Ehitusteatise kooskõlastamine

Sillamäe linn Jõhvi vald Toila vald Narva-Jõesuu linn Lüganuse vald Viru AJ LEHT 1 LEHT 1 LEH T 2 LEHT 2 LEH T 3 LEHT 3 LEHT 4 LE LEHT 4 Ida-Viru maakond LEHT 5 HT 5 LEHT 6 LE HT 6 LEHT 7 LE HT 7 Alutaguse vald LEHT 8 LE HT 8 L LEHT 9 EH 9 T LEHT 10 LEH T 10 LEH LEHT 11 T 11 LEHT 12 L EH T 12 L EH LEHT 13 T1 3 LEHT 24 14 HT LE LEHT 14 LE LEHT 25 HT LE 15 LEHT 15 HT LEHT 26 16 HT LE LEHT 16 17 LEHT 27 LEHT 20 LEHT 21 LEHT 22 LEH T 23 LE LEHT 19 LEHT 18 LEHT 17 4 HT 2 LEH T LE H T 25 26 LEHT LEHT 18 LEHT 27 LEHT 28 Mustvee vald LE H T 29 30 LE LEHT 19 HT 31 LE LEHT 28 LEHT 21 HT 32 LEHT 29 LEHT 20 LE HT LEHT 22 33 LEHT 30 LE H T 34 LEHT 23 LEHT 33 LEHT 31 LE HT 35 LEHT 34 LE LEHT 32 HT 36 LEHT 35 LE HT 37 Mustvee AJ LEHT 36 LE H T3 LEHT 37 8 LE HT 39 LEHT 38 LE H T4 LEHT 39 0 L EH T 41 LEHT 40 LEHT 41 Projekteeris/Kuupäev D.Kolõbanov/09.06.2022 Objekt Kontrollis/kuupäev L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine H.Luik/09.06.2022 Köide K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Joonise nimi Kooskõlastas Ülevaateplaan Joonestas Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat 10350K1 TP AS-4-02-001 ver01 1 1 A3 Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 2 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Projekteerija Heigo Luik [email protected] Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009 Projekteerija Dmitri Kolõbanov [email protected] Tel. 58 667 337 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Maateenuse projektijuht Hanno Priks [email protected] Tel. 514 4324 Projektiassistent Egne Pilt [email protected] Tel. 53 424 474 Projekteerija Juhan Karin [email protected] Tel. 5344 1172 Kutsetunnistus nr. 066506 Projekteerija Jürgen Piir [email protected] Tel. 5346 0457 Kutsetunnistus nr. 175437, 175499 Projekteerija Ando Funk [email protected] Tel. 53 474 811 Kutsetunnistus nr. 151690 Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 3 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 SISUKORD SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4 1.1. L353 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4 1.2. Liinitööde maht ..................................................................................................................... 5 1.3. Ehitusteatise esitamine ......................................................................................................... 5 2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 5 2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 5 2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6 2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6 2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 8 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed ................................................................................ 9 2.6. Projektlahenduse ülesehitus ................................................................................................. 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused .................................................................................................. 9 3.1. Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliini trassi kirjeldus................................................................. 9 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ............................................................................. 10 3.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad .......................................................................................... 10 3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused.............................................................................. 11 3.4. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused......................................................... 13 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused .......................................................................................... 16 3.6. Telia märkused ................................................................................................................... 16 3.7. RMK nõuded ja kitsendused ............................................................................................... 16 3.8. Muinsuskaitseameti nõuded ja kitsendused ........................................................................ 17 3.9. Maa-ameti nõuded ja kitsendused ...................................................................................... 17 3.10. ELA SA nõuded ............................................................................................................. 18 3.11. Kaitseministeeriumi märkused ....................................................................................... 18 3.12. AS Gaasivõrk märkused ................................................................................................ 18 3.13. Enefit Power AS seisukoht............................................................................................. 19 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 19 4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 20 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 21 4.3. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 21 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 22 4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega .................................................................................. 23 4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele ................................................................... 23 4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 24 4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus ............................................................................... 24 4.9. OPGW ................................................................................................................................ 24 4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud ............................................................................................... 25 5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 25 6. Elektripaigaldise kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine ........................................ 26 7. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 26 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 27 Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 4 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 SELETUSKIRI 1. Üldandmed 1.1. L353 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrueerib Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini L353. Käesoleva töö mahus on koostatud Elering AS-ile kuuluva Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini rekonstrueerimise projekt. Tööprojekti eesmärk on esitada kohalikele omavalitsusüksustele õhuliini rekonstrueerimiseks ehitusteatis ning kooskõlastada liini rekonstrueerimine trassivaldajatega. Pärast rekonstrueerimist saab lõik Viru-Mustvee liininumbri L352 ning lõik Mustvee-Tsirguliina liininumbri L353. Rekonstrueerimisele kuulub kogu liin, pikkusega 243,27 km, sellest L352 Viru-Mustvee 84,35 km ja L353 Mustvee-Tsirguliina 158,92 km. Rekonstrueeritav liin saab alguse Viru alajaamast ja lõpeb Tsirguliina alajaamas, mastide olemasolev numeratsioon liinil on 1-722. Liinitrass asub Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonnas ning läbib Narva-Jõesuu linna (mastivahemik 1-13), Alutaguse valla (mastivahemik 14-192), Mustvee valla (mastivahemik 193-326), Tartu valla (mastivahemik 327-367 ja 395-408), Peipsiääre valla (mastivahemik 368-394), Luunja valla (mastivahemik 409-429), Kastre valla (mastivahemik 430-493), Kambja valla (mastivahemik 494-544), Nõo valla (mastivahemik 545-588), Elva valla (mastivahemik 589-650), Otepää valla (mastivahemik 651-669) ja Valga valla (mastivahemik 670-722) omavalitsusi. Rekonstrueerimise käigus asendatakse kõik olemasolevad juhtmed ja mastid uutega. Liini rekonstrueerimise mahus mastide asukohti põhiliinil üldjuhul ei muudeta – mastide asukohad muudetakse üksikutes kohtades, kus ümbertõstmist nõuab tehniline lahendus seoses aja jooksul muutunud nõuete ja looduslike kitsendustega. Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Käesolev projekt käsitleb ainult olemasolevas 330 kV trassikoridoris paiknevat liini rekonstrueerimise mahtu. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud teiste olemasolevate liinidega sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena, millele taotletakse omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning taotletakse eraldi ehitusload. Viru-Tsirguliina 330 kV liini mastidele riputatakse 110 kV õhuliini L104C Alajõe haru ahelad. Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist Alajõe haru ühendamiseks 330 kV liiniga. Uute ühenduste maht ja tehniline lahendus lahendatakse eraldi projektiosadena ja esitatakse eraldi köidetes omavalitsustele ehitusloa taotlemiseks. Lisaks tehakse õhuliini L353 rekonstrueerimise raames järgmised optikatööd: õhuliinile L354 Tsirguliina-Valmiera paigaldatakse OPGW Tsirguliina alajaamast kuni Läti piirini (lahendatud eraldi projektina); paigaldatakse OPGW õhuliinile L141 Kuuste-Põlva mastivahemikus 1-16 (lahendatud eraldi projektina) ning maakaabliga tehakse optikaühendus Rõngu alajaamaga (lahendatud eraldi projektina). Projekti köidete jaotus:  10350K0 Tüüplahendused;  10350K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliini rekonstrueerimine (käesolev projekt);  10350K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliini rekonstrueerimine;  10350K3 L352 disainmast (Mustvee linn);  10350K4 Piksekaitsetrossi vahetus L354 Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliinil;  10350K5 Piksekaitsetrossi vahetus L141 Kuuste-Põlva 110 kV õhuliinil;  10350K6 Rõngu AJ optika ühendus; Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 5 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022  10350K7 Alajõe haru L104C 110 kV õhuliini ühendus (Alajõe küla);  10350K8 Alajõe haru L104C 110 kV õhuliini ühendus (Rannapungerja küla). Lisaks eelnimetatule lammutatakse kasutuks jääv 110 kV õhuliini L104C osa, mille tulemusena vabaneb kasutuseta jääv õhuliini koridor. 110 kV lammutusprojekt on lahendatud eraldi projektina:  10350D1 Alajõe haru L104C 110 kV õhuliini demontaaž 1.2. Liinitööde maht Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liini Viru-Tsirguliina L353 lõigu Viru-Mustvee (rekonstrueerimise järgse liininumbriga L352) rekonstrueerimist. Ümberehitustööde maht on toodud plaanil. Projekti mahus on kirjeldatud tööd järgevas mahus:  Viru-Mustvee L352 rekonstrueerimine 84,35 km ulatuses, mastide vahemikus 1-256 (olemasoleva numeratsiooni järgi). Olemasoleva masti 254 asemele disainmasti paigaldamine lahendatakse eraldi projektina.  Olemasolev liin L353 on kantud ehitisregistrisse EHR koodiga 221381458. Ümberehitustööde maht plaanil (punase joonega): Joonis 1. Rekonstrueeritava õhuliini asukoht 1.3. Ehitusteatise esitamine Vastavalt ehitusseadustiku lisale 1 tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis. Ehitusteatised esitatakse käesoleva projekti alusel olemasoleva 330 kV õhuliini rekonstrueerimiseks kõikidele omavalitsustele, kus liini rekonstrueeritakse. L353 Viru-Tsirguliina liinilõik L352 Viru-Mustvee paikneb Narva-Jõesuu linna, Alutaguse valla ja Mustvee valla haldusalas. 2. Alusdokumendid 2.1. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud:  Elering AS hankedokumendid  Tele2 tehnilised tingimused 27.07.2020 Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 6 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022  Keskkonnaameti nõuded 09.12.2021 nr 7-9/21/23537-2 (Asutusesisese kasutamise piirang, edastatakse õigustatud isikutele)  Transpordiameti nõuded 29.11.2021 nr 7.1-2/21/26859-2  Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded 14.12.2021 nr 6.2-2/53101  Elektrilevi tehnilised tingimused 23.11.2021 nr 393447  Telia tehnilised tingimused 30.11.2021 nr 35842079  RMK nõuded 18.11.2021 nr 3-1.1/2021/6408  Muinsuskaitseameti nõuded 17.11.2021 nr 5.1-17.6/1124-1 (Asutusesisese kasutamise piirang, edastatakse õigustatud isikutele)  Maa-ameti nõuded 29.11.2021 nr 6-3/21/17650-2 (Asutusesisese kasutamise piirang, edastatakse õigustatud isikutele)  ELA SA tehnilised tingimused 03.12.2021 nr TT1684IV  Enefit Power AS seisukoht 23.12.2021 nr NJ-TOO-2/1379 2.2. Ehitusuuringud Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt koostatud geodeetilist alusplaani „L353 Viru - Tsirguliina elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud“. TÖÖ NR: G-21- 20. Tööde teostamise aeg: 03.2021-12.2021. Käesolevasse projekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogilise uuringu aruanne „330 kV õhuliini L353 mastide rekonstrueerimine, Tsirguliina 330/110 kV - Viru 330 kV alajaam“. Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid, mis on koostatud iga masti asukohas. 2.3. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest, normdokumentidest, määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel on võetud aluseks: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications • EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia • EVS-EN 50522:2022 Earthing of power installations exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard • Jäätmeseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 7 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1 Mechanical properties of fasteners made of carbon steel and alloy steel - Part 1: Bolts, screws and studs with specified property classes - Coarse thread and fine pitch thread EVS-EN 1090-1: Execution of steel structures and aluminium structures - Part 1: Requirements for conformity assessment of structural components EVS-EN 1991-1-1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and testing EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522:2022 Earthing of power installations exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – Part 2: Application guidelines EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couplers for industrial purposes – Part 1: General requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings and insulator sets for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN IEC 60433 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V - Ceramic insulators for AC systems - Characteristics of insulator units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators EVS-EN IEC 60445 Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identification - Identification of equipment terminals, conductor terminations and conductors EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental parameters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2-1: Environmental conditions appearing in nature – Temperature and humidity Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 8 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 EVS-EN IEC 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3: Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing and measurement techniques EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 6-2: Generic standards – Immunity standard for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c. systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vibration dampers EVS-EN IEC 61936-1 Power installations exceeding 1 kV AC and 1,5 kV DC - Part 1: AC IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõuetest projekteerimisele ja ehitusele. Alusdokumentatsiooni pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus, tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. 