Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 22/08/2024  EUROOPA LIIDU KOHUS 20/08/24 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1301455.6 DE Eelotsuse asi C-474/24 NADA Austria e.a. (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesverwaltungsgericht - Austria) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Daniel Dittert Üksuse juhataja Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG Saatja: [email protected] Saaja: "AKI rv", "Justiitsministeerium", [email protected], [email protected], "SM Info" Teema: C-474/24 Kuupäev: 2024-08-22 09:43 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2024/372 Kohtuasja number: C-474/24 Vastuse kuupäev: 05.09.2024 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: dopinguvastaste eeskirjade rikkumine; EL õiguse kohaldamine; isikuandmete kaitse; isikuandmete töötlemine; terviseandmed; üldsuse teavitamine Õiguslikud vormid: ELTL artikkel 16; määrus (EL) nr 2016/679 Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7745 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium Vastuvõtmise kuupäev : 22/08/2024  Kokkuvõte C-474/24 – 1 Kohtuasi C-474/24 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 4. juuli 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus, Austria) Eelotsusetaotluse kuupäev: 28. juuni 2024 Kaebajad: AR YT DI RN Kaasatud isikud: Nationale Anti-Doping Agentur Austria GmbH (NADA Austria) Österreichische Anti-Doping Rechtskommission (ÖADR) Põhikohtuasja ese Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne halduskohus, Austria) esitatud kaebus Austria andmekaitseasutuse otsuse peale, millega jäeti rahuldamata andmekaitset reguleerivate õigusnormide rikkumise peale esitatud kaebused Eelotsusetaotluse laad ja sisu ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus palvega tõlgendada liidu õigust – isikuandmete kaitse ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 Eelotsuse küsimused 1. Kas isikuandmete töötlemise toiming, mille käigus avaldatakse isiku nimi, harrastatav spordiala, toime pandud dopinguvastaste eeskirjade rikkumine, karistus ning karistuse alguse ja lõpu aeg tabeli kujul Nationale Anti-Doping Agentur Austria GmbH (Austria riiklik dopinguvastane agentuur; edaspidi „NADA Austria“) veebisaidi https://www.nada.at/de/recht/suspendierungen- sperren üldsusele kättesaadavas rubriigis ning Österreichische Anti-Doping Rechtskommissioni (Austria dopinguvastane õiguskomisjon; edaspidi „ÖADR“) veebisaidil https://www.oeadr.at üldsusele kättesaadavates pressiteadetes, kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse ELTL artikli 16 lõike 2 esimese lause tähenduses, millest tulenevalt on sellisele isikuandmete töötlemise toimingule kohaldatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: 2. Kas teave, et konkreetne isik on toime pannud konkreetse dopinguvastaste eeskirjade rikkumise ja selle rikkumise tõttu on talle määratud (riiklikel ja rahvusvahelistel) võistlustel osalemise keeld, kujutab endast „terviseandmeid“ isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses? 3. Kas isikuandmete kaitse üldmäärusega – eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 3 teise lõiguga – on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette Österreichische Anti-Doping Rechtskommissioni (Austria dopinguvastane õiguskomisjon) või sõltumatu vahekomisjoni (Unabhängige Schiedskommission) otsuse subjektiks oleva isiku nime, määratud võistluskeelu kestuse ja selle aluste avaldamise, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi asjaomase isiku terviseandmete kohta? Kas seejuures on oluline, et riigisiseste õigusnormide kohaselt võib kõnealuse teabe avalikustamata jätta ainult siis, kui andmesubjekt on harrastussportlane, alaealine või isik, kes on teabe või muude vihjete avaldamisega oluliselt kaasa aidanud dopinguvastaste eeskirjade võimalike rikkumiste avastamisele? 4. Kas isikuandmete kaitse üldmäärus – arvestades eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides a ja c osutatud põhimõtteid – nõuab, et enne avalikustamist kaalutakse ühelt poolt avalikustamisest puudutatud andmesubjekti isiklikke huve ja teiselt poolt avalikku huvi sportlase toime pandud dopinguvastaste eeskirjade rikkumise vastu? 5. Kas teave, et konkreetne isik on toime pannud konkreetse dopinguvastaste eeskirjade rikkumise ja selle rikkumise tõttu on talle määratud (riiklikel ja rahvusvahelistel) võistlustel osalemise keeld, kujutab endast süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 tähenduses? 2  NADA AUSTRIA JT 6. Juhul kui viiendale küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas sellise asutuse toimingud ja otsused, kellele on delegeeritud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmete järelevalve vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 10, peavad alluma kohtu kontrollile? 7. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 väidetava rikkumise peale isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 alusel esitatud kaebus on vastuvõetav, kui ajal, mil kaebus järelevalveasutusele esitati ja mil järelevalveasutus otsuse tegi, ei olnud andmesubjekti isikuandmete töötlemist veel toimunud, kuid töötlemine leidis aset kohtumenetluse ajal, või muutub tagantjärele vastuvõetavaks, kui juba kaebuse esitamise ajal oli konkreetselt alust eeldada, et vastutav töötleja asub isikuandmeid kohe või peatselt töötlema? Viidatud riigisisesed õigusnormid 2021. aasta dopinguvastane föderaalseadus (Bundesgesetz zur Verhinderung von Doping im Sport; Anti-Doping-Bundesgesetz 2021; edaspidi „ADBG“): „Sõltumatu dopingukontrolli agentuur § 5. (1)–(4) […] (5) Sõltumatu dopingukontrolli agentuuri ülesannete täitmiseks luuakse avalikes huvides tegutsev piiratud vastutusega äriühing ärinimega „Nationale Anti Doping Agentur Austria GmbH“ ja lühinimega „NADA Austria“. Üle poole selle osakapitalist kuulub riigile. Kui käesolevas föderaalseaduses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse selle äriühingu suhtes osaühingute seaduse (GmbH-Gesetz; RGBl. nr 58/1906) sätteid. Äriühingu riigile kuuluvate osade haldamise eest vastutab Austria kunsti-, kultuuri-, avaliku teenistuse ja spordiminister. Riik, keda esindab kunsti-, kultuuri-, avaliku teenistuse ja spordiminister, eraldab äriühingu halduskulude katmiseks ja ülesannete täitmiseks igal aastal toetusena vähemalt 2 miljonit eurot. NADA Austria töötleb isikuandmeid vastutava töötlejana isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 tähenduses. (6) Lisaks §-s 3 märgitud teabe edastab sõltumatu dopingukontrolli agentuur föderaalsele spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioonidele, sportlastele, muudele isikutele ja võistluste korraldajatele järgmised andmed ning teeb need üldsusele tasuta kättesaadavaks: 1. dopingukontrolli korraldamise õigusega organid; 2. riiklikku testitavate sportlaste kategooriasse (Nationaler Testpool) määramise kriteeriumid (§ 9); 3. dopingukontrolli menetlusega seotud kulude hüvitamine; 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 4. ilma et see piiraks § 21 lõike 3 ja § 23 lõike 14 kohaldamist, sportlastele ja muudele isikutele määratud kaitsemeetmed (nt esialgsed võistluskeelud) ja võistluskeelud ning nende tühistamised, mis on talle teatavaks saanud, märkides ära puudutatud isiku nime, keelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku eri liiki isikuandmete, eelkõige terviseandmete kohta. Selle teabe avalikustamisest võib loobuda haavatavate isikute ja harrastussportlaste puhul. Harrastussportlaste puhul on avaldamine nõutav rahvatervise huvides, kui on tuvastatud § 1 lõike 2 punktides 3 ja 9–11 osutatud dopinguvastaste eeskirjade rikkumine; 5. andmed, eelkõige isikuandmed ja isikuandmete eri liigid, mida dopinguvastase tegevuse ja dopingukontrolli menetluse raames töödeldakse, ning sellise töötlemise eesmärk. (7) Puudutatud isik võib esitada sõltumatule vahekomisjonile lõike 1 punkti 3 kohase otsuse läbivaatamise taotluse nelja nädala jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. Isikuandmete kaitset reguleerivad õigusnormid § 6. (1) Sõltumatul dopingukontrolli agentuuril on vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktile 7 vastutava töötlejana õigus töödelda isikuandmeid niivõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva föderaalseaduse kohaste ülesannete täitmiseks ja käesoleva föderaalseaduse kohaldamiseks, eelkõige Austria sõltumatu dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu vahekomisjoni ülesannete raames. Kui tegemist on vähemalt ühega isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 2 loetletud olukordadest, puudutab kõnealune õigus ka isikuandmete eri liike vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikele 1, eelkõige terviseandmeid seoses dopinguvastaste eeskirjade rikkumise menetlusega, ning kui tegemist on ühega isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 1 loetletud olukordadest, puudutab see õigus ka süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 10. Sõltumatu dopingukontrolli agentuur võib käesoleva föderaalseaduse kohaste ülesannete täitmiseks ja käesoleva föderaalseaduse kohalamiseks kasutada volitatud töötlejaid vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktile 8 koostoimes artikliga 28, kes peavad eelkõige täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 punktide a–h kohaseid isikuandmete kaitsega seotud kohustusi. (2) Sõltumatu dopingukontrolli agentuur peab eelkõige tagama isikuandmete ja eri liiki isikuandmete turvalisuse vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitele 32–34. Isikuandmete töötlemise vajadus tuleneb maailma dopinguvastase koodeksi dopinguvastaste eeskirjade ja käesoleva föderaalseaduse sätete tõhusast rakendamisest, kuivõrd asjaomased isikud on lepinguga kohustunud järgima maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid. Eri liiki isikuandmeid, eelkõige terviseandmeid, võib töödelda ainult juhul, kui see on 4  NADA AUSTRIA JT käesoleva föderaalseaduse või maailma dopinguvastase koodeksi dopinguvastastest sätetest tulenevalt tingimata vajalik. (3) Ilma et see piiraks § 30 lõike 1 kohaldamist, on sõltumatul dopingukontrolli agentuuril eelkõige Austria sõltumatu dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu vahekomisjoni ülesannete täitmiseks õigus vajaduse korral töödelda käesoleva föderaalseaduse kohaldamisel töödeldud isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse (Datenschutzgesetz; DSG; BGBl. Nr 165/1999) § 36 lõike 2 punkti 7 kohase pädeva asutuse või muu asutuse põhjendatud ja dokumenteeritud taotluse alusel, kui isikuandmed on olulised asjaomaste seadusjärgsete ülesannete täitmiseks ja nende töötlemine on ette nähtud föderaal- või liidumaa seadusega. Niipea kui andmesubjekti teavitamine vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitele 12–14 ei ole või ei saa enam olla vastuolus taotluse eesmärgiga, peab taotluse esitanud asutus sellest sõltumatut dopingukontrolli agentuurile teada andma. Seejärel peab sõltumatu dopingukontrolli agentuur teavitama taotlusest andmesubjekti, kusjuures teavitamine peab olema tõendatud. Andmesubjektil on õigus esitada sõltumatule dopingukontrolli agentuurile oma seisukoht, mis tuleb dokumenteerida. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 12–22 kohaldamine on alates taotluse saabumisest kuni andmesubjekti teavitamiseni piiratud määral, mil kõnealused õigused muudavad taotluse eesmärkide saavutamise tõenäoliselt võimatuks või seda tõsiselt kahjustavad ning piiramine on taotluse eesmärkide saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne. (4) Sõltumatul dopingukontrolli agentuuril on eelkõige Austria sõltumatu dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu vahekomisjoni ülesannete täitmiseks õigus edastada vajaduse korral pädevale riiklikule antidopinguorganisatsioonile, pädevale rahvusvahelisele spordialaliidule ning WADA-le [Maailma Dopinguvastane Agentuur] dopingukontrollide testitulemused, kirjalikult dokumenteeritavad dopinguvastaste eeskirjade rikkumise põhjendatud kahtluse asjaolud, eelkõige dopinguvastases menetluses tehtud otsused, ja raviotstarbelise kasutamise erandi andmise eriload (§ 12), juhul kui see on maailma dopinguvastases koodeksis ette nähtud. (5) Sõltumatul dopingukontrolli agentuuril on eelkõige Austria sõltumatu dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu vahekomisjoni ülesannete täitmiseks õigus vajaduse korral edastada WADA põhjendatud ja dokumenteeritud taotluse alusel WADA-le isikuandmeid ja eri liiki isikuandmeid, eelkõige terviseandmeid, millel põhineb raviotstarbelise kasutamise erandi andmise eriluba, juhul kui see on maailma dopinguvastases koodeksis ette nähtud. (6) Kui andmesubjekt kasutab isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid õigusi sõltumatu dopingukontrolli agentuuri kui mittepädeva vastutava töötleja suhtes, peab viimane suunama andmesubjekti pädeva vastutava töötleja poole. Kui andmesubjekt väidab, et tema õigust on vastavalt lõigetele 7–12 piiratud, teavitatakse sellest vastutavat töötlejat ja pädevat andmekaitseametnikku. 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 (7) Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 12–14 tulenevad teavitamiskohustused on isikuandmete ja eri liiki isikuandmete töötlemise ja edastamise osas piiratud määral, mil need kohustused muudavad käesoleva föderaalseaduse või maailma dopinguvastase koodeksi dopinguvastaste eeskirjade tõhusa rakendamise tõenäoliselt võimatuks või seda tõsiselt kahjustavad. (8) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 kohane õigus tutvuda andmetega on isikuandmete ja eri liiki isikuandmete töötlemise ja edastamise osas piiratud määral, mil see õigus muudab käesoleva föderaalseaduse või maailma dopinguvastase koodeksi dopinguvastaste eeskirjade tõhusa rakendamise tõenäoliselt võimatuks või seda tõsiselt kahjustab. (9) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti d kohane andmete õigsuse põhimõte ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 16 kohane õigus andmete parandamisele on ebatäpsete või ebatäielike isikuandmete või eri liiki isikuandmete puhul piiratud määral, mil parandamist takistab jõustunud kohtuotsusvõi aegumine või kui andmesubjektil on või oli võimalus luua täpsuse ja täielikkuse osas selgus mõistlikul õiguslikul viisil. Kui andmesubjekt tõendab, et need isikuandmed või eri liiki isikuandmed kahjustavad oluliselt tema õigusi, võib ta esitada sellekohase dokumenteeritava avalduse, mis sisu ei muuda. (10) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 kohane õigus andmete kustutamisele on piiratud osas, milles seadusega on ette nähtud säilitamiskohustus või arhiveerimine. Andmesubjekti taotluse alusel säilitatakse tema isikuandmeid või eri liiki isikuandmeid säilitamiskohustuse järelejäänud aja jooksul töötlemata kujul, kui andmesubjekt tõendab, et tema isikuandmete või eri liiki isikuandmete säilitamine kahjustab oluliselt tema õigusi, ja säilitamiskohustuse järelejäänud aja jooksul ei ole edasist töötlemist ette nähtud. (11) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 18 kohane õigus andmete töötlemise piiramisele on piiratud ajal, mille vältel kontrollitakse isikuandmete või eri liiki isikuandmete õigsust pärast seda, kui andmesubjekt on isikuandmete õigsuse vaidlustanud, ja ajal, mil andmesubjekt on esitanud vastuväite ja ei ole veel selge, kas vastutava töötleja õiguspärased kaalutlused kaaluvad üles andmesubjekti kaalutlused. (12) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 21 kohane õigus esitada vastuväiteid on isikuandmete ja eri liiki isikuandmete töötlemise osas piiratud ajal, mil kehtib seadusjärgne säilitamis- või arhiveerimiskohustus, välja arvatud juhul, kui andmesubjekt suudab tõendada oma konkreetse olukorraga seotud põhjusi, mis on vastuväidete esitamise õiguse piiramise eesmärkidest kaalukamad. Pädevat andmekaitseametnikku teavitatakse sellise kaalumise läbiviimisest ja tulemusest. (13) Sõltumatu dopingukontrolli agentuur peab säilitama andmed, eelkõige isikuandmed ja eri liiki isikuandmed, mida on töödeldud või edastatud selleks, et võtta isikuid vastutusele, takistada