Seisukoha küsimine

Lugupeetud menetlusosaline Meie 21.09.2022 nr 8-5/22/21286-1 Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe–Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule seisukohtade küsimine Transpordiamet algatas keskkonnakorralduse juhi 29.03.2022 otsusega nr 1.1-2/22/49 keskkonnamõju hindamise (KMH) riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. Projekti eesmärgiks on riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe–Narva teelõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" (edaspidi teemaplaneering). Eelprojektiga tuleb teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste asukohad ja lahendused projekteeritaval lõigul täpsustada, sh luua Sillamäe ja Narva linnade teedevõrguga terviklik ühendus, määrata teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik teemaa ning selgitada välja ja hinnata liikuvusvajadused. Samuti tuleb projektiga tagada liikuvus erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Projekteeritav teelõik asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ning lühikeste lõikudena Sillamäe ja Narva linnades. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 15¹ tuginedes peab Transpordiamet enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohta KMH programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS §15¹ lõigete 1 ja 4 alusel palume teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates esitada seisukohad riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Olt peaspetsialist keskkonnakorralduse juhi ülesannetes projekteerimise osakond Lisa: 1. Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3-209,7 Sillamäe-Narva teelõigu KMH programm 2. KMH programmi Lisa 1 KMH algatamise otsus Kristi Olt 5208169, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 OTSUS 29.03.2022 nr 1.1-2/22/49 Keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe– Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavatele tegevustele Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn), kes kavandatava tegevuse osas on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel otsustaja, esitas asutusesisese korraldusena Transpordiameti projekteerimise osakonnale taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe–Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. KeHJS § 261 lõike 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 lõikes 1 sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti koostamise käigus KeHJS-s sätestatud korras, arvestades KeHJS § 261 sätestatud erisusi. Projekti eesmärgiks on riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe–Narva teelõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" (edaspidi teemaplaneering). Eelprojektiga tuleb täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste asukohad ja lahendused projekteeritaval lõigul, sh luua Sillamäe ja Narva linnade teedevõrguga terviklik ühendus, määrata teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik teemaa ning selgitada välja ja hinnata liikuvusvajadused. Samuti tuleb projektiga tagada liikuvus erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Projekteeritav teelõik asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ning lühikeste lõikudena Sillamäe ja Narva linnades. Kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 12 lõike 1 alusel teavitab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega ametlikus väljaandes Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul asjakohase otsuse tegemisest. Kui kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevaid kinnisasja omanikke ja isikuid, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, on rohkem kui 100, siis tuginedes KeÜS § 46 lõikele 4, ei kohaldu puudutatud isikute  2 elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga teavitamise kohustus. Tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 31 lõikele 1, avaldatakse dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule. Võttes aluseks eeltoodu ja tuginedes KeHJS § 3 lõikele 1, § 6 lõike 1 punktile 13, § 11 lõigetele 3 ja 8 , § 12 lõikele 1, § 261, ehitusseadustiku § 2 lõikele 6, KeÜS § 46 lõigetele 1 ja 4, HMS § 31 lõikele 1 ning Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktori 22.07.2021 korralduse nr 1.1- 3/21/322 punktile 1.1, otsustan: 1. Algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe–Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. 2. Viia eelprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi mürauuring, ulukiuuring ja õhusaaste hajuvusuuring. Muude keskkonnauuringute vajadus selgitada KMH programmi koostamise käigus. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi. 4. Transpordiameti projekteerimise osakonnal teatada KMH algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning otsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk keskkonnakorralduse juht Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe- Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programm AMETKONDADE TAGASISIDEKS Tallinn 2022  Nimetus Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programm Versioon Ametkondade tagasisideks Töö nr 22KT04 Aeg September 2022 Arendaja Transpordiamet Registrikood: 70001490 Aadress Valge 4, 11413 Tallinn Kontaktisik: Kaie Kruusmaa Telefon: +372 58805076 e-post: [email protected] Keskkonnamõjude Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) hindaja Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117690 E-post: [email protected] Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090) Kadi Jette Tamjärv, MSc Lea Jalukse, MSc Pille Antons, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. 