Seisukoha küsimine

SAARDE VALLAVALITSUS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 19.09.2022 nr 7-2/2/2022-10 [email protected] Seisukoha küsimine Vana-Pihke 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamise kohta OÜ Videvik Energia (registrikood 14570273) esitas 16.05.2022 Saarde Vallavalitsusele taotluse Vana-Pihke katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Algatatava detailplaneeringu ala asub Saarde vallas Laiksaare külas ja hõlmab Vana-Pihke katastriüksust (katastriüksuse tunnus 78201:002:0350, kinnistu registriosa nr 913706, pindala 56,14 ha, 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse andmine ühe elektrituuliku (kõrgus laba tipuni 185 m, võimsus 2,5 MW) ehitamiseks, katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 56 ha. Vana-Pihke katastriüksusel kehtib Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Pihke kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7, mis on Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Rohevõrgustiku tugialal T7 asuvad Natura 2000 alad; looduskaitsealad ja hoiualad. Detailplaneeringu ala kattub ka suures osas väärtusliku maastikuga (Põhja-Liivi märgala). Vana-Pihke katastriüksus on ümbritsetud Nepstemurru hoiualaga, mis on osa rahvusvahelise tähtsusega Põhja-Liivimaa linnualast (Natura ala). Nepstemurru hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kehtiva üldplaneeringu järgi on käsitletav ala metsamaa 51,93 ha. Kinnistu mets on inventeeritud, informatsiooni põhjal on koostatud metsamajandamiskava ja andmed on kantud metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse. Detailplaneeringuga soovitakse planeerida elektrituulikut, mille eesmärk on energia tootmine, mis tähendab, et soovitakse muuta ala senist maatulunduslikku maa kasutamisotstarvet tootmisalaks. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükile 2.7 tohib tootmisaladele ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega on detailplaneeringu algatamine vajalik tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõikest 2 ja üldplaneeringust ning algatatavat detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut maa juhtotstarbe suhtes. Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa http.//saarde.kovtp.ee Swedbank Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu P.1 kohaselt on üksiku tuuliku planeerimisel soovitav järgida teemaplaneeringus esitatud põhimõtteid ja tingimusi. Seega on detailplaneeringu algatamine vajalik tulenevalt PlanS § 125 lg 2 ja Saarde valla üldplaneeringust ning algatatavat detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut maa juhtotstarbe suhtes. PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. PlanS § 81 lg 1 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud asutustele. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ 3 p 101 alusel planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Käesolevaga esitame teile Vana-Pihke 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega (lähteseisukohtade eelnõu, asendiskeem, keskkonnamõju strateegiline eelhinnang ja detailplaneeringu algatamise taotlus) seisukoha saamiseks ja vajadusel ettepanekute tegemiseks. Teie vastust ootame hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest. Kui te selle aja jooksul ei vasta ega vastamise tähtaega ei pikenda, loeb Saarde Vallavalitsus, et teil ei ole vastuväiteid ega ettepanekuid Vana-Pihke 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamisele. Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise eelnõu 2. Lisa_1_Lähteülesanne 3. Lisa_2_plaan 4. Lisa_3_KSH eelhinnang_Vana_Pihke DP Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Karu vallavanem Martti Rooden Tel 53494259 [email protected]  EELNÕU DETAILPLANEERINGU Lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD Saarde Vallavolikogu otsusele nr Vana-Pihke 185 m tuulegeneraatori detailplaneering (Vanapihke 1. NIMETUS katastriüksus Laiksaare küla, katastriüksuse tunnus 78201:002:0350). DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: OÜ Videvik Energia 2. ALGATAJA (registrikood 14570273) ALGATAJA: Saarde Vallavolikogu PLANEERINGU EESMÄRK: Kinnistu ehitusõiguse määramine ühe elektrituuliku rajamiseks (max võimsus 2,5 MW, max kõrgus 185 m maapinnast); katastriüksuse sihtotstarbe muutmine; tehnovõrkude, 3. EESMÄRK JA juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine VASTAVUS planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest ÜLDPLANEERIN- tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. GULE PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 56 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: vastuolus kehtiva Saarde valla üldplaneeringuga OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE:100% maatulundusmaa PLAANIMATERJAL: Planeeringuala asendiplaan GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõdistada 1:500 GEOLOOGILINE MATERJAL: puudub ARVESTADA: Saarde valla üldplaneering (kehtestatud 30.01.2008 Saarde 4. PLANEERINGU Vallavolikogu otsus nr 2); koostatav Saarde valla üldplaneering; Pärnu LÄHTEMATERJAL maakonnaplaneering (kaasaarvatud Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev maa juhtotstarbe osas - olemasolev maatulundusmaa muuta osaliselt tootmismaaks. Detailplaneeringus analüüsida üldplaneeringu muutmise vajadust ja tuulegeneraatori sobivust antud asukohta. DETAILPLANEERINGUD: Detailplaneeringud puuduvad. 5. UURINGUD Planeeringu käigus koostada uuringud, modelleeringud müra, vibratsiooni ja varjutuse osas. Koostada visualiseeringud. Vajadusel läbi viia detailplaneeringu koostamise protsessis täiendavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid. 6. EHITUSLIKUD JA KINNISTU JAGAMINE: määrata planeeringuga ARHITEKTUURSED KRUNTIDE SIHTOTSTARBED: Tootmismaa ja maatulundusmaa NÕUDED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga EHITISE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga EHITISE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning EELNÕU DETAILPLANEERINGU Lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD Saarde Vallavolikogu otsusele nr ehitise ehituslikud sidumiskõrgused. Ruumiline lahendus (sealhulgas hoonestusala paiknemine) ja ehituslikud tingimused määrata planeeringuga tulenevalt ümbritseva keskkonna analüüsist. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: lahendada planeeringuga, mahasõidu rajamise võimalus Laiksaare-Massiaru-Teaste (tee nr 19334) riigimaanteelt selgitada detailplaneeringu koostamisel TÄNAVAD, TEED: määrata planeeringuga PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeritava krundi piires, lahendada vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivile. HEAKORD JA HALJASTUS: lahendada planeeringuga, säilitada maksimaalselt olemasolevat metsa 7. INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS: veevarustust ei planeerita PROJEKTEERIMIS- REOVEE KANALISEERIMINE: reovett ei teki TINGIMUSED SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga TÄNAVAVALGUSTUS: lahendada planeeringuga 8. KOOSTÖÖ JA Keskkonnaamet KAASAMINE Kaitseministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Rahandusministeerium Politsei- ja Piirivalveamet Transpordiamet Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Häädemeeste Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus Isikud, kelle õigusi planeering puudutab 9. PLANEERINGU DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE KOOSSEIS JA NÕUDED: Vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 VORMISTAMINE DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500 aktuaalsele topo-geodeetilisele alusplaanile ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: Seletuskiri, asendiskeem, tugijoonis geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja EELNÕU DETAILPLANEERINGU Lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD Saarde Vallavolikogu otsusele nr krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega. Põhijoonis: tehnovõrkude joonis, vertikaalplaneerimisjoonis, kruntimisjoonis. Tehnovõrkude joonis. LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus. DETAILPLANEERING ESITADA: ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf ja tab (MapInfo) formaadis. 10. PLANEERINGU AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf ja tab (MapInfo) formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline ESITAMINE illustratsioon. KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf, tab (MapInfo) ja dwg formaadis.   Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Nimetus: Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: OÜ Videvik Energia Reg nr 14570273 Tartu maakond, Luunja vald, Savikoja küla, Teele, 62215 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osalesid: Heli Aun, Laura Elina Tuovinen Töö versioon: 30.08.2022 2 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus .................................................................... 5 2 Seotus strateegiliste dokumentidega ............................................................................. 6 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................... 6 2.2 Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ...................................................... 6 2.3 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030........................................ 7 2.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 7 2.5 Saarde valla üldplaneering ...................................................................................... 8 2.6 Koostatav Saarde valla üldplaneering ...................................................................... 8 3 Mõjutatav keskkond..................................................................................................... 10 4 Hinnang keskkonnamõjudele ....................................................................................... 14 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ......................................................... 14 4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ................................................... 