neil osaleda spordivõistlustel ja sportlaste eest hoolitseda, tagada dokumenteerimine ja arhiveerimine ning rakendada tõhusalt 6  NADA AUSTRIA JT käesoleva föderaalseaduse ja maailma dopinguvastase koodeksi dopinguvastaseid eeskirju, kümne aasta vältel alates nende viimasest töötlemisest või edastamisest. (14) Sõltumatu dopingukontrolli agentuur kohustub hiljemalt iga kolme aasta järel laskma välisel IT-teenuse pakkujal teha andmeturbe auditi. Austria sõltumatu dopinguvastane õiguskomisjon (edaspidi „ÖADR“) § 7. (1) Austria sõltumatu dopinguvastane õiguskomisjon (ÖADR) on riigiorganitest, eraõiguslikest isikutest ja sõltumatust dopingukontrolli agentuurist sõltumatu komisjon. ÖADR liikmed ei tohi olla osalenud sportlast või muud isikut puudutavas uurimises, otsuse tegemisel, kas esitada sportlase või muu isiku suhtes kontrollitaotlus, ega ÖADR enda otsuse läbivaatamist puudutavas sõltumatu vahekomisjoni menetluses § 8 alusel. ÖADR viib läbi distsiplinaarmenetlusi pädeva föderaalse spordialaliidu nimel vastavalt pädeva rahvusvahelise spordialaliidu kehtivatele dopinguvastastele eeskirjadele (dopinguvastased menetlused). (2)–(7) […] § 6 on kohaldatav mutatis mutandis. Sõltumatu vahekomisjon § 8. (1) Sõltumatu vahekomisjon on riigiorganitest, eraõiguslikest isikutest ja sõltumatust dopingukontrolli agentuurist sõltumatu komisjon. Sõltumatu vahekomisjoni liikmed ei tohi olla osalenud sportlast või muud isikut puudutavas uurimises, otsuse tegemisel, kas esitada sportlase või muu isiku suhtes kontrollitaotlus, ega nende läbivaadatava ÖADRi enda otsuse tegemisel. Ilma et see piiraks § 23 lõike 10 punktide 1 ja 2 kohaldamist, asutatakse see sõltumatu dopingukontrolli agentuuri juurde dopinguvastastes menetlustes tehtud ÖADRi otsuste läbivaatamiseks. (2)–(5) […] § 6 on kohaldatav mutatis mutandis. Muud menetlusõigusnormid § 21. (1) ÖADR määrab oma otsuses vastavalt §-le 10 kindlaks ka kulud. Pooled võivad vastavalt § 20 lõikele 2 ning pädev föderaalne spordialaliit juhul, kui kulude hüvitamist § 10 lõike 4 kohaselt andmesubjektilt ei nõuta, esitada sõltumatule vahekomisjonile nelja nädala jooksul alates otsuse teatavakstegemisest taotluse kulude kindlaksmääramise otsus läbi vaadata. (2) Eesistuja teeb kulud ja nende arvutamise meetodi menetluse lõpus pooltele teatavaks. 7  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 (3) ÖADR peab hiljemalt 20 päeva pärast otsuse jõustumist teavitama föderaalset spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioone, sportlasi, muid isikuid ja võistluste korraldajaid ning üldsust dopinguvastases menetluses määratud kaitsemeetmetest (nt esialgsed võistluskeelud) ja otsustest, märkides ära puudutatud isiku nime, keelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku terviseandmete kohta. Selle teabe avalikustamisest võib loobuda haavatavate isikute, harrastussportlaste ja isikute puhul, kes on teabe või muude vihjete avaldamisega oluliselt kaasa aidanud dopinguvastaste eeskirjade võimalike rikkumiste avastamisele. Harrastussportlaste puhul on avaldamine nõutav rahvatervise huvides, kui on tuvastatud § 1 lõike 2 punktides 3 ja 9–11 osutatud dopinguvastaste eeskirjade rikkumine. (4) ÖADR peab tegema otsuse dopinguvastaste eeskirjade rikkumise ja kaitse- või distsiplinaarmeetme määramise kohta kooskõlas pädeva rahvusvahelise spordialaliidu dopinguvastaste eeskirjadega. Dopinguvastaseid eeskirju tuleb kohaldada ka haavatavate isikute ja harrastussportlaste suhtes, samuti juhul, kui rikkumine on seotud § 2 punktis 28 osutatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Distsiplinaarmeetme leevendamiseks seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega peab sportlane enda kulul tõendama, et ta on kasutanud asjaomast tugiteenust sõltumatu dopingukontrolli agentuuri tunnustatud asutuses. (5) Kõik käesoleva jao kohaselt sportlasele või muule isikule saadetavad teatad edastab sõltumatu dopingukontrolli agentuur ka asjaomasele antidopinguorganisatsioonile, asjaomasele föderaalsele spordialaliidule, rahvusvahelisele spordialaliidule ja WADA-le ning sisestab need põhjendamatu viivituseta § 2 punkti 20 kohasesse teavitussüsteemi. Menetlus sõltumatus vahekomisjonis § 23. (1) Pooled võivad § 20 kohaste otsuste suhtes taotleda lõike 2 kohaselt nelja nädala jooksul alates teatavakstegemisest nende läbivaatamist sõltumatus vahekomisjonis. Sõltumatu vahekomisjon kontrollib otsuse õiguspärasust ja võib selle õigusvastasuse tõttu asendamiseta tühistada või seda igas suunas muuta. Läbivaatamistaotlusel ei ole § 20 kohase otsuse suhtes peatavat mõju, välja arvatud juhul, kui sõltumatu vahekomisjon selle kindlaks määrab. (2)–(13) […] (14) Sõltumatu vahekomisjon peab teavitama oma otsustest föderaalset spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioone, sportlasi, muid isikuid ja võistluse korraldajaid ning üldsust, märkides ära puudutatud isikute nimed, võistluskeelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku terviseandmete kohta. Selle teabe avalikustamisest võib loobuda haavatavate isikute, harrastussportlaste ja isikute puhul, kes on teabe või muude vihjete avaldamisega oluliselt kaasa aidanud dopinguvastaste reeglite võimalike rikkumiste avastamisele. Harrastussportlaste puhul on avaldamine 8  NADA AUSTRIA JT nõutav rahvatervise huvides, kui on tuvastatud § 1 lõike 2 punktides 3 ja 9–11 osutatud dopinguvastaste