Arvamuse küsimine

Saku Vallavalitsus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Olar Järvloo 30.09.2022 nr DM-120326-2 Malle Järvloo Põdrangu Põllumajandusühistu TTK Development OÜ Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta arvamuse küsimine Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 20.05.2022 Keskkonnaametile taotluse Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 dokumendina nr DM-120326-1). Olar Järvloole on antud keskkonnaluba nr HARM-022 (kehtivusajaga kuni 22.04.2031), mille alusel kaevandatakse Pääsküla turbamaardla Valdeku mäeeraldisel hästi- ja vähelagunenud turvast. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta maaomaniku, kohaliku omavalitsuse üksuse ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie seisukohta Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Eelnevast lähtuvalt soovime Teie kirjalikku arvamust ja ettepanekuid Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta ühe kuu jooksul käesoleva kirja saatmisest ehk hiljemalt 31.10.2022. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. EELNÕU Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine.pdf 2. EELNÕU Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.pdf Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 2(2) Saku Vallavalitsus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Olar Järvloo 30.09.2022 nr DM-120326-2 Malle Järvloo Põdrangu Põllumajandusühistu TTK Development OÜ Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta arvamuse küsimine Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 20.05.2022 Keskkonnaametile taotluse Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 dokumendina nr DM-120326-1). Olar Järvloole on antud keskkonnaluba nr HARM-022 (kehtivusajaga kuni 22.04.2031), mille alusel kaevandatakse Pääsküla turbamaardla Valdeku mäeeraldisel hästi- ja vähelagunenud turvast. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta maaomaniku, kohaliku omavalitsuse üksuse ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie seisukohta Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Eelnevast lähtuvalt soovime Teie kirjalikku arvamust ja ettepanekuid Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta ühe kuu jooksul käesoleva kirja saatmisest ehk hiljemalt 31.10.2022. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. EELNÕU Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine.pdf 2. EELNÕU Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.pdf Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 2(2)  EELNÕU 30.09.2022 Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine 1. OTSUS Tuginedes alljärgnevale, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lg 2, Saku Vallavalitsuse otsuse ning Olar Järvloo taotluse, otsustan: Anda Olar Järvloole (isikukood 36006086529) kuuluva keskkonnaloa nr HARM-022 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmise d korrastamistingimused: 1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele. 1.1.2. Kaevandatud maa korrastamisel luua eeldused soo taastumiseks ning võimaluse korral päikesepargi rajamiseks. 1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. 1.2.2. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused sootaimedele. 1.3. Korrastatava ala veerežiim: 1.3.1. Taastada soo ala veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed, et tootmisala ümbritsevatel kinnistutel veetase ei tõuseks. 1.4. Lisatingimused: 1.4.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.4.2. Parima võimaliku korrastamise lahenduse leidmiseks viia enne korrastamisprojekti koostamist läbi eeluuringud, mille eesmärgiks on selgitada taastatava ala turba hüdrogeoloogilised iseärasused. Tööde planeerimiseks peab arvestama ala topograafiaga ja inimese poolt kujundatud veeoludega. Soo taastamise üheks põhiliseks tingimuseks on veetaseme tõstmine ja veetaseme stabiilsuse tagamine. Veebilansi uuringutega tuleb välja selgitada, kui palju on võimalik veetaset tõsta ja milliseks võib kujuneda veetaseme sesoonne dünaamika. 1.4.3. Korrastamisprojekt peab sisaldama meetmeid korrastamistööde käigus tekkida võiva sette ja turbaheljumi vooluveega edasikandumise tõkestamiseks Pääsküla jõkke. Leida lahendus ja tuua meetmed, et veetaseme tõus ei kahjustaks mäeeraldise läheduses asuvaid elamuid ja elamumaad. 1.4.4. Korrastamistöödesse tuleb kaasata vastavate teadmiste ja kogemustega sooteadlane. 1.4.5. Metsa raadamist planeerida võimalikult vähe. Korrastamisprojektis näha ette ka olukord, kui päikeseparki tulevikus alale ei rajata. 1.4.6. Korrastamisprojektis ära tuua alad, kuhu luuakse eeldused päikesepargi rajamiseks. 1.4.7. Kuna Valdeku mäeeraldis asub maaparandussüsteemil Pääsküla-Männiku registrikoodiga 4109550010080003, siis korrastamisprojekti koostamisel teha koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga ning korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist nendega kooskõlastada. 