mai Beilmann doktorikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025 Merle Linno magistrikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025 Kadi Kass magistrikraad Põhitäitja 1.08.2024 31.12.2025 Ida Joao-Hussar magistrikraad Põhitäitja 1.08.2024 31.12.2025 Jean Pierre Lambert Wilken Põhitäitja 1.11.2024 31.05.2025 Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles Merle Linno CV.pdf trumm cv 2024.pdf Kadi_Kass_CV_ETIS_2024.pdf Beilmann_CV valitud publikatsioonide loend.pdf CV_Dagmar_Narusson.pdf CV_Kairi Kasearu.pdf CV_Jean Pierre Wilken.pdf CV_Ida Joao-Hussar.pdf Uurimisrühma pädevused ja liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa Uurimisruhma-padevused.pdf Uurimisrühma pädevused ja liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa Uurimis- ja arendusülesanne nr 1: Viimase viie aasta arengusuundumuste kvantitatiivne analüüs ja seiremetoodika väljatöötamine Antud uurimisülesande täitmise eest vastutavad Kasearu, Trumm, Beilmann kaasates tehnilise andmepuhastuse ja esmaanalüüside jaoks appi "Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi" õppekava magistrandi Hanna Kerstina Kartau. A. Trumm vastutab seiremetoodika väljatöötamise eest, tal on pikaajaline teadus- kui õpetamisalane kogemus seiremetoodikate, strateegiate ja mõjude analüüsi valdkonnas. K. Kasearu ja M. Beilmann toetavad seiremetoodika kontseptuaalse raamistku väljatöötamisel ning teostavad arengusuundumuste kvantitatiivse analüüsi. Mõlemal uurimisrühma liikmel on sotsiaalteaduste metodoloogia ja meetodite alane kompetents, mis tuleneb nii teadustööst kui vastavata ainekursuste õpetamisest ülikooli BA ja MA õppeastmel. M. Beilmann ja K. Kasearu on mõlemad töötanud küsitlusuuringute andmetega, sh M. Beilmann on töötanud Euroopa Sotsiaaluuringu meeskonnas, K. Kasearu on analüüsinud registriandmed (nt toimetulekutoetuse saajate andmed, erinevate registrite ühendamisel loodud uut andmekogu, kui andmekogu, kus küsitlusuuringu andmed on seotud registriandmetega (vt eraldi faili uurimisrühma pädevuste kohta). Uurimis-ja arendusülesanne nr 2: Vabatahtliku tegevuse ja vabaühenduste arengusuundumuste mõtestamine (sh vabatahtlike ja kogukonna vaimne heaolu ja kriisid). Antud uurimisülesande eest vastutavad M. Linno, D. Narusson, K. Kass ja I. Joao-Hussar. Eksperdina kaasub TÜ ühiskonnateaduste instituudi külalisprofessor J.P. Wilken. Narussoni teadustöö üks suund on kogukondade arenduse uurimine, ta on hetkel osalemas projektides, mis otseselt haakuvad antud uurimisprojektiga, nt hetkel viib läbi uurimust, mis annab ülevaate kogukonna (kolm piirkonda: Pöide, Vormsi, Rannu) hetke profiilist kuues valdkonnas ja kogukonnas toimuvatest dünaamikatest, haldusreformi teguritest kogukonna praegustes tegevussuundades, kogukonnaliikmete ja omavalitsuse suhetest (32 intervjuud ja paikvaatlused). Osaliselt on tulemused ülekantavad ja rakendatavad ka 10 planeeritavas projektis. Narusson rakendab oma senise kogemuse kogukondade, vabaühenduste ja vabatahtlike vaate kaardistamisesse, sh uurimismeetodite täiendamise kaudu (nt koosloome meetod). M. Linno vastutab koosloome töötubade korraldamise ja läbiviimise eest, kogutud materjali analüüsimisse panustavad Joao-Hussar ja Kass, kes viivad läbi lisanduvad süvaintervjuud ning teostavad analüüsi. Linno omab pikaajalist kogemust kvalitatiivsete uuringute läbiviimisel (uurimuse planeerimine, andmekogumine, andmete analüüs, raportite kirjutamine), õpetab kvalitatiivsete meetodeid ülikoolis nii BA kui MA tasemel ning on viinud läbi ka kvalitatiivsete meetodite täienduskoolitusi. Kirjanduse ülevaate uuringu metoodika pädevus ja kogemus. Uurimis- ja arendusülesanne nr 3: Vabatahtlike ja vabaühenduste ning avaliku sektori koostöövormide kaardistus, efektiivsuse hindamine ja uute koostöömudelite disainimine tuginedes Eesti ja teiste riikide praktikatele. Antud uurimisülesandess panustavad kõik uurimisrühma liikmed, kuid suurem roll on Narussonil, kes veab eest on koostöömudelite valideerimist rahvusvaheliste ekspertidega ning Wilkenil, kelle ekspertiis katab haavatavate gruppide sotsiaalse kaasamise, kogukondade arendamise, sotsiaalse