Küsimustiku täitmine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 14.09.2022 nr DM-121506-1 NORM-jäätmete küsimustiku täitmine Lugupeetud keskkonnaloa omaja Keskkonnaamet pöördub Teie poole, kuna Teil on keskkonnaluba Kambrium-Vendi või Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihi vee kasutamine. Nimetatud põhjaveekihtide vee kasutamisega võib kaasneda looduslikult esinevate radioaktiivsete elementide akumuleerumine veepuhastusjaama filtrites, mille tulemusena tekib nn NORM-jääk (NORM – Naturally Occurring Radioactive Material). Antud infokirja eesmärk on informeerida Teid veetöötluses tekkiva NORMiga seotud probleemidest ja NORM-jäätmete utiliseerimisest. Samuti palume Teil vastata Teie käitise veetöötlustehnoloogiat puudutavatele küsimustele, et Keskkonnaamet saaks parema ülevaate NORMi probleemi ulatusest Eestis. Veetöötluse NORMi probleemi taust Viimaste aastakümnete jooksul teostatud seire- ja teadusuuringutega [1][2] on tõestatud, et Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekihid sisaldavad kõrgendatud koguses loodusliku päritoluga radioaktiivseid elemente – raadium-226 (Ra-226) ja raadium-228 (Ra- 228). Probleem puudutab ennekõike Kambrium-Vendi põhjavett, kuid võib esineda ka Ordoviitsium-Kambriumi põhjavees. Samuti on tõestatud, et Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium- Kambriumi põhjavett kasutavates veepuhastusjaamades võib esineda radioaktiivsete elementide akumuleerumine veepuhastuses kasutatavatesse filtermaterjalidesse[3]. Lisaks põhjavees sisalduvatele raadiumi isotoopidele tekib filtermaterjalis Ra-228 radioaktiivse lagunemise tulemusena ka toorium-228 (Th-228). Radionukliidide akumuleerumine võib aset leida nii spetsiaalselt raadiumi eemaldamiseks mõeldud veepuhastustehnoloogiate puhul kui ka olukordades, kus erilahendusi raadiumi eemaldamiseks ei kasutata, sest vee raadiumisisaldus väheneb spontaanselt raua ja mangaani eemaldamise käigus. Radioaktiivsete elementide aktiivsuskontsentratsioonid filtermaterjalides võivad küündida nii kõrgele, et ületavad väljaarvamistasemeid, mis omakorda tähendab, et filtermaterjali tuleb käsitleda kui radioaktiivset materjali. Radionukliidide väljaarvamistasemed on kehtestatud keskkonnaministri 25.08.2021 vastu võetud määrusega nr 40 "Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/127082021006). Veetööstuse NORMi kontekstis Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 oluliste radionukliidide väljaarvamistasemed on järgmised: Ra-226 (uraan-238 lagunemisrea radionukliid) – 1000 Bq/kg; Ra-228 ja Th-228 (toorium-232 lagunemisrea radionukliidid) – 1000 Bq/kg. Miks on NORMi probleemi teadvustamine veekäitlejatele oluline? Tuvastamaks, kas filtermaterjali näol on tegemist radioaktiivse materjaliga, on vajalik mõõta Ra-226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioone. See on eriti oluline enne filtermaterjali väljavahetamist. Kui Ra-226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioonid filtermaterjalis jäävad allapoole väljaarvamistasemeid, ei liigitu materjal NORMiks ning selle käitlemisel ei kaasne erinõudeid. Kui radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ületavad väljaarvamistasemeid, liigitub materjal NORMiks ja seda ei saa tavajäätmena utiliseerida. Siiski ei tähenda see automaatselt nõuet taotleda kiirgustegevusluba. Mitmete veetöötlustehnoloogiate uuringud on näidanud, et valdavalt on kiirgusoht veepuhastusjaama töötajatele tavalise tööprotsessi vältel on madal, sest töötajad ei pea pidevalt filtermaterjalide vahetus läheduses viibima. Küll aga vajab läbimõtlemist filtermaterjali vahetamise protsess, sest selle käigus lendub Ra-226 radioaktiivsel lagunemisel tekkiv gaasiline Rn-222, mis võib läbi radooni sisaldava õhu sissehingamise põhjustada filtermaterjali vahetus läheduses viibivale töötajale olulise kiirgusdoosi. Kokkupuudet radooniga saab minimeerida, kui filtermaterjali vahetamise protsessi võimalikult palju automatiseerida ning tagada veepuhastusjaama filtrite ruumis hea ventilatsioon. Veetöötluse NORMi utiliseerimine Veepuhastusjaamade NORM-jäätmeid võtab vastu Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus [4]. Jõelähtme prügilas. