Pöördumine

Saatja: "Tea Caeiro Batista" <[email protected]> Saaja: "REM mkareng" <[email protected]>, "RAM ro.sf list", [email protected], [email protected], "Liivi Pehk", [email protected], [email protected], "HM", "SM Info", [email protected] Teema: Ametlik kooskõlastus EISis „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Kuupäev: 2024-08-23 08:02 Tere Saadan teadmiseks, et meetme „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muudatused on EISis leitavad toimiku numbriga 24-0821. Kommentaaride esitamise tähtaeg on 30.08.2024. Lisan manusesse lugemise lihtsustamiseks määruse tervikteksti trackidega (muudatused trackidega) ja mitteametlikul kooskõlastusringil laekunud kommentaaride tabeli. Tervitades Tea Caeiro Batista Regionaalarengu osakond Tel 5885 1479 <mailto:[email protected]> [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | <http://www.agri.ee/> www.agri.ee MÄÄRUS Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord KAVAND Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitud regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. (2) Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ saavutamisse. (3) Toetuse andmise sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad. (4) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse määruse tähenduses Tallinna linna, Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku , Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla. (5) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning Tartu valla Raadi alevikku. (6) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), tähenduses, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] (7) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78; edaspidi üldine grupierandi määrus ), artiklile 53, 55 või 56 kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. Riigiabi andmise korral käsitatakse väikeettevõtjana ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, keskmise suurusega ettevõtjana ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, ja suurettevõtjana ettevõtjat, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ega keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele. (8) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. (9) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 8 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6, komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] (10) Käesoleva määruse alusel toetatavad projektid on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses. ( 11) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30. 0 6 0 6 .2021 , lk 60 – 93 ) , artiklis 7 sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetust antakse eesmärgiga parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku vähenemisest, vananemisest ja sihtrühma vajadustest ning soodustades kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate, terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse puuetega inimestele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete kohaselt . (2) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panustama vähemalt ühe lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ning vähemalt ühe lõikes 4 või 5 nimetatud rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. Kui projektiga panustatakse mitmesse väljund- või tulemusnäitajasse, kajastatakse panust kõikidesse asjakohastesse näitajatesse. (3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitajad on järgmised: 1) uute ja uuendatud korraldusega teenuste arv; 2) integreeritud territoriaalse arengu projektid; 3) integreeritud territoriaalse arengu strateegiad; 4) integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond. (4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitajad on järgmised: 1) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv; 2) projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti. (5) Toetuse andmisega panustatakse projekti spetsiifilise tulemusnäitaja „Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus“ saavutamisse. (6) Projekt loetakse integreerituks, kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), vastab see vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) projekt hõlmab erinevaid sektoreid; 2) projekt hõlmab erinevaid haldusterritooriume; 3) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi. (7) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi 3.2.5 „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamisse. (8) Lõikes 7 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse tasakaalustatud regionaalse arengu, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Toetuse andmise tingimused töötab välja ja nende rakendamise eest vastutab Regionaal ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus ). (2) Toetuse taotlusi (edaspidi taotlus ) menetleb, maakondlikke hindamiskomisjone moodustab ja nende tööd korraldab teenindab , toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse toetuse andmise sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi: 1) avalike teenuste arendustegevused ja investeeringud; 2) piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevused ja investeeringud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ning reoveepuhastite ehitamiseks reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie ), juhul kui vee-ettevõtja on reoveekogumisalal alustanud teenuse pakkumist pärast 2021. aasta 1. jaanuari, kui maakonnas asuvatel kõigil reostuskoormusega alla 2000 ie reoveekogumisaladel osutab veeteenust piirkondlik vee- ettevõtja või kui kavandatav investeering tehakse reoveekogumisalal, kus varad antakse piirkondlikule vee-ettevõtjale üle hiljemalt projekti lõpuks; 3) kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendamine, sealhulgas linnakeskuste terviklik elavdamine, eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taaskasutuselevõttu, ning laste- ja noorteatraktsioonide arendamine; 4) maakonna arengustrateegia eesmärkidest lähtuvad § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks panustatavad muud tegevused. (2) Avalike teenuste arendustegevusena käsitatakse uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. (3) Piirkondliku vee-ettevõtjana käsitatakse määruses vee-ettevõtjat, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud veeteenuseid osutama vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt üks on reostuskoormusega üle 2000 ie , ja kes seejuures osutab veeteenuseid enam kui 5000 elanikule või kõigil maakonna reoveekogumisaladel. (4) Toetust ei anta: 1) projektile, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest; 2) investeeringuks kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale vee-ettevõtjale, kes ei ole piirkondlik vee-ettevõtja lõike 3 tähenduses, ja investeeringuteks kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud valdadele; 3) investeeringuks jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevustega; 4) lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusteks ja investeeringuteks ning elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusteks ja investeeringuteks Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosas, Jõhvi valla Jõhvi linnas, Jõhvi külas, Toila valla Järve külas, Narva linnas ja Sillamäe linnas, mille tegemiseks antakse suuremate linnapiirkondade arendamiseks ette nähtud toetust; 5) projektile, mille arendus- ja ehitustegevusi või muid investeeringuid ei ole planeeritud omavahel loogiliselt ja sisuliselt terviklikult; 6) investeeringuks, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti; 