14 4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ..... 15 4.1.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele .......................... 18 4.1.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................... 19 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele .. 20 4.3 Mõju rohevõrgustikule .......................................................................................... 22 4.4 Vee ja pinnase saastatus ....................................................................................... 23 4.5 Jäätmeteke ........................................................................................................... 23 4.6 Müra ja vibratsioon ja varjutus .............................................................................. 24 4.6.1 Müra .............................................................................................................. 24 4.6.2 Varjutus ......................................................................................................... 29 4.6.3 Vibratsioon .................................................................................................... 32 4.7 Soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................... 32 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.......................... 33 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................... 34 4.10 Mõju kultuuriväärtustele ...................................................................................... 36 4.11 Visuaalne mõju ..................................................................................................... 36 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .................................... 37 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ............................................ 39 5 Järeldused .................................................................................................................... 40 Kasutatud allikad................................................................................................................. 42 3 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) OÜ Videvik Energia tellimusel 2022. a augustis. Töö teostasid keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153) ja keskkonnakonsultandid Heli Aun ning Laura Elina Tuovinen. KSH eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), sama seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhendmaterjalidest. KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse DP PlanS § 142 lg 1 p-s 1 või 3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Samuti tuleb eelhinnang koostada kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15. p 8 alusel tuleb eelhinnang koostata sellistele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vana-Pihke katastriüksusel kehtib Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Pihke kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7. Üldplaneering näeb tuulegeneraatorite rajamist ette tootmisaladel. Tuulegeneraatori rajamist antud alale saab käsitleda seega üldplaneeringut muutvana. Planeeringuala külgneb Nepstemurru hoiualaga, mis antud piirkonnas on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Liivimaa linnuala. Käesoleva KSH eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Saarde Vallavalitsus), küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb sellisel juhul KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 p-des 1 ja 2 ning lg-tes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 4 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Kavandatav detailplaneeringuala jääb Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla ning hõlmab Vana-Pihke maaüksust (kü 78201:002:0350, maatulundusmaa 100%). Detailplaneeringuga kavandatav tuulegeneraator on kavandatud maaüksuse lõunaosasse (Joonis 1). Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Maa-ameti hallkaardil (2022). Üksiktuuliku kavandatav asukoht on esialgne ja see täpsustub planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse andmine elektrituuliku ehitamiseks, katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Detailplaneeringuga soovitakse planeerida 185 meetrise tipukõrgusega ja 2,5 MW võimsusega elektrituulikut, mille eesmärk on elektrienergia (taastuvenergia) tootmine. 5 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia, biomass ja päikeseenergia. Eesmärgi täitmiseks peab taastuvenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 2.2 Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) 2 ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Tuulegeneraatori püstitamine on kooskõlas ENMAK-i eesmärkidega. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 2 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava 6 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 2.3 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 3 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tuulegeneraatori püstitamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 2.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+4 Pärnu maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial. Üksiktuulikute rajamist maakonnaplaneering ei reguleeri. Kavandatava tegevuse ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku tuumalale T7 Riigi väike. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimused on võrdlemisi üldised ja sellest lähtuvalt ei ole rohevõrgustiku tuumalale tuulegeneraatori rajamine otseselt vastuolus maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega. Planeeringuala jääb ka maakonnaplaneeringu kohasele väärtuslikule maastikule. Pärnu maakonna planeeringu lisa 3 (Pärnumaa väärtuslikud maastikud)5 kohaselt hõlmab Põhja-Liivi märgala piirkond suuri soo- ja metsaalasid, mille vahel paiknevad haritud põllumaad hajali asetsevate küladega. Piirkond jääb Reiu jõgikonna ülemjooksule. Maastik on suure bioloogilise mitmekesisusega, kus leidub unikaalseid elupaiku ja haruldasi taimeliike. 3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 7 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Joonis 2. Planeeringuala paiknemine maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku suhtes. 2.5 Saarde valla üldplaneering Vana-Pihke katastriüksusel kehtib Saarde valla üldplaneering6 (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Pihke kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7, mis on Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Rohevõrgustiku tugialal T7 asuvad Natura 2000 alad; looduskaitsealad ja hoiualad. Detailplaneeringu ala kattub ka suures osas väärtusliku maastikuga (Põhja-Liivi märgala). Kehtiv üldplaneering näeb tuulegeneraatorite rajamist ette tootmisaladel. Tuulegeneraatori rajamist antud alale saab käsitleda seega üldplaneeringut muutvana. 2.6 Koostatav Saarde valla üldplaneering 7 Hetkel koostatava Saarde valla üldplaneeringu maakasutusplaani8 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku tuumalal. Saarde valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on seatud tingimus, mille kohaselt tuleb tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. 6 https://saarde.ee/uldplaneering 7 https://saarde.ee/documents/119303/32843403/2021-11-22_Saarde_YP_SK_Eelnou.pdf/70988ac2-ea5e- 48b6-9b98-1ee64d3abb84 8 https://saarde.ee/documents/119303/32843403/2021-11-19_Maakasutusplaan.pdf/6a00db6a-d66c-49b5- b37f-1dd6a529be73 8 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Kavandatava tegevuse ala paikneb väljaspool tiheasustusala hajaasustusalal. Saarde valla üldplaneeringu eelnõu ei välista üksiktuulikute rajamist. Seega ei ole kavandatav tegevus vastuolus Saarde valla üldplaneeringu eelnõuga. 9 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 3 Mõjutatav keskkond Elektrituuliku võimalik mõjuala on eri liikide suhtes ja mõjude osas erinev. Taimestiku osas võib majandatud ja maaparandusest mõjutatud metsaalal tuuliku rajamise ja käitamisega kaasnevat mõju pidada lokaalseks ning planeeringualaga piirnevaks. Linnustiku osas sõltub mõju liigist. Mõjuala ulatuse määramisel on lähtutud Keskkonnaameti juhendist9. Inimese elukeskkonda mõjutavana on asjakohane eeskätt tuulikute põhjustatav müra ja varjutus, mille osas on asjakohane vaadelda olulise mõju esinemise mõjualana u 1 km10. Detailplaneeringuala paikneb Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kohaselt alal, mille pinnakattes esinevad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Kaldaerofoto (Joonis 3) alusel jääb kavandatava tegevuse ala majandatud metsaalale. Joonis 3. Kavandatava tuuliku orienteeruv asukoht Maa-ameti kaldaaerofotol (ID4474296_2021-05- 02). Punase joonega on märgitud orienteeruv üksiktuuliku esialgne asukoht. Kavandatava tegevuse alale lähim pärandkultuuriobjekt asub u 0,7 km kaugusel loode suunas (Nepste-Murru talukoht; kood: 213:TAK:004; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%). Kultuurimälestised piirkonnas puuduvad. Planeeringuala puhul on tegu majandatud metsaalaga. Registreeritud kaitsealuste taimeliikide leiukohad planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad. Lähimad 9 Keskkonnaamet. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 10 Mürahinnangud tuuleparkides näitavad, et ka mürarohkete tuulikumudelite korral on müra öine sihtväärtus tagatud u 650-700 m kaugusel tuulikust. 