innovatsiooni, võimestamise ja tegevusuuringu valdkonda. Wilken aitab valideerida erinevaid koostöömudeleid ja sotsiaalse innovatsiooni uurinaja panustab kogukonna arenguid arvestavata koostöömudelite disainimisse. Uurimisrühma liikmed kuuluvad rahvusvahelisse võrgustikku ning omavad kontakte teiste riikide ekspertidega. Varem läbiviidud sarnased projektide ja/või uurimused (kuni 10 kõige oluliemat kirjet) (10) Keskmine Projekti nimetus Vastutav Number Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta aastane Kogusumma eesti keeles täitja summa Vanglast, kriminaalhooldusest ja kinnisest lasteasutusest Kairi 41 230,00 LSVUH21427 Ministeeriumid 2021 2023 23 598,00 EUR lahkunud noorte Kasearu EUR edasise toimetuleku ja retsidiivsuse monitooring AS Hoolekandeteenuste klientide retsiprookne Dagmar Muu siseriiklik avalik 33 332,44 LSVUH20589 lõimumine piirkonna 2020 2023 13 406,40 EUR Narusson sektor EUR kogukondade liikmetega ja tõenduspõhiste teenuste pakkumine CATCH-EyoU – Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Veronika Horisont 2020 157 500,00 MSHUH14191R Euroopa noortega: 2015 2018 51 782,40 EUR Kalmus programm EUR poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused 11  Keskmine Projekti nimetus Vastutav Number Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta aastane Kogusumma eesti keeles täitja summa Tartu linna strateegiadokumendi Triin Kohalikud 14 000,00 LSVUH20121 2020 2021 11 005,20 EUR „Visioon 2040“ Vihalemm omavalitsused EUR koostamine Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik Triin Õiglase Ülemineku 1 436 028,00 ÕÜF21 2023 2029 246 175,20 EUR heaolu ning tööjõu Vihalemm Fondi meede (ÕÜF) EUR seire Tartu 2024 seire- ja hindamisplaanide koostamine ning Külliki Kohalikud 16 250,00 LSVUH19072 2019 2019 16 250,00 EUR pikaajaliste mõjude Seppel omavalitsused EUR mõõdikute väljatöötamine RE.5.04.22- Marko 16 250,00 Radar Muu 2023 2024 16 250,00 EUR 0141 Uibu EUR Koosloomise teed kohalike omavalitsuste ja Anneli Euroopa Horisont 368 437,50 101132467 kodanike osaluse 2024 2026 121 129,20 EUR Kährik programm EUR vahel jätkusuutliku ülemineku soodustamiseks Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse üldpädevuse Kairi Muu siseriiklik avalik 310 000,00 SSVUH22227 2022 2026 70 232,40 EUR "Ressursihaldus" Kasearu sektor EUR arendamine ja hoidmine Andmepädevuse kui universaalse tulevikukompetentsi arendamine TÜ Riiklikud Kairi 70 737,62 DSVUH19187 ühiskonnateaduste sihtasutused ja 2019 2020 46 468,80 EUR Kasearu EUR ja Johan Skytte ametid poliitikauuringute instituudi õppekavadel Kommentaar seotud projektide/uuringute kohta Esitatud on valik uurimisprojektidest, kus uurimisrühma liikmed on olnud vastutava täitja või põhitäija rollis. Taotlusele lisatud uurimisporjektid on valitud esindama uurimisrühma liikmete vastavust projekti täitmiseks vajalikele pädevustele. Kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse valdkonnaga on seotud projektid, mille fookus on olnud erivajadusega inimeste ja 12 kogukondade lõimumisel (vastutav täitja D. Narusson), kodanike ploliitilise osaluse suurendamisel, kogukondliku tegevusel ja koosloomel kohalike omavalitsustega jätkusuutliku ülemineku kontekstis (põhitäitja D. Narusson); kogukonna ja kogukondlikkuse mudeli välja töötamine ja selle mõju erinevatele osapooltele (põhitäitjad M. Linno ja A. Trumm) ning noorte kodaniku aktiivsuse kujundamine (põhitäitja M. Beilmann). Seiremetoodika väljatöötamisega on otseselt seotud uurimisrühma liikmete uurimis- ja teadustöö projektides, mille raames on töötatud välja noorte toimetuleku ja retsidiivsuse monitooring (vastutav täitja K. Kasearu; põhitäitja A. Trumm), alustatud on mahuka Ida-Viru elanike sotsiaalmajandusliku heaolu ning tööjõu seire projektiga (põhitäijta A. Trumm) ning panustatud on kultuuripealinna seire- ja hindamisplaani ning pikaajalste mõjude mõõdikute väljatöötamisse (põhitäitjad A. Trumm ja M. Beilmann) ja osaletud Tartu linna strateegiadokumendi "Visioon 2040" loomisel (põhitäitja A. Trumm). Eelpooltoodud uurimisprojektides on uurimisrühma liikmed rakendanud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid ning