2 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1 SISSEJUHATUS................................................................................ 4 2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED .................. 5 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht ................................ 5 2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................ 5 2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ..................................... 6 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................................... 8 3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus ....................................... 8 3.2 Pinna- ja põhjavesi, geoloogia ...................................................... 8 3.3 Looduskeskkond ja rohevõrgustik ................................................... 8 3.4 Kaitsealused objektid ja Natura alad............................................... 9 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........... 10 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU................... 13 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE UURINGUTE KOHTA ................. 16 7 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA .................................... 17 8 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED ............. 21 8.1 KMH osapooled........................................................................21 8.2 Eksperdirühm ......................................................................... 21 8.3 Asjaomased asutused ja huvipooled ...............................................22 KASUTATUD MATERJALID ....................................................................... 24 LISAD .......................................................................................... 25 Lisa 1. KMH algatamise otsus .............................................................25 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 1 SISSEJUHATUS Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe–Narva teelõik projekteeritakse 2+2 ristlõikega maanteeks. Eelprojekt koostatakse Roadplan OÜ poolt. Keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) viiakse läbi projekteerimise faasis. Kavandatav tegevus kuulub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 6 lg 1 p 13 olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka (üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks), mille puhul on KMH kohustuslik ning sellise tegevuse korral algatatakse KMH selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KMH programm on koostatud järgides KeHJS-t. KMH protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja heale tavale. KMH programmis kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise ulatust ja hindamismetoodikat ning esitatakse KMH protsessi kirjeldus ja ajakava. Lisaks nimetatakse programmis KMH huvitatud osapooled. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/867983?leiaKehtiv Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 4 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht Kavandatava tegevuse eesmärgiks on riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 Sillamäe– Narva teelõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine"2. Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist ühe riigi põhimaanteega, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Riigitee 1 Tallinn–Narva km 187,3–209,7 lõik asub Ida-Viru maakonnas, algab Sillamäe linna piirist ja lõppeb Narva linna piiril läbides kohalikest omavalitsustest Narva-Jõesuu linna. Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohakaart 2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Eelprojekti koostamise käigus:  täpsustatakse teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste asukohad ja lahendused projekteeritaval lõigul, sh Sillamäe ja Narva linnade teedevõrguga tervikliku ühenduse loomine;  määratakse teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik teemaa; 2 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine", 2013. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi- narva-teeloik/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm  selgitatakse välja ning hinnatakse liikuvusvajadusi ning tagatakse liikuvus erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Kavandatava tegevuse käigus laiendatakse olemasolev maantee 2+2 ristlõikega maanteeks, et parandada liiklusohutust ning tagada sujuvad ühendused. Selleks tehakse olemasoleva teetrassi kordori osas õgvendusi ning osaliselt viiakse trass ka uude koridori. Põhimaantee ja kõrvalteede ristumised lahendatakse eritasandiliste liiklussõlmedena. Tegevuse käigus projekteeritakse uued rajatised, bussipeatused, kogujateed ja muud vajalikud ühendused. Samuti lahendatakse jalakäijate ja loomade liikumised, sademevee ärajuhtimine ning uuele teele ettejäävate tehnovõrkude ümberpaigutamine. Tiheasustusega aladele kavandatakse vajadusel müraleevendusmeetmed. Kavandatava teemaa laius sõlmedevahelisel alal jääb esialgse eskiisi põhjal vahemikku 30-60 m. Kavandatav tegevus jaguneb KMH seisukohast kaheks etapiks – rajamisetapp ning kasutamisetapp. Rajamisetapiga kaasneb tee-ehitusele iseloomulikult märkimisväärne ressursikasutus ja pikaajalised pöördumatud muutused looduskeskkonnas pinnase ümberpaigutamise, taristu rajamise ja looduskeskkonna hõivamise näol. Kasutamisetapp seisneb maantee ja sellega seotud rajatiste kasutamises ja hooldamises, millega kaasneb ressursikasutus ning heide keskkonda müra ning mitmesuguste õhu- ja veesaasteainete näol. Keskkonnamõju hinnang koostatakse projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on erinevad lahendused arendaja poolt soovitud tegevuse ellu viimiseks. Kavandatava tegevuse reaalsete võimalike alternatiividena saab käsitleda asukohaalternatiive ning tehnoloogilisi alternatiive. Ebareaalsed alternatiivid. Alternatiivina ei hinnata tegevusi, mis ei ole vastavuses arendaja poolt soovitud eesmärkidega. Selle alla kuulub näiteks tee rajamine mõnda teise asukohta või raudtee rajamine maantee asemel. Nullalternatiivina käsitletakse olukorda, kus olukord jätkub olemasoleval kujul. Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 187,3–209,7 lõik on põhimaantee, millel on mõlemas sõidusuunas üks sõidurada. Katte laius on põhiliselt 9 meetrit, ristmike piirkonnas ulatub katte laius kuni 16,8m-ni. Peenra laius on valdavalt 1,5m. Ristmikud on ühetasandilised, valgustus ja kergliiklusteed puuduvad.3 Nullalternatiivi korral jätkatakse maantee kasutamist praeguse laiuse, liikluskoormuse, mahasõitude, kergliiklusteede, ristmike ja muu olemasoleva taristuga. Samuti jätkatakse maantee hooldustöid, pindamist, lumekoristust jms. Alternatiiv 1 on kavandatav tegevus, mida on kirjeldatud eespool. 3 OÜ Hendrikson &Ko, 2012. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi- Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“. KSH aruanne/Tulemuslikkuse analüüs Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 6 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Lisaks eelpool loetletud alternatiividele hinnatakse ka teisi asukohaalternatiive juhul, kui need osutuvad KMH käigus või sellega paralleelselt läbi viidud analüüsi tulemusel asjakohasteks (ristmike ning kergliiklusteede asukoht seoses liikuvusuuringuga jms). Samuti hinnatakse vajadusel eelpool nimetatud alternatiivide alamalternatiividena erinevaid tehnilisi lahendusi töö läbiviimiseks, kui nende keskkonnamõjus seisneb olulisi erinevusi. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus Kavandatava tegevuse ala asub Ida-Virumaal Sillamäe ja Narva vahel Narva-Jõesuu linna omavalitsusüksuses. 2017. aasta haldusreformi käigus liitus Narva-Jõesuu linn Vaivara vallaga, uueks nimeks sai Narva-Jõesuu linn. Kavandatava tegevuse ala jääb endise Vaivara valla piiresse. Piirkonda iseloomustab hõre asustus ja ulatuslikud looduslikud ja põllumajandusliku kasutusega alad. Narva-Jõesuu linnas elas 2022. a alguse seisuga 4175 elanikku, neist 1639 väljaspool Narva-Jõesuu linna asustusüksusena. Väljaspool Narva-Jõesuu asustusüksust on omavalitsuse keskmiseks asustustiheduseks 4,2 inimest km2 kohta.4 Projekteeritav teelõik läbib järgmisi asustusüksusi (läänest itta): Perjatsi küla, Sinimäe alevik, Pimestiku küla, Udria küla, Hundinurga küla, Hiiemetsa küla, Laagna küla, Puhkova küla, Vodava küla, Peeterristi küla, Tõrvajõe küla, Soldina küla ja Olgina alevik. 3.2 Pinna- ja põhjavesi, geoloogia Riigitee 1 Tallinn–Narva lõik jääb põhjas asuvast Narva lahest keskelt läbi mõne kilomeetri kaugusele (vähim kaugus 730 m Perjatsi külas), käändudes Vodava külast alates rannajoonest eemale. Narva jõest jääb maanteelõigu Narva-poolne ots ligikaudu 2,4 km kaugusele. Ala vahetus läheduses pole suuremaid pinnaveekogusid. Maantee ristub Tõrvajõega (keskkonnaregistri kood VEE1065700) ja Udria ojaga (VEE1066100). Pinnavee seisundiinfo järgi on 2020. aastal Tõrvajõe koondseisund kesine ja Udria ojal hea5. Lisaks ületab teelõik väiksemaid ojasid ja kraave. Põllumajandusmaadel maantee ümbruses asuvad maaparandussüsteemid. Vaadeldav Sillamäe-Narva teelõik kulgeb Viru lavamaal. Aluspõhja kõige ülemised kihid kuuluvad Kesk-Ordoviitsiumi ladestikku. Pinnakattes levivad mitmesugused liustikusetted (rähkne moreen, veerised), glatsiolimnilised setted (aleuriit, peenliiv) ja glatsiofluviaalsed setted (kruus). Üksikute laikudena esineb madalsoo turvastunud muldi ja turvast. Pinnakatte paksused vähenevad ida suunas, jäädes valdavalt alla 1 m. Esineb kohati ka aluspõhja avamus.6 Põhjavesi on piirkonnas eelnevast tulenevalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Esineb tektoonilisi lõhevööndeid ja karsti.7 Põhjaveekogumid piirkonnas on: Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (üldseisund ohustatud), Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (üldseisund hea), Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (üldseisund ohustatud), Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (üldseisund halb).8 3.3 Looduskeskkond ja rohevõrgustik Riigitee 1 Tallinn–Narva kulgeb Kirde-Eesti lavamaal. See piirkond, eriti teetrassist lõunasse jääv ala, on suhteliselt metsarohke. Olemasolev maanteetrass kulgeb suures osas läbi avatud 4 Statistikaamet Eesti statistika andmebaas https://andmed.stat.ee/et/stat. 15.07.2022. 5 Keskkonnaportaal. 2022. Pinnaveekogumite seisundiinfo. https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo. 15.07.2022. 6 OÜ Hendrikson & Ko, 2012. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi- Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“. KSH aruanne/Tulemuslikkuse analüüs. 7 Maa-ameti kaardirakendus. 1:400 000 geoloogilised kaardid. Põhjavee kaitstus. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k. 15.07.2022. 8 EELIS kaardikihid, 2022. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 8 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm kultuurmaastiku, kus on hea nähtavus ja tihti ka ülejäänud maastikust kõrgemal asetsev teetrass muudavad maantee vähem loomaohtlikuks. Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) on rohevõrgustik ära näidatud maakonnaplaneeringu täpsusastmega. Narva-Jõesuu linna omavalitsusüksuses on rohevõrgustiku toimimine trassist lõunapool hästi tagatud tänu suurtele metsaaladele, mis on peaaegu asustamata. Rohevõrgustiku funktsioon on häiritud rohkem omavalitsusüksuse kirdeosas, kus asustus on suurem ning ka lõunas põlevkivikaevanduse piirkondades, kus looduslikku maastikku on oluliselt muudetud. Riigitee 1 Tallinn–Narva ristub mitmes kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina, eraldades kirdepoolsed rohevõrgusiku alad ülejäänud aladest.8 Siinkohal leidub maanteega ristuvaid rohekoridore, kus loomade liikumine ja teele sattumine on tõenäoline. Konfliktpiirkondadena on võimalik välja tuua Perjatsi ja Pimestiku külade ja Sinimäe aleviku vahel olevat metsamassiivi; Hiiemetsa, Laagna ja Vodava külade vahelist ala ning Tõrvajõe küla. 3.4 Kaitsealused objektid ja Natura alad Looduskaitsealustest objektidest on maantee ümbruses märgitud mitmeid kaitsealuseid liike erinevatest kaitsekategooriatest, k.a. III kaitsekategooria lehtsammal sulgjas õhik (Neckera pennata). Lähimad kaitsealad on Udria maastikukaitseala ranniku ääres Sillamäe ja Narva- Jõesuu vahel, mis Perjatsi külas jääb maanteest 650 m põhja suunas ja muudes lõikudes on veelgi kaugemal, Vaivara maastikukaitsealale jäävad Sinimäed 180 m maanteest lõunas ning Auga looduskaitseala, mis asub Vodava külas praegusest maanteetrassist 1,4 km põhja suunas. Kaitstava looduse üksikobjektina on kaitse alla võetud Tõrvajõe joa astang 140 m praegusest maanteest põhjas ning Olgino rändrahn olemasolevast maanteest 340 m lõunas. Teetrassist põhja pool kattub Udria maastikukaitseala Natura 2000 võrgustikku kuuluva Udria loodusalaga, mille kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180).9 Loodusalal kehtib maastikukaitseala kaitsekord. Vähim vahemaa teetrassi ja loodusala vahel on 650 m Perjatsi külas. Muudes teelõigu osades jääb ala veelgi kaugemale. Ükski tee-ehituse tegevus ei toimu loodusalal ega selle lähinaabruses. Natura ala ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda. Ka kaudsed mõjud müra ja õhuheitmete näol võib välistada. Kultuurimälestistena on kaitse alla võetud mitmed Vabadussõja ning II maailmasõjaga seotud objektid: Vabadussõjas hukkunute ühishaud Laagnal teetrassi vahetus läheduses, II maailmasõja Sinimägede lahingu koht Põrguaugu mäel ja Vaivara mõisa sepikoda Sinimäe alevikus. Trassist kaugemale jäävad Vaivara uus ja vana kalmistu Vabadussõja mälestusmärgi ja II maailmasõja ühishaudadega. Lisaks on piirkonnas ära märgitud rohkesti pärandkultuuriobjekte. 9 Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/8953574 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Üleriigiline planeering Eesti 2030+10 Üleriigilises planeeringus Eesti 3030+ peetakse oluliseks suhteid Peterburiga, mis koos Helsingi ja Tallinnaga moodustaks koostöökolmurga. Koostöö tagamiseks peavad linnadevahelised liikumisvõimalused paranema. Liikuvuse suurendamiseks riigisiseste toimepiirkondade vahel ning ohutuse tagamiseks peetakse vajalikuks olemasolevate teelõikude rekonstrueerimist. Peamiseks teedevõrgu arendamise ajendiks peab olema liiklusohutus. Rahvusvahelised maanteetrassid muuhulgas Tallinn-Narva suunal on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ eraldi välja toodud. Planeeringus nähakse ette ka Sillamäe sadama võimaluste edaspidist väljaarendamist olulise transiidi- ja logistikasõlmena ja märgitakse ära vajadus sadamate heaks ühenduseks maanteevõrguga. Kuigi geopoliitiline olukord on Eesti 2030+ planeeringu koostamisest alates muutunud, tuleb suuri taristu arendusi kui aastakümnete pikkuste mõjudega projekte hinnata pikemas perspektiivis lootes olukorra normaliseerumisele. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti 2030+ üleriigilise planeeringuga. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+11 2016. aastal kehtestati Ida-Viru maakonnaplaneering, mida on täiendatud 2017. aastal. Planeeringuga on ette nähtud põhimaantee E20 Jõhvi-Narva lõigu rekonstrueerimine kohati uues koridoris 2+2 sõiduradadega I klassi maanteeks, et tagada ohutu, sujuv ja kiire liiklusvoog. 2003. aastal koostati Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mille üheks alateemaks oli rohelise võrgustiku määratlemine. Vastav teemaplaneering on piirkonna eri tasemete planeeringute aluseks. Muuhulgas on välja toodud rohevõrgustiku konfliktpiirkonnad maanteetrassiga ning võrgustiku toimimiseks vajaminevate koridoride asukohad. Eespool peatükis „Looduskeskkond ja rohevõrgustik“ on neid kirjeldatud. Maakonnaplaneeringuga on seotud ka teemaplaneering, mis on käesoleva töö alusdokumendiks: „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine”2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärgiks on määrata põhimaantee trassi koridori asukoht. Lisaks trassi koridori asukoha määramisele määrati teemaplaneeringuga liiklussõlmede ja ristete asukohad ning jalg- ja jalgrattateede ja tunnelite ning kogujateede, bussipeatuste ning parklate, puhkekohtade ja teenidusjaamade orienteeruvad asukohad. Tulenevalt maakonnaplaneeringu täpsusastmest täpsustuvad eelnimetatud rajatiste asukohad, samuti eritasandiliste liiklussõlmede lahendused ja sellest tulenev maa-ala suurus, tee ehitusprojektiga ehk käesolevas etapis.. Kavandatav tegevus on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. 10 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2013. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 11 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. 