10 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 leiukohad jäävad u 0.8 km kaugusele (sulgjas õhik KLO9401118, KLO9400698 0.8 km kaugusel ja harilik kopsusamblik KLO9700464 0.9 km kaugusel). I ja II kaitsekategooria taimede leiukohad jäävad veelgi kaugemale. Tabel 1. Must-toonekure elupaigad planeeringualast 10 km raadiuses. EELIS Kaugus Viimati Viimati teadaolevalt kontrollitud ja seisund registrikood planeeringualast teadaolevalt kontrollil (kaugus asustatud kavandatava tuuliku esialgsest asukohast, km KLO9124396 7.8 (9.6) 2016 2016, 1 paar KLO9128689 2.3 (2.4) 2011 2017, pesad asustamata KLO9128691 7.5 (8.4) 2002 2015, pesad varisenud KLO9128692 3.6 (5.4) 2011 2015, pesa varisenud uut pesa ei leitud KLO9128693 4.5 (5.0) 2002 2013, pesa varisenud KLO9128694 4.1 (5.5) 1987 2013, pesa varisenud KLO9128014 7.8 (9.6) 2021 2021, Pesa asustatud. Pesitsemine ebaõnnestunud. Surnud poegi pesas 1 KLO9128690 0.8 (0.9) 2001 2021, pesa asustamata Tabel 2. Kotkaste (väike-konnakotkas) elupaigad planeeringualast 5 km raadiuses. EELIS Kaugus Viimati Viimati teadaolevalt kontrollitud ja seisund registrikood planeeringualast teadaolevalt kontrollil (kaugus asustatud kavandatava tuuliku esialgsest asukohast, km KLO9129651 1.1 (2.9) 2021 2021, Pesa asustatud. Pesitsemine ebaõnnestunud või ei ole pesitsetud. KLO9124440 2.4 (2.5) 2021 2021, Pesa 1210857089 asustatud. Pesitsemine ebaõnnestunud või ei ole pesitsetud. Tabel 3. II kaitsekategooria kaitsealuste linnu- ja nahkhiireliikide elupaigad planeeringualast 1 km raadiuses. EELIS Liik Kaugus planeeringualast Leiukoha info registrikood (kaugus kavandatava tuuliku esialgsest asukohast, km 0.8 (0.9) 2003. a - 7 paari, 2004. a - 8 Picoides tridactylus paari. Viimane kinnitatud KLO9104081 (laanerähn) vaatlus 2004 a. Dendrocopos 0 (0.9) 1 paari piiritletud leucotos (valgeselg- pesitsuselupaik. Viimane KLO9114983 kirjurähn) kinnitatud vaatlus 2002 a. Dendrocopos 0.3 (0.8) 1 paari piiritletud leucotos (valgeselg- pesitsuselupaik. Viimane KLO9114991 kirjurähn) kinnitatud vaatlus 2004 a. 11 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Dendrocopos 0 (0.1) 1 paari piiritletud leucotos (valgeselg- pesitsuselupaik. Viimane KLO9115001 kirjurähn) kinnitatud vaatlus 2004 a. Dendrocopos 0.8 (0.9) 6 paari piiritletud leucotos (valgeselg- pesitsuselupaik. Viimane KLO9115009 kirjurähn) kinnitatud vaatlus 2004 a. Dendrocopos 0.4 (0.5) 1 paari piiritletud leucotos (valgeselg- pesitsuselupaik. Viimane KLO9115018 kirjurähn) kinnitatud vaatlus 2006 a. Myotis 0.8 (0.9) Viimane kinnitatud vaatlus brandtii/mystacinus 2012. (tõmmu- või KLO9115704 habelendlane) 0.4 (0.6) 1 valmiku isend. 16.04.- 5.06.2016: Juhuleiupaik ja lähim sigimiseks sobivate Cucujus tunnustega elupaik. Hukkus cinnaberinus (väike- värskele raielangile KLO9200946 punalamesklane) kasetüükale pandud püünises 0.8 (0.9) 1 Substraadiühik. piiritletud elupaik, leitud vastne ühelt haavatüükalt, elupaiga kahjustamisest Cucujus hoidumiseks rohkem ei cinnaberinus (väike- otsitud, alal kindlasti min 10 KLO9201535 punalamesklane) puul Planeeringualale lähim veekogu on u 0,18 km kaugusele lõunasse jääv Nepste oja (Aruoja) (VEE1150900). Planeeringualale lähimad metsa vääriselupaigad (VEP nr.E00817 ja VEP nr.E00818) jäävad u 1,3 km kaugusele lääne suunda. Planeeringuala piirneb Nepstemurru hoiualaga (KLO2000283). Planeeringualast u 0.48 km kaugusele ida suunas jääb Pihke hoiuala (KLO2000296). Nepstemurru hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Pihke hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), soo-loorkull (Circus pygargus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). 12 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Kavandatava tegevuse alast u 0.95 km kaugusele jääb Nigula looduskaitseala (KLO1000213). Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse. 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide – suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), must-toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide kaitse. 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku lendorava (Pteromys volans) ja laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse. Natura 2000 võrgustiku aladest jääb planeeringualast u 1 km kaugusele lõuna- ja lääne suunda Nigula loodusala (EE0040370) ning planeeringuala piirneb Põhja-Liivimaa linnualaga (EE0040344). Lähimad loodusdirektiivi elupaigad jäävad EELIS andmetel vähemalt 1 km kaugusele planeeritavast alast. 13 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 4 Hinnang keskkonnamõjudele 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005). Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. Mõjuala ulatuse määratlemine Taimekoosluste osas võib majandatud ja maaparandusest mõjutatud metsaalal tuuliku rajamise ja käitamisega kaasnevat mõju pidada lokaalseks ning planeeringualaga piirnevaks. Linnustiku osas sõltub mõju liigist. Must-toonekure puhul vaadeldakse kuni 10 km mõjuala, I kaitsekategooria kotkaste puhul kuni 5 km mõjuala ja teiste linnuliikide puhul kuni 1 km mõjuala. 4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on u 1 km kaugusele Nigula loodusalast (EE0040370) ja u 0,1 km kaugusele Põhja-Liivimaa linnualast (EE0040344) 185 m kõrguse 2,5 MW võimsusega 14 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 üksiktuuliku püstitamine. Täpsemalt on kavandatavat tegevust kirjeldatud käesoleva KMH eelhinnangu peatükis 1 ning siinkohal seda ei korrata. 4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad Nigula loodusala (EE0040370) ja Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) (Joonis 4). Joonis 4. Natura 2000 loodus- ja linnualade paiknemine kavandatava üksiktuuliku asukoha suhtes. Natura alasid on kirjeldatud Tabel 4-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile. Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. 15 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Tabel 4. Natura alade kirjeldused. Ohu- Natura ala Pindala, tegurid Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) nr ja nimi ha (EELIS andmetel) EE0040370 6431,0 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Nigula loodusala (kattub osaliselt Põhja-Liivimaa linnualaga) Raieoht. Nigula on huumustoitelised järved ja järvikud asub Pärnumaal. Kõlvikuliselt jaguneb Nigula loodusala sooalaks loodusala (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (46% üldpindalast), metsamaaks (42%) ja põllumajanduslikult (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud kasutatavaks maaks (12%), mille hulka on loetud nii looduslikud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga rohumaad, haritav maa kui ka söötis olev ala. Nigula loodusala niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused vanad metsad. Nigula raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune II lisas nimetatud liigid, mille isendite jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda lutra), harilik lendorav (Pteromys volans*), raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja laialehine relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 5–6 tuhat nestik (Cinna latifolia). aastat tagasi. Nigula rabas on palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke. Nigula loodusala on Edela-Eesti üks suurimaid looduskomplekse. Oma esinduslike loodusväärtuste tõttu on loodusala arvatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka (Ramsari ala). EE0040344 19 343,4 Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Põhja-Liivimaa linnuala asub Pärnumaal. Tegemist on suure Potentsiaal Põhja- suur-laukhani (Anser albifrons), väike- märgalade, metsade ja seda ümbritseva kultuurmaastiku seks ohuks laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser kompleksiga Läti piiri ääres. Tegemist on esimese piirülese maakasutu 16 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Ohu- Natura ala Pindala, tegurid Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) nr ja nimi ha (EELIS andmetel) Liivimaa fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), märgalaga Eestis, mida kaitstakse koos Lätiga. Suurema osa alast se linnuala väike-konnakotkas (Aquila pomarina), moodustavadki rabakooslused ning linnualale jääb ka Eesti vähenemin laanepüü (Tetrastes bonasia), öösorr esimene soode kaitseala. Rabad on Lääne-Eestile tüüpiliselt e, (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg lameda keskplatoo ja järsu rabarinnakuga. Soostikku ilmestavad kuivendami (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus rabasaared. Sookompleksi linnukaitseline väärtus on suur. se pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik Linnualale jäävad Nigula ja Sookuninga looduskaitseala on kaugmõju (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn rahvusvahelise tähtsusega märgalad (Ramsari ala). (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 17 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 4.1.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel5-s. Tabel5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus EE0040370 Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ega selle vahetus Kavandatava Nigula läheduses ette tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle tegevuse osas loodusala kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. on oluline ebasoodne Loodusala ise ja selle kaitse-eesmärgiks olevad kooslused paiknevad planeeringualast vähemalt 1 km kaugusele. mõju välistatud. Sellise ulatusega vee- või valgusrežiimi muutust tuuliku ja sellega seotus taristu rajamisega kaasnevana ei ole oodata. Juhendmaterjalid eeldavad tundlike koosluste nagu märgalad puhul võimalikku olulist mõju kuni 250 m kaugusele11. Nigula loodusalal kaitse-eesmärgiks olevate taimeliigu osas ei ole samuti ebasoodsat mõju oodata, kuna kasvukohti tuuliku võimalikus mõjualas ei esine. Nigula loodusala kaitse-eesmärgiks olevate putukaliikide osas ebasoodsat mõju ei ole oodata, kuna tuulikute puhul puudub info, et need mõjutaksid putukaid. Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva loomaliigi saarma osas ei ole ebasoodsat mõju oodata kuna tegevus ei mõjuta potentsiaalseid saarma elupaiku. Samuti ei ole saarma puhul tegu kõrge häiringutundlikkusega liigiga, keda vähemalt km kaugusel paiknev tuulik võiks häirida. 