2. ASJAOLUD Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 20.05.2022 Keskkonnaametile taotluse Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 dokumendina nr DM-120326-1). Olar Järvloole on antud keskkonnaluba nr HARM-022 (kehtivusajaga kuni 22.04.2031), mille alusel kaevandatakse Pääsküla maardla Valdeku mäeeraldisel hästi- ja vähelagunenud turvast. Valdeku mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Tänassilma külas eraomandi sse kuuluvatel kinnistutel Otsa (katastritunnus 71801:001:0252), Rabamänni (katastritunnus 71801:001:0310), Rabamuraka (katastritunnus 71801:001:0340), Lauka (katastritunnus 71801:001:0570), Sookailu (katastritunnus 71801:001:0590), Viilu (katastritunnus 71801:001:0403) ning Turba (katastritunnus 71801:001:0176). Valdeku mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 34,67 ha. Keskkonnaloale nr HARM-022 on kaevandatud maa korrastamise suunaks märgitud „tingimuste loomine soo taastumiseks ning võimaluse korral päikesepargi rajamine“. Valdeku mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga, mille maaparandussüsteemide registri kood on 4109550010080003. Valdeku mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad peaaegu täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga ning täielikult riigikaitselise ehitise Männiku linnak piiranguvööndiga. 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel XX.XX.XXXX kirjaga nr XX kohaliku omavalitsuse (Saku Vallavalitsus), maaomanike (Malle Järvloo, Olar Järvloo, Põdrangu Põllumajandusühistu, TTK Development OÜ) ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste väljastamiseks. Saku Vallavalitsus vastas xx.xx.xxxx Maaomanikud vastasid xx.xx.xxxx Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas xx.xx.xxxx Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele anda võimalus esitada arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.xxxx kirjaga nr xx korrastamistingimuste eelnõu loa omanikule. Loa omanik vastas xx.xx.xxxx 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige 2 punkti 2 ja § 27 lõige 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2 2 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvus t, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda, kui toimub turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamine. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 1 sätestatud kriteeriumitest. Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.xxxx otsusega nr xx „Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Valdeku mäeeraldise korrastamisele. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb jätta algatamata, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike. - suureneb elupaikade pindala looduslikult esinevatele liikidele. - korrastamise käigus taastatakse märgalale ja metsamaale iseloomulik veerežiim. - korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid müra, tolmu ja vibratsiooni osas; - korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning piirkonda rajatakse metsamaa ja märgala; - kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb. VAIDLUSTAMINE Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Marju Kuldmaa vanemspetsialist maapõuebüroo  EELNÕU 30.09.2022 Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. ASJAOLUD Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 20.05.2022 Keskkonnaametile taotluse Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 dokumendina nr DM-120326-1). Valdeku mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Tänassilma külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Otsa (katastritunnus 71801:001:0252), Rabamänni (katastritunnus 71801:001:0310), Rabamuraka (katastritunnus 71801:001:0340), Lauka (katastritunnus 71801:001:0570), Sookailu (katastritunnus 71801:001:0590), Viilu (katastritunnus 71801:001:0403) ning Turba (katastritunnus 71801:001:0176). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 7 punktides 1-3 ei ole korrastamistingimused määratletud tegevusloana. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemal t 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktile 12 tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamise korral. KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 2. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Valdeku mäeeraldise keskkonnaluba nr HARM-022 koos taotlusmaterjalidega. 2. OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud töö „Soovitused Pääsküla turbamaardla Valdeku mäeeraldise korrastamiseks“. 2.1. Kavandatav tegevus 2.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Valdeku mäeeraldise korrastamine. Korrastamise läbiviimiseks väljastab Keskkonnaamet korrastamistingimused, mille alusel koostatakse korrastamisprojekt. Tulenevalt veeressursside kaitsest kui ka loodusliku mitmekesisuse säilitamise ja taastamise vajadusest ning korrastamise tehnoloogilistest võimalustest soovitakse turbatootmisalal luua tingimused soo taastumiseks ning võimaluse korral luua tingimused päikesepargi rajamiseks. Kuivendatud ala soovitakse korrastada esmajärjekorras jääkturba edasise mineraliseerumise vältimiseks ja negatiivsete kliimamõjude (CO 2 emissioonid) vähendamiseks. Esialgse hinnangu kohaselt moodustub Valdeku mäeeraldisele ~35 ha suurune taastuva soo kõlvik. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja vähemalt 0,2 m paksune turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused sootaimedele. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt oluline tagada korrastataval alal reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida stabiilselt veetaset maapinnal. Viimast saab edukalt tagada kuivenduskraavide sulgemisega ja veetõkketammide rajamisega. Nende rajamiseks saab kasutada kohapealt saadud turvast, kände, raidmeid. Korrastamistingimuste saamise taotlusele oli lisatud 2022. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud hinnang „Soovitused Pääsküla turbamaardla Valdeku mäeeraldise korrastamiseks“ (edaspidi 2022. a hinnang). 