2016. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 10 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Valla üldplaneeringud Narva-Jõesuu linn liitus haldusreformi käigus Vaivara valla, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa ja Kohtla-Järve Sirgala linnaosaga ja omavalitsuse uueks nimeks sai Narva-Jõesuu linn. Uuele omavalitsusele koostatakse üldplaneeringut, mis algatati 19.12.2018. Käesoleva programmi koostamise ajal 2022 aasta 15. juulist 15. augustini on kavandatud üldplaneeringu korduv avalik väljapanek. Alljärgnevalt on hinnatud kavandatava tegevuse seost uue üldplaneeringu avalikul väljapanekul oleva eelnõuga. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib piirkonnas Vaivara valla üldplaneering. Narva-Jõesuu linna üldplaneering (eelnõu)12 E20/T1 Tallinn – Narva trassikoridor on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ ning arendamise tingimused on toodud teemaplaneeringus. Trassikoridor on üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonistele kantud muutmata kujul. Vastavalt üldplaneeringule tuleb üldjuhul vältida suurte tehnilise taristu või muude riigi toimimiseks vajalike objektide rajamist rohevõrgustiku alale. Kui see osutub vajalikuks, on oluline rohekoridore lõikavate, tõkestavate või killustavate arenduste ning taristute vältimine. Kui see pole võimalik, tuleb vajadusel leida võimalused ökoduktide, -tunnelite vms leevendavate meetmete rajamiseks. Teede projekteerimise käigus tuleb arvestada loomade rännuteedega. Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb kaasata loomastiku ekspert ja ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid leevendavaid meetmeid. Kavandatava tegevuse käigus arvestatakse kõigi ülalloetletud asjaoludega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Narva-Jõesuu linna uue üldplaneeringu eelnõuga. Vaivara valla üldplaneering 2010. aastal võeti vastu Vaivara valla üldplaneering, mis kehtib kavandatava tegevuse alal kuni uue omavalitsuse üldplaneeringu vastuvõtmiseni. Vaivara valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Tallinn-Narva mnt trassikoridori laienduse ning ette nähtud ka võimalik uus trassikoridor, mis üldjoontes kattub kavandatava tegevuse asukohaga. Rohelise võrgustiku toimivuse osas on üldplaneeringus välja toodud konfliktpiirkonnad maanteetrassiga, mida on kirjeldatud eespool peatükis „Looduskeskkond ja rohevõrgustik“. Kavandatav tegevus on kooskõlas Vaivara valla üldplaneeringuga. 12 Narva-Jõesuu linn. 2022. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu korduv avalikustamine. http://narva-joesuu.ee/uus- uldplaneering. 08.08.2022. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Teemaplaneeringud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203513 Arengukava seab pikaajalise visiooni, et arendada ohutut, kiiret ja tehnoloogiliselt uuenduslikku transpordisektorit, -taristut ning konkurentsivõimelist logistikasektorit. Plaanis on ehitada kolmes põhisuunas (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ja suurendada liiklusohutust. Arendamisel tuleb arvestada ka elurikkuse säilitamise vajadusega, mh tagada rohevõrgustiku sidusus ja liikide liikumisteede toimimine, planeerides vajalikesse kohtadesse ökoduktid jt liikide läbipääsu ja ühtlasi liiklusohutust tagavad rajatised. Lisaks on teede rajamisel vaja taastada ehituseelne sarnane looduslik taimestik, et säilitada sellele konkreetsele kohale iseloomulikud looduskooslused. Kavandatav tegevus on kooskõlas Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035. 13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2021. Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021-2035. https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Mõju keskkonnale hinnatakse tegevuse erinevates etappides, arvestades kavandatava tegevuse eripäradega (ptk 2.2). Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjuallikad saab jagada nende ilmnemisaja alusel kaheks: ehitus- ja kasutusaegsed mõjuallikad. Ehitusaegseteks võimalikeks mõjuallikateks on:  metsaraie - kaasneb teekoridori muutmise ja laiendamisega  ehitustegevus ja -masinate liikumine töötsoonis, millega kaasneb müra, vibratsioon, õhusaaste, maavarade kasutus ning jäätmeteke  liig- ja sademevee ärajuhtimine ning avariiolukorrad, millega võivad kaasneda heited vette või pinnasesse Kasutusaegseteks võimalikeks mõjuallikateks on:  maanteel liikuvad sõidukid, mis põhjustavad eelkõige müra ja õhusaastet  liig- ja sademevee ärajuhtimine ning avariiolukorrad, millega võivad kaasneda heited vette või pinnasesse ning võib avalduda mõju piirkonna niiskusrežiimile  tänavavalgustuse rajamine, millega võib kaasneda valgusreostus Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt riigipiire ületavat keskkonnamõju. KMH aruandes arvestatakse vähemalt järgnevalt kirjeldatud mõjuvaldkondadega:  Mõju pinna- ja põhjaveele ning pinnasele. Kavandatava tegevuse võimalik oluline tagajärg on ehitusaegne heide vette ja pinnasesse ning samuti ei saa välistada avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda geodeetiliste, geotehniliste ja hüdroloogiliste uuringute tulemustest. Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele, k.a. maaparandussüsteemidele, hinnatakse KMH aruande koostamise käigus, kui on olemas uuringute tulemused ja vastav projektlahendus.  