7) taristuinvesteeringuks, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus vastavalt § 15 lõike 1 punktis 17 sätestatud nõuetele; 8) projektile, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 9) investeeringuks Tallinna või Tartu linnapiirkonda . ; 10) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ja 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse . (5) Vähemalt vi ieaastase kestusega t aristuinvesteeringu korral peab olema tagatud kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tulemusena tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ) §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 lõike 1 kohase tegevusega seotud kulud: 1) avalike teenuste osutamisega seotud lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud; 2) avalike teenuste arendus t e gevuse ja kulud, sealhulgas teenusvaldkonna tervikliku uuendamise tegevuskava koostami se, sihtgrupi ootusi täpsustava turu-uuringu korraldami se , e-teenuse arendus - , m obiilse teenus e loomise , ning digitaalse mooduli kavandami se ning kasutajaliidese ja muu infotehnoloogilise lahenduse kulud, samuti kodulehe ja visuaalse identiteedi loomise ning kasutajasõbralik u ja universaalse disaini põhimõtteid järgiva veebi arendus e kulud ; 2 1 ) avalike teenuste disaini mise kulud, sealhulgas teenuse kontseptsiooni väljatöötami se , disaini tööt oa ning p rotsessi ja suhtluse kavandamis e kulud; 2 2 ) teadlikkuse tõstmise kulud , sealhulgas haridusprogrammi, töötajate koolituse , õppereisi, mentorprogrammi , ümarlaua, kampaani a , üritus e , avalik u arutelu , infopäeva korraldamise , ning teavitus- ja turundustegevus e kulud ; 3) avalike teenuste investeeringutega seotud kulud, sealhulgas seadmete ja inventari soetamise ni ng ehitamise ja rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamise kul ud , hoone osa lammutamistööde, ehitamise kulud ; 4) omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud selles ulatuses, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel; 5) keskkonnasäästlike valgustite ja nende paigaldamisega tekkiva elektriliitumise kulud ning muud asjakohased kulud; 6) piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevuste, investeeringute ettevalmistamise ja investeeringutega seotud kulud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reoveepuhasti ehitamiseks; 7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste ja investeeringutega seotud kulud, sealhulgas lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud; 8) personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4; 9) teavitamiskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 10) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas infotehnoloogiliste lahenduste kulud. (3) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest , välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4-6 loetletud kulud . (4) Kinnisasja ost võib moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringu abikõlblikest kuludest, välja arvatud mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud hoonestatud aladel, kus kinnisasja ost võib moodustada kuni 15 protsenti abikõlblikest kuludest (5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevustes võib investeeringu kulu moodustada kuni 85 protsenti projekti toetuse st ja sellega kaasnev ast eelarv est minimaalse st kohustusliku st omafin antseeringu st . Punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustes ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohase elamu- ja kommunaalmajanduse arendamise võib investeeringu kulu moodustada kuni 100 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest . (6) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul viisil. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna. (7) Enne taotluse esitamist on lubatud teha lõike 2 punktides 2 kuni 2 2 nimetatud avalike teenuste arendustegevuse, avalike teenuste disainimise või teadlikkuse tõstmise kulusid ja lõike 2 punktis 8 nimetatud projekti ettevalmistamiseks vajalikke personalikulusid ning üksnes ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse energiaauditi, ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojektide ekspertiisi koostamisega seotud kulusid , sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilis t e ja -geodeetilise uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta . (7 1 ) Kui abi antakse üldise grupierandi määruse alusel, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral , kui sama määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist . (8) Lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. (9) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. § 6. Kulude abikõlblikkus riigiabi korral (1) Kui toetus on: 1) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud; 2) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud; 3) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud; 4) üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, on abikõlblikud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel tehtud kulud; [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] 5) vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel tehtud kulud; [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] 6) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse (edaspidi Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsus ) alusel antav riigiabi, on abikõlblikud Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel tehtud kulud. (2) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi toetuse taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist. § 7. Kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra. (2) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist kuludokumentidega. (3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4 , välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel . § 8. Abikõlbmatud kulud (1) Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1) toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud; 2) liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulu, mis ei ole otseselt seotud teenuste mobiilse korraldusega; 3) tavapärase hoolduse, remondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud; 4) esinduskulud ning kingituste, auhindade, sealhulgas suveniiride ja meenete soetamise kulud; 5) trahvid, viivised, muud rahalised karistused, kohtukulud ja õigusabi kulud; 6) kindlustuskulud; 7) intressi- ja pangakulud; 8) külaliste vastuvõtul tekkiv transpordikulu; 9) tänukirjade, tunnistuste, trükiste ja materjalide, mis ei ole otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, valmistamisega seotud kulud; 10) messi ja konverentsi külastuse kulud; 11) kulud taristuinvesteeringutele väljaspool § 1 lõikes 3 nimetatud toetuse andmise sihtpiirkonda; 12) autoritasud ja autori järelevalve. (2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. § 9. Abikõlblikkuse periood (1) Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist 2029. aasta 31. detsembrini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 30 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul. (3) Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (4) Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldava projekti puhul peavad ehitustööde ettevalmistamisega seotud § 5 lõikes 7 nimetatud kulud olema tehtud ja esimene ehitustööde leping sõlmitud 18 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast arvates . (5) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra kuni kuue kuu võrra, tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. § 10. Toetuse suurus ja osakaal (1) Taotlusvooru rahaline maht maakondade kaupa kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. (2) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 400 2 00 000 eurot ja maksimaalne summa on 1 500 000 eurot. Kui koostööprojekti korral on toetuse taotlejaks ja partneriks kohaliku omavalitsuse üksused, suureneb maksimaalne toetuse summa 1 500 000 euro võrra iga partnerina projekti kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (3) Ida-Viru maakonnas, Võru maakonnas, Põlva maakonnas ja Valga maakonnas võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Ülejäänud Eesti maakondades võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 60 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. § 11. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid. (2) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 53 lõigetes 6–7 ja lõikes 9 sätestatud metoodikale. Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi korral üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 tähenduses või tegevusabi korral sama määruse sama artikli lõike 5 tähenduses arvutatakse toetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro suuruse või seda ületava abi korral sama määruse sama artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud metoodika alusel. Üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 2 punktis f nimetatud tegevuse korral arvutatakse toetuse ülemmäär sama artikli lõikes 9 sätestatud metoodika alusel. (3) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud artikli lõigetes 10–11 sätestatud metoodikale . Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi korral üldise grupierandi määruse artikli 55 lõike 8 tähenduses või tegevusabi korral sama määruse sama artikli lõike 9 tähenduses arvutatakse toetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro suuruse või seda ületava abi korral sama määruse sama artikli lõigetes 10 ja 11 sätestatud metoodika alusel . (4) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata. (5) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud artikli alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimise reegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis. (6) Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (7) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele abisaajale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot; [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] 2) [kehtetu - HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] 3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] 4) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot; [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] 5) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid. [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] § 12. Maakonna arengustrateegia (1) Toetuse andmise eeltingimuseks on vähemalt aastani 2027 kehtiv maakonna arengustrateegia, millele on antud rakendusasutuse positiivne hinnang vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele. (2) Rakendusasutus võib anda maakonna arengustrateegia eelnõule hinnangu selle vastavuse kohta lõikes 1 nimetatud määruse tingimustele ka enne, kui selle kinnitavad kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud. (3) Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid maakonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks, kui see on vajalik lõikes 1 nimetatud määruse tingimustele vastavuse saavutamiseks. (4) Kui maakonna arengustrateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad rahastatavaid tegevusi või lõikes 1 nimetatud tingimusi, teavitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõike 2 või 3 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitev maakonna koostööorgan (edaspidi MARO ) sellest enne muudatuste heakskiitmist rakendusasutust. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele § 13. Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja ) võib olla: 1) kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus; 2) piirkondlik vee-ettevõtja; 3) sihtasutus ja mittetulundusühing .(2) Kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksusena käsitatakse määruses kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarv viimasel viiel aastal on vähenenud või kasvanud alla kümne protsendi. (3) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka: 1) äriühing; 2) avalik-õiguslik ülikool; 3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus, kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega seotud probleeme. (4) Kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksusena käsitatakse määruses kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimasel viiel aastal on kümme protsenti või rohkem. (5) Harju maakonna kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksused on määruse tähenduses Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald. (6) Tartu maakonna kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksused on määruse tähenduses Kambja, Luunja ja Tartu vald. (7) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja projektis kavandatud tegevus peab vastama taotleja põhikirjas või seaduses sätestatud eesmärkidele. (8) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ning selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada. (9) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus või kui kohaliku omavalitsuse üksus panustab teise taotleja projekti omafinantseeringusse, loetakse ta suuteliseks tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele. (10) Projekti tegevustes võib lisaks taotlejale ja partnerile osaleda muu kasu saav organisatsioon. (11) Muu K k asu saav aks organisatsioon iks võib lisaks lõigetes 1 ja 3 nimetatud organisatsioonidele olla riigi ametiasutus valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus . (12) Taotlejal on õigus tutvuda samas taotlusvoorus toetust saanud projektidele antud hinnangutega. § 14. Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. (2) Taotleja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. § 15. Nõuded taotlusele ja tegevustele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ning sellele peab olema lisatud vähemalt: 1) informatsioon, et projektis kavandatud tulemuse saavutamiseks on tehtud kavandatud tegevuste alternatiivide analüüs või uuring; 2) kinnitus, et projekti tegevus on kooskõlas maakonna arengustrateegia eesmärkidega; 3) projekti eesmärk ja tulemused; 4) taotleja, partneri, kasu saava organisatsiooni ja projekti nimi; 5) ettevõtja nimi ja suurus, juhul kui ettevõtja osaleb projektis; 6) investeeringuobjekti aadress; 7) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev; 8) projekti eelarve kooskõlas tegevuskavaga; 9) projekti ajakava ja finantsprognoos pikkusega kolm aastat pärast projekti lõppu; 10) partneri ja kasu saava organisatsiooni kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta; 11) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas partneri ja kasu saava organisatsiooni esindajate roll projekti meeskonnas; 12) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid; 13) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta; 14) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise; 15) hoonete või rajatiste eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele; 16 ) ) taristuinvesteeringu ja keskkonda vahetult mõjutava projekti korral keskkonnaalase hariduse või töökogemusega isiku koostatud olulise kahju