Eelnõu esitamine seisukohavõtuks

Kaitseministeerium 20.09.2022 nr 1-5/2022/3578 Keskkonnaamet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Põllumajandus- ja Toiduamet Rahandusministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Terviseamet Transpordiamet Detailplaneeringu algatamise eelnõu, KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu esitamine seisukohavõtuks Tuginedes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ja planeerimisseaduse § 124 lõikele 6, esitan seisukohavõtuks Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eelnõu ning KSH eelhinnangu. Detailplaneeringu materjalidega kogumahus on võimalik tutvuda Rapla valla ametliku veebilehe vahendusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Toomet vallavolikogu esimees Lisad: 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad 2. Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Sulupere küla, Kopramäe) 3. KSH eelhinnang Cerly-Marko Järvela 506 1360 [email protected] ______________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312 OTSUS EELNÕU nr 1-4/2022/68 seisuga 14.09.2022 Rapla ______ 2022 nr Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Sulupere küla, Kopramäe) Kaitseliit esitas Rapla vallale 12.05.2022 detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärgiga kavandada Sulupere külas Kopramäe maaüksusele (100% maatulundusmaa, pindala 132473 m², katastritunnus 66901:001:0314) Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskus. Taotluse kohaselt on tegemist piirkondliku riigikaitselise administratiivobjektiga, mis võimaldab Kaitseliidul täita riigikaitselisi ülesandeid tänapäevases töökeskkonnas. Rapla valla üldplaneeringu kaardil on maaüksuse juhtotstarveteks kavandatud haljasala ja parkmetsa maa, kaitsehaljastuse maa, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa, pere- ja ridaelamu maa ning üldkasutatava hoone maa. Riigikaitselise objekti üldine iseloom sarnaneb büroohoonete ansamblile, millele on lisatud riigikaitseliste ülesannetega seotud elemendid. Piirkond on tänu hõlpsale ligipääsetavusele ja Rapla linna lähedusele staabi- ja tagalakeskuse jaoks sobiv. Kavandatav tegevus on kooskõlas riigikaitse arengukava ning Kaitseliidu arengukavaga. Rapla maakonnaplaneeringu ja Rapla valla üldplaneeringuga on staabi- ja tagalakeskuse rajamine Raplasse ette nähtud, kuid asukohana on pakutud Jürna tn 5 maaüksust. Kaitseministeerium on 04.03.2020 kirjaga nr 12-1/20/506 teinud ettepaneku mitte arvestada Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse asukohana Jürna tn 5 maaüksust. Rapla Vallavolikogu hinnangul sobib Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskus Kopramäe maaüksusele. Samuti on asukoht kõiki asjaolusid arvestades parem kui Jürna tänavas. Arvestades ajaoluga, et Kopramäe maaüksusele ei ole ette nähtud riigikaitselist kasutust, kujutab riigikaitseliste funktsioonide kavandamine endast üldplaneeringu põhilahenduse muutmist ning detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmise kohustus on, kuna kavandatakse üldplaneeringut muutvat tegevust. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel ning juhindudes eelhinnangu järeldustest sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel. Enne detailplaneeringu algatamist kaasati piirkonna maaomanikud ja asjaomased valitsusasutused. Kopramäe ja Rebase tänavate maaomanike 09.06.2022 saadetud kirjas antud hinnangul ei ole Kaitseliidu ehitised väljapakutud asukohta sobilikud, kuna naabruses on üksikelamupiirkond, mille turvaline elukeskkond ja väärtused saaksid kahjustada. Rapla Vallavolikogu hinnangul jääb tagalakeskus elamutest piisavalt kaugele ja eraldatakse kõrghaljastusega, mis peaks tagama elamupiirkonnale vajalikud tingimused ning samas võimaldama saavutada ka riigikaitselised eesmärgid. Kaitseministeerium andis 09.06.2022 kirjaga nr 12-1/22/2301 (lisatud) teada vastuväidete puudumisest detailplaneeringu algatamisele. Keskkonnaamet kinnitas 08.06.2022 kirjaga nr 6-2/22/10995-2 (lisatud), et Kopramäe kinnistu ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning juhtis tähelepanu Aranküla peakraavist tulenevatele kitsendustele. Keskkonnaministeerium andis 13.06.2022 kirjaga nr 7-15/22/2600-3 (lisatud) teada, et detailplaneeringu menetluses esindab Keskkonnaministeeriumi kui riigivara valitsejat Maa- amet kui volitatud asutus. Maa-ameti 02.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/10038-2 (lisatud) anti teada vastuväidete puudumisest detailplaneeringu algatamisele. Põllumajandus- ja Toiduameti 08.06.2022 kirjaga nr 6.2-6/6286-1 (lisatud) anti kokkuvõte maaparandushoiualaga seotud kitsendustest ja tingimused kitsendustega arvestamiseks. Päästeameti 13.06.2022 kirjaga nr 6-2/46-1 (lisatud) kinnitati täiendavate ettepanekute puudumist. Rahandusministeeriumi 16.06.2022 kirjaga nr 15-3/4764-2 (lisatud) anti teada, et maakonnaplaneeringuga on tagalakeskuse hoonestus kavandatud Jürna tn 5 kinnistule ning Kopramäe kinnistule detailplaneeringu alusel uut ulatuslikku riigikaitselist ala kavandada ei ole võimalik. Rapla Vallavolikogu hinnangul on Kopramäe maaüksus tagalakeskuse jaoks sobivam asukoht kui Jürna tn 5 maaüksus. Jürna tn 5 maaüksusele algatati riigikaitselise ehitise detailplaneeringu koostamine 2012. aastal, kuid 04.03.2020 kirjas nr 12-1/20/506 esitas Kaitseliit ettepaneku Jürna tn 5 maaüksusele kavandamisest loobumiseks. Ettepanekuga on koostatavas üldplaneeringus arvestatud ning riigikaitselise ehitise uue asukohana on välja pakutud Kopramäe maaüksus. Transpordiameti 13.06.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/12239-2 (lisatud) anti seisukohad Kopramäe maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu algatamise eelnõu on esitatud puudutatud ja kaasatud isikutele ning asjaomastele valitsusasutustele seisukohavõtuks. (laekumisel lisatakse arvamuskorje tulemused) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavolikogu, detailplaneeringust on huvitatud Kaitseliit, kellega on planeeringu koostamise halduslepingu tingimused läbi räägitud. Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldajaks kohaliku omavalitsuse üksus. Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 142 lõikele 1 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5, menetluse käigus ilmnenud asjaoludele ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Kopramäe keskuse detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse püstitamiseks. 1.1. Planeeringuala hõlmab Sulupere külas Kopramäe maaüksust (katastritunnus 66901:001:0314). Osaliselt kuulub planeeringualale Laadamäe maaüksus (katastritunnus 66901:001:0315) ja Kopramäe tänav. 1.2. Planeeringuala piirneb lõunast Kopramäe tn 6, 8, 10 ja 12 ning Rebase tn 2 elamumaa maaüksustega, põhjast Surnuaia tee, läänest Kopramäe tänava ning idast Aranküla peakraaviga. 1.3. Planeeringuala pindala on u 14 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. 1.5. Vajalik on koostada ajakohane tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan. 1.6. Detailplaneeringuga tehakse Rapla valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanek maakasutuse juhtotstarbe osas. 2. Jätta Kopramäe keskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. 2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks. 2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv. Ebasoodsat mõju saab vähendada korralduslike meetmetega. 2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Viljandi mnt 17). 2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendihalduskeskkonna vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Viljandi mnt 17). 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Vallavalitsusel sõlmida planeerijaga leping detailplaneeringu koostamiseks. 5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 12.05.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90 päevani. Menetlustähtaega on pikendatud kuni 31.10.2022.  Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Sulupere küla, Kopramäe)“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine vajalik tiheasustusalal. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks. Kuna riigikaitselise ehitise rajamine ei ole maaüksusele üldplaneeringuga otseselt ette nähtud, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmisettepanekut maakasutuse juhtotstarvete osas. Detailplaneeringu materjalid valla ametlikul veebilehel. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu muutmise võrra on tegemist kehtivate tingimuste muutmisega. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb Kaitseliidul võimalus osaleda detailplaneeringu koostamisel, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad planeeringu koostamise ja menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kaudselt kasulik, kuna linna lähedal alustab tööd riigikaitseline asutus. Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus (1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. (3) Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. (4) Valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. (5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid. (6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.  KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS § 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus /.../ (2¹) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. § 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine /.../ (5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; 2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; 3) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015] 4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015] 5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust; 6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kopramäe keskuse detailplaneering 19.09.2022 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Alused: Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011 Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) Detailplaneering: Kopramäe keskuse detailplaneering (PlanID:109733) Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused: aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve Kopramäe, Sulupere küla 66901:001:0314 132473 100% maatulundusmaa Planeeringualaga seotud taristu osas kuuluvad planeeringualasse osaliselt ka Laadamäe maaüksus (katastritunnus 66901:001:0315), 6690763 Kopramäe tänav (katastritunnus 66901:001:0626) ja tõenäoliselt teisigi piirkonna maaüksusi. Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu algatamisel nimetatud maaüksusi või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavolikoguga. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Planeeringuala pindala on u 14 ha. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse püstitamiseks sellisel viisil, et saavutatakse mõistlik kompromiss riigikaitseliste eesmärkide ning Rapla linna väljakujunenud struktuuri, elamupiirkondade ja taristu arenguvajadustega. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126: - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; - ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; - haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; - puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; - kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; - servituutide vajadusega alade määratlemine; - avalikult kasutatavate alade määratlemine. Detailplaneeringu koostamisel võtta arvesse KSH eelhinnangus esitatud meetmeid võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks. KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualale varem detailplaneeringuid kehtestatud ei ole. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kopramäe keskuse detailplaneering Rapla Vallavolikogu 01.07.2004 määrusega nr 21 on kehtestatud Laadamäe teemaplaneering, millega piirkonda kavandati elamuala. Planeeringuala vahetusse naabrusesse kehtestati Rapla Vallavolikogu 26. veebruari 2004 määrusega Kopramäe detailplaneering. Piirkonnas kehtivate ja koostamisel olevate detailplaneeringute ülevaade on Maa-ameti geoportaali planeeringute rakenduses. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonide muutmisettepanekut, mistõttu vajalik on detailplaneeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana. Asjakohane on võimalikult suures mahus Rapla valla üldplaneeringuga sätestatud tingimusi arvestada. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISSE KAASATAVAD: Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet; naaberkinnisasjade omanikud; puudutatud võrguvaldajad KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”: Detailplaneeringu eskiis ja detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kopramäe keskuse detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA aeg tegevus 12.05.2022 algatamisettepaneku esitamine 10.10.2022 algatamise eelnõu vallavalitsuses asjaomaste asutuste ja kaasatud isikute tagasiside laekumine 19.10.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 27.10.2022 algatamine volikogus 02.11.2022 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 23.01.2023 detailplaneeringu eskiisi laekumine 30.01.2023 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine vallavalitsuses 15.02.2023 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine komisjonis 23.02.2023 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine volikogus 01.03.2023 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 10.03.2023 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Rapla Teatajas“ 27.03.2023 ... 24.04.2023 eskiisi avalik väljapanek 25.04.2023 eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu mai 2023 planeeringu koostamine juuni 2023 planeeringu kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 31.07.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 14.08.2023 vastuvõtmise eelnõu valitsuses 23.08.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 31.08.2023 vastuvõtmine volikogus 06.09.2023 teade „Raplamaa Sõnumites“ 08.09.2023 teade „Rapla Teatajas“ 25.09.2023 ... 24.10.2023 detailplaneeringu avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega) 24.10.2023 … 24.12.2023 ministri heakskiit (PlanS § 138 lg 3) (kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine) 27.12.2023 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid) 08.01.2024 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses 17.01.2024 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 25.01.2024 kehtestamine volikogus 31.01.2024 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“ + 30 päeva vaidlustusaeg NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud. Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt +372 506 1360 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Nimetus: Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Kaitseliidu peastaap Reg nr 74000725 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompea tn 8, 10130 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töö versioon: 2.08.2022 2 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5 2 Seotus strateegiliste dokumentidega....................................................................................... 8 2.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .................................................................................... 8 2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 ............................................................................................. 9 2.3 Rapla maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................... 9 2.4 Rapla valla üldplaneering................................................................................................ 10 2.5 Koostamisel olev Rapla valla uus üldplaneering ............................................................. 11 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 12 4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 14 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................ 14 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 14 4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 14 4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 15 4.5 Jäätmeteke...................................................................................................................... 15 4.6 Müra ja vibratsioon......................................................................................................... 16 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 16 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 17 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale................................... 18 4.10 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 18 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ............................................ 18 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 19 5 Järeldused............................................................................................................................... 20 Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 22 3 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Kaitseliidu (edaspidi ka KL) peastaabi tellimusel 2022. aasta juulis. Töö teostas keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153). Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Staabi- ja tagalakeskuse (edaspidi ka „STK või keskus“) rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Käsiteltava detailplaneeringu puhul on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, seega on KSH vajaduse kaalumine ehk eelhinnangu koostamine vajalik. Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Rapla Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 4 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava keskuse ala Rapla vallas Sulupere külas paiknevat Kopramäe maaüksust (66901:001:0314). Kavandatav tegevus hõlmab maaüksusest u 15 500 m² (sh ca 4500 m² ehitiste alune pind + ca 11 000 m² parkla) suurust ala. Maaüksuse pindala on 132 473 m². Joonis 1. Planeeritava ala asukoht, perspektiivne hoonete ja parkla paigutus alal. Allikas: Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiisjoonis, Kaitseliidu peastaap. Planeeringuala külgneb lõunast peamiselt elamumaa maaüksustega, kus suures osas on juba püstitatud üksikelamud. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on sinna ette nähtud samuti pere- ja ridaelamumaa. Planeeringualast üle Aranküla peakraavi ida suunas on hetkel maatulundusmaa maaüksus, mis on kasutuses põllumaana, kuid kehtiva üldplaneeringu kohaselt on sinna ette nähtud korterelamumaad ja pere- ja ridaelamumaad, mida jääb eraldama peakraavist haljasala ja parkmets. Planeeringualast kirde suunas jääb üldkasutatav maa, kus paikneb Rapla kalmistu. Planeeringualast põhja ja lääne suunas on maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaana kasutatavad maaüksused. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on Kopramäe kinnisasjale ehitusõiguse määramine, krundi hoonestus- ja parkimisala (ca 11000 m²) piiritlemine, juurdepääsuteede, tehnovõrkude- ja rajatiste, sh sidemasti (kõrgus kuni 45 m) ja sõidukite pesuplatsi (korraga kuni kahele sõidukile) asukoha määramine, kaasnevate kommunikatsioonide, krundi haljastuse, heakorrastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine ning kaasnevate servituutide lahendamine. Planeeringualale on eskiisjoonise (Joonis 1) kohaselt ette nähtud lõuna suunda kõrghaljastus, mis jääks olemasolevat üksikelamute piirkonda visuaalselt eraldama planeeritavast keskusest. Algatatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Rapla valla kehtivat üldplaneeringut. Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks taotletava ehitusõiguse põhinäitajad on järgmised: 5 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaitseväe hoone ja rajatiste maa RT ; Katastri sihtotstarve: riigikaitsemaa R; Lubatud hoonete arv krundil: kuni 6 ; Hoonete alune pind: 4500 m²; Hoonete suurim kõrgus: kuni 15 m; Hoonete suurim sügavus: kuni 3 m ; Hoonete korruselisus: kuni 3 ; Olulise avaliku huviga rajatiste arv: 1 (sidemast) ; Olulise avaliku huviga rajatise suurim kõrgus: kuni 45 m ; (Rivi-) sõidukite parkla pind: kuni 11 000 m² . Keskuse territooriumile kavandatakse tehnovõrkudest ja -rajatistest vee, kanalisatsiooni, soojavarustuse, side ja elektritrassid. Planeeritavale alale on hea ligipääs olemasolevat teedevõrku kasutades - alale pääseb Rapla ümbersõidu (riigiteelt nr 20125) 1,308 km asuva olemasoleva ristmiku kaudu ja edasi mööda kohaliku (munitsipaalomandis oleva) 6690763 Kopramäe tänavat L1. Planeeringualale nähakse ette kaasaegsetele standarditele vastavad administratiiv- ja tööpinnad: kontoriruumid, õppeklassid, laoruumid, tehnika remonditöökoda, majutusruumid, relvaruumid ning kaalutakse ka siselasketiiru rajamist. Kontoriruumid, õppeklassid ja majutus Kaitseliidu Rapla maleva palgalist personali, kes perspektiivset hoonet igapäevaselt kasutama hakkab, on käesoleval ajal ca 20. KSH EH koostamise ajal asuvad nende kontoripinnad aadressil Vahe tn 3, Rapla, mis paikneb kortermajade ja üksikelamute vahetus läheduses Rapla linnas. Kavandatava tegevuse tulemusel kolitakse praegused kontoripinnad uude keskusesse. Maleva liikmeskonna suuruseks on ca 700 inimest. Seoses Kaitseväe juhataja 2022 kavatsusega maakaitse edendamiseks, prognoosib Kaitseliit mh ka Rapla piirkonnas Kaitseliidu taristu kasutajaskonna kasvu, mistõttu selle perspektiivse keskuse igapäevaseks kasutajaskonnaks on suurusjärguna ca 60 inimest, kelleks lisaks maleva personalile ja malevlastele on ka maakaitsega hõlmatud isikud. Ehk, et selles suurusjärgus kasutajaskond kujundab ning mõjutab püsivalt ka piirkonna liikluskoormust vms lähiala taristu kasutamist tulevikus. Maleva(te) õppuste või õppekogunemiste ajal võib perioodiliselt, lühikesel ajavahemikul aastas, keskuse kasutajaskond olla nn tavafoonist ka märkimisväärselt suurem. Laoruumid, tehnika remonditöökoda Keskusesse kavandatakse laoruumid KL varustuse jaoks. Samuti kavandatakse tehnika remonditöökoda. KL andmetel planeeritakse tavapärast väiksema autoremonditöökojaga sarnase töökoja rajamist. Töökoda kasutatakse masinapargi jooksvateks väiksemateks remonttöödeks. (Rivi-) sõidukite parkla Suuremaid õppekogunemisi, kus osaleb eeldatavalt 100+ inimest, tuleb ette KL harjutuste plaani kohaselt 4-5 korda aastas. Tavapärases olukorras kasutavad parklaid staabi töötajad ning seal pargitakse KL sõidukeid. Praegune KL parkla on Rapla linnas Kastani tn 3b. Relvaruumid Relvaruumides hoiustatakse nõuetekohaselt KL relvi. Sõjaväerelva hoidmise üldsätetes on toodud, et sõjaväerelva võib relvahoidlas hoida ainult tühjaks laetuna. 6 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Lahingumoona ladustamine Keskusesse kavandatavatesse ehitistesse plaanitakse ladustada ka lahingumoona. Laskemoona hoidlatele kehtivad kõrged turva ja tuleohutusnõuded, mis tagavad selle ohutuse ümbruskonnale ning välistavad selle kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Maa-alale kavandatavatesse ehitistesse kavatsetakse ladustada ka lahingmoona. Selleks juhindutakse Kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. Siselasketiir Detailplaneeringu raames kaalutakse vajadust alale siselasketiiru rajamiseks (viie laskerajaga ja maksimum laskedistantsiga 50 m). Analoogsed siselasketiirud on Saaremaa maleva STK puhul Kuressaares (Kalevi põik 5) ja Sakala maleva STK Viljandis (Peetrimõisa küla, Karula tee 1). Kaitseliidu erinevate siselasketiirude asukohtades mürakaebusi esitatud teadaolevalt ei ole esinenud, sest ehituslikult tagatakse müra leviku vältimine väljaspoole hoonet. 