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusel on lubatud võtta vastu veetöötlusjaamade filtermaterjale, kui Ra‑226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioonid jäävad alla 50 000 Bq/kg. NORM-jäätmete utiliseerimine tuleb eelnevalt kooskõlastada Jõelähtme prügilaga esitades filtermaterjali radioloogilise analüüsi tulemused. Sõltuvalt NORMis sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonist tuleb teatud juhtudel tähelepanu pöörata ka kiirgusohutuse tagamisele NORM-jäätmete transpordil. Filtermaterjalide radioaktiivsuse analüüs Filtermaterjali radionukliididesisaldust – täpsemalt Ra-226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioone – saab määrata laboratoorse gammaspektromeetrilise analüüsiga. Vastav võimekus on Eestis olemas kolmel katselaboril: Tartu Ülikooli Katsekoda ( http://www.katsekoda.ut.ee/radioaktiivsuse- anal%C3%BC%C3%BCsid-kiirgusm%C3%B5ju-hinnangud), AS Ökosil (https://ecosil.ee/teenused), Keskkonnaameti Kliima- ja kiirgusosakonna katselabor (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/kiirgus/teenused). Lisame ka mõned analoogset mõõtmist pakkuvad laborid naaberriikidest: Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskus (Latvijas Vides, ģeoloģijas un meteoroloģijas centrs, Center of Environment, Geology and Meteorology of Latvia 2(3)  https://videscentrs.lvgmc.lv/laboratorijas-pakalpojumi/radioaktivitates-testesana-un- individuala-dozimetrija), Leedu Füüsika- ja Tehnoloogiakeskuse ioniseeriva kiirguse metroloogia labor ( Fizinių ir technologijos mokslų centras; Center for Physical Sciences and Technology Ionizing Radiation Metrology Laboratory https://www.ftmc.lt/ionizing-radiation-metrology- laboratory), Soome Kiirgusohutuskeskus STUK (Säteilyturvakeskus; The Radiation and Nuclear Safety Authority https://www.stuk.fi/web/en/services). Selleks, et tulevikus oleksid NORMiga seotud kohustused veekäitlejale võimalikult vähe koormavad ja probleemi ulatusega proportsionaalsed, palume Teil vastata kirja lisas 1 olevatele küsimustele Teie käitise veetöötlustehnoloogia kohta . Kui Teil on mitu veepuhastusjaama, siis palume täita iga veepuhastusjaama kohta eraldi fail. Keskkonnaamet palub saata oma vastused aadressil [email protected] või allolevale e-posti aadressile hiljemalt 16.11.2022. [1] Kiirguskeskus, 2005. Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Tallinn: Kiirguskeskus. https://keskkonnaamet.ee/media/2785/download [Külastatud 27.08.22] [2] Forte, M., Rusconi, R., Trotti, F., Caldognetto, E., Airoldi, R., Realini, F., Risica, S., Bagnato, L., 2010. Estimation of concentrations of radionuclides in Estonian ground waters and related health risks. Twinning Light Contract EE06-IB-TWP-ESC-03, final report. Milano: Agenzia Regionale per la Protezione dell’Ambiente della Lombardia. [3] Tartu Ülikool, 2015. Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades. Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr.7939 lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool. https://envir.ee/radioaktiivsete-jaatmete-tekkimine- kambrium-vendi-veehaaret-kasutavates-veetootlusjaamades [Külastatud 27.08.22] [4] https://tjt.ee/jaatmekaitlus/teenused/norm-jaatmete-kaitlemine/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Aasa vanemspetsialist veeosakond Lisa: Kysimustik_07092022_01.xlsx Anni Aasa +372 56987154 [email protected] 3(3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 14.09.2022 nr DM-121506-1 NORM-jäätmete küsimustiku täitmine Lugupeetud keskkonnaloa omaja Keskkonnaamet pöördub Teie poole, kuna Teil on keskkonnaluba Kambrium-Vendi või Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihi vee kasutamine. Nimetatud põhjaveekihtide vee kasutamisega võib kaasneda looduslikult esinevate radioaktiivsete elementide akumuleerumine veepuhastusjaama filtrites, mille tulemusena tekib nn NORM-jääk (NORM – Naturally Occurring Radioactive Material). Antud infokirja eesmärk on informeerida Teid veetöötluses tekkiva NORMiga seotud probleemidest ja NORM-jäätmete utiliseerimisest. Samuti palume Teil vastata Teie käitise veetöötlustehnoloogiat puudutavatele küsimustele, et Keskkonnaamet saaks parema ülevaate NORMi probleemi ulatusest Eestis. Veetöötluse NORMi probleemi taust Viimaste aastakümnete jooksul teostatud seire- ja teadusuuringutega [1][2] on tõestatud, et Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekihid sisaldavad kõrgendatud koguses loodusliku päritoluga radioaktiivseid elemente – raadium-226 (Ra-226) ja raadium-228 (Ra- 228). Probleem puudutab ennekõike Kambrium-Vendi põhjavett, kuid võib esineda ka Ordoviitsium-Kambriumi põhjavees. Samuti on tõestatud, et Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium- Kambriumi põhjavett kasutavates veepuhastusjaamades võib esineda radioaktiivsete elementide akumuleerumine veepuhastuses kasutatavatesse filtermaterjalidesse[3]. Lisaks põhjavees sisalduvatele raadiumi isotoopidele tekib filtermaterjalis Ra-228 radioaktiivse lagunemise tulemusena ka toorium-228 (Th-228). Radionukliidide akumuleerumine võib aset leida nii spetsiaalselt raadiumi eemaldamiseks mõeldud veepuhastustehnoloogiate puhul kui ka olukordades, kus erilahendusi raadiumi eemaldamiseks ei kasutata, sest vee raadiumisisaldus väheneb spontaanselt raua ja mangaani eemaldamise käigus. Radioaktiivsete elementide aktiivsuskontsentratsioonid filtermaterjalides võivad küündida nii kõrgele, et ületavad väljaarvamistasemeid, mis omakorda tähendab, et filtermaterjali tuleb käsitleda kui radioaktiivset materjali. Radionukliidide väljaarvamistasemed on kehtestatud keskkonnaministri 25.08.2021 vastu võetud määrusega nr 40 "Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/127082021006). Veetööstuse NORMi kontekstis Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 oluliste radionukliidide väljaarvamistasemed on järgmised: Ra-226 (uraan-238 lagunemisrea radionukliid) – 1000 Bq/kg; Ra-228 ja Th-228 (toorium-232 lagunemisrea radionukliidid) – 1000 Bq/kg. Miks on NORMi probleemi teadvustamine veekäitlejatele oluline? Tuvastamaks, kas filtermaterjali näol on tegemist radioaktiivse materjaliga, on vajalik mõõta Ra-226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioone. See on eriti oluline enne filtermaterjali väljavahetamist. Kui Ra-226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioonid filtermaterjalis jäävad allapoole väljaarvamistasemeid, ei liigitu materjal NORMiks ning selle käitlemisel ei kaasne erinõudeid. Kui radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ületavad väljaarvamistasemeid, liigitub materjal NORMiks ja seda ei saa tavajäätmena utiliseerida. Siiski ei tähenda see automaatselt nõuet taotleda kiirgustegevusluba. Mitmete veetöötlustehnoloogiate uuringud on näidanud, et valdavalt on kiirgusoht veepuhastusjaama töötajatele tavalise tööprotsessi vältel on madal, sest töötajad ei pea pidevalt filtermaterjalide vahetus läheduses viibima. Küll aga vajab läbimõtlemist filtermaterjali vahetamise protsess, sest selle käigus lendub Ra-226 radioaktiivsel lagunemisel tekkiv gaasiline Rn-222, mis võib läbi radooni sisaldava õhu sissehingamise põhjustada filtermaterjali vahetus läheduses viibivale töötajale olulise kiirgusdoosi. Kokkupuudet radooniga saab minimeerida, kui filtermaterjali vahetamise protsessi võimalikult palju automatiseerida ning tagada veepuhastusjaama filtrite ruumis hea ventilatsioon. Veetöötluse NORMi utiliseerimine Veepuhastusjaamade NORM-jäätmeid võtab vastu Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus [4]. Jõelähtme prügilas. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusel on lubatud võtta vastu veetöötlusjaamade filtermaterjale, kui Ra‑226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioonid jäävad alla 50 000 Bq/kg. NORM-jäätmete utiliseerimine tuleb eelnevalt kooskõlastada Jõelähtme prügilaga esitades filtermaterjali radioloogilise analüüsi tulemused. Sõltuvalt NORMis sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonist tuleb teatud juhtudel tähelepanu pöörata ka kiirgusohutuse tagamisele NORM-jäätmete transpordil. Filtermaterjalide radioaktiivsuse analüüs Filtermaterjali radionukliididesisaldust – täpsemalt Ra-226, Ra-228 ja Th-228 aktiivsuskontsentratsioone – saab määrata laboratoorse gammaspektromeetrilise analüüsiga. Vastav võimekus on Eestis olemas kolmel katselaboril: Tartu Ülikooli Katsekoda ( http://www.katsekoda.ut.ee/radioaktiivsuse- anal%C3%BC%C3%BCsid-kiirgusm%C3%B5ju-hinnangud), AS Ökosil (https://ecosil.ee/teenused), Keskkonnaameti Kliima- ja kiirgusosakonna katselabor (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/kiirgus/teenused). Lisame ka mõned analoogset mõõtmist pakkuvad laborid naaberriikidest: Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskus (Latvijas Vides, ģeoloģijas un meteoroloģijas centrs, Center of Environment, Geology and Meteorology of Latvia 2(3)  https://videscentrs.lvgmc.lv/laboratorijas-pakalpojumi/radioaktivitates-testesana-un- individuala-dozimetrija), Leedu Füüsika- ja Tehnoloogiakeskuse ioniseeriva kiirguse metroloogia labor ( Fizinių ir technologijos mokslų centras; Center for Physical Sciences and Technology Ionizing Radiation Metrology Laboratory https://www.ftmc.lt/ionizing-radiation-metrology- laboratory), Soome Kiirgusohutuskeskus STUK (Säteilyturvakeskus; The Radiation and Nuclear Safety Authority https://www.stuk.fi/web/en/services). Selleks, et tulevikus oleksid NORMiga seotud kohustused veekäitlejale võimalikult vähe koormavad ja probleemi ulatusega proportsionaalsed, palume Teil vastata kirja lisas 1 olevatele küsimustele Teie käitise veetöötlustehnoloogia kohta . Kui Teil on mitu veepuhastusjaama, siis palume täita iga veepuhastusjaama kohta eraldi fail. Keskkonnaamet palub saata oma vastused aadressil [email protected] või allolevale e-posti aadressile hiljemalt 16.11.2022. [1] Kiirguskeskus, 2005. Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Tallinn: Kiirguskeskus. https://keskkonnaamet.ee/media/2785/download [Külastatud 27.08.22] [2] Forte, M., Rusconi, R., Trotti, F., Caldognetto, E., Airoldi, R., Realini, F., Risica, S., Bagnato, L., 2010. Estimation of concentrations of radionuclides in Estonian ground waters and related health risks. Twinning Light Contract EE06-IB-TWP-ESC-03, final report. Milano: Agenzia Regionale per la Protezione dell’Ambiente della Lombardia. [3] Tartu Ülikool, 2015. Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades. Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr.7939 lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool. https://envir.ee/radioaktiivsete-jaatmete-tekkimine- kambrium-vendi-veehaaret-kasutavates-veetootlusjaamades [Külastatud 27.08.22] [4] https://tjt.ee/jaatmekaitlus/teenused/norm-jaatmete-kaitlemine/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Aasa vanemspetsialist veeosakond Lisa: Kysimustik_07092022_01.xlsx Anni Aasa +372 56987154 [email protected] 3(3)