ärahoidmise põhimõttele vastavuse hindamise aruanne, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile ; 17) ) vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, korral kliimakindluse tagamise hinnang, mille on koostanud süsiniku jalajälje või kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutuste mõju hindamise kogemusega ekspert lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92) hindamise tulemused ; 18) hoonetega seotud energiatõhusustööde projekt, milles on kavandatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele, kui projekti raames tehakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisas 4 sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti abikõlblikest kuludest või kui ehitist ehitusseadustiku tähenduses oluliselt rekonstrueeritakse; 19) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;20) dokument, millest nähtuvad Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud asjaolud, kui taotletava toetuse näol on tegemist riigiabi andmisega Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist; 21) kinnitus, et kavandatava investeeringuga loodud taristu ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ning reoveepuhastite ehitamiseks antakse üle piirkondlikule vee-ettevõtjale hiljemalt projekti lõpuks; 22) dokument, mis kinnitab selle väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 2 2 3 ) avaliku kasutamise kokkulepe, kui tehakse investeering äriühingule, tulundusasutusele või eraisikule kuuluvasse objekti. ( 1 1 ) Lõike 1 punktis 17 nimetatud kliimakindluse tagamise hindamise tulemused peavad sisaldama teavet kliimamuutuste leevendamise ehk CO2 jalajälje ning kliimamuutustega kohanemise koh t a . (2) Kui projektis kavandatakse ehitustegevusi, peab ehitusprojekt olema toetuse taotluse esitamiseks ehitusseadustiku tähenduses eelprojekti staadiumis ja lähtuma kehtivatest planeeringutest. Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu. (3) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleb taotlusele lisada: 1) ettevõtja nimi ja suurus; 2) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev; 3) projekti tegevuskoha aadress; 4) projekti kulude loetelu ja taotletava toetuse summa; 5) dokumendid, mis kinnitavad selle väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust, millele ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 6) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 16. Taotlusvooru avamine ja eelarve (1) Taotlusvooru tähtaja ja eelarve maakondade lõikes kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ja vastav teave edastatakse rakendusüksusele. (2) Rakendusüksus teavitab MAROt e-kirja teel taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest ning avaldab vastava info oma veebilehel. (3) Rakendusüksus võib korraldada mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt lõikele 1 seda valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga otsustanud. (4) Maakondlikes taotlusvoorudes kasutusele võtmata, vabanevad ja täiendavad vahendid võib liita ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilises avatud taotlusvoorus pingerea alusel. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 17. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ja korda. (3) Taotlus peab sisaldama projekti kohta vähemalt järgmist informatsiooni: 1) teave integreeritud territoriaalse arengu projekti nõuetele vastavuse kohta § 2 lõike 6 tähenduses juhul, kui projekti viiakse ellu integreeritud projektina; 2) teave, kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. (4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse tuvastamisest, taotluse riigiabi analüüsist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 52 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva ning haldusmenetluse seaduse §-de 38 ja 39 alusel ekspertarvamuse saamiseks kuni 20 tööpäeva. § 18. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 13 nimetatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 15 ja § 17 lõikes 3 nimetatud nõuded. (3) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 2 või 3 taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 19. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus kahe kuni kolm e maakonna ülesed hindamiskomisjonid, millel on kuni seitse liiget . maakonnas viie- kuni seitsmeliikmelise maakondliku hindamiskomisjoni, mille Hindamiskomisjonide koosseis ud kooskõlastatakse eelnevalt enne kinnitamist rakendusasutusega. (2) Maakondliku Hindamis komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kaks üks ettevõtjate organisatsiooni esindaja t või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liige t . (3) Tunnustatud ettevõtjana käsitatakse piirkonnas hea avaliku mainega olulist tööandjat, kes ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all ja kes on tegutsenud piirkonnas vähemalt kolm aastat. (4) Ettevõtjate organisatsioonina käsitatakse erasektori algatusel ja eestvedamisel moodustatud katusorganisatsiooni, näiteks maakondlikku ettevõtjate ühendust, ettevõtlusklastrit või mõne üleriigilise esindusorganisatsiooni piirkondlikku esindust. Ettevõtjate organisatsiooniks ei loeta riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevaid organisatsioone. (5) Maakondliku Hindamis komisjoni koosseisust võivad kuni 50 protsen di ulatuses ti võivad moodustada sama de maakonna maakon dade linna- või vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või vallavalitsuse ametnikud ja töötajad. (6) Maakondliku Hindamis komisjoni koosoleku toimumiseks vajalik kvoorum on vähemalt 50 protsenti komisjoni liikmete arvust ja iga projekti hindamiseks vajalik kvoorum peab olema vähemalt 40 protsenti komisjoni liikmete arvust. (7) Hindamiskomisjoni liige: 1) peab vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) peab deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja seda, et ta ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) peab tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse; 4) ei tohi olla taotleja või partneri omavalitsuse volikogu liige, ametnik või töötaja ega taotleja või partneri omavalitsuse valitseva mõju all oleva organisatsiooni esindaja, kui ta osaleb hindamiskomisjonis tunnustatud ettevõtjana või ettevõtjate organisatsiooni esindajana. (8) Rakendusüksus pöördub kirja teel kõigi selle piirkonna MARO de poole , kelle maakonna s moodustati lõike 1 alusel hindamiskomisjon , selle liikmete nimetamiseks ettepanekuga nimetada maakondlikku hindamiskomisjoni liikmed vastavalt lõigete le 2 1 –5 kohaselt . (9) Piirkonna MARO de ühine vastuskiri hindamiskomisjoni liikmete nimetamiseks peab sisaldama liikmete nimesid, nende poolt esindatavate organisatsioonide nimesid, liikme valikuprotsessi kirjeldust ja soovitavalt liikmete pädevuste ja kogemuste kirjeldust. § 20. Projektide hindamine (1) Vastavuskontrollis nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab maakond lik hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla maakonna arengustrateegiaga ja mõju § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele – 35 protsenti; hinnatakse projekti kooskõla maakonna arengustrateegia eesmärkidega ning panust § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti panust rahastatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse; 2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad ja võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; 3) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti; hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 15 protsenti; hinnatakse, kas