arendanud edasi metoodikat kui ka juurutanud uusi lähenemisi (nt kaitsevaldkonnas ressursihalduse arendamine ja hoidmine, vastutav täitja K. Kasearu, põhitäitja A. Trumm) ning arendanud andmepädevust ja meetodite õpet Tartu Ülikoolis (vastutav täitja K. Kasearu, põhitäitja M. Beilmann). Uuringuga seotud publikatsiooni (kuni 10 kõige olulisemat kirjet) (10) 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud) Avatud juurdepääs Kotera, Yasuhiro; Ronaldson, Amy; Hayes, Daniel; Hunter-Brown, Holly; McPhilbin, Merly; Dunnett, Danielle; Jebara, Tesnime; Takhi, Simran; Masuda, Takahiko; Camacho, Elizabeth M.; Bakolis, Ioannis; Repper, Julie; Meddings, Sara; Stergiopoulos, Vicky; Brophy, Lisa; De Ruysscher, Clara; Okoliyski, Michail; Kubinová, Petra; Eplov, Lene; Toernes, Charlotte ... (2024). Cross-cultural insights from two global mental health studies: self-enhancement and ingroup biases. Evidence- Based Mental Health [ilmumas]. Allaste, Airi-Alina; Beilmann, Mai; Pirk, Reelika (2022). Non-formal and Informal Learning as Citizenship Education: the Views of Young People and Youth Policymakers. Journal of Applied Youth Studies, 5 (1), 19−35. DOI: 10.1007/s43151-021-00059-z. Beilmann, Mai; Kalmus, Veronika; Macek, Jakub; Macková, Alena; Šerek, Jan (2018). Youth in the Kaleidoscope: Civic Participation Types in Estonia and the Czech Republic. Sociální studia / Social Studies, 15 (2), 11−33. Dahl, Viktor; Amnå, Erik; Banaji, Shakuntala; Landberg, Monique; Šerek, Jan; Ribeiro, Norberto; Beilmann, Mai; Pavlopoulus, Vassilis; Zani, Bruna (2018). Apathy or Alienation? Political Passivity among Youths across Eight European Union Countries. European Journal of Developmental Psychology, 15 (3), 284−301. DOI: 10.1080/17405629.2017.1404985. 1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele Avatud juurdepääs Narusson, Dagmar; Wilken, Jean Pierre (2018). Recovery in the Community: Relational and Cultural Sensitivity. Journal of Recovery in Mental Health, 2 (1), 68−81. 13  3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Web of Science Book Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud) Avatud juurdepääs Wilken, Jean Pierre; Narusson, Dagmar (2024). The rediscovery of community. Community develoment as social innovation. In: Jean Pierre Wilken, Anne Parpan-Blaser, Sarah Prosser, Suzan van der Pas, Erik Jansen (Ed.). Social Work and Social Innovation: Emerging Trends and Challenges for Practice, Policy and Education in Europe (Research in Social Work) Bristol: Bristol University Press [ilmumas]. Beilmann, Mai; Lilleoja, Laur; Realo, Anu (2021). Learning to Trust: Trends in Generalized Social Trust in the Three Baltic Countries from 1990 to 2018. In: Almakaeva, Anna; Moreno, Alejandro; Wilkes, Rima (Ed.). Social Capital and Subjective Well-Being. Insights from Cross-Cultural Studies. (19−43). Cham, Switzerland: Springer International Publishing. DOI: 10.1007/978-3-030-75813- 4_2. Beilmann, Mai (2020). The Cost of Intensive Civic Participation: Young Activists on the Edge of Burnout. In: Banaji, Shakuntala & Mejias, Sam (Ed.). Youth Active Citizenship in Europe. (189−219). Cham: Palgrave Macmillan. (Ethnographies of Participation). DOI: 10.1007/978-3-030- 35794-8_7. 3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes Avatud juurdepääs Allaste, Airi-Alina; Beilmann, Mai; Tiidenberg, Katrin (2018). Digitaalne osalus. Noorteseire aastaraamat 2017-2018. (119−139). Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus. Nugin, Raili; Beilmann, Mai; Allaste, Airi-Alina; Kalmus, Veronika (2018). Organisatsioonides osalejad, multiaktivistid ja teised. Millist tüüpi kodanikud on Eesti noored? Noorteseire aastaraamat 2017-2018. (91−112). Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus. Eelarve Eelarve Eelarve.pdf Lisainfo Lisainfo 14  Projekti "Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundmuste ja seirevõimaluste analüüs" eelarve Kululiik 2024 2025 KOKKU Otsene kulu 63952 53554 117506 Personalikulu, sh 59802 48854 108656 töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega, sh 59802 48854 108656 0,4 koormusega (sh 0,2 projektijuhtimine) (täiskohaga töötades 3875 eurot, arvestuse aluseks TÜ professori kuutasu (bruto) projektijuht/vastutav täitja: Kairi miinimumäär x 1,25); perioodil 01.07.