2022. a hinnangu kohaselt tuleks rabadele omase taimkatte taastumiseks kraavide sulgemise ja/või paisutamise või lausalise täitmisega veetase alal tõsta vähemalt 20 cm kõrgusele maapinnast. Veetaseme tõstmisega saavad turbaaukudesse kujuneda madalaveelised veekogud, mis võivad sobida kahepiksete kudemis- ja elupaigaks. Veetaseme tõstmisel tuleb tagada, et mäeeraldise edelapiirist u 70-80 m kaugusel asuvad elumajad kahjustada ei saaks – selle üheks lahenduseks on mäeeraldise lääneserva uue teetammi rajamine. Samuti on veetaseme tõstmine maapinna lähedale oluline, kuna see aitab takistada tulevikus päikesepaneele varjava ja neile varist tekitava puistu kujunemist. Eelnevast tulenevalt tuleks päikesepaneelide eeldatavate asukohtade ümbruses ka puistu raadata - alles võib jätta üksikud madalad rabamändidele sarnaneva kujuga männid, kaskede puhul võib vesivõsude arenemise vältimiseks olla vajalik kändude väljafreesimine kohtades, kus need võiksid hakata päikesepaneele varjama. Korrastamisele kuluvad mahud ja tegevused täpsustatakse korrastamisprojektis. Kuna antud juhul on tegemist maavara kaevandamistegevuse lõpetamisega seotud loomuliku ning seadusjärgse tegevusega, ei ole kavandataval tegevusel otsest vastuolu seadusandlusega, planeeringute ja arengukavadega. 2.1.2. ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Korrastamistingimuste saamise taotluse kohaselt on praeguseks kaevandamistegevus Valdeku mäeeraldisel lõppenud. Korrastamisel saab kasutada mäeeraldistel olemasolevat materjali. Veetõkketammide rajamiseks saab kasutada kohapealt saadud turvast, kände, raidmeid. Korrastamiseks mäeeraldistele juurde toodava materjali vajalikkus ja maht täpsustatakse korrastamisprojektis. Võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ole olulise energiamahukusega. Peamised energiatarbijad on korrastamistöödel töötavad seadmed ja masinad. 2.1.3. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Valdeku mäeeraldis korrastatakse taastuvaks sooks ning võimaluse korral luuakse tingimused päikesepargi rajamiseks. Tingimuste loomisel soo taastumiseks muutub sealne veerežiim. Korrastatud turbatootmisalalt vett enam ära ei juhita, mistõttu veetase soosetetes tõuseb ja loob soodsad tingimused soole iseloomuliku taimestiku kasvuks ja levikuks. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb kraavivõrk sulgeda, mis takistaks pindmist äravoolu ning pikendaks lumesula- ja vihmavee viibeaega kogu turbatootmisala ulatuses. Korrastatud turbatootmisalal aja jooksul pindmine äravool taastub ning toitainete ärakanne jätkub looduslikul teel. Looduslik äravooluhulk korrastatud turbatootmisalal sõltub eelkõige sademetest, aurumisest, maapinna reljeefist, pinnase omadustest ja taimestikust. Korrastamisega võib kaasneda tahkete peenosakeste lendumine välisõhku ja müra, mis on analoogne turbatootmisalal selle tegevusajal kaasnenuga või sellest väiksem ega tohi ületada kehtestatud piirmäärasid. Korrastamisel kasutatavate mehhanismide vibratsioon peab samuti vastama normidele. Turbatootmisala korrastamise mõju välisõhule (müra, peenosakesed) ei ole võrreldav turba tootmisega kaasnevate mõjudega, vaid on lühiajaline ja ei too kaasa märkimisväärset/olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaevandatud maa korrastamisel ei teki jäätmeid. Korrastamisel kasutatakse ära mäeeraldistel olemasolevad materjalid nagu näiteks veetõkketammide rajamiseks kasutatakse kohapealt saadud kände ja raidmeid. Valdeku mäeeraldise korrastamine taastuvaks sooks ja tingimuste loomine päikesepargi rajamiseks toob jäätmete tekke seisukohalt eeldatavalt kaasa positiivse mõju, kuna korrastamise käigus viiakse turbatootmisalalt tehislikud materjalid jms ära ning korrastamise tulemusena maa-ala looduslik ilme taastub. Kui korrastamisprojekti koostamisel ilmneb, et mõne vajaliku korrastamistöö tarbeks tuleb materjali mäeeraldisele sisse tuua, on vaja projektis välja tuua materjali täpne maht ning vajalikkuse põhjendus. Korrastatavale alale sisse toodav materjal tuleb ära kasutada korrastamise tarbeks. Sellisel juhul ei kaasne sellise tegevusega jäätme teket. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust korrastamistöödega ümbruskonnale ei kaasne. 2.1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Korrastamise käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine turbatootmisalale ja sealtkaudu vette. Selleks tangitakse ja remonditakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel, tavaliselt väljaspool turbatootmisala. Kõik korrastamisel kasutatavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul, kui selline olukord ikkagi tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on korrastamistööde läbiviija kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on turbatootmisalal kohustuslik. Kui korrastamistöid viiakse läbi kuival ja soojal aastaajal, siis on üks võimalik turbatootmisala keskkonnaoht turbalasundi tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, saaks tootmisalal kiiresti lokaliseeritud. Selleks peavad turbatootmisalal olema tulekusutuse veevõtu kohad. Lisaks peaks turbatootmisalal olema välja töötatud esmane tulekahju likvideerimise skeem. Turbatootmisala korrastamise seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub, kui suudetakse võimalikud põlengud kiiresti lokaliseerida. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Valdeku mäeeraldisel on kaevandamine lubatud kuni juba olemasoleva keskkonnaloa lõppemiseni. Valdeku mäeeraldis asub Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 09.04.2009 otsusega nr 22) kohaselt rohevõrgustiku tuumalal. See eeldab, et Valdeku mäeeraldis korrastatakse selliselt, et saab osaks tuumalast. Mis tähendab, et eelistatult tuleb korrastada kogu ala selliselt, et loodaks eeldused soo taastumiseks. Harju maakonnaplaneeringu punktis 4.2.4. on öeldud järgmist: „ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.