eeskirjade rikkumine. Üldine haldusmenetluse seadus (Allgemeines Verwaltungsverfahrensgesetz; edaspidi „AVG“), § 57 Austria põhiseadus (Bundes-Verfassungsgesetz), artikkel 130 Viidatud liidu õigusnormid Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL), artiklid 16, 165 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), artikkel 2, artikli 4 punkt 15, artiklid 5, 6, 9, 10, 17 Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte 1 Austria sõltumatu dopinguvastane õiguskomisjon (edaspidi „ÖADR“) on 2021. aasta dopinguvastase föderaalseaduse (Anti-Doping Bundesgesetz 2001; edaspidi „ADBG“) § 7 alusel moodustatud sõltumatu komisjon. Selle ülesanne on viia pädeva föderaalse spordialaliidu nimel läbi distsiplinaarmenetlusi vastavalt pädeva rahvusvahelise spordialaliidu kehtivatele dopinguvastastele eeskirjadele. ADBG § 8 kohaselt vaatab ÖADRi otsused läbi sõltumatu vahekomisjon. 2 Nationale Anti-Doping Agentur Austria GmbH (edaspidi „NADA Austria“) on ADBG § 5 lõike 5 alusel asutatud sõltumatu dopingukontrolli agentuuri ülesandeid täitev avalikes huvides tegutsev piiratud vastutusega äriühing. Oma veebisaidil https://www.nada.at/de/recht/suspendierungen-sperren avaldab ta sportlaste nimekirja, kellele on määratud esialgsed võistluskeelud ja võistluskeelud. 3 Kaebajad on sportlased, kelle suhtes on ÖADR või sõltumatu vahekomisjoni otsusega kehtestatud teatud tähtajaga või eluaegne võistluskeeld. 4 Eespool viidatud nimekiri hõlmab muu hulgas – keelu kehtivusajal – neid isikuid (sportlased või endised sportlased), kellele on ÖADR või sõltumatu vahekomisjoni otsusega määratud võistluskeeld. Avaldatakse asjaomase sportlase ees- ja perekonnanimi, harrastatav spordiala, toime pandud dopinguvastaste eeskirjade rikkumine, karistus ning karistuse alguse ja lõpu aeg. Nimekirjas on praegu 19 sportlast – sealhulgas kaebuse esitajad –, kes tegelevad kaheksa spordialaga. 5 ÖADR avaldab alates 2013. aastast oma veebisaidil https://www.oeadr.at rubriigis „Pressiteated“ – samuti võistluskeelu kehtivusajal – võistluskeeluga hõlmatud sportlase ees- ja perekonnanime, harrastatava spordiala, rikkumise liigi, määratud 9  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 karistuse, karistuse alguse ja lõpu aja ning NADA Austria või sõltumatu vahekomisjoni otsuse kokkuvõtte, milles on viidatud keelatud toimeainele. Praegu on kõnealusel veebisaidil avaldatud 13 pressiteadet võistluskeelu saanud sportlaste kohta, nendest kolm puudutavad kaebajateks olevaid isikuid. Ühe kaebaja kohta pressiteade sellel veebisaidil puudub (olgugi et võistluskeeld tema suhtes veel kehtib). 6 Kaebajad palusid NADA Austrial ja ÖADR-l kaheksa päeva jooksul eemaldada nende nimi ja spordiala veebist, eelkõige eespool nimetatud veebisaitidelt. 7 NADA Austria ja ÖADR seda palvet ei täitnud. 8 Kaebajad esitasid 22. oktoobril 2021 Austria andmekaitseasutusele (kaasatud isik Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne halduskohus)) isikuandmete kaitset reguleerivate õigusnormide rikkumisele tuginedes isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 kohase kaebuse (andmekaitsekaebus). Selles palusid nad tuvastada, et NADA Austria ja ÖADR on nende nimede ja harrastatava spordiala avaldamisega rikkunud õigusnorme, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse föderaalseadusest (Bundesgesetz zum Schutz natürlicher Personen bei der Verarbeitung personenbezogener Daten; Datenschutzgesetz; DSG) tulenevat õigust isikuandmete kustutamisele ja isikuandmete töötlemise piiramisele, ning palusid kohustada NADA Austriat ja ÖADRi kustutada nende nimed ja spordialad eespool nimetatud veebisaitidelt. Lisaks esitasid nad palve teha NADA Austriat ja ÖADRi ära kuulamata DSG § 22 lõikel 4 koostoimes üldise haldusmenetluse seaduse (AVG) § 57 lõikega 1 põhinev otsus, millega keelatakse andmete töötlemise jätkamine, kuna see ohustab otseselt ja oluliselt kaitset väärivaid konfidentsiaalsushuve (riisiko viivituse korral). 9 Vaidlustatud otsusega jättis andmekaitseasutus kaebused ja taotluse teha DSG § 22 lõikel 4 koostoimes AVG § 57 lõikega 1 põhinev otsus põhjendamatuse tõttu rahuldamata. 10 Kaebajad esitasid vaidlustatud otsuse peale Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne halduskohus) tähtaja jooksul põhiseaduse (Bundes-Verfassungsgesetz) artikli 130 lõike 1 punkti 1 kohase kaebuse (haldusmenetluse poole kaebus), mis on õiguskaitsevahend vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 78 lõikele 1. Andmekaitseasutus ei kasutanud kaebuse suhtes eelotsuse küsimise võimalust ja saatis asja otsustamiseks Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne halduskohus). 11 Sõltumatu vahekomisjon esitas 21. detsembri 2021. aasta määrusega Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse (kohtuasi C-115/22). 12 Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) peatas 22. juuni 2022. aasta määrusega pooleli oleva menetluse, kuni Euroopa Kohus vastab kohtuasjas C-115/22 esitatud eelotsuse küsimustele. 10  NADA AUSTRIA JT 13 Euroopa Kohus sedastas 7. mai 2024. aasta otsuses C-115/22, et sõltumatu vahekomisjoni 21. detsembri 2021. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, kuna sõltumatut vahekomisjoni ei saa käsitada „kohtuna“ ELTL artikli 267 tähenduses. 