toetuse taotlejal ja partneritel kokku on kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada kestlikkus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 5 protsenti; hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud hindamismetoodika järgi maakondades . Hindamismetoodika koostamisel lähtub juhind ub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest . . Kui projekti tegevusi tehakse erinevate maakondade koostööprojektina, viivad projekti tegevuste hindamise läbi maakondlikud hindamiskomisjonid ja hindamise ühea egse toimumise korraldab rakendusüksus. Hindamise l äbiviimise korraldab rakendusüksus. (3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (4) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antav maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest. (5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75. Kui projekti tegevusi tehakse erinevates maakondades ehk kui tegemist on erinevate maakondade koostööprojektiga, peab kõigi hindamiskomisjonide koondhinne eraldi olema vähemalt 2,75 hindepunkti. (6) Kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi koondhinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. (7) Kui projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina, antakse boonusena 0, 3 hindepunkti. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades, antakse sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis maakondades . Kui projekt panustab sama l ajal väljundnäitajasse „uute ja uuendatud korraldusega teenuste arv“ ja tulemusnäitajasse „projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti“, antakse taotlusele boonusena 0, 2 hindepunkti . Kui sellise projekti taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus ning projektis osaleb partnerina veel vähemalt üks kohaliku omavalitsus, antakse taotlusele boonusena 0,3 hindepunkti. (8) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõike 7 alusel saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused kaalutud keskmise alusel maakonnas pingeritta. Võrdse koondhindega projektide puhul eelistatakse projekti , mille lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi alusel antud hinne on kõrgem. § 21. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse nõuetele vastavale taotlusele, mis on § 20 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75. (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud maakondlikule pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma, sealhulgas erinevate maakondade koostööprojektis osaleva partneri toetuse kogusumma, peab mahtuma selle konkreetse maakonna taotlusvooru toetuse eelarvesse. (3) Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotlejaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi, mille seadmiseks on ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel. (5) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses , viidates asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile. (6) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 tähenduses, samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] (7) Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi, märgitakse seda taotluse rahuldamise otsuses, viidates Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2023/2832. [ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/108052024001" RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024] (8) Kui antav toetus on Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse tähenduses riigiabi, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) tingimusi. (9) Kui antav toetus on Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses: 1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; 2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; 3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; 4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) viide, et riigiabi antakse Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel. (10) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. § 22. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel , sealhulgas või kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 13 ja 15 ning § 17 lõikes 3 sätestatud nõuetele . ( 2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus es t märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed tuleb kirjalikult põhjendada, sealhulgas tuleb märkida otsuse õiguslik alus ja näidata ära otsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud . (3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS2021_2027 § 13 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 23. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele , sealhulgas toetuse ettemaksetele . Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vastavalt ühendmääruse § 12 lõikele 7. (4) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajaduse korral § 20 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumidele vastavust, kaasates vajaduse korral maakondliku hindamiskomisjoni. (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest , kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi või riigiabi reeglitega. (8) Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, vastavalt ühendmääruse § 13 lõikele 1. § 25. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse §-s 14 nimetatud aluse esinemise korral. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 6) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projekti puhul teinud s § 5 lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistavaid töid teinud ja ega sõlminud esimest ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 nimetatud sätestatud tähtaja jooksu l sõlminud . (3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 26. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule kohustatud: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) teavitama kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 3) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 4) vajaduse korral muutma objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 5) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjale; 7) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi ; 8) hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus. (2 1 ) Lõike 2 punktis 8 nimetatud väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus peab väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja puhul olema tagatud vähemalt kolme aasta jooksul ning suurettevõtjast toetuse saaja puhul vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (4) Kui toetuse saaja tegevustes osalejad saavad vähese tähtsusega abi, on toetuse saaja kohustatud kontrollima enne tegevust nende vastavust § 11 lõikes 7 sätestatud nõuetele. (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vähese tähtsusega abi saanud tegevustes osalejate nimed ja antud abi summad rakendusüksuse määratud vormil koos kuluaruandega. (6) Toetuse saaja informeerib vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 4 tegevustes osalejat sellest, et talle antakse vähese tähtsusega abi ja kui suur on abi summa. § 27. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud: 1) küsima Regionaal ja Põllumajandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6; 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, hankelepingu ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel; 6) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt; 7) teavitama vajadusel toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;8) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 9) esitama taotlejale tema kirjaliku päringu alusel samas taotlusvoorus toetust saanud projektidele antud hinded, sealhulgas hindajate lõikes, ja põhjendused viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada ; (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta nende lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud määruses sätestatud tingimusi või on kaldunud muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega; 6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu. 8. peatükk Aruannete esitamine § 28. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. (2) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele, ja panus strateegia s „Eesti 2035“ kinnitatud strateegiliste sihtide saavutamis s e le ja aluspõhimõtete hoidmis s e le vastavalt taotluses lubatule; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. (5) Rakendusüksus kinnitab vahearuanded üldjuhul 2 0 kümne tööpäeva ja lõpparuande üldjuhul 42 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 29. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 27 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 42 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal. (5) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kuludokument. (6) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse ettemakseid vaid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1– 6 sätestatud tingimustel. Ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30 lõike 3 kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Toetuse saaja peab esitama ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid ning nende mitteesitamise korra l peab ta toetuse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. ( 7 ) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toe tuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 sätestatud tingimustel. ( 8 ) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 30. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule, sealhulgas juhul, kui projekti kavandatud tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatule. (3) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 31. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman R egionaal - ja põllumajandus minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko G orban kantsler Kommentaarid meetme määruse eelnõule „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ mitteametlik ring juuli 2024 Jrk nr Esitaja § Ettepanek sõnastusele eelnõu tekstis Esitaja selgitus märkusele RM REGO vastus 1 SOM Piret Eelmets ja Tarmo Kurves § 5 lg 2 p 2 9) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) avalike teenuste arendustegevuse kulud, sealhulgas tervikliku teenuste osutamise arengukava ja tegevuskava koostamise, sihtgrupi ootusi täpsustava turu-uuringu läbiviimise, e-teenuse arenduse, mobiilse teenus loomise, digitaalse mooduli kavandamise, kasutajaliidese ja muu infotehnoloogilise lahenduse kulud, kodulehe loomise, visuaalse identiteedi loomise, kasutajasõbraliku ja universaalse disaini põhimõtteid järgiva puuetega inimestele ligipääsetavaust tagava veebiarenduse kulud ;“; Ligipääsetavus on esimene samm, et muuta ühiskonda kättesaadavaks erivajadustega inimestele. Sellest järgmine samm on universaalne disain (UD) , mis eos tagab selle, et keskkond oleks kasutajasõbralik kõigile - ilma erilahendusi või kohandusi rakendamata. Arvestatud. 2 SOM Piret Eelmets ja Tarmo Kurves § 5 lg 2 p 3 11) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) avalike teenuste investeeringutega seotud kulud, sealhulgas seadmete ja inventari soetamise, ehitamise, puuetega inimestele rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamise kulud;“; Iga uue algatuse puhul tuleb kohe projekti algfaasis läbi mõelda, kuidas hakkavad keskkonda kasutama või inforväljas orienteeruma erinevad kasutajad nagu lapsed, eakad, ajutise liikumisraskusega inimesed. Ligipääsetavus ei ole seotud puudega, seda tulev vaadelda laiemalt. Arvestatud. MKM Liivi Pehk Ühendmääruse kohaselt tuleb hindamismetoodika kooskõlastada ka rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Palume saata hindamismetoodika kooskõlastamiseks ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Selgitatud. Meetme rakendusasutus konsulteerib enne kooskõlastuse andmist rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale, kui vastav rakendusasutus on selleks eelnõu kooskõlastusprotsessis soovi avaldanud (valikukriteeriumid ja -metoodika on määruses kirjeldatud piisavalt detailselt, et lugeda ühendmääruse § 48 lõike 1 punkt täidetuks määruse eelnõu kooskõlastamise protsessi osana). Juhul kui enne II taotlusvooru uuendatakse hindamismetoodikat, esitame selle ka MKMile . RTK, Anneli Kimmel § 5 lg 7 § 5 lg 7: Enne taotluse esitamist on lubatud teha lõike 2 punktides 2 kuni 2 2 nimetatud avalike teenuste arendustegevuse, avalike teenuste disainimise või teadlikkuse tõstmisekulusid ja lõike 2 punktis 8 nimetatud projekti ettevalmistamiseks vajalikke personalikulusid ning ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse energiaauditi, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid. Kas saan õigesti aru, et § 5 lõike 7 alusel rahastatavatelt projekti ettevalmistamisega seotud tegevuste otsestelt kuludelt kaudseid kulusid ei hüvitata? Selgitatud. Paragrahv 5 lg 7 täpsustab, milliseid kulusid on lubatud teha enne taotluse esitamist. Kaudseid kulusid on võimalik arvestada kõigilt projekti otsestelt kuludelt, arvestades riigiabi erisusi, sõltumata kulu tegemise ajast. Enne taotluse esitamist tehtud kuludega seotud kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel esimese väljamaksega. 3 Lüganuse vald § 4 lg 4 p 10 Esimene pilk meetme muudatustele viib mind täiesti endast välja ühes asjas ja see on plaanitav muudatus § 4 lg 4 punkt (uus) 10, mille kohaselt ei anta toetust investeeringuteks üldhooldusteenuseks kavandatud taristusse. Eelnõust: 10) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ja 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse. Absoluutselt ei saa aru, kuidas saab ja miks on vaja tuua olemasolevasse meetme määrusesse, milles on juba olnud 1. voor, sisse kitsendused, mida ei olnud sees kehtivas määruses (Vastu võetud 08.03.2023 nr 14). Määrus sellisel kujul ju alles aasta tagasi ometi sobis kokku seletuskirjas viidatud ühissätete määruse (ÜSM) art 9 punktis 1 viidatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 25, mille kohaselt üldhooldekodude projektidele toetust ei anta. See on täiesti ebaproportsionaalne siia sisse suruda (ilmselt SotsMin poolt). Kõik osapooled peaksid ometi teadma, et ÜLDHOOLDEKODUD ei ole kuidagi moodi Eestis veel ebavajalikuks või ebaseaduslikuks muutunud, jätkuvalt on üldhooldekodude kohti ebapiisavalt ja KOV_id , kes omavad üldhooldekodusid , et suuda oma vahenditega neid korras hoida või kaasaegset uut taristut rajada. Saan loomulikult aru, et suund on seatud nn kogukonnapõhiste toetatud elamise teenuse arendamisele. Kuid tänane ühiskond jätkuvalt on üldhooldekodude kohtade vajaduses ning kohati ka puuduses. Aga KOV-id , kes on pilootprojektidena neid kogukonnapõhiselt toetatud elamise teenuseid arendanud näevad ja on jaganud, et sedalaadi teenusele sobivaid inimesi leida on väga raske. Jah, me saame aru, et ka seda suunda on tarvis arendada ja pakkuda. Aga ei saa suruda IGASSE meetmesse ühtesid ja samu nõudeid ja suundi?!! Kusagile peavad jääma võimalused ka teistsuguste teenuste arendamiseks, mida on KOV-idel ja teenusesaajatel samuti vaja. Tuletan