Mõju maastikule. Kavandatava tegevuse käigus projekteeritakse ja laiendatakse olemasolev maantee 2+2 ristlõikega maanteeks. Tegevuse käigus nihutatakse vajadusel olemasoleva tee telgjoont ning tehakse mitmeid õgvendusi. Tegevuse käigus projekteeritakse uued rajatised, bussipeatused, kogujateed ja muud vajalikud ühendused, lahendatakse jalakäijate ja loomade liikumised, sademevee ärajuhtimine ning uuele teele ettejäävate tehnovõrkude ümberpaigutamine. Tiheasustusega aladele kavandatakse vajadusel müraleevendusmeetmed. Taristu rajamisega kaasnevaid muutusi maastikus hinnatakse KMH aruande raames.  Mõju taimestikule ja loomastikule  Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine – otsene ja pöördumatu kadu tee laienduse alla jääval alal ning metsa raadamine. Lisaks kaasneb maanteekoridori laiendamisega võimalik risk võõrliigi karuputke levikuks. Loomastikku mõjutab tee laiendamisega kaasnev barjääriefekt ning maanteel hukkumise võimalus (otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud (kaudne mõju). Mõjude hindamiseks ning ehitusprojekti koostamiseks viiakse läbi ulukiuuring koos kahepaiksete esinemise tuvastamisega. Mõjusid käsitletakse KMH aruandes.  Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevad kaitstavate liikide elu- ja kasvupaigad, kaitse- ja hoiualad ning üksikobjektid. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid lähtudes olemasolevatest andmetest. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks kasutataval maa-alal ja kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas. Kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui on olemas vastav projektlahendus.  Mõju hädaolukordadest. Hädaolukorrad on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab heade juhtimistavadega vähendada. Mõjud võivad tuleneda ehitusprotsessist, töötamisest seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklusest. Võimalikud avariiohud tee kasutamise ajal on keskkonnaohtlike ainete sattumine sõidukist teele, tulekahjud ja sademete tulvaveed. Võimalikke hädaolukordadest tulenevaid mõjusid hinnatakse KMH aruande koostamise käigus.  Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale. Kavandatava tegevusega muutub olemasoleva teetrassi asukoht ja laius ning on vajalik metsaraie, millest tulenevalt avalduvad otsesed mõjud inimeste varale. Kaudsetest mõjudest on peamised müra ja õhusaaste, mis võivad avaldada mõju inimese tervisele ja heaolule. Lisaks võivad avalduda mõjud puurkaevudele ja elanike joogiveele. Sotsiaalmajanduslikke aspekte käsitleb KMH aruanne.  Mõju kultuuripärandile, sh militaarobjektidele. Teetrassi läheduses on mitmeid kultuurimälestistena kaitse alla võetud objekte ja pärandkultuuriobjekte, millele võivad avalduda otsene mõju teetrassi rajamisest tingitud eramaa kasutuselevõtust ja ligipääsude muutumisest ning kaudne mõju ehitusetapi ja kasutusaegsest vibratsioonist. Eelprojekti koostamise raames viiakse läbi arheoloogiline uuring olemasolevate mälestiste kaardistamiseks, seni teadmata muististe ja arheoloogiatundlike alade asukohtade välja selgitamiseks ning järgmistes projekteerimisetappides tööde vajaduse tuvastamiseks. Arheoloogilise uuringu tulemusi kajastatakse ka KMH aruandes.  Mõju kliimale. Kavandatava tegevusega võivad mõjud kliimale avalduda nii ehitamise etapis, kus ehitustegevuseks kasutatakse märgataval hulgal masinaid üle pikema perioodi ning tee laiendamiseks on vajalik metsaraie, kui ka kasutamise etapis, kus tee sõiduradade arv kahekordistub, millega võib kaasneda suurem autode voog, samas ummikutest tulenevad kasvuhoonegaaside emissioonid võivad väheneda. Mõju kliimale hinnatakse KMH aruande etapis.  Mõju välisõhu kvaliteedile. Liiklussageduse ja -koormuse muutumisest tuleneva välisõhu kvaliteedile avalduvate mõjude hindamiseks viiakse läbi õhusaaste hajuvusuuring, mille tulemusi kajastatakse KMH aruandes.  Mõju müratasemele. Liiklussageduse ja -koormuse ning trassi asukoha ja ristlõike muutumisest tuleneva mürataseme muutumise hindamiseks viiakse läbi mürauuring, mille tulemusi kajastatakse KMH aruandes.  Mõju vibratsiooni tasemele. Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni tõus ehitusetapis seoses ehitustegevuse ja -masinate kasutamisega ning kasutusetapis võib vibratsiooni tase muutuda liikluskoormuse muutusest tulenevalt, mistõttu KMH aruanne käsitleb käesolevat mõjuvaldkonda.  Mõju maavaradele. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 14 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse teostamiseks on vajalik maavarade, nt liiv ja kruus, kasutamine ehituse käigus, seega mõjusid maavaradele käsitletakse KMH aruandes.  Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele. Kavandatava tegevusega kaasneb valgusreostus rajatavast teevalgustusest, mis võib avaldada mõju nii looduskeskkonnale kui mõjualasse jäävatele elamutele. Mõju valguse tasemetele kajastatakse KMH aruande etapis. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi soojuse ja kiirguse tasemetes, seega neid KMH aruandes ei käsitleta.  Kaudne mõju. Kaudse mõjuna käsitletakse mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub mõnes teises asukohas või mõne teise keskkonnaelemendi kaudu. Kaudseid mõjusid hinnatakse teiste mõjuvaldkondade hindamise osana, mitte eraldiseisva peatükina KMH aruandes. Kaudse mõjuna käsitletakse näiteks sõidukite liikumisest tekkiva müra mõju taimestikule ja loomastikule. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse KMH aruandes, mille hulka kuulub ka vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta keskkonnamõju hindamise aruandes järgmisi mõjuvaldkondi:  Mõju Natura 2000 aladele. Vähim vahemaa teetrassi ja lähima Natura ala, milleks on Udria loodusala, vahel on 650 m Perjatsi külas. Muudes teelõigu osades jääb ala veelgi kaugemale. Ükski tee-ehituse tegevus ei toimu loodusalal ega selle lähinaabruses. Natura ala ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda. Ka kaudsed mõjud müra ja õhuheitmete näol võib välistada. Mõju Natura aladele ei käsitleta KMH aruandes.  