-31.12.2024 ja 01.01- Kasearu 12443 12443 31.12.2025 koormusega 0,2 (projektijuhtimine). 0,4 koormusega (täiskohaga töötades 2750 eurot, arvestuse aluseks TÜ teaduri kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25) perioodil Põhitäitja 1: Dagmar Narusson 8831 4415 01.07-31.12.2024; 0,1 koormusega perioodil 01.01-31.12.2025 0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2750 eurot, arvestuse aluseks TÜ teaduri kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25), Põhitäitja 2: Avo Trumm 6623 4415 perioodil 01.07-31.12.2024 ja koormusega 0,1 01.01-31.12.2025 0,5 koormusega (täiskohaga töötades 2750 eurot, arvestuse aluseks TÜ teaduri kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25), perioodil 01.07-31.12.2024; 0,2 koormusega perioodil 01.01 - Põhitäitja 3: Merle Linno 11039 8831 31.12.2025 0,2 koormusega (täiskohaga töötades 3200 eurot, arvestuse aluseks TÜ kaasprofessori kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25) perioodil 01.07-31.12.2024 ja 0,1 koormusega perioodil 01.01- Põhitäitja 4: Mai Beilmann 5138 5138 31.12.2025  0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2287,5 eurot, arvestuse aluseks TÜ nooremteaduri/nooremlektori kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25) perioodil 01.08.-31.12.2024 ja koormusega Põhitäitja 5: Kadi Kass 4591 4897 0,2 perioodil 01.01-31.08.2025 0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2287,5 eurot, arvestuse aluseks TÜ nooremteaduri/nooremlektori kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25) perioodil 01.08.-31.12.2024 ja koormusega Põhitäitja 6: Ida Joao-Hussar 4591 4897 0,2 perioodil 01.01-31.108.2025 0,1 koormusega (täiskohaga töötades 3875 eurot, arvestuse Põhitäitja 7: Jean Pierre Lambert aluseks TÜ professori kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25); Wilken 1037 2592 perioodil 01.11.2024-31.05.2025 0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2287,5 eurot, arvestuse aluseks TÜ peaspetsialisti kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25), periood 01.08.-31.12.2024 ja 0,2 koormusega perioodil 01.01- Täitja 1: Hanna Kerstina Kartau 5509 1224 28.02.2025 kulu, sh 4150 4700 8850 Uurmisrühma liikmete lähetuskulud (intervjuude läbiviimine, lähetuskulud 500 700 1200 tellija poolt korraldatud üritustel osalemine) sisseostetavad teadus- ja Aruannete ja teaduspublikatsioonide keeleline toimetamine, arendusteenused 1200 2000 3200 tehniline toimetamine ja kujundamine. muud teadustöö läbiviimiseks Küsitlusuuringute/intervjuude läbiviimisega kaasnevad kulud, nt vajalikud otsesed kulud lähtuvalt transport, vajadusel ruumide üürimine; koosloome töötubade uurimisprojekti eripärast 2450 2000 4450 korraldamine; juhtrühma koosolekute korraldamine. Üldkulu 15988 13389 29377 Grandimaht kokku 79940 66943 146883  Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ Uurimis- Liikme Liikme Liikme kõik pädevused projektis2 Asjakohased Varasemad projektid Liikme rühma nimi ja akadeemilised (lisapädevuste puhul nende teadus- (nende asjakohasust tuleb keelte- pädevu- institutsioo kraadid, asjakohasuse põhjendus) publikatsioonid selgitada) oskus sed1 n, mida ta omandatud koos märkega seos- esindab erialad, nende kategooria tatuna kõrgkoolid) kohta ETISe tema süsteemis rolliga (sisulist projek- asjakohasust tis tuleb lisaks selgitada) Projekti Kairi PhD 15 aastat teadus- ja uurimisprojektide Publikatsioonide On viimase viie aasta jooksul Eesti, juhtimine Kasearu, (sotsioloogia), juhtimise kogemust. Hetkel juhib üldarv ETISes juhtinud 11 teadusprojekti (vt inglise, TÜ Tartu Ülikool, kahte projekti, kogumahus 383 388 130, nendest 52 CV-d), millest mitmed saksa, ühiskonna- magistriastmes eurot. 