11 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015 18 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva loomaliigi lendorava puhul on tuulikud teoreetiliselt ohuteguriks. Samas Nigula loodusalal liiki juba aastaid ei eksisteeri ning seega talle mõju avaldada ei ole võimalik. EE0040344 Linnuala kaitse-eesmärkidest olevatest liikidest jäävad Kavandatava Põhja- kavandatava tegevuse mõjualasse must-toonekure tegevuse osas Liivimaa elupaigad KLO9128690 ja KLO9128689, väike-konnakotka on oluline linnuala elupaik KLO9124440, valgeselg-kirjurähni elupaigad ebasoodne KLO9115018, KLO9115001, KLO9115009 ning laanerähni mõju välistatud. elupaik KLO9104081. Must-toonekure Põhja-Liivimaa linnualale jäävad teadaolevad elupaigad on olnud aastaid asustamata. Potentsiaalse elupaiga säilimist planeeringuga kavandatud tegevus ei mõjuta. Samuti ei mõjuta tuuliku rajamine elupaiga taasasustamise tõenäosust. Kuna reaalselt linnualal liigi pesitsemist ei toimu, siis otseselt tuuliku rajamine linnuala suhtes liigi isendite hukkumise tõenäosust kokkupõrgetes tuulikuga ei mõjuta. Kavandatakse ainult ühte tuulikut, mis ei tekita seega ka rändetõkkeid vms. Tuuliku vahetus läheduses puuduvad liigile sobilikud toitumisalad. Eelnevalt lähtuvalt ei ole oodata planeeringuga kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju linnuala must-toonekure elupaikadele. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind – ta pesitseb metsamassiivis ning kasutab toitumiseks avamaastike (rohumaid, põllumajandusmaid). Linnualale jääv elupaik jääb kavandatavast tuulikust u 2,5 km kaugusele ning tuulik ei jää potentsiaalsete toitumisalade ning pesa vahele. Arvestades kaugust ja paiknemist sobilike toitumisalade suhtes ei ole oodata antud väike- konnakotka elupaigale ebasoodsat mõju. Rähne ei peeta teaduskirjanduses tuulikute poolt ohustatud linnustiku rühmaks12. Kuna tuuliku ja sellega seonduva taritu rajamisel otseselt rähnide elupaika ei kahjustata, siis ei ole oodata ebasoodsat mõju mõjualasse jäävatele linnuala kaitse-eesmärgiks olevate rähnide elupaikadele. 4.1.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud mõju Nigula loodusalale (EE0040370), mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Nigula loodusala suhtes. 12 Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180; 19 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest ei ole oodata ebasoodsat mõju Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Põhja-Liivimaa linnuala suhtes. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Üksiktuuliku rajamisel eemaldatakse taimestik (sh puistu) ehitusaladelt. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga ringikujulised ehitised, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks kuni 490 m2. Tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida lähtuvalt asukoha eripäradest vajadusel modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi tavapäraselt peale ehitustööde lõppu ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Tuuliku montaažiplatsi suurus on u 40×40 m ehk u 1600 m2. Planeeritava ala puhul on tegu majandusmetsaga (Joonis 3). Ökoloogiliselt kõrge väärtusega metsakooslusi (nt metsa vääriselupaigad) ei esine. Lähimad vääriselupaigad jäävad u 1,3 km kaugusele, mistõttu kavandataval tegevusel mõju neile puudub. Samuti jäävad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad rohkem kui 0.8 km kaugusele. Veerežiimi või valgustingimuste muutuse suhtes tundlikud taimekooslused planeeringualal ja selle lähialal puuduvad. Sellest lähtuvalt ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevana olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Tuulikute suhtes tundlikeks loomastiku rühmadeks on linnud ja nahkhiired. Tuulepargid võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: 1) linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga13. 2) häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist tuulepargi alalt14. 3) elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus15. Kuna antud juhul soovitakse rajada üksiktuulikut, siis olulist elupaikade vähenemist sellega kaasnevalt ei ole oodata. Tuuliku mõju linnustikule avaldub kõige selgemalt kokkupõrkesuremuse ohus – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid on teada mitmeid näiteid, kus tuuleparkides on hukkunud kas palju linde või kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega 13 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. 14 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. 15 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. 20 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud 15, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke16. Kokkupõrkeoht seondub teisalt ka barjääriefektiga – vältimaks tuuleparki peavad linnud lendama tuulikupargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem suuremate tuulikuparkide puhul või ka juhul kui tuulikupark rajada lindude regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel). Üksiktuuliku puhul barjääriefekti ohtu oodata ei ole. Tuulikutega kokkupõrgetest ohustatud kaitsealuste linnuliikide pesitsuse andmed tuuliku potentsiaalses mõjualas on esitatud ptk 3. Arvestades, et tegu on üksiktuuliku rajamisega ohustatud liikide asustatud pesitsuskohtadest võrdlemisi suurele kaugusele, siis on kokkupõrkerisk pigem madal. Samas puudub teave lindude liikumise osas planeeringualal ja üle selle. Soovitatav on planeeringu koostamisse kaasata ornitoloog ning välivaatlustega selgitada kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide võimalike toitumislendude esinemine planeeritaval alal. Vajadusel tuleb leida asjakohased leevendavad meetmed kokkupõrkeriski vähendamiseks. Nahkhiirte puhul on suurimaks tuuleparkidega kaasnevaks probleemiks nahkhiirte hukkumine. Hukkumise peamiseks põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid spetsiifilistes tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel. Risk tuulikute labade lähedusse sattuda ja seeläbi hukkuda on erinev ka liigiti. Tuulikud ohustavad peamiselt liike, kes lendavad kõrgel ning kasutavad avatud biotoope, samas kui enamjaolt madalal ja puude lähedal lendavad liigid hukkuvad tuulikute tõttu harva. Loode-Euroopas, kus nahkhiirefauna on meie aladega suuresti sarnane, moodustavad valdava osa (98%) tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest perekondadesse Nyctalus, Pipistrellus, Vespertilio ja Eptesicus kuuluvad isendid. Kõik nimetatud perekonnad on esindatud ka Eesti nahkhiirefaunas. Perekondadesse Myotis ja Plecotus kuuluvad liigid on madala hukkumisriskiga, kuna püüavad saaki tavaliselt maapinnale lähedamal ja hoiduvad enamasti avamaastikust eemale17. Nahkhiirte lähim registreeritud toitumisala jääb planeeringualast u 1 km lõuna suunda. Nahkhiirte arvukuse kohta andmed puuduvad. Registreeritud on Myotis brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane) ehk pigem madala hukkumisriskiga liik. Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega arvestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes. Juhend toob välja, et turbiine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsadele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põhjamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse. 16 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 17 Rydell, Jens & Bach, Lothar & Dubourg-Savage, Marie-Jo & Green, Martin & Rodrigues, Luisa & Hedenström, Anders. (2010). Mortality of bats at wind turbines links to nocturnal insect migration?. European Journal of Wildlife Research. 56. 823-827. 10.1007/s10344-010-0444-3. 21 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Arvestades asjaolu, et planeeringuala lähialal on nahkhiirte esinemist registreeritud (kuid andmestik arvukuse kohta on puudulik) ja piirkonna metsakoosustes on domineerivad laialehelised metsad, siis võib tuuliku rajamisega kaasneda risk nahkhiirte hukkumiseks kokkupõrgetes tuulikuga. Kuna rajada soovitakse ainult üks tuulik, siis on tõenäosus oluliseks mõjuks nahkhiirte populatsioonide arvukusele madal. Soovitatav on planeeringu koostamisse kaasata nahkhiirte spetsialist, täpsustada nahkhiirte arvukust alal ning leida planeeringualal tuuliku rajamiseks kõige sobilikum asukoht, kus risk nahkhiirte hukkumiseks oleks madalaim. Mõju Nepstemurru hoiualale, Pihke hoiualale ja Nigula looduskaitsealale on suuresti hinnatud ptk 4.1. Natura hindamise raames. Mõjutada võidavad kooslused ja liigid kattuvad loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidega. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest (tuumaladest) ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Kavandatava tegevuse ala jääb kehtiva Saarde valla üldplaneeringu ja Pärnu maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku tugialale T7 (riigi väike). Kehtiva Saarde valla üldplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku riigi väike T7 ala endiste Surju ja Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv ulatuslik metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Kuna planeeringuga nähakse ette üksiktuuliku rajamist ning tee ja tuuliku montaažiplatsi rajamisel tekitatavad häilud on tugiala metsamaastikus suhteliselt väikesed, siis suures plaanis säilib loodusmaastiku kompaktsus. Olulisi barjääre liikide liikumisele ega levikule tuuliku rajamisel ei tekitata. Erinevalt päikeseparkidest ei piirata tuuleparke aiaga ja seega olulisi liikumistakistusi ulukitele ei ole oodata. Vastavalt maakonnaplaneeringule ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90% pindalast. Antud tugiala pindala on 16031 ha ja tegu on suurte metsamassiivude ja märgaladega. Planeeringu elluviimine ei vähenda tugiala looduslike alade osakaalu alla 90 %- di. Metsloomadele avalduva mõju osas esineb nii positiivseid (uute nn servaalade teke, mis on tavaliselt elustikurikkamad) kui ka negatiivseid mõjusid (uued teed jms infrastruktuur killustab elupaiku ja infrastruktuuri kasutamine põhjustab inimpelglikumatele liikidele häirimist). Ehitusperioodil toimub metsloomade poolt ehitusalade vältimine18, mida ei saa pidada 18 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510 22 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 tuulikute rajamise puhul spetsiifiliseks mõjuks. Igasugune ehitustegevus on oma olemuselt häiriva iseloomuga ning juhul, kui ehitus toimub seni looduslikel aladel, siis kaasneb sellega sageli ehituse toimumise piirkonna vältimine piirkonnas esineva loomastiku poolt. Väikestele imetajatele tuulikute töötamisega kaasnevat mõju uuringutega tuvastatud ei ole. Uuritud on näiteks karihiirlasi ja närilisi Poolas nii tuuleparkide alal kui