Koosmõju teiste tegevustega. Koosmõju olemasolevate või planeeritavate taristu projektidega ei ole ette näha, kuna piirkonnas puuduvad sarnase mastaabiga projektid. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE UURINGUTE KOHTA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt müra levik ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on elanikkond ning elusloodus. Kavandatava tegevusega seotud mõjusid käsitletakse järgnevate uuringute raames, mis on osa eelprojekti koostamise riigihankest:  arheoloogiline uuring olemasolevate mälestiste kaardistamiseks, seni teadmata muististe ja arheoloogiatundlike alade asukohtade välja selgitamiseks ning järgmistes projekteerimisetappides tööde vajaduse tuvastamiseks  mürauuring, mis käsitleb ehituse järgset ja prognoositavat olukorda ning hindab müraleevendusmeetmete vajadust  ulukiuuring, mille käigus teostatakse ulukite liikumise ja konfliktkohtade määramise analüüs, selgitamaks ulukite võimalikud liikumisalad üle analüüsitava teelõigu ning leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks  õhusaaste hajuvusuuring, mis modelleerib järgnevaid näitajaid olemasolevas, ehitusjärgses ja perspektiivses olukorras: peenosakesed PM2,5, PM10 ja gaasilised saasteained NO2, SO2 ja CO. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 16 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Tabel 1 annab ülevaate KMH protsessist ning orienteeruvast ajakavast arvestatuna programmi koostamise hetkest. Ajakavas võib esineda muutusi seoses eksperdist sõltumatute asjaoludega või hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga. Tabel 1. KMH protsessi eeldatav ajakava. Tegevus 2022 2023 Märkused Põhivastutaja/läbiviija Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug KMH programm KMH programmi koostamine KMH ekspert Otsustaja kontrollib programmi vastavust 14 päeva õigusaktidele jooksul Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt 30 päeva Otsustaja jooksul Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi 21 päeva ning annab oma seisukoha programmi asjakohasuse jooksul ja piisavuse kohta Tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine KMH ekspert, arendaja Täiendatud KMH programmi esitamine otsustajale Arendaja KMH programmi kontrollimine ja avalikust 14 päeva väljapanekust teavitamine jooksul Otsustaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm KMH programmi avalik väljapanek 14 päeva Otsustaja jooksul KMH programmi avalik arutelu 1 päev KMH ekspert, arendaja Avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud 30 päeva ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise jooksul põhjendamine KMH ekspert, arendaja KMH programmi täiendamine (KMH ekspert, arendaja) ja esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks (arendaja) 30 päeva KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine jooksul Otsustaja KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest 14 päeva teavitamine jooksul Otsustaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 18 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Tegevus 2023 2024 Märkused Põhivastutaja /läbiviija Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni KMH aruanne KMH aruande koostamine KMH ekspert Otsustaja kontrollib KMH aruande nõuetele vastavust 14 päeva Otsustaja jooksul Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt 30 päeva Otsustaja jooksul Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab oma 21 päeva seisukoha aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta jooksul Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine, vastamine KMH ekspert, arendaja Täiendatud aruande esitamine otsustajale Arendaja KMH aruande kontrollimine ja väljapaneku toimumisest teavitamine 14 päeva Otsustaja jooksul KMH aruande avalik väljapanek Vähemalt 30 Otsustaja päeva KMH aruande avalik arutelu 1 päev KMH ekspert, arendaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine, vastamine KMH ekspert, arendaja KMH aruande esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks Arendaja Kooskõlastuse küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt 30 päeva Otsustaja jooksul Otsustaja kontrollib aruande vastavust, tuginedes asjaomastelt 30 päeva asutustelt saadud kooskõlastustele ja teeb otsuse KMH aruande jooksul nõuetele vastavuse osas Otsustaja teavitab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise 21 päeva otsusest jooksul Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 20 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 8 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED 8.1 KMH osapooled Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (Tabel 2). Tabel 2. KMH osapooled Arendaja Projekteerija KMH ekspert Otsustaja Transpordiamet Roadplan OÜ Estonian, Latvian & Transpordiamet Lithuanian Valge 4 Tiigi tn 78 Environment OÜ Valge 4 11413 50410 11413 Tallinn Tartu Tõnismägi 3a-15 Tallinn 10119 Tallinn Kontaktisik: Kontaktisik: Kontaktisik: Kontaktisik: Kaie Kruusmaa Edgar Bergman Kadi Jette Tamjärv Kristi Olt Tel: 58805076 Tel: 55638318 Tel: 6117695 Tel: 5208169 kaie.kruusmaa@tr [email protected] kadi@environment. kristi.olt@transpordia anspordiamet.ee ee met.ee 8.2 Eksperdirühm Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (litsents nr KMH0090) juhtimisel. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt allpool toodud liikmed, loeteluna on toodud eksperdi poolt hinnatavad valdkonnad: Toomas Pallo, KMH ekspert (litsents nr KMH0090), KMH juhtekspert: KMH aruande vastutav koostaja (eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande koostamine). Kadi Jette Tamjärv, ekspert-projektijuht: mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale, kaudne mõju, ning mõju kliimale, milles on tal varasematest projektidest hindamise kogemus. Ekspert on omandanud magistrikraadi keskkonnateaduses praktika-aastaga Yorki Ülikoolist Suurbritannias. Eksperdi põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaekspertiis, kliima, veemajandus, loodushoid. Lea Jalukse, MSc keskkonnatehnoloogia: mõju hädaolukordadest, milles on tal varasematest projektidest hindamise kogemus. Eksperdil on keskkonnaalane kõrgharidus spetsialiseerumisega heitmete töötlemise tehnoloogia suunale. Ta on töötanud keskkonnaeksperdina aastast 2010. Pille Antons, MSc, vanem keskkonnaekspert: kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja liigid; loomastik; bioloogiline mitmekesisus. Eksperdil on enam kui 15-aastane kogemus KMH-de ja KSHde läbi viimisel, s.h sisulise eksperdina välja toodud mõjuvaldkondades ning taristuprojektides (üld- ja maakonnaplaneeringute KSH-d juhteksperdi rollis; kaitsekorralduskavade koostamine, rohevõrgustiku analüüsid; erinevate veekogude kaitse- ja kasutamisega seotud projektide teostamine (sh vesikondade veemajanduskavade koostamine)). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Lisaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ töötajatele kaasatakse eksperdirühma järgnevate valdkondade eksperdid, kes esitatakse nende selgumisel nimeliselt KMH aruande etapis:  arheoloog;  müraekspert;  ulukiekspert;  õhusaaste ekspert. 8.3 Asjaomased asutused ja huvipooled Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada, on esitatud allolevas tabelis koos kaasamise põhjendusega: Asjaomased asutused Kaasamise põhjendus Keskkonnaamet Asjaomane asutus lähtuvalt KeHJS §23 lg 2; viib ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollib looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist Maa-amet Riigimaa haldaja Põllumajandus- ja Toiduamet Maaparandussüsteemide haldaja Päästeamet Päästetööde korraldaja Muinsuskaitseamet Mälestiste ja muinsuskaitsealade järelevalve Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Narva Kohalikud omavalitsused, mille alluvusalasse linnavalitsused kavandatav tegevus jääb Majandus- ja Vastutav riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamise ning Kommunikatsiooniministeerium elluviimise transpordi ja liikluskorralduse valdkonnas Terviseamet Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra eest vastutav asutus Rahandusministeerium Riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine Kaitseministeerium Riigikaitse korraldamine Huvitatud osapooled Kaasamise põhjendus Keskkonnaministeerium Keskkonnavaldkonna arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja riiklikul tasandil Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Metsa ja loodusväärtuste hoidmine Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Valitsusväline keskkonnaühendusi ühendav organisatsioon Tehnilise taristu valdajad – Tehnovõrkude valdajad, ehitusprojekti täpsustatakse projekteerimise käigus kooskõlastajad Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 22 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Transpordiamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi ja kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga. Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Transpordiamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:  väljaandes Ametlikud Teadaanded;  ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;  kavandatava tegevuse teelõigu pikkuse tõttu soovitatavalt vähemalt kahes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);  Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm KASUTATUD MATERJALID 1 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine", 2013. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp- e20-johvi-narva-teeloik/ 2 OÜ Hendrikson &Ko, 2012. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“. KSH aruanne/Tulemuslikkuse analüüs 3 Statistikaamet Eesti statistika andmebaas https://andmed.stat.ee/et/stat. 15.07.2022. 4 Keskkonnaportaal. 2022. Pinnaveekogumite seisundiinfo. https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo. 15.07.2022. 5 OÜ Hendrikson & Ko, 2012. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“. KSH aruanne/Tulemuslikkuse analüüs. 6 Maa-ameti kaardirakendus. 1:400 000 geoloogilised kaardid. Põhjavee kaitstus. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k. 15.07.2022. 7 EELIS kaardikihid, 2022. 8 Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953574 9 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2013. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eest i2030.pdf 10 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. 2016. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/ 11 Narva-Jõesuu linn. 2022. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu korduv avalikustamine. http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering. 08.08.2022. 12 Transpordi ja Liikuvuse arengukava. 2021. https://www.mkm.ee/transport-ja- liikuvus/transpordi-tulevik Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 24 Riigitee 1 Sillamäe-Narva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm LISAD Lisa 1. KMH algatamise otsus Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25