1.1, 1.2, 3.1 haakuvad otseselt vene. teaduste õpingud kategoorias. uurimisprojekti jaoks oluliste instituut Konstanzi Kvantitatiivse ja kvalitatiivse pädevustega (nt andmete Ülikoolis analüüsi teostamine teadustöö Teadusartiklites analüüs, seiremetoodika) (sotsioloogia, raames, ca 15 aastat õpetanud rakendanud psühholoogia) ülikoolis sotsiaalteaduste erinevaid "Andmepädevuse kui metodoloogia ja meetodite aineid BA kvalitatiivseid ja universaalse ja MA õppeastmetes; kvantitatiivseid tulevikukompetentsi andmeanalüüsi arendamine TÜ Teostanud registriandmete põhiseid meetodeid. ühiskonnateaduste ja Johan analüüse (nt toimetulekusaajate Skytte poliitikauuringute analüüs; noorte retsidiivsuse analüüs) Kovaljov, A. jt instituudi õppekavadel" ning hinnanud andmete sobivust (2023). Vanglast, (1.03.2019−30.08.2020) protsesside monitoorimiseks, loonud kriminaalhooldus projekti juhtimine ja strateegiate jaoks arengumõõdikuid est ja kinnisest 1 Lisage tabelisse ridu vastavalt sellele nagu teil vaja on, et tellija saaks uurimisrühma pädevusest ja tööjaotusest hea ülevaate. 2 Lähtuge lähteülesande tehnilise kirjelduse alajaotusest „Nõuded uurimisrühmale“. 1 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ (nt Piiriveere Liider 2015-2020 lasteasutusest meetodite õpetamise strateegia). lahkunud noorte arendamise eestvedamine. edasise Kodanikuühiskonna ja vabatahtliku toimetuleku ja LSVUH21427 "Vanglast, tegevuse valdkonna praktiline retsidiivsuse kriminaalhooldusest ja kogemus: erinevate tasandite MTÜ- monitooring, 1- kinnisest lasteasutusest de vedamise kogemus: 102. lahkunud noorte edasise külakogukonna tasand (MTÜ toimetuleku ja retsidiivsuse Leevakk juhatuse liige aastast 2009) monitooring" piirkonna tasand (MTÜ Piiriveere (9.08.2021−30.04.2023); Liider (Leader tegevusgrupp, alates 2010 erinevad rollid: liige, juhatuse Tuginedes registriandmete liige, hindamiskomisjoni liige, kvaliteedi hindamisele ja strateegiarühma liige); maakonna analüüsimisele, koostasime tasand (MTÜ Liikumine Põlvamaa ettepanekud monitooringu Kodukant, alates 2016 juhatuse liige. süsteemi mõõdikuteks. 2023 aasta KÜSK kogukonna eestvedaja stipendiaat. Kodaniku Dagmar PhD Kogukondade arenduse Wilken, Jean Käimas on koostööprojekt Eesti, ühiskonna Narusson, (sotsioloogia), uurimustööde kogemus. Hetkel kahes Pierre; Narusson, kolme kogukonnaga. inglise, ja vaba- TÜ Tartu Ülikool, projektis Eesti meeskonna tegevuse Dagmar (2024). itaalia tahtliku ühiskonna- doktoriõpe juhtimine, ühe projekti juhtimine ja The rediscovery Osalemine Euroopa keel tegevuse teaduste osaliselt Firenze Horizon projektis “CO-SUSTAIN” of community. Komisjoni rahastatud valdkonna instituut ja Tampere osalemine. Community projektis „Koosloomise teed ekspertiis ülikoolides develoment as kohalike omavalitsuste ja social innovation. kodanike osaluse vahel In: Jean Pierre jätkusuutliku ülemineku Wilken, Anne soodustamiseks“ on Parpan-Blaser jt. temaatiliselt otseselt seotud (Ed.). Social uurimisülesannete 2 ja 3 Work and Social täitmisega. Innovation: 2 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ Emerging Trends Osalemine projektides „Eesti and Challenges rahvastiku vaimse tervise for Practice, uuring“; Sotsiaalse Policy and rehabilitatisiooni teenuse Education in tulemulikkuse hindamise Europe (Research metoodika väljatöötamine ja in Social Work) tulemuslikkuse hindamine“, Bristol: Bristol „Rändesõltuvus ja lõimumise University Press väljakutsed Eesti riigile, [ilmumas]. tööandjatele, kogukondadele ja haridusele“ Narusson, Dagmar; Võrk, Maarja (2023). Tegevusjuhendaja d kui kogukonnas taastumise toetajad. Sotsiaaltöö, 2, 57−63. Tammist, Eiko; Narusson, Dagmar (2023). Vaimse tervise raskustega inimeste lähedaste toetuskogukonna kujundamise võimalused. Sotsiaaltöö, 3. Narusson, Dagmar (2022). 3 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ Inspiring experiences in Estonia: Open Dialogue, dream day project, and reciprocity in the community. Hans van Ewijk. De- institutionalizatio n world-wide SLON Narusson, Dagmar (2021). Lootuse hoidjale. Suhtlus- ja nõustamisoskused sotsiaal- ja kogukonnatöös: inimese toimevõimekuse arengu toetamine. Tartu Ülikool kirjastus. Mai PhD 15 aastat kogemust noorte osaluse Vt kodaniku- Horisont 2020 projekt Eesti, Beilmann, (sotsioloogia), uurimisel teadus- ja osalust ja “CATCH-EyoU – inglise, TÜ Tartu Ülikool, rakendusuuringute raames. ühiskonna Kodanikuaktiivsuse saksa ühiskonna- sh välisõpingud Kodanikuühiskonna ja vabatahtliku sidusust kujundamine koos Euroopa teaduste Konstanzi tegevuse valdkonna praktiline käsitlevate noortega: poliitikad, instituut Ülikoolis kogemus: erinevate noortealgatuste publikatsioonide praktikad, välja--kutsed ja (sotsioloogia, ja erialaste ühenduste juhtimise loendit CV-s. lahendused” (2015–2018) - psühholoogia) kogemus. 