meelde, et kogukonnapõhiste toetatud elamise nõue oli sees Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringute toetus ülemineku mõjude leevendamiseks (sulgus 30.aprill 2024). Sama nõudega teenusele on olnud juba spetsiaalne meede Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas (sulgus 6.mai 2024). Lüganuse KOV-i näitel on meie KOV-idele (Lüganuse ja Viru-Nigula) 100%- liselt kuuluval tänaseni üldtüüpi hooldekodu teenust pakkuval sihtasutusel ette valmistatud (juba tegeletakse alates jaanuarist 2023) uue kaasaegse üldtüüpi hooldust pakkuva uue hoone (24-le kliendile) rajamise eskiisprojekt, mis vastab kõigile nõuetele ligipääsetavuse, energiakasutuse jne osas. Kuid selle eskiisiga jäi SA välja ÕÜF KOV investeeringumeetmest, samamoodi ei saanud taotleda teisest kogukonnapõhise elamise meetmest ning millele on jäänud viimane nn õlekõrs siis see KVAT-meetme 2.voor. SA on liikunud selle teemaga edasi lootuses, et on võimalik taotleda ja tellinud hoone eelprojekti, mille saaks ilusti valmis 2024.a. lõpuks. MIKS pannakse ka pooleliolevale meetmele sisse nõuded, mis piiravad ja millele on olnud 2x juba toetusmeetmed? Kui palju see kahju tekitaks, kui seda lisapunkti § 4 lg 4 p 10 siia EI LISATAKS? See ei saa Euroopa Liidu Põhiõiguste hartaga vastuollu minna, sest aasta tagasi ta vastuollu ei läinud. Mina ei tea, millised on tulemused kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomise meetmes, mis sulgus 6.mail, oli seal palju taotlejaid või parasjagu. Kes soovisid seda teenust arendada, küllap need ka taotlesid. Selgitatud. Meetme määruse täiendamine enne II taotlusvooru on vajalik selleks, et potentsiaalsetel taotlejatel oleks terviklik ülevaade olulistest piirangutest, mis tulenevad Euroopa Komisjoniga kokku lepitud rakenduskavast ning kõigi struktuuritoetuste rakendamisel otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/1060 (edaspidi ÜSM). Arvestades ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, kohustust aidata kaasa riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava kinnitamisega tehtud kokkuleppeid Euroopa Komisjoniga , ei ole rakendusüksusel võimalik üld h ooldekodude projekte nõuetele vastavaks tunnistada. Nii vastuskirjas nimetatud õiglase ülemineku fondi meede kui antud meetme määrus on rakendatud samade alusdokumentide alusel ning lähtuvad seega samadest põhimõtetest. 4 KLIM, Triin Karin, Marite Kungla § 4 lg 4 p 7 6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) vähemalt viieaastase kestvusega taristuinvesteeringuks, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus;“; See lause tundub kuidagi keeruline. "Ei" vorm ei ole hea, võiks olla jaatuses. Hetkel ei saa aru mida siin öelda on tahetud. Arvestatud ja lisatud § 4 lõike 5 esimeseks lauseks järgmises sõnastuses : (5) Taristuinvesteeringu puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, peab olema tagatud kliimakindlus. 5 KLIM, Triin Karin, Marite Kungla § 15 lg 1 1 26) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Lõike 1 punktis 17 nimetatud kliimakindluse tagamise hindamise tulemused peavad sisaldama teavet kliimamuutuste leevendamise ehk CO2 jalajälje ning kliimamuutustega kohanemise kohta.“; Tundub üleliigne punkt, kuna alati ei ole vaja teha CO2 jalajälje arvutust. Selgitatud. See punkt täpsustab kliimakindluse tagamise hindamise sisu. Tähelepanek CO2 jalajälje arvutuse kohta on õige, et alati ei ole vaja seda välja arvutada, aga see sätte sõnastus ei nõuagi tingimata arvutamist, vaid võib piirduda selgitusega. Näiteks, kui tegemist on hoone ehitamisega, siis taotleja saabki taotlusvormil selgitada, et hoonete valdkonnas ei ole vaja arvutada CO2 jalajälge ja see ongi „teave CO2 jalajälje kohta“. See säte kohustab ka kliimamuutustega kohanemise teavet esitama ja seda ei saa välja jätta. 6 RTK, Anneli Kimmel § 5 lg 3 12) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „abikõlblikest otsestest kuludest“ tekstiosaga „,välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 6 loetletud kulud.“; § 7 lõikes 3 on öeldud, et „ Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4“. Ühendmääruse § 21 lõike 4 kohaselt „(4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.“ Ehk et § 7 lõike 3 sõnastuse kohaselt tuleb kaudsete kulude alla lugeda ka ÜM § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud. Ettepanek segaduste vältimiseks sätestada üheselt kas kaudsed kulud on kulud, mis vastavad ÜM § 21 lõigetes 5 ja 6 toodule või siis ainult ÜM § 21 lõikes 6 sätestatud kulud. Arvestatud. Uus sõnastus: „Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4- 6 loetletud kulud“. REM, Katrin Orgusaar § 5 lg 7 - 8 (8) Lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. Kui mitu protsenti võivad muud ettevalmistavad kulud moodustada? Kui RÜ teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kas siis ei maksta tagasi ühtegi enne taotluse rahuldamise otsust tehtud kulu või ei maksta tagasi ainult ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid? Muudele ettevalmistavatele kuludele lage seatud ei ole. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse korral jäävad kõik tehtud kulud taotleja kanda. S eoses sellega, et enne taotluse esitamist tehtavate kulude ringi on laiendatud, sobib lõike 8 viimane lause paremini lõikesse 7, sest hõlmab kõiki enne taotluse rahuldamise otsust tehtud kulusid. 7 RTK, Anneli Kimmel § 11 lg 2 - 3 Kuna maksimaalne toetuse summa § 10 lg 2 kohaselt võib olla 1,5 miljonit, siis võib eeldada, et peaaegu kõik projektid võivad kasutada grupierandi määruses toodud võimalust, et toetuse summa arvutatakse %-na abikõlblikest kuludest, mistõttu palun üle vaadata p. 20 toodud § 11 lg 2 ja 3 sõnastused, sest sõnastus „… kuni 2,2 miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80% abikõlblikest kuludest“ võib tekitada segadust, kuna § 10 lõike 3 kohaselt võib maksimaalne toetuse määr olla 60 või 70% sõltuvalt asukoha maakonnast. Taotlejana on valiku ees kas peaks arvutama nt 70% abikõlblikest kuludest nagu näeb ette § 10 lg 3 või lähtuma uuest sõnastusest, mis lubab 80% abikõlblikest kuludest? Lisaks palun seletuskirjas avada, millisel juhul võib taotleja valida võimaluse arvutada toetuse summa %-na abikõlblikest kuludest ja millisel juhul tuleb toetusesumma arvutada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahena. See on oluline hindamise seisukohalt, st eesmärk peaks olema, et projektid on omavahel võrreldavad. Selgitatud. 1.07.2023 jõustunud grupierandi m ääruse uued muudatused (kehtestatud 23.06.2023 määrusega (EL) 2023/1315) näevad ette, et kuni 2,2 miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 6 ja 7 osutatud meetodi kohaldamisele. Üldjuhul jääb antud meetmes abi summa sellest piirmäärast väiksema ks ning grupirandi määruse art 53 lõigete 6 ja 7 metoodika kohased arvutused ei ole vajalikud. Erandina võib GBER mõistes abi summa ületada 2,2 mln juhul, kui taotleja omafinantseering loetakse ka mingil põhjusel art 53 alusel saadud abiks. Seetõttu päriselt välja jätta seda varianti ei saa. Vältimaks taotlejate segadust, on seletuskirjas üle rõhutatud, et lisaks tuleb abi andmisel grupierandi määruse metoodikale arvesse võtta ka antud määruse § 12 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetuse piirmäärasid. Kuna selles meetmes kõrgemat toetusmäära kui 70% pole võimalik saada, siis on võimalik määruse sõnastus muuta nii, et üheselt on metoodika alusel vaja arvutada abimäär ainult üle 2,2 mln abi puhul. Uuendatud sõnastused: (2) Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi puhul üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 tähenduses või tegevusabi puhul sama määruse sama artikli lõike 5 tähenduses arvutatakse t oetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro suuruse või seda ületava abi puhul sama määruse sama artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud metoodika alusel. Üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 2 punktis f määratletud tegevuse puhul määratakse toetuse ülemmäär sama artikli lõikes 9 metoodika alusel. (3) Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav a abi puhul üldise grupierandi määruse artikli 55 lõike 8 tähenduses või tegevusabi puhul sama määruse sama artikli lõike 9 tähenduses arvutatakse t oetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro suuruse või seda ületava abi puhul sama määruse sama artikli lõigetes 10−11 sätestatud metoodika alusel. 