“. Päikesepargi rajamine peab olema kooskõlas Saku valla üldplaneeringuga ning teiste antud valdkonda reguleerivate projektide ja planeeringutega. Maakatastri andmetel on kinnistute Otsa (katastritunnus 71801:001:0252), Rabamänni (katastritunnus 71801:001:0310), Rabamuraka (katastritunnus 71801:001:0340), Lauka (katastritunnus 71801:001:0570), Sookailu (katastritunnus 71801:001:0590), Viilu (katastritunnus 71801:001:0403) ning Turba (katastritunnus 71801:001:0176) sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. 2.2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Tegemist turbatootmisalaga, kus keskkonnaloa kohaselt kaevandati hästi- ja vähelagunenud turvast. Turvas on taastuv loodusvara. Kaevandamistegevus toimus Valdeku mäeeraldisel viimati 2011 aastal, misjärel on alal hakanud taastuma looduslik taimestik. Kavas on turbatootmisala sulgeda ning kaevandatud ala korrastada. Seega on alal turbatootmisala rajamise ja töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesustunud. Looduslik mitmekesisus, taimestik ja loomastik saab hakata taastuma pärast turbatootmisala korrastamist. Korrastamise suuna märgala taastamise peamisteks eesmärkideks on tingimuste loomine ala looduslähedasemaks muutumiseks ja tingimuste loomine rabataimestiku ning turbatekke taastumiseks. Turbatootmisala ümbritsevates elupaikades võib pikaajaline kaevandamistegevus olla mõjutanud koosluste ilmet ja liigilist koosseisu ning turbatootmisalal märgala taastamine sh kuivenduskraavide sulgemine, annab võimaluse ka ümbritsevatel kooslustel taastuda võimalikult looduslähedasse seisundisse. Ka eelduste loomisel päiksepargi rajamiseks, korrastatakse ala looduslähedaseks. 2.2.3. Keskkonna vastupanuvõime Valdeku mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad, rannad, kaldad, merekeskkond, tähelepanuväärsed pinnavormid ja maastik. Korrastamise peamisteks eesmärkideks on tingimuste loomine ala looduslähedasemaks muutumiseks ja tingimuste loomine rabataimestiku ning turbatekke taastumiseks. Samuti asjaolu, et turbatootmisala ümbritsevates elupaikades võib pikaajaline kaevandamistegevus olla mõjutanud koosluste ilmet ja liigilist koosseisu ning turbatootmisalal märgala taastamine sh kuivenduskraavide sulgemine, annab võimaluse ka ümbritsevatel kooslustel taastuda võimalikult looduslähedasse seisundisse. Kuna kaevandamistegevus lõpeb, siis lõpeb ka negatiivne mõju keskkonnale. Lähim kaitstav loodusobjekt Laagri nahkhiire püsielupaik asub Valdeku mäeeraldisest ca 500 m kaugusel lääne suunas. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid 5 km raadiusesse ei jää. Teadaolevalt ei esine taotletaval mäeeraldisel alasid, kus olemasoleval loal korrastamise suuna muutmisega, õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatakse või võidakse ületada. Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu neile mõju puudub. 2.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Mäeeraldise korrastamistöödega ebasoodsat mõju keskkonnale ei teki. Kuna turba kaevandamisega tekitatud võimalik häiring inimese tervisele või heaolule lakkab, siis Valdeku mäeeraldise korrastamine mõjub positiivselt piirkonna elanike heaolule. 2.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju ülalmainitule arvestades: 1) mõju suurust; 2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; 3) mõju ilmnemise tõenäosust; 4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust; 5) mõju piiriülesust; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Turbatootmisala korrastamisel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ümbritsevale elanikkonnale. Lõpetatakse turbatootmisalalt kuivendusvee väljajuhtimine ning suletakse kraavid, et veetase saaks alal tõusta. Sellega tekitatakse võimalused märgala taastumiseks. Lakkavad turbatootmisega kaasneda võivad häiringud (tolm, müra, masinate liikumine teedel jne). Soodel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. Mahajäetud ja kasutusel olevad turbatootmisalad omavad mõju süsinikuringele, veerežiimile, bioloogilisele ja maastikulisele mitmekesisusele. Kuivendatud tootmisalad on CO2 allikad, kuna kaevandamise tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik eemaldatud. Turbatootmisalale sobivate tingimuste loomisel taassoostumiseks peatatakse turbakadu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside emissioone. Valdeku mäeeraldise korrastamisega suurendatakse rajatavate veetõkkevallidega vee viibeaega soodustades soole iseloomuliku taimestiku kasvamist ja levikut ning vähendades turbatootmisala tuleohtlikkust. Tänu veetaseme tõstmisele ei lagune turbakiht enam edasi ning toimib pikaajalise turbareservuaarina. Kliima seisukohast Valdeku mäeeraldise korrastamisetulemusena taassoostumise eesmärgil kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb, millega kaasneb positiivne mõju. Lisaks eelnevale saab positiivsena märkida, et Valdeku mäeeraldise korrastamisega taastuvad ajapikku elupaigad looduslikele liikidele, kellest osa võivad olla ka ohustatud. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 2.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; - eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamise käigus taastatakse märgalale iseloomulik veerežiim; - eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid müra, tolmu ja vibratsiooni osas; - korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme; - kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb; - suureneb elupaikade pindala looduslikult esinevatele liikidele. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõj uga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6 1 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 3. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr xx Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saku Vallavalitsusele ja tutvumiseks Olar Järvloole ning maaomanikele. Saku Vallavalitsus esitas oma arvamuse xx.xx.xxxxx 4. OTSUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüstee mi seaduse § 3 lõige 1 punktile 1, § 6 lõige 2 punktile 2, § 6 1 lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse korra kinnitamine“ lisale 14 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5.8. otsustan: 4.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste koostamise menetluse raames. 4.2. Keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei määrata, kuna need ei ole korrastamistingimuste andmise ajal teada. Korrastamistöödesse tuleb kaasata vastavate teadmiste ja kogemustega sooteadlane. Kui korrastamise käigus ilmnevad olulised ebasoodsad keskkonnamõjud siis lahendatakse need mõjude ilmnemisel operatiivselt ning kaasates asjaomaseid asutusi ja isikuid. 4.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1 1 punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. EELNÕU 30.09.2022 Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine 1. OTSUS Tuginedes alljärgnevale, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lg 2, Saku Vallavalitsuse otsuse ning Olar Järvloo taotluse, otsustan: Anda Olar Järvloole (isikukood 36006086529) kuuluva keskkonnaloa nr HARM-022 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmise d korrastamistingimused: 1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele. 1.1.2. Kaevandatud maa korrastamisel luua eeldused soo taastumiseks ning võimaluse korral päikesepargi rajamiseks. 1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. 1.2.2. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused sootaimedele. 1.3. Korrastatava ala veerežiim: 1.3.1. Taastada soo ala veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed, et tootmisala ümbritsevatel kinnistutel veetase ei tõuseks. 1.4. Lisatingimused: 1.4.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.4.2. Parima võimaliku korrastamise lahenduse leidmiseks viia enne korrastamisprojekti koostamist läbi eeluuringud, mille eesmärgiks on selgitada taastatava ala turba hüdrogeoloogilised iseärasused. Tööde planeerimiseks peab arvestama ala topograafiaga ja inimese poolt kujundatud veeoludega. Soo taastamise üheks põhiliseks tingimuseks on veetaseme tõstmine ja veetaseme stabiilsuse tagamine. Veebilansi uuringutega tuleb välja selgitada, kui palju on võimalik veetaset tõsta ja milliseks võib kujuneda veetaseme sesoonne dünaamika. 1.4.3. Korrastamisprojekt peab sisaldama meetmeid korrastamistööde käigus tekkida võiva sette ja turbaheljumi vooluveega edasikandumise tõkestamiseks Pääsküla jõkke. Leida lahendus ja tuua meetmed, et veetaseme tõus ei kahjustaks mäeeraldise läheduses asuvaid elamuid ja elamumaad. 1.4.4. Korrastamistöödesse tuleb kaasata vastavate teadmiste ja kogemustega sooteadlane. 1.4.5. Metsa raadamist planeerida võimalikult vähe. Korrastamisprojektis näha ette ka olukord, kui päikeseparki tulevikus alale ei rajata. 1.4.6. Korrastamisprojektis ära tuua alad, kuhu luuakse eeldused päikesepargi rajamiseks. 1.4.7. Kuna Valdeku mäeeraldis asub maaparandussüsteemil Pääsküla-Männiku registrikoodiga 4109550010080003, siis korrastamisprojekti koostamisel teha koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga ning korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist nendega kooskõlastada. 2. ASJAOLUD Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 20.05.2022 Keskkonnaametile taotluse Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 dokumendina nr DM-120326-1). Olar Järvloole on antud keskkonnaluba nr HARM-022 (kehtivusajaga kuni 22.04.2031), mille alusel kaevandatakse Pääsküla maardla Valdeku mäeeraldisel hästi- ja vähelagunenud turvast. Valdeku mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Tänassilma külas eraomandi sse kuuluvatel kinnistutel Otsa (katastritunnus 71801:001:0252), Rabamänni (katastritunnus 71801:001:0310), Rabamuraka (katastritunnus 71801:001:0340), Lauka (katastritunnus 71801:001:0570), Sookailu (katastritunnus 71801:001:0590), Viilu (katastritunnus 71801:001:0403) ning Turba (katastritunnus 71801:001:0176). Valdeku mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 34,67 ha. Keskkonnaloale nr HARM-022 on kaevandatud maa korrastamise suunaks märgitud „tingimuste loomine soo taastumiseks ning võimaluse korral päikesepargi rajamine“. Valdeku mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga, mille maaparandussüsteemide registri kood on 4109550010080003. Valdeku mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad peaaegu täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga ning täielikult riigikaitselise ehitise Männiku linnak piiranguvööndiga. 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel XX.XX.XXXX kirjaga nr XX kohaliku omavalitsuse (Saku Vallavalitsus), maaomanike (Malle Järvloo, Olar Järvloo, Põdrangu Põllumajandusühistu, TTK Development OÜ) ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste väljastamiseks. Saku Vallavalitsus vastas xx.xx.xxxx Maaomanikud vastasid xx.xx.xxxx Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas xx.xx.xxxx Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele anda võimalus esitada arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.xxxx kirjaga nr xx korrastamistingimuste eelnõu loa omanikule. Loa omanik vastas xx.xx.xxxx 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige 2 punkti 2 ja § 27 lõige 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2 2 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvus t, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda, kui toimub turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamine. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 1 sätestatud kriteeriumitest. Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.xxxx otsusega nr xx „Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Valdeku mäeeraldise korrastamisele. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb jätta algatamata, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike. - suureneb elupaikade pindala looduslikult esinevatele liikidele. - korrastamise käigus taastatakse märgalale ja metsamaale iseloomulik veerežiim. - korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid müra, tolmu ja vibratsiooni osas; - korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning piirkonda rajatakse metsamaa ja märgala; - kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb. VAIDLUSTAMINE Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Marju Kuldmaa vanemspetsialist maapõuebüroo EELNÕU 30.09.2022 Valdeku mäeeraldise korrastamistingimustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. ASJAOLUD Olar Järvloo (isikukood 36006086529) esitas 20.05.2022 Keskkonnaametile taotluse Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 dokumendina nr DM-120326-1). Valdeku mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Tänassilma külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Otsa (katastritunnus 71801:001:0252), Rabamänni (katastritunnus 71801:001:0310), Rabamuraka (katastritunnus 71801:001:0340), Lauka (katastritunnus 71801:001:0570), Sookailu (katastritunnus 71801:001:0590), Viilu (katastritunnus 71801:001:0403) ning Turba (katastritunnus 71801:001:0176). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 7 punktides 1-3 ei ole korrastamistingimused määratletud tegevusloana. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemal t 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktile 12 tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamise korral. KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 2. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Valdeku mäeeraldise keskkonnaluba nr HARM-022 koos taotlusmaterjalidega. 2. OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud töö „Soovitused Pääsküla turbamaardla Valdeku mäeeraldise korrastamiseks“. 2.1. Kavandatav tegevus 2.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Valdeku mäeeraldise korrastamine. Korrastamise läbiviimiseks väljastab Keskkonnaamet korrastamistingimused, mille alusel koostatakse korrastamisprojekt. Tulenevalt veeressursside kaitsest kui ka loodusliku mitmekesisuse säilitamise ja taastamise vajadusest ning korrastamise tehnoloogilistest võimalustest soovitakse turbatootmisalal luua tingimused soo taastumiseks ning võimaluse korral luua tingimused päikesepargi rajamiseks. Kuivendatud ala soovitakse korrastada esmajärjekorras jääkturba edasise mineraliseerumise vältimiseks ja negatiivsete kliimamõjude (CO 2 emissioonid) vähendamiseks. Esialgse hinnangu kohaselt moodustub Valdeku mäeeraldisele ~35 ha suurune taastuva soo kõlvik. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja vähemalt 0,2 m paksune turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused sootaimedele. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt oluline tagada korrastataval alal reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida stabiilselt veetaset maapinnal. Viimast saab edukalt tagada kuivenduskraavide sulgemisega ja veetõkketammide rajamisega. Nende rajamiseks saab kasutada kohapealt saadud turvast, kände, raidmeid. Korrastamistingimuste saamise taotlusele oli lisatud 2022. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud hinnang „Soovitused Pääsküla turbamaardla Valdeku mäeeraldise korrastamiseks“ (edaspidi 2022. a hinnang). 2022. a hinnangu kohaselt tuleks rabadele omase taimkatte taastumiseks kraavide sulgemise ja/või paisutamise või lausalise täitmisega veetase alal tõsta vähemalt 20 cm kõrgusele maapinnast. Veetaseme tõstmisega saavad turbaaukudesse kujuneda madalaveelised veekogud, mis võivad sobida kahepiksete kudemis- ja elupaigaks. Veetaseme tõstmisel tuleb tagada, et mäeeraldise edelapiirist u 70-80 m kaugusel asuvad elumajad kahjustada ei saaks – selle üheks lahenduseks on mäeeraldise lääneserva uue teetammi rajamine. Samuti on veetaseme tõstmine maapinna lähedale oluline, kuna see aitab takistada tulevikus päikesepaneele varjava ja neile varist tekitava puistu kujunemist. Eelnevast tulenevalt tuleks päikesepaneelide eeldatavate asukohtade ümbruses ka puistu raadata - alles võib jätta üksikud madalad rabamändidele sarnaneva kujuga männid, kaskede puhul võib vesivõsude arenemise vältimiseks olla vajalik kändude väljafreesimine kohtades, kus need võiksid hakata päikesepaneele varjama. Korrastamisele kuluvad mahud ja tegevused täpsustatakse korrastamisprojektis. Kuna antud juhul on tegemist maavara kaevandamistegevuse lõpetamisega seotud loomuliku ning seadusjärgse tegevusega, ei ole kavandataval tegevusel otsest vastuolu seadusandlusega, planeeringute ja arengukavadega. 2.1.2. ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Korrastamistingimuste saamise taotluse kohaselt on praeguseks kaevandamistegevus Valdeku mäeeraldisel lõppenud. Korrastamisel saab kasutada mäeeraldistel olemasolevat materjali. Veetõkketammide rajamiseks saab kasutada kohapealt saadud turvast, kände, raidmeid. Korrastamiseks mäeeraldistele juurde toodava materjali vajalikkus ja maht täpsustatakse korrastamisprojektis. Võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ole olulise energiamahukusega. Peamised energiatarbijad on korrastamistöödel töötavad seadmed ja masinad. 2.1.3. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Valdeku mäeeraldis korrastatakse taastuvaks sooks ning võimaluse korral luuakse tingimused päikesepargi rajamiseks. Tingimuste loomisel soo taastumiseks muutub sealne veerežiim. Korrastatud turbatootmisalalt vett enam ära ei juhita, mistõttu veetase soosetetes tõuseb ja loob soodsad tingimused soole iseloomuliku taimestiku kasvuks ja levikuks. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb kraavivõrk sulgeda, mis takistaks pindmist äravoolu ning pikendaks lumesula- ja vihmavee viibeaega kogu turbatootmisala ulatuses. Korrastatud turbatootmisalal aja jooksul pindmine äravool taastub ning toitainete ärakanne jätkub looduslikul teel. Looduslik äravooluhulk korrastatud turbatootmisalal sõltub eelkõige sademetest, aurumisest, maapinna reljeefist, pinnase omadustest ja taimestikust. Korrastamisega võib kaasneda tahkete peenosakeste lendumine välisõhku ja müra, mis on analoogne turbatootmisalal selle tegevusajal kaasnenuga või sellest väiksem ega tohi ületada kehtestatud piirmäärasid. Korrastamisel kasutatavate mehhanismide vibratsioon peab samuti vastama normidele. Turbatootmisala korrastamise mõju välisõhule (müra, peenosakesed) ei ole võrreldav turba tootmisega kaasnevate mõjudega, vaid on lühiajaline ja ei too kaasa märkimisväärset/olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaevandatud maa korrastamisel ei teki jäätmeid. Korrastamisel kasutatakse ära mäeeraldistel olemasolevad materjalid nagu näiteks veetõkketammide rajamiseks kasutatakse kohapealt saadud kände ja raidmeid. Valdeku mäeeraldise korrastamine taastuvaks sooks ja tingimuste loomine päikesepargi rajamiseks toob jäätmete tekke seisukohalt eeldatavalt kaasa positiivse mõju, kuna korrastamise käigus viiakse turbatootmisalalt tehislikud materjalid jms ära ning korrastamise tulemusena maa-ala looduslik ilme taastub. Kui korrastamisprojekti koostamisel ilmneb, et mõne vajaliku korrastamistöö tarbeks tuleb materjali mäeeraldisele sisse tuua, on vaja projektis välja tuua materjali täpne maht ning vajalikkuse põhjendus. Korrastatavale alale sisse toodav materjal tuleb ära kasutada korrastamise tarbeks. Sellisel juhul ei kaasne sellise tegevusega jäätme teket. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust korrastamistöödega ümbruskonnale ei kaasne. 2.1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Korrastamise käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine turbatootmisalale ja sealtkaudu vette. Selleks tangitakse ja remonditakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel, tavaliselt väljaspool turbatootmisala. Kõik korrastamisel kasutatavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul, kui selline olukord ikkagi tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on korrastamistööde läbiviija kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on turbatootmisalal kohustuslik. Kui korrastamistöid viiakse läbi kuival ja soojal aastaajal, siis on üks võimalik turbatootmisala keskkonnaoht turbalasundi tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, saaks tootmisalal kiiresti lokaliseeritud. Selleks peavad turbatootmisalal olema tulekusutuse veevõtu kohad. Lisaks peaks turbatootmisalal olema välja töötatud esmane tulekahju likvideerimise skeem. Turbatootmisala korrastamise seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub, kui suudetakse võimalikud põlengud kiiresti lokaliseerida. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Valdeku mäeeraldisel on kaevandamine lubatud kuni juba olemasoleva keskkonnaloa lõppemiseni. Valdeku mäeeraldis asub Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 09.04.2009 otsusega nr 22) kohaselt rohevõrgustiku tuumalal. See eeldab, et Valdeku mäeeraldis korrastatakse selliselt, et saab osaks tuumalast. Mis tähendab, et eelistatult tuleb korrastada kogu ala selliselt, et loodaks eeldused soo taastumiseks. Harju maakonnaplaneeringu punktis 4.2.4. on öeldud järgmist: „ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.“. Päikesepargi rajamine peab olema kooskõlas Saku valla üldplaneeringuga ning teiste antud valdkonda reguleerivate projektide ja planeeringutega. Maakatastri andmetel on kinnistute Otsa (katastritunnus 71801:001:0252), Rabamänni (katastritunnus 71801:001:0310), Rabamuraka (katastritunnus 71801:001:0340), Lauka (katastritunnus 71801:001:0570), Sookailu (katastritunnus 71801:001:0590), Viilu (katastritunnus 71801:001:0403) ning Turba (katastritunnus 71801:001:0176) sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. 2.2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Tegemist turbatootmisalaga, kus keskkonnaloa kohaselt kaevandati hästi- ja vähelagunenud turvast. Turvas on taastuv loodusvara. Kaevandamistegevus toimus Valdeku mäeeraldisel viimati 2011 aastal, misjärel on alal hakanud taastuma looduslik taimestik. Kavas on turbatootmisala sulgeda ning kaevandatud ala korrastada. Seega on alal turbatootmisala rajamise ja töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesustunud. Looduslik mitmekesisus, taimestik ja loomastik saab hakata taastuma pärast turbatootmisala korrastamist. Korrastamise suuna märgala taastamise peamisteks eesmärkideks on tingimuste loomine ala looduslähedasemaks muutumiseks ja tingimuste loomine rabataimestiku ning turbatekke taastumiseks. Turbatootmisala ümbritsevates elupaikades võib pikaajaline kaevandamistegevus olla mõjutanud koosluste ilmet ja liigilist koosseisu ning turbatootmisalal märgala taastamine sh kuivenduskraavide sulgemine, annab võimaluse ka ümbritsevatel kooslustel taastuda võimalikult looduslähedasse seisundisse. Ka eelduste loomisel päiksepargi rajamiseks, korrastatakse ala looduslähedaseks. 