4 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ noorte kodanikuosaluse Nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete Avaldanud mõtestamine ja mõõtmine. andmete kogumine ning õppematerjale kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi sotsiaalteaduslike "Andmepädevuse kui teostamine teadustöö raames; andmete universaalse õpetanud ülikoolis erinevaid kogumise ja tulevikukompetentsi sotsiaalteaduste metodoloogia ja analüüsi ning arendamine TÜ meetodite alaseid aineid BA ja MA uuringueetika ühiskonnateaduste ja Johan tasemel; sotsiaalteaduslike andmekogumise ja -analüüsi kohta. Vt nt Skytte poliitikauuringute meetodite ning vahendite veebiõpiku https://samm.ut.ee instituudi õppekavadel" “Sotsiaalse analüüsi meetodite ja / (1.03.2019−30.08.2020) - metodoloogia õpibaas” vastutav meetodiõppe ja toimetaja. õppematerjalide arendamine Kadi Kass, MA Kogukondade arendamise pädevus Ressursipõhise Ressursipõhise kogukondade Eesti, TÜ (kogukondade läbi magistriõppekava Kogukondade kogukonna arendamise (asset-based inglise ühiskonna- arendamine ja arendamine ja sotsiaalne heaolu arendamise ehk community development) teaduste sotsiaalne (Tartu Ülikool, 2020-2022); ABCD mudeli õppematerjali ettevalmistaja instituut heaolu), Tartu vabatahtliku tegevuse valdkonna põhimõtted ja ja pilootkoolituse läbiviija Ülikool praktiline kogemus. rakendamine Siseministeeriumi (2023); Sidus strateegilises partnerluses kogukond kui „Kogukonnakeskse vabatahtlike ja lähenemisviisi rakendamine avaliku sektori 2023–2026“. koostöö võti Vaimse tervise raskusega inimeste (2023); Teadus- ja arendusprojekt uurimine kvalitatiivsete Praktikakogukond “AS Hoolekandeteenuste uurimismeetoditea dotktoriõppe – mis ja milleks? klientide retsiprookne raames. (2023); lõimumine piirkonna Kogukondade kogukondade liikmetega ja arendamine tõenduspõhiste teenuste (2022) pakkumine” 5 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ Ida Joao- MA Kogukondade arendamise pädevus Eesti Hussar, (kogukondade läbi magistriõppekava Kogukondade (ema- TÜ arendamine ja arendamine ja sotsiaalne heaolu keel), ühiskonna- sotsiaalne (Tartu Ülikool, 2021-2023); Eesti inglise, teaduste heaolu), Tartu Tegevusterapeutide liidu juhtimise ja suhtlus- instituut Ülikool kogukonna arendamise kogemus tasandil juhatuse liikmena 2017-... ja aprill soome, 2024 Eesti Tegevusterapeutide vähene Ametiühingu asutajaliige vene keel Ukraina sõjapõgenikega tegelenud ekspertide kogemuste uurimine kvalitatiivse meetodiga kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe lõputöö raames ning füüsilise erivajadustega inimeste kaasamiste praktikate uurimine kvalitatiivsel uurimismeetodil doktoriõppe raames. Tegevusteraapia magistriõppe raames tegevusterapeutide kriisiteadlikkuse ja valmisoleku uurimine. Seire- Avo PhD Osalenud mitmete seiremetoodikate Kvantitatiivsete ja Uuringute/ projektide Eesti, metoodika Trumm, (sotsioloogia) väljatöötamises ja hindamises ning kvalitatiivsete tulemuseks on olnud inglise, välja- TÜ mõõdikute loomises: Noorte andmekogumis- uurimisraportid ja vene töötamise ühiskonna- retsidiivsuse monitooring (2021- ja poliitikasoovitused, mis ei pädevus teaduste 2023), Tartu linna arengustrateegia analüüsimeetodite ole avalikult kättesaadavad. instituut 2040 mõõdikute süsteem (2020) jpt. valdamine (teinud 2024-2029 osaleb põhitäitjana uuringuid ja õiglase ülemineku teadusmeetme analüüse ning uurimisprojektis, mille üks eesmärk juhtinud on Ida-Virumaa tööjõu seire uurimisprojekte metoodika väljatöötamine. Õpetanud ligi 30 a vältel), 6 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ TÜ-s aineid “Sotsiaalsed Poliitika indikaatorid”, “Sotsiaalsete mõjude kujundamise, hindamine” jmt. analüüsi ja hindamise pädevus Uuringus Merle MSW