2.4. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välitemperatuur: +35˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 9 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Maksimaalne päikesekiirgus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 ja 330 kV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisadena või eriosade seletuskirjadena: 10350K1_TP_AA-3-01-002_Tehnilised-lahteandmed 10350K1_TP_EK1-3-01-001_Seletuskiri-vundament 10350K1_TP_EL-3-01-001_Seletuskiri-luhisvool 10350K1_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus 2.6. Projektlahenduse ülesehitus Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes: • Vundamendid EK1 • Maanduspaigaldised EL1 • Mastid EL2 ja EK2 • Isolaatorketid EL3 • Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4 • Kiudoptilised sideliinid EN Ristuvate ja lähispaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine lahendatakse eraldi projektidega. Projektid koostatakse: • liinehituse käigus kahjustatud maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks • ristuvate Elektrilevi liinide ümberehituseks (selle ilmnemisel) • liikluskorralduse muutmiseks ristuvatel teedel 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused 3.1. Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliini trassi kirjeldus Rekonstrueeritava 330 kV õhuliini trassi pikkuseks on 84,35 km, mis asub Narva-Jõesuu linna, Alutaguse valla ja Mustvee valla territooriumil. Viru-Mustvee liinilõik algab Viru alajaamast ja lõpeb uues Mustvee 330 kV alajaamas, mis lahendatakse eraldi hankega (olemasoleva masti 256 juures). Liini paiknemine kohalike omavalitsuste territooriumidel on järgmine:  Narva-Jõesuu linnas mastivahemikus 1-13, pikkusega 4 km;  Alutaguse vallas mastivahemikus 14-194, pikkusega 60 km;  Mustvee vallas mastivahemikus 193-326, pikkusega 44 km (sellest Viru-Mustvee lõik mastivahemik 193-256, 20,5 km; ja köite 10350K2 mahus olev Mustvee-Tsirguliina lõik mastivahemik 256-326 23,5 km). Liinilõik on üheahelaline, rekonstrueerimisega saab kaheahelaliseks (330/110 kV) Alajõe haru lõik (L353 mastivahemikus 139-186 (olemasoleva numeratsiooni järgi)) (projekti köited 10350K7 ja 10350K8). Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 10 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 330 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 80 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 40 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 80 m väldib puude langemise liinidele. Vähemalt 14-30 päeva enne ehitustöid teavitada kõiki kinnistuomanikke täiendavalt tööde alustamisest nende kinnistul. Kinnistu omanike kontaktandmete käsitlemisel jälgida Eleringi poolt koostatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Keskkonnaameti tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast. 1. Allpool toodud tabelis on piirangud toodud keeldude ja soovitustena. Võimalusel palume soovitustest rangelt kinni pidada, et mitte häirida tundlikke liike. 2. Liinikoridor ületab Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas ka mitmeid vooluveekogusid, kus õhuliini rekonstrueerimistööd jäävad veekogude kalda ehituskeeluvööndisse, kus käeoleval juhul ehituskeeld ei laiene. Veekaitsevööndis tuleb vältida pinnase kahjustamist ja muud tegevust, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitseliste vööndite kitsendused on toodud looduskaitseseaduses ja veeseaduses. KKR kood märkus 1. KLO1000669 Ehitustöödega tuleb püsida rangelt olemasolevas trassikoridoris. 2. KLO9128322 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15.veebruarist kuni 31. juulini, et mitte häirida liigi pesitsemist. 3. KLO9124808 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15. märtsist kuni 31. augustini, et mitte häirida liigi pesitsemist. 4. KLO9124740 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15. märtsist KLO9126235 kuni 31. augustini, et mitte häirida liigi pesitsemist. KLO9126284 5. KLO9128548 Pesa mastil. Keelatud on tööd elupaigas 15. märtsist kuni 31. augustini. 6. KLO9127416 Keelatud on tööd elupaigas 15.veebruarist kuni 31. juulini. 7. KLO9127383 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15. märtsist kuni 31. augustini, et mitte häirida liigi pesitsemist. 8. KLO9127382 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15. märtsist kuni 31. augustini, et mitte häirida liigi pesitsemist. 9. KLO9307306 Keelatud on taimede kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Soovituslik on tööd kavandada väljapoole vegetatsiooniperioodi ajavahemikku september kuni aprilli algus. 10. KLO9307307 Keelatud on taimede kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Soovituslik on tööd kavandada väljapoole vegetatsiooniperioodi ajavahemikku september kuni aprilli algus. 11. KLO9307308 Keelatud on taimede kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Soovituslik on tööd kavandada väljapoole vegetatsiooniperioodi ajavahemikku september kuni aprilli algus. 3.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad 330 kV elektri-õhuliini L353 rekonstrueerimisega kavandatud tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 tegevuste nimistusse, mistõttu keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik. Tööde võimalikku mõjualasse jäävad aga Natura 2000 võrgustiku alad (Puhatu loodusala, Puhatu linnuala, Struuga linnuala, Agusalu linnuala, Järvevälja loodusala, Kärasi loodusala), mistõttu OÜ Hendrikson & Ko on koostanud „Viru-Tsirguliina ja Tartu- Valmiera elektri-õhuliini rekonstrueerimise KMH eelhinnangu“ (28.04.2022, töö nr 22004222). Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 11 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Järgnevalt on esitatud järeldused ja meetmed, mis nimetatud eelhinnangus välja tuuakse. Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda rekonstrueeritava õhuliini koridore (st kaitsevööndi ala, mille koguulatus on 80 m). Kuna liinikoridore ei laiendata, ei vähene ka looduslike koosluste osakaal ja liinikoridoriga külgnevad alad säilivad olemasoleval kujul. Mõju külgnevatele aladele võib esineda vaid läbi mürahäiringu, mis piirdub ehitusperioodiga. Eelhinnang järeldas, et rekonstrueerimisprojekti elluviimisel on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Sellest tulenevalt ei ole vajadust algatada keskkonnamõju hindamist ka Natura võrgustiku kaitse tagamiseks, eeldusel, et rakendatakse järgnevaid võimalikku keskkonnamõju minimeerivaid/vältivaid meetmeid:  Pesitsusperioodil (15. märts – 31. august) vältida rekonstrueerimistöid liigi elupaigas (KLO9128548) ja liigi elupaiga (KLO3002015) lähedal.  