Detailplaneeringu algatamisest

Kadi Vilu From: [email protected] Sent: kolmapäev, 19. oktoober 2022 11:21 To: KM Info; Transpordiamet Subject: Detailplaneeringu algatamisest Attachments: 7-172-3 19.10.2022 Väljaminev kiri.asice; EELNOU.pdf; KSH eelhinnang.pdf; Lisa 5- skeem.pdf; Skeem.pdf; lahteseisukohad.pdf Tere! Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument "Detailplaneeringu algatamisest", mis on registreeritud 19.10.2022, numbriga 7-1/72-3. Saku Vallavalitsus Juubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAA Tel 671 2431 e-post: [email protected] 1 Lisa 3 Saku Vallavalitsuse korraldusele nr Saku vald Männiku küla Männiku kalmistu detailplaneering planeeringuala skeem Tingmärgid maaüksuse piir planeeringuala piir kalmistu maa-ala liikluskorralduse planeerimise tarbeks mõeldud maa-ala (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Raagmets Vallasekretär Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist SAKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saku ...... 2022 nr .......... Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 22, § 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 16 punkti 1 ning Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3 punktide 1 ja 3 alusel. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on esitanud avalduse Saku vallas Männiku külas Kroonu tee 1 ja Männiku linnaku maaüksuste osal detailplaneeringu algatamiseks. Planeeritav ala asub Saku vallas Männiku külas Kroonu tee 1 (katastritunnus 71801:001:1139, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 91,39 ha) ja Männiku linnak (katastritunnus 71801:001:0550, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, pindala 119,4 ha) ja 11340 Tallinn-Saku- Laagri tee (71801:001:1141; 71801:001:0887) maaüksuste osadel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 80 ha (vt lisa 3). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste osade liitmine üheks krundiks, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kalmistu ja seda teenindavate hoonete rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses kalmistu maa-alal, rohelise võrgustiku koridoris ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Uue vastuvõetud Saku valla üldplaneeringu (vastuvõetud Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8) kohaselt asub planeeritav ala samuti hajaasustuses kalmistu maa-alal, rohelise võrgustiku koridoris ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Uue Saku valla üldplaneeringu rakendussätetes on kirjas, et käesoleva üldplaneeringu kehtestamise hetkel poolelioleva menetluskäiguga detailplaneeringute puhul tuleb arvesse võtta käesolevat üldplaneeringut. Juhul, kui menetletav detailplaneering on vastuolus käesoleva üldplaneeringuga, tuleb see viia vastavusse üldplaneeringuga, kui detailplaneeringut ei ole enne üldplaneeringu kehtestamist jõutud vastu võtta planeerimisseaduse § 134 tähenduses. Kuna kalmistu detailplaneeringut ei jõuta praeguse informatsiooni kohaselt enne Saku valla uue üldplaneeringu kehtestamist vastu võtta, siis on siinkohal asjakohane lähtuda Saku valla uues üldplaneeringus määratud kalmistu maa-ala piiridest. Kalmistu maa-ala piiride muutmisel vastavalt vastuvõetud üldplaneeringule on detailplaneeringu algatamine kooskõlas nii kehtiva kui ka vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 16 punkti 1 alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma ....... kirjaga nr ......... seisukohal, et Terviseamet on oma ....... kirjaga nr ......... seisukohal, et Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud: • Detailplaneeringulahenduse väljatöötamise eelselt tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring kalmistu võimalikest mõjudest põhja- ja pinnaveele (sh Männiku, Raku, Tammemäe ja Valdeku järvedele, võimalikule Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele ning puurkaevudele) ning vajadusel töötada välja leevendusmeetmed. • Kalmistu parima võimaliku lahenduse planeerimiseks tuleb teostada puittaimestiku, haljastuse ja kaitstavate liikide inventuur. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 1. Algatada Saku valla Männiku küla Männiku kalmistu detailplaneering 2. Anda lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Männiku küla Männiku kalmistu detailplaneeringu koostamiseks. 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.  