14 Kõnealuste kaebuste menetlemine Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne halduskohus) jätkus. Põhikohtuasja poolte peamised argumendid 15 Andmekaitseasutuses toimunud haldusmenetluses väitsid kaebajad, et veebisaitidel olevad kanded tekitavad märkimisväärseid takistusi töökohale kandideerimisel, samuti on neil laimav ja häbimärgistav toime. Avaldatud andmed kujutavad endast lisaks eri liiki isikuandmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses ning süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 tähenduses. ühtne kohaldamine vastavalt ADBG § 21 lõikel 3 ja § 23 lõike 14 kohase avaldamisõiguse ühtne kohaldamine rikub isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõiget 3. Üldsuse ennetav teavitamine ei ole asjakohane ega vajalik ja kindlasti mitte proportsionaalne, liiatigi kuna kindlaks määratud ei ole ka tühistamistähtaega. Dopinguvastast eesmärki võib saavutada ka leebemate vahenditega, näiteks avaldamine spordialaliidu uudiste trükiversioonis, avaldamine spordialaliidusiseses andmebaasis või avaldamine asjaomaste isikute isikuandmete avalikustamiseta. 16 Andmekaitseasutus põhjendas vaidlustatud otsust, millega jäeti andmekaitsekaebused rahuldamata, sellega, et kaebajate kirju NADA Austriale ja ÖADRile ei saa pidada kustutamistaotlusteks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 tähenduses. Tulemust ei muudaks isegi nende kirjade käsitamine kustutamistaotlustena, kuna ADBG – eelkõige § 5 lõige 6 ja § 21 lõige 3 – näeb käesolevas asjas vaidlustatud avaldamise sõnaselgelt ette. Taotletud kustutamine on seega vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktiga b. Seoses kaebajaga, kelle kohta pressiteade eespool nimetatud veebisaidil puudus, teatas andmekaitseasutus, et tema andmeid ei ole veel avaldatud. Kaebus, mis käsitleb rikkumisi, mida ei ole veel toime pandud või mis võidakse toime panna alles tulevikus, tuleb kaebuse esitamise õiguse puudumise tõttu rahuldamata jätta. 17 Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) menetluses märgivad kaebajad, et kaebajale, keda ei olnud (veel) kantud ühtegi nimekirja, oli määratud ÖADR otsusega (konkreetselt nimetatud) dopinguvastase eeskirja rikkumise eest nelja aasta pikkune võistluskeeld, mis kehtib kuni 30. maini 2025. Kaebajate kirjad NADA Austriale ja ÖADRile tuleb liigitada kustutamistaotlusteks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 tähenduses. 18 NADA Austria väidab Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne halduskohus), et vastavalt ADBG § 5 lõike 6 punkti 4 nõuetele peab ta sõltumatu dopingukontrolli 11  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 agentuuri ülesandeid täites tasuta teavitama teiste hulgas föderaalset spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioone, sportlasi, muid isikuid ja võistluste korraldajaid ning üldsust sportlastele ja muudele isikutele määratud kaitsemeetmetest (nt esialgsed võistluskeelud) ja võistluskeeldudest ning nende tühistamistest, mis on talle teatavaks saanud, märkides ära puudutatud isiku nime, keelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku eri liiki isikuandmete, eelkõige terviseandmete kohta. Kõnealuste andmete avaldamisel oma veebisaidil järgib ta isikuandmete töötlemise põhimõtteid vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 5, avaldades ainult ADBG § 5 lõike 6 punktis 4 ette nähtud liiki andmeid ajavahemikul, mil distsiplinaarmeetmed on vastavalt ADBG-le kehtivad. Lisaks sellele on ADBG-l põhinev isikuandmete töötlemine vajalik UNESCO spordis dopingu kasutamise vastases rahvusvahelises konventsioonis ette nähtud rahvusvahelise õigusliku kohustuse täitmiseks ja on seega üldistes huvides. Isikuandmete avaldamine esialgsete võistluskeeldude ja võistluskeeldude nimekirjas on seega vajalik NADA Austria juriidilise kohustuse täitmiseks vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktile c ja avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktile e. NADA Austria avaldab isikuandmed esialgsete võistluskeeldude ja võistluskeeldude nimekirjas selleks, et teavitada sponsoreid ning võistluste korraldajaid Austrias ja välisriikides esialgsetest võistluskeeldudest ja võistluskeeldudest. Lisaks sellele tuleb võistluskeeldudest ja tugiisikutele määratud karistustest teavitada sportlasi ja teisi isikuid. Lõpuks tuleb ADBG § 5 lõike 6 punkti 4 nõuet arvestades ka üldsust tasuta teavitada sellistest kaitsemeetmetest nagu esialgsed võistluskeelud ja võistluskeelud ning tagada dopinguvastaste meetmete läbipaistvus. Seega ei ole NADA Austrial vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktile b koostoimes ADBG § 1 lõikega 1 ja § 5 lõike 6 punktiga 4 kohustust kustutada kaebajate isikuandmed. Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte 19 Esimene küsimus Käesoleval juhul leiavad kaebajad, et nende isikuandmete avaldamisega eespool nimetatud veebisaitidel on rikutud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 17 tulenevat õigust andmete kustutamisele. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse kõnealust määrust isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda. Nagu märgib kohtujurist Ćapeta 14. septembri 2023. aasta ettepanekus kohtuasjas C-115/22, on isikuandmete avaldamine internetis „töötlemine“, vaidlusaluses 12  NADA AUSTRIA JT töötlemistoimingus kasutatakse „isikuandmeid“ ja nende laadimine serveri kaudu NADA veebisaidile kujutab endast „automatiseeritud“ töötlemist. Siiski märgib kohtujurist lisaks, et isikuandmete töötlemine liikmesriigi dopinguvastaste õigusaktide rakendamise eesmärgil ei ole tegevus, mis liidu õiguse praeguses seisus tooks selle töötlemise liidu õiguse reguleerimisalasse, kuna Euroopa Liidul puudub pädevus spordi reguleerimiseks, mistõttu ei ole isikuandmete kaitse üldmäärus käesoleval juhul kohaldatav. Austria andmekaitseasutus leidis käesolevas asjas seevastu, et isikuandmete kaitse üldmääruse sätted on kohaldatavad, ja ka kaebajad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldatavusest. Seetõttu soovib Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) teada, kas kõnealune isikuandmete töötlemine on hõlmatud ELTL artikli 16 lõike 2 esimese lausega ja kuulub seega, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 2 punkti a, isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 1 esemelisse kohaldamisalasse. 20 Teine küsimus ADBG § 5 lõike 6 punkti 4 ja § 21 lõike 3 sätete kohaselt peavad NADA Austria ja ÖADR põhimõtteliselt teavitama avalikkust oma otsustest, märkides ära puudutatud isiku nime, keelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku terviseandmete kohta. ADBG § 21 lõike 3 kohaselt kehtivad erandid haavatavate isikute, harrastussportlaste ja isikute suhtes, kes on teabe või muude vihjete avaldamisega oluliselt kaasa aidanud dopinguvastaste eeskirjade võimalike rikkumiste avastamisele. Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete kohta on Bundesverwaltungsgerichtil (föderaalne halduskohus) tekkinud küsimus, kas juba teabe avaldamine selle kohta, et konkreetne isik on toime pannud dopinguvastaste eeskirjade rikkumise (ja talle on seetõttu määratud võistluskeeld), kujutab endast „terviseandmeid“ isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses koostoimes artikli 4 punktiga 15. Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) hinnangul on seejuures eriti oluline, et ÖADRi pressiteates dopinguvastaste eeskirjade rikkumise kohta – nii ka käesolevas kaebemenetluses – sisaldub teave, milline aine oli sportlase valduses või millist ainet sportlane soorituse parandamise eesmärgil tarbis. Kohtujurist märgib eespool viidatud ettepanekus kohtuasjas C-115/22, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktis 15 sisalduva määratluse kohaselt peavad „terviseandmed“ võimaldama teha järeldusi andmesubjekti tervisliku seisundi kohta, mida käesolevas asjas teha ei saa, kuna järeldus, et isik on tarbinud teatud keelatud aineid või on sellised ained olnud isiku valduses, ei anna tema füüsilise või vaimse tervise seisundi kohta (nimelt) mingit teavet. 13  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 Õiguskirjanduses ollakse siiski osaliselt seisukohal, et mõiste „terviseandmed“ hõlmab ka kirjeldusi/teavet tervist mõjutavate ainete, nt alkoholi, uimastite või ravimite tarbimise kohta (vt Weichert, teoses: Kühling/Bucher DSGVO Art. 9, punkt 39), ka Euroopa Kohus on 6. novembri 2003. aasta otsuses Lindqvist (C-101/01, EU:C:2003:596, punkt 50) sedastanud, et väljendit „terviseandmed“ tuleb tõlgendada laialt, millest tulenevalt ei ole vastus sellele küsimusele Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) hinnangul ilmselge. Euroopa Kohtu vastus kõnealusele küsimusele on Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) jaoks oluline, kuna jaatava vastuse andmise korral oleksid kohaldatavad isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 nõuded ja riigisisesed õigusnormid näeksid ette ainult otsuse anonüümse avaldamise („ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi asjaomase isiku terviseandmete kohta“). 21 Kolmas ja neljas küsimus Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) peab käesolevas asjas hindama, kas olukord, kus profisportlaste isikuandmed, sealhulgas nende toime pandud dopinguvastaste eeskirjade rikkumised ja neile määratud võistluskeelud on avalikustatud üldsusele ligipääsetaval veebisaidil, on kooskõlas seaduslikkuse ja võimalikult väheste andmete kogumise nõuetega, mis on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides a ja c ning artikli 6 lõikes 3. Käesoleval juhul on küsitav, kas ADBG-s nõutud avalikustamine on nõutav või põhjendatud liidu õiguse alusel ning kas see on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, arvestades ADBG § 5 lõike 6 punkti 4 ja § 21 lõike 3 sätteid. Tekkinud on küsimused (nagu märgitud eespool viidatud kohtujurist Ćapeta ettepanekus [vt punkt 129]), kas isikuandmete kaitse üldmäärus nõuab, et vastutav töötleja kontrolliks proportsionaalsust igal üksikul juhul enne isikuandmete üldsusele avaldamist või saab enne sellist avaldamist proportsionaalsuse üle otsustada üldiselt riigisisese õigustloova aktiga. Esimesel juhul, st juhul, kui on vaja individuaalset proportsionaalsuse hindamist, läheb ADBG kohtujuristi hinnangul isikuandmete kaitse üldmäärusega vastuollu, kuna ADBG sellist individuaalset kontrolli ette ei näe. Kui proportsionaalsuse kontrolli võib põhimõtteliselt riigisiseses õiguses läbi viia abstraktselt ja vastutavale töötlejale võib panna automaatse avaldamise kohustuse, on kohtujuristi arvates küsitav, kas ADBG vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud proportsionaalsuse nõudele. Lisaks sellele on kohtujuristil tekkinud kahtlused, kas juhul, kui dopingualase rikkumise otsusega seotud teabe automaatne avaldamine üldsusele on proportsionaalne seadusega taotletava õiguspärase eesmärgiga või eesmärkidega, on vaja see teave avaldada antidopinguorganisatsiooni üldiselt ligipääsetaval veebisaidil. 