Pesitsusperioodil (15. veebruar – 15. juuni) vältida rekonstrueerimistöid liigi elupaigas (KLO9127416) ja liigi elupaigaga (KLO9128322) piirneval trassilõigul.  Soovituslik on vältida perioodil 15. märts – 31. august rekonstrueerimistöid liigi elupaiga (KLO3000580) läheduses asuvatel liiniosadel.  Sigimisperioodil (15. märts – 31. august) vältida raietöid liigi elupaikade (KLO3001997, KLO3002121, KLO3002131) lähistel.  Tungivalt soovituslik on vältida häiringuid 15. märts – 30. august liigi elupaikade (KLO3000536, KLO9127383) lähistel.  Pesitsusperioodil (1. aprill – 15. juuli) vältida häiringuid liigi elupaigas (KLO9129213).  Arvestada asjaoluga, et kõikides piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.  Kõikides käsitletud taimede kasvu-/leiukohtades, mis jäävad planeeritavate tööde alale, tuleks töid läbi viia külmunud pinnasega.  Veekogude lähistel tuleb arvestada veekaitseliste vööndite kitsendustega, mis on määratud looduskaitseseaduse ja veeseadusega.  Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. 3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Transpordiameti tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: 1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. 3. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 4. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaanid. 5. Riigiteede lõikumiskohtades elektriliinidega 330 kV tuleb ette näha liiklusmärkide paigaldamine, mis keelavad sõidukite peatumise nende liinide kaitsevööndis. 6. Riigiteedega ristumistel tuleb seletuskirjas anda tehnoloogiline kirjeldus kuidas õhuliinid üle tee viiakse. Kui kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt asetuvad (enne pingutamist), siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. Kindlasti ei tohi abimaste asetada riigitee muldkehasse ja nad peavad olema ohutul kaugusel sõiduteest. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 12 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 7. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviik tee muldkehast teha vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 8. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 9. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid-1). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 13. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 14. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 15. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 16. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 17. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 18. Vajadusel peab Tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Uudised, ametist ja kontakt – Blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 19. Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja- kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 20. Info riigiteede remontide kohta: a) Riigitee nr 3 teelõik km 38,853-50,216 on taastusremondi objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 13 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. b) Riigitee nr 13162 teelõik km 0,740-3,840 oli katte ehitamise objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. c) Riigitee nr 3 teelõik km 67,100-75,300 oli rekonstrueerimistööde/ taastusremondi/remondi- /liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2017. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2017. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. d) Riigitee nr 3 teelõik km 13,077-18,19 oli taastusremondi objekt 2017. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2017. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. e) Riigitee nr 14107 teelõik km 0,022-3,511 on säilitusremondi objekt 2023. aastal. 3.4. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused Tulenevalt sellest, et rekonstrueeritav õhuliin paikneb suures osas maaparandusehitiste maa-alal, tuleb arvestada järgnevate PTA tingimustega. 1. Rekonstrueeritava Viru – Tsirguliina 330 kV õhuliini L353 projekti alusplaanile kanda kõigi projektiga hõlmatud maa-alale jäävate maaparandusehitiste drenaažisüsteemid ja kraavid. Maaparandussüsteemi teostusjoonised taotleda Põllumajandus- ja Toiduameti vastava maakonna esindusest. 2. Maaparandussüsteemi uuendamise ja rekonstrueerimise lahenduse projekteerimiseks kaasata vastav MATER spetsialist (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja) (MaaParS § 52 lg 2 ja § 35 lg 2). 3. Uurida maaparandussüsteemi teostusjooniste alusel drenaažisüsteemide paiknemist elektriliini mastide asukohtades mahus, mis võimaldab hinnata, kas maaparandussüsteemi toimimist tagav lahendus on tehtav uuendustöödega (MaaParS § 52) või tuleb maaparandusehitis rekonstrueerida (MaaParS § 28). 4. Võimalusel valida mastidele selline asukoht, et masti vundament ja selle rajamine ei kahjusta drenaaži. Mastide vundamendi asukoha valikul tuleb arvestada, et maaparandussüsteemi teostusjoonised on informatiivsed ja ei kajasta maaparandusrajatiste täpseid asukohti. 5. Kui maaparandussüsteemi toimimise saab tagada uuendustöödega, siis arvestada järgnevate tingimustega: 5.1. Projekteerimisele eelnevate uurimistööde käigus teha kindlaks mastide asukohas maaparandussüsteemi rajatiste täpne paiknemine (nii plaaniliselt kui sügavus maapinnast), samuti dreeni/kollektori materjal ja (sise)läbimõõt. 5.2. Eelnevas punktis 5.1 kirjeldatu asemel võib projektis näha ette maaparandussüsteemi uuendamiseks põhimõtteline lahendus. Sellisel juhul annab maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasatud MATER registreeringuga ehitaja ehitamise ajal, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel 17.07.2015 kehtestatud määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 9). 5.3. Ehitusprojekt kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1 ja 4). 5.4. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. 5.5. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal töid kavandatakse ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 14 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 5.6. Maaparandussüsteemide uuendamise üle peab tegema järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja) (MaaParS § 52 lg 2). 5.7. Kõikjal, kus tehtavate kaevetöödega või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, sealhulgas rikutakse maaparanduskraavide ning eesvoolude nõlvad ja kaldad, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime s.h kraavide kallaste ja nõlvade nõuetekohane seisund taastada (MaaParS § 44 lg 3). 5.8. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduametile ning maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3). 5.9. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 6. Kui maaparandussüsteemi toimimist ei saa tagada uuendustöödega, tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida, selleks: 6.1. Taotleda PTA-lt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 12 ja § 13) 6.2. Maaparanduse uurimistööde käigus koguda ehitusprojekti koostamiseks vajalikud lähteandmed (MaaParS § 17). 6.3. Lähtuvalt projekteerimistingimustest ja uurimistööde tulemustest koostada maaparanduse ehitusprojekt (MaaParS § 16). 6.4. Taotleda PTA-lt ehitusluba maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks (MaaParS § 21 ja MaaParS § 22). 