4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus (Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15). 5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud. 8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marti Rehemaa Siiri Raagmets Vallavanem Vallasekretär Lisa 2 Saku Vallavalitsuse …. 2022 korraldusele nr …. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeeritava ala andmed: AADRESS Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Kroonu tee 1 ja Männiku linnak maaüksuse osa Katastritunnus: 71801:001:1139 71801:001:0550 Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa 100% riigikaitsemaa Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 80 ha. Detailplaneeringu eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste osade liitmine üheks krundiks, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kalmistu ja seda teenindavate hoonete rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega. Planeeritav ala asub Saku vallas Männiku külas Kroonu tee 1 (katastritunnus 71801:001:1139, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 91,39 ha) ja Männiku linnak (katastritunnus 71801:001:0550, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, pindala 119,4 ha) ja 11340 Tallinn-Saku- Laagri tee (71801:001:1141; 71801:001:0887) maaüksuste osadel (lisa 3). Juurdepääs planeeritavale alale on 11340 Tallinn-Saku-Laagri teelt. Kalmistule saab tulla nii Tallinna kui ka Saku poolt bussi või rongiga Männiku peatusesse, mis asub umbes 700 m kaugusel kavandatavast peaväravast. Autoga ja bussiga pääseb kalmistule Tallinn-Saku-Laagri teelt nii pea- kui ka majandusväravast. Planeeritaval alal paikneb männimets ning säilinud on sõjaväe poolt rajatud teedevõrk, hoonete varemed ja muldvallid. Ala kasutatakse hetkel puhkemetsana. Ehitisregistri andmetel olemasolev hoonestus puudub. Samuti puuduvad planeeringualal tehnovõrgud. Esitatud eskiislahenduse järgi jaguneb kalmistu kirstumatuse, urnimatuse ja tuhapuistealaks. Lisaks urnimatustele on võimalik tuhaurni säilitada ka urnimajades. Lisaks kristlikule matusealale võib tekkivad vajadus kavandada matusekvartaleid ka teistest usunditest pärit surnutele (islam, jt). Tuhapuistealal on metsa alla võimalik puistata lahkunu tuhk (nn Mälestusmetsas). Urnimajad on kavandatud olemasolevate muldvallide vahele. Need on suletud ruumis olevad urniriiulid/ -kapid, kuhu saab paigutada tuhaurnid. Kalmistu alale kavandataks esitatud eskiisi järgi ka kolm Meenutuspaika. Need on pinkidega istumiskohad, mis on mõeldud vaikseks vestluseks või mõtiskluseks. Lisaks kavandatakse järgmised ühekordsed ehitised: - tavandimaja ja kontorihoone (kokku ca 400 m²) - kalmistu töökojad ja majandusõu (ca 300 m² + 460 m²), mille alla kuuluvad garaaž, töökoda, majandustarvete ladu, kütuseruum, turvatöötajate ja tööliste ruumid - varjualused (ca 80 m²) - ladustamise paigad (sh okste ladustamine, töötajate parkla) - kivitöökoda (ca 1000 m²) - urnimajad (ca 3x200 m²) Eskiisis on välja toodud kavandatava lahenduse kohta järgmised põhimõtted: - Tallinna uus kalmistu on kavandatud kasvavasse männimetsa nii, et seda külastades säilik metsas jalutamise tunne. - Piirdeaeda ümber kalmistu ei rajata. - Kalmistu peateedel on lubatud liikuda autoga, teede äärde on kavandatud 10- kohalised parklad. - Kalmistu peateed on hämaral ajal valgustatud, öisel ajal valgus ei põle. - Sissepääsud ja teed on kavandatud olemasolevaid teid ära kasutades. Võimaluse korral peaks säilitama uute autoteede kõrval olemasolevad paekivist teed jalgteedena. - Metsaalune lausklev maapind säilitada ja kasutada ära urnimatuse ala kujundamisel. - Mullavallide vahel olevate laskemoonaladude asemele rajatakse urnimajad, urnimüüre sellele kalmistule ei kavandata. - Uuele kalmistule projekteeritakse veevarustus joogivee kvaliteediga. - Avalikud tualetid on tavandihoones, urnimajas ja majandushoovi juures. - Prügi kogutakse maa-alustesse mahutitesse ja sorteeritakse. Töö eesmärgiks on leida sobiv skemaatiline lahendus Tallinna uue kalmistu rajamiseks Männikul. Kalmistu, mille vajadusest on räägitud aastaid, lahendab kirstumatusteks vajalike hauaplatside puuduse Tallinnas ja kõrvalolevates valdades. Uue kalmistu kavandamisel arvestatakse urnimatuse osakaalu suurenemisega ning määratakse selleks vastavad alad. Kalmistu kavandamisel soovitakse võimalikult palju säilitada olemasolevat männikut. Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda/täpsustuda. Siiski kirjeldab see kavandatava tegevuse üldist nägemust. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 2 Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses kalmistu maa-alal, rohelise võrgustiku koridoris ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Uue vastuvõetud Saku valla üldplaneeringu (vastuvõetud Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8) kohaselt asub planeeritav ala samuti hajaasustuses kalmistu maa-alal, rohelise võrgustiku koridoris ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Uue Saku valla üldplaneeringu rakendussätetes on kirjas, et käesoleva üldplaneeringu kehtestamise hetkel poolelioleva menetluskäiguga detailplaneeringute puhul tuleb arvesse võtta käesolevat üldplaneeringut. Juhul, kui menetletav detailplaneering on vastuolus käesoleva üldplaneeringuga, tuleb see viia vastavusse üldplaneeringuga, kui detailplaneeringut ei ole enne üldplaneeringu kehtestamist jõutud vastu võtta planeerimisseaduse § 134 tähenduses. Kuna kalmistu detailplaneeringut ei jõuta praeguse informatsiooni kohaselt enne Saku valla uue üldplaneeringu kehtestamist vastu võtta, siis on siinkohal asjakohane lähtuda Saku valla uues üldplaneeringus määratud kalmistu maa-ala piiridest. Kalmistu maa-ala piiride muutmisel vastavalt vastuvõetud üldplaneeringule on detailplaneeringu algatamine kooskõlas nii kehtiva kui ka vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa (ehk Kroonu tee 1 ja Männiku linnak maaüksuste osa) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi Kroonu tee 1 ja Männiku linnak maaüksuste osa ehitusprojekti aluseks. Kuna tegemist on sisuliselt kahe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja 3 analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126 detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Saku valla kehtiva üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes oli sees tingimus, et kalmistu puhul tuleb teha detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamine (seoses rohelise võrgustikuga ja veekaitseliste küsimustega). Samas ei ole seda tingimust üldplaneeringusse endasse kui detailplaneeringu aluseks olevasse strateegilisse dokumenti kalmistu planeerimise puhul nõudeks seatud. Seega ei saa aluseks võtta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punkti 34. Samuti ei kuulu kalmistu kavandamine hetkel kehtiva keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹” loendisse, mille puhul tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada või eelhinnang koostada. Samas on tegu ca 80 ha suuruse ala planeerimisega ja eelhinnangu koostamine on seetõttu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) alusel mõistlik. Uue vastuvõetud ja kehtestamist ootava Saku valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande järgi on kalmistu rajamise eelselt vajalik teostada täpsemad uuringud ning selgitada välja selle võimalik mõju vesikeskkonnale (sh Männiku järvele). Põhjuseks eelkõige asjaolu, et uue kalmistu vahetuslähedusse jääb Männiku järv, mis toitub põhjaveest ning mis kuulus pikalt ka Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja võib tulevikus jällegi sinna kuuluda. Uue Saku valla üldplaneeringu rakendussätetes on kirjas, et käesoleva üldplaneeringu kehtestamise hetkel poolelioleva menetluskäiguga detailplaneeringute puhul tuleb arvesse võtta käesolevat üldplaneeringut. Juhul, kui menetletav detailplaneering on vastuolus käesoleva üldplaneeringuga, tuleb see viia vastavusse üldplaneeringuga, kui detailplaneeringut ei ole enne üldplaneeringu kehtestamist jõutud vastu võtta planeerimisseaduse § 134 tähenduses. Kuna kalmistu detailplaneeringut ei jõuta praeguse informatsiooni kohaselt enne Saku valla uue üldplaneeringu kehtestamist vastu võtta, siis on siinkohal asjakohane lähtuda Saku valla uue üldplaneeringu nõudest ja seada kalmistu detailplaneeringule tingimuseks, et detailplaneeringulahenduse väljatöötamise eelselt tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring 4 kalmistu võimalikest mõjudest põhja- ja pinnaveele (sh Männiku, Raku, Tammemäe ja Valdeku järvedele, võimalikule Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele ning puurkaevudele) ning vajadusel töötada välja leevendusmeetmed. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus Planeeringuala piirneb Hansuraba (71801:001:0563), Tarmo (71801:001:0181), Viimsi metskond 145 (71801:001:1274), Kroonu tee 1 (71801:001:1139), Männiku linnak (71801:001:0550), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:1141; 71801:001:0887) maaüksustega. Planeeritav ala piirneb enamuses maatulundusmaadega, põhjapool riigikaitsemaaga ja idapool asub Tallinn-Saku maantee. Planeeritavast alast ca 350 m laugusel lõunaosas asub Männiku küla elamute piirkond. Samas jääb kalmistut ja elamupiirkonda eraldama mets. Seega otsest kontakti ja omavahelisi otsemõjusid elamupiirkonnal ja kalmistul ei teki. Kalmistu jääb omaette ja selle ümber on vastavalt Saku valla uuele üldplaneeringule ette nähtud vähemalt 50 m laiune vöönd ehk nn vaikuseala kalmistu välispiirist. Vööndisse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra. Samas tuleb planeeringus arvestada, et kalmistu asub riigikaitseliste ehitiste (Männiku linnaku, Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru) piiranguvööndis. Neid ehitisi kasutatakse sellisteks riigikaitselisteks tegevusteks, millega kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra ja vibratsioon, mis võivad levida kogu piiranguvööndi ulatuses. Riigikaitseliste tegevuste tõttu tekkiv müra võib paratamatult kalmistul vaikust häirida. Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja mõjud Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetel keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga. See tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes looduslikult keskmiselt kaitstud. Negatiivne mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Ehitusaegset negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Tähelepanu tuleb nt pöörata ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. 5 Tõsisemad on kalmistu kasutamise aegsed mõjud (seoses matmisega) põhja- ja pinnaveele (sh ümbruskonna järvedele ja puurkaevudele). Seetõttu on Saku valla uues üldplaneeringus läbi üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande sees nõue, et kalmistu rajamise eelselt on vajalik teostada täpsemad uuringud ning selgitada välja selle võimalik mõju vesikeskkonnale (sh Männiku järvele). Seega on detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtades sees tingimus, et detailplaneeringulahenduse väljatöötamise eelselt tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring kalmistu võimalikest mõjudest põhja- ja pinnaveele (sh Männiku, Raku, Tammemäe ja Valdeku järvedele, võimalikule Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele ning puurkaevudele) ning vajadusel välja töötada leevendusmeetmed. Uuringu teostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. Uuring peab eelkõige katma järgmised teemad: - Kalmistu võimalike mõjude analüüs põhja- ja pinnaveele (sh Männiku, Raku, Tammemäe ja Valdeku järvedele, võimalikule Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele ning puurkaevudele) ning vajadusel välja töötada leevendusmeetmed; - Pinnase- ja põhjavee kõrgus planeeritaval alal; - Pinnase- ja põhjavee liikumise suund; - Hinnang põhjavee kaitstusele rajatava kalmistu asukohas; - Pinnase ja sademevee käitlemise lahendusi arvesse võttes anda soovitusi põhja- ja pinnavee kaitseks; - Tuua välja, kas on vaja rakendada erimeetmeid arvestades sellega, et Männiku järve täiendav kaitse võib olla vajalik kui edaspidi tekib vajadus see järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse liita. Hetkel pole põhjust eeldada, et tegu oleks olulise keskkonnamõjuga, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Konkreetset mõju põhja- ja pinnaveele saab analüüsida ja tulebki analüüsida eraldi uuringu kaudu. Seega hetkesisuga antud valdkonnas täpseid mõjusid teada ei ole, kuid need selgitatakse detailplaneeringu menetluse käigus välja ja neid tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta. Seega planeeritav tegevus hetkel teadaoleva informatsiooni kohaselt põhja- ja pinnaveele ning pinnasele reostusohtu ei kujuta. Kalmistu kasutusaegsed võimalikud mõjud põhja- ja pinnaveele selguvad edasise uuringu käigus. Lähima 2 km kaugusel ei asu kultuurimälestisi. Seega mõju kultuurimälestistele ei teki. Männiku on läbi ajaloo olnud pigem vähe asustatud, ümbritsetud männimetsadest ning rabadest. Alates 20. sajandi algusest hakkas Männikule tekkima mitmeid laohooneid, karjääre ning militaarehitisi, millega seonduvalt kasvas mitmeharuline raudteevõrgustik. Uue kalmistu ala asub männimetsas, kus on säilinud sõjaväe poolt rajatud teedevõrk, hoonete varemed, muldvallid ja paekivist teed. Detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtades on öeldud, et olemasolevad paekivist teed tuleb säilitada. Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide ja Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa tekkida. 6 Ca 700 m kaugusel asub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (KLO3000592). Kuna see jääb piisavalt kaugele, siis sellele mõju tekkida ei saa. Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse andmetel asub planeeringuala idapoolsel osal ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ääres III kategooria kaitsealused taimed: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), väikeselehine neiuvaip (Epipactis helleborine subsp. Orbicularis. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtades on sees nõue, et tuleb seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks, sh arvestada alal esinevate kaitsealuste liikidega. Lisaks on sees nõue, et kalmistu paremaks planeerimiseks tuleb teostada puittaimestiku, haljastuse ja kaitstavate liikide inventuur. Sel viisil saab kaitstavate liikidega arvestada, et nii otsesed kui ka kaudsed mõjud neile oleksid võimalikult vähesed. Planeeritav ala jääb kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt Tallinna rohelise vööndi sisse ja rohevõrgustikku. Vastavalt Saku valla uuele üldplaneeringule jääb planeeritav ala samuti rohelise võrgustiku koridori. Samas on mõlema üldplaneeringuga kalmistu sinna ette nähtud, sest tegu ei ole objektiga, mis oluliselt rohelise võrgustiku toimimist takistaks. Kuna kalmistul ei ole piirdeaeda, siis ei ole loomade liikumine seal takistatud. Samuti säilib suures osas looduslik keskkond. Küll aga kavandatakse kalmistu majandusõu, mis peab olema aiaga piiratud. Seega vähene liikumispiirang loomadele tekib. Seda ei saa lugeda oluliseks mõjuks, sest enamuses säilib vaba läbipääs ja olemasolev kõrghaljastus. Hetkel on planeeritaval alal tegu metsaga. Osaliselt olemasolev mets hävitakse ja seega metsale mõningane negatiivne mõju kaasneb. Samas on nii lähteseisukohtades kui ka esitatud eskiislahenduses pandud rõhku olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suures ulatuses säilitamisele. Oluline on kalmistul säilitada metsane väljanägemine ja metsas jalutamise tunne. Seega ei saa negatiivset mõju metsale pidada oluliseks või suureks. Kalmistu rajamisel nähakse ette vähemalt 50 m laiune vöönd ehk nn vaikuseala kalmistu välispiirist. Vööndisse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra. Samas tuleb arvestada, et kalmistu asub riigikaitseliste ehitiste (Männiku linnaku, Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru) piiranguvööndis. Neid ehitisi kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra ja vibratsioon, mis võivad levida kogu piiranguvööndi ulatuses. Riigikaitseliste tegevuste tõttu tekkiv müra võib paratamatult kalmistul vaikust häirida. Kalmistust endast müra oodata ei ole. Pigem on see objekt tundlik ümbruskonnas tekkiva mõju suhtes. Siiski paremat asukohta kalmistu rajamiseks ei ole leitud. 7 Maakasutuse seisukohast on valitud kalmistu asukoht sobiv, sest tagatud on hea juurdepääs nii Saku valla kui Tallinna inimestele, kalmistu asub looduskaunis kohas, on eeldatavalt sobivalt kuiva pinnasega ja annab võimaluse ainulaadset paekiviteed eksponeerida ja kaitsta. Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne). Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta välisõhu kvaliteedile. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus, mille kohaselt eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Kalmistu kasutamise ajal müraprobleemi tulenevalt objekti iseloomust ei teki. Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole. Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Sellega antud objekti puhul tegemist ole, sest planeeritava ala vahetusläheduses ei asu elamuid. Ehitamise etapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Ehitiste kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus. Esitatud eskiislahenduses on öeldud, et kalmistu peateed on hämaral ajal valgustatud, kuid öisel ajal valgus ei põle. Seega eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas. Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust. Juurdepääsu võimalus planeeritavale alale on Tallinn-Saku maanteelt. Kalmistule saab tulla nii Tallinna kui ka Saku poolt bussi või rongiga Männiku peatusesse, mis asub umbes 700 m kaugusel kavandatavast peaväravast. Autoga ja bussiga pääseb kalmistule Tallinna-Saku teelt nii planeeritavast pea- kui ka majandusväravast. Tallinna-Saku maanteel on välja ehitatud korralik asfaltkattega sõidutee ja kergliiklustee koos tänavavalgustusega. Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole. 8 Maa-ameti maardlate kaardirakenduse järgi asub planeeringualal ehitusliiva prognoosivaru (Tallinna-Saku, 76 plokk, registrikaardi nr 109). Samas on Maa-amet kalmistu kõnealusesse asukohta läbi Saku valla üldplaneeringu kooskõlastanud. Seega olulist negatiivset mõju maavarale ja maardlale ei teki. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale. Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne). Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitiste hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Ehitusjäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses. Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne). Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega pinnasele. Seega teadaoleva informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole ja täiendavaid mõõtmisi teostada ei ole vaja. Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond on eelkõige Männiku küla elanikud, kes on siiani harjunud kõnealusel alal nägema tavalist metsamaad, kus puhkamas käia. Kalmistu rajamisel ala välimus ja olemus muutub. Samas ei teki muid olulisi mõjusid. Positiivne mõju Saku valla ja Tallinna linna elanikele on suur. Siiani ei ole Saku vallal kalmistut olnud ja Tallinna linnal on nüüdseks matmispaikadest samuti puudus tekkinud. Uus kalmistu, mille vajadusest on räägitud aastaid, lahendab kirstumatusteks vajalike hauaplatside puuduse Tallinnas, Sakus ja kõrvalolevates valdades. Maa-ameti andmetel on planeeritaval ala veel kitsendusteks sideehitise kaitsevöönd (id: 3666198, klass: TLKMAST), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee maantee kaitsevöönd, Männiku ühendustee kaitsevöönd ja riigikaitselise ehitise piiranguvöönd. 9 Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa- ameti andmetel hetkeseisuga ei esine. Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase joonega) Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Kalmistu kasutamisaegne mõju põhja- ja pinnaveel selgub peale vastava uuringu läbiviimist. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka sellist visuaalset vms häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Rohevõrgustikule tekkiv mõju on väike ja looduskaitsealuste liikidega tuleb planeeringus igal juhul arvestada. Seega olulist mõju ka neile oodata ei ole. 10 Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, sest hetkel puuduvad teadaolevalt keskkonnapoolsed piirangud ja mõjud. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne, sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse (lähim on ca 3,3 km kaugusel asuv Tammemäe tankla) ja planeeritav tegevus ise endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe. Asjaomase asutuse seisukoht Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma …... a kirjaga nr …….. seisukohal, …….. Terviseamet on oma …... a kirjaga nr …….. seisukohal, …….. Kokkuvõte Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Eelhinnangu koostas: Maigi Tenisson Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist tel 6712 421 [email protected] 11 Lisa 1 Saku Vallavalitsuse korraldusele nr LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Harju maakonna Saku valla Männiku küla Männiku kalmistu detailplaneering I LÄHTEANDMED 1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks; 1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiselepingu sõlmimiseks; 1.3 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering); 1.4 Saku valla üldplaneering (vastuvõetud Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8) 1.5 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“; 1.6 Planeerimisseadus; 1.7 Maaüksuse plaan; 1.8 EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on esitanud avalduse Saku vallas Männiku külas Kroonu tee 1 ja Männiku linnaku maaüksuste osal detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste osade liitmine üheks krundiks, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kalmistu ja seda teenindavate hoonete rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 80 ha (vt lisa 3). Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses kalmistu maa-alal, rohelise võrgustiku koridoris ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Uue vastuvõetud Saku valla üldplaneeringu (vastuvõetud Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8) kohaselt asub planeeritav ala samuti hajaasustuses kalmistu maa-alal, rohelise võrgustiku koridoris ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Uues Saku valla üldplaneeringus on kalmistu maa-ala piire muudetud. Uue Saku valla üldplaneeringu rakendussätetes on kirjas, et käesoleva üldplaneeringu kehtestamise hetkel poolelioleva menetluskäiguga detailplaneeringute puhul tuleb arvesse võtta käesolevat üldplaneeringut. Juhul, kui menetletav detailplaneering on vastuolus käesoleva üldplaneeringuga, tuleb see viia vastavusse üldplaneeringuga, kui detailplaneeringut ei ole enne üldplaneeringu kehtestamist jõutud vastu võtta planeerimisseaduse § 134 tähenduses. Kuna kalmistu detailplaneeringut ei jõuta praeguse informatsiooni kohaselt enne Saku valla uue üldplaneeringu kehtestamist vastu võtta, siis on siinkohal asjakohane lähtuda Saku valla uues üldplaneeringus määratud kalmistu maa-ala piiridest. Kalmistu maa-ala piiride muutmisel vastavalt vastuvõetud üldplaneeringule on detailplaneeringu algatamine kooskõlas nii kehtiva kui ka vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3 Planeeritav ala asub Saku vallas Männiku külas Kroonu tee 1 (katastritunnus 71801:001:1139, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 91,39 ha) ja Männiku linnak (katastritunnus 71801:001:0550, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, pindala 119,4 ha) ja 11340 Tallinn-Saku- Laagri tee (71801:001:1141; 71801:001:0887) maaüksuste osadel (lisa 3). 3.1 Planeeringuala piirneb Hansuraba (71801:001:0563), Tarmo (71801:001:0181), Viimsi metskond 145 (71801:001:1274), Kroonu tee 1 (71801:001:1139), Männiku linnak (71801:001:0550), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:1141; 71801:001:0887) maaüksustega. 3.2 Planeeritava ala suurus on ca 80 ha (vt lisa 3). 3.3 Planeeringuala üldiseloomustus: alal paikneb männimets ning säilinud on sõjaväe poolt rajatud teedevõrk, hoonete varemed ja muldvallid. 3.4 Ehitisregistri andmetel olemasolev hoonestus puudub. 3.5 Tehnovõrgud planeeringualal puuduvad. 3.6 Maa-ameti andmetel on planeeritaval ala kitsendusteks: Sideehitise kaitsevöönd (id: 3666198, klass: TLKMAST), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee maantee kaitsevöönd, Männiku ühendustee kaitsevöönd, riigikaitselise ehitise piiranguvöönd. 3.7 Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse andmetel asub planeeringuala idapoolsel osal ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ääres III kategooria kaitsealused taimed: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), väikeselehine neiuvaip (Epipactis helleborine subsp. Orbicularis). 3.8 Maa-ameti maardlate kaardirakenduse järgi asub planeeringualal ehitusliiva prognoosivaru (Tallinna-Saku, 76 plokk, registrikaardi nr 109). 3.9 Juurdepääs planeeritavale alale on 11340 Tallinn-Saku-Laagri teelt. IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 4.1. Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). 4.2. Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed. Vastavalt vajadusele suurendada geodeetilise alusplaani ulatust, et alusplaanil oleks kajastatud planeeringu koostamiseks oluline informatsioon. 4.3. Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule. 4.4. Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. 4.5. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega. 4.6. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja  heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal. 4.7. Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded: • hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms); • kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne kõrgus maapinnast); • konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus); • hoonete välisviimistlus; • krundi piirded. 4.8. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus. 4.9. Kalmistu territooriumil mitte kavandada sõiduteid, vaid vajadusel võib näha ette teed ainult kalmistu teenindamiseks mõeldud autode liikumiseks. Valdavalt näha ette kalmistu territooriumil peamine liikumine ainult jalakäijatele. Igapäevaseks kasutamiseks mõeldud parklad ja sõidukitega liikumine näha ette vaid kalmistu sissepääsu juurde. Parkimine lahendada planeeringuala sees. 4.10. Säilitada kalmistu alale jäävad olemasolevad paekivist teed. 4.11. Kalmistu rajamisel nähakse ette vähemalt 50 m laiune vöönd nn vaikuseala kalmistu välispiirist. Vööndisse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra. 4.12. Matmisala kujundus lahendatakse maastikuarhitektuurse projektiga. 4.13. Planeeringus arvestada, et kalmistu asub riigikaitseliste ehitiste (Männiku linnaku, Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru) piiranguvööndis. Neid ehitisi kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra ja vibratsioon, mis võivad levida kogu piiranguvööndi ulatuses. Riigikaitseliste tegevuste tõttu tekkiv müra võib paratamatult kalmistul vaikust häirida. 4.14. Bussiga mugavamalt kalmistu lähedale saamiseks tuleb kaaluda täiendava bussipeatuse rajamist. 4.15. Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.16. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks, sh arvestada alal esinevate kaitsealuste liikidega. 4.17. Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. 4.18. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.19. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. 4.20. Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. 4.21. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud: • Detailplaneeringulahenduse väljatöötamise eelselt tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring kalmistu võimalikest mõjudest põhja- ja pinnaveele (sh Männiku, Raku, Tammemäe ja Valdeku järvedele, võimalikule Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele ning puurkaevudele) ning vajadusel välja töötada leevendusmeetmed. Uuringu teostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. Uuring peab eelkõige katma järgmised teemad:  - Kalmistu võimalike mõjude analüüs põhja- ja pinnaveele (sh Männiku, Raku, Tammemäe ja Valdeku järvedele, võimalikule Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele ning puurkaevudele) ning vajadusel välja töötada leevendusmeetmed; - Pinnase- ja põhjavee kõrgus planeeritaval alal; - Pinnase- ja põhjavee liikumise suund; - Hinnang põhjavee kaitstusele rajatava kalmistu asukohas; - Pinnase ja sademevee käitlemise lahendusi arvesse võttes anda soovitusi põhja- ja pinnavee kaitseks; - Tuua välja, kas on vaja rakendada erimeetmeid arvestades sellega, et Männiku järve täiendav kaitse võib olla vajalik kui edaspidi tekib vajadus see järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse liita. • Kalmistu parima võimaliku lahenduse planeerimiseks tuleb teostada puittaimestiku, haljastuse ja kaitstavate liikide inventuur. Haljastuse inventeerimise eesmärk on välja selgitada kasvavate puittaimede (puud ja põõsad) liik (võimaluse korral madalam taksonoomiline ühik – alamliik, teised, vorm või kultivar), puude rinnasdiameeter, põõsaste kõrgus, puude väärtusklass arvestades puu tervislikku seisundit ja haljastuslikku väärtust. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS 5.1.Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. 5.2.Lähtuvalt PlanS § 127 lõike 2 ja lõike 3 alusel kaasatakse detailplaneeringu koostamisse naabermaaüksuste omanikud. 5.3.Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga, Kaitseministeeriumiga, Maa-ametiga, Terviseametiga, Keskkonnaametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus. 5.4.Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. 5.5.Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms. 5.6.Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneeringud. 5.7.Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ 5.8.Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/. 5.9.Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaane esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 5.10. Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse poolt. 5.11. Koos detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et ta vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. 5.12. Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist, kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole vastuvõetud. Lähteseisukohad koostas: Karmen Jääger Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist tel 671 2441 [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Raagmets vallasekretär