kontrollalal ja mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes parameetrites ei tuvastatud19. Suuremate imetajate puhul on uuritud nende liikumist tuuleparkide aladel ja lähialadel avatud maastikes ja leitud, et osad imetajad (eeskätt herbivoorid) võivad tuulikute lähedasi alasid kasutada vähem intensiivselt. Näiteks metskitse ja halljänese liikumisteede kasutus tuulepargi sisesel alal on osutunud vähem intensiivseks kui tuuleparki ümbritseval alal. Rebaste puhul uuring mingit efekti ei tuvastanud20. Arvestades, et kavandatakse ühte tuulikut, siis olulist ebasoodsat mõju metsloomade arvukusele või barjääriefekti põhjustamist loomade liikumisteede suhtes ei ole oodata. Eelnevast lähtuvalt ei ole planeeringuga seonduvalt oodata olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule. 4.4 Vee ja pinnase saastatus Tuginedes Keskkonnaportaali kaardirakenduse21 ja EELIS andmetele, siis ei ole kavandatava tegevuse alal tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele või looks eelduse ehitustegevusega kaasnevale jääkreostuse vabanemisele. Üksiktuuliku püstitamiseks ei ole vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile. 4.5 Jäätmeteke Tuuliku ehitusetapis tekkivad jäätmed ja selle käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuuliku käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Tuuliku eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuuliku asendamine uuega või selle likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuuliku likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku 19 Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. 20 Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. 21 https://register.keskkonnaportaal.ee/register 23 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel turbiinidel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuuliku tiiviku käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist22. Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega23. Tuuliku ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tuuliku eluea lõpul lasub selle jäätmekäitluse korraldamise kohustus tuulepargi omanikul. 4.6 Müra ja vibratsioon ja varjutus 4.6.1 Müra Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid. Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest. Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et potentsiaalse ehitusala kaugust inimasustusest, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine on ebatõenäoline. Tuuleparkides olevad käitamisaegseis heliallikaid võib jagada kaheks: − tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; − rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel esineb. Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. 22 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176. 23 Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. 24 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Keskkonnaministeerium on oma juhendmaterjalis24 ja seisukohtades25 andnud suunise lähtuda tuuleparkide planeeringutes piirväärtustest. Samas on Riigikohus leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda taotlustasemest (kehtivates õigusaktides ümbernimetatud sihtväärtuseks)26. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on KSH juhteksperdi hinnangul soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse tagamine. Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kl 7–23) ja öise (kl 23–7) ajaperioodi keskmisena. Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel võetakse tänapäeval hea planeerimistava kohaselt aluseks kõige rangem elamualadele kehtiv tööstusmüra nõue ehk öine sihtväärtus (40 dBA elamualadel) ning hinnatakse sellele maksimaalse tekkida võiva (mitte ajaperioodi keskmise) mürataseme vastavust. Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. Tuuleturbiinide müra hinnatakse uute planeeringute puhul arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO 3.5. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit EVS- ISO 9613-2:2006. : “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja 24 Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura 25 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused.“ 26 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15 25 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas Eestis ei ole kehtestatud täpsustatud nõudeid tuulikute müra leviku modelleerimise sisendparameetrite osas. Antud juhul anti müra levik ebasoodsates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–8 m/s27. Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama tuulikute müra 28. WindPRO arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel tuulekiirustel, antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorrale, mille korral müratasemed olid suurimad (programmis kasutati selleks automaatset seadistust „Highest noise value“). Müra modelleerimine teostati 2 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori „kõrva“ kõrgus, mida Eesti praktikas kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel 29). Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 10 m. Meteoroloogilise koefitsiendi väärtuseks määrati 1 Maapinna karedusteguriks määrati kogu alal 0,530. Maapinna reljeef kanti mudelisse Maa- ameti kõrgusandmete alusel (5 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena kasutati WindPro standardseadistust (temperatuur 100C ja 70% õhuniiskus). Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul programmis olemasolevaid hooneid müralevikut takistavateks objektideks. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud. Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad. Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra ning asjaolu, et ISO 9613-2 ei ole otseselt mõeldud suurtel kaugustel müra hindamiseks31, siis on õigustatud tuuleparkide mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine. Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Lisaks müra leviku kaartidele arvutati välja müratase müratundlikel aladel, milleks määrati elamualad. Elamualad kanti programmi põhikaardilt ning müratundlikuks objektiks määrati põhikaardi elamualade õueala ulatus. 27 Järeldus tehtud WindPro tuulegeneraatorite infot koondava andmebaasi põhjal. 28 http://www.minutemanwind.com/pdf/Understanding%20Wind%20Turbine%20Acoustic%20Noise.pdf 29 Mürakaardi arvutuskõrgus 2 m tuleneb keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Riikides, kus on kehtestatud täpsem tuuleparkide mürahindamise juhend on tavaliselt arvutuskõrgus 4 m. Kõrgemat arvutuskõrgust soovitatakse ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. Juhul kui arvutuskõrgust suurendada kahelt meetrilt neljale suureneb modelleeritud müratase retseptorite juures kuni 1 dB. 30 WindPro juhendi alusel soovitatud väärtus kui siseriiklikult ei ole esitatud täpsemaid nõudeid. Sama karedusteguri kasutamist soovitab ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. 31 ISO 9613-2 arvutusstandard on algselt mõeldud kuni 1 km kaugusele müraallikast leviva müra hindamiseks. 26 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Müra hinnangust ilmnes, et kuna müratundlikud alad paiknevad kavandatavast tuulikust kaugel (lähim elamuala 1,8 km), siis on oodatav tuuliku põhjustatud müratase elamualadel väga väike (Joonis 5). Tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist ei ole oodata. Sellist tulemit kinnitavad ka senised mürataseme mõõtmised tuuleparkides. Joonis 5. Müraleviku kaart. 27 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 4.6.1.1 Madalsageduslik müra Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk. Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustatavad madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. Senised uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane keskkonnafoon 32. Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa kiiremini kui madalsageduslik osa33. Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal 34. Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus 35. Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialade elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega. Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikest endal esinevate terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga. Enim sümptomitega vastajaid jäi tuulikuparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km raadiusega alana. Lähiala elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%. Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud madalsagedusliku heli sagedused vahemikku 0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida madalam on heli sagedus seda suurem peab olema helirõhk, et heli oleks kuuldav. Uuring tuvastas uue aspektina, et tuulikud võivad põhjustada üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline madalsagedusliku helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad sellised piigid osade inimeste jaoks olla kuuldavad. Samas ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal olevat tuulikutest põhjustatud tervisemõjusid oleksid võimelised madalsageduslikke helisid 32 Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. Proceedings 12th Intemational Meeting: Low Fnequency Noise and Vibration and its Control Bristol September 2006 33 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control 34 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. 35 Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland. 28 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 paremini kuulma. Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste närvisüsteemi reageeringut madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Antud inimeste närvisüsteemis ja erinevates füsioloogilistes näitajates, ei tuvastatud mingit reageeringut, kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli. Samuti tuvastas uuring, et u 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri muutust nö linnalikuks st suureneb madalsagedusliku heli osatähtsus sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga sarnaseks linnatingimustes esinevaga. Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine. Madalsageduslikule mürale kehtivad soovituslikud tasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel (Tabel 6). Määruse lisa kohased soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on toodud järgnevas tabelis. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. Tabel 6. Soovituslikud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides. 1/3 10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 oktaavriba kesksagedus, Hz Helirõhutase 95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32 Lp,eq, dB Arvestades elamualade suurt kaugust kavandatavast tuulikust, siis arvestades mõõtmisi ja seniseid tuulikute müratasemete modelleeringuid, siis on ebatõenäoline madalsagedusliku heli soovituslike väärtuste ületamine eluruumides. 4.6.2 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid (ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale 29 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Varjutustaset ei mõjuta otseselt tuuliku mark, vaid ainult tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus. Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist36. Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend- dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on aga järgimas rangemat soovitust püüdes uute tuulikuparkide planeerimisel elamualadel mitte ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul37. Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla asukohtades, kus tuulik on nähtav. Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist on uuritud ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz. Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 1 Hz (vähem kui 60 pööret minutis) ja seepärast ei peeta neid epilepsiahooge põhjustavaks38. Varjutuse modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 3.5. Mudeldati varjutust 115 m diameetriga tiiviku ja 130 m mastiga (tipu kõrgus u 185 m) tuulikut. Varjutuse osas esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda. 36 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/1 416-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 37 WindPro juhend http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4- Environment.pdf ptk 6.8 38 Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095– 1098, 2008 30 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Arvestades elamualade kaugust, siis teostati varjutuse hindamine lihtsustatult. Varjutuskaardid koostati halvimale olukorrale ehk olukorrale kus tuulik pidevalt töötab ja päike paistab päikesetõusust loojanguni. Sellise arvutusviis võimaldab hinnata peamiselt varjutuse potentsiaalset levikukaugust. Rahvusvahelise praktika alusel peetakse aktsepteeritavaks sellise arvutusmetoodika alusel kuni 30 h varjutuse kestvust aastas. Joonis 6. Varjutuskaart (halvim olukord). 31 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Varjutuse modelleeringust ilmnes, et elamualadel häirival tasemel varjutuse esinemist ei ole oodata. Ainult ühe elamualani võib teoreetiliselt tuuliku varjutus ulatuda, kuid see jääv väga madalale tasemele. 4.6.3 Vibratsioon Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi39 või parandamaks tehnilisi lahendusi40. Selliste uuringute eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini. Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve.41 Ka uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates elamutes mõõta vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve42. Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest43. 4.7 Soojus, õhusaaste ja kiirgus Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid. Elektroonikaseadmed põhjustavad elektromagnetlaineid. Mõõtmised olemasolevates tuuleparkides on näidanud, et tuulikud ei põhjusta kuidagi erilisi elektromagnetlaineid. Magnetväli tuulikute vahetus ümbruses jääb väiksemale tasemele kui tavapärastel kodumajapidamise elektroonikaseadmetel44. 39 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. 40 Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. 41 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. 42 Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. 43 Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27 44 McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. 32 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Tuuliku korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnarisk kuigi suur. Õnnetused tuulikutega on harvad. Riske aitab maandada ka tuulikute arendajate huvi tagada oma seadmete pikaajaline ja stabiilne töö, mistõttu on kaasaegsed tuulikud pideva elektroonilise seire all avastamaks kõrvalekaldeid normaalsest töörežiimist. Samas ei ole ühegi tehnoseadme puhul võimalik täielikult välistada avariisid. Reostusoht Peamiseks reostusohu riskiallikaks on osade tuuleturbiinide gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel on tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga ehk keskmise reostusohtlikkusega alaga. Õnnetus oma olemuselt sarnaneb näiteks kütuseveoki avariiga maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuuliku valdajal tagada tuuleturbiini korrasoleku pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatava tuuliku tehnilistele tingimustele. Tulekahju Üheks ohuteguriks võib olla ka tuuliku süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Kuigi üldjuhul peetakse energiatööstuses võrreldes teiste energiasektoritega (gaasi või nafta) tuulikute süttimist väga harva esinevaks juhtumiks45, siis süttis Eestis 2015. a Lääne-Viru maakonnas asuvas Tüükri külas tuulegeneraator, mis süütas ka u 3000 m2 ulatuses kulu. Seega tuuliku rajamisel esineb tuuliku tulekahju tekke korral oht maastikupõlengu esinemiseks. Erinevate uuringute järgi on leitud, et tuulikute süttimine moodustab hinnanguliselt 10–30% kõikidest tuulegeneraatoritega seotud avariidest. 46 Lisaks on leitud, et igal aastal süttib maailmas 2000 tuuliku kohta 1 tuulik47,48 ehk selliste õnnetuste esinemine on võrdlemisi väikse tõenäosusega. Selleks, et tuleõnnetusi vältida, peab tuuliku valdaja tagama pideva tuuleturbiini korrasoleku monitooringu ning hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides kasutusele võtma tulekahju signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult vara teavitada. Tulekustutussüsteeme reeglina tuulikutele ei paigaldata, kuna maa pealt ei ole võimalik neid kustutada. Tulekahju tekkimise korral lähtub Päästeamet põlenguala piiramises, kuna redelauto ja veejuga tuuliku gondlini ei ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata 45 Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/ 46 Uadiale, S., Urban, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G. 2014. Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science 11:983-995 47 WPED Contributor. 2020. Is rope-based descent emergency evacuation at the end of its tether? https://www.windpowerengineering.com/is-rope-based-descent-emergency-evacuation-at-the-end-of-its- tether/ 48 Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill-aflame-why-wind-turbine-fires-happen-how-often-and- what-can-be-done-about-it 33 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut ennast päästa pole võimalik (näiteks 2004. a Soomes toimunud tuuliku põlemisel kasutati tule kustutamiseks helikopterit ning tulekoldele valati kokku 24 tonni vett, kuid kustutusefekt oli olematu)49. Detailplaneeringuala jääb Päästekomando 30 minuti ajatsooni 50, mida võib arvestades asjaolu, et tuuleparke ei saa rajada otseselt asustatud aladele, pidada pigem heaks näitajaks. Jäätumine Tuulikute puhul on Eesti kliimas ühe riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja suurel tiiviku kiirusel lahti murduvate jääkamakate laialilendamise oht. Pöörlevatel tiibadel tekkivad jäätükid on väikesed, kuid võivad teoreetiliselt kanduda mitmesaja meetri kaugusele. Tavaliselt ei ületa vahemaa siiski tuuliku laba tipu kõrgust. Seisva tuuliku küljest võivad eralduda ka suuremad ning ohtlikumad jäätükid, kuid samas on nende mõjuala väiksem 51 . Ohu minimiseerimiseks on kasutusel erinevaid tehnoloogilisi lahendusi – seiresüsteemid, mis peatavad tuulikute töö jäätumise korral, labade soojustussüsteemid jms, milliste seast peab tuulikute ülesseadja valima endale sobivaima, kuid ohutuse tagava konkreetse lahenduse. Enamike kaasaegsete tuulikute puhul kuulub jäätumisvastane soojendussüsteem tuulikute nn standardvarustusse ehk probleem on suuresti kõrvaldatud. Juhul kui tuulikule ei paigaldata jäätumisvastast soojendussüsteemi, siis tuleb tuuliku paigutada tundlikest objektidest (elamud, maanteed) piisavalt kaugele. Jäätükkide paiskumise mõjuala on võimalik leida valemiga 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt)52. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuuliku puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuuliku töötamisest tuleneva müra ja varjutuse võimaliku mõjuga, mida on põhjalikult käsitletud ptk-s 4.6. Leidub uuringuid, mis kirjeldavad tuuleparke kui võimalike negatiivsete tervisemõjude allikaid. Valdavalt on antud uuringute koostajaks olnud USA lastearst dr Pierpont. Autor kirjeldab oma töödes nn tuuleturbiini sündroomi. Sündroomi tunnused on peapööritus, peavalud, unehäired jms ning see avaldub osadel tuulepargi lähialadel elavatel inimestel. Oma 2009. a avaldatud raamatus käsitles ta 10 tuulikute lähedal elavat peret (38 inimest) viiest erinevast riigist. Antud inimesed väitsid, et tuulepark teeb nad haigeks. Reaalset terviseuuringut autor läbi ei viinud, samuti ei käsitlenud ta oma uuringus tavapäraselt teadusuuringutesse hõlmatavat kontrollgruppi (nt samal kaugusel elavaid inimesi, kes tervisehädasid ei kurtnud). Tegu on ühe vähestega eesti keeles kättesaadavatest tuuleparkide mõjusid käsitlevatest raamatutest53. Tunnustatud teadusajakirjades avaldatud artiklite alusel ei ole vähemalt senini suudetud seostada tuuleturbiine ja nendest põhjustatud otsest tervisemõju. Küll on õnnestunud 49 https://www.ohtuleht.ee/786441/mis-saab-kui-tuulegeneraator-suttib-polema 50 https://arcg.is/04PSqS 51 Tammelin, B., Iaitos, I. 2005. Wind Turbines in Icing Environment: Improvement of Tools for Siting, Certification and Operation. Finnish Meteorological Institute, pp 127. 