6.5. Maaparandusehitise rekonstrueerimine viia läbi enne liinirajatise ehitamist (MaaParS § 50 lg 5). Lisaks drenaažkuivendusega maaparandussüsteemile on projekteeritaval alal ristumisi jõgede, ojade ja erinevate kraavisüsteemidega. Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele: Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Alljärgnevates tabelites 1 ja 2 on toodud tänapäeval toodetavate PVC dreenitorude ja varasematel aegadel toodetud savitorude läbimõõdud, mille alusel on võimalik savitorustikke ja kaasaegseid PVC materjalist torusid kokku ühendada. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 15 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega (vt. tabelid 1 ja 2) nii, et ühendatavad savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid. Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru. Plasttoru peab laopaigas olema kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. Kookoskattega plasttoru ei tohi välistingimustes hoida üle kuue kuu. Allpool on toodud maaeluministri 28.03.2019 määruse nr. 38 maaparandussüsteemi ehitamise täpsemate nõuete väljavõtted, mida on oluline töö teostajal teada: § 8. Drenaažitoru paigaldamise nõuded (1) Drenaažikaeviku kaevamist ja drenaažitoru paigaldamist alustatakse drenaažisüsteemi suudmest, liikudes vastuvoolu. Drenaažisüsteemi lõpus oleva drenaažitoru ots sulgetakse pinnasetihedalt. (2) Drenaažitoru paigaldatakse drenaažikaevikusse vahetult pärast selle kaevamist. Drenaažitoru ei tohi paigaldada veeldunud kaevikusse. (3) Kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud drenaažitoru katmist teisiti, kaetakse see vahetult pärast paigaldamist 15–20 sentimeetri paksuse mullakihiga. § 9. Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded (1) Drenaažikaevik aetakse kinni üksnes pärast seda, kui omanikujärelevalve toiminguid tegev vastutav spetsialist on kontrollinud drenaažitoru drenaažikaevikusse paigaldamise õigsust, teinud selle kohta märke ehitustööde päevikusse ja allkirjastanud kaetud tööde akti. (2) Drenaažikaeviku tagasitäites ei tohi olla üle kümnesentimeetrise läbimõõduga kive ega külmunud pinnasetükke. (3) Drenaažisüsteemi suudmest ülespoole tihendatakse kaeviku täitepinnas kogu suudmetoru ulatuses. Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest. Näidislahendused drenaažisüsteemide taastamistöödele: Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 16 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast otsakorgiga. Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja töövõime. 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/partnerile/tegevuste-kooskolastamise-vorm. Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi. Ristumiste puhul on kontrollitud, et ristmeväljade gabariidid vastaksid kehtivatele nõuetele. Ristuvate Elektrilevi liinide ümberehitust ette nähtud ei ole. Juhtme ehitusaegseteks kerimistöödeks vajaminevate katkestuste või paigaldatavate tõkete kohta täpsemaid Elektrilevi tingimusi hetkel ei ole. Viimased küsitakse kas kaitsevööndis tegutsemise loa või katkestuste taotlemise mahus. 3.6. Telia märkused Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel, mille väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse §-le 15. 3.7. RMK nõuded ja kitsendused Riigimetsa Majandamise Keskuse tingimused: 1. RMK hallatavatel maaüksused, mida liin läbib, s.h. liini kaitsevöönd ja töödeks kasutatavad alad viia peale tööde lõppemist endisesse seisukorda 1 kuu jooksul. 2. Kaitsevööndist väljapoole jääv töödeks vajalikul alal teostatavad tegevused kooskõlastada vähemalt 1 kuu enne tööde algust ja alad viia peale tööde lõppemist endisesse seisukorda 1 kuu jooksul. 3. Palume tähistada katastriüksuse piiripunktid, et need tööde käigus säiliksid. Piirmärkide kahjustamisel taastada need vastavalt piiriprotokollis kirjeldatule. 4. Demonteeritavad mastid, liinid ja vundamendid vedada ära ja käidelda seaduses ette nähtud viisil vastavalt projektile. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 17 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 3.8. Muinsuskaitseameti nõuded ja kitsendused Muinsuskaitseameti andmetel jäävad elektriliini rekonstrueerimise alasse järgmised objektid, millele kehtivad järgnevad tingimused: 1.1. Mastide 61 ja 66 lähistel on hobiotsijad metallidetektori abil leidnud sõjategevusele viitavaid leide (hülsse, moonakasti, blindaaži ja taskuahju katkeid). Piirkonnas tuleb olla ettevaatlik nii võimalike sõja-ajalooliste leidude leidmise kui ka ohutuse osas. 1.2. Mastid 183-185 asuvad Lohusuu valla arheoloogiatundlikul alal, mis tähendab, et piirkonnas tuleb olla tavapärasest tähelepanelikum arheoloogiliste leidude ja kultuurkihi leidmise osas. 1.3. Mast 185 asub kääbaste reg-nr 9169-9171 kaitsevööndites või nende vahetus läheduses. Kanda projektijoonisele nii kääpad kui ka nende kaitsevööndid. Kui uue masti paigaldustööd toimuvad vaid olemasoleva masti alal, ei ole arheoloogilised uuringud uue masti paigaldamisel vajalikud, kuid masti asukohta nihutades tuleb kääbaste ja nende kaitsevööndite alal läbi viia arheoloogilised uuringud (jälgimise vormis). 2. Kaitsealuste mälestiste (kääpad reg-nr 9169-9171) juures, kui uut masti ei paigaldata täpselt olemasoleva asukohale, tuleb kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks: jälgimine, vajadusel kaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. 3. Arheoloogilisi uuringuid peab läbi viima vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ → „Majandustegevusteated ja pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence 4. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine ). 5. Väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 3.9. Maa-ameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Maa-ameti tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast. 1. Maa-amet esitas ülevaate riigi omandis olevatest kinnistutest (mille volitatud asutus on Maa-amet), mida liini rekonstrueerimine puudutab, ning samuti reformimata maadest (lähteandmetes: 10350K1_TP_AA-1-01-008_TT-Maa-amet-AK-piirang). Rendile ja kasutusvaldusse antud kinnistute puhul palume projekti elluviimisel kinnisasjadel tehtavatest töödest teavitada ja nende teostamise aeg kokku leppida kinnisasjade kasutajatega. 2. Rekonstrueeritav elektriõhuliini lõik jääb Jõgeva ja Ida-Viru maakondades järgmiste maardlate ja mäeeraldiste maadele: 2.1. Õru (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart 688) turbamaardla (mastivahemik 695- 697); 2.2. Priipalu (registrikaart 134) turbamaardla (mastivahemik 681-682); 2.3. Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) (registrikaart 607) turbamaardla (mastivahemik 552-554); 2.4. Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) (registrikaart 627) turbamaardla (mastivahemik 453-456); 2.5. Laukasoo (registrikaart 201) turbamaardla (mastivahemik 407-411); 2.6. Kaiu (registrikaart 298) turbamaardla (mastivahemik 315-317); 2.7. Kullavere (registrikaart 295) turbamaardla (mastivahemik 293-296); 2.8. Puhatu (registrikaart 198) turbamaardla (mastivahemik 61-62); Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 18 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 2.9. Eesti põlevkivimaardla Permisküla uuringuvälja (registrikaart 1) maardlaosa (mastivahemik 21- 99); 2.10. Narva kaevevälja (registrikaart 10) maardlaosa (mastivahemik 1-22); 2.11. Narva põlevkivikarjäär II (loa nr KMIN-046; loa omaja Enefit Power AS) teenindusmaa 2.12. Laukasoo turbatootmisala (loa nr L.MK/329744; loa omaja AS Tartu Jõujaam) ja Laukasoo II turbatootmisala (loa nr L.MK/320527; loa omaja AS Tartu Jõujaam) mäeeraldised ja nende teenindusmaad 2.13. Sirgala karjääri mäeeraldis (loa taotleja Enefit Power AS) Maardlate nimistu piiriandmeid saab kasutada WFS teenuse kaudu, lisainfo: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Maardlate_WFS_teenus_kihid.pdf või küsida andmeid failidena Maa-ametist. 