Kvalitatiivsete uuringute läbiviimise Kirjanduse Kõik projektid, mis Eesti, kasuta- Linno, (sotsiaaltöö) kogemus (uurimuse planeerimine, ülevaate nimetatud CV-s on olnud inglise, tavate TÜ Tartu Ülikool andmekogumine, andmete analüüs, metoodika seotud kvalitatiivsete vene kvalita- ühiskonna- raportite kirjutamine). kasutamise meetodite kasutamisega keel tiivsete ja teaduste Kvalitatiivsete meetodite õpetamise kogemuse näited: kvantita- instituut kogemus ülikoolis nii BA kui MA Tilga, Kairi; Ressursipõhise kogukondade tiivsete tasemel. Lepik, Krista; arendamise (asset-based andmete Kvalitatiivsete meetodite Linno, Merle community development) kogumise täienduskoolituse läbiviimise (2022). pilootkoolituse läbiviija ja kogemus. Raamatukogu kui Siseministeeriumi analüüsi- Kirjanduse ülevaate uuringu kogukonna ankur: strateegilises partnerluses mise metoodika pädevus ja kogemus. kvalitatiivne „Kogukonnakeskse meetodite kirjandusülevaade lähenemisviisi rakendamine valdamine Kogukondade arendamise ja . Eesti 2023–2026“. sotsiaalse heaolu magistriõppe Raamatukoguhoid programmijuht; praktiline kogemus: jate Ühingu kogukonna arendajate kogukonna aastaraamat 2021. tegevustes osalemine (16−27). Tallinn; Lahti, Mari Elina; Linno, Merle jt (2018). Mental Health Care Interventions in Child Welfare: Integrative Review of Evidence-Based Literature. Issues 7 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ in Mental Health Nursing, 39 (9), 746−756. DOI: 10.1080/0161284 0.2018.1479902 Lisa- Kadi Kass, Vabatahtliku riigikaitselise https://epale.ec.eu Kaasumine Covid-19 kriisi pädevus: TÜ organisatsiooni Naiskodukaitse ropa.eu/et/blog/ka lahendamisse, vabatahtlik töö Kogu- ühiskonna- liikmena erinevad elanikkonnakaitse di-kass- Ukraina põgenike konna teaduste teemad vabatahtlike mentor ja ebakindlusega- vastuvõtukeskuses valmis- instituut kriisikoolitaja, toimetulekuks- tumine suurenda-teadmisi kriisiks Lisa- Jean Pierre PhD (sotsiaal- Teadustöö fookused: erivajadustega Avaldanud üle pädevus: Wilken, TÜ teadused) inimeste osalemine kogukonnas, 500 Rahvus- külalis- kogukonna loome ja arendamine. publikatsiooni. vaheline professor, Kogukonnapõhine hooldus ja toetus. vaade Utrechti Kogukonda integreeritud teenused. Wilken jt (2014). Ülikooli Community supp sotsiaaltöö Meetodid: tegevus- ja disainuuringud ort and participat professor ion among pers ons with disabiliti es. A study in three European countries. Journal of social intervention: theory and practice – 2014 – volume 23, issue 3. Jeroen, Wilken, Schippers (2022). Experiences of Inclusive Action 8 Uurimisrühma liikmete pädevused projektis. Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ and Social Design Research with Social Workers and People with Intellectual Disabilities. Socia l Sciences 11, no. 3: 121. https://doi.org/10. 3390/socsci11030 121 9  UURIMISPROJEKTI „VABATAHTLIKE JA KOGUKONDLIKE TEGEVUSTE SUUNDMUSTE JA SEIREVÕIMALUSTE ANALÜÜS“ RISKIDE KIRJELDUS JA MAANDAMISE PLAAN Uuringu käigus võivad esile kerkida kahte tüüpi riskid: (1) juhtimine ja töökorralduslikud riskid; (2) uuri- muse sisulise teostusega kaasnevad riskid. RISKIDE KIRJELDUS RISKIDE MAANDAMISE VÕIMALUSED Juhtimine ja töökorralduslikud riskid Ajaressursi nappus projekti üle- Tööülesannete täpne planeerime vastavalt uurimisrühma liikmete sannete täitmiseks. Projekti täi- pädevustele ja ajalistele ressurssidele, võttes arvesse iga uurimis- detakse õppetöö ja teiste tea- rühma liikme teisi tööülesandeid ja nende ajalist jaotust (nt ses- dusprojektidega paralleelselt, sioonõppes tunniplaani planeerimisel uurimistöö etappidega arves- mis võib vähendada uurimispro- tamine). jektile pühendumist. Vastutaja: uurimisprojekti vastutav täitja Riski tõenäosus: keskmine Planeeritud uurimisülesannete Tegevusplaan on koostatud võimalikult realistlikult ning igale eta- nihkumine ajateljel, sellest tule- pile on planeeritud sisse puhveraeg, lisaks on planeeritud uurimisü- nevalt projektitähtaja ületa- lesannete I, II, III osaliselt paralleelne täitmine ning sisuline koos- mine. töö. Vastutaja: vastutav täitja Riski tõenäosus: madal Uurimisrühma liikmete „väsi- Uurimisrühm