8 RTK, Pille Ruul § 15 lg 1 p 22 Lisada muudatus § 15 lõike 1 punkt 22 sõnastuseks järgnevalt: (22) dokument, mis kinnitab selle väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, välja arvatud § 4 lg 1 p.2 tegevustesse panustavad taotlused, kes tagavad dokumentide olemasolu projekti lõpuks. Põhjendus: tuginedes KIKi praktikale ja kogemustele võib vee-ettevõtetel tulla põhiprojekti ja ehitamise käigus trassi muutusi ja seetõttu ei ole mõistlik nõuda taotlejalt neid dokumente taotlemisel. Vee-ettevõtja (toetuse saaja) vastutus on tagada omandi- ja kasutusõigus projekti lõpuks. Omandisuhte vormistamised on toetuse saaja kohustus. Seega võib alternatiivina kustutada selle nõuete seast taotlusele ja lisama punkti § 26 lg 2 alla: … tagama dokumendid väärindatava objekti omandi- ja kasutusõigust kinnitatavad dokumendid hiljemalt projekti elluviimise lõpuks. Arvestatud. § 15 lg 1 p 22 nõue välja võetud ja lisatud § 26 lg 2 toetuse saaja kohustuseks . 9 RTK, Katri Oja § 22 lg 1 Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, sealhulgas kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 13 ja 15 ning § 17 lõikes 3 sätestatud nõuetele ÜM § 8 lg 2, millele sättes viidatakse, katab juba ära taotleja, partneri ja taotluse vastavusnõuetele vastamise kohustuse. Seega puudub vajadus eristada sõnaga "või" viidet TAT nõuetele, mis nagunii tuleb juba ÜM § 8 lg 2 p-st 1. Pigem võib siis rõhutada, et TAT nõuetele mittevastavus on üks rahuldamata jätmise alustest. Seega ettepanek sõnastuse muutmiseks: Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, sealhulgas kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 13 ja 15 ning § 17 lõikes 3 sätestatud nõuetele Arvestatud. 10 RTK, Pille Ruul § 23 lg 3 Ettepanek lisada paragrahv 23 lg 3 lause: Teatud põhjendatud juhtudel võib kõrvaltingimuse täitmine toimuda ka pikema aja jooksul. Põhjendus: RTK on seadnud vee-ettevõtettele kõrvaldtingimuseks omandi väärindamist ja selle kasutamist kinnitavate dokumentide esitamisels . Kuna põhiprojekti ja ehitamise käigus võivad trassid muutuda, ei saa toetuse saaja täita tingimusi 6 kuu jooksul. RTK peaks hakkama toetuse rahuldamise otsuseid tühistama seejärel. Ei ole vajadust seda muuta, kuna § 15 lg 1 p 22 võetakse taotleja nõuete alt välja nõue esitada taotluses dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- ja kasutusõigust. L isatud § 26 lg 2 toetuse saaja kohustuseks ja võimaldab esitada dokumendid alles lõpparuandega. 6 kuu pikkune tähtaeg kõrvaltingimustele on seatud määrusesse selleks, et vä ltida eelarve vahendite pikaajalist sidumist projektides, mille elluviimisel on ulatuslikke takistusi. 11 RTK, Pille Ruul § 26 lg 2 Lisada paragrahv 26 lg 2 alla: … tagama dokumendid väärindatava objekti omandi- ja kasutusõigust kinnitatavad dokumendid hiljemalt projekti elluviimise lõpuks.Praegu on RTK teinud kõrvaltingimustega otsuseid, kuid 6 kuu jooksul pole võimalik neid tingimusi täita. Alles projekti käigus. Oluline, et see muudatus jõustuks tagasiulatuvalt ka eelmise 2 grupi taotlustele, kuna vastasel juhul oleme sunnitud tegema toetuse rahuldamise otsuse tühistamise ( kõrvaltingimusi ei ole võimalik tähtaja, 6 kuu, jooksul täita). Arvestatud. § 26 lg 2 alla lisatud punkt 4 1 ja lõige 2 1 . 12 RTK, Pille Ruul § 27 lg 1 p 6 Ettepanek täiendada paragrahvi 27 lõike 1 punkti 6 pärast tekstiosa "tegema" kas sõnaga "vajadusel" või "valikuliselt" Mitte a rvestatud. Järelkontrollide teostamisel lähtub RTK enda sisemistest tööprotseduuridest, sh järelkontrolli ulatuse ja teostamise põhimõtete määramisel. Ka kehtiv määruse sõnastus ei kohusta RTKd tegema lausalist järelkontrolli. Kehtiva sättega on järelkontrollide tegemine piiratud üksnes projektidega, mille puhul on toetuse saajal tekkinud kohustused soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti sihtotstarbeliseks kasutamiseks. 13 RTK, Pille Ruul § 28 lg 5 Sõnastada paragrahv 28 lg 5 järgmiselt: Rakendusüksus kinnitab vahearuanded üldjuhul kolmekümne tööpäeva ja lõpparuande üldjuhul 42 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Põhjendus: Kuna kõikide meetmete kõikide projektide vahearuannete tähtajad on 15.jaanuril, siis pole võimalik kinnitada kõiki vahearuandeid 10 tööpäeva jooksul. Pole reaalne tähtaeg ega võimalik teostada. Arvestatud osaliselt . RÜ kinnitab vahearuanded üldjuhul 20 tööpäeva jooksul. 14 RTK, Pille Ruul § 29 lõiked 6-8 Küsime üle, kas kõik muutused kehtivad ka tagasiulatuvalt esimese 2 grupi ellu viidavatele projektidele JAH, ettemakseid saab rakendada tagasiulatuvalt ka varasematele taotlustele. 15 RTK Määruse tervikversioonis ei ole arvestatud mais jõustunud VTA muudatusi. T ervikversiooni lisatud mais jõustun ud VTA muudatused . 16 Otepöö vallavalit sus, Lea Ruuven § 5 lg 5 Teeme ettepaneku määruse „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevustes suurendada investeeringu kulu sarnaselt nagu on punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustes ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohase elamu- ja kommunaalmajanduse arendamise puhul kuni 100 protsendini või 95 protsendini. Suuremahuliste investeeringute puhul tundub panna arendustegevuste peale 15 protsenti ebamõistlik ja ebamajanduslik. Näiteks 2 miljonilise projekti puhul arvestades toetust ja minimaalset omaosalust on see ca 300 000 eurot, mis on väga suur summa samas, kui omavalitsused vaevlevad, et kvaliteetsete teenuste tagamiseks vajalike investeeringute jaoks raha leida. Mitte arvestatud. Meetme I vooru tulemused on näidanud, et avalike teenuste ümberkorraldamise projektides, mille sisuks on mõne teenuse või teenusvaldkonna terviklik uuendamine kogu kohaliku omavalitsuse või selle suurema piirkonna tasemel, on võimalik taotlus sisustada vajalike ja mõjusate arendustegevustega , mis toetavad uuendatud teenuskorralduse juurutamist . Toetusmeetme eesmärgiks ei ole toetada investeeringuid üksikobjektidesse, vaid pakkuda tuge kohalikele omavalitsustele , kes on võtnud ette mõne piirkonna teenuste korralduse või teenusvaldkonna põhjaliku uuenduse, et paremini vastata muutunud demograafilistele ja sotsiaal-majanduslikele oludele. Määruse muudatusega tuuakse muuhulgas selgemalt välja teenuste uuendamise projektidelt oodatavate arendustegevuste sisu, samuti on võimalik projekti eelarvesse lisada selliseid arendus-, teadlikkuse tõstmise ja teenuse disaini tegevusi, mis on käivitunud enne taotluse esitamist. KOVidele , kellel puudub vajadus mõne avaliku teenuse sisuliseks ümberkorraldamiseks, ning vajaduste keskmeks on investeering uue hoone rajamiseks või olemasoleva hoone energiatõhususe parandamiseks, on olemas täiendavad toetusvõimalused.