2.2.3. Keskkonna vastupanuvõime Valdeku mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad, rannad, kaldad, merekeskkond, tähelepanuväärsed pinnavormid ja maastik. Korrastamise peamisteks eesmärkideks on tingimuste loomine ala looduslähedasemaks muutumiseks ja tingimuste loomine rabataimestiku ning turbatekke taastumiseks. Samuti asjaolu, et turbatootmisala ümbritsevates elupaikades võib pikaajaline kaevandamistegevus olla mõjutanud koosluste ilmet ja liigilist koosseisu ning turbatootmisalal märgala taastamine sh kuivenduskraavide sulgemine, annab võimaluse ka ümbritsevatel kooslustel taastuda võimalikult looduslähedasse seisundisse. Kuna kaevandamistegevus lõpeb, siis lõpeb ka negatiivne mõju keskkonnale. Lähim kaitstav loodusobjekt Laagri nahkhiire püsielupaik asub Valdeku mäeeraldisest ca 500 m kaugusel lääne suunas. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid 5 km raadiusesse ei jää. Teadaolevalt ei esine taotletaval mäeeraldisel alasid, kus olemasoleval loal korrastamise suuna muutmisega, õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatakse või võidakse ületada. Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu neile mõju puudub. 2.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Mäeeraldise korrastamistöödega ebasoodsat mõju keskkonnale ei teki. Kuna turba kaevandamisega tekitatud võimalik häiring inimese tervisele või heaolule lakkab, siis Valdeku mäeeraldise korrastamine mõjub positiivselt piirkonna elanike heaolule. 2.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju ülalmainitule arvestades: 1) mõju suurust; 2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; 3) mõju ilmnemise tõenäosust; 4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust; 5) mõju piiriülesust; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Turbatootmisala korrastamisel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ümbritsevale elanikkonnale. Lõpetatakse turbatootmisalalt kuivendusvee väljajuhtimine ning suletakse kraavid, et veetase saaks alal tõusta. Sellega tekitatakse võimalused märgala taastumiseks. Lakkavad turbatootmisega kaasneda võivad häiringud (tolm, müra, masinate liikumine teedel jne). Soodel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. Mahajäetud ja kasutusel olevad turbatootmisalad omavad mõju süsinikuringele, veerežiimile, bioloogilisele ja maastikulisele mitmekesisusele. Kuivendatud tootmisalad on CO2 allikad, kuna kaevandamise tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik eemaldatud. Turbatootmisalale sobivate tingimuste loomisel taassoostumiseks peatatakse turbakadu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside emissioone. Valdeku mäeeraldise korrastamisega suurendatakse rajatavate veetõkkevallidega vee viibeaega soodustades soole iseloomuliku taimestiku kasvamist ja levikut ning vähendades turbatootmisala tuleohtlikkust. Tänu veetaseme tõstmisele ei lagune turbakiht enam edasi ning toimib pikaajalise turbareservuaarina. Kliima seisukohast Valdeku mäeeraldise korrastamisetulemusena taassoostumise eesmärgil kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb, millega kaasneb positiivne mõju. Lisaks eelnevale saab positiivsena märkida, et Valdeku mäeeraldise korrastamisega taastuvad ajapikku elupaigad looduslikele liikidele, kellest osa võivad olla ka ohustatud. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 2.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; - eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamise käigus taastatakse märgalale iseloomulik veerežiim; - eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid müra, tolmu ja vibratsiooni osas; - korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme; - kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb; - suureneb elupaikade pindala looduslikult esinevatele liikidele. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõj uga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6 1 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 3. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr xx Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saku Vallavalitsusele ja tutvumiseks Olar Järvloole ning maaomanikele. Saku Vallavalitsus esitas oma arvamuse xx.xx.xxxxx 4. OTSUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüstee mi seaduse § 3 lõige 1 punktile 1, § 6 lõige 2 punktile 2, § 6 1 lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse korra kinnitamine“ lisale 14 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5.8. otsustan: 4.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Valdeku mäeeraldise korrastamistingimuste koostamise menetluse raames. 4.2. Keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei määrata, kuna need ei ole korrastamistingimuste andmise ajal teada. Korrastamistöödesse tuleb kaasata vastavate teadmiste ja kogemustega sooteadlane. Kui korrastamise käigus ilmnevad olulised ebasoodsad keskkonnamõjud siis lahendatakse need mõjude ilmnemisel operatiivselt ning kaasates asjaomaseid asutusi ja isikuid. 4.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1 1 punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.