52 Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005 53 Pierpont, N. 2009. Tuulegeneraatori sündroom: vaatluse aruanne. (Lühendatud versioon) http://www.windturbinesyndrome.com/img/WTS-estonian.pdf 34 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 määrata näiteks seoseid tuulikute mitte meeldimise ja nendest põhjustatud stressi/häirivuse vahel54. Olemasolevat teaduskirjanduses avaldatud teavet arvesse võttes ei ole oodata kavandatava tegevuse käigus üksiktuuliku rajamisega kaasnevat olulist tervisemõju piirkonna elanikele. Tuginedes Kantar Emor uuringule55, siis eelistavad Eesti elanikud energiat saada taastuvatest allikatest. Nii eelistab või pigem eelistab päikeseenergiat 84 protsenti, hüdroenergiat 80 protsenti, tuuleenergiat 79 protsenti, maasoojusenergiat 76 protsenti, biomassi 53 protsenti, tuumaenergiat 45 protsenti ja vesinikku 42 protsenti vastanutest. Maaomanikud, kelle kinnistu paikneb tuuliku lähialal võivad ohuna tajuda oma kinnisvara hinna langust. Eestis ei ole teadaolevalt uuritud elektrituulikute mõju kinnisvara hindadele, seevastu on uuringuid tehtud mitmel pool maailmas. Eriti populaarseks on muutunud selliste uuringute läbiviimine USA-s. Näiteks viidi 2010. a läbi seniste uuringute koondanalüüs, milles toodi56 välja 98 uuringut, mis käsitlesid seost tuulikuparkide ja kinnisvara hinna väärtuse vahel. Tulemustest kajastub, et 61 uuringut (62,3%) ei leidnud seost tuuleparkide ja kinnisvara väärtuse vahel, 27 uuringut (27,6%) leidis, et esineb positiivne mõju ja 10 uuringut (10,2%) leidis negatiivse mõju. Käsitletud uuringute läbiviimiseks on kasutatud väga erinevaid metoodikaid, sh varieerub suures ulatuses ka valimi suurus. Viidatud uuringus endas tehtud analüüsist järeldab autor, et kinnisvara väärtuse langus esineb pigem tuulepargi planeerimisaegsel perioodil ning tuulepargi töötamise perioodil olulist negatiivset mõju ei esine. Kahe Saksamaal tehtud uuringu põhjal on leitud, et tuulepargid võivad mõnevõrra mõjutada kinnisvara hindasid, kuid enim neid kinnistuid, mis jäävad kuni 1 km raadiusesse. Tuuliku otsesel nähtavusel avaldub kinnisvara hindadele mõõdukas negatiivne mõju, seevastu madalal ja keskmisel nähtavusel ei ole kinnisvarahindadele leitud statistilist olulist mõju. 57, 58 2016.a Taani Energianõukogu tellimusel valminud aruandes uuriti maismaa- ja avamere tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele. Antud uuring on seni suurim selletaoline teadusuuring kogu maailmas. Uuringu tulemustest järeldub, et maismaatuulepargid mõjutavad elamute ja suvilate hindasid kuni 3 km raadiuses ning mida rohkem ja mida lähemal elamule või suvilale on tuulikuid, seda suurem on kinnisvara hinna langus. Näiteks 1 km raadiuses asuvate elamute ja suvilate hind langeb 2 tuuliku puhul 3–6% ning 8 tuuliku puhul 8–10%.59 Kinnisvara väärtuse muutuse uurimistulemuste kokkuvõtteks saab öelda, et tuulikupargi arendusega võib kaasneda negatiivne mõju kinnisvara hindadele. Enim võivad mõjutatud olla elamukinnistud, mille asukohast jäävad tuulikud nähtavaks. 54 Chapman, S. 2018. Wind Turbine Syndrome: a communicated disease. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales. 55 https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_l6pparuanne_final_taiendatud.pdf 56 J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression. 57 Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference-In- Differences Analysis 58 Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. 59 COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö 35 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 4.10 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri60 järgi piirkonnas kultuurimälestised puuduvad. Samuti puuduvad kavandatava tegevuse kinnistul pärandkultuuriobjektid. Olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.11 Visuaalne mõju Tuuliku visuaalne mõju sõltub tuuliku suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulik olla nähtav u kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal (Joonis 7). Joonis 7. Tuuliku nähtavus. Juhul, kui elamu ümbrusesse jäävad vaadet blokeerivad objektid, ei pruugi tuulik olla nähtav ka väikse vahemaa puhul, samas kui kaugemalt puudub vaatele takistus ja tuulik on nähtav 61. Tuulikute visuaalset mõju võib kaugusest tulenevalt jagada järgnevalt: − Visuaalselt domineeriv (0–1 km) – tuulikud domineerivad vaates tulenevalt nende mõõtmetest. Tiiviku liikumine on selgelt nähtav. Muutus maastikupildis on suur. − Valdavalt domineeriv (1–3 km) – tuulikud tunduvad suured ning on olulised objektid maastikupildis, aga ei pruugi olla domineerivad. Tiivikute liikumine on selgelt eristatav. − Selgelt märgatav (3–7 km) – tuulikud on selgelt nähtavad, aga nad on käsitletavad osana maastikupildist. Tiiviku liikumine on nähtav selge ilma korral. Tuulikud ei tundu maastikus domineerivana. − Vähemärgatav (7–10 km) – tuulikud ei ole enam niivõrd selgelt nähtavad ja ei tundu enam nii suured. Tiiviku liikumine võib olla märgatav selgetes tingimustes. Tuulikud tunduvad maastikupildi osana. − Taustaelemendid (>10 km) – tuulikud ei ole enam selgelt eristatavad ja ei tundu vaates olulised. Tiiviku liikumine ei ole üldjuhul märgatav. 60 https://register.muinas.ee 61 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 36 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Joonis 8. Tuulikute visuaalne mõju maastikuilmele. 1- visuaalselt domineeriv, 2 - valdavalt domineeriv, 3- märgatav, 4 - vähedomineeriv, 5 - taustaelement62. Lähim eluhoone jääb kavandatava tuuliku perspektiivsest asukohast u 1,8 km kaugusele. Arvestades, et kavandatakse üksiktuulikut metsamaastikusse elualadest kaugele, siis ei ole oodata kõrge väärtusega vaadete olulist muutumist. 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul kui kliima soojenemist ei suudeta hoida alla 1,5°C on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist63. Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuliku rajamine elektrienergia tootmiseks 62 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 63 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change 37 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Tuuliku tootmisel kasutatakse ressursse ning emiteeritakse kasvuhoonegaase. Tuulik kompenseerib enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO 2 emissiooni 7–8 töökuuga. Näiteks Vestase V150-4,2 MW tuulikute puhul on tagasitootmise aeg madala tuule tingimustest 7,6 kuud. Tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31 korda rohkem energiat kui ta ise terve oma elutsükli ajal vajab. Tuulikute CO2 emissioon oleneb tuuliku suurusest (nt Vestas V150 4.2 MW tuuliku puhul u 7,3 g CO2/kWh64), mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on kasvuhoonegaaside heide ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta esineb65. Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020. a 747 g CO2/kWh66. Seega on ka võrdlemisi väikese tuuliku rajamisel oluline positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele. Tuuliku rajamisega kaasneb tuulikupositsiooni osas metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud eelkõige lehtpuupuistutel. Näiteks on erivanuselise arukaasikud ühed parimini süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, mille aastaseks seotud süsiniku koguseks on hinnatud 3,7– 4,9 t C ha/aastas. Ühe tuulegeneraatori rajamisel on tuulepargi jaoks vajalik raadatav metsa pindala kuni 0,5 ha, mis vähendab seega süsiniku sidumist maksimaalselt 2,5 tonni võrra aastas67. Arvestades tuuliku CO2 õhkupaiskamist vähendavat toimet, siis ületab see oluliselt metsamaa raadamisest tuleneva süsiniku sidumise vähendamise. Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on maismaa tuulikutel puhul otsene mõju järgmistel teguritel:69 − aasta keskmine tuulekiirus; − ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike); − mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus). Teistest taastuvenergiaallikatest enim võidab kliimamuutustest tuuleenergeetika, sest külmal poolaastal, kui energianõudlus on suurim, on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi 68. Seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini esineda tuuliku väljalülitumise oht, kuna tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel tormituulte korral välja. Kõige levinumate kommertskasutusega tuulikute puhul on väljalülitumise tuulekiiruste vahemik 20–25 m/s. Lisaks ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja 64 https://www.vestas.com/en/products/4-mw-platform/V150-4-2-MW 65 Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422 66 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country 67 Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur. 68 Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne. 38 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu tuuliku asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist.69 Üksiktuuliku rajamisel on seega tugev positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest ega kumulatiivset mõju. Antud piirkonda ei ole teadaolevalt teisi tuulikuid kavandamisel. Pärnu maakonnaplaneeringuga kavandatud lähim elektrituulikute arengupiirkond jääb 27 km kaugusele ning seoses suure vahemaaga ja antud planeeringu väiksusega ei ole olulist koosmõju oodata. 69 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõpparuanne –https://cdn.sei.org/wp- content/uploads/2017/12/enfra-a-uuringuaruanne-01-04-2016.pdf. 39 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 5 Järeldused Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lg-le 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, tegu on üksiktuuliku rajamist ettenägeva planeeringuga; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused; tegu on majandatud metsaalaga. Teadaolevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja väärtuslikud taimekooslused jäävad alad piisavalt kaugele, et neile vee- ja valgusreziimi muutust ei ole oodata. 