on teadlikult moodustatud suurem kui lähteüle- mus“ ehk läbipõlemine või siir- sandes eeldati, millest tulenevalt on projekti täitmiseks nõutud pä- dumine uute teadusprojektide devused olemas paralleelselt mitmel uurimisrühma liikmel. Näiteks juurde. vastavad projektijuhtimise pädevuse kriteeriumile lisaks vastuta- vale täitjale ka kolm põhitäitjat, samuti on kõigil uurimisrühma liik- Riski tõenäosus: keskmine metel olemas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite rakenda- mise kogemus ja vastavad pädevused. Vajadusel on võimalik pro- jekti täitmisesse kaasata lisajõude uurimisrühma liikmete kollee- gide seast TÜ ühiskonnateaduste instituudist, kellel on olemas pro- jekti täitmiseks nõutud pädevused ja kellega on varasemalt uuri- misrühma liikmed teinud sarnaste projektide raames koostööd. Kuna uurimisrühma liikmed juhivad programmijuhtidena magist- riõppekavu „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ (Merle Linno) ning „Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi metodo- loogia“ (Kairi Kasearu), on võimalik projekti ülesanded siduda otse- selt õppetööga, nt magistritööde, projektipraktika ja jooksvate analüütiliste ülesannetega õppeainete raames. Vastutaja: vastutav täitja ja põhitäitjad RISKIDE KIRJELDUS RISKIDE MAANDAMISE VÕIMALUSED Vähene suhtlus tellija ja uuri- Lähtuvalt lähteülesandest moodustatakse uurimisprojekti alguses misrühma vahel ning mööda- juhtkomitee, kus on esindatud ka tellija esindajad ning täpsusta- rääkimised. takse ja kooskõlastatakse uurimuse ajakava ning tööülesannete ajaline jaotus. Vastutav täitja hoiab juhtkomiteed pidevalt kursis Riski tõenäosus: madal uurimisprojekti käekäiguga, lisaks vahearuandele kord kvartalis lü- hikirjeldus (1-2 lk-d) projekti hetkeseisust. Vastutaja: vastutav täitja Projekti kehv finantsiline juhti- Vastutaval täitjal on pikaajaline mahukate uurimisprojektide juhti- mine. mise kogemus, samuti on olemas instituudipoolne ja ülikooli keskne tugi projektide eelarvestamisel, eelarve järgimisel ning töö- Riski tõenäosus: madal koormuste arvestamisel ja jälgimisel. Andmehalduse ja GDPR reeglite Uurimisrühmal on pikaajaline kogemus uuringute läbiviimisel, sh tahtmatu rikkumine. eetikakomiteesse taotluste esitamisel ning andmekaitse inspekt- sioonist uuringu lubade taotlemisel. Lisaks konsulteeritakse uuri- Riski tõenäosus: madal misprojekti alguses TÜ sotsiaalteaduste valdkonna eetikanõusta- jaga ning täpsustakse eetikakomiteesse pöördumise vajadus. Koos- tatakse andmehaldusplaan, vajadusel on võimalik paluda tuge TÜ raamatukogust. Vastutajad: vastutav täitja ja põhitäitjad Uurimisprojekti sisulise teostusega kaasnevad riskid Sekundaarandmete analüüsi et- Andmete kättesaadavuse eelkaardistus on teostatud taotluse esi- tearvamatus: (1) andmete kät- tamise faasis (nt avaandmed, Tööjõu-uuringu andmed). Siiski soo- tesaadavus; (2) andmete kvali- vib uurimisrühm kohe projekti alguses koostöös tellijate määratud teet esindajatega selgitada välja sekundaarandmete kättesaadavuse, et optimeerida ajakulu. Tuginedes varasemale kogemusele on uuri- Riski tõenäosus: keskmine misrühm teadlik registriandmete kvaliteedi ohukohtadest. Vastutaja: uurimisülesande I põhitäitjad Kvalitatiivses uurimuses rasku- Uurimisrühma liikmetel on pikaajaline kogemus vabaühendustega sed osalejate värbamisel. nii uurijate kui praktikute kui vabaühenduste liikmetena, lisaressur- siks on kogukonna arendamise ja sotsiaalse õppekava vilistlased, Riski tõenäosus: keskmine kes on tegevad erinevate tasandite vabaühendustes. Seega oma- takse laiahaardelist võrgustikku ning uuringus osalejate värbamine ei osutu keeruliseks. Vastutaja: uurimisülesande II põhitäitjad Uurimisrühma, tellija ja juhtko- Uurimisrühm eeldab, et kui taotlus osutub valituks, siis tellija on mitee lahkarvamused uurimuse hinnanud selle sobivaks. Siiski oleme avatud teoreetiliste ja meto- eetilistes, teoreetilistes või me- doloogiliste küsimuste aruteluks ning konsensuse leidmiseks. Eba- todoloogilistes küsimustes. kõlade lahendamiseks oleme valmis kaasama erapooletuid eks- perte. Riski tõenäosus: madal Vastutaja: vastutav täitja ja põhitäitjad