7 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 Vabariigi Valitsus kiitis 29.06.2017 heaks „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ (edaspidi ka RKAK 2017-26), mis vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. Nimetatud arengukava on riigi strateegiline poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Eesmärgi saavutamiseks viiakse arengukava elluviimise ajal ellu järgmised arendustegevused: − Riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks viiakse ellu tegevusi, et kindlustada strateegiline olukorrateadlikkus, suurendada valitsusasutuste vastupanuvõimet kriisideks, tagada riigikaitseliste varude olemasolu, parandada teenuse osutajate suutlikkust tarnete katkestuste korral. Samuti töötatakse välja elanikkonnakaitse kontseptsioon ja viiakse ellu elanike kaitseks vajalikke tegevusi. − Rahvusvahelise tegevuse kindlustamiseks arendatakse ja luuakse vajalikud tingimused, et ennetada kriise, vähendada pingeid ning kiiresti suhelda Eesti liitlastega ja vajaduse korral rakendada kollektiivkaitset või kriisiohje meetmeid. − Strateegilise kommunikatsiooniga tagatakse Eesti julgeolekupoliitikale Eesti ühiskonna ja võtmeliitlaste toetus. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis aitavad tuvastada ja paljastada vaenulikku valeinfot, parandada riigi valmisolekut inforünnakute tõrjumiseks ja paremini teadvustada ühiskonnas julgeolekualast olukorda. − Sisejulgeoleku tugevdamiseks arendatakse eriüksuste ja kiirreageerijate tegutsemisvõimet, suurendatakse üksuste relvastuse tulejõudu, uuendatakse isikukaitsevarustust, tugevdatakse vastuluuret ja piirivalvamist, parandatakse sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning üldist vastupanuvõimet kriisideks. − Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuste infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi. Samuti korraldatakse lisaõppekogunemisi. − Sõjalise kaitse arendamiseks nähakse arengukava elluviimise ajal ette tegevusi, et suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset. Arvestades RKAK üldistusastet, siis planeeringuga kavandatavat tegevust RKAK ei käsitle. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on põhimõtteliselt kooskõlas RKAK 2017-26 eesmärkidega. 8 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 Kaitseliidu arengukava 2030 (edaspidi ka KLAK 2030) on kinnitatud 30.10.2017 Kaitseliidu Peastaabi poolt. Arengukava koostamis aluseks on olnud, et arengukava on kooskõlas RKAK 2017- 26 põhimõtete ja eesmärkidega. KLAK 2030 peaeesmärk: − Aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimaldajad ja võimendajad) ja millest tekib liitmõju ning mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses. Ülalesitatud peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu: 1) KL baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud, 2) KL roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma, 3) Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud, 4) KL struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega, 5) KL peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud. Taristu valdkonna eesmärkidest on välja toodud, et Kaitseliidu uusehituste rajamise ja põhjalike rekonstrueerimiste optimaalne tempo üks staabi- ja tagalakeskus kahe aasta jooksul. Ehitusjärjekorra seadmisel võetakse arvesse püstitatud ülesandeid, olemasoleva taristu seisukorda, võimalusi kasutada lähemate KLi ja/või KV üksuste olemasolevat taristut, liikmeskonna kasvupotentsiaali, arenduseks sobiva kinnisasja seisukorda ja sellel lasuvat ehitusõigust (loetelu ei ole lõplik). Kinnisvaraarenduse põhimõtetest on välja toodud, et arenguperioodi esimeses pooles keskendutakse relvastuse hoiustamistingimuste loomisele, kuna spetsiifilistest nõuetest tulenevalt on kirjeldatud funktsiooni täitmiseks sobivate ruumide üürimine problemaatiline ja kallis. Nõuetele vastava kinnisvarakeskkonna loomise viivituste kompenseerimiseks jätkatakse ka üüriobjektide kasutamist – eelkõige kuuluvad probleemsete funktsioonide hulka rivisõidukite parklad ning laoruumid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas KLAK 2030 eesmärkidega. 2.3 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitseliste ehitiste asukohad ja riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatus. Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ on välja toodud, et olemasolevateks ja kavandatavateks riigikaitseliseks ehitiseks Rapla maakonnas on: 1) kavandatav Kaitseliidu Pendi lasketiir Märjamaa vallas (piiranguvöönd on 2 km kinnisasja piirist); 2) olemasolev Kaitseliidu staabihoone Rapla linnas, Vahe tn 3 kinnistul (piiranguvöönd kinnistu piirist 300 m); 3) kavandatav perspektiivse Rapla maleva tagalakeskuse hoonestus Jürna tn 5 asuvale maa- alale; 4) Kaitseliidu Rapla maleva lasketiir Kaius (piiranguvööndi ulatus 300 m kinnistu piirist); 9 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 5) Kaitseliidu kool Rapla vallas, Alu alevikus (piiranguvööndi ulatus 300 m kinnistu piirist). Piiranguvööndis tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik planeeringud ja projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitisteatised. Kopramäe kinnistule riigikaitselisi ehitisi ja alasid maakonnaplaneeringuga ette nähtud ei ole. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Kopramäe kinnistule planeeritud linnalise asustusega ala. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ette nähtud, kuid staabi- ja tagalakeskuse asukoht on muutunud (Jürna 5 kinnistu asemel Kopramäe kinnistu). 2.4 Rapla valla üldplaneering Planeeringualal kehtib hetkel Rapla valla üldplaneering, mis on kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6. Seletuskirja peatüki 5.9. kohaselt on Kaitseliiduga seotud riigikaitsemaad ette nähtud Rapla linnas, Alu alevikus ja Iira külas (lasketiir). Üldplaneering kirjeldab olemasolevaid objekte ja ei näe ette perspektiivseid uusi asukohti. Üldplaneeringukohaselt jagunevad Kopramäe kinnistu maa-ala juhtotstarbed järgnevalt (Joonis 2): pere- ja ridaelamumaa, üldkasutatava hoone maa, haljasala ja parkmetsa maa ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Rapla ümbersõiduteepoolne kinnistu osa on määratud kaitsvaks (säilitatavaks) metsamaaks. Riigikaitsemaad Kopramäe kinnistule planeeritud ei ole. Joonis 2. Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringu kaardist. Tumesinise joonega on näidatud planeeringuala paiknemine. Kavandatav tegevus on üldplaneeringus põhimõttelisena ette nähtud, kuid tegevuse asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. 10 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Eelnevat arvesse võttes ei ole planeeringulahendus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Planeeringulahendusega saab teha ettepaneku muuta Rapla valla üldplaneeringut. 2.5 Koostamisel olev Rapla valla uus üldplaneering Uue üldplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92. Vastavalt PlanS § 75 lõike1 punktile 19 on üheks üldplaneeringu ülesandeks riigikaitselise otstarbega maa- alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine. Üldplaneering on käesoleva eelhinnangu koostamise ajal eelnõu staadiumis (eelnõu avalik väljapanek kestab 13.07.2022 - 16.08.2022). Kaitseministeerium on oma 04.03.2020 kirjaga nr 12-1/20/506 palunud mitte arvestada Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse asukohana Rapla linnas Jürna tn 5. Üldplaneeringu avalikustamisele suunatud eelnõu ei näe ette Kopramäe maaüksusele riigikaitsemaa juhtotstarvet, vaid valdavalt väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarvet. Kuna üldplaneering on alles eelnõu staadiumis, siis on võimalik maakasutuse juhtotstarvete täpsusustumine antud piirkonnas. 11 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava keskuse ala Rapla vallas Suluspere külas Kopramäe maaüksuse (66901:001:0314) u 15 500 m² suurust ala. Maaüksus on 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega ning käesoleval ajal põllumajanduslikus kasutuses. Planeeritava ala puhul on tegu ligikaudu 5 m paksuse pinnakattega alaga, mille pinnakate koosneb Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelistest setetest (veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi ja savi). Aluspõhja moodustab Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi ja borealis-lubjakivi. Maa-ala koosneb peamiselt haritavast maast. Planeeringuala lõunaosas ja ala idapiiril, piki Aranküla peakraavi kallast levib vähesel määral looduslik rohumaa. Mullastikest levivad alal peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad. Väikesel alal planeeringuala kesk-lõunaosas, kattudes detailplaneeringu eskiisi järgi parkla alaga, levivad gleistunud leostunud ja leetjad mullad. Planeeritava ala puhul ei ole tegu kaitsealuse alaga. Lähim kaitseala, Alu mõisa park (KLO1200297), jääb planeeritavast alast u 1 km kaugusele põhja suunas. Lähim Natura 2000 loodusala, Ridaküla loodusala (RAH0000345), jääb planeeringualast u 3,6 km lääne suunas. Kaitsealuste liikide esinemist planeeritaval alal ega kontaktvööndis registreeritud ei ole. Vaadeldava piirkonna põhjavesi on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud. Alal ega kontaktvööndis maardlaid registreeritud ei ole. Kopramäe kinnistu piirneb Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmebaasi1 andmetel Aranküla peakraaviga (VEE1110405), millele valgala on 15,2 km². Aranküla peakraav ei ole avalikult kasutatav veekogu. Aranküla peakraavile kehtivad veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 1 m, looduskaitseseaduse §-st 37 tulenev piiranguvöönd 50 m ja looduskaitseseaduse §-st 38 tulenev ehituskeeluvöönd 25 m. Kuna tegemist on peakraaviga, kehtib sellele ka vastavalt maaparandusseadusele (edaspidi ka MaaParS) § 48 eesvoolu kaitsevöönd 15 m. Alal paikneb drenaažkuivendusega maaparandusehitis- Bolseviku-Keskuse 2 (maaparandussüsteemi kood 5111040520010; ehitise kood 001) maaparandussüsteem. Aranküla peakraav on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool (maaparandussüsteemi kood 5111040520000, ehitise kood 001). Vastavalt MaaParS § 50 lõikele 1, kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Aranküla peakraav suubub Kopramäe kinnistu kagunurgast u 65 m kaugusel Vigala jõkke (VEE1110400), mis EELIS andmetel on avalikult kasutatav veekogu valgalaga 1577,2 km². Vigala jõe seisund2 on hinnatud 2020. aastal kesiseks. Kopramäe kinnistu kagunurk kattub väikesel maa- alal Vigala jõe kalda piiranguvööndiga. Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga. 1 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 2 https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo 12 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Planeeritaval alal puuduvad muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Lähim kultuurimälestis on u 118 m kaugusel kirde suunas asuv ajaloomälestis Rapla kalmistu (8400). Kalmistule kehtib lisaks muinsuskaitselistele piirangutele ka kalmistuseaduse alusel 50 m rahuvöönd. Planeeritava alal ega kontaktvööndis ei paikne pärandkultuuriobjekte. 13 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 4 Hinnang keskkonnamõjudele 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale EELIS andmebaasi andmetel on planeeringualale lähim Natura 2000 loodusala Ridaküla loodusala (RAH0000345), mis jääb planeeringualast u 3,6 km lääne suunas. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses. Ehitiste ja rajatiste püstitamisel eemaldatakse ehitusaladelt taimestik ja pinnas. Kuna tegu on põllumaaga, siis on tegu monokultuurse kultuurtaimestikuga, kus ei esine väärtuslikke kooslusi. Tegevusega ei avaldata seega ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Planeeritaval alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnuliikide esinemist. Eeldatavalt ei ole staabi- ja tagalakeskus oma olemuselt linnustikule otsest ebasoodsat mõju avaldav objekt. Antud ala puhul on tegemist aktiivses kasutuses põllumaaga, kus asuvad lindudele pigem madala kvaliteediga ja vähetähtsad elu- ja toitumispaigad. Vältimaks võimalike alal pesitsevate lindude pesitsemisaegseid häiringuid on asjakohane ehitustegevuse ajastamine (vt ptk 5). Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Arvestades, et tegu on põllumaaga siis olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Planeeritav ala ei jää kehtiva maakonnaplaneeringu ega ka üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale. 14 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Antud detailplaneering ei avalda mõju rohevõrgustikule. 4.4 Vee ja pinnase saastatus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeringuga ei kavandata olulise reostusohuga objekte (nt kütusehoidlad). Planeeringu elluviimine eeldab veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamist. Rapla linnas on välja ehitatud kogu linna hõlmav vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Kui planeeringuala on võimalik liita olemasoleva ühiskanalisatsiooniga, ei ole oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Juhul kui detailplaneeringu koostamisel osutub vajaduseks lokaalse veevarustuse ja reoveekäitluslahenduse kasutamiseks, siis tuleb tagada selle vastavus keskkonnakaitsenõuetele. Kuna detailplaneeringu eskiisi staadiumis ei ole teada, kas kinnistul kavandatakse lokaalset veevõttu või mitte, siis toome siinkohal välja, et Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Planeeringuala piirneb Aranküla peakraaviga, mistõttu tuleb järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohti ei ole soovitatav rajada lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Detailplaneeringu algatamise taotlus ei esita sademevee käitluslahendust. Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Planeeritava ala puhul on tegu maaparandussüsteemi alaga. Ehitustegevuse käigus likvideeritakse praegused kuivendusrajatised. Planeeringu koostamisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Põllumajandus ja Toiduametiga ning tagada ümbritsevate alade maaparandussüsteemide toimimine. Tagada tuleb, et maaparandussüsteemi alal toimuv ehitustegevus ei tekita liigvee kogunemist ümbritsevatel aladel. Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile. 4.5 Jäätmeteke Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 15 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. 4.6 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga. Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks on soovitatav korraldada ehitusaegne liiklus planeeringuala loodeosa ligipääsutee kaudu – vältida ehitussõidukite transporti Kopramäe tänava äärsete elamualade vahelt. Kasutusperioodil tekitavad müra keskust kasutavad transpordimasinad. Kuna territooriumilt on linnaliiklust läbimata hea ühendus Rapla ümbersõidu kaudu otse suurematele maanteedele, siis puudub antud ala puhul enamasti vajadus linna sisse sõita. Keskuse hoonestatud ala ja Kopramäe tänava ühenduspunk on eskiisjoonise kohaselt planeeritud u 130 m enne Kopramäe tänava esimeste elumajade õuealade piiri. Perspektiivse juurdepääsuna kinnistule on eskiisjoonisel nähtud ette ka tee rajamine lääne suunas üle Aranküla peakraavi ühendades keskust olemasoleva transpordimaa maaüksuse Kevade põik (katastritunnus 66801:001:0455) kaudu Kevade tänavaga (Rapla linn). Keskuse igapäevase tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mürahäiringut. Tavaolukorras on keskuse kasutus analoogne büroopindade kasutusega. Keskuse intensiivsem kasutus esineb õppekogunemistel. Õppekogunemistel (4-5 korda aastas) esineb keskusega seonduvalt tavapäraselt suurem autoliiklus, mis võib piirkonnas põhjustada häiringuid. Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. Keskuse kasutusega ei kaasne olulist vibratsiooni teket. 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Tolm tekib põhiliselt kruuskattega teedel ja kuival ajal. Planeeringualaga piirnevad riigiteed on tolmuvaba kattega. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Keskuse kasutamisega ei ole olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Keskuse territoorium valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. 16 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Keskuse territooriumile kavandatakse sidemast. Sidemastid on vajalikud, et KL saaks suhelda muudest sidevahenditest sõltumata. Tegu on raadioside mastiga, mitte radarijaamaga. Sidemast peab vastama elektroonilise side seaduse ja selle alamaktide nõuetele. Sidemaste ei peeta piirkonna jaoks oluliseks kiirgusallikaks, millest võiks tervist kahjustav kiirgus levida elamualadeni. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid. 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Keskuse ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele. Planeeringualal tuleb lahendada tuletõrje veevarustus. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Kütuse hoiustamine. Kuigi DP algatamise taotlus ei näe otseselt ette kütusemahutite paigutamist alale, on tellija andmetel analoogsete keskuste rajamisel teistes asukohtades kaalutud alla 10 m³ diiselkütuse mahutite paigaldamist. Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud alaga. Seega kütusemahutite kavandamisel tuleb kasutada ettevaatusmeetmeid võimalike lekete vältimiseks. Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust. Lahingumoona ladustamine. Keskusesse kavandatavatesse ehitistesse plaanitakse ladustada ka lahingumoona. KSE EH tellija andmetel on siinkohal vajalik täpsustada, et planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega laskemoona ladu. Planeeringualale kavandatud STK on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt ja seetõttu hoiustatakse territooriumil vaid KL isikkooseisu käsitulirelvades kasutatav lahingumoon, mis on piirkondliku maleva allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekuse (malevlaste väljaõpe) tagamiseks vajalik. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral laialipaiskuvat plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju piirdub üksnes pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse. Lahingumoon ladustatakse detailplaneeringus käsitletud maa-alale kavandatavatesse ehitistesse, juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkiri nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud nõuetest. Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse (kilogrammides) piirmäärasid, millega on tagatud ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral nõuetekohaselt hoiustatava lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale lokaalne, piirdudes lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega planeeritud ehitistes kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse tagamiseks rangelt reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste tervist ega vara. 17 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeritav ala on käesoleval ajal põllumajanduslikus kasutuses, kuid tegu ei ole maakonnaplaneeringu alusel väärtusliku põllumajandusmaaga. Seega ei ole oodata, et ala kasutuse muutus staabi- ja tagalakeskusena vähendaks oluliselt teisi sotsiaalmajanduslikult olulisi kasutusviisi. Teatav ebasoodne mõju kaasneb põllumajanduslikule kasutusele, sest keskuse rajamine eeldab põllumaa pinnasekihi osalist eemaldamist ja välistab planeeritaval alal edasise põllumajandusliku kasutuse. Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb riigi iseseisva kaitsevõime arendamises ja sellega suureneb suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise. KLAK 2030 kohaselt plaanitakse tegevusi nii sõjaliseks kaitseks ettevalmistumiseks kui ka mitmeid mittesõjalisi tegevusi. Plaanitud on arendada välja meetmete kogum kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja noorte võimetekohase kehalise arengu toetamiseks. Nimetatud toetab KL liikmeskonna panustamist harrastus- ja veteransporti nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. Kaitseliidu liikmed abistavad vajadusel teisi ametkondi varustuse ja isikkoosseisuga. Kaitseliitlasi ja selle allorganisatsioonide liikmeid on näiteks rakendatud vajadusel Eesti erinevates piiripunktides ja suuremates transpordisõlmedes, Terviseameti kõnekeskuses ja häirekeskuse infotelefonidel. Välja on töötatud juhised elanikkonnale kriisiolukordades käitumiseks. KL on abistanud kadunud inimeste otsinguid ja metsatulekahjude kustutamist. Eelnevat arvesse võttes aitab kaasaegse STK rajamine kaasa ühiskonna turvalisemaks muutmisele, seega mõju tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale on positiivne. 4.10 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri3 järgi planeeringualal kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on vanemate hoonete asemel tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning kliimale positiivne. Kui võtta analoogina näiteks KL STK hoone Kuressaares, Kalevi põik 5, siis nimetatud hoone energiamärgis on B. Kui kasutusele võetakse tänapäevased ehitusstandardid, küttelahendused ja ventilatsioon, siis võib eeldada, et oma tegevusega võrreldes praegustes asukohtades, kasutab uus STK samade tegevuste koondamisel ühte hoonesse oluliselt vähem elektrienergiat. Keskuse rajamise mõju kasutusaegsele energiatõhususele on seega positiivne. Suure parkla ja seda ümbritsevate hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta ala mikroklimaatilisi tingimusi. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare4 efektiga, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud vaid suuremates Eesti linnades 3 https://register.muinas.ee 4 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala. 18 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere). Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega5 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel. Metsaalad ja veekogud aitavad näiteks ümbritsevate alade temperatuurikõikumisi vähendada, seega kõrghaljastuse planeerimine aitab kuumalainete korral tekkivaid kiirgustemperatuure madalamana hoida. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole. 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. Lähipiirkonnas pole teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju. 5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared 19 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 5 Järeldused KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. Ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile saab vältida, kui peetakse kinni maaparandussüsteemi alale ehitamisele seatud tingimustest (selguvad kooskõlastamise käigus); 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele. 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid. Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete kasutuselevõtul. 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral. 12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine; 13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 20 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. − Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks tuleb ehitusaegne liiklus korraldada planeeringuala loodeosa ligipääsutee kaudu – vältida ehitussõidukite transporti Kopramäe tänava äärsete elamualade vahelt. − Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. − Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. − Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Aranküla peakraavile (VEE1110405) kehtivate piirangutega- veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 1 m, looduskaitseseaduse §-st 37 tulenev piiranguvöönd 50 m ja looduskaitseseaduse §-st 38 tulenev ehituskeeluvöönd 25 m. − Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. − Planeeritava ala puhul on tegu maaparandussüsteemi alaga. Ehitustegevuse käigus likvideeritakse praegused kuivendusrajatised. Planeeringu koostamisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Põllumajandus ja Toiduametiga ning tagada ümbritsevate alade maaparandussüsteemide toimimine. 21 Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.08.2022 Kasutatud allikad Allikmaterjalid Riigikaitse arengukava 2017-2026 Kaitseliidu arengukava 2030 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Rapla valla üldplaneering (Koostamisel) Rapla valla üldplaneering Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/ Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 22