3) DP realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 4) kavandatava tegevuse ala lähipiirkonnas paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neile eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ei avalda; 5) Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud mõju Nigula loodusalale (EE0040370), mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Nigula loodusala suhtes. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest ei ole oodata ebasoodsat mõju Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Põhja-Liivimaa linnuala suhtes. Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide asustatud elupaigad, paiknevad tuuliku potentsiaalsest mõjualast väljaspool. 6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Tuulik on kavandatud elamualadest piisavalt kaugele vältimaks olulisi müra ja varjutuse häiringuid. 7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 8) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 9) kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade risk on madal; 10) üksiktuuliku rajamisel on positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele; 11) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. 40 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib esineda ebasoodne mõju linnustikule ja nahkhiirtele. Vajalik oleks kaasata planeeringu koostamisse nahkhiirte spetsialist ja ornitoloog ning selgitada välja nahkhiirte ja kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide poolt ala kasutamine ning vajadusel kavanda leevendavad meetmed. Tuuliku elektriühendus põhivõrguga on soovitatav kavandada maakaabliga vältimaks metsa raadamist ning elektriliinist põhjustatud kokkupõrke ohtu linnustikule. 41 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Kasutatud allikad Allikmaterjalid Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180 Chapman, S. 2018. Wind Turbine Syndrome: a communicated disease. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales. Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file /48052/1416-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29– 42. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 42 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression. Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176. Keskkonnaamet. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Koostatav Saarde valla üldplaneering Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. Proceedings 12th Intemational Meeting: Low Fnequency Noise and Vibration and its Control Bristol September 2006 Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli- Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015 Pierpont, N. 2009. Tuulegeneraatori sündroom: vaatluse aruanne. (Lühendatud versioon) http://www.windturbinesyndrome.com/img/WTS-estonian.pdf Pärnu maakonnaplaneering 2030+ Rydell, Jens & Bach, Lothar & Dubourg-Savage, Marie-Jo & Green, Martin & Rodrigues, Luisa & Hedenström, Anders. (2010). Mortality of bats at wind turbines links to nocturnal insect migration?. European Journal of Wildlife Research. 56. 823-827. 10.1007/s10344-010-0444-3. Saarde valla üldplaneering 43 Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla Vana-Pihke maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.08.2022 Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/ Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference- In-Differences Analysis Tammelin, B., Iaitos, I. 2005. Wind Turbines in Icing Environment: Improvement of Tools for Siting, Certification and Operation. Finnish Meteorological Institute, pp 127. Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. Uadiale, S., Urban, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G. 2014. Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science 11:983-995 Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill-aflame-why-wind-turbine-fires-happen- how-often-and-what-can-be-done-about-it WindPro juhend http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4- Environment.pdf ptk 6.8 WPED Contributor. 2020. Is rope-based descent emergency evacuation at the end of its tether? https://www.windpowerengineering.com/is-rope-based-descent-emergency-evacuation-at-the-end- of-its-tether/ Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee Õigusaktid, standardid EVS-ISO 9613-2:2006.: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. RT III, 07.04.2017, 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 (KMH eelhinnangu algatamise ajal kehtinud). Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord. RT I, 21.10.2016, 13. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102016013 (KMH eelhinnangu algatamise ajal kehtinud). 44  OTSUS Kilingi-Nõmme EELNÕU Vana-Pihke 185 m tuulegeneraatori detailplaneeringu algatamine/algatamata jätmine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine OÜ Videvik Energia (registrikood 14570273) esitas 16.05.2022 Saarde Vallavalitsusele taotluse Vana-Pihke katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Algatatava detailplaneeringu ala asub Saarde vallas Laiksaare külas ja hõlmab Vana-Pihke katastriüksust (katastriüksuse tunnus 78201:002:0350, kinnistu registriosa nr 913706, pindala 56,14 ha, 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse andmine ühe elektrituuliku (kõrgus laba tipuni 185 m, võimsus 2,5 MW) ehitamiseks, katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 56 ha. Vana-Pihke katastriüksusel kehtib Saarde valla üldplaneering (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Pihke kinnistu rohevõrgustiku tugialal T7, mis on Häädemeeste vallast Saarde valda ulatuv metsaala ja Läti Vabariigi poolt Saarde valda ulatuv märgala. Rohevõrgustiku tugialal T7 asuvad Natura 2000 alad; looduskaitsealad ja hoiualad. Detailplaneeringu ala kattub ka suures osas väärtusliku maastikuga (Põhja-Liivi märgala). Vana-Pihke katastriüksus on ümbritsetud Nepstemurru hoiualaga, mis on osa rahvusvahelise tähtsusega Põhja-Liivimaa linnualast (Natura ala). Nepstemurru hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kehtiva üldplaneeringu järgi on käsitletav ala metsamaa 51,93 ha. Kinnistu mets on inventeeritud, informatsiooni põhjal on koostatud metsamajandamiskava ja andmed on kantud metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse. Detailplaneeringuga soovitakse planeerida elektrituulikut, mille eesmärk on energia tootmine, mis tähendab, et soovitakse muuta ala senist maatulunduslikku maa kasutamisotstarvet tootmisalaks. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükile 2.7 tohib tootmisaladele ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega on detailplaneeringu algatamine vajalik tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõikest 2 ja üldplaneeringust ning algatatavat detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut maa juhtotstarbe suhtes. Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu P.1 kohaselt on üksiku tuuliku planeerimisel soovitav järgida teemaplaneeringus esitatud põhimõtteid ja tingimusi. Vastavalt PlanS § 128 lõikele 4 pikendas Saarde Vallavalitsus 02.06.2022 kirjaga nr 7- 2/1/2022 detailplaneeringu algatamise tähtaega, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust. Saarde Vallavalitsusele on esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (käesoleva otsuse eelnõu lisa 3), mille tulemusel ei põhjusta kavandatava tegevuse maht, iseloom ja paiknemine olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Samas eelhinnangu koostaja näeb, et tegevusel võib esineda ebasoodne mõju linnustikule ja nahkhiirtele. Vajalik oleks kaasata planeeringu koostamisse nahkhiirte spetsialist ja ornitoloog ning selgitada välja nahkhiirte ja kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide poolt ala kasutamine ning vajadusel kavanda leevendavad meetmed. Tuuliku elektriühendus põhivõrguga on soovitatav kavandada maakaabliga vältimaks metsa raadamist ning elektriliinist põhjustatud kokkupõrke ohtu linnustikule. Saarde Vallavalitsus edastas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile __.__. 2022 kirjaga nr ____ käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet oma __.__.2022 kirjas nr ___ oli seisukohal, et lähtudes planeeringu eesmärkidest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja koostatud KSH eelhinnangust ei kaasne/kaasneb teadaoleva informatsiooni alusel planeeritava tegevusega eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2² mõistes olulist keskkonnamõju looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole/on KSH algatamine eeldatavalt vajalik. Lähtudes eeltoodust, otsuse lisas 3 toodud kaalutlustest ja võttes aluseks planeerimisseaduse 74 lõike 8, § 77 lõike 1, § 125 lõike 2, § 142 lõiked 1, 2 ja 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 35 lõike 3, Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada/mitte algatada Laiksaare külas Vana-Pihke kinnistul detailplaneering. 2. Mitte algatada/algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist, kuna planeeritava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju vastavalt otsuse lisas 3 toodud keskkonnamõju strateegilisele eelhinnangule. 3. Detailplaneeringu nimetus on „Vana-Pihke 185 m tuulegeneraatori detailplaneering“. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1. 5. Määrata planeeringuala ca 56 ha suuruses vastavalt otsuse lisale 2. 6. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Saarde Vallavolikogu, detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saarde Vallavalitsus (Nõmme tn 22, Kilingi- Nõmme linn, [email protected]). 7. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse ning selle lisadega on võimalik tutvuda Saarde valla kodulehel aadressil www.kovpt.saarde.ee ja tööpäevadel Saarde Vallavalitsuses aadressil Nõmme tn 22, Kilingi-Nõmme linn (kontaktisik Martti Rooden, 53494259, [email protected]). 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 9. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, esitades vaide Saarde Vallavolikogule või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Eiko Tammist vallavolikogu esimees