3. Palume projekti koostamisel ja tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. 3.10. ELA SA nõuded Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse nõuded: 1. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). 2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. 3. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. 4. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastav tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:  mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;  mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;  puude istutamine ja langetamine;  vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;  pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;  muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. 5. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. 3.11. Kaitseministeeriumi märkused Kaitseministeeriumil ei olnud tingimusi rekonstrueerimistööde läbiviimiseks. 3.12. AS Gaasivõrk märkused AS Gaasivõrk ei väljastanud tehnilisi tingimusi, kuna gaasitorusid ei jää tööpiirkonda kavandatud trassi järgi. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 19 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 3.13. Enefit Power AS seisukoht Rekonstrueeritav 330 kV õhuliin L353 läbib Narva karjääri tööstusterritooriumil asuvaid kinnistuid, kus ettevõte Enefit Power AS omab kaevandamise luba. Lisaks läbib rekonstrueeritav liinirajatis Enefit Power AS kuuluvat kinnisasja registriosa numbriga nr 84908 (Usnova, katastritunnusega 22901:006:0018). Allpool on toodud Enefit Power ASi kui kaevandamise loa ja kinnisasja omaniku arvamus ja tingimused, millega peab arvestama L353 rekonstrueerimisel: 1. Kavandada enne tööde läbiviimist vajalikud abinõud, mis tagavad L353 rekonstrueerimise piirkonnas asuvatele Narva karjääri veekõrvaldussüsteemi ja autoteede säilivuse ning tõrgeteta toimimise. Lisas 1 toodud skeemil (lähteandmetes: 10350K1_TP_AA-1-01-012_TT-Enefit-Power) on märgitud punase värviga veekõrvaldussüsteem ja sinise värviga autoteed. 2. Teavitada Enefit Power ASi ehitustöödega alustamisest vähemalt 2 nädalat ette. Kontaktisikud Nikolai Jegorov, tel 52 83298, e-mail: [email protected]; Jevgeni Zazõkin, tel 56 661842, e-mail: [email protected]. 3. Mitte takistada liinitööde teostamisel transpordi liikumist Narva karjääri territooriumil asuvatel tehnoloogilistel sõiduteedel renoveeritava 330 kV õhuliini läheduses. Töödeks vajalikud teede sulgemised ja liiniseadmete montaažiplatside asukohad tuleb kooskõlastada Enefit Power AS-iga. 4. Järgida Enefit Power ASi Narva karjääri territooriumil kehtivaid reegleid, liiklusmärke ja lõhketööde korraldaja nõudeid. 5. Vormistada Enefit Power ASi Narva karjääri territooriumile pääsemiseks load liini rekonstrueerimise käigus kasutatavale transpordile ja personalile enne ehitustööde algust. 6. Organiseerida ehitus- ja rekonstrueerimistööde käigus tekkinud jäätmete käitlus vastavalt seadusandlikele nõuetele. 7. Likvideerida võimalikud maastiku kahjustused ja korrastada tööde tegemise kohta taastades esialgse olukorra. Keskkonnakahjude korral vastutab rajatavate ja rekonstrueeritavate õhuliini omanik. 4. Tehniline lahendus 330 kV liin Olemasolevate liinide ehitusaasta ja liinile monteeritud juhtmed on järgnevad: Viru-Tsirguliina L353 ehitusaasta 1971-1972, juhe AS-400, ASO-400, tross TK-70, S-70. L353 liini rekonstrueerimisel paigaldatakse mastid üldjuhul olemasolevate mastide asemele. Mastide kõrgus jääb alla 45 m. Lisatud tabelites ja plaanidel on kajastatud kõik projekti mahus paigaldatavad mastid. 330 kV rekonstrueeritav liin tuleb ehitada ümber vastavalt Eleringiga kooskõlastatud katkestuste graafiku alusel. Sõltuvalt liinide katkestustest võib tekkida vajadus ajutiste ühenduste rajamiseks. 110 kV ühendused Olemasolevate liinidega ühendused on kajastatud eraldi köidetes. Optika ühendused 330 kV õhuliinile paigaldatakse üldjuhul 2x48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. Antud köite maht on põhiliini trassi rajamine, haruühendused on kajastatud eraldi köidetes, seega antud projekti mahus tuleb tagada ainult optika skeemis toodud ühendamise võimalused kohtades, kuhu on nähtud ühendused. Optika ühenduste ümbervõtmine saab toimuda pärast põhiliini või põhiliini alajaama vahelise lõigu valmimist, kuna ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töösolek ja pikaajalised katkestused ei ole lubatud. Lahendatavad optika ühenduskohad: Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 20 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022  Viru 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW.  Mustvee 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW (liin L352).  Mustvee 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW (liin L353).  Tsirguliina 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW.  Tsirguliina alajaamaga on ühendatud 48 SM OPGW (liin L354, köide 10350K4).  Kuuste 110 kV alajaamaga ühendatakse 192 SM OPGW.  Rõngu 110 kV alajaamaga ühendatakse maakaabliga 48 SM OPGW.  Alajõe 110 kV alajaamaga ühendatakse 48 SM OPGW. Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus LC/UPC Duplex adapteritega 19” 1U paneelis (Mustvee, Kuuste - LC/UPC Quad adapteritega 19” 1U paneelis). Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid). 4.1. Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 kV ja 330 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ning Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110 kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 8,5m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 7,0m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m  Maapinnani avatud maastikul 6,0m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Nõutavad õhkvahemikud 330 kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 10m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m  Maapinnani avatud maastikul 7,5m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel 10350K1_TP_EL-5-04_v01- Teedega ristumiste tehnoloogia. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised:  Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale kui 8m.  Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.  Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 21 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022  Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi.  Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.  Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendite paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taotleda liiklusväliste tööde luba. 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast kohaliku omavalitsuse heakorra spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas. Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada teiste demonteeritavate mastide juures, kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga. Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasalal min 150mm kasvupinnas. Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne), kraavid, truubid, mulded esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks laudteed. Vältida veekogude kallaste kahjustamist, vajadusel tuleb pinnase kaitseks kasutada kaitsematte. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohta. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus- ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust ja prahist. 4.3. Mastitüüpide kirjeldus Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 330 ja 330/110 kV mastitüüpe: 330/110 kV vantidega kandemast ja nurga-kandemast Õhuliini sirgetele lõikudele ja liini pöördenurkadele kuni 20° (va põllumaa) on ette nähtud vantidega torumastid. Mastidel on kahes tasapinnas traaversid ja alumine jäikustugi. Vandid on kolmes tasapinnas. Kandemasti eriversioon on muudetud vantide paigutuse ja tugevamate jalgadega avariid piirav mast, mis talub kõigi juhtmete ja trosside ühepoolset katkemist. Nurga-kandemast erineb tava-kandemastist jalgade tugevuse ja vantide ebasümmeetrilise paigutuse poolest. Sõltuvalt liini pöördenurgast (<9° või 9 – 20°) muudetakse mastil isolaatorkettide kinnituskohti. Masti tüüp: - 31S0G kaheahelaline vantidega kandemast - 31S0GD kaheahelaline vantidega avariid piirav kandemast - 3S0G üheahelaline vantidega kandemast - 3S0GD üheahelaline vantidega avariid piirav kandemast - 3S1G üheahelaline vantidega nurga-kandemast Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 22 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 330/110 kV vabaltseisev portaal kandemast Õhuliini paiknemisel haritaval põllumaal on ette nähtud paigaldada vabaltseisev portaal kande- või nurga-kandemast eesmärgiga vähendada masti alla jäävat pindala. Mastil on kahes tasapinnas traaversid. Mastide tugevuse tagavad sisemised jäikusraamid ja tõmmitsad. Mastide alumises osas on 6 meetri kõrgune läbisõitu võimaldav ava. Sõltuvalt liini pöördenurgast (<9° või 9 – 20°) muudetakse nurga-kandemastil isolaatorkettide kinnituskohti. Masti tüüp: - 31S0F1 kaheahelaline vabaltseisev portaal kandemast - 31S1F1 kaheahelaline vabaltseisev portaal nurga-kandemast - 3S0F1 üheahelaline vabaltseisev portaal kandemast 330/110 kV vabaltseisev Y nurga-ankrumast Nurga-ankrumastidena kasutatakse kuumtsingitud vabaltseisvat Y-tüüpi metallsõrestikmasti. Mastist on kaks sama kujuga, aga erineva tugevusega versiooni 31T5Y ja 31T9Y. Esimene neist on kasutatav liini pöördenurgani ~50°, samuti avariid piirava mastina väikese nurga korral. Tugevam versioon sobib kasutamiseks liini nurgani ~90° ja avariid piirava mastina suurematel nurkadel. Tüüpide sobivus konkreetsete nurkade ja visangupikkuste korral on iga masti puhul kontrollitud. Masti tüüp: - 31TxY kaheahelaline vabaltseisev Y nurga-ankrumast Sama masti seeria, kuid kasutamisel ilma 110 kV traaversita on masti modifikatsiooni tähis 3TxY Joonistel 10350K0_TP_EK2-7-….., on esitatud mastide ülevaate ja tööjoonised. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel on lähtutud standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad, ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-2-20, ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ ja Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga. 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas AA-9-02. Allpool esitatud lahenduste kirjeldused on põhimõttelised, et anda ülevaade tööde iseloomust, mis on vajalik projekti kooskõlastamiseks trassivaldajatega. Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja vundamentide rajamise selgitused ehitajale on toodud eraldi vundamendi osa seletuskirjana 10350K1_TP_EK1-3-01- 001_Seletuskiri-vundament. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes eelnevalt tehases valmistatud tüüpelemente - vant-kandemastide puhul TVS seeria elemente ja ankruplaate ning vabaltseisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui kohalik geoloogia on keeruline või arvutuslikud koormused mastilt on liiga suured, võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võivad vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 23 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Vantkandemastide ankruplaatide mõõtmed ja rajamissügavus sõltuvad kohalikust geoloogiast, veetasemest ning mõjuvast koormusest. Ankruplaatide planeeritav maksimaalne rajamissügavus on 4,5 meetrit. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused, võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina kasutatakse kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Vaivundamentide rostvärgid rajatakse olemasolevale maapinnale võimalikult lähedale. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist või terasest postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järeltihenemist. Eriosa tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse eriosa tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse eriosa tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. 4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega Vastavalt 700 seerias toodule tuleb mastide kaitseks, mis asuvad teele liiga lähedal, paigaldada täiendavad kaitsetõkked. Piirete, tõkete või leevendite vajalikkuse analüüsil on lähtutud Transpordiameti dokumendist „Piirded riigiteedel, juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“. Ohutustaseme valikul tuleb lähtuda seejuures ohutasemest 1 ning väärtusest AE. Olenemata tee valdajast tuleb täiendavad põrkepiirded/ leevendid paigaldada kõikide teede korral, kus mast asub eelnimetatud juhistest teele liiga lähedal. Viimase vajadus on selgitatud välja vastavalt eelduslikule max sõidukiirusele ja masti asukohale tee suhtes. Kohad, kus põrkepiirete paigaldus on ette nähtud, on toodud joonisel 10350K1_TP_AS-4-05_001_Põrkepiirded. Lahendusena kasutada metallist põrkepiirded, mis paigaldada masti, tõmmitsa või vundamendi osast 1 m kaugusele, täpsem piirde ulatus on toodud joonisel. 4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele Tööde mahus on toodud välja kohad, kus täiendava juurdepääsutee rajamine mastide juurde oleks vajalik, viimane on esitatud joonisel 10350K1_TP_AS-4-03-001_Juurdepääsuteed. Tee rajamisel on kandevõime puhul arvestatud koormustega, mis võimaldab liini hoolduseks aastaringset ligipääsu Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 24 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 masti juurde. Antud projekti mahus on määratud juurdepääsutee koridor, mis kooskõlastatakse antud projekti mahus maaomanikega. 4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid, asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-6 m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus sõltub geoloogiast. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-500Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b- ja vaivundamente. Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused maandussüsteemi rajamiseks on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10350K1_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus. Antud liin kulgeb põhilises osas metsades ja põllumaal, kuid samas on ka kohti, kus inimeste või koduloomade sagedane viibimine mastide juures on tõenäoline. Kohtades, kus inimeste ja koduloomade sagedane viibimine on tõenäoline, tuleb näha ette täiendavad meetmed puute- ja sammupingete tagamiseks. Konkreetne lahendus masti asukohas on toodud eraldi maanduse joonistel. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui teostusmõõdistusel osutub maanduspaigaldise maandustakistus lubatust suuremaks, kontrollitakse viimase väärtus enne teostusjooniseid projekteerija poolt arvutustega üle. Kui mõõdetud tulemus tagab antud kohas siiski liini ja inimeste ohutuse, fikseeritakse muudatus teostusjoonisel. Kui tulemus ei rahulda maanduspaigaldisele esitatud nõudeid, lisatakse mastile vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid vastavalt täiendatud projektlahendusele juurde. Iga antud masti tehniline lahendus on kajastatud käesolevas projektis eraldi joonisel. 4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus 330 kV õhuliinile on nähtud ette kolm juhet faasis, terasalumiiniumjuhtmetega 402-AL1/52-ST1A. Osajuhtmed paigaldada kolmnurka omavahelise kaugusega 400 mm. 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud ja terasalumiiniumjuhtmed peavad olema määritud vastavalt standardi EN 50182 case 2 kohaselt (määrdeta on ainult välimise kihi traadid). Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud üldjuhul juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumidele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10350K1_TP_EL3-7-05-01-001_Faasijuhtme-tehn. 4.9. OPGW Õhuliinile paigaldatakse 2x48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud vastab kehtivale standardile ITU-T G.652D LL. Kadude vähendamise eesmärgil trossid sektsioneeritakse kuni 10 km pikkuste lõikudena, mille ühes punktis on tross maandatud. OPGW kinnitatakse mastidele isolaatoritel, mis on varustatud 40 mm sädevahemikuga. Erandinda maandatakse tross alajaamast järgneval 10 mastil. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 25 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Täpsem trossi paigalduse skeem on toodud 10350K1_TP_EN-5-01-001_Optika-üldskeem. 4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. 330 kV liini kandekettides tuleb kasutada 160 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN IEC 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 210 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN IEC 60372. 110 kV liini kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN IEC 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN IEC 60372. Vastavalt tellija erinõuetele tuleb kasutada lõhestatud juhtmete korral ainult kahe osajuhtme vahelisi pooljäikasid täismetall distantshoidikuid. Kolme osajuhtmega faasijuhtmetes kasutatakse distantshoidikuid kolmese grupina, kus nende omavaheline samm on 5 m. Liinile monteerida linnutõkkeluuad nii 110 kui 330 kV kandekettide kohale. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuete peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. 5. Demontaaži tööd Käesoleva köite mahus hõlmavad demontaažitööd rekonstrueeritavat liiniosa. Demonteeritavad mahud esitatakse eraldi tabelis. Liini ümberehituse järgselt kasutuseta jääva 110 kV liini lammutusprojekt on lahendatud eraldi projektina. Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Haritaval maal ja lihtsasti ligipääsetaval metsa-alal demonteeritakse esmalt juhtmed koos isolaatorkettidega. Juhtmed lastakse koos isolaatorkettidega alla, klemmid, isolaatorid ja vibratsioonisummutid eraldatakse juhtmelt ning juhe keritakse mööda maad kokku. Ristmeväljade demonteerimisel klemmitakse juhe vajadusel rullikutele ja keritakse maha. Soistel ja pehme pinnasega metsa-aladel, kus mastidele ligipääs on keeruline, kukutatakse juhtmed ja isolaatorid koos mastiga maha ning purunenud isolaatorid korjatakse maapinnalt kokku. Kohtades, kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega, tuleb juhtmete langemine ristuvatele objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete demonteerimiseks trossi ja abinööri, millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku. Tänavate ristumise likvideerimisel kasutada juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust. Abitrosside ja pilootnööri kasutamisel on tänavaliikluse sulgemine vajalik ainult peale juhtmete demonteerimist üheks korraks abinööri allalaskmise hetkeks, lühiajaliselt. Kõikide teedega ja ristuvate objektide loetelu on toodud mastide tabelis. Mastid Demonteerimisele kuuluvad antud projekti alaga piiritletud mastid. Demonteerimisel kasutada järgmist tehnoloogiat. Mastid kukutatakse maapinnale. Kui masti kukutamiseks ei ole piisavalt ruumi, siis tõstetakse see maha kraanaga. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 26 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Vabaltseisva betoonmasti kukutamiseks kaevatakse üks külg lahti ja tagumiselt küljelt ekskavaatoriga lükates kukub mast soovitud suunda ümber. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Betoonmastide traaversid eraldada masti tüvest ning utiliseerida. Vabaltseisvate metallsõrestikmastide langetamiseks lõigatakse masti tagumiste jalgade vöövinklid läbi ja tõmmatakse mast trossi abil pikali. Vundamendid Metallsõrestikmastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti, mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m), tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusnõuetele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades, kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine, on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks, saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Taastamise kohta on toodud info eraldi peatükis. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest. Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada jäätmeseaduse nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 6. Elektripaigaldise kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine Puude, põõsaste ja okste raiumine elektripaigaldise kaitsevööndis toimub vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel kehtestatud määrusele „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 7. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti number. Mastide numbrid vastavalt numeratsiooniskeemile. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 27 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide teepoolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuse registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalike sertifikaatidega ja materjalide passidega. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades tervikliku objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed; • Projekti seletuskiri; • Joonised. Tööde mahtu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • kaetud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta; • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvaid teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistega objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K1 Lk 28 K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin Ver 1 - Üldosa seletuskiri 29.08.2022 olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi juhul, kui Eleringil vastav dokument varasemalt puudub. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafik; • süsteemide hoolduseks vajalik info. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. Faili nimi: 10350K1_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-EHRi