22 Viies küsimus 14  NADA AUSTRIA JT Euroopa Kohus rõhutas 22. juuni 2021. aasta otsuses Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid) (C-439/19, EU:C:2021:504, punktid 73–94) mõistete „süüteoasjades süüdimõistvad kohtuotsused“ ja „süüteod“ autonoomset tõlgendamist isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 10. Ka rikkumiste puhul, mida riigisiseses õiguses „kriminaalõiguslikuks“ ei kvalifitseerita, võib selline olemus tuleneda rikkumise laadist ja selle karistuse raskusest, mis võidakse isikule määrata (vt selle kohta 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Garlsson Real Estate jt, C-537/16, EU:C:2018:193, punktid 28 ja 32). ADBG deklareerib, et kui sportlase jaoks (kes kuulub konkreetsesse spordialaliitu või osaleb spordialaliitude korraldatud võistlustel) on olemas rahvusvaheliste spordialaliitude dopinguvastased eeskirjad, siis on nendes sätestatud karistused õiguslikult siduvad. Käesoleval juhul hõlmavad karistused tiitlite ja auhinnaraha äravõtmist ning mitmeaastast või eluaegset keeldu osaleda kõikidel (riiklikel ja rahvusvahelistel) võistlustel. Selle keelu tagajärjeks on lõppkokkuvõttes sporditegevuse (ajutine) keelamine, isegi ja eelkõige juhul, kui sellega teenitakse (teeniti) elatist. Vastavalt ADBG § 24 lõikele 4 ei tohi spordiorganisatsioonid „kasutada“ isikuid, kellel on dopinguvastase seaduse alusel määratud võistluskeeld, see tähendab, et nad ei tohi võtta neid tasustatavale tööle. Seda arvestades on Bundesverwaltungsgerichtil (föderaalne halduskohus) tekkinud küsimus, kas kaebajate nimede, nende toime pandud dopinguvastaste eeskirjade rikkumiste ja neile määratud karistuste avalikustamine kujutab endast „süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete“ töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 tähenduses. Vastus sellele küsimusele on tarvilik, kuna jaatava vastuse korral peab isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 sõnastuse kohaselt toimuma „ametiasutuse“ järelevalve all või olema lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Kohtujuristi (eespool viidatud ettepanekus sisalduvate) märkuste kohaselt tähendab järeldus, et isikuandmete töötlemine kuulub isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 kohaldamisalasse, seda, et avalikustamist kaaludes tuleb omistada suurem kaal andmesubjekti huvidele. Kuues küsimus Eespool viidatud ettepanekus märgib kohtujurist ka seda, et ADBG § 5 lõikest 6 ja § 6 lõigetest 1–5 nähtub, et Austria seadusandja omistas NADA-le sellise „ametiasutuse“ rolli, kelle ülesandeks on muu hulgas kontrollida, kuidas töötleb sõltumatu vahekomisjon isikuandmeid, mis kuuluvad isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 kohaldamisalasse (punkt 123). Samuti märkis ta, et ADBG kohaselt ei saa sõltumatu vahekomisjoni otsuseid Austria kohtutes vaidlustada. Seda arvestades on Bundesverwaltungsgerichtil (föderaalne halduskohus) tekkinud küsimus, kas selle ametiasutuse toimingud või otsused, kellele on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 kohaselt delegeeritud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmete töötlemise järelevalve, peavad alluma kohtu kontrollile. 15  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24 Seitsmes küsimus Veel enne oma isikuandmete avaldamist eespool nimetatud veebisaitidel palus üks kaebaja NADA Austrial ja ÖADR-l eemaldada kaheksa päeva jooksul tema nimi ja spordiala veebist, eelkõige kõnealustelt veebisaitidelt, ning esitas pärast seda, kui NADA Austria ja ÖADR olid jätnud selle palve täitmata, andmekaitsekaebuse, kuna ta eeldas, et tema isikuandmed kohe avaldatakse. Seitsmes küsimus tekib selle pinnalt, et andmekaitseasutus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata juba põhjendusega, et kaebuse esitamise ja andmekaitseasutuse otsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja andmeid eespool nimetatud veebisaitidel veel avaldatud. Avaldamine on nüüdseks siiski toimunud. Seetõttu on Bundesverwaltungsgerichtil (föderaalne halduskohus) tekkinud küsimus, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 väidetava rikkumise peale isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 alusel esitatud kaebus on vastuvõetav, kui ajal, mil kaebus järelevalveasutusele esitati ja mil järelevalveasutus otsuse tegi, ei olnud andmesubjekti isikuandmete töötlemist veel toimunud, kuid töötlemine leidis aset kohtumenetluse ajal, või muutub tagantjärele vastuvõetavaks, kui juba kaebuse esitamise ajal oli konkreetselt alust eeldada, et vastutav töötleja asub isikuandmeid kohe või peatselt töötlema Selles küsimuses ollakse õiguskirjanduses erinevatel seisukohtadel. Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne halduskohus) teadaolevalt ei ole seda küsimust Euroopa Kohtu praktikas siiski veel selgitatud. 23 Kuna liidu õiguse kohaldamine ja tõlgendamine ei ole sedavõrd selge, et ei jääks ruumi põhjendatud kahtlusteks (vt Euroopa Kohtu 6. oktoobri 1982. aasta otsus Cilfit jt, 283/81, EU:C:1982:335, ja 6. oktoobri 2021. aasta otsus Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi, C-561/19, EU:C:2021:799, punkt 39 jj), esitatakse